Sokrates

Sokratese uurijad on viimase kahesaja aasta jooksul teinud suuri pingutusi, et kriitiliselt rekonstrueerida n6nda mitmekesise ja vastuolulise Sokratese-kirjanduse p6hjal ajaloolist Sokratest. Aegamooda prooviti Ira iga m6eldav hiipotees. Pea pidi aja- looliselt usaldusvaarsena kehtima iiksainus allikas: Aristophanes (Kierkegaard, Sorel, Roeck) v6i Xenophon (Brucker, Hegel, Do- ring) v6i varajane Platon (Nartop) v6iAristoteles (Joel, Th. Gom- perz) v6i koguni pseudoplatonlikud dialoogid (Tarrant); peagi tehti valik mitmest allikast: Aristophanes ja Platon (Burnet, Tay- lor) v6i varajane Platon ja fragmentaarsed sokraatikud Waier) v6i fragmentaarsed koomikud ja Antisthenes (H. Gomperz) v6i 16puks varajane Platon ja Xenophon ja Aristoteles (communis opi- nio). Vastavalt sellele, millise v6i milliste allikate kasuks otsusta- ti, saadi taiesti erinevad Sokratese-kasitused, ning allikatekolmik Platon-Xenophon-Aristoteles, mis oli k6ige populaarsem, an- dis jallegi omalt poolt erinevaid Sokratese-interpretatsioone vas- tavalt sellele, kas r6hk asetati Platonile (Schleiermacher) v6i Xe- nophonile (Zeller) v6i Aristotelesele (Brandis, Ueberweg).

Kauaks ei suutnud veenda iikski neist kavanditest, ning et aja jooksul sai iiha selgemaks Sokratese-parimuse krjanduslik- fiktiivne iseloom, siis on ju arusaadav, miks viimastel aastakiim- netel vdtab iiha enam maad veendumus, et ajalooline Sokrates jaab fXosoofiaajaloolisele tunnetusele pbhim6tteliselt tabamatuks (Duprdel, Gigon).

Igal juhul on julgustiikkiiritada kirjanduslike atsioonide kiil- luse p6hjal kriitiliselt rekonstrueerida Sokratese ajaloolist kuju kasvdi p6bijoontes ja ligikaudselt. Sellegipoolest tuleb ikka ja jalle soandada katset teha. Sest kui on 6ige nii antiikse kui ka kaasaegse filosoofiaajalookirjutuse eeldus, et kreeka m6tlemine jaguneb Sokratese-eelseks ning -jargseks ajaks - et Sokrates ole- vat olnud iiks otsustavamatest v6i isegi otsustavaim nahtus kreeka filosoofia arengus, siis pole Sokratese fdosofeerimist m6istmata pdhimdtteliselt v6imalik mdista ka kreeka filosoofia ajalugu. Mis puutub aga Platoni filosoofiasse, siis kujutluseta ajaloolise So- kratese filosoofilisest p6hiprobleemist pole vdimalik hinnata selle sisu ja kujunemist.

(Jargneb)

KRITON

T6lkinud Jaan Unt

SOKRATES: Miks sa nii vara siin oled, Kriton? W i polegi enam vara ? KRITON: On kiill. SOKRATES: Ja kui vara siis? KRITON: Alles ahetab. SOKRATES: Kuidas kiill vangla valvur su sisse lasi? KRITON: Ta tunneb mind juba hasti, Sokrates, sest olen ju nii sageli siin kainud ja pealegi olen talle iiht-teist tasuks andnud. SOKRATES: Tulid sa asja v6i juba arnmu? KRITON: ~ s n a ammu. SOKRATES: Ent misparast sa siis mind kohe ei aratanud, vaid istusid ja vaikisid? KRITON: Zeusi nimel, Sokrates, ma t6esti ka ise ei tahaks tun- da sellist unetust ja muret nagu praegu; sinule aga m6tlen juba amrnu imestusega, kui magusasti sa magad. Ma ei aratanud sind meelega, et aeg kuluks sulle vdimalikult meeldivalt. Olen sage- li varemgi, kogu elu jooksul, pidanud sind sinu meelelaadi t6ttu 6nnelikuks inimeseks, veel enam aga niiiid, praeguses 6nnetuses, nahes, kui kergesti ja rahulikult sa seda talud. SOKRATES: Oleks ju ometi kohatu, Kriton, kui minu eas mees kurjustaks selle parast, et juba tuleb sum.

Kplrwv - Platon. Oeuvres cmpfites. Tome I . Texte 6tabli et traduit par Maurice Cmiset. Paris: Soci6te d'wtion "Les belles lettres", 1920, pp. 216-233 (43a-544.

Tolkija 6nab Tonu Luike tiipsustavate miirkuste eest.