KINNITATUD Vändra Gümnaasiumi direktori 04.11.2011 käskkirjaga 1.8/16

Vändra Gümnaasiumi põhikooli õppekava üldosa

1. Õppe- ja kasvatustöö eesmärgid ning -põhimõtted

Vändra Gümnaasiumi põhikooli õppekava koostamisel on lähtutud põhikooli riiklikust õppekavast ning koolikollektiivi kokkuleppest kooli õppesuundade ja eripära kohta, arvestades piirkondlikke vajadusi, vanemate ja õpilaste soove, vaimseid ja materiaalseid ressursse ning kooli missiooni. Vändra Gümnaasiumi õppe- ja kasvatustöö üldeesmärgiks on tingimuste loomine isiksuse kujunemiseks, kes tuleb toime oma elu ja tööga, omab õppimisvõimet ja suhtlemisoskust, omab teadmisi ja oskab neid kasutada. Kool loob õpilasele eakohase, turvalise ja arendava õpikeskkonna, kujundades seeläbi hoolivust ning lugupidamist iseenda, pere ja kogukonna vastu.

Vändra Gümnaasiumi õppe- ja kasvatustegevuse eesmärk on toetada inimese arengut, kes

peab lugu enesest, usaldab ennast, on väärikas ja enesekriitiline; austab kaasinimest ja suhtub temasse sallivalt; lähtub üldinimlikest kõlbelistest arusaamadest, järgib seadusi, on teadlik oma kohustustest ja vastutusest; peab lugu kodust ja perekonnast, tunneb end oma rahva liikmena; tunneb ja austab oma rahva kultuuri; omab ettekujutust eri rahvaste kultuuridest, suhtudes neisse eelarvamustevabalt ja lugupidavalt; tunneb end vastutavana oma elukäigu eest, juhindub oma tegudes inimelu pühadusest, õiglusest ja aususest ning hoidub vägivallast; väärtustab terveid eluviise, arendab oma vaimu ja keha, kujundab oma ilumeelt; mõtleb ja tegutseb keskkonnasäästlikult; mõtleb loovalt ja kriitiliselt, püüab mõista asjade tähendust, nähtuste põhjuseid ja seoseid; oskab oma tegevust eesmärgistada ja hinnata, suudab teha valikuid ja kanda vastutust; on motiveeritud õppima, oskab õppida, mõistab pidevõppe tähtsust muutuvas õpi-, elu- ja töökeskkonnas;

oskab ja mõistab vajadust teha tööd ja on valmis koostööks.

1

2. Õppe- ja kasvatustöö korraldus ning ajakasutus

Õppe- ja kasvatustöö korraldamisel lähtub kool kehtivast seadusandlusest, õpilase vajadustest, huvigruppide ootustest ning õppe- ja kasvatustöö eesmärkidest. Õppeaasta pikkuse, õpilaste nädalakoormuse ja tunnijaotusplaani koostamisel võetakse aluseks põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses ja põhikooli riiklikus õppekavas sätestatud nõuded. Õppe ja kasvatuse korraldus on määratud kooli kodukorra ja päevakavaga. Õppe ja kasvatuse korraldus õpilaskodus on määratud õpilaskodu kodukorra ja päevakavaga. Vändra Gümnaasiumi I, II ja III kooliastmes toimub õppetöö traditsioonilise aineõppena. Lisaks tavapärasele õppetööle toimuvad üldjuhul üks kord õppeveerandis projektipäevad (õuesõpe, avastusõpe, uurimuslik õpe, muuseumiõpe, ekskursioonid, õppekäigud jne).

2.1. Õppe- ja kasvatustöö korraldus I kooliastmes Esimeses kooliastmes õppeprotsessi käigus kujundatakse õpilasel esmased õpiharjumused ja -oskused, keskendutakse heade käitumistavade tundmaõppimisele ja järgimisele. Õpetaja olulisim ülesanne on iga lapse eneseusu ja õpimotivatsiooni toetamine, õpiraskuste äratundmine ning vajadusel tugisüsteemide ja õpiabi pakkumine. Esimese kooliastmes õpetab õpilasi klassiõpetaja. Esimeses klassis on õpetuse ja kasvatuse põhitaotluseks õpilase kohanemine koolieluga, turvatunde ja eduelamuste kogemine ning valmisoleku kujunemine edasiseks edukaks õppetööks. Esimese kooliastme tunnijaotusplaanis on kohustuslike õppeainete lisatunnid matemaatikas (3), loodusõpetuses (1), kunstis (1,5), kehalises kasvatuses (1). Esimeses kooliastmes on valikaineteks majandusõpetus ja informaatika. Esimese kooliastme tunnijaotusplaanis on järgmised kohustuslikud valikainete tunnid: majandusõpetus 1,5 tundi, informaatika 0,5 tundi nädalas. Esimeses kooliastme A-võõrkeeleks on inglise keel.

2

Esimese kooliastme tunnijaotusplaan õppeaineti ja aastati on järgmine:

Õppeaine I kooliaste

PRÕK

1.kl 2.kl 3.kl KOKKU kohustuslik Lisatunde

Eesti keel 7 6 6 19 19 0

A-võõrkeel 3 3 3 0

Matemaatika 4 4 5 13 10 3

Inimeseõpetus 1 1 2 2 0

Loodusõpetus 1 2 1 4 3 1

Majandus 0,5 0,5 0,5 1,5 1,5

Informaatika 0,5 0,5 0,5

Muusika 2 2 2 6 6 0

Kunst 2 2 2 6 4,5 1,5

Tööõpetus,

käsitöö ja

kodundus, 1 2 1,5 4,5 4,5 0

tehnoloogia-

õpetus

Kehaline 2 2 2,5 6,5

kasvatus, 8 0,5

0,5 1 0,5 2

sh rütmika

Kokku 20 23 25 68 60 8

PRÕK lubatud 20 23 25

2.2. Õppe- ja kasvatustöö korraldus II kooliastmes Teises kooliastmes on oluline toetada õpilase õpihuvi, õpimotivatsiooni ja õpioskuste kujunemist, ära tunda ja arendada õpilase erivõimeid ja huvisid, pakkuda õpiraskustega õpilasele õpiabi. Teises kooliastmes õpetavad klassiõpetajad ja aineõpetajad. Teise kooliastme tunnijaotusplaanis on kohustuslike õppeainete lisatunnid eesti keeles (1), A-võõrkeeles (2), B-võõrkeeles (0,5), matemaatikas (2), ajaloos (1), muusikas (0,5), tööõpetuses (1). A-võõrkeel on inglise keel, B-võõrkeel on vene keel ja saksa keel. Diferentseeritud õpet kasutatakse A-võõrkeeles. Teises kooliastmes on valikaineks majandusõpetus. Teise kooliastme tunnijaotusplaanis on järgmised kohustuslikud valikainete tunnid: majandusõpetus 1,5 tundi nädalas. Teise kooliastme A-võõrkeeleks on inglise keel, B-võõrkeeleks vene keel või saksa keel.

Õpilase B-võõrkeele valiku otsustatakse kooli ja vanemate koostöös.

3

Teise kooliastme tunnijaotusplaan õppeaineti ja aastati on järgmine:

Õppeaine II kooliaste

PRÕK

4.kl 5.kl 6.kl KOKKU kohustuslik Lisatunde

Eesti keel 6 3 3 12 11 1

Kirjandus 2 2 4 4 0

A-võõrkeel 4 4 3 11 9 2

B-võõrkeel 4 4 3 1

Matemaatika 5 5 5 15 13 2

Inimeseõpetus 1 1 2 2 0

Loodusõpetus 2 2 3 7 7 0

Ajalugu 2 2 4 3 1

Ühiskonnaõpetus 1 1 1 0

Majandus 0,5 1 1,5 1,5

Muusika 1,5 2 1 4,5 4 0,5

Kunst 1 1 1 3 3 0

Tööõpetus,

käsitöö ja

kodundus, 2 2 2 6 5 1

tehnoloogia-

õpetus

Kehaline kasvatus 3 3 2 8 8 0

Kokku 25 28 30 83 73 10

PRÕK lubatud 25 28 30

2.3. Õppe- ja kasvatustöö korraldus III kooliastmes

Kolmandas kooliastmes on õppe- ja kasvatuse põhitaotluseks aidata õpilasel kujuneda vastutustundlikuks ühiskonnaliikmeks, kes igapäevaelus iseseisvalt toime tuleb ning suudab oma huvidele ja võimetele vastavat õpiteed valida. Õpipädevuse seisukohalt on oluline õpimotivatsiooni hoidmine, erinevate õpistrateegiate teadvustatud kasutamine, uurimuslik õpe ja enesekontrollioskuse arendamine. Kool toetab õpilast tema edasiste õpingute ja kutsevaliku tegemisel. Kolmandas kooliastmes moodustatakse vajaduse korral kasvatus- ja õpiraskustega õpilaste klassid. Kolmandas kooliastmes on lisatunnid matemaatikas (1), geograafias (0,5). Diferentseeritud õpet kasutatakse matemaatikas ja A-võõrkeeles. A-võõrkeel on inglise keel, B-võõrkeel on vene keel ja saksa keel. Kolmandas kooliastmes on valikaineteks majandus, informaatika ja karjääriõpetus. Kolmanda kooliastme tunnijaotusplaanis on järgmised kohustuslikud valikainete tunnid: majanduses 0,5 tundi, informaatikas 1 tund, karjääriõpetuses 1 tund nädalas.

4

Kolmanda kooliastme tunnijaotusplaan õppeaineti ja aastati on järgmine:

Õppeaine III kooliaste

PRÕK

7.kl 8.kl 9.kl KOKKU kohustuslik Lisatunde

Eesti keel 2 2 2,5 6,5 6,5 0,5

Kirjandus 2 2 2 6 6 0

A-võõrkeel 3 3 3 9 9 0

B-võõrkeel 3 3 3 9 9 0

Matemaatika 5 4 5 14 13 1

Inimeseõpetus 1 1 2 2 0

Loodusõpetus 2 2 2 0

Geograafia 2 2 1 5 5 0

Bioloogia 1 2 2 5 5 0

Keemia 2 2 4 4 0

Füüsika 2 2 4 4 0

Ajalugu 2 2 2 6 6 0

Ühiskonnaõpetus 1 1 2 2 0

Majandus 0,5 0,5 0,5

Informaatika 0,5 0,5 1 1

Karjääriõpetus 0,5 0,5 1 1

Muusika 1 1 1 3 3 0

Kunst 1 1 1 3 3 0

Tööõpetus,

käsitöö ja

kodundus, 2 1 2 5 5 0

tehnoloogia-

õpetus

Kehaline 2,5 2 1,5 6 6 0

kasvatus

Kokku 30 32 32 94 90 4

PRÕK lubatud 30 32 32

3. Läbivad teemad ja nende käsitlemise põhimõtted

Läbivad teemad puudutavad õpilase arengu seisukohalt olulisi eluvaldkondi ning on üheks pädevuste saavutamise ning õppeainete ja ainevaldkondade lõimingu vahendiks. Läbivad teemad võimaldavad luua ettekujutuse ühiskonna kui terviku arengust ja toetavad õpilaste suutlikkust oma teadmisi erinevates eluvaldkondades

5

rakendada. Läbivate teemade õpet teostatakse õpikeskkonna kujundamise, aineõppe, valikkursuste, klassivälise õppetegevuse ja loovtöö kaudu.

3.1. Läbivate teemade käsitlemine õpikeskkonna kujundamise kaudu Õpilastele on loodud

• turvaline, tervist kaitsev, keskkonnasõbralik ja õpilase arengut toetav • mitmekesine füüsiline õpikeskkond;

• õppimist ja õpilaste aktiivsust, loovust ja ettevõtlikkust toetav ning üldinimlikke

väärtusi austav vaimne õpikeskkond; • koostööd, kodanikualgatust, suhtlemisoskust, ideede paljusust väärtustav

sotsiaalne õpikeskkond.

3.2. Läbivate teemade käsitlemine aineõppe kaudu Kõiki õppeaineid läbivad teemad on:

• keskkond ja jätkusuutlik areng; I kooliaste – Minu kodukoht ja kodukoha loodus.

Suhted kodus ja klassis. Käitumisnormid peres, klassis, avalikus kohas. Erinevad käitumisnormid erinevates keskkondades. Säästlik suhtumine loodusesse. Inimese sõltumine veest, õhust ja mullast.

II kooliaste – Mis on keskkonnaprobleemid. Säästlik suhtumine ümbritsevasse keskkonda. Minu kool kui õpikeskkond, alev kui minu elukeskkond. Sugulasrahvad. Looduskeskkonna väärtustamine. Inimese käitumine ja käitumise normid.

III kooliaste – Vändra kui kultuurikeskkond Väärtushinnangute kujundamine suhetes loodusega. Inimene üldise ökosüsteemi osana, sõltuvus loodusvaradest. Keskkonna sõltuvus inimtegevusest. Mina kui eurooplane.

Emotsionaalne keskkond.

• elukestev õpe ja karjääri planeerimine; I

kooliaste – Minu ema ja isa töö. Minu töö.

Õppimine kui töö. Mina aitan oma vanemaid, vanavanemaid. Kelleks tahan saada.

II kooliaste – Erinevad elukutsed ja erinevad nõuded. Töö kiidab tegijat. Kelleks tahan saada ja mida pean selleks tegema.

6

Soovid ja võimalused elukutsevalikul. III kooliaste – Erinevate elukutsete tutvustus ja õppimisvõimalused.

Töö kiidab tegijat. Kelleks tahan saada ja mida pean selleks tegema. Kutsesobivus ja kutsele esitatavad nõuded. Soovide, võimaluste ja võimete hindamine elukutsevalikul. Ameti ja kutsekoolid. Kohalik tööturg ja vajadused.

• tehnoloogia ja innovatsioon; I kooliaste – Arvuti kui töövahend.

Majandusalgõpe. Arvuti inimese sõbrana.

II kooliaste Arvutikasutamise võimalustega tutvumine. III kooliaste - Arvutiga töötamine.

Arvuti kui suhtlemisvahend. Arvuti silmaringi avardajana. Arvuti kasutamine õppetöös. Arvuti ja kutsevalik Arvuti kui vahend maailmaga suhtlemisel

• tervis ja ohutus; I kooliaste – Minu ohutu koolitee: kodu – kool – kodu.

Jalakäija, jalgrattur, rula- ja rulluiskudel sõitja. Liiklusohutus. Liikluskultuur tänaval ja liiklusvahendis. Ohutu liiklemine väljasõitudel (teater, ekskursioon, matk jne.)

II kooliaste - Liikluskultuur tänaval ja liiklusvahendis. Jalakäija, jalgratturi ja mopeedijuhi liiklusohutus. Linnaliikluse eripära – ristmikud, foorid, ülekäigu vöötrajad. Liikluseeskirjad Liikluseeskirjad gruppides liiklejatele.

III kooliaste – Ohutusnõuded liikluses. Liikluseeskirjad ja seadused.

• kultuuriline identiteet;

Õpilaste tervise edendamiseks, neile täiendavate liikumisvõimaluste pakkumiseks, toetamaks läbivat teemat „Kultuuriline identiteet" ja lõimides muusikaõpetuse ja kehalise kasvatuse, on tunnijaotusplaani lisatud valikkursused rütmika ja tantsuõpetus. Rütmikatunnis osalevad kõik 1.klassi õpilased ja tantsuõpetuse tunnis kõik 4. klassi õpilased.

Läbivad teemad on lõimitud ainekavadesse, neid käsitletakse õppeteemade ja õppeülesannete kaudu, korraldatakse ainetevahelisi projekte, õuesõppepäevi ja õppekäike, õppetundides kasutatakse kaasaegseid IKT-vahendeid, rakendatakse avastusõpet ja uurimuslikku õpet, koostatakse referaate ja uurimistöid jne.

7

3.3. Läbivate teemade käsitlemine valikkursuste kaudu Aluseks võttes põhikooli riikliku õppekava pädevused ja põhikooli õppe- ja kasvatustöö eesmärgid ning toetamaks läbivaid teemasid „Teabekeskkond", „Elukestev õpe ja karjääri planeerimine" ja „Kodanikualgatus ja ettevõtlikkus" on tunnijaotusplaani lisatud järgmised valikkursused:

1) informaatika

Toetamaks läbivat teemat „Teabekeskkond", kujundamaks õpilastes oskust kasutada arvutit ja internetti ja valmistamaks õpilasi ette loovtööde vormistamiseks 8. klassis, on 2. klassis ja 5. – 8. klassis tunnijaotusplaani lisatud informaatika valikkursus. Informaatika valikkursusel osalevad kõik antud klasside õpilased.

2) majandus

Toetamaks läbivat teemat „Kodanikualgatus ja ettevõtlikkus" ja õpilaste kujunemist ettevõtlikeks isiksusteks I - III kooliastme tunnijaotusplaanidesse lisatud valikkursus majandus, millel kõik õpilased.

3) karjääriõpetus

Toetamaks läbivat teemat „Elukestev õpe ja karjääri planeerimine" ja pakkumaks

õpilastele abi edasise õpitee valiku tegemisel, on III kooliastme tunnijaotusplaani

lisatud valikkursus karjääriõpe, milles osalevad kõik õpilased. 3.4. Läbivate teemade käsitlemine klassivälise õppetegevuse kaudu Läbivaid teemasid toetavad koolis tegutsevad huviringid: laulukoorid, rahvatantsu-, kunsti- ja käsitööringid („ Kultuuriline identiteet"); tööõpetuse ja meisterdamise ringid („Tehnoloogia ja innovatsioon"); spordi- ja liiklusringid („Tervis ja ohutus"). Koolipere osaleb keskkonnaalastes ettevõtmistes ja projektides („Keskkond ja jätkusuutlik areng"), toetab minifirmade ja lasteorganisatsioonide tegevust („Kodanikualgatus ja ettevõtlikkus"), osaleb veebipõhistes õpilasprojektides („Teabekeskkond"), korraldab erinevaid tervise- ja spordiüritusi ning püüdleb Tervist Edendavate Koolide hulka („Tervis ja ohutus"). Koolis toimuvad erinäolised kontserdid ja näitused, mille osalejateks on nii õpilased kui ka kooli külalised („Kultuuriline identiteet"). Läbivat teemat „Väärtused ja kõlblus“ käsitletakse igapäevases koolielus läbi kooli kodukorra ühtsete nõudmiste täitmise, klassijuhatajatöös kooli arengukavaga loetletud väärtuste käsitlemisel ja arenguvestlusel õpilasega ning ühtse koolipere kasvatamisel klassiväliste ürituste kaudu.

3.5. Läbivate teemade käsitlemine loovtöö kaudu Iga õppeaasta alguses valib õppenõukogu 8. klassi õpilastele läbivatest teemadest lähtuva ja õppeaineid lõimiva projektipõhise loovtöö temaatika. Loovtööd võivad õpilased teha nii individuaalselt kui ka rühmas, õpilane või rühm teeb loovtöö täpsema teemavaliku I õppeveerandi lõpuks. Direktor kinnitab loovtööde juhendajad, kes on üldjuhul oma kooli õpetajad. Loovtööde üldise korralduse koordineerijateks on klassijuhatajad. 4. õppeveerandi alguses toimub valminud

8

loovtööde avalik esitlus. Loovtööle ja selle esitlemisele antakse hinnang, loovtöö teema kantakse põhikooli lõputunnistusele.

4. Ülekooliliste ja koolidevaheliste projektide kavandamise põhimõtted Õpilase arengu toetamiseks, mitmekesiste õppimisvõimaluste ja õpikogemuste pakkumiseks ning erinevate õppeainete ja läbivate teemade lõimimiseks korraldatakse koolis ainealaseid üritusi, õppekäike ja viiakse läbi projekte. Osalemine projektitöös arendab õpilases oskust töötada iseseisvalt ja meeskonnas, oskust eesmärke seada ja tulemusi analüüsida, oskust loovalt mõelda ja omandatud teadmisi uutes olukordades kasutada. Koolidevahelised ja rahvusvahelised projektid annavad õpilasele kogemuse õppimiseks ja toimetulemiseks erinevates sotsiaalsetes suhetes ja multikultuurses keskkonnas. Õppetööd toetavad ülekoolilised, koolidevahelised ja rahvusvahelised projektid kavandatakse enne õppeaasta algust või enne II poolaasta algust. Koolisiseseid ainealaseid projekte juhendavad aineõpetajad. Ainealased projektipäevad toimuvad üldjuhul üks kord õppeveerandis (õuesõpe, avastusõpe, muuseumiõpe, ekskursioonid, õppekäigud jne).

5. Hindamise korraldus

5.1. Kooli hindamisjuhendi aluseks on „Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus" ning „Põhikooli riiklik õppekava."

5.2. Hindamise eesmärgiks on 5.3. anda tagasisidet õpilase arengu kohta; 5.4. innustada ja suunata õpilast sihikindlalt õppima; 5.5. suunata õpilase enesehinnangu kujunemist ja toetada teda edasise haridustee

valikul; 5.6. suunata õpetaja tegevust õpilase õppimise ja individuaalse arengu toetamisel; 5.7. anda alus õpilase järgmisse klassi üleviimiseks ning põhikooli

lõpetamise otsuse tegemiseks. 5.8. Kujundava hindamisena mõistetakse õppe kestel toimuvat hindamist, mille

käigus analüüsitakse õpilase teadmisi, oskusi, hoiakuid, väärtushinnanguid ja käitumist, antakse tagasisidet õpilase seniste tulemuste ning vajakajäämiste kohta, innustatakse ja suunatakse õpilast edasisel õppimisel ning kavandatakse edasise õppimise eesmärgid ja teed. Kujundav hindamine keskendub eelkõige õpilase arengu võrdlemisele tema varasemate saavutustega. Tagasiside kirjeldab õigel ajal ja võimalikult täpselt õpilase tugevaid külgi ja vajakajäämisi ning sisaldab ettepanekuid edaspidisteks tegevusteks, mis toetavad õpilase arengut.

9

5.9. Kool teavitab õpilast ja tema seaduslikku esindajat hindamise korraldusest koolis ning õpilase tööle antud hinnangutest ja hinnetest kooli kodukorraga kehtestatud korras.

5.10. Õpilase ainealaseid teadmisi ja oskusi võrreldakse õpilase õppe aluseks

olevas ainekavas toodud oodatavate õpitulemustega ja tema õppele püstitatud eesmärkidega. Ainealaseid teadmisi ja oskusi võib hinnata nii õppe käigus kui ka õppeteema lõppedes.

5.11. Õpilase teadmisi ja oskusi hindab klassi- või aineõpetaja. 5.12. Teadmisi ja oskusi hinnatakse õpilase suuliste vastuste (esituste), kirjalike ja

praktiliste tööde ning praktiliste tegevuste alusel vastavalt Vändra Gümnaasiumi põhikooli õppekavas esitatud nõuetele ja vastavalt õpetaja töökavale.

5.13. Õpilase arengu toetamiseks kasutatakse õppe kestel kujundavat hindamist,

mis keskendub eelkõige õpilase arengu võrdlemisele tema varasemate saavutustega.

5.14. Hinnatakse seda, mida on õpetatud, õpitud ja kinnistatud. 5.15. Õpetaja tutvustab õpilastele kokkuvõtva hinde kujunemise põhimõtteid iga

veerandi või perioodi alguses. 5.16. Õpitulemust kontrollivate kirjalike tööde aeg kavandatakse kooskõlastatult

teiste ainete õpetajatega ja õpilastega. 5.17. Ühes õppepäevas tohib läbi viia kuni kaks õpitulemuste omandamist

kontrollivat kirjalikku tööd või testi. 5.18. Kõikides kooliastmetes ja õppeainetes kasutatakse numbrilist hindamist. 5.19. Teadmisi ja oskusi hinnatakse viiepallisüsteemis 5.20. Hinde «5» («väga hea») saab õpilane, kelle suuline vastus (esitus), kirjalik töö,

praktiline tegevus või selle tulemus on täiel määral õppekava nõuetele vastav (90% – 100%).

5.21. Hinde «4» («hea») saab õpilane, kelle suuline vastus (esitus), kirjalik töö,

praktiline tegevus või selle tulemus on üldiselt õppekava nõuetele vastav, kuid pole täielik või esineb väiksemaid eksimusi (75% – 89%).

5.22. Hinde «3» («rahuldav») saab õpilane, kelle suuline vastus (esitus), praktiline

tegevus või selle tulemus on üldiselt õppekava nõuetele vastav, kuid esineb puudusi ja vigu (50% – 74%).

5.23. Hinde «2» («puudulik») saab õpilane, kelle suuline vastus (esitus), kirjalik töö,

praktiline tegevus või selle tulemus on osaliselt õppekava nõuetele vastav, esineb olulisi puudusi ja vigu (20% – 49%).

5.24. Hinde «1» («nõrk») saab õpilane, kelle suuline vastus (esitus), kirjalik töö,

praktiline tegevus või selle tulemus ei vasta õppekava nõuetele (0% – 19%). 5.25. Kõik veerandi/kursuse jooksul saadud hinded on võrdse kaaluga. 5.26. Kui suulist vastust, kirjalikku või praktilist tegevust või selle tulemust on

hinnatud hindega”puudulik” või “nõrk” või on hinne jäänud välja panemata, antakse õpilasele võimalus järelevastamiseks või järeltöö sooritamiseks vastavalt järelevastamise või järeltöö toimumise korrale.

10

5.27. Õpilasele antakse aineõpetaja nõusoleku korral võimalus järelevastamiseks või järeltöö sooritamiseks, kui tema suulist vastust, kirjalikku või praktilist tööd on hinnatud hindega ,,rahuldav” või ,,hea”, vastavalt järelevastamise järeltööde toimumise korrale.

5.28. Kui hindamisel tuvastatakse kõrvalise abi kasutamine või mahakirjutamine

õpilase poolt, võib selle tulemust hinnata hindega ”nõrk”. 5.29. Kui põhikooli õpilasele on määratud kohustuslik tugiõppes õppimine ja ta on

sooritanud talle ettenähtud õppeülesanded, hinnatakse tema “puudulik” või “nõrk” veerandihinne “rahuldavaks”

5.30. Õpitulemuste omandamise kontrollimiseks viiakse läbi koolisiseseid ja riiklikke

tasemetöid. 5.31. 8. klassis sooritavad õpilased läbivatest teemadest lähtuva või õppeaineid

lõimiva loovtöö. 5.32. Kokkuvõttev hindamine on hinnete koondamine veerandi- või

poolaastahinneteks ning veerandi- või poolaastahinnete koondamine aastahinneteks.

5.33. Poolaastahinne pannakse õppeaines, mida õpitakse ühe nädalatunniga. 5.34. Kui õppeperioodi keskel on õppeaine veerandi- või poolaastahinne või -

hinnang jäänud andmata ja õpilane ei ole kasutanud võimalust järele vastata, hinnatakse aastahinde või -hinnangu väljapanekul vastaval perioodil omandatud teadmised ja oskused vastavaks hindele «nõrk» või antakse tulemustele mitterahuldav hinnang.

5.35. Õpilasele, kelle veerandi- või poolaastahinne on «puudulik» või «nõrk», kellele

on antud samaväärne sõnaline hinnang või on jäetud hinne välja panemata, määratakse tugiõpe, et aidata tal omandada nõutavad teadmised ja oskused.

5.36. Veerandi- ja poolaastahinnete või -hinnangute alusel otsustab õppenõukogu,

kas viia õpilane järgmisse klassi, jätta täiendavale õppetööle või klassikursust kordama. Õpilaste järgmisse klassi üleviimise otsus tehakse enne õppeperioodi lõppu.

5.37. Õpilane jäetakse täiendavale õppetööle õppeainetes, milles tulenevalt

veerandi või poolaastahinnetest tuleks välja panna aastahinne «puudulik» või «nõrk». Täiendavale õppetööle jätmise otsustab õppenõukogu enne õppeperioodi lõppu. Täiendava õppetöö raames täidab õpilane õpetaja vahetul juhendamisel spetsiaalseid õppeülesandeid, et omandada õppekavaga nõutavad teadmised ja oskused. Täiendav õppetöö viiakse läbi pärast õppeperioodi lõppu. Aastahinne pannakse välja pärast täiendava õppetöö lõppu, arvestades täiendava õppetöö tulemusi.

5.38. Õppenõukogu põhjendatud otsusega võib erandjuhul jätta õpilase

klassikursust kordama, kui õpilasel on kolmes või enamas õppeaines aastahinne «puudulik» või «nõrk», täiendav õppetöö ei ole tulemusi andnud ning õppekavaga nõutavate õpitulemuste saavutamiseks ei ole otstarbekas rakendada individuaalset õppekava või muid koolis rakendatavaid tugisüsteeme.

5.39. Õppenõukogu põhjendatud otsusega võib jätta klassikursust kordama õpilase,

kellel on põhjendamata puudumiste tõttu kolmes või enamas õppeaines aastahinne «puudulik» või «nõrk».

11

5.40. 9. klassi õpilasele pannakse aastahinded välja enne lõpueksamite toimumist, välja arvatud õppeainetes, milles õpilane jäetakse täiendavale õppetööle.

5.41. Käitumise hindamise aluseks on kooli kodukorra täitmine ning üldtunnustatud

käitumis-ja kõlblusnormide järgimine koolis. 5.42. Hoolsuse hindamise aluseks on õpilase suhtumine õppeülesannetesse:

kohusetundlikkus, töökus ja järjekindlus õppeülesannete täitmisel. 5.43. Õpilase käitumise ja hoolsuse kohta antakse õpilasele ja tema vanematele

kirjalikku tagasisidet õppeveerandite lõpus. 5.44. Õpilasel või tema seaduslikul esindajal on õigus hindeid vaidlustada 30 päeva

jooksul töö toimumise päevast, esitades kooli direktorile kirjalikult vastava taotluse koos põhjenduse ja kirjaliku töö puhul koos vaidlusaluse tööga.

5.45. Kooli direktor teeb otsuse seitsme päeva jooksul ja teavitab sellest taotluse

esitajat kirjalikult viie tööpäeva jooksul otsuse vastuvõtmise päevast arvates.

6. Õpilase ja vanema teavitamine ning nõustamine

Kool teavitab õpilasi ning vanemaid õppe ja kasvatuse korraldusest koolis vahetu suhtlemise teel , e-kooli ja kooli kodulehekülje kaudu. Lapsevanemad on kohustatud kooli teavitama oma kontaktandmetest ja nende muutumisest. Peamised õppeteemad, vajalikud õppevahendid, hindamise korraldus ja planeeritavad üritused tehakse õpilasele, algklassides õpilase vanematele teatavaks õppeveerandi või poolaasta algul. Kool korraldab õpilase ja vanemate teavitamise edasiõppimisvõimalustest ning tagab õpilasele karjääriteenuste (karjääriõpe, -info või -nõustamine) kättesaadavuse. Kool korraldab õpilase ja lastevanemate nõustamise õpilase arengu toetamiseks ja õppima õppimiseks, näiteks arenguvestluse, tugispetsialistide teenuse, koolituste jms kaudu.

7. Õpilaste juhendamine ja hariduslike erivajadustega õpilaste õppekorralduse põhimõtted

Vändra Gümnaasiumi õppe- ja kasvatustöö eesmärgiks on luua igale õpilasele võimalus saada oma võimetele vastav hea haridus. Õpetajad jälgivad õpilase arengut ja toimetulekut koolis, selgitavad välja õpilase individuaalsed õpivajadused ning kohandavad õpet ja õppemeetodeid õpilase vajaduste kohaselt. Kool tagab õpilasele, kellel tekib ajutine mahajäämus eeldatavate õpitulemuste saavutamisel, täiendava pedagoogilise juhendamise väljaspool õppetunde. Õpilasele tagatakse vajadusel logopeedi, psühholoogi, abiõpetaja, tugiisiku ja sotsiaalpedagoogi teenus, tema arengu toetamiseks korraldatakse vähemalt üks kord õppeaasta jooksul arenguvestlus. Haridusliku erivajaduse väljaselgitamisel kasutatakse pedagoogilis-psühholoogilist hindamist, õpilase meditsiinilisi ja logopeedilisi uuringuid. Andekate õpilaste

12

väljaselgitamisel lähtutakse väga heade tulemuste saavutamisest maakonna või üleriigilistel aineolümpiaadidel, konkurssidel või võistlustel . Direktor määrab koolis isiku, kelle ülesandeks on haridusliku erivajadusega õpilaste õppe ja arengu toetamiseks vajaliku koostöö korraldamine tugispetsialistide, andekate õpilaste juhendajate ja õpetajate vahel. Haridusliku erivajadusega õpilaste õppe koordineerija toetab ja juhendab õpetajat haridusliku erivajaduse väljaselgitamisel ning teeb õpetajatele, vanematele ja direktorile ettepanekuid edaspidiseks pedagoogiliseks tööks, koolis pakutavate õpilase arengut toetavate meetmete rakendamiseks või täiendavate uuringute läbiviimiseks. Koolis töötab tugikomisjon, kuhu kuuluvad põhiliikmetena haridusliku erivajadusega õpilaste õppe koordineerija, logopeed, psühholoog, sotsiaalpedagoog, õpiabi õpetaja ja õppealajuhataja. Ülejäänud tugikomisjoni liikmed määratakse vastavalt vajadusele. Koolis töötab 3 pikapäevarühma – 1 rühm I klassi õpilastele ja 1 rühm II ja IV klassi õpilastele ja 1 rühm III klassi õpilastele. I – II kooliastme õpiabi tundides saavad õpilased õpiabi matemaatikas. I – III kooliastme õpilastel on võimalus saada logopeedilist õpiabi kõneravi tundides. Koolis toimuvad iganädalased ainealased konsultatsioonid kõikide kooliastmete õpilastele kõikides õppeainetes. Tugiõpet osutavad aineõpetajad konsultatsioonitundides. Õpetajate konsultatsioonitundide ajad ja ruumid on kirjas kooli koduleheküljel ning õpetajate ja õpilaste teadete tahvlil. Koolis on võimalik õpilastele õpiabi osutamiseks rakendada individuaalõpet ja koduõpet. Individuaalõppe ja koduõppe rakendamise kord kinnitatakse õppenõukogu poolt. Andekate õpilaste arengu toetamiseks pakub kool järgmisi tugiteenuseid:

• individuaalsed õpiülesanded ja nõustamine / individuaalne õppekava

• ettevalmistus olümpiaadideks, õpilasvõistlusteks

• aineõpetus tasemegruppides

• osalemine projektides

• TÜ Teaduskooli kursuste läbimine

• huviringid

• õppekäigud

8. Karjääriteenuste korraldus Karjääriõppe eesmärgiks on aidata õpilasel arendada teadlikkust iseendast, omandada teadmisi töömaailmast, elukutsetest ja õppimisvõimalustest ning kujundada hoiakuid ja toimetulekuoskusi. Karjääriõpetus keskendub õpilase isiksuse omaduste teadvustamisele ning esmaste

karjäärivalikute seostamisele. Õpilastele antakse teavet erinevatest

edasiõppimisvõimalustest, et nad oskaksid seda kasutada oma plaanide elluviimisel.

Karjääriõpetus toetab õpilase karjääri planeerimist ja valmisolekut elukestvaks õppeks.

Karjääriõpetuse valikkursuse läbiviimisel tehakse koostööd Pärnu

13

Õppenõustamiskeskusega ja Vändra ettevõtetega ( lektorid, õppekäigud ). Karjääriõppe sihtrühmadeks on õpilased, lapsevanemad, elukestva õppe alal

ka õpetajad. Prioriteetsed rühmad on iga kooliastme viimase klassi õpilased. Koolis tagatakse karjääriteenuste kättesaadavus järgmiselt: Läbiva teema „Elukestev õpe ja karjääri planeerimine" sisu ja eesmärke arvestatakse kooli vaimse, sotsiaalse ja füüsilise õpikeskkonna kujundamisel. Sellest lähtudes tuuakse aineõppesse sobivad teemakäsitlused, näited ja meetodid, viiakse koos läbi ainetevahelisi, klassidevahelisi, ülekoolilisi ja/või rahvusvahelisi projekte. Valikkursus „Karjääriõpetus" 9. klassi õpilastele võimaldab käsitleda teemasid, mis kujundavad õpilastes huvi tööturul toimuva vastu, arendavad otsustamisvõimet ja valmisolekut elukestvaks õppeks. Tunnivälise tegevuse käigus toimuvad projektipäevad koolis, õppekäigud, kutsepäevad ettevõtetes toetavad karjääriotsuste tegemist.

9. Õpetaja töökava koostamise põhimõtted

Töökava on õpetajale vajalik oma aine sisulisel ja ajalisel planeerimisel. Õpetaja koostab töökava lähuvalt oma vajadustest ja aine spetsiifikast. Töökava on õpetaja töövahend.

1. Õppeaine nimetus ja klass 2. Õppeaine eesmärk ja sisuline põhjendus( toetuda riikikule õppekavale) 3. Õppeaine ajaline maht ( tundi nädalas, kursus) 4. Eeldatav õpilaskontingent 5. Tugiained ja õppijate lähtetase 6. Õppeaine sisu

6.1. Käsitletavad teemad – teemale kuluv aeg 6.2. Alateemad – alateema käsitlemiseks kuluv aeg 6.3. Põhimõisted (lähtuvalt ainest) 6.4. Arendatavad oskused – lähtuvalt astme pädevustest 6.5. Võimalikud integratsioonivaldkonnad teiste ainetega 6.6. Eeldatav õpitulemus e. hariduslik miinimum klassiti 6.7. Kontroll ja hindamine - mida kontrollida, millal kontrollida ja

kuidas kontrollida (õppeprotsessi hinne või arvestuslik hinne) 7. Soovitatav õppevara 8. Kasutatav õppekirjandus

Töökava näidis

Aine: Klass: Õpilaskontingent: Ajaline maht: Tugiained: Õppekirjandus: Õpitulemused:

14

Õppesisu

Jrk nr Teema või Põhimõisted Märkused (muu Kontrollitavad Õpitulemuste alateema õppematerjal, meetodid, õpitulemused kontrollimise ainetevaheline aeg ning integratsioon, läbivad moodus

teemad)

10. Õppekava uuendamise ja täiendamise kord

Õppekava demokraatliku arendamise ning täiendamise ja muutmise eest vastutab direktor. Kooli õppekava koostatakse ning seda uuendatakse ja muudetakse lähtudes põhikooli riiklikust õppekavast ja kooli arengukavast, pidades silmas piirkonna vajadusi ning kooli töötajate, vanemate ja õpilaste soove ning eesmärgi saavutamiseks vajalikke ressursse. Õppekava muutmisel ja täiendamisel võetakse arvesse õppeasutuse pidaja ning riikliku järelevalve läbiviija märkused ja ettepanekud. Vajadusel koostatakse õppekava uuendamiseks ja täiendamiseks kooli õppekava arenduse tegevuskava, kus näidatakse ära konkreetsed tegevused ja töövormid ning nende eest vastutajad. Õppekava ja selle muudatused esitatakse enne kehtestamist arvamuse avaldamiseks hoolekogule, õpilasesindusele ja õppenõukogule.

15