Upload
others
View
6
Download
0
Embed Size (px)
Citation preview
Kriminaalpoliitika arvudes: võrdlusi statistikast ja uuringutestComparative data on crime and justice in Estonia
Kriminaalpoliitika arvudes: võrdlusi statistikast ja uuringutestComparative data on crime and justice in Estonia
JustiitsministeeriumKriminaalpoliitika osakond
Tallinn2013
Väljaandja:JustiitsministeeriumTõnismägi 5a15191 TallinnTelefon: 620 8100Faks: 620 8109e-post: [email protected] võrgukodu: www.just.ee
Kujundus: DADA ADTrükk: Ecoprint
ISBN 978-9949-9109-7-7 (trükis)ISBN 978-9949-9109-8-4 (pdf )
5
Hea lugeja
2013. aastal tähistab justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika osakond kümnendat aastapäeva. Tänavu täitub ümmar-gune tähtpäev – 20 aastat – ka kuriteoennetuse nõukogul. Nende aastate jooksul on justiitsministeeriumis tehtud palju kriminaalpoliitikat, kuritegevuse olukorda ja elanike arvamusi käsitlevaid uuringuid. Uuringutel põhinev poliitika on eraldi rõhutatava väärtusena leidnud tee kriminaalpoliiti-ka arengusuundadesse ja ka poliitikat kujundavate inimeste igapäevasesse tööellu.Peale selle et uuringute ja statistika toel saab teha paremaid otsuseid kuritegevuse vähendamise nimel, on nendel andmetel teinegi kaalukas tähendus. Peame väga tähtsaks, et kriminaal-statistika ilmub kindla aja tagant ja meie uuringud on avalikud.Käesolev kogumik sisaldab nii sisu kui ka kogumise viisi mõttes väga erinevaid andmeid. Kogumik katab kindlasti rohkem valdkondi kui iga-aastane kuritegevuse aastaraa-mat, rõhutades ühtlasi rohkem võrdlevat perspektiivi, seda nii ajalises kui ka teiste riikide kontekstis.
Head uurimist!Jako SallaKogumiku koostaja
Dear reader
The year 2013 is the 10th anniversary of establishing the Criminal Poli-cy Department of the Ministry of Justice. It is also the 20th anniversary of the Crime Prevention Council. Many studies have been conducted in the Ministry of Justice throughout those years, dealing with criminal policy, crime situation and residents’ opinions. Research-based policy as a value has found its place in current criminal policy guidelines and certainly in the daily work of people shaping the policy.In addition to helping make better decisions for reducing crime, the knowledge gained from studies and statistics has another important meaning. We consider it a value per se that criminal statistics are published with unwavering regularity and our studies are public. The public must have access to data gathered by the state and to informa-tion that is reliable.This collection contains a wide range of data and places it’s stress on comparative perspective, both in the time dimension and across different countries.
Have a good study!The collection’s preparerJako Salla
6
SISUKORDTABLE OF CONTENTS
SisukordTable of contents
9 Prioriteedid Priorities10 Kriminaalpoliitika arengusuunad Criminal policy guidelines18 Kuritegevusvastased prioriteedid Anti-crime priorities20 Karistuslike ja mittekaristuslike meetmete üldistatud skeem Generalized scheme of punitive and non-punitive sanctions
21 Kuritegevuse näitajad ja tajumine Crime figures and sense of crime22 Registreeritud kuriteod Number of registered criminal offences23 Kuritegevuse levik Distribution of crime24 Vargus Theft25 Varguse ohvrid Theft victims26 Tarbijapettus Consumer fraud27 Vägivald Violence28 Tapmine Homicide29 Vägivald laste hulgas Violence among children30 Kuritegevuse ohu tunnetamine Sense of the crime threat31 Kuritegevushirm Fear of crime32 Kodulähedase kuritegevuse probleem Problem of crime near home33 Mure kuritegevuse pärast Concern about crime34 Koduvägivalla levik Spread of domestic violence35 Perevägivallatsejad pere ja sõprade ringis Domestic violence perpetrators in circle of friends and family36 Füüsilise perevägivalla tõsidus Seriousness of physical domestic violence
7
SISUKORDTABLE OF CONTENTS
37 Hinnang perevägivalla raskusele Opinion on seriousness of domestic violence38 Alaealiste kuritegevus Juvenile offenders39 Korruptsiooni tajumine Euroopas Perception of corruption in Europe40 Kokkupuuted korruptsiooniga aasta jooksul Encounters with corruption in a year
41 Õiguskaitseasutuste tegevus statistikas ja elanike hinnangutes
Criminal justice institutions in statistical perspective and in public perception
42 Politsei eri rahvuste võrdse kohtlejana Fairness of the police in treating people from different ethnic background43 Politsei rikaste ja vaeste võrdse kohtlejana Fairness of the police in treating rich and poor people 44 Kohus eri rahvuste võrdse kohtlejana Court's fairness in treating people from different ethnic background45 Kohus rikaste ja vaeste võrdse kohtlejana Court's fairness in treating rich and poor people 46 Politsei vägivalla ennetajana Perception of corruption in Europe47 Politsei sissemurdmiste avastajana Police success in catching house burglars48 Rahulolu politsei tegevusega Satisfaction with treatment from police49 Politsei legitiimsus Police legitimacy50 Hinnang kohtute tööle Performance of courts51 Kohtunike suhtarv Rate of judges52 Prokuröride suhtarv Rate of prosecutors53 Lahendatud kuriteod Solved crimes54 Jälitustegevus kriminaalmenetluses Surveillance in criminal procedure55 Konfiskeerimine kriminaalmenetluses Confiscation of criminal assets56 Keskmine menetluse pikkus alaealise kahtlustatava jaoks Average length of proceeding for a juvenile suspect57 Keskmine menetluse pikkus alaealise süüdistatava jaoks Average length of court proceeding for a juvenile58 Keskmine kohtueelse menetluse pikkus alaealise kannatanu jaoks Average length of pretrial proceeding for a juvenile victim59 Lähenemiskeeld kriminaalmenetluses Restraining order in criminal procedure60 Vahistatute arv Number of persons detained for investigation61 Vahistatute suhtarv Rate of persons detained for investigation62 Ohvriabi Victim support service
8
SISUKORDTABLE OF CONTENTS
63 Karistuste täideviimine Execution of punishments64 Karistusliku järelevalvesüsteemi maht Scope of penal supervision system 65 Süüdi mõistetud vangide arv Number of convicted inmates66 Vangide suhtarv Euroopa Liidus Prison population rate in the European Union67 Vangide suhtarvu muutus eri riikides Evolution of prison populations in selected countries68 Vanglast vabanemine Release from prison69 Vanglast vabanenute retsidiivsus Recidivism of convicts released from prison70 Narkokurjategijad vanglas Drug offence perpetrators in prison71 Tapjad vanglas Homicide perpetrators in prison72 Vangistuse kestus Length of prison sentence73 Vangistuse keskmine kestus Average length of prison sentence74 Põgenemised vanglast Escpes from prison75 Vangistuse kulu Cost of a day in prison76 Personali suhtarv vanglas Rate of cutodial staff in prison77 Alaealised kinnistes asutustes Juveniles in closed facilities78 Kriminaalhooldusaluste jaotus Distribution of probationers79 Kriminaalhooldusaluste suhtarv eri riikides Rate of persons under probation in selected countries80 Kriminaalhoolduse tulemused Results of probation81 Elektroonilise valve alla määratud isikute arv Persons placed under electronic monitoring
9
PRIORITEEDID PRIORITIES
PrioriteedidPriorities
10
PRIORITEEDID PRIORITIES
Kriminaalpoliitika arengu- suunad aastani 2018
Eesmärgid1. „Kriminaalpoliitika arengsuundadega aastani 2018“
(edaspidi arengusuunad) määratletakse pikaajalised eesmärgid ja tegevused, millest avalik sektor peab lähtuma oma tegevuse kavandamisel ning elluviimisel.
2. Kriminaalpoliitika eesmärgiks on ühiskonna turvalisuse tagamine süütegude ennetamise ja nendele reageeri-mise, süütegudega tekitatud kahju vähendamise ning õigusrikkujatega tegelemise kaudu.
3. Kriminaalpoliitika esmasteks eesmärkideks on korduv-kuritegevuse ning alaealiste kuritegevuse ennetamine. Alaealiste kuritegevuse ennetamine võimaldab ära hoida kuritegusid täiskasvanueas; korduvkuritegevuse ennetamine vähendab kuritegude arvu ning kuri-teoohvriks langemise riski.
4. Kuna ühiskonnale tekitavad kõige suuremat kahju organiseeritud kuritegevus, sealhulgas majandus-, korruptsiooni-, küber- ja inimkaubanduse kuriteod, ning isikuvastased kuriteod, sealhulgas perevägivald, siis tuleb kõrgendatud tähelepanu pöörata nimetatud
kuritegude ennetamisele ning neile reageerimisele.5. Avalik sektor peab oma tegevuseesmärkide seadmisel ja
poliitika väljatöötamisel, eriti sotsiaal- ja hariduspoliitikas ning asulate planeerimisel, kriminaalpoliitika arengusuun-dadega arvestama. Iga ministeerium annab kord aastas Justiitsministeeriumile arengusuundade täitmisest aru, mille põhjal esitab Vabariigi Valitsus Riigikogule hiljemalt 1. märtsiks iga-aastase ülevaate kriminaalpoliitika arengu-suundade elluviimisest. Kriminaalpoliitika tulemuslikkuse hindamisel lähtutakse nii iga-aastastest ohvriuuringute andmetest kui ka kuritegevuse statistikast.
Põhimõtted6. Kriminaalpoliitika kavandamisel ja elluviimisel tuleb
avalikul sektoril teha koostööd era- ja mittetulundussek-toriga, kaasates vabatahtlikke. Avaliku sektori ülesanne on arendada keskkonda, kus nii mittetulundus- kui ka erasektor saaksid täita oma rolli süütegude ennetamisel.
7. Süütegude ennetamine peab toimuma eelkõige koha-likul tasandil. Kohaliku omavalitsuse ülesandeks on ko-halikku elanikkonda ning era- ja mittetulundussektorit kaasates vähendada süütegusid soodustavaid tegureid.
8. Kriminaalpoliitilised otsused ning seadusemuudatused peavad põhinema teaduslikel uuringutel ning kvaliteet-se statistika analüüsil. Selleks et vältida kvaliteedis järele andes ja kiirustades koostatud eelnõusid, tuleb kõikide
11
PRIORITEEDID PRIORITIES
olulisemate eelnõude puhul teha eelnevad mõju-uurin-gud. Kvaliteetse ja tervikliku statistika saamiseks tuleb jätkuvalt arendada e-toimiku menetlusinfosüsteemi.
9. Kriminaalpoliitika peab arvestama võimalikke tulevi-kuriske ning olema valmis Eestis seni veel tundmatute või vähe levinud rassilise, etnilise ja religioosse taustaga probleemide, näiteks sundabielud, aumõrvad, inimkau-banduse sihtriigiks saamine, ennetamiseks ning neile reageerimiseks.
10. Kannatanu ja tunnistaja väärikas kohtlemine kriminaal-menetluses suurendab inimeste usaldust õiguskaitse-süsteemi vastu, aitab ära hoida teiseseid kannatusi ning leevendada kuriteoga tekitatud kahju. Õiguskaitseasu-tused ja kohtud peavad võtma tarvitusele meetmed, et vältida kannatanute ja tunnistajate kriminaalmenetlusega kaasnevate teiseste kannatuste tekkimist, sealhulgas välti-ma menetluse venimist ning tagama isikuandmete kaitse.
11. Nüüdisaegsete kohtuekspertiisiliikide (DNA, IT jt) arendamine ning nende kasutamise laiendamine aitab tagada kvaliteetsema, säästlikuma ning isikute põhiõi-gusi vähem riivava kriminaalmenetluse.
12. Digitaalse e-toimiku menetlusinfosüsteemi arendamine aitab kaasa kriminaalmenetluse osapoolte paremale koostööle ning vähendab halduskoormust. Riik peab neid infosüsteeme arendama järjepidevalt, tagades
sealjuures ekspertiisi- ja karistusandmete rahvusvahelise kasutamise võimaluse.
Alaealiste kuritegevuse ennetamine13. Alaealiste kuritegelikule teele sattumise vältimiseks
ning riskilaste varajaseks tuvastamiseks tuleb kohalikel omavalitsustel välja töötada kasvukeskkonnas esinevate probleemide varajase tuvastamise süsteem, Sotsiaalmi-nisteeriumil koos kohalike omavalitsustega tuleb aren-dada lapsevanemate vanemlikke oskusi ning parandada valdkonna spetsialistide koostööd.
14. Koolikeskkonnas esinevate probleemidega tegelemine aitab vältida alaealiste kuritegelikule teele sattumist. Haridus- ja Teadusministeeriumil tuleb koos kohali-ke omavalitsuste ja koolidega rakendada meetmeid koolikohustuse mittetäitmise, koolikiusamise ning teiste koolikeskkonnas esinevate õpilaste vaimset ja füüsilist turvalisust mõjutavate probleemide vältimiseks.
15. Alaealiste kuritegudele paremaks reageerimiseks tuleb Haridus- ja Teadusministeeriumil tagada alaealiste komisjonide ning nende kohaldatavate mõjutusvahen-dite ühtlane kvaliteet üle Eesti, soodustada kohalike komisjonide loomist ning tagada, et süütegude arutelu alaealiste komisjonis ei ületaks üldjuhul 14 päeva.
16. Erikoolid ei tohi soodustada alaealiste korduvõigusrikku-
12
PRIORITEEDID PRIORITIES
misi, vaid peavad toetama alaealiste iseseisvat õigus-kuulekat toimetulekut. Haridus- ja Teadusministeeriumil tuleb arendada erikoolid toimivateks õppekasvatusasu-tusteks: korrastada infrastruktuur, individualiseerida õppe-kasvatustöö, tagada vajalikud tugiteenused ning koos kohalike omavalitsustega tagada erikooli lõpeta-nute järelhooldus.
17. Alaealiste kurjategijatega seotud kriminaalasjade kiire menetlemine aitab vähendada noorte tulevasi süüte-gusid ning vähendab kriminaalmenetlusega alaealisele kaasnevaid võimalikke negatiivseid tagajärgi. Prokura-tuuril ja politseil tuleb tagada, et alaealiste kriminaalasja-de kohtueelne menetlus ei kestaks üldjuhul üle ühe kuu.
Korduvkuritegevuse ennetamine18. Korduvkuritegevust mõjutavad eelkõige sõltuvusprob-
leemid ja süüdimõistetute hilisem toimetulematus. Narkomaaniaravi vangistuse alternatiivina annab lisaks sõltuvusest võõrutamisele või selle kontrolli alla saami-sele kasu ka retsidiivsuse vähenemise kaudu. Justiitsmi-nisteeriumil tuleb koos Sotsiaalministeeriumiga tagada narkomaania sõltuvushäirega kurjategijate ravikohad ja -võimalused; samuti tuleb Sotsiaalministeeriumil arendada ja kinnitada narkomaanide ravi- ja rehabilitat-siooniteenuste kvaliteedistandardid.
19. Kinnipeetavate vabanemisjärgse toimetuleku soodus-tamiseks tuleb Justiitsministeeriumil koostöös Sotsiaal-ministeeriumi, kohalike omavalitsuste ning mittetulun-dusühendustega luua üle-eestiline tugiisikusüsteem vanglast vabanenute iseseisva toimetuleku toetamiseks. Korduvkuritegevuse vähendamiseks tuleb tagada rehabilitatsiooniprogrammid kurjategijatele, sealhulgas seksuaalkurjategijatele.
20. Justiitsministeeriumil tuleb koos teadusasutustega luua korduvkurjategijate seire rahvusvaheliselt võrreldav süsteem, mille eesmärgiks on anda sotsioloogilist teavet kriminaalkaristuse saanud isikute toimetuleku ning edasise elutee kohta (retsidiivsuse uuring).
21. Kinnipidamisasutuses peaksid viibima kõige ohtlikumad kurjategijad, samal ajal tuleb soodustada alternatiivka-ristuste kasutamist (ÜKT, sõltuvusravi, leppimine jne). Kuna vangistuse suur osakaal soodustab korduvkuri-tegevust, tuleb Justiitsministeeriumil kinnipeetavate arvu lääneeuroopalikule tasemele viimiseks lõpule viia vanglate reform ning sulgeda laagri tüüpi vanglad: liita Tallinna ja Harku vangla ning avada uus Tallinna vangla, samuti sulgeda Murru vangla.
Isikuvastaste kuritegude ennetamine22. Alkoholi liigtarvitamine on peamine isikuvastaste kurite-
13
PRIORITEEDID PRIORITIES
gude toimepanemist soodustav tegur. Vabariigi Valitsusel tuleb heaks kiita riikliku alkoholipoliitika raamdokument, mille eesmärgiks on alaealiste alkoholitarvitamise ning sellest tulenevate kahjude vähendamine; alkoholi riskitar-vitamise ja sellest tekkivate kahjude vähendamine.
23. Perevägivald on raske isikuvastane kuritegu, mille tunnistajaks ning ohvriks olemine lapseeas suurendab tõenäosust puutuda vägivallaga kokku täiskasvanuna nii ohvri kui ka toimepanijana. Laialdane teavitamine perevägivallast kui raskest isikuvastasest kuriteost aitab kaasa selle kuriteo suhtes negatiivse hoiaku kujundami-sele ühiskonnas ning võitlemisele selle vastu, seetõttu tuleb Sotsiaalministeeriumil suurendada ühiskonna teadlikkust perevägivallast, kaasates selleks politseid ja kohalikke omavalitsusi. Prokuröridel tuleb sobivatel juhtudel koos ohvriabitöötajatega rakendada ohvri ja kurjategija lepitamist.
24. Isikuvastaste kuritegude ohvritele, sealhulgas inim-kaubanduse ja perevägivalla ohvritele, tuleb Sotsiaal-ministeeriumil koostöös kohalike omavalitsuste ja mittetulundussektoriga tagada üle Eesti piisaval hulgal varjupaiku. Politseil tuleb teavitada sihtrühmi abi saamise võimalustest ning abivajajad ohvriabitöötajate juurde suunata. Sotsiaalministeeriumil tuleb arendada ohvriabisüsteemi, muutes seda kliendikesksemaks.
25. Alaealise kannatanuga isikuvastastes kuritegudes tuleb politseil ja prokuratuuril tagada kiire kohtueelne menet-lus, mille pikkus üldjuhul ei tohiks ületada kolme kuud.
Organiseeritud ja raske peitkuritegevuse ennetamine26. Organiseeritud kuritegevuse vastases võitluses tuleb
vähendada kuritegevusest saadavat tulu kurjategijate poolt. Õiguskaitseasutustel tuleb keskenduda krimi-naaltulu äravõtmisega seotud meetmetele, muu hulgas tuleb selleks tagada valdkonna spetsialistide süsteemne koolitus.
27. Organiseeritud ja piiriülese kuritegevuse vastases võitluses tuleb kasutada ning arendada rahvusvaheliste organisatsioonide justiits-, politsei- ja tollikoostöö inst-rumente. Prokuratuur ja uurimisasutused peavad ühiselt planeerima ressursse prioriteetsete valdkondadega tegelemiseks.
28. Raskete ning suure kahjuga majandus- ja korrupt-sioonikuritegude vastu võitlemiseks tuleb tagada igas uurimisasutuses ning ringkonnaprokuratuuris piisav arv nimetatud kuritegude menetlemisele spetsialiseerunud uurijaid ning prokuröre. Korruptsioonikuritegude uuri-mise kvaliteet politseiprefektuurides peab paranema.
29. Küberkuritegevuse vastane võitlus peab keskenduma alaealiste seksuaalse kuritarvitamise vastasele võitlusele,
14
PRIORITEEDID PRIORITIES
suurte arvutikelmuste tõkestamisele ning arvutiviiruste ja häkkimise leviku tõkestamisele. Küberkuritegevuse ennetamisel tuleb koostöös erasektoriga tegeleda haavatavate sihtrühmade (näiteks alaealised, eakad) teadlikkuse tõstmisega. Küberkuritegevuse paremaks piiramiseks tuleb tagada piisava hulga IT-spetsialistide olemasolu õiguskaitseasutustes.
Vastu võetud Riigikogu 9. juuni 2010 otsusega.
Guidelines for development of criminal policy until 2018
Objectives1. “Guidelines for Development of Criminal Policy until 2018” (herein-
after guidelines for development) define long-term objectives and activities on the basis of which the public sector shall plan and perform its activities.
2. The objective of criminal policy is to ensure public safety through the prevention of and responding to offences, reducing of damage caused by offences and dealing with offenders.
3. The primary objectives of criminal policy are the prevention of recidivism and juvenile delinquency. The prevention of juvenile
delinquency helps to prevent criminal offences in adulthood; the prevention of recidivism reduces the number of criminal offences and the risk of falling victim to crime.
4. Since organised crime, including economic crime, corruption crime, cybercrime and trafficking in human beings and criminal offences against persons, including domestic violence, cause the greatest damage to the society, enhanced attention shall be paid to the pre-vention of and responding to the abovementioned criminal offences.
5. The public sector shall take the guidelines for the development of criminal policy into account upon setting its operating objectives and development of policy, in particular of social and educational policy and upon planning of settlements. Each Ministry shall report to the Ministry of Justice on the implementation of the guidelines for the development, on the basis of which the Government of the Republic shall submit an annual overview concerning the imple-mentation of the guidelines for the development of criminal policy to the Riigikogu not later than by 1 March each year. The efficiency of criminal policy shall be assessed on the basis of the data of annual victim surveys and crime statistics.
PRINCIPLES6. Upon planning and implementation of criminal policy, the public
sector shall cooperate with the private and non-profit sector and involve volunteers. It is the task of the public sector to develop an environment where both, the non-profit and the private sector could fulfil their role in the prevention of offences.
15
PRIORITEEDID PRIORITIES
7. The prevention of offences shall, first and foremost, take place at the local level. It is the task of local governments to reduce the factors contributing to offences by involving the local populations and the private and non-profit sector.
8. The decisions concerning criminal policy and amendments to legislation shall be based on scientific research and the analysis of high-quality statistics. In order to avoid draft legislation prepared in haste by compromising quality, prior impact studies shall be carried out in case of all the important draft legislation. The E-File processing information system shall be developed continuously in order to obtain high-quality and comprehensive statistics.
9. Criminal policy shall take potential future risks in to account and be ready for the prevention of and responding to problems with racial, ethnical and religious background unknown or rare so far in Estonia such as forced marriages, honour killings, becoming a destination country for trafficking in human beings.
10. Dignified treatment of victims and witnesses in criminal proceed-ings increases people’s trust in the system of legal protection, helps to prevent secondary victimization and alleviate damage caused by criminal offences. Law enforcement agencies and courts shall take measures to prevent secondary victimization of victims and witnesses by criminal proceedings, including avoiding delay of proceedings and ensuring personal data protection.
11. The development and expanding the use of modern types of foren-sic examination (DNA, IT, etc.) helps to ensure economical criminal proceedings of higher quality which violates less the fundamental rights of persons.
12. The development of the digital E-File processing information system facilitates better cooperation between parties to criminal proceedings and reduces the administrative burden. The state shall develop these information systems consistently by ensuring the possibility of international access to the examination and punish-ment data.
GUIDELINES FOR DEVELOPMENTPrevention of juvenile delinquency13. In order to prevent minors turning to crime and for early identifi-
cation of children at risk, the local governments shall develop a system for early identification of problems occurring in growing environment; the Ministry of Social Affairs together with local gov-ernments shall develop the parenting skills of parents and improve cooperation between the specialists of this field.
14. Dealing with the problems occurring in school environment helps to prevent minors turning to crime. The Ministry of Education and Research together with local governments and schools shall take measures for the prevention of non-performance of the obligation to attend school, bullying in schools and other problems occurring in school environment which affect mental and physical security of pupils .
15. In order to respond better to juvenile delinquency, the Ministry of Education and Research shall ensure even quality of juvenile committees and of the sanctions applied by them all over Estonia, facilitate the establishment of local committees and ensure that
16
PRIORITEEDID PRIORITIES
the hearing of offences in a juvenile committee would not, as a rule, exceed 14 days.
16. Reform schools shall not induce repeat offending by minors, but shall support the ability of minors to cope independently and law-abidingly. The Ministry of Education and Research shall develop reform schools into functioning educational institutions: systema-tise the infrastructure, individualise schooling and education, ensure the necessary support services and together with local governments ensure continued care of pupils leaving a reform school.
17. Expedited proceedings in criminal matters related to juvenile perpetrators helps to decrease future offences committed by young people and reduces the potential negative effects to minors arising from criminal proceedings. The Prosecutor’s Office and the police shall ensure that the pre-trial procedure in criminal matters regard-ing minors would not last, as a rule, for more than one month.
Prevention of recidivism18. Addiction problems and later inability of convicted offenders to
cope affect recidivism most of all. Drug treatment as an alternative to imprisonment is useful due to the fact that, in addition to wean-ing off from or taking control over addiction, it reduces recidivism. ´The Ministry of Justice together with the Ministry of Social Affairs shall ensure the places and possibilities for the treatment of crim-inal offenders with drug addiction disorders and the Ministry of Social Affairs shall develop and approve quality standards for the services of the treatment and rehabilitation of drug addicts.
19. In order to facilitate the ability of released prisoners to cope, the Ministry of Justice shall, in cooperation with the Ministry of Social Affairs, local governments and non-profit associations, establish a national system of support persons for supporting the ability of released prisoners to cope independently. In order to reduce recidivism, rehabilitation programmes shall be ensured for criminal offenders, including sexual offenders.
20. The Ministry of Justice together with research institutions shall establish an internationally comparable system for monitoring recidivists, the objective of which is to provide sociological informa-tion concerning the ability of persons who have undergone criminal punishment to cope and their subsequent life (recidivism study).
21. The most dangerous criminal offenders shall stay at penal institu-tions but at the same time the use of alternative punishments shall be promoted (community service, addiction treatment, conciliation, etc.). Since the big number of prisoners facilitates recidivism, the Ministry of Justice, shall, in order to take the number of prisoners to the level of Western Europe, complete the reforming of prisons and close the camp-type prisons, join Tallinn and Harku prisons and open the new Tallinn prison and also close Murru prison.
Prevention of criminal offences against persons22. Alcohol abuse is the main factor facilitating commission of
criminal offences against persons. The Government of the Republic shall approve a framework document of national alcohol policy, the objective of which is to reduce drinking of alcohol by minors
17
PRIORITEEDID PRIORITIES
and the damage caused thereby, risky drinking of alcohol and the damage caused thereby.
23. Domestic violence is a serious criminal offence against a person, being the witness and victim of which in childhood increases the likelihood of coming into contact with violence in adulthood both, as a victim and as an offender. Provision of broad range of information on domestic violence as a serious criminal offence against a person helps to develop a negative attitude to such a criminal offence in the society and to combat it, which is why the Ministry of Social Affairs shall raise awareness of domestic violence by involving the police and local governments. In appropriate cases, the prosecutors shall, in cooperation with staff members of victim assistance service, apply conciliation between a victim and a criminal offender.
24. The Ministry of Social Affairs together with local governments and non-profit sector shall ensure a sufficient number of shelters for victims of criminal offences against persons, including victims of trafficking in human beings and domestic violence, all over Estonia. The police shall inform the target groups of the possibilities to receive assistance and refer the persons who need assistance to the staff members of victim assistance service. The Ministry of Social Affairs shall develop the victim assistance system by making it more client-centered.
25. In the case of criminal offences against persons where the victim is a minor, the police and the Prosecutor’s Office shall ensure expedit-ed pre-trial proceedings which, as a rule, should not exceed three months.
Prevention of organised crime and serious hidden crime26. In combating organised crime the proceeds received by criminal
offenders from crime shall be reduced. Law enforcement agencies shall focus on measures related to confiscation of proceeds from crime and systematic training of specialists in this field shall be ensured for that purpose.
27. Judicial, police and customs cooperation instruments of interna-tional organisations shall be used and developed in combating organised and cross-border crime. The Prosecutor’s Office and investigative bodies shall plan together resources for dealing with priority areas.
28. In order to combat serious economic crimes and corruption caus-ing major damage, a sufficient number of preliminary investigators and prosecutors shall be ensured in each investigative body and district prosecutor’s office for processing the abovementioned criminal offences. The quality of investigation of corruption crimes in police prefectures shall be improved.
29. Combating cybercrime shall focus on combating sexual abuse of minors, prevention of major computer fraud and prevention of spreading of computer viruses and hacking. Upon the prevention of cybercrime, the awareness of vulnerable target groups (such as minors, elderly people) shall be raised in cooperation with the pri-vate sector. The existence of a sufficient number of IT specialists in law enforcement agencies shall be ensured in order to set bounds to cybercrime more efficiently.
Approved with the resolution of the Parliament of 9. June 2010.
18
PRIORITEEDID PRIORITIES
Riigi kuritegevusvastased prioriteedid (2013)
Lähtudes Riigikogu kriminaalpoliitika arengusuundadest aastani 2018 ning vajadusest seada politseile ja prokura-tuurile kuritegevusvastases võitluses selged ja arusaadavad eesmärgid, peavad justiitsminister ja siseminister politsei ja prokuratuuri ühisteks prioriteetideks võitlust järgmiste kuritegevusliikidega: 1. alaealiste vastu toime pandud raske isikuvastane
kuritegevus, eelkõige seksuaal-kuritegevus. Samuti on alaealiste poolt toime pandud kuritegudes ja alaealiste vastu toime pandud isikuvastastes kuritegudes eesmärk tagada nende kuritegude kiire kohtueelne menetlus;
2. perevägivald, eelkõige korduv vägivald; 3. organiseeritud ja raske peitkuritegevus, esmajärjekorras: 3.1. korruptsioonikuritegevus, 3.2. narkokuritegevus, eelkõige tugevatoimelistele
uimastitele ja alaealistele suunatud kuritegevus, 3.3. suure kahjuga majanduskuritegevus, 3.4. inimkaubandus, pöörates sealjuures tähelepanu kriminaaltulu tuvastamisele ja konfiskeerimisele kuritegude toimepanijatelt ning küber-
ruumis toime pandud kuritegudele. Justiitsminister ja siseminister hindavad korrapäraselt priori-teetide mõju ning lepivad kokku ühised sammud prioritee-tide elluviimiseks.Valitsuse kuritegevusvastased prioriteedid seati esimest korda 2005. aastal siseministri ja justiitsministri Laulasmaa kohtumisel. Hiljem on prioriteete mõnevõrra muudetud, kehtivad prioriteedid kinnitati 26. märtsil 2013.
National anti-crime priorities (2013)
Pursuant to the parliament’s “Guidelines for Development of Criminal Policy until 2018” and the need to establish clear and understandable objectives for the Police and Prosecutor’s Office in the fight against crime, the Minister of Justice and the Minister of Internal Affairs deem the fight with the following types of crime as the joint priorities for the Police and Prosecutor’s Office:1. serious criminal offences against minors, primarily sexual crime.
The objective concerning the criminal offences committed by minors and against minors is also to guarantee prompt pre-trial procedure of these criminal offences;
19
PRIORITEEDID PRIORITIES
2. domestic violence, primarily repeated violence; 3. organised and serious hidden crime, first of all: 3.1. corruption crime, 3.2. drug-related crime, primarily crime aimed at strong drugs and
minors, 3.3. economic crime involving major damage, 3.4. human trafficking, thereby paying attention to the identification of criminal proceeds and confiscation from the perpetrators of criminal offences and to the criminal offences committed in cyberspace.The Minister of Justice and the Minister of Internal Affairs assess the impact of the priorities on a regular basis and agree upon joint steps in order to implement the priorities. The anti-crime priorities of the Government were set for the first time at the Laulasmaa meeting of the Minister of Internal Affairs and the Minister of Justice held in 2005. Later, the priorities have been some-what changed, the priorities which are in force now were approved on 26th March 2013.
20
PRIORITEEDID PRIORITIES
Kuriteole järgneb kohustluslik menetlus politsei või teise uurimisasutuse poolt/ criminal o�ence is followed by mandaory investigation by police or other authorities with investigative powers
Peale uurimist ja võimaliku toimepanija tabamist otsustab prokuratuur edasise tegevuse/after the investigation prosecutor will decide what to do with the suspect
Vangistuse kandmine/execution of the sentence
Asendamine üldkasuliku tööga/substitution by community service
Asendamine elektroonilise valvega/substitution by electronic surveillance
Asendamine narkoraviga/substitution by drug treatment
Asendamine seksuaalkurjategijatekompleksraviga/ substitution by complex treatment for sexual o�enders
Tingimisi vabastamine/conditional non-enforcementof imprisonment (probation)
Rahalise karistuse täitmine/execution of the pecunary punishment
Asendamine vangistusega/substitution by imprisonment
Asendamine üldkasuliku tööga/substitution by community service
Asendamine sõltuvusraviga/substitution by drug treatment
Tingimisi vabastamine/conditional non-enforcement of thepecuniary punishment
Hoiatus/admonition
Käitumiskontroll/supervision of conduct (probation)
Noortekodusse paigutamine/placement in a youth home
Erikooli paigutamine/ placement to the special school(closed institution)
Kohtu poolt mõistetavad karistuslikud meetmed/ punitive measures imposed by court
Mittekaristuslikud meetmed/ non-punitive measures
Vangistus/imprisonment
Rahaline karistus/pecuniary punishment
Alaealiste mõjutusvahedid/sanctions applicable for minors
Psühhiaatriline sundravi/ coercive psychiatric treatment
Menetluse lõpetamine prokuratuuris või kohtus/diversion from prosecution or court
Materjalide saatmine alaealiste komisjonile/ case referral to juvenile committee
Tasuda kriminaalmenetluse kulud ja hüvi-tada kahjud/ pay the expences of criminal proceedings and compensate the damages
Mitte tarvitada narkootikume ja alluda ravile/ not to consume narcotic drugs and to undergo prescribed treatment
Teha üldkasulikku tööd/perfom community service
Maksta määratud summa riigituludesse/pay a �xed amount into the public revenues
Lepitus/ mediation
Karistuslike ja mittekaristuslike meetmete üldistatud skeemGeneralized scheme of punitive and non-punitive sanctions
21
KURITEGEVUSE NÄITAJAD JA KURITEGEVUSE TAJUMINECRIME FIGURES AND SENSE OF CRIME
Kuritegevuse näitajad ja kuritegevuse tajumineCrime figures and sense of crime
22
KURITEGEVUSE NÄITAJAD JA KURITEGEVUSE TAJUMINECRIME FIGURES AND SENSE OF CRIME
Registreeritud kuriteodRegistered criminal offences
31748
4125437163
35739
39570
35411
4097245721
51539
5779958497 59036 5741757168
5558651834
50375 5097748359
48340
4256740816
0
10000
20000
30000
40000
50000
60000
70000
1991 19921993 1994 19951996 1997 19981999 2000 20012002 2003 20042005 2006 20072008 2009 20102011 2012
Vaata lisa/Look for more:www.just.ee/kriminaalstatistika www.just.ee/crimestatistics
23
KURITEGEVUSE NÄITAJAD JA KURITEGEVUSE TAJUMINECRIME FIGURES AND SENSE OF CRIME
Kuritegevuse levikDistribution of crime
Registreeritud kuritegude arv 10 000 inimese kohta maakondades ja suuremates linnades 2012. aastalNumber of registered crimes per 10 000 citizens in counties and most populous cities in 2012.
Vaata lisa/Look for more: Raus, T. ja Timmusk, L. (2005). Kuritegevust mõjutavad sotsiaalmajanduslikud ja demograafilised tegurid. Justiitsministeerium.
360–449 (2)
270–359 (5)
180–269 (9)
90–179 (4)
TALLINN
TARTUPÄRNU
KOHTLA-JÄRVE NARVA
24
KURITEGEVUSE NÄITAJAD JA KURITEGEVUSE TAJUMINECRIME FIGURES AND SENSE OF CRIME
VargusTheft
Registreeritud vargusedRegistered thefts
33309
24719 24764
30423
38117
34 501
32331
26615
22471
25253
18628
0
5000
10000
15000
20000
25000
30000
35000
40000
45000
1992 1994 1996 1998 2000 2002 2004 2006 2008 2010 2012
25
KURITEGEVUSE NÄITAJAD JA KURITEGEVUSE TAJUMINECRIME FIGURES AND SENSE OF CRIME
Varguse ohvridTheft victims
7%
9%
7%
5%
4%4%4%
3% 3% 3%
7%
5% 5%
2% 2%
6% 6% 6%
4%
4%
0%
1%
2%
3%
4%
5%
6%
7%
8%
9%
10%
1994 1999 2003 2008 2012
Vargus autost/Theft from car
Vargus kodust/Theft from home
Vargus garaažist või varjualusest/Theft from garage or shed
Isiklike asjade vargus/Theft of personal items
Aasta jooksul varguse ohvriks langenud elanikudInhabitants who were victimized through theft
Andmed/Data: Ohvriuuringud/Victimization surveys
26
KURITEGEVUSE NÄITAJAD JA KURITEGEVUSE TAJUMINECRIME FIGURES AND SENSE OF CRIME
TarbijapettusConsumer fraud
26%
31%
39%
26%
18%16%
14%
0%
5%
10%
15%
20%
25%
30%
35%
40%
45%
1992 1994 1999 2003 2008 2010 2012
Elanike osakaal, keda aasta jooksul peteti kauba müümisel või teenuse osutamiselShare of inhabitants who were cheated when something was sold or a service was provided
Andmed/Data: Ohvriuuringud/Victimization surveys
27
KURITEGEVUSE NÄITAJAD JA KURITEGEVUSE TAJUMINECRIME FIGURES AND SENSE OF CRIME
Registreeritud vägivallakuriteodRegistered violent crimes
VägivaldViolence
68417448
82397696
89239328
7594
69797360
7843
0
1000
2000
3000
4000
5000
6000
7000
8000
9000
10000
2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012
28
KURITEGEVUSE NÄITAJAD JA KURITEGEVUSE TAJUMINECRIME FIGURES AND SENSE OF CRIME
TapmineHomicide
Vägivaldsete surmade arvNumber of violent deaths
93123
170
302
389
237
190
109122
128122 117
106 101 92 88
174
426
328293
267
227207
159 148123
99 95 91 8264 65
0
50
100
150
200
250
300
350
400
450
1980
1981
1982
1983
1984
1985
1986
1987
1988
1989
1990
1991
1992
1993
1994
1995
1996
1997
1998
1999
2000
2001
2002
2003
2004
2005
2006
2007
2008
2009
2010
2011
Andmed/Data: Surmapõhjuste register/Estonian Causes of Death Registry
29
KURITEGEVUSE NÄITAJAD JA KURITEGEVUSE TAJUMINECRIME FIGURES AND SENSE OF CRIME
11, 13 ja 15 aastaste laste osakaal, kes on enda sõnul osalenud vähemalt korra kakluses viimase 12 kuu jooksul% of children aged 11, 13 and 15 who report being involved in a physical fight at least once in the past 12 months.
Vägivald laste hulgasViolence among children
23%28%29%29%30%30%31%32%32%33%34%35%35%36%36%36%36%
37%38%39%39%42%42%43%43%45%49%
55%
0%
10%
20%
30%
40%
50%
60%
Saksamaa/G
ermany
Soome/Finland
Portugal/P
ortugal
Šveits/Switz
erland
Eesti/Esto
nia
Taani/Denmark
Rootsi/Sweden
Island/Ic
eland
Luksemburg
/Luxembourg
Holland/N
etherla
nds
Ameerika Ü
hendriigid/U
SA
Iirimaa/Ir
eland
Prantsusm
aa/France
Poola/Poland
Kanada/Canada
Ühendkuningriik/U
nited Kingdom
Itaalia
/Italy
Austria/A
ustria
Leedu/Lithuania
Slovakkia/Slovakia
Belgia/Belgium
Sloveenia/Slovenia
Rumeenia/Romania
Läti/Latvia
Ungari/Hungary
Tšehhi/C
zech
Rep.
Kreeka/Greece
Hispaania/Spain
Andmed/Data: UNICEF Office of Research (2013). Child Well-being in Rich Countries. Innocenti Report Card 11, UNICEF Office of Research, Florence.
30
KURITEGEVUSE NÄITAJAD JA KURITEGEVUSE TAJUMINECRIME FIGURES AND SENSE OF CRIME
Kuritegevuse ohu tunnetamineSense of the crime threat
Elanike osakaal, kes peab järgneva aasta jooksul tõenäoliseks järgneva juhtumistShare of people who consider the following likely to happen next year
Andmed/Data: Ohvriuuringud/Victimization surveys
2011
2012
45%
41%
29%27%
21%
6%
37% 37%
25% 24%
19%
8%
0%
5%
10%
15%
20%
25%
30%
35%
40%
45%
50%
Tahtlik petmine kauba või teenuse ostmisel/Intentional deception regarding goods or services...
Midagi varastatakse või kahjustatakse/Something stolen or damaged
Isikuandmete loata kasutamine/Unauthorized use of personal data
Koju murtakse sisse/Home will be burglarised
Vägivalla võivägivalla ähvarduseohvriks langemine/Victimization through violence or a threat of violence
Seksuaalkuriteo (nt vägistamise) ohvrikslangemine/Victimization through sex crime like rape
31
KURITEGEVUSE NÄITAJAD JA KURITEGEVUSE TAJUMINECRIME FIGURES AND SENSE OF CRIME
KuritegevushirmFear of crime
Üksi oma kodukandis pärast pimeda saabumist turvaliselt ja ebaturvaliselt tundvate inimeste osakaalThe proportion of residents feeling secure or insecure moving about in their home area alone after dark
Pigem turvaliselt/Mostly secure
Pigemebaturvaliselt/Mostly insecure
69%72%73%72%68%59%57%51%
31%28%27%28%32%41%43%49%
0%
10%
20%
30%
40%
50%
60%
70%
80%
90%
100%
20122011201020092004200019951993
Andmed/Data: Ohvriuuringud/Victimization surveys
32
KURITEGEVUSE NÄITAJAD JA KURITEGEVUSE TAJUMINECRIME FIGURES AND SENSE OF CRIME
Andmed/Data: Eesti Sotsiaaluuring, Statistikaame/Estonian Social Survey, Statistics Estonia
Kodulähedase kuritegevuse probleemProblem of crime near home
Leibkondade osakaal (%), kes peavad kuritegevust oma eluaseme läheduses probleemiksShare of households considering criminal activity near their home a probleem
40%
36%
32% 33% 33%35%
29%
21%
24%22%
18%
9%
15%12%
11%
17%
11%10% 11%
7%
17%
8% 9%7%
4%
28%
20%17% 18%
16%
0%
5%
10%
15%
20%
25%
30%
35%
40%
45%
2004 2006 2008 2010 2012
Kirde-Eesti/North-Eastern Estonia
Põhja-Eesti/Northern Estonia
Kesk-Eesti/Central Estonia
Lääne-Eesti/Western Estonia
Lõuna-Eesti/Southern Estonia
Eesti kokku/Total
33
KURITEGEVUSE NÄITAJAD JA KURITEGEVUSE TAJUMINECRIME FIGURES AND SENSE OF CRIME
Mure kuritegevuse pärastConcern about crime
Inimeste osakaal, kes peavad kuritegevust peamiseks riigi ees seisvaks mureksShare of people considering crime the main concern for their country
43% 43%45%
33%
22%19%
19%
9%7% 7%
24% 24%23%
24%
17%15%
11% 11%
0%
5%
10%
15%
20%
25%
30%
35%
40%
45%
50%
2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012
Eesti/Estonia
EL keskmine/EU average
Andmed/Data: Eurobarometer
34
KURITEGEVUSE NÄITAJAD JA KURITEGEVUSE TAJUMINECRIME FIGURES AND SENSE OF CRIME
Perevägivalla levikSpread of domestic violence
27%
69%
3%
9%
45%
28%
2%
16%
29%
60%
1%
13%
54%
27%
2%
4%
0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80%
Jah/ Yes
Ei/ No
2012
2010
Kas teate oma perekonna- jasõprade ringis mõnda naist, kes on olnud mistahes liikikoduvägivalla ohver?/Do you know any women who have been a victim of any form of domestic violence in circle of friends and family?
Kui levinud onTeie arvates Eestis üldiseltnaiste vastu suunatudkoduvägivald?/How common do you think that domestic violenceagainst womenis in Estronia?
Ei oska öelda/Don't know
Väga levinud/Very common
Üsna levinud/Rather common
Mitte eritilevinud/
Not very commonÜldse mitte
levinud/Not common at all
Ei oska öelda/Don't know
Andmed/Data: Ohvriuuring 2012/Crime Victim Survey 2012 and Euroopa Komisjon/European Commission, Special Eurobarometer 344, Domestic Violence against Women
35
KURITEGEVUSE NÄITAJAD JA KURITEGEVUSE TAJUMINECRIME FIGURES AND SENSE OF CRIME
Andmed/Data: Euroopa Komisjon/European Commission, Special Eurobarometer 344, Domestic Violence against Women
Perevägivallatsejad pere ja sõprade ringisDomestic violence perpetrators in circle of friends and family
Tunneb kedagi oma pere või sõprade ringis, kes on naise suhtes kasutanud mistahes vormis koduvägivaldaKnows anyone in the circle of family and friends who has subjected a woman to any form of domestic violence
45%
36%
32% 31% 30% 29% 29% 28% 27%26% 26% 26% 25% 25%
21% 21% 21% 20% 19% 19% 18% 18%17% 15% 14% 14%
12% 10%
0%
5%
10%
15%
20%
25%
30%
35%
40%
45%
50%
Leedu/Lithuania
Soome/Finland
Eesti/Esto
nia
Poola/Poland
Rootsi/Sweden
Ühendkuningriik/G
reat Brit
ain
Läti/Latvia
Belgia/Belgium
Küpros/C
yprus
Taani/Denmark
Prantsusm
aa/France
Luksemburg
/Luxembourg
Sloveenia/Slovenia
Holland/N
etherla
nds
EL-i kesk
mine/ EU average
Iirimaa/Ir
eland
Kreeka/Greece
Rumeenia/Romania
Malta/M
alta
Hispaania/Spain
Portugal/P
ortugal
Austria/A
ustria
Ungari/Hungary
Saksamaa/G
ermany
Tšehhi/C
zech
Rep.
Slovakkia/Slovakia
Itaalia
/Italy
Bulgaaria/B
ulgaria
36
KURITEGEVUSE NÄITAJAD JA KURITEGEVUSE TAJUMINECRIME FIGURES AND SENSE OF CRIME
Füüsilise perevägivalla tõsidusSeriousness of physical domestic violence
Elanikud, kelle meelest on füüsiline vägivald naiste vastu suunatud perevägivalla liigina väga tõsinePeople who think that physical violence as a form of domestic violence against women is a very serious matter
94% 93% 92% 92% 91% 91% 90% 89% 89% 88% 87% 87% 86%85% 84% 84% 83% 81% 80% 78% 76% 76%
75% 73% 72% 72% 71% 67%
0%
10%
20%
30%
40%
50%
60%
70%
80%
90%
100%
Rootsi/Sweden
Prantsusm
aa/France
Ühendkuningriik/G
reat Brit
ain
Küpros/C
yprus
Kreeka/Greece
Malta/M
alta
Iirimaa/Ir
eland
Taani/Denmark
Holland/N
etherla
nds
Belgia/Belgium
Luksemburg
/Luxembourg
Itaalia
/Italy
Soome/Finland
EL-i kesk
mine/ EU average
Saksamaa/G
ermany
Tšehhi/C
zech
Rep.
Hispaania/Spain
Bulgaaria/B
ulgaria
Slovakkia/Slovakia
Portugal/P
ortugal
Sloveenia/Slovenia
Austria/A
ustria
Ungari/Hungary
Rumeenia/Romania
Eesti/Esto
nia
Poola/Poland
Leedu/Lithuania
Läti/Latvia
Andmed/Data: Euroopa Komisjon/European Commission, Special Eurobarometer 344, Domestic Violence against Women
37
KURITEGEVUSE NÄITAJAD JA KURITEGEVUSE TAJUMINECRIME FIGURES AND SENSE OF CRIME
Andmed/Data: Ohvriuuring 2012/Crime Victim Survey 2012
Hinnang perevägivalla raskuseleOpinion on seriousness of domestic violence
Elanike hinnangud koduvägivalla erinevate vormide tõsiduselePeople’s perception on the seriousness of different forms of domestic violence
73%
80%
63%
52%
45%
24%
16%
32%
36%
43%
4%
3%
5%
11%
11%
0%
1%
0%
1%
1%
0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90% 100%
Füüsiline vägivald/Physical violence
Seksuaalne vägivald/Sexual violence
Psühholoogiline vägivald/Psychological violence
Piiratud vabadus/Restricted freedom
Vägivalla ähvardused/Threat of violence
Väga raskeVery serious
Üsna raskeFairly serious
Mitte eriti raskeNot very serious
Üldse mitte raskeNot at all serious
38
KURITEGEVUSE NÄITAJAD JA KURITEGEVUSE TAJUMINECRIME FIGURES AND SENSE OF CRIME
Alaealiste kuritegevusJuvenile offenders
2056 21142289
1845
1653 16101486
255 280 324 299 290 304 301
0
500
1000
1500
2000
2500
2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012
Alaealiste kurjategijate arv/ Number of juvenile o�enders
Suhtarv 10 000 14-17 aastase elaniku kohta/ Number of juvenile o�enders per 10 000 14-17 year old juveniles
Andmed/Data: Justiitsministeerium/Ministry of Justice
39
KURITEGEVUSE NÄITAJAD JA KURITEGEVUSE TAJUMINECRIME FIGURES AND SENSE OF CRIME
Andmed/Data: Transparency International
Korruptsiooni tajumine EuroopaPerception of corruption in Europe
Korruptsioonitajumise indeksi näitaja 2012. aastal (kõrgem näitaja viitab madalamale tajule)Corruption perception index score in 2012 (higher score refers to lesser perception)
90 90 88 86 8584 82 80 79
75 74 71 69 69 66 6564 63 61 58 57 55
5449 49 46
44 42 41 36
0
10
20
30
40
50
60
70
80
90
100
Taani/Denmark
Soome/Finland
Rootsi/Sweden
Šveits/Switz
erland
Norra/N
orway
Holland/N
etherla
nds
Island/Ic
eland
Luksemburg
/Luxembourg
Saksamaa/G
ermany
Belgia/Belgium
Ühendkuningriik/U
nited Kingdom
Prantsusm
aa/France
Austria/A
ustria
Iirimaa/Ir
eland
Küpros/C
yprus
Hispaania/Spain
Eesti/Esto
nia
Portugal/P
ortugal
Sloveenia/Slovenia
Poola/Poland
Malta/M
alta
Ungari/Hungary
Leedu/Lithuania
Tšehhi/C
zech
Rep.
Läti/Latvia
Slovakkia/Slovakia
Rumeenia/Romania
Itaalia
/Italy
Bulgaaria/B
ulgaria
Kreeka/Greece
40
KURITEGEVUSE NÄITAJAD JA KURITEGEVUSE TAJUMINECRIME FIGURES AND SENSE OF CRIME
Kokkupuuted korruptsiooniga aasta jooksulEncounters with corruption in a year
Andmed/Data: Sööt, M-L., Vajakas, K. (2010). Korruptsioon Eestis: Kolme sihtrühma uuring. Tallinn: Justiitsministeerium
15%
27%
12%
8%
20%
14%
43%
43%
10%
18%
3%
4%
19%
11%
43%
38%
0% 5% 10% 15% 20% 25% 30% 35% 40% 45% 50%
Ettevõtjad/Entrepreneurs
Elanikud/Residents
Ettevõtjad/Entrepreneurs
Elanikud/Residents
Ettevõtjad/Entrepreneurs
Elanikud/Residents
Ettevõtjad/Entrepreneurs
Elanikud/Residents
2010
2006
Altkäemaksuon soovitud/Bribe has been asked from
Altkäemaksu on masktud/Bribe has beengiveb by
Otsene (isiklik) kokku-puude korruptsiooniga/Direct (personal) encounter with corruption
Kaudne (mitte-isiklik) kokkupuudekorruptsiooniga/Indirect (nonpersonal) encounter with corruption
41
ÕIGUSKAITSEASUTUSTE TEGEVUS STATISTIKAS JA ELANIKE HINNANGUTESCRIMINAL JUSTICE INSTITUTIONS IN STATISTICAL PERSPECTIVE AND IN PUBLIC PERCEPTION
Õiguskaitseasutuste tegevus statistikas ja elanike hinnangutesCriminal justice institutions in statistical perspective and in public perception
42
ÕIGUSKAITSEASUTUSTE TEGEVUS STATISTIKAS JA ELANIKE HINNANGUTESCRIMINAL JUSTICE INSTITUTIONS IN STATISTICAL PERSPECTIVE AND IN PUBLIC PERCEPTION
Politsei eri rahvuste võrdse kohtlejanaFairness of police in treating people from different ethnic background
Elanike osakaal, kelle hinnangul politsei kohtleb erinevast rassist/rahvusest kuriteoohvreid võrdseltShare of people who believe that police treats crime victims of different races/ethnic groups equally
Andmed/Data: Euroopa Sotsiaaluuring, 2010/European Social Survey, 2010
80%
68%
56% 55% 55% 55% 54%52% 52% 51%
48% 47% 46% 45% 44% 41% 40% 38%32% 31%
23%
0%
20%
40%
60%
80%
100%
Eesti/Esto
nia
Leedu/Lithuania
Tšehhi/C
zech
Rep.
Holland/N
etherla
nds
Soome/Finland
Saksamaa/G
ermany
Sloveenia/Slovenia
Ühendkuningriik/U
nited Kingdom
Bulgaaria/B
ulgaria
Taani/Denmark
Poola/Poland
Hispaania/Spain
Norra/N
orway
Šveits/Switz
erland
Ungari/Hungary
Belgia/Belgium
Venemaa/Russi
a
Portugal/P
ortugal
Rootsi/Sweden
Prantsusm
aa/France
Iisrael/Is
rael
43
ÕIGUSKAITSEASUTUSTE TEGEVUS STATISTIKAS JA ELANIKE HINNANGUTESCRIMINAL JUSTICE INSTITUTIONS IN STATISTICAL PERSPECTIVE AND IN PUBLIC PERCEPTION
Politsei rikaste ja vaeste võrdse kohtlejanaPolice fairness in treating rich and poor people
Elanike osakaal, kelle hinnangul politsei kohtleb rikkaid ja vaeseid kuriteoohvreid võrdseltShare of people who believe that police treats rich and poor crime victims equally
Andmed/Data: Euroopa Sotsiaaluuring, 2010/European Social Survey, 2010
76% 74%70% 67%
62% 62% 60% 58% 58%51% 49%
44% 42% 42% 38% 36% 36% 35%31% 30%
25%
0%
20%
40%
60%
80%
100%
Holland/N
etherla
nds
Taani/Denmark
Soome/Finland
Eesti/Esto
nia
Saksamaa/G
ermany
Belgia/Belgium
Šveits/Switz
erland
Norra/N
orway
Ühendkuningriik/U
nited Kingdom
Rootsi/Sweden
Hispaania/Spain
Tšehhi/C
zech
Rep.
Ungari/Hungary
Prantsusm
aa/France
Sloveenia/Slovenia
Portugal/P
ortugal
Poola/Poland
Bulgaaria/B
ulgaria
Iisrael/Is
rael
Leedu/Lithuania
Venemaa/Russi
a
44
ÕIGUSKAITSEASUTUSTE TEGEVUS STATISTIKAS JA ELANIKE HINNANGUTESCRIMINAL JUSTICE INSTITUTIONS IN STATISTICAL PERSPECTIVE AND IN PUBLIC PERCEPTION
Kohus eri rahvuste võrdse kohtlejanaCourt’s fairness in treating people from different ethnic background
Elanike osakaal, kelle hinnangul on erinevast rassist/rahvusest inimestel võrdne tõenäosus saada valesüüdistuse korral süüdimõistev otsusShare of people who believe that people from different races/ethnic groups have the same chance of being found quilty in court when falsely accused
Andmed/Data: Euroopa Sotsiaaluuring, 2010/European Social Survey, 2010
79%
66% 65%62% 61%
58% 56% 56% 56% 54% 54%51% 50% 49% 48% 48% 46% 45%
42%36% 35%
0%
10%
20%
30%
40%
50%
60%
70%
80%
90%
Eesti/Esto
nia
Holland/N
etherla
nds
Leedu/Lithuania
Taani/Denmark
Ühendkuningriik/U
nited Kingdom
Saksamaa/G
ermany
Norra/N
orway
Poola/Poland
Tšehhi/C
zech
Rep.
Soome/Finland
Venemaa/Russi
a
Šveits/Switz
erland
Sloveenia/Slovenia
Belgia/Belgium
Rootsi/Sweden
Prantsusm
aa/France
Ungari/Hungary
Bulgaaria/B
ulgaria
Hispaania/Spain
Iisrael/Is
rael
Portugal/P
ortugal
45
ÕIGUSKAITSEASUTUSTE TEGEVUS STATISTIKAS JA ELANIKE HINNANGUTESCRIMINAL JUSTICE INSTITUTIONS IN STATISTICAL PERSPECTIVE AND IN PUBLIC PERCEPTION
Andmed/Data: Euroopa Sotsiaaluuring, 2010/European Social Survey, 2010
Kohus rikaste ja vaeste võrdse kohtlejanaCourt’s fairness in treating rich and poor people
Elanike osakaal, kelle hinnangul on rikkal ja vaesel võrdne tõenäosus saada valesüüdstuse korral süüdimõistev otsusShare of people who believe that rich and poor people have the same chance of being found quilty in court when falsely accused
67%59% 57% 55%
49% 49% 49% 47% 46% 45% 41% 41% 41%35% 34%
28% 26% 24% 20% 19% 19%
0%
20%
40%
60%
80%
100%
Taani/Denmark
Holland/N
etherla
nds
Norra/N
orway
Soome/Finland
Saksamaa/G
ermany
Ühendkuningriik/U
nited Kingdom
Eesti/Esto
nia
Šveits/Switz
erland
Rootsi/Sweden
Belgia/Belgium
Poola/Poland
Ungari/Hungary
Prantsusm
aa/France
Iisrael/Is
rael
Tšehhi/C
zech
Rep.
Hispaania/Spain
Sloveenia/Slovenia
Venemaa/Russi
a
Portugal/P
ortugal
Leedu/Lithuania
Bulgaaria/B
ulgaria
46
ÕIGUSKAITSEASUTUSTE TEGEVUS STATISTIKAS JA ELANIKE HINNANGUTESCRIMINAL JUSTICE INSTITUTIONS IN STATISTICAL PERSPECTIVE AND IN PUBLIC PERCEPTION
Politsei vägivalla ennetajanaPolice success in preventing violence
Elanike osakaal, kelle hinnangul on politsei vägivallakuritegude ennetamisel edukasShare of people who believe that police is successful in preventing violent crimes
Andmed/Data: Euroopa Sotsiaaluuring, 2010/European Social Survey, 2010
63% 62%56% 54%
51% 50% 47% 47% 47% 46% 46% 45% 44% 42% 39% 34% 34% 34%32% 28%
24%
0%
20%
40%
60%
80%
100%
Hispaania/Spain
Soome/Finland
Taani/Denmark
Šveits/Switz
erland
Belgia/Belgium
Holland/N
etherla
nds
Ühendkuningriik/U
nited Kingdom
Poola/Poland
Saksamaa/G
ermany
Rootsi/Sweden
Tšehhi/C
zech
Rep.
Norra/N
orway
Prantsusm
aa/France
Sloveenia/Slovenia
Eesti/Esto
nia
Portugal/P
ortugal
Ungari/Hungary
Leedu/Lithuania
Bulgaaria/B
ulgaria
Iisrael/Is
rael
Venemaa/Russi
a
47
ÕIGUSKAITSEASUTUSTE TEGEVUS STATISTIKAS JA ELANIKE HINNANGUTESCRIMINAL JUSTICE INSTITUTIONS IN STATISTICAL PERSPECTIVE AND IN PUBLIC PERCEPTION
67%
54%46% 46% 44%
40% 40% 38% 36% 34% 34%31% 31% 30% 30% 29% 29% 28% 28%
21% 20%
0%
20%
40%
60%
80%
100%
Soome/Finland
Šveits/Switz
erland
Saksamaa/G
ermany
Hispaania/Spain
Tšehhi/C
zech
Rep.
Poola/Poland
Belgia/Belgium
Prantsusm
aa/France
Sloveenia/Slovenia
Ungari/Hungary
Holland/N
etherla
nds
Ühendkuningriik/U
nited Kingdom
Leedu/Lithuania
Eesti/Esto
nia
Portugal/P
ortugal
Rootsi/Sweden
Taani/Denmark
Bulgaaria/B
ulgaria
Norra/N
orway
Iisrael/Is
rael
Venemaa/Russi
a
Andmed/Data: Euroopa Sotsiaaluuring, 2010/European Social Survey, 2010
Politsei sissemurdmiste avastajanaPolice success in catching house burglars
Elanike osakaal, kelle hinnangul on politsei koju sissemurdjate leidmisel edukasShare of people whe believe that police is successful in catching house burglars
48
ÕIGUSKAITSEASUTUSTE TEGEVUS STATISTIKAS JA ELANIKE HINNANGUTESCRIMINAL JUSTICE INSTITUTIONS IN STATISTICAL PERSPECTIVE AND IN PUBLIC PERCEPTION
Rahulolu politsei tegevusegaSatisfaction with treatment from police
Viimasel kokkupuutel politsei tegevusega rahul olnud elanike osakaalThe share of people who were satisfied with the treatment from police when they were last contacted
Andmed/Data: Euroopa Sotsiaaluuring, 2010/European Social Survey, 2010
80% 79%73% 71% 71% 70% 69% 68% 68% 68% 68% 67% 64%
58% 58%53% 52% 51%
47%40% 37%
0%
20%
40%
60%
80%
100%
Rootsi/Sweden
Soome/Finland
Eesti/Esto
nia
Belgia/Belgium
Taani/Denmark
Norra/N
orway
Holland/N
etherla
nds
Hispaania/Spain
Portugal/P
ortugal
Sloveenia/Slovenia
Ühendkuningriik/
United Kingdom
Šveits/Switz
erland
Saksamaa/G
ermany
Prantsusm
aa/France
Tšehhi/C
zech
Rep.
Bulgaaria/B
ulgaria
Poola/Poland
Ungari/Hungary
Leedu/Lithuania
Iisrael/Is
rael
Venemaa/Russi
a
49
71% 68% 68% 67% 67%63% 63% 60% 60% 59% 58% 57% 56%
52% 52%46% 45% 45% 42%
31% 29%
0%
20%
40%
60%
80%
100%
Šveits/Switz
erland
Taani/Denmark
Saksamaa/G
ermany
Tšehhi/C
zech
Rep.
Poola/Poland
Iisrael/Is
rael
Rootsi/Sweden
Leedu/Lithuania
Soome/Finland
Prantsusm
aa/France
Holland/N
etherla
nds
Belgia/Belgium
Hispaania/Spain
Norra/N
orway
Portugal/P
ortugal
Eesti/Esto
nia
Ungari/Hungary
Ühendkuningriik/U
nited Kingdom
Bulgaaria/B
ulgaria
Sloveenia/Slovenia
Venemaa/Russi
a
ÕIGUSKAITSEASUTUSTE TEGEVUS STATISTIKAS JA ELANIKE HINNANGUTESCRIMINAL JUSTICE INSTITUTIONS IN STATISTICAL PERSPECTIVE AND IN PUBLIC PERCEPTION
Politsei legitiimsusPolice legitimacy
Elanike osakaal, kelle hinnangul tuleb politsei otsuseid toetada ka siis, kui nendega ei nõustutaShare of people who agree that there is a duty to back police decisions, even if one doesn’t agree
Andmed/Data: Euroopa Sotsiaaluuring, 2010/European Social Survey, 2010
50
ÕIGUSKAITSEASUTUSTE TEGEVUS STATISTIKAS JA ELANIKE HINNANGUTESCRIMINAL JUSTICE INSTITUTIONS IN STATISTICAL PERSPECTIVE AND IN PUBLIC PERCEPTION
Hinnang kohtute töölePerformance of the courts
Elanike osakaal, kelle hinnangul teevad kohtud head töödShare of inhabtants who think that courts are doing good job
Andmed/Data: Euroopa Sotsiaaluuring, 2010/European Social Survey, 2010
81% 77%73% 72%
69%62% 62% 61%
55% 54%47% 45% 45% 44%
36%32%
30% 26% 24% 23% 21%
0%
20%
40%
60%
80%
100%
Taani/Denmark
Norra/N
orway
Rootsi/Sweden
Šveits/Switz
erland
Soome/Finland
Holland/N
etherla
nds
Saksamaa/G
ermany
Prantsusm
aa/France
Ühendkuningriik/
United Kingdom
Belgia/Belgium
Ungari/Hungary
Eesti/Esto
nia
Poola/Poland
Iisrael/Is
rael
Hispaania/Spain
Tšehhi/C
zech
Rep.
Sloveenia/Slovenia
Bulgaaria/B
ulgaria
Venemaa/Russi
a
Leedu/Lithuania
Portugal/P
ortugal
51
27,8
24,3 23,6
21,219 18,4
18 17,816,7
15,2 14,8
11,5 11,2 11 10,79
0
5
10
15
20
25
30
Poola/Poland
Saksamaa/Germ
any
Leedu/Lithuania
Läti/Latvia
Rumeenia/Romania
Portugal/Portugal
Soome/Finland
Austria/Austria
Eesti/Estonia
Holland/Netherlands
Belgia/Belgium
Rootsi/Sweden
Norra/Norway
Itaalia/Italy
Prantsusmaa/France
Taani/Denmark
ÕIGUSKAITSEASUTUSTE TEGEVUS STATISTIKAS JA ELANIKE HINNANGUTESCRIMINAL JUSTICE INSTITUTIONS IN STATISTICAL PERSPECTIVE AND IN PUBLIC PERCEPTION
Kohtunike suhtarvRate of judges
Kohtunike arv 100000 elaniku kohtaNumber of professional judges per 100000 inhabitants
Andmed/Data: Euroopa Nõukogu/Council of Europe, CEPEJ, Evaluation of European Judicial Systems
52
25,7
17,414,8 13,9 13,5 13,1
11,7 10,9 10,6
7,7 6,9 6,44,7 4,1 3,3 3
0
5
10
15
20
25
30
Leedu/Lithuania
Läti/Latvia
Poola/Poland
Portugal/Portugal
Taani/Denmark
Eesti/Estonia
Norra/Norway
Rumeenia/Romania
Rootsi/Sweden
Belgia/Belgium
Soome/Finland
Saksamaa/Germ
any
Holland/Netherlands
Austria/Austria
Itaalia/Italy
Prantsusmaa/France
ÕIGUSKAITSEASUTUSTE TEGEVUS STATISTIKAS JA ELANIKE HINNANGUTESCRIMINAL JUSTICE INSTITUTIONS IN STATISTICAL PERSPECTIVE AND IN PUBLIC PERCEPTION
Prokuröride suhtarvRate of prosecutors
Prokuröride arv 100000 elaniku kohtaNumber of prosecutors per 100000 inhabitants
Andmed/Data: Euroopa Nõukogu/Council of Europe, CEPEJ, Evaluation of European Judicial Systems
53
ÕIGUSKAITSEASUTUSTE TEGEVUS STATISTIKAS JA ELANIKE HINNANGUTESCRIMINAL JUSTICE INSTITUTIONS IN STATISTICAL PERSPECTIVE AND IN PUBLIC PERCEPTION
Andmed/Data: Justiitsministeerium/Ministry of Justice
Lahendatud kuriteodSolved crimes
24276 2356226660
23478 23460 23277
51834 50375 5097748359 48340
42567
46,8% 46,8% 52,3% 48,5% 48,5%54,7%
0%
10%
20%
30%
40%
50%
60%
70%
80%
90%
100%
0
10000
20000
30000
40000
50000
60000
2006 2007 2008 2009 2010 2011
Lahendatud kuriteod/Solved crimes
Registreeritud kuriteod/Registered crimes
Lahendamise %/Clearance %
54
ÕIGUSKAITSEASUTUSTE TEGEVUS STATISTIKAS JA ELANIKE HINNANGUTESCRIMINAL JUSTICE INSTITUTIONS IN STATISTICAL PERSPECTIVE AND IN PUBLIC PERCEPTION
Andmed/Data: Justiitsministeerium/Ministry of Justice
Jälitustegevus kriminaalmenetlusesSurveillance in criminal procedure
5780
6827
76108370 7989 7648
8316
21652578 2339 2156 2015 1839 1848
0
1000
2000
3000
4000
5000
6000
7000
8000
9000
2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012
Jälitustoiminguteks antud lubade koguarv/Total number of permissions for surveillance activities
Kriminaalasjade arv, kus anti jälituslube/Number of criminal proceedings where permissions for survellance activities were granted
55
ÕIGUSKAITSEASUTUSTE TEGEVUS STATISTIKAS JA ELANIKE HINNANGUTESCRIMINAL JUSTICE INSTITUTIONS IN STATISTICAL PERSPECTIVE AND IN PUBLIC PERCEPTION
222 348 €
454 374 €
875 676 €
43 440 €
45 400 €
205 211 €
128 380 €
1 128 637 €
254 190 €
122 657 €
172 709 €
92 542 €
151 848 €
48 653 €
250 895 €
0 €
200 000 €
400 000 €
600 000 €
800 000 €
1 000 000 €
1 200 000 €
1 400 000 €
1 600 000 €
1 800 000 €
2 000 000 €
2009 2011 2012
Muu/Other
Kuritegelik ühendus/Criminal organization
Majanduskuriteod/Economic crime
Korruptsioon/Corruption
Narkokuriteod/Drug o�ences
Konfiskeerimine kriminaalmenetlusesConfiscation of criminal assets
Kuritegude toimepanijatelt konfiskeeritud rahaMoney confiscated from crime perpetrators
Andmed/Data:Justiitsministeerium/Ministry of Justice
56
ÕIGUSKAITSEASUTUSTE TEGEVUS STATISTIKAS JA ELANIKE HINNANGUTESCRIMINAL JUSTICE INSTITUTIONS IN STATISTICAL PERSPECTIVE AND IN PUBLIC PERCEPTION
Keskmine menetluse pikkus alaealise kahtlustatava jaoksAverage length of proceeding for a juvenile suspect
Keskmine kohtueelse menetluse pikkus alaealise kahtlustatava jaok kuudessAverage length of pretrial proceeding for a juvenile suspect in months
6,1 6,1
7,0
3,4
5,7
4,0
3,1
4,03,6 3,7
2,82,5
3,1
2,12,7
2,4 2,4 2,41,9
2,3
2,9
2,2 2,31,8
2,4
0,0
1,0
2,0
3,0
4,0
5,0
6,0
7,0
8,0
KOKKU/TOTAL
2012
2011
2010
2009
2008
Põhjapiirkond/District
Virupiirkond/District
Lõunapiirkond/District
Läänepiirkond/District
Andmed/Data: Ahven, A. (2013). Alaealiste kriminaalasjade menetlemise kiirus 2012. aasta II poolaastal. Justiitsministeerium
57
ÕIGUSKAITSEASUTUSTE TEGEVUS STATISTIKAS JA ELANIKE HINNANGUTESCRIMINAL JUSTICE INSTITUTIONS IN STATISTICAL PERSPECTIVE AND IN PUBLIC PERCEPTION
Andmed/Data: Ahven, A. (2013). Alaealiste kriminaalasjade menetlemise kiirus 2012. aasta II poolaastal. Justiitsministeerium
Keskmine menetluse pikkus alaealise süüdistatava jaoksAverage length of court proceeding for a juvenile
Keskmine kohtumenetluse pikkus alaealise süüdistatava jaoks kuudesAverage length of court proceeding for charged juveniles in months
4,5
2,72,4
6,8
3,73,7
2,9
4,13,6
4,1
3,22,9
2,1
4,8
3,13,12,8
1,2
4,6
2,6
4,4
1,5
2,3
3,9
2,9
3,6
1,82,3
5,6
3,2
2,3
1,01,4
2,9
2,01,8 1,71,4
4,6
2,4
0
1
2
3
4
5
6
7
8
KOKKU/TOTAL
2012 II
2012 I
2011 II
2011 I
2010 II
2010 I
2009 II
2009 I
Harju maakohus/County court
Pärnu maakohus/County court
Tartu maakohus/County court
Viru maakohus/County court
58
ÕIGUSKAITSEASUTUSTE TEGEVUS STATISTIKAS JA ELANIKE HINNANGUTESCRIMINAL JUSTICE INSTITUTIONS IN STATISTICAL PERSPECTIVE AND IN PUBLIC PERCEPTION
Lähenemiskeeld kriminaalmenetluseRestraining order in criminal proceedings
Kohtu poolt määratud lähenemiskeeldude arv ja politsei poolt registreeritud lähenemiskeelu rikkumiste arvNumber of restraining orders imposed by court and the number of violations registered by the police.
3
14
18
12
28
37
0
6
12 11
44
29
0
5
10
15
20
25
30
35
40
45
50
2006 2007 2008 2009 2010 2011
Määratud/Applied
Rikkumised/Violations
Andmed/Data: Justiitsministeerium/Ministry of Justice
59
ÕIGUSKAITSEASUTUSTE TEGEVUS STATISTIKAS JA ELANIKE HINNANGUTESCRIMINAL JUSTICE INSTITUTIONS IN STATISTICAL PERSPECTIVE AND IN PUBLIC PERCEPTION
Keskmine kohtueelse menetluse pikkus alaealise kannatanu jaoksAverage length of pretrial proceeding for a juvenile victim
Keskmine kohtueelse menetluse pikkus alaealise kannatanu jaoks kuudes (ainult vägivallakuriteod)Average length of pretrial proceeding for a juvenile victim in months (only violent crimes)
2,9
3,63,4
3,8 3,8
4,8
1,41,7
1,3
1,9
1,3 1,2
4,3
5,4
4,8
5,7
5,1
6,1
0,0
1,0
2,0
3,0
4,0
5,0
6,0
7,0
2010 I 2010 II 2011 I 2011 II 2012 I 2012 II
Politsei/Police
Prokuratuur/Prosecution
KOKKU/TOTAL
Andmed/Data: Ahven, A. (2013). Alaealiste kriminaalasjade menetlemise kiirus 2012. aasta II poolaastal. Justiitsministeerium
60
ÕIGUSKAITSEASUTUSTE TEGEVUS STATISTIKAS JA ELANIKE HINNANGUTESCRIMINAL JUSTICE INSTITUTIONS IN STATISTICAL PERSPECTIVE AND IN PUBLIC PERCEPTION
Vahistatute arvNumber of persons detained for investigation
1671 1691
1540
1323
16391541
1505
12931355
1096
10241045
916
990
836
750 754
830
0
200
400
600
800
1000
1200
1400
1600
1800
1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012
Andmed/Data: Justiitsministeerium/Ministry of Justice
61
85
59
50,5 49 46
34 31 28 25 25 25 2318 17 16
12
0
10
20
30
40
50
60
70
80
90
Läti/Latvia
Eesti/Esto
nia
Leedu/Lithuania
Ungari/Hungary
Itaalia
/Italy
Holland/N
etherla
nds
Belgia/Belgium
Hispaania
Prantsusm
aa/France
Taani/Denmark
Tšehhi/C
zech
Rep.
Portugal/P
ortugal
Norra/N
orway
Rootsi/Sweden
Sloveenia/Slovenia
Soome/Finland
ÕIGUSKAITSEASUTUSTE TEGEVUS STATISTIKAS JA ELANIKE HINNANGUTESCRIMINAL JUSTICE INSTITUTIONS IN STATISTICAL PERSPECTIVE AND IN PUBLIC PERCEPTION
Vahistatute suhtarvRate of persons detained for investigation
Vahistatute arv 100000 elaniku kohta 2011. aastalNumber of detained persons per 100000 inhabitants in 2011
Andmed/Data: Euroopa Nõukogu, SPACE I, 2011.5/Council of Europe, SPACE I, 2011.5
62
ÕIGUSKAITSEASUTUSTE TEGEVUS STATISTIKAS JA ELANIKE HINNANGUTESCRIMINAL JUSTICE INSTITUTIONS IN STATISTICAL PERSPECTIVE AND IN PUBLIC PERCEPTION
OhvriabiVictim support service
171 191 171 197 207
29 112 133
223 274
30053333 3407
4013 4116 3978
46714510
0
500
1000
1500
2000
2500
3000
3500
4000
4500
5000
2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012
Ohvritele mõeldud hüvitiste arv/Number of persons who received victim compensation
Psühholoogilise abi kulude hüvitiste arve/Number of persons who received compensationfor psychological counselling
Ohvriabisse pöördumised/Number of persons who contacted victim support
Andmed/Data: Sotsiaalkindlustusamet/Estonian Social Insurance Board
63
KARISTUSTE TÄIDEVIIMINEEXECUTION OF PUNISHMENTS
Karistuste täideviimineExecution of punishments
64
KARISTUSTE TÄIDEVIIMINEEXECUTION OF PUNISHMENTS
Karistusliku järelevalve süsteemi mahtScope of penal supervision system
Andmed/Data: Ahven. A., Kruusement, A., Salla, J. (2013). Tingimisi vabastamise ja käitumiskontrolli kohaldamise analüüs. Justiitsministeerium.
2 520 2 8893 180
5 104
8 1339 618
10 3479 741
10 498
11 553 11 271 11 144 11 037 11 029 11 20910 235 9 869 9 303
0
2 000
4 000
6 000
8 000
10 000
12 000
14 000
1995 1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012
..Süüdimõistetudvanglas/Convicts in prisons
..Kriminaal-hooldusalused/Probationers
Karistuslikujärelevalve all olevate inimeste koguarv/Total number of persons under penal supervision
65
KARISTUSTE TÄIDEVIIMINEEXECUTION OF PUNISHMENTS
Süüdi mõistetud vangide arvNumber of convicted inmates
Andmed/Data: Justiitsministeerium/Ministry of Justice
0
1000
2000
3000
4000
5000
6000
7000
1922-1926
1927-1931
1932-19361980
19821984
19861988
19901992
19941996
19982000
20022004
20062008
20102012
2891 30633350
5 340
6 1536 588
6 430
3 5923 069
2 625 2 500 2 889 3 019 3 262 3 059
3 469
3 2652 666 2 667
2 541
66
KARISTUSTE TÄIDEVIIMINEEXECUTION OF PUNISHMENTS
Vangide suhtarv Euroopa LiidusPrison population rate in the European Union
Vangide arv 100 000 elaniku kohta 1. jaanuaril 2011Number of prisoners per 100 000 inhabitants on 1st January 2011
313305
231219
211192
174151150
147,5130
122120
116113
108105
9998
9691
7878
7168,568
60,559
0 50 100 150 200 250 300 350
Läti/ LatviaLeedu/ Lithuania
Eesti/ EstoniaTšehhi Vabariik/ Czech
Poola/ PolandSlovakkia/ Slovakia
Ungari/ HungaryHispaania/ Spain
Bulgaaria/ BulgariaInglismaa ja Wales/ England and Wales
Rumeenia/ RomaniaMalta/ Malta
Luksemburg/ LuxembourgPortugal/ PortugalHorvaatia/ Croatia
Itaalia/ ItalyKreeka/ Greece
Prantsusmaa/ FranceAustria/ AustriaBelgia/ BelgiumIirimaa/ IrelandKüpros/ Cyprus
Saksamaa/ GermanyTaani/ DenmarkRootsi/ Sweden
Holland/ NetherlandsSloveenia/ Slovenia
Soome/ Finland
Andmed/Data: Euroopa Nõukogu, SPACE I, 2011.1.4Council of Europe, SPACE I, 2011.1.4
67
KARISTUSTE TÄIDEVIIMINEEXECUTION OF PUNISHMENTS
Vangide arvu muutus eri riikidesEvolution of prison populations in selected countries
Vangide suhtarvu muutus 2002. ja 2011. aasta vahelEvolution of prison population rates between 2002 and 2011
Andmed/Data: Euroopa Nõukogu, SPACE I, 2011.1.5Council of Europe, SPACE I, 2011.1.5
28%
22% 22% 20% 20%
12% 12% 12% 11%
0%
-40%
-30%
-20%
-10%
0%
10%
20%
30%
40%
Prantsusm
aa/France
Norra/N
orway
Šotimaa/Sco
tland
Iirimaa/Ir
eland
Belgia/Belgium
Itaalia
/Italy
Inglismaa ja
Wales/E
ngland and Wales
Austria/A
ustria
Taani/Denmark
Poola/Poland
Rootsi/Sweden
Leedu/Lithuania
Saksamaa/G
ermany
Soome/Finland
Portugal/P
ortugal
Läti/Latvia
Eesti/Esto
nia
Holland/N
etherla
nds
-2%-5%
-9% -9% -10%-13%
-26%
-31%
68
KARISTUSTE TÄIDEVIIMINEEXECUTION OF PUNISHMENTS
Vanglast vabanemineRelease from prison
Vanglast vabanenud süüdimõistetute jaotus vabanemise aluse järgiShare of released convicted prisoners by the type of release
1% 1% 1% 1% 2%9% 7% 6% 7% 7%
31%
13% 14% 13% 14%
8%
7% 7% 6% 6%
52%
72% 72% 73% 72%
0%
10%
20%
30%
40%
50%
60%
70%
80%
90%
100%
2008 2009 2010 2011 2012
Karistusaja lõpp/End of sentence
Šokivangistuse lõpp/End of partialli enforced imprisonment (shock imprisonment)
Tingimisi vabastamine/Conditional release with probation supervision
Tingimisi elektroonilise valve allavabastamine/Conditional release under electronic monitoring supervision
Muud põhjused/Other causes
Andmed/Data: Justiitsministeerium/Ministry of Justice
69
KARISTUSTE TÄIDEVIIMINEEXECUTION OF PUNISHMENTS
Vanglast vabanenute retsidiivsusRecidivism of convicts released from prison
Ühe aasta retsidiivsuse määr vabanemise viisi aluselOne year recidivism of convicts released from prison by type of release
48%
38%
21%
48%
30%
24%20%
51%
30% 28%
14%
50%
33%
25%
16%
0%
10%
20%
30%
40%
50%
60%
2011
2009
2007
2005
Karistusaja lõpp/End ofsentence
Šokivangistuse lõpp/End ofpartialli enforcedimprisonment (shockimprisonment)
Tingimisi elektroonilisevalve alla vabastamine/Conditional release under electronicmonitoring supervision
Tingimisi vabastamine/Conditional release with probation supervision
Andmed/Data: Justiitsministeerium/Ministry of Justice
70
KARISTUSTE TÄIDEVIIMINEEXECUTION OF PUNISHMENTS
Narkokurjategijad vanglasDrug offence perpetrators in prison
Narkokurjategijate osakaal süüdi mõistetud vangide seasShare of sentenced prisoners whose main offence was drug crime
Andmed/Data: Euroopa Nõukogu, SPACE I, 2011.7/Council of Europe, SPACE I, 2011.7
40%
28%24% 23% 22% 22%
20% 18% 18% 17% 17%16% 15% 15% 14% 13%
9%
0%5%
10%15%20%25%30%35%40%45%
Itaalia
/Italy
Norra/N
orway
Rootsi/Sweden
Taani/Denmark
Šveits/Switz
erland
Iirimaa/Ir
eland
Portugal/P
ortugal
Austria/A
ustria
Soome/Finland
Eesti/Esto
nia
Läti/Latvia
Holland/N
etherla
nds
Inglismaa ja
Wales/E
ngland and Wales
Saksamaa/G
ermany
Prantsusm
aa/France
Šotimaa/Sco
tland
Slovakkia/Slovakia
71
23%
18% 17% 16%13%
12% 12% 11% 11% 10% 10% 8% 8%7% 6% 6% 6%
0%
5%
10%
15%
20%
25%
Soome/Finland
Eesti/Esto
nia
Itaalia
/Italy
Šotimaa/Sco
tland
Holland/N
etherla
nds
Šveits/Switz
erland
Läti/Latvia
Rootsi/Sweden
Iirimaa/Ir
eland
Portugal/P
ortugal
Inglismaa ja
Wales/E
ngland and Wales
Austria/A
ustria
Taani/Denmark
Saksamaa/G
ermany
Norra/N
orway
Prantsusm
aa/France
Slovakkia/Slovakia
KARISTUSTE TÄIDEVIIMINEEXECUTION OF PUNISHMENTS
Tapjad vanglasHomicide perpetrators in prison
Tapjate osakaal süüdi mõistetud vangide seasShare of sentenced prisoners whose main offence was intentional homicide
Andmed/Data: Euroopa Nõukogu, SPACE I, 2011.7/Council of Europe, SPACE I, 2011.7
72
KARISTUSTE TÄIDEVIIMINEEXECUTION OF PUNISHMENTS
Vangistuse kestusLength of prison sentence
0-1 kuu/months
1-3 kuud/months
3-6 kuud/months
6-12 kuud/months
1-3 aastat/years
3-5 aastat/years
5-10 aastat/
years
10-20 aastat/
years
20 aastat või enam/20 years or
more
Eluaegne vangistus/Life impri-
sonment Muu/Other
Eesti/Estonia 0,1% 1,6% 3,7% 7,5% 24,6% 25,2% 23,1% 11,9% 0,8% 1,5% 0,0%
Leedu/Lithuania 0,2% 1,5% 1,4% 4,5% 30,1% 24,2% 24,3% 17,3% 0,2% 1,4% 0,0%
Läti/Latvia 0,1% 0,3% 1,2% 3,8% 20,6% 21,1% 37,9% 13,7% 0,2% 1,1% 0,0%
Soome/Finland 1,1% 4,3% 6,4% 9,7% 31,0% 18,2% 15,5% 7,3% 0,1% 6,5% 0,0%
Norra/Norway 3,7% 9,8% 8,5% 16,7% 27,0% 12,2% 10,8% 7,6% 0,8% 0,0% 2,9%
Saksamaa/Germany
1,5% 8,8% 12,9% 20,5% 19,6% 24,5% 7,4% 1,3% 0,0% 3,4% 0,0%
Holland/Netherlands
12,8% 9,5% 7,9% 14,0% 26,1% 9,6% 10,2% 6,2% 0,5% 0,5% 2,7%
Andmed/Data: Euroopa Nõukogu, SPACE I, 2011.9/Council of Europe, SPACE I, 2011.9
Mõistetud vangistuse kestus karistust kandvatel kinnipeetavatelLength of sentence for prisoners
73
23,6
16,2 15,9
10,9 10,6 9,7 9 8,9 8,67,5 7,3 6,1 5,1 3,8 3,6 3,3 3
2,7 2,20
5
10
15
20
25
Portugal/P
ortugal
Eesti/Esto
nia
Tšehhi/C
zech
Rep.
Poola/Poland
Leedu/Lithuania
Itaalia
/Italy
Austria/A
ustria
Prantsusm
aa/France
Inglismaa ja
Wales/E
ngland and Wales
Saksamaa/G
ermany
Belgia/Belgium
Soome/Finland
Läti/Latvia
Norra/N
orway
Holland/N
etherla
nds
Taani/Denmark
Iirimaa/Ir
eland
Šotimaa/Sco
tland
Rootsi/Sweden
KARISTUSTE TÄIDEVIIMINEEXECUTION OF PUNISHMENTS
Vangistuse keskmine kestusAverage length of prison sentence
Vangistuse kestuse indikaator kuudes 2010. aastal vanglasse saabunud ja vanglas viibinud süüdimõistetute karistusaja pikkuse järgiIndicator of the average length of prison sentence in months based on the entries to prison and the total number of prisoners in 2010
Andmed/Data: Euroopa Nõukogu, SPACE I, 2011.13.2/Council of Europe, SPACE I, 2011.13.2
74
48,2
38,2 36,2 34,9
12,18,8 5,8 5,1 4,6
2,3 2,3 2,2 1,6 1,5 1,1 0,9 0,5 0 00
10
20
30
40
50
60
Taani/Denmark
Norra/N
orway
Soome/Finland
Austria/A
ustria
Portugal/P
ortugal
Belgia/Belgium
Eesti/Esto
nia
Holland/N
etherla
nds
Prantsusm
aa/France
Iirimaa/Ir
eland
Leedu/Lithuania
Itaalia
/Italy
Inglismaa ja
Wales/E
ngland and Wales
Läti/Latvia
Saksamaa/G
ermany
Poola/Poland
Tšehhi/C
zech
Rep.
Rootsi/Sweden
Šotimaa/Sco
tland
KARISTUSTE TÄIDEVIIMINEEXECUTION OF PUNISHMENTS
Põgenemised vanglastEscapes from prison
Vanglast põgenemiste suhtarv 10 000 kinnipeetava kohta 2010. aastalRate of escapes per 10 000 prisoners in 2010
Andmed/Data: Euroopa Nõukogu, SPACE I, 2011.16/Council of Europe, SPACE I, 2011.16
75
330
260
215 193 178159
117 117109 102 96 95
5434 32
20 14 110
50
100
150
200
250
300
350
Norra/N
orway
Rootsi/Sweden
Holland/N
etherla
nds
Iirimaa/Ir
eland
Taani/Denmark
Soome/Finland
Inglismaa ja
Wales/E
ngland and Wales
Itaalia
/Italy
Saksamaa/G
ermany
Austria/A
ustria
Prantsusm
aa/France
Šotimaa/Sco
tland
Portugal/P
ortugal
Tšehhi/C
zech
Rep.
Eesti/Esto
nia
Poola/Poland
Leedu/Lithuania
Läti/Latvia
KARISTUSTE TÄIDEVIIMINEEXECUTION OF PUNISHMENTS
Vangistuse kuluCost of a day in prison
Keskmine ühe kinnipeetava kulu päevas 2010. aastal eurodesAverage amount spent per day for the detention of one person in 2010 in Euros
Andmed/Data: Euroopa Nõukogu, SPACE I, 2011.16/Council of Europe, SPACE I, 2011.16
76
KARISTUSTE TÄIDEVIIMINEEXECUTION OF PUNISHMENTS
Personali suhtarv vanglasRate of custodial staff in prison
Vangide arv ühe vanglatöötaja kohta 2011. aastalNumber of prisoners per staff member in 2011
5,41,9
3,1 2,8 4,5 4,8 5,2 2,8 2,7 3,41,6 1,4 1,7 1,5 1,5
2,3
35,831,1 29,8 29
20 18,5 18,115,8 15,1
11,39 7,8 6,9 6,1 5,5 5
0
5
10
15
20
25
30
35
40
Läti/Latvia
Itaalia
/Italy
Portugal/P
ortugal
Austria/A
ustria
Eesti/Esto
nia
Leedu/Lithuania
Poola/Poland
Inglismaa ja
Wales/E
ngland and Wales
Saksamaa/G
ermany
Šotimaa/Sco
tland
Rootsi/Sweden
Iirimaa/Ir
eland
Holland/N
etherla
nds
Taani/Denmark
Norra/N
orway
Soome/Finland
Vangide arv ühe kinnipidamisetagamisega seotud vanglatöötaja kohta(sh valvurid) 2011. aastal/Rate of prisoners per custodial sta� member in 2011
Vangide arv ühe muu funktsiooniga vanglatöötaja kohta (sh meditsiin, sotsiaaltöö, haridus) 2011. aastal/Rate of prisoners per other sta�member (education,medicine,social work) in 2011
Andmed/Data: Euroopa Nõukogu, SPACE I, 2011.20/Council of Europe, SPACE I, 2011.20
77
KARISTUSTE TÄIDEVIIMINEEXECUTION OF PUNISHMENTS
Alaealised kinnistes asutustesJuveniles in closed facilities
143124
79 8168 72 71 67
90 89
72
52
3443
5336
0
20
40
60
80
100
120
140
160
2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012
Alaealiste arv erikoolides õppeaasta alguses/Juveniles in closed educational institutions in the beginning of the school year
Alaealiste arv vanglates kalendriaasta lõpus/Juveniles in prisons in the end of the year
Andmed/Data: Justiitsministeerium ja Haridus- ja Teadusministeerium/Ministry of Justice and Ministry of Education and Research
78
KARISTUSTE TÄIDEVIIMINEEXECUTION OF PUNISHMENTS
Kriminaalhooldusaluste jaotusDistribution of probationers
1691
5988 61276648
62515667
50154415
394
368 505
528672
978
569
570
26
183140
89
55
57
107153 1127
1508
1357
12
618663
502
399
363
0
1000
2000
3000
4000
5000
6000
7000
8000
9000
1998 2000 2002 2004 2006 2008 2010 2012
Šokivangistus/ Shock imprisonment
Üldkasulik töö/ Community work
Alaealiste mõjutusvahend/Sanction applicable forminors
Vanglast ennetähtaegselt vabastatud/Prematurely released from prison (Parole)
Käitumiskontroll(v.a vanglast ennetähtaegseltvabastatud)/ Supervision of conduct (without prematurely released persons)
Andmed/Data: Justiitsministeerium/Ministry of JusticeVaata lisa: Ahven, A., Kruusement, A., Salla, J. (2013). Tingimisi vabastamise ja käitumiskontrolli kohaldamise analüüs. Tallinn: Justiitsministeerium
79
664
540
369290 284 234
220 191 176 172146 136 71 48 46
0
100
200
300
400
500
600
700
Poola/Poland
Eesti/Esto
nia
Belgia/Belgium
Inglismaa ja
Wales/E
ngland and Wales
Prantsusm
aa/France
Leedu/Lithuania
Holland/N
etherla
nds
Saksamaa/G
ermany
Austria/A
ustria
Taani/Denmark
Rootsi/Sweden
Iirimaa/Ir
eland
Itaalia
/Italy
Norra/N
orway
Soome/Finland
KARISTUSTE TÄIDEVIIMINEEXECUTION OF PUNISHMENTS
Kriminaalhooldusaluste suhtarv eri riikidesRate of persons under probation in selected countries
Kriminaalhooldusaluste suhtarv 100 000 elaniku kohta 2011. aastal/Total number of persons under the supervision or care of probation agencies per 100 000 population in 2011
Andmed/Data: Euroopa Nõukogu, SPACE II, 2011.1.3/Council of Europe, SPACE II, 2011.1.3
80
89% 88% 87% 85% 82%75% 74% 74%
70% 68% 66% 66% 64%52%
48%
0%10%20%30%40%50%60%70%80%90%
100%
Portugal/P
ortugal
Norra/N
orway
Soome/Finland
Itaalia
/Italy
Holland/N
etherla
nds
Eesti/Esto
nia
Belgia/Belgium
Leedu/Lithuania
Inglismaa ja
Wales/E
ngland and Wales
Austria/A
ustria
Saksamaa/G
ermany
Šotimaa/Sco
tland
Poola/Poland
Rumeenia/Romania
Iirimaa/Ir
eland
KARISTUSTE TÄIDEVIIMINEEXECUTION OF PUNISHMENTS
Kriminaalhoolduse tulemusedResults of probation
Kriminaalhoolduse edukalt lõpetanud inimeste osakaal kõigist 2011. aastal lõpetanud klientidestShare of persons who completed the supervision or care of probation agencies out of all exits from probation system in 2011
Andmed/Data: Euroopa Nõukogu, SPACE II, 2011.4.2/Council of Europe, SPACE II, 2011.4.2
81
KARISTUSTE TÄIDEVIIMINEEXECUTION OF PUNISHMENTS
Elektroonilise valve alla määratud isikute arvPersons placed under electronic monitoring
167188
115141
158 148
15
31 31
0
20
40
60
80
100
120
140
160
180
200
2007 2008 2009 2010 2011 2012
Vahistamise asemel/Replacement of detention
Lühiajalise vangistuse asemel/Replacement of the short-term prison sentence
Vanglast ennetähtaegselt vabastatud/Prematurely released fromprison (Parole)
Andmed/Data: Justiitsministeerium/Ministry of JusticeVaata lisa: Ahven A. ja Kruusement, A. (2013). Elektroonilise valve kohaldamine. Tallinn: Justiitsministeerium