Upload
others
View
8
Download
0
Embed Size (px)
Citation preview
Kordamine kontrolltööks
11. klass
Teemad:
1. Valguse dualism ja valguslainet iseloomustavad suurused
2. Valguse värvus, ultra- ja infravalgus 3. Soojuskiirgus, luminestsents, vastavad valgusallikad 4. Valguse peegeldumisseadus, kujutise tekitamine
peeglis (taspeegel, kumer- ja nõguspeegel, kõverpeegel)
5. Valguse murdumine: 𝑠𝑖𝑛 𝛼
𝑠𝑖𝑛 𝛾 = n ; n =
𝑐
𝑣
6. Läätse valem: 1
𝑎+
1
𝑘=
1
𝑓 ; f =
1
𝐷
7. Kujutise tekitamine läätse abil
Valguse dualism ja valguslainet iseloomustavad suurused
1. Milles seisnes valguse dualistlik olemus?
Valgus käitub kohati lainena kohati osakesena. Seetõttu kasutatakse valguse kirjeldamiseks paralleelselt laineteooriat ja kvantteooriat.
Laineteooria – valgus kui laine
Kvantteooria – valgus kui osake (footon)
2. Valguslainet iseloomustavad suurused:
Lainepikkus:
Kaugus ühest laine punktist teise samasuguseni (λ) (nm)
Sagedus:
Ühes sekundis tehtud võngete
arv (f) (Hz)
Periood:
Aeg, mis kulub ühe võnke tegemiseks (T) (s)
Kiirus:
Mingi aja jooksul läbitud teepikkus (v) (m/s)
Kui kiiresti levib valgus?
300 000 km/s = 300 000 000 m/s = 3 · 108 m/s
Seos valguslainet iseloomustavate suurusta vahel:
v = λ · f
v = λ𝑇
Ülesanne:
1. Millise sagedusega võngub laine, mille pikkus on 380 nm?
Vastus: 0,0079 · 𝟏𝟎𝟏𝟕 Hz = 7,9 · 𝟏𝟎𝟏𝟒 Hz
2. Milline on valguse lainepikkus õhus, kui valguslaine võngub sagedusega 6 · 1014 Hz. Kas tegemist on nähtava valguse, infravalguse või ultravalgusega?
Vastus: 0,5 · 𝟏𝟎−𝟔 m = 500 · 𝟏𝟎−𝟗 m = 500 nm (nähtav valgus)
Valguse värvus, ultra- ja infravalgus
1. Millisesse lainepikkuste vahemikku jäävat valgus tajub inimsilm?
380-760 nm
2. Kuidas nimetatakse valgust, mis on ...
a) suurema lainepikkusega
Infravalgus (760 + ... nm)
b) Väiksema lainepikkusega
Ultravalgus (380 – ... nm)
2. Millised kehad tekitavad infravalgust?
Peaaegu kõik kehad. Temperatuur peab olema kõrgem kui keskkonna tempeatuur.
Seetõttu nimetatakse ka soojuskiirguseks.
3. Millised kehad tekitavad ultravalgust?
Kuumad kehad – Päike, tuli, hõõguvad kehad.
Soojuskiirgus, luminestsents, vastavad valgusallikad
1. Mille poolest erinevad teineteisest soojuskiirgus ja luminestsentskiirgus?
• Soojuskiirgus on tingitud keha temperatuurist, luminestsents ei ole seotud keha temperatuuriga – seetõttu nimetatakse ka külmaks kiirguseks.
• Luminestsentsil esineb ka järelhelendus, soojuskiirgus lõpeb kohe kui keha enam ei kiirga.
• Soojuskiirgust inimene silmaga ei näe, luminestsentsi näeb.
• Soojust kiirgavad pea kõik kehad, luminestsentsi vaid üksikud ained (nt fosfor).
Valgusallikad:
2. Millised nendest on kuumad, millised külmad:
LED, Hõõglamp, Luminofoorlamp, Halogeenlamp
3. Milliseid valguse liike kiirgavad?
Hõõglamp
Nähtav, UV, IV
Halogeenlamp
Nähtav, UV, IV
Luminofoorlamp
Nähtav, (alguses ka UV)
LED
Nähtav
Valguse peegeldumisseadus, kujutise tekitamine peeglis
1. Mida ütleb peegeldumisseadus?
α = β (langemisnurk = peegeldumisnurk)
Kujutise tekitamine peeglis:
peegel
ese
kujutis
Valguse murdumine: 𝑠𝑖𝑛 𝛼
𝑠𝑖𝑛 𝛾 =
𝑣1
𝑣2 ; n =
𝑐
𝑣
1. Miks tunduvad esemed vee all teises asukohas?
Sest veepinnal valgus
murdub, aga inimsilm
näeb asju seal, kus nad
oleksid kui valgus ei
murduks.
2. Millise nurga all murdub valgus üleminekul vees klaasi, kui langemisnurk on 30˚ ? Valguse kiirus vees on 225 000 km/s ja klaasis 200 000 km/s.
sin 30˚/sin γ = 225/200
Vastus: γ = 26,4˚
3. Leia joonisel oleva
sukelduja kaugus pinna
ristsirgest:
Vastus: 1,7 m
F F F F
Kujutise tekitamine:
lääts
ese
kujutis
F F F F
lääts
ese
kujutis
F F F F
Läätse valem: 1
𝑎+
1
𝑘=
1
𝑓 ; f =
1
𝐷
lääts
ese
kujutis
Kasuta joonisel olevaid andmeid ja leia läätse fookuskaugus. Vastus: 4,6 (cm)
7,5 cm 12 cm
F F F F
lääts
ese
kujutis
Kasuta joonisel olevaid andmeid ja leia eseme kaugus läätsest. Vastus: 13,3 (cm)
8 cm
D = 20 dpt