7Nädaline 23. mai 2009 HARIDUSELU

SÜDAME- JA VERESOONKONNAHAIGUSTE ENNETAMISE PROGRAMM 2009

Liis-Mail Moora,

SA Rapla Maakonnahaigla

sisearst

Kreeta saarel Hersonissoselinnas oli 6.-8. maini 17. ter-vistedendavate haiglate rah-vusvaheline konverents. Ter-vistedendavate haiglate lii-kumine sai alguse Euroopast,kuid nüüd on levinud üle maa-ilma.

Rapla haiglast käisid kon-verentsil dr Mari Põld ja Liis-Mail Moora. Osavõtjaid olisaabunud kogu maailmast,kaugemad külalised olid tul-nud Austraaliast ja Taiwa-nist. Konverents toimub igaaasta kevadel, aprilli- võimaikuus. Konverents oli häs-ti korraldatud, ettekandedhuvitavad. Alati on hea viibi-da koos ühes suunas mõtle-vate ja ühesuguste eesmärki-dega inimestega, leida kinni-tust oma veendumustele jasaada uusi mõtteid edaspidi-seks tööks.

Tänavune konverents oli pü-hendatud koostööle - erine-vate riikide, erineva profiili-ga haiglate vahel, erinevateerialade vahel. Konverentsimotoks oli koostöö ilma pii-ranguteta, uued suunad, uuedväljakutsed, uued teenusedtervistedendavate haiglateliikumises.

Arutusel olid tervisedendushaiglate sees, aga ka väljas-pool haiglat. Tähtsaks pee-takse haigete heaolu, kuid vä-hem tähtis pole haigla perso-nali tervis ja töökohtade ohu-tus.

Käsitleti väga erinevaid eri-alasid - psühhiaatriast kunikirurgiani. Ettekanded oli sü-damehaiguste, suhkruhaigu-se, kopsuhaiguste ennetami-sest ja juba haigestunutelhaiguse süvenemise pidur-

damisest.Terve esimene konverent-

sipäev oli pühendatud suit-setamisest loobumisele. Suit-setamine hakkas eriti kasva-ma pärast II maailmasõda.Tänaseks on üle maailma ter-ve armee staazikaid suitseta-jaid. Pikaajaline suitsetami-ne põhjustab kroonilist obst-ruktiivset e. topistavat kop-suhaigust ja kopsuvähki. Hai-gus avaldub õhupuuduses,hingamisraskuses. Kroonilis-se kopsuhaigusesse, kaasaarvatud kopsuvähki suremussuureneb aasta-aastalt kogumaailmas.

Suitsetamine viib tervise

Valdav enamik kopsuvähkivõi kroonilist obstruktiivsetkopsuhaigust põdevatest ini-mestest on olnud ise suitseta-jad või nad on nn passiivsedsuitsetajad. Passiivsed suit-

TOIMETAJA VEERG

Kreetal toimus tervist edendavatehaiglate rahvusvaheline konverents

setajad on inimesed, kes iseei suitseta, kuid kelle tööruu-mides või kodus on suitseta-jad. Suitsu sissehingaminetoimib sama kahjustavalt kuisuitsetamine.

Tervistedendavate haiglateliikumisega ühinenud haigla-tes on suitsetamine keelatud.Kui mõne aasta eest olid nen-des haiglates suitsetamisekseraldi kohad, siis tänaseks onneed likvideeritud ja haigla-tes ei lubata suitsetada. Ena-miku haiglate esindajad üt-lesid, et nad saadavad kojuneed haiged, kes vaatamatakeelule haiglas suitsetavad.Haige peab valima, kas tatahab oma tervist parandadavõi ta ei hooli sellest. Kedagiei saa aidata, kui ta ise endaidata ei püüagi!

Austraalia ettekandja ütles,et kui on keelatud, siis nen-del patsiendid haiglas ei suit-

Liina Kokk, Tallinna

Tervishoiu Kõrgkooli

tervisedenduse II kursuse

üliõpilane

Tallinna Tervishoiu Kõrg-koolis on kaheksa õppetooli:õenduse, ämmaemanduse,optomeetria, hambatehni-ka, farmaatsia, tegevuste-raapia, tervisedenduse ningüld- ja toetavate ainete õp-petool.

Rahvusvaheliselt tunnus-tatud rakenduskõrgkoolinaon kooli missioon pakkudaõppijatele kvaliteetset kõrg-haridust ja kutseõpet tervi-se ja heaolu valdkonnas, töö-alast täienduskoolitustning rakendusuuringute jarahvusvahelistumise kauduarendada õpetatavaid kut-sealasid.

Tervisedendaja on eriala-se kõrgharidusega spetsia-list, kelle tegevus on suuna-tud indiviidide, gruppide,organisatsioonide ja elanik-konna tervise ning elukvali-teedi arendusele.

Tervisedendaja tegevuseeesmärgiks on töötaminetervist toetava keskkonna javõrdsete võimaluste loomisesuunas erinevatele sotsiaal-setele gruppidele nende ter-vise edendamiseks.

Tervisedendaja peami-

sed tegevussuunad:

1) kogukonna inimeste akti-viseerimine ja arendaminetoimetulekuks kohalike ter-viseprobleemide lahenda-misel ja elukvaliteedi pa-rendamisel;2) erinevate poliitiliste ot-suste mõjustamine tervisttoetava keskkonna saavuta-miseks;

Tallinna TervishoiuKõrgkool õpetabtervisedendust

Märkamatult on taas üks kooli aastaring täis saanud. Koolides onkäes ärev ja kiire aeg. Käimas on põhikooli ja gümnaasiumi lõpuek-samid.

Kõik, mis õppetsükli jooksul omandatud ja kogetud, on nüüd aegesitluseks ja oma teadmiste näitamiseks välja panna. Pärast pin-gutavaid etteasteid järgneb veel üks raske, kuid oluline periood –valikute tegemine, oma tulevikule õige suuna leidmine. Vajalik onendas selgusele jõuda, kes ma olen ja kuhu tahan jõuda.

Soovin, et teie valikute tegemine oleks igati meelepärane eelkõigeendale. Kõhkluste korral leiate kindlasti abi ja tuge lähedastelt.Esmatähtis on hoolimine, kokkuhoidmine, rõõm üksteisest, raskuste

koos läbimine, asjalikud ja toimivad piirid, koos tegutsemine.Olgem julged oma mõtteid jagama, siis on abi ja toetus kerge tulema.Hoidkem ennast, väärtustage oma tervist ja häid kordaminekuid!Õnne ja edu kõigis ettevõtmistes ning kosutavat suvepuhkust kõigile!

Liivia Vacht, tervisedenduse spetsialist

3) koostöö loomine erinevatesektorite ja institutsioonidevahel;4) elanikkonna tervisealaseteadlikkuse ja oskuste aren-damine;5) toetusgruppide loominetervist toetava keskkonnaarendamiseks;6) muuta terviseteenusedkõigile kättesaadavamaks;7) elanikkonna tervisesi-tuatsiooni analüüsimine.

Tervisedenduse õppe ees-märgiks on anda üldteadmi-si tervise arengust ja ter-visedendusest, viimase allakuuluvad kogukonna tervi-seolukorra hindamine, pla-neerimine, juhtimine, tervi-sepoliitika kujundamine,ning õpetada oskusi tööta-maks riigi-, era- ja mittetu-lundussüsteemides rahva-tervise valdkonnas. Samutiloob õppekava aluse edasi-seks õppimiseks magistri-programmides nii Tartu kuika Tallinna Ülikoolis.

Tallinna Tervishoiu Kõrg-kooli tervisedendaja õppe-kava vastab kõrgharidus-standardile, mille sisuks onintegreeritud teooria japraktikaõpe. Nominaalneõppeaeg on 3 aastat.

Täiendav info kodulehel:www.ttk.ee

seta. Taiwanis karistataksehaiglas suitsetajat kopsakatrahviga.

Suitsetamine on väga tugevsõltuvus, millest on raske lah-ti saada. Suitsetamisest loo-bumine nõuab head tahtmistja tugevat tahtejõudu. Ter-vistedendavates haiglates onsuitsetamisest loobujatenõustajad, kes annavad nõu,kuidas oleks kergem suitse-tamisest loobuda.

Lõpetuseks tahan suitseta-jatele südamele panna: loobu-ge suitsetamisest, parem va-rem kui hiljem.

NB! Teadmiseks: ka Raplahaiglas töötavad suitseta-misest loobujate nõustajad.

Suitsetaja, kui vajad abi

suitsetamisest loobumi-

seks, vali telefoninumber

489 0710 või 489 0711 ning

registreeri end ja tule jul-

gelt nõustamisele!

Rõõmuga suvele vastu Stress, depressioon ja

suitsidaalne käitumine

Mis neid põhjustab? Milli-sed on riskifaktorid? Kuidasära tunda? Kuidas aidata?Kuidas ennetada?

Sihtgrupp: õpetajad, sot-siaaltöötajad, sotsiaalpeda-googid, noorsootöötajad, las-tekaitse töötajad, politseini-kud jt esmatasandi abista-jad ja teabelevitajad, kesoma igapäevatöös tegelevad(puutuvad kokku) nii noortekui ka täiskasvanutega.

Koolituse peamine ees-

märk on läbi jätkusuutliku

lik vaid siis, kui on kätte-saadavad nii asjakohaneinfo kui ka vajalik abi. Olu-line on võrgustik, kuhu kuu-lub terve hulk erinevaid ini-mesi ja inimgruppe – tervis-hoiutöötajad, haridustöö-tajad, sotsiaaltöötajad, va-litsuseliikmed, seadusand-jate kogu, kohalikud oma-valitsused ja perekonnad.Igal neist on oma roll.

Koolituse kontaktisik:

Liivia VachtRapla Maavalitsusetervisedenduse spetsialist484 1124liivia@raplamv.ee

Depressiooni koolituse tutvustus

võrgustikutöö elanikkonnateadlikkuse tõstmine ja esma-tasandil abistajatele tead-miste jagamine depressioonivarajaseks äratundmiseks jaraviks.

Oluline on edastada informat-siooni, mis toetab suitsidaal-sete ja depressiivsete inimestemärkamist ja nõustamist. Suit-siidide preventsioon on võima-

Tervist edendavate haiglate esindajad kogu maailmast osalesid rahvusvahelisel konverentsil,

mis toimus 6.-8. maini Kreeta saarel. LIIS-MAIL MOORA foto

8 23. mai 2009 NädalineTERVISE EDENDAJA

Pärast varast lapseiga sa-tub laps mitmekesisemas-se sotsiaalsesse keskkon-da, kus teda hakkavad mõ-jutama nii mängukaasla-sed kui ka täiskasvanud.Lapse enesehinnangut ku-jundab see, kuidas teisedinimesed teda näevad jatema kohta tagasisidet an-navad.

Kuidas kujundada lapse

enesehinnangut ja õpeta-

da talle enda väärtusta-

mist?

Väljenda oma positiivseidtundeid:• Ma hoolin sinust väga.• Ma armastan sind.• Ma olen sinu üle uhke jarõõmus.

„Kui sa oled taltsutanud kellegi, pead tema eest ka vastutama.“Antoine de Saint–Exupery „Väike prints“

Perelepitus – mis see on?Inge Põlma

Perelepitus on teenus,

mille eesmärgiks on

kokkulepe vanemate

vahel nende alla

18aastase lapsega

seotud õiguste ja kohus-

tuste suhtes.

Sellest aastast on lapseva-nematel, kes pärast lahku-minekut ei suuda kokku lep-pida, kuidas jätkata suhtle-mist ühiste lastega, võimaluskohtusse mineku asemelpöörduda perelepitaja poole.

Kuigi perelepitaja võib aida-ta osapooltel kokkuleppelejõuda ka muudes ühiselugaseotud küsimustes, on Rap-lamaa perelepitaja LiiviaVachti sõnul peamine ees-märk siiski see, et lapsel/las-tel säiliksid normaalsed suh-ted mõlema vanemaga ka pä-rast lahkuminekut. Lepitus eiole abielunõustamine egapoolte lepitamine kooselu jät-kamiseks. Lepitus ei tegelemineviku eksimustega, vaidpüüab keskenduda sellele,kuidas edaspidi suhelda las-tele ja endale haiget tegema-ta.

„Meie peamine eesmärk onlapse õiguste kaitse, kui vane-mad ei saa kokkuleppele, mil-lisel ajal laps võib teist vane-mat külastada,“ selgitab Lii-via Vacht. „Lepitus on eelkõi-ge abiks neile vanematele, kesei jõua omavahel kompromis-sini, mis oleks mõlemat osa-poolt rahuldav ja eelkõige lap-se huve arvestav.“

Lepitaja pakub lahkumine-vale paarile võimaluse neut-raalsel pinnal omavahel rää-kida sellest, milles tahetakseomavahelisele kokkuleppelejõuda. „Vanemad tahavad te-gelikult oma lastele parimatja seda aktsepteerivad tava-liselt mõlemad osapooled.Oluline on lasta mõlemal seevälja öelda,“ selgitab Liivia

Vacht. „See on lepitusprot-sessi esimene trump ja sedafakti teadvustades tekib part-neril lootus, et läbi lepitus-protsessi võivad mõlemadmidagi võita, olles valmismillestki loobuma. Oluline

on vastuseis muuta part-

nerluseks.“

Üldreegel, mida lepitaja kaesimesel kohtumisel poolteleselgitab, on see, et nendel koh-tumistel üksteist ei süüdista-

ta ja ei jääda mineviku sünd-mustesse kinni. Lepitaja võibkohtumise lõpetada ja edasilükata, kui pooled oma tunne-te kontrollimisega enam toi-me ei tule.

Eeliseks paindlikkusLepituse käigus peavad poo-

led ise jõudma mõlemat ra-huldava kokkuleppeni. Lepi-tajal pole õigust valmis lahen-dusi pakkuda – need tava-

liselt ei aita ka. Tema üles-anne on poolte seisukohtadesleida üles see ühisosa, millelesaab hakata kompromissiüles ehitama, ja olla lapseesindaja.

Erinevalt kohtulikest kok-kulepetest, mille täitmisthakkab halvemal juhul jälgi-ma kohtutäitur, on lepitajajuures sõlmitud kokkuleppedpaindlikud.

Võrreldes kohtuga on pere-lepituse eeliseks kindlasti kasee, et lepitajal on tema poolepöördunud inimeste jaoksrohkem aega. Kokkusaamisivõib olla mitu, enne kui jõu-takse kokkuleppeni, mis mõ-lemale poolele sobib.

„Kohtus ei jõuta kindlastioma sisemaailma takistuste-ni nii nagu lepitusprotsessikäigus. Oma murest rääkidesvõib ükskõik kumb osapooljõuda selleni, milleni ta polevarem jõudnud, ehk näha jamärgata ka ennast: kus onväike eksimus olnud, kas onmidagi, mida tahaks muuta,heastada,“ toob Liivia Vachtvälja perelepituse psühholoo-gilise eelise.

Perelepitusest saadav kasuon märkimisväärne: lapselsäilib suhe mõlema vanema-ga ja kindlustunne tulevikusuhtes. Muidugi võib juhtuda,et lepitaja on pooltele tuttavvõi ei leita temaga kontakti.Sellisel juhul võib aga alatipöörduda teise maakonna pe-relepitaja poole.

Perelepituse teenus on tasu-line, ehkki odavam, kui tasu-da riigilõivu kohtus. Maksmi-seks on Liivia Vachti sõnulkolm võimalust: inimesedmaksavad ise või elukoha-järgne omavalitsus kompen-seerib. Kolmas võimalus, etperelepitust sätestav seadu-seelnõu näeb ette võimaluse,et 50% teenuse maksumusestkompenseerib riik ja 50%omavalitsus.

Rohkem teavet leiate aadres-

silt: www.lepitus.ee

• Ma olen sinuga koos õnne-lik.

Ole kiitmisel konkreetne:

• Sa oskad seda nii hästi.• Mulle meeldib see, kuidassa...• Sa oled tõesti hea sõber –vaata kuidas sa…• Sa näed väga kena välja.

Tunnusta lapse pingutusi

ja saavutusi:

• Sa nägid tõesti palju vaeva.• Sa võid enda üle uhkust tun-da, sest…• Ma olen märganud suurtedasiminekut.

Julgusta oma last võtma

ülesandeid, mis panevad

tema võimeid proovile.

Väldi keelekasutust, mis

võib lapse enesehinnangut

kahjustada:

• Ära halvusta: sa käitudnagu tita.• Ära sildista: sa oled laisk.• Ära võrdle oma last teiste-ga: su õde sellises olukorras;mina sinu eas…• Ära liialda ega üldista: ala-ti sa...• Ära pilka lapse vanust: kuisa ükskord suureks saad...• Ära tekita lapses süütun-net: sa ajad mu hauda.• Ära ennusta ette: sinust eisaa kunagi…

NB! Sinu laused muutuvad

solvanguteks, kui neid saa-

dab halvustav kehakeel

(sarkastiline või üleolev

naeratus, agressiivne hää-

letoon, märtriohe, peara-

putus, kulmukortsutus

jne).

Kaitse oma last ebaõigluse

eest:

• Ütle välja, et juhtunu pol-nud lapse viga.• Ütle välja, et see, mis juh-tus, polnud õiglane.• Näita välja, et saad omalast kaitsta.Jaga vastutust ja usaldust:

• Ära sekku kohe, kui näed,et laps ei tule väga hästi toi-me.• Kinnita, et sul on lapsesseusku.

Allikas:

Tervise Arengu Instituut

Kokkuvõtte koostas Liina Kokk

Ole toeks lapse enesehinnangu kujundamisel

PROTSESSI PÕHIMÕTTED:• vanemate vabatahtlik osalemine• laste vajaduste, soovide ja tunnete arvestamine• vanemate hea tahe informatsiooni jagamisel ja koostöö tegemisel

Riina Meidla,Raplamaa inimeseõpetuseainesektsiooni juhataja

Raplamaa inimeseõpetuseolümpiaad peeti sel aastal8. aprillil ning olümpiaad olijärjekorras juba üheteist-kümnes. Korraldajad on uh-ked, et see Raplamaa tradit-siooniline üritus, mis onainulaadse ettevõtmisenaleidnud tunnustust ka vaba-riiklikul tasemel (Inimese-õpetuse Tegu 2008), on elu-jõuline ja jätkusuutlik.

Korralduslik külg on olnudaastate lõikes erinev. Kuiviimasel kahel aastal on seetoimunud viktoriini vormis,siis sellel aastal otsustatitraditsioonilise olümpiaadi-vormi kasuks. Uuenduslikoli aga see, et tänavu oli siht-rühmaks V ja VI klass jakolmanda kooliastme õpi-lased ning et kokkuvõttedtehti klasside kaupa eraldi.

Olümpiaad toimus samalajal nii Rapla Vesiroosigümnaasiumis (Rapla piir-konna koolidele) kui kaMärjamaa gümnaasiumis(Märjamaa ja Vigala vallakoolidele) – sellist logistikaton ka varasematel aastatelkasutatud. Olümpiaadistvõttis osa 43 õpilast nelja-teistkümnest maakonnakoolist. Korraldajad oota-vad järgmisel aastal arvu-kamat osavõttu.

Olümpiaaditööd koostasidRVG õpetajad Marike Uus-järv, Pilvi Pregel ja artikliautor. Võeti aluseks V ja VIklassi ning kolmanda kooli-astme õppekavad. Osalenudõpilased hindasid töid ras-keks, aga mitte liiga keeru-liseks.

Kasutati eri tüüpi ülesan-deid – ristsõnu, väidete hin-damist, valikvastuseid, kü-siti fakte ja mõisteid, ava-tud küsimusi, sh põhjenda-mist ja analüüsimist jms.Kõige keerulisemateks osu-tusid ristsõnad ja mõisted.Muidugi teevad korraldajadvastustest põhjaliku ana-lüüsi, et järgmise aasta tööikka põnevam ja asjalikumsaaks.

Olümpiaadi tase oli üsnaühtlane, aga väga rõõmustavon see, et ülimalt tublideksosutusid maakonna väike-koolide õpilased, kes V ja VIklassi arvestuses gümnaa-siumide õpilaste eest magu-said esikohti napsasid.

Suur tänu kõigile tublideleõpetajatele, kes õpilasedolümpiaadiks ette valmista-sid! Parematele ainetund-jatele on aga preemiaks lõ-bus väljasõit 28. mail Vem-bu-Tembumaale. Reis saabteoks tänu Raplamaa Oma-valitsuste Arengufondile jaon loodetavasti 24 paremaleainetundjale vahvaks kooli-aasta lõpetuseks. Tänameka Tervisearengu Instituuti,kes inimeseõpetuse olüm-piaadi korraldamist jubamitmel aastal toetanud on.

Raplamaa inimeseõpetu-

se olümpiaadil olid täna-

vu parimad:

V klass

1. koht: Helena Eharand,Varbola kool (õp AnnikaLõhmus)2. koht: Eva Maria Üprus,Alu LAK (õp Anu Luus)3. koht: Janika Tamm, Kohi-la G (õp Talvi Ainsar) VI klass

1. koht: Marleen Müts, AluLAK (õp Piret Linnamäe)2. koht: Erki Nõmm, KabalaPK (õp Riho Siil)3. koht: Grete Metsallik,Valtu PK (õp Reet Teets) VII klass

1. koht: Moonika Põdersalu,Järvakandi G (õp Aira Jaki-menko)2. koht: Sigrit Lohk, ValtuPK (õp Reet Teets)3. koht: Mait Rõõmus, Kohi-la G (õp Urve Randmaa) VIII klass

1. koht: Piia-Liisa Koll, Rap-la Vesiroosi G (õp MarikeUusjärv)2. koht: Keit Toom, RaplaVesiroosi G (õp MarikeUusjärv) IX klass

1. koht: Evelin Limberg,Märjamaa G (õp Riina Meid-la)2. koht: Kadri Hiibus, Mär-jamaa G (õp Riina Meidla)

Inimeseõpetuseolümpiaad Raplamaaljuba 11. korda

Noored olümpiaadil. LIINA KOKA foto

SIIM SOLMANI foto

9Nädaline 23. mai 2009 TERVISE EDENDAJA

Õie Kopli,päästealase ennetustöövanemspetsialist Raplamaal

Juuni alguses peetakse Tarsiturismitalus Raplamaa koo-lide õpilastele ohutusalanevõistluslaager. Projekti ees-märgiks on õpetada noorteleeluks vajalikke ohutusala-seid teadmisi.

Õpetatakse, kuidas ohtusidette näha, ent samas ka erine-vates hädaolukordades õiges-ti käituda.

Läbi kogu kooliaasta kest-nud ohutusõpe lõpeb kooli-devahelise võistluslaagriga,kus koolide esindusvõistkon-nad konkureerivad omavahelohutusalastes teadmistes japraktilistes tegevustes. Sellelaastal toimub laager 8.-11.juunini Tarsil.

Võistluslaager Tarsil kor-raldatakse projekti „Kaitseend ja aita teist” lõpulaagri-na. Projekt ise on päästeala,politsei ja Punase Risti ühis-ettevõtmine, mis on suunatudmaakonna koolide VI klassi-de õpilastele.

Projekt pärineb Jõgeva-maalt, kus on noori koolitatudligikaudu viisteist aastat.Samuti saavad sama projek-ti raames teadmisi Järva-,

Pärnu-, Lääne-, Saare- jaHiiumaa noored.

Koolitustel õpetatakse noor-tele õnnetusteate edastamist.Räägitakse tulekahju pea-mistest tekkepõhjustest, tule-kahju avastamisseadmetest,

Margut Jõgisoo,Lääne PolitseiprefektuuriRapla politseijaoskonnateenistustalituse juhtiv-spetsialist

Kui looduses on esimesedkevadekuulutajad kuld-nokad, siis liikluses mo-peedijuhid.

Missugust sõidukit pee-takse siis mopeediks? Mo-peed on sõiduk, mille sise-põlemismootori töömaht eiületa 50 cm3 ja valmistaja-kiirus 45 km/h. Seega ei oleiga teel liiklev motorollerveel mopeed, kuna neid näi-tajaid ületav kaherattalinesõiduk kuulub juba mootor-rataste hulka.

Võimsamad motorolleridon tegelikult mootorrattadja nende juhtimiseks ontarvis mootorratta juhti-misõigust. Siinkohal tule-takski kõigile meelde, etmopeediga tohib sõita noo-ruk, kes on vähemalt 14-aastane.

14-15aastasel mopeedi-

juhil peab sõiduteel sõit-

misel olema kaasas vas-

tav juhiluba.

Mopeedijuhiks on võima-lus õppida iseseisvalt, mõ-ned autokoolid on korralda-nud ka spetsiaalseid kur-susi. Mopeedijuhi eksa-meid saab sooritada EestiRiikliku Autoregistrikes-kuse büroodes. Selleks tu-leb teooriaeksamile regist-reerimise ja eksami vastu-võtmise eest tasuda riigi-lõivu 50 krooni, sõiduek-samile registreerimise jaeksami vastuvõtmise eest100 krooni. Mopeedijuhisõidueksamile registreeri-mise ja eksami vastuvõt-

mise eest ARKi valduses ole-va mopeediga on riigilõiv 300

krooni.

Iseenesest on tore mopeedigaringi sõita, kuid selleks tulebtunda ja järgida liikluseeskir-ja nõudeid. Mida rohkem onliikluses sõidukeid, seda suu-rem on ka õnnetustesse sat-tumise võimalus. Hinnatakseüle oma sõiduoskusi, sõide-takse ette peateele...

Liiklusõnnetustesse satu-vad kahjuks tihemini lapsed,kellel puuduvad vastavad sõi-duoskused. Sellise käitumise-ga seatakse ohtu nii enda kuika teiste elu ning tervis.

Pole harvad ka juhused, kuitäiskasvanud juhivad mopee-di joobeseisundis. Arvatakse,et paar pudelit õlut ei tee„mehele“ midagi. Kuid erine-vust võrreldes autojuhtidegasiin ei ole. Politsei suhtub

napsisena mopeedi juhti-

misse samasuguse kar-

musega kui autojuhtimisse.

Turvalist liiklemist!

Noore mopeedijuhi kuld-

sed reeglid!

* Läbi vastav koolitus ja soo-rita edukalt mopeedijuhi ek-sam.* Mopeedijuhil ja ka tema ta-ga istuval kaassõitjal peabolema peas kaitsekiiver.* Sõiduk peab olema tehnili-selt korras. Mittekorras sõi-dukiga on liiklemine keela-tud.* Ära kunagi sõida vastas-suunavööndis.* Ole nähtav.* Ära tee ootamatuid ma-nöövreid. Anna õigel ajal suu-namärguandeid ja veendu, etteised liiklejad on neid õiges-ti mõistnud.

Tarsi turismitalus tulebkooliõpilastele ohutuslaager

Mopeediga liikluses

esmastest tulekustutamis-vahenditest, tegutsemisestelektriõnnetuse korral, esma-abi andmisest ja liiklusohu-tusest.

Rapla maakonnas viiakseprojekti ellu juba teist aastat.

Möödunud aastal aset leid-nud ohutusõpet kiitsid niiõpilased kui ka õpetajad,avaldades arvamust, et tege-likult võiks sarnast regulaar-set ohutusõpet laiendada kateistele vanusegruppidele.

Sirli Arro,Eesti Punase RistiRaplamaa Seltsi sekretär

Esimene reegel õnnetusekorral: ära kaota pead!* Püüa anda abi nii kiires-ti kui oskad ja nii hästi kuioskad.* Kui enda oskustest jääbvajaka, helista ning küsinõu telefonilt 112.* Ära riidle, sellega teedolukorra veel hullemaks.* Rahusta ja räägi kanna-tanuga pidevalt.* Anna ainult esmaabi jajäta edasine spetsialistidehooleks.

Hädaabi number on 112.

KUIDAS KÄITUDA, KUI ONJUHTUNUD ÕNNETUS!?TEADVUSETA - teadvusetakannatanu, kes hingab, tulebasetada külili, näoga ette-poole kaldu. Sellisel moelhoitakse hingamisteed lahti,okse, röga ja veri voolab väl-ja.

MINESTUS – ava kannata-nul pigistavad riided. Või-malusel ava ka aken, et kan-natanu saaks piisavalt värs-ket õhku. Tõsta kannatanujalad kõrgemale, et paranda-da ajuverevoolu. Jää kanna-tanu juurde kuni tema täie-liku toibumiseni. Kui kanna-

tanu seisund ei parane, helis-ta 112 ja kutsu abi.

VÕÕRKEHA HINGAMIS-TEEDES – julgusta kannata-nut köhima. Kalluta kanna-tanu ülakeha ette- ja allapoo-le ning löö peopesaga kiirestiabaluude vahele ca 5 korda.Kui võõrkeha ei õnnestunudkätte saada, aseta selja ta-gant oma käed ümber kanna-tanu ülakõhu. Kalluta kanna-tanu ülakeha ette- ja allapoo-le. Suru üks käsi rusikasse jahoia teisega rusikast kinni.Aseta rusikas roidekaare va-helisse kolmnurka. Tõmbakäsi järsu liigutusega sisse-ja ülespoole. Korda vajadusel4-5 korda. Juhul kui seisundhalveneb ja kannatanu enamei hinga, alusta elustamisegaja helista hädaabinumbril112 ja kutsu abi.

VÕÕRKEHA SILMAS – kuinäed võõrkeha silmavalgel,loputa see välja, valades sil-ma puhast vett või silmalo-putusvedelikku. Kui võõrkehaei õnnestu välja loputada,pöördu kindlasti silmaarstipoole. Vigastuse suurenemisevältimiseks tee mõlemale sil-male õrn side.

PÕLETUS – jahuta kiiresti10-15 minuti jooksul põleta-da saanud kohta külma vee-

ga. Kui vett ei ole, võid ka-sutada igasugust jahedatmittesüttivat vedelikku. Suu-ja kõripõletuse korral kutsukohe kiirabi. Ära puuduta põ-letuskohta ega tee ville kat-ki. Nakkusohu vältimisekskata põletus nii puhtalt kuivõimalik.

VEREJOOKS – pane kätteühekordsed kindad. Peataverejooks, avaldades haavalesurvet. Aseta haavale surve-padi, nt sidemerull. Fikseerisurvepadi sidemega. Kui verdvoolab käest või jalast, tõstajäse südame tasapinnast kõr-gemale. Kaela, kõhu ja tuha-rate piirkonnas tuleb kasuta-da otsest survet haavale.

VÕÕRKEHA HAAVAS – äratõmba võõrkeha haavast väl-ja. Peata verejooks ilma võõr-keha sügavamale surumata.Pane kätte ühekordsed kin-dad. Tee toestav side ja kut-su abi. Aseta kannatanu šokivältimiseks lamama ja katasoojalt.

NINAVEREJOOKS – panekannatanu istuma ja kallutatema pea ettepoole. Võimalu-sel aseta külmkott ninajuurepeale ja kukla taha. Palu kan-natanul hingata läbi suu japigista kinni nina pehme osa.10 minuti pärast lase nina-

sõõrmed vabaks. Juhul, kuiverejooks ei ole lakanud, hoiaveel 2x10 minutit ninasõõr-meid kinni. Kui verejooks eipeatu või on väga rohke, helis-ta hädaabi numbril 112 jakutsu abi.

NIKASTUS – aseta valu vai-gistamiseks ja turse alanda-miseks vigastatud kohta jää-kott või kasta riidetükk kül-ma vette. Hoia seda haigel ko-hal pool tundi. Seo vigastatudpiirkond mõõdukat survetavaldades kinni. Kontrollipärast sidumist, et vereringepoleks takistatud. Verevoolupidurdamiseks tõsta vigasta-tud jäse kõrgemale. Jäsemetõstmine vähendab verevalu-mi teket.

LUUMURD – ära lahastasuurte toruluude murde. Lah-tise murru korral kata haavpuhta sidemega ja peata vere-jooks haavast kõrgemal. Valuvähendamiseks aseta murrukohale külmkott. Helistanumbril 112 ja kutsu abi.

Küünarvarre luumurru kor-ral palu kannatanul istuda.Toesta õrnalt küünarvartkolmnurkrätikuga, asetadessee risti üle keha keskosa.Eemalda sõrmused enne, kuikäsi hakkab tursuma. Viikannatanu edasise ravi mää-ramiseks haiglasse.

Mida teha, kui onjuhtunud õnnetus

www.raplamv.ee

Meenutus KEATi laagrist 2008. VALDO JÄNESE foto

“Kevadekuulutajad”. SIIM SOLMANI foto

10 23. mai 2009 NädalineTERVISE EDENDAJA

Monika Lell,Rapla Vesiroosi gümnaasiu-mi õpilane

Noortel, kes on läbinud kooli-tuse „Living for Tomorrow“(LFT) ning kes püüavad saa-dud teadmisi jagada võima-likult suurele sihtgrupile, kel-leks on esmalt noored ja täis-kasvanud, oli hiljuti toimu-nud Raplamaa (M)Elu Messhea võimalus oma teadmisijagada.

Sel aastal LFT HIV-aidsiteavitustelgis erines eelmi-sest aastast, kuna tänavu olitunduvalt rohkem just vane-maid inimesi, kes soovisidsamuti asjast teada saada.Eelmisel aastal oli rohkemjust nimelt noorsugu, nii etnüüd peaks olema teadvus-tustööd tehtud mitmel tasan-dil.

Hoolimata kõledast ilmastpidas meie telk, erinevalt mõ-

nest teisest messil osalenust,vapralt lõpuni vastu ning tel-gi töös kaasalööjad tegid suu-repäraselt kõike, mis oli vaja-lik, nii et tohutu kiitus neile.

Kahjuks peab tõdema, etinimesed ei tea ikka veel, kui-das õigesti kondoomi pealepanna.

Nad teavad, kuidas seda

kasutada ja tunnevad teoo-riat, aga praktika on nendejaoks keerulisem. Seega onmulaazi peal harjutamine va-jalik ning seda tegevust, midamessilgi tehti, on kindlastivaja jätkata.

Esile tõusis ka üks käibe-tõde. Rahvas peab poest osteskondoomipaki hinda liialtkõrgeks ning kui inimesedavastasid, et meie telgist onvõimalik saada auhinnanatasuta kondoome, siis seetõmbas neid ka ligi. Üks ini-mene pakkus isegi välja, ethinnad tuleks madalamalelasta - majanduslangus siiskija ehk seetõttu ei kasutatagi.

Messi töö oli oluliselt vaja-lik. Niisugust teadvustustöödei tehta eriti kuskil mujal, niiet inimene ei peaks ise infototsima, vaid et info jõuaks te-mani. Seega arvan ma, et selleaasta tiimil õnnestus võrratusooritus.

Tiia Hansar

Järvakandi valla järje-

kordsel südamepäeval

26. aprillil rõõmustas

osalejaid ilus ilm, sestap

kolisid selle päeva

toimetamised õue,

värske õhu kätte.

Selle ürituse formaat on olnudküllaltki traditsiooniline. Niiolid ka seekordsed kasulikudteadmised/tegevused pikitudlusti, lõbu, tervislike suupis-tete ja lihtsa ning meeldivasuhtlemisega.

Meeleoluka ja professio-naalse virgutusvõimlemisegaaitas päeva sisse juhatadalaste liikumisringi juhendajaEter Diasamidze Mägi.

Kuna selle aasta vabariik-liku südamenädala eesmärkoli tõmmata tähelepanu in-farkti ja insuldi ennetamise-le, oli meie päeva põhirõhkeneseabil, lõdvestusel, vaimukosutamisel. Nende teemade-ga seotud tegevusi viis läbiTervisetoa perenaine KadrinKarro – oli avatud lahtinejoogatund ning võimalus õppi-da lihtsamaid massaazivõt-teid praktikas.

Külas olid Massaazikooliõpilased, kes pakkusid meierahvale tasuta võimalust saa-da on-site massaazi. Kohal oliteist aastat järjest firma, kestutvustab ja müüb massaazi-toole ja aparaate.

Lapsi köitsid lustlikudmängud, joonistamisnurk jabatuudirõõmud. Noori rõõ-mustas ja pani tantsuõppi-misega proovile jumpstyle‘ i

tantsutrupp.Külla oli tulnud oma tege-

vust tutvustav Punane Rist.Oli võimalus mõõta oma ter-visenäitajaid ja tutvuda uue-ma ja huvitavama tervisetee-malise kirjandusega.

Tegevused lõpetas taasmatk Järvakandi alevi tervi-serajal.

Päev lõppes traditsioonili-selt auhindade loosimisegaosalejate ja eraldi tervisekilo-meetrite kogumiskupongideesitajate vahel.

Südamenädala raames oliveel 27. aprillil meeleolukasja südamlik vestlusring dep-ressiooni teemal ja 29. april-lil sai päevakeskuses kontrol-lida oma luutiheduse seisu.

(Pilte üritusest on võimaliknäha valla kodulehel)

Kokkuvõtteks võin öelda ai-nult head ja rõõmsat, hea olinäha nii paljusid Järvakandiinimesi omavahel rõõmsa-silmsetena suhtlemas, naera-tus suul. Ka ilmataadile meieüritus juba viiendat aastatmeeldis. Rõõmustas, et osale-jaid oli sel aastal rekordarv -159 inimest, et rohkem kuieelmistel aastatel esitasidinimesed tervisekilomeetritekogumise kuponge ja mitmedtulid ütlema, et nad täitsidküll, aga unustasid koju. Toreoli näha üritusel palju pere-sid.

Rõõmu teeb, et meie alevison tekkinud grupp inimesi,

kes tahavad siinset elu eden-dada ja kelle abile ja toetuse-le ja ka sponsorlusele saabüha enam loota. Ainult ühes-koos pingutades on tulemusüha rohkematele inimestelemeie ümber rahuldust ja rõõ-mu pakkuv.

Ja oluline - selle aasta üri-tus on tõestuseks, et majan-duslikult raskel ajal on siiskika väheste vahenditega või-malus rõõmustada inimestekeha ja hinge.

Parimaks tänuks korralda-jatele olid sel päeval osaleja-te särasilmad. Aitäh kõigileosalejatele! Tänu ka kõigileheadele inimestele, kellegakoos me seda päeva planeeri-sime ja ka korraldasime.

Järvakandi valla viiessüdamepäev läks edukalt

(M)Elu Messil teavitasid nooredHIV/aidsi ohtudest ka täiskasvanuid

Ülle Rüüson

27. oktoobrist 2008 kuni27. aprillini 2009 toimusEestis juba seitsmendatkorda võistlus „Suitsupriiklass“.

Lõpetanud klasside va-hel loositi välja kümme ra-halist preemiat suurusega6000 krooni. Ka Rapla-maale tuli seekord loosi-auhind, mille sai RaplaVesiroosi gümnaasiumiVII b klass!

Mullu oktoobris alusta-sid võistlust 733 klassi 188koolist - kokku 13 842 õpi-last. Nende hulgas oli IVklasse 117, kus õpib kokku1716 last. Kõige enam oliosalejaid V ja VI klassi-dest.

Mittesuitsetamine on po-pulaarne enamikus alus-tanud koolides - 173 kooli569 klassis (77,6% osale-nud klassidest) ja 10 606õpilase seas (76,6% kõiki-dest osavõtnud õpilastest).IV klasside hulgast lõpe-tasid võistluse 109 klassi117 alustanust, mis näitabselgelt, et algklassides onsuitsetamise probleem vä-ga aktuaalne! 2007/2008.aasta konkursil oli lõpe-

tanud klasse mõnevõrra roh-kem - 612 klassi ja 11 370õpilast.

Võistlus ”Suitsuprii klass”on suitsetamisvastane enne-tusprogramm koolinoortele,mille peamisteks eesmärki-deks on ennetada suitseta-mise ja suitsuvabade tubaka-toodete tarbimise alustamistlaste ja noorte seas, motivee-rida õpilasi, kes tarbivad tu-bakat, sellest pahest loobu-ma ning toetada tubakava-badust kui eluviisi. Lisakssuitsetamisele ei tohi tarbi-da ka muid suitsuvabasid tu-bakatooteid ega teha vesipii-pu. Klass kinnitab soovi ollasuitsuprii lepinguga, mis ühi-selt allkirjastatakse.

Võistluse idee pärineb Soo-mest, kus alates 1989. aas-tast on võisteldud igal aastal.Nüüdseks on sellega seotud20 Euroopa riiki, sealhulgaska Eesti (alates 2001. aas-tast).

Kuna suitsetama hakatak-se üha nooremas eas, osale-vad alates 2007. aastastvõistlusel ka IV klassid. Glo-bal Youth Tobacco Survey(GYTS) uuringu järgi on Ees-tis 35% noortest proovinudsuitsetamist enne 10. eluaas-tat.

Üle 10 000 õpilasetaunivad suitsetamist!

Päev juhatati sisse virgutusvõimlemisega. TIIA HANSARE foto

HIV-AIDS teavitustelgis Raplamaa (M)Elu Messil. LIINA KOKA foto

Tabelis 2008/2009 “Suitsuprii klassi” konkursi lõpetanudklassid. Raplamaal alustasid 752 õpilast, lõpetasid 476 õpi-last. Konkurssi ei läbinud 16 klassi.

Kool Osalev klass

Õpilaste arv klassis

Valtu põhikool 5 9

Märjamaa G 4b 17

Märjamaa G 11a 22

Märjamaa G 9b 23

Märjamaa G 4a 14

Märjamaa G 5b 19

Märjamaa G 5a 23

Raikküla LA 5 2

Raikküla LA 6 6

Raikküla LA 4 4

Järvakandi LA 5 2

Kabala LP 5 4

Kabala LP 4 4

Hagudi põhikool 4 14

Lelle kool 4 1

Lelle kool 5 1

Lelle kool 6 1

Kivi-Vigala 4 9

Kivi-Vigala 6 8

Kivi-Vigala 8 8

Kivi-Vigala 9 10

Rapla Vesiroosi G 4b 21

Rapla Vesiroosi G 5b 20

Rapla Vesiroosi G 6b 21

Rapla Vesiroosi G 7b 26

Kohila G 8b 18

Kohila G 12a 29

Kohila G 6a 24

Järvakandi G 11 12

Järvakandi G 6 15

Järvakandi G 5 12

Rapla Vesiroosi G 5a 15

Rapla Vesiroosi G 6a 21

Haimre põhikool 4 3

Haimre põhikool 5 2

Varbola põhikool 4 7

Varbola põhikool 6 5

Varbola põhikool 5 3

Märjamaa G 7b 21