6 Kolmapäev, 18. august 2010 Kolmapäev, 18. august 2010 7

”

Poolas Czarnas 2.-17. au-gustini toimunud male juunioride maailmameist-rivõistlustel esindas Ees-tit Tallinna Tehnikaüli-kooli tudeng Aleksander Volodin. Maailmameist-reid selgitasid nii kuni 20-aastased noormehed (122 osalejat) kui ka neiud (81 osalejat). Mängiti 13 vooru shveitsi süsteemis.

Volodin on kolme viimase aasta Eesti kuni 20-aastaste male-meister. Ta on rahvusvaheline meister males (aastast 2008), sündinud 1990. aastal Kohtla-Järvel alustas ta maletamist umbes 6-aastasena. Volodin on viimastel aastatel kuulunud Eesti täiskasvanute malekoon-disse, ta on mänginud Eesti eest kahel viimasel maleolümpial – 2006. aastal Itaalias Torinos ja 2008. aastal Saksamaal Dres-denis.

Samuti on Volodin kuulu-nud viimastel aastatel kindlalt omavanuste maleparemikku ja esindanud Eestit regulaarselt noorte rahvusvahelistel tiitli-võistlustel – noorte maailma-meistrivõistlustel ja noorte Eu-roopa meistrivõistlustel.

Eesti 2010. aasta juunioride meistri osalemisele tänavustel kuni 20-aastaste MMil aitasid kaasa Eesti Kultuurkapital, Tallinna Tehnikaülikool, Eesti Male Toetusühing ja Maleaka-deemia Vabaettur.

Kuni 20-aastaste noormees-te MMil oli konkurents väga tugev: osalejate seas oli 19 rah-vusvahelist suurmeistrit ja 35 rahvusvahelist meistrit. Esi-mesed asetused saanud mängu-mehed on malemaailmas juba üsna tuntud nimed – Dmitri Andreikin (Venemaa, FIDE rei-ting 2650), Jon Ludvig Hammer (Norra, 2636), Parimarjan Negi (India, 2615). Volodin sai turnii-ritabelis 44. asetuse.

Volodin alustas turniiri väga hästi kogudes 4 punkti 5st. Viie esimese partii mängimise järel oli esikohal 4,5 punktiga Dariusz Swiercz (Poola, 2492), Volodin püsis 4 punktiga 2.-12. koha jagajate seas. Turniiri lõpp-tulemused artikli kirjutamise hetkel veel selgunud ei olnud, neist anname ülevaate mõnes järgnevas malenurgas. Järgne-valt pakume lugejatele järele mängimiseks Volodini partiisid juunioride MMilt.

Aleksander Volodin (Eesti, 2422) – Adrian Roos (Belgia, 2097)Juunioride MMi 1. voor1.d4 Rf6 2.c4 e6 3.Rf3 b6 4.a3 Oa6 5.e3 c5 6.Od3 Oe7 7.O-

O O-O 8.d5 exd5 9.cxd5 Oxd3 10.Lxd3 d6 11.Rc3 Rbd7 12.e4 Rg4 13.Of4 Rge5 14.Rxe5 Rxe5 15.Oxe5 dxe5 16.Vfc1 g6 17.f4 Od6 18.f5 f6 19.Vc2 Vf7 20.Vf1 g5 21.Rb5 Of8 22.Vd1 a6 23.Rc3 Od6 24.Ra4 Vb7

25.b4 cxb4 26.axb4 Oxb4 27.d6 Kg7 28.Ld5 Vaa7 29.Vc6 b5 30.Rc5 Oxc5+ 31.Lxc5 a5 32.Vc1 1:0.

Emilio Arturo Cordova Daza (Peruu, 2560) – Aleksander Volodin (Eesti, 2422)Juunioride MMi 2. voor1.d4 Rf6 2.Rf3 c5 3.e3 g6 4.Oe2 Og7 5.O-O O-O 6.dxc5 Lc7 7.a3 a5 8.Rc3 Ra6 9.e4 Rxc5 10.e5 Rfe4 11.Rd5 Ld8 12.Oe3 d6 13.Rg5 dxe5 14.Rxe4 Rxe4 15.Rb6 Vb8 16.Le1 Oe6 17.Lxa5 Lc7 18.Lb4 Lxc2 19.Od1 Ld3 20.Oa4 Rd6 21.Oc5 Vfd8 22.Vad1 Vf8 23.Va1 Vfd8 24.Vad1 Lf5 25.Rd5 Of8 26.Rxe7+ Oxe7 27.Oxd6 Vxd6 28.Vxd6 b5 29.Od1 Kg7 30.Ld2 Oxd6 31.Lxd6 Vc8 32.h3 Le4 33.Of3 Ld4 34.Lxd4 exd4 35.Vd1 Vd8 36.Oe2 ½:½.

Aleksander Volodin (Eesti, 2422) – Babu Musunuri Ro-hit Lalith (India, 2502)Juunioride MMi 3. voor1.d4 Rf6 2.c4 e6 3.Rc3 Ob4 4.e3 d5 5.La4+ Rc6 6.Od2 O-O 7.Rf3 dxc4 8.Oxc4 Od6 9.Oe2 e5 10.d5 Re7 11.e4 Rg6 12.Rb5 Od7 13.Lc2 a6 14.Rxd6 cxd6 15.O-O Vc8 16.Lb1 h6 17.Ve1 Lb6 18.h3 Ob5 19.Oe3 La5 20.b4 La3 21.Oc1 Lc3 22.a4 Oxe2 23.Vxe2 Lc4 24.Ve1 Rh5 25.g3 Re7 26.g4 Rf4 27.Oxf4 exf4 28.Kg2 Rg6 29.Vc1 Le2 30.Ve1 Lc2 31.Vc1 Lxb1 32.Vaxb1 Vfe8 33.Vxc8 Vxc8 34.a5 Rf8 35.b5 Rd7 36.bxa6 bxa6 37.Vb7 Rc5 38.Vb4 g6 39.Rd2 Rd3 40.Vb3 Re5 41.Rf3 Rc4 42.Vb4 Vc5 43.Rd4 Kg7 44.Rb3 Vc7 45.Rd4 Re5 46.Rc6 Rxc6 47.dxc6 Vxc6 48.Vb6 Vc5 49.Vxa6 d5 50.exd5 Vxd5 51.h4 Vb5 52.Kf3 g5 53.hxg5 hxg5 54.Va8 Vb3+ 55.Kg2 Va3 56.a6 Kf6 57.Kf1 Va2 58.Kg2 Va3 59.Kf1 Ke5 ½:½.

Yang-Fan Zhou (Inglismaa, 2348) – Aleksander Volodin (Eesti, 2422)

Juunioride MMi 4. voor1.e4 c5 2.Rf3 e6 3.Rc3 Rc6 4.d4 cxd4 5.Rxd4 Lc7 6.Oe3 Rf6 7.f4 Ob4 8.Rdb5 La5 9.e5 Rd5 10.Od2 Rxc3 11.bxc3 Oc5 12.c4 Ld8 13.Od3 O-O 14.Lh5 g6 15.Lh6 a6 16.Rd6 Oxd6 17.exd6 Lf6 18.O-O b5 19.Kh1 bxc4 20.Oxc4 Vb8 21.Vae1 Ob7 22.f5 Lg7 23.Lh3 gxf5 24.Oh6 Lf6 25.Oxf8 Vxf8 26.Vb1 Oa8 27.Oxa6 Ld4 28.Ob7 Lxd6 29.Lg3+ Lxg3 30.hxg3 Re5 31.a4 Rc4 32.Vb4 Re3 33.Vc1 Vb8 34.Vb3 Vxb7 35.Vxe3 Va7 36.Va3 Va5 37.Kg1 Oc6 38.Vca1 Kg7 39.Kf2 Kf6 40.c3 Kg6 41.V3a2 h5 42.Va3 Kg5 43.V1a2 e5 44.c4 Kg4 45.Ke1 f6 46.Kf1 h4 47.gxh4 Kxh4 48.Vh3+ Kg4 49.Vh8 f4 50.Vc8 Kf5 51.Vf8 Ke6 52.Vc8 e4 53.Ke2 Ke5 54.Ve8+ Kd4 55.Vf8 f5 56.c5 Vxc5 57.a5

57...Ob5+ 58.Kf2 Vc1 59.Vd2+ Kc3 60.Ve2 Oxe2 61.Kxe2 Vc2+ 62.Kf1 Kd3 63.g3 Vc1+ 0:1.

Aleksander Volodin (Eesti, 2422) – Ivan Saric (Horvaa-tia, 2584)Juunioride MMi 5. voor1.d4 Rf6 2.c4 g6 3.Rc3 Og7 4.e4 d6 5.f3 O-O 6.Oe3 Rbd7 7.Ld2 c5 8.d5 Re5 9.Og5 Rfd7 10.f4 f6 11.Oh4 Oh6 12.Lf2 Rf7 13.Og3 Rb6 14.Od3 e5 15.dxe6 Oxe6 16.b3 Ld7 17.f5 Re5 18.Oxe5 dxe5 19.Vd1 Ld4 20.Rge2 Lxf2+ 21.Kxf2 Od7 22.g4 Oc6 23.Rd5 Vad8 24.Oc2 Kf7 25.Rec3 Rc8 26.h4 Oxd5 27.exd5 Rd6 28.Re4 gxf5 29.Rxd6+ Vxd6 30.Oxf5

30...Vh8 31.Vdg1 Of4 32.g5 Va6 33.a4 Vb6 34.Vh3 fxg5 35.hxg5 Kg7 36.Oc2 Vd6 37.Kf3 a6 38.Of5 b5 39.axb5 axb5 40.Ke4 bxc4 41.bxc4 Vb6 42.Va3 Vb4 43.Va7+ Kf8 44.Oe6 Vb3 45.Vf1 1:0.

MARguS SööT,meistrikandidaat males

Aleksander Volodiniedukas start juunioride MMil

Eesti kavatseb müüa osa oma CO2 saas-tekvoodist Hispaaniale umbes 700 mil-joni krooni eest. Selle raha eest tahab valitsus uuendada kuuendiku Eesti kõi-

gist maakonnaliinide bussidest. Kui see müük õnnestub on Eesti juba praegu-seks täitnud eelarves oleva kvoodimüü-gi mahu.

Saastekvoodist maanteebussid

Hiljuti vestlesime elukut-selise koka ja pagari Liiu Viruga, kes on üks kahest uuest Stockholmi Eesti Maja restoranipidajast. Täna vestleme kompanjo-ni Kristina Ehala Ander-soniga (sündinud 1966), kes on elus mitmel alal töötanud, aga keda toidu-valmistamine alati on hu-vitanud.

Millal hakkas toiduval-mistamine sulle huvi pakku-ma?

– Ma arvan, et see oli maal vanaema juures, kus toimusid minu esimesed praktilised kok-kupuuted söögitegemisega. Ja ka teise, Saaremaa vanaema juures, kes oli väga tubli kokk. See sai alguse sellest, et mulle söök lihtsalt nii väga maitses. Vanaemad ongi minu peamised söögihuvi toetajad.

– Lapsepõlves olin tihti väga mures, sest ma tahtsin toitu valmistada, aga ei saanud, sest ma ei osanud tikku tõmmata, et gaasipliiti põlema panna.

Oli sul juba siis mõni eri-line lemmikroog?

– Mulle maitsesid paljud asjad. Üks suur lemmik päris lapseeast oli värskelt praetud kartul sibula, läbikasvanud soo-lapeki ja seentega. Maitses ka hapukapsa supp.

– Magustoitudest meeldis lumepallisupp. Siin on see vist ujuvate saarte nime all. See on niisugune vaniljepiima supp, kus on munavalgest saared või siis on munavalge keeratud supi sisse. Ta taheneb, aga ei lähe keedumunaks.

– Rabarberist mannavaht on kevaditi hea toit. Ma aitasin ül-diselt kaasa nii nende kui teiste toitude valmistamisel. Tegin ka pannkooke.

– Kuni minu neljanda elu-aastani elasime vanaisa ja vanaemaga koos kahetoalises korteris Nõmmel. Siis oli ainult puupliit, mille vanaisa küttis igal hommikul soojaks. Minul oli väike alumiiniumist nuku-pott, kus mina keetsin oma mannaputru ise. Vot! Keetsin süüa nelja-aastaselt. Ainuke häda oli, et minu potis ei tulnud puder kunagi nii hea välja nagu suures potis.

Nüüd oled sa siis pottide juures tagasi ja lausa profes-sionaalselt. Kuidas on sinu vahepealne õppe- ja töö-karjäär välja näinud?

– Olen Eestis sündinud ja üles kasvanud. Seal õppisin lasteaia kasvatajaks, sest juba keskkooli kõrvalt töötasin Nõm-me väikelastekodus söögitädi-na. Seepärast oli loomulik jätk gümnaasiumi lõpetades ja mitte teades, mida tegema hakata, sinna tööle minna.

– Lastekodu juhataja soovi-tas mind ühte lasteaeda tööle

kasvatajaks ja siis hakkasin töö kõrvalt õppima laste kasva-tamist. Aga juba kaunis varsti pärast tööle asumist, õppisin juuksuriks, sest kasvatajatele lihtsalt ei makstud palka.

– Tegelikult mulle kirjan-dus ka väga meeldis. Eesti kir-janikest eriti Tammsaare. Ma lugesin teda kuuendas klassis suure huviga. Meeldivad ka tei-sed eesti klassikud. Vahepeal lugesin väga palju. Olen ennast alati seostanud eesti talupojaga.

Sinu põhjus Rootsi tule-kuks?

– Armastus. Rootsi ma jõud-sin 1992. Ja minu siinne karjäär on olnud seotud lasteaiaga.

Kuidas sa eelnevalt Root-si elu ette kujutasid?

– Ma ei kujutanud midagi ette, sest ma arvasin, et ma tulen ajutiselt – ma arvan siia-maani, et olen siin ajutiselt. Tunnen ennast sellisena, et olen siin ja ei ole ka siin. Alguses käis muidugi närvidele, et keelt ei oska ja tööd ei ole. Ma olin ju siiski harjunud ise hakkama saama. Olla sõltuv kellegist tei-sest polnud minu jaoks.

– Kõige pealt õppisin SFIs rootsi keelt. Olid mõned kõrval-tegevused, sain natuke käia lap-si hoidmas.

– Juba 1993 avanes võima-lus lasteaeda tööle minna. 1998 sain lasteaia juhatajaks. Sel-le ameti andsin ära kui läksin kondiitriks õppima möödunud aastal.

Ja õhtul olid sul oma lap-sed lisaks ja ei saanud maha rahuneda. Kas sul kondiitri-õpingute ajaks oli juba nii-sugune tunne, et oled oma portsu lastekasvatamisest kätte saanud?

– Ei, seda tunnet ei olnud. Sellest ei saa kunagi isu täis. Ja mida vanemaks saad, seda rohkem on sul kannatust nen-dega jantida. Sellepärast läheb töö aina paremaks. Töökoha vahetus on sellepärast, et taht-sin teha veel midagi muud enne pensionit. Ma ei lähe millegi juurest ära, lapsed annavad ikka nii palju rohkem kui nad “võtavad”.

– Ma läksin kondiitriks õppi-ma, sest tegelikult oli minul ja minu sõbral Liiu Virul plaanis üks kondiitriäri ära osta. (Va-hepeal õppisin ka hambaarsti õeks, aga sellena pole ma kuna-gi töötanud.)

Kuidas te Liiuga aru sai-te, et te sobite koos töötama toitudega?

– Oli mingi lasteaia üritus, kuhu mina tegin soolast sööki ja Liiu tegi magusaid asju juurde. Need asjad sobisid hästi kokku ja nii see algas. Ega mina ei teadnud, et Liiu oskab ka soola-seid asju teha.

– Sealt sai alguse kultuuri-ürituste korraldamine. Mõtle-sime, et kuna meile mõlemale meeldib söögitegemine, siis võiks süüa teha ja kutsuda mõned esinejad. Siis me läksi-megi Hannela ja Erkki juurde ja tegime oma esimese ürituse Aarne Vasarast ja kutsusime tema tütre Kati Murutari siia temast rääkima ja filme näita-ma. Pärast seda korraldasime veel paar üritust. Asi toimis ja me sobisime omavahel. Lõpp-tulemus oli OK.

Ja siis tekkis teil pagari-äri idee.

– Jah, Liiul oli plaan pagari-äri ära osta. Kahekesi on parem ja ma mõtlesin, et miks siis mit-te meie kahekesi. Pärast olin väga üllatunud, et sain pagari-kooli sisse, sest konkurents oli väga kõva olnud. Võib-olla kuu-lusin ma mingisse “invandrare-te” kvooti.

– Koolis sai õppida teoreeti-lisi teadmisi, mis aitavad prak-tiliselt asju valmistada. On ju igasuguseid nippe, mis teevad elu lihtsamaks.

Kui sa valmistad kondiit-ritooteid, mis siis on kõige tähtsam – maitse või ilus väljanägemine?

– Väljanägemine on ikka väga tähtis. Seda küll ka muu-de toitude juures. Aga eks sa lähtud mingist tüüpretseptist ja siis töötad sellega edasi – võtad midagi ära või lisad mi-dagi juurde.

Kas sind kursusel midagi üllatas kah?

– Näiteks see, et kui sa oled pärmitaigna ära sõtkunud, siis annad talle ümara vormi, siis on kergem seda pärast töödelda. Aga ma olen nüüd nii palju ka praktiseerinud ja ei oska enam üsikasju välja tuua. Muidugi olen väga palju kaunistust õp-pinud.

– Iga ahi on isemoodi, mis-pärast pead ise ära proovima ja tutvuma sellega. Mõned koogid nõuavad teatud kuumust ja kui ahi on liiga kuum, siis ei tule see hea välja – aga järgmine kord tead.

– Kõige raskem on ikka leht-taigent teha.

Nüüd oskad sa siis kõiki pagaritooteid valmistada?

– Kindlasti mitte, aga ma oskan retsepti lugeda.

Kas kokaraamat räägib sinuga nüüd otsekohesemalt kui varem?

– Ei, see ei ole ka päris tõsi. Kokaraamatuid olen ma ikka

aastaid ja aastaid mõnuga lu-genud. Nagu arhitekt loeb pro-jekti, nii loen mina kokaraama-tuid. Loen retsepti ja kujutan ette, kuidas see maitseb.

– Kui sa oled algaja, võib aga küll nii olla, et sinu taigen ei tule niisugune välja nagu sa soovisid, sest kokaraamatusse on lihtsalt mõni asi jäänud kir-jutamata, mida on peetud ene-sestmõistetavaks.

– Näiteks et sul shokolaadist tuleks midagi head ja ilusat väl-ja, pead sa olema õppinud või vähemalt pealt näinud, kuidas neid kujusid valmistatakse. See ei ole päris nii, et hakkad ise proovima ja kohe tuleb välja.

Kas sa õpingute juures panid tähele, kas on olemas mingi oluline vahe eesti ja rootsi maitse vahel?

– Rootslased kasutavad oma toodetes palju rohkem suhkrut kui eestlased.

Kas sellepärast, et mait-sed on erinevad või lihtsalt sellepärast, et vahepeal oli Eestis raskem suhkrut kätte saada?

– Mina ei tea. Rootslastel on mingi eriline suhe selle suhkru-ga. Aga enamusest retseptidest võid sa kolmandiku suhkrust välja jätta, ilma et see lõpptule-must kehvemaks teeks.

Aga kas on võimalik mõne magusa asja kohta öelda, et vaat niisuguseid kooke me küll Eestis iial ei teeks?

– Rootsis pole ju üldse piru-kaid ja puuduvad ka paljud saiataignad. Siin on kaneelisai ja see on ainuke, mis on pärmi-taignaga tehtud. Eestis ei ole niisuguseid magusaid masarii-ne. Küpsised on ka teistmoodi.

Kaneelisai on siis Rootsi-le tüüpilisem.

– Jah, seda küll. Eestile võiks olla iseloomulik kreemi-sai või kohupiima korp. Rootsis pole nad kohupiima avastanud. See ei kuulu Rootsi menüüsse. Kui ma olen sellest rääkinud oma rootsi õpetajatele, siis nad kõik vaatavad minule pisut skeptiliselt otsa.

Mis on sulle pagaritoode-test kõige lemmikum?

– Küllap see ikka on mingi pärmitaigna baasil tehtud küp-setis. Kohupiimatasku. Keedu-taigen kohupiimakreemiga või midagi sellist.

Kus sa siis pärast pagari-kooli praktikal käisid?

– Esimene koht oli Stina pagariäris, mis on klassikaline pagariäri, kus küpsetati leiba, torte, kooke. Seal oli võimalik saada ka lunchi-võileibu ja sup-pe. Seal ma nägin, kuidas leiva-tegemine ja tortidevalmistami-ne käis.

– Teine koht oli grand Ho-tellis, kus oli palju magustoite

Kristina Ehala Anderson hakkas kokaks juba nelja-aastasena

KRISTINA EHALA ANDERSON (Foto: Ülo Ignats)ja kooke kah. Leivaküpsetamist ei olnud üldse. grand Hotellis tehti väga palju silma jaoks. See oli nagu teine maailm.

– Kolmandaks kohaks oli NK kondiitri- ja pagariäri, mis on suhteliselt suur. Seal on prantsuse tordid ja prantsuse koogid. Mingid väiksed koogi-kesed ja leivaosakond eraldi. Seal sai maitsta üht, teist ja kolmandat ja seal oli ikka ka palju silmale.

Nii palju pagarikoolist. Kuidas on sinu suhe soolaste toitudega?

– Mulle meeldivad soolased toidud rohkem. Nendega olen ma küll hästi palju oma elus katsetanud. Siiski oleks vaja ennast ka sellel alal koolitada, ainult, et aega ei ole. Kunagi peab midagi tootma kah.

Erinevused Eesti ja Root-si toidukultuuris?

– Siin on ju ära unustatud igasuguste hoidiste tegemine. Eestis Nõukogude ajal polnud ju talvel midagi saada, nii et siis olid igas perekonnas marinee-ritud seened, soolatud seened, hapendatud seened ja marinee-ritud kurgid ja kõrvitsad jne.

On sul mingid lemmikud põhitoitude hulgas?

– Ma ikka armastan väga liha, mitte mingil juhul ma ei tahaks lihast loobuda.

Aga mõni lemmikliha või lemmikroog?

– On nii palju head liha, et ma ei oska valida. Sõltub hoo-ajast, suvel grillid jne.

Kui palju te olete juba jõudnud arutada restorani pidamise praktilisi külgi?

– Eks see ole meile ikka väga suur väljakutse. Söögi tegemise oskuse pärast ma küll ei mu-retse. Selle eest peame asja ärilise külje paika saama. Et kõik saaks jooksma, kõik mak-sud saaksid makstud, et palka saaks kah. Nüüd ei saa enam katsetada, nüüd peame lihtsalt head tööd tegema. Sest sellest sõltub igapäevane elu, meil on ju pered ja lapsed ka.

Kas teil on juba mõned plaanid, kuidas oma tööd lähemalt tutvustada?

– Osalt sisetutvustus eest-laskonnas, aga on vaja leida ka laiem turg. Selleks on vaja luua oma kodulehekülg, leida koostöövorme eesti organisat-sioonidega jne. Teatud reklaami oleme juba saanud tänu meie kultuuriüritustele. Need olid tähtsad ka meie sisetundele, et tuleme asjaga toime.

– Plaan esialgu on lõunatega jätkata, aga selles osas võib ka tulla muutusi, kui konverentsid ja teised üritused lähevad pa-remini. Aga ka siis peaks väike “presidendituba” jääma avatuks harilikele söögikülalistele. Veel on liiga vara täpsemalt rääkida, peame katsetama ja vaatama.

Catering siis?– Põhimõtteliselt küll, kui

meilt tahetakse tellida ja ise ära tuua. Me ei saa muretseda külmautosid, et inimestele toite koju viia.

Kristina Andersoniga vestlesÜLO IgNATS

Kokaraamatuid olen maikka aastaid ja aastaid

mõnuga lugenud.