24
Kui kõrvetavalt palav ilm! Euroopa Komisjon

Kui kõrvetavalt palav ilm!

  • Upload
    others

  • View
    0

  • Download
    0

Embed Size (px)

Citation preview

Page 1: Kui kõrvetavalt palav ilm!

Kui kõrvetavalt palav ilm!

Euroopa Komisjon

Page 2: Kui kõrvetavalt palav ilm!

Lisateavet Euroopa Liidu kohta saate Internetist Europa serverist (http:/europa.eu.int).

UKataloogimisandmed on esitatud väljaande lõpus.

Luxembourg: Euroopa Ühenduste Ametlike Väljaannete Talitus, 2005

ISBN 92-894-8903-0

© Euroopa ühendused, 2005Allikale viitamisel on reprodutseerimine lubatud.

Printed in Belgium

TRÜKITUD VALGELE KLOORIVABALE PABERILE

“Europe Direct” on teenistus, mis aitab leida vastused Euroopa Liitu puudutavatele küsimustele Uus tasuta infotelefon:

Uus tasuta infotelefon:

00 800 6 7 8 9 10 11

Käesoleva väljaande on toimetanud Keskkonnakaitse Peadirektoraat.ESee väljaanne on avaldatud kõigis Euroopa Liidu ametlikes keeltes.

Väljaanne on saadaval samuti Keskkonnakaitse Peadirektoraadi kodulehel aadressil:http://europa.eu.int/comm/environment/youth/index_en.html

Käsikiri: Benoît CoppéeIllustratsioonid: Nicolas ViotTehniline teostus: Qwentes KANTOR

Page 3: Kui kõrvetavalt palav ilm!

Lõõskava päikese all muutusid puud ja nõlvakud pruuniks. Teleuudistes oli teatatud järgmist: “Merlini linnas on

ebatavaliselt palav ja see teeb teadlastele muret! Nad

arvavad, et selle kuumalaine on tõenäoliselt põhjustanud

kliimamuutus. Päästeteenistused paluvad kõigil olla äärmiselt

ettevaatlikud! Nende erakordselt kuivade olude tõttu on metsaaladel ohtlik lõkkeid süüdata...”

1

Page 4: Kui kõrvetavalt palav ilm!

Tom oli väljas maaelu nautimas. Kui kena ja rahulik see oli! Siis aga

järsku katkestas vaikuse sireeni kõla. VIIU–VIIU!

VIIU–VIIU! Tuletõrjeauto kihutas mööda: viuh! Ja siis ka

teine: viuh! Ning kolmas. Oi ei! Näe! Kõrgele taevasse tõusis suitsusammas.

Puhkenud oli metsatulekahju, kohe Merlini linna lähedal! Milline õnnetus! Tom oli ühtäkki väga murelik.

2

Page 5: Kui kõrvetavalt palav ilm!

Ta mõtles oma sõbra, rebase Leila peale. Ta lootis kogu südamest, et Leila ei olnud leekidesse lõksu jäänud. Tom hakkas kiiruga tule suunas minema. Tuletõrjujad olid nagu relvastatud sõdalased, võitlemas oranži koletisega! Nende pikad voolikud pritsisid leekidesse tonnide kaupa vett ja kõikjal oli paks must suits. See läks Tomile kurku ja ajas teda köhima nii et ta kattis oma suu T-särgiga.

3

Page 6: Kui kõrvetavalt palav ilm!

Üks tuletõrjujatest hõikas:

“Tuli on liiga suur! Meil ei ole tuletõrjeautodes piisavalt vett!”

Tuletõrjepealik pöördus ümber ja vaatas jõe suunas. Tema näol oli väga tõsine ilme.

“Sellise kuiva ilmaga ei ole ka jões piisavalt vett,” sõnas ta. “Asi on väga tõsine!”

Tom heitis kiirelt pilgu igasse suunda. “Leila! Kus sa oled?” karjus ta. “Leila! LEILAAAA!”

Selsamal hetkel jooksis rebane Leila tema juurde ja hõõrus end tema jalgade vastu.

“Oh, Leila! Ma olen nii rõõmus, et sinuga on kõik korras!” ütles Tom.

4

Page 7: Kui kõrvetavalt palav ilm!

Kuid Leila oli endiselt hirmunud. Ta hõõrus end ikka vastu Tomi jalgu ja tegi kohapeal ringe. Siis võttis ta hammastega püksisäärest kinni ühel tuletõrjujal, kelle nimi oli Max. Mees kummardus ta kõrvale.

“Mis viga, loomake?” küsis ta. “Mida sa üritad meile öelda?”

5

Page 8: Kui kõrvetavalt palav ilm!

Leila tegi vaikseid niutsuvaid häälitsusi. Ta näis ütlevat: “Tulge minuga! Järgnege mulle!” Siis sööstis ta paigalt, kiirelt kui nool, otse lõõskava tule suunas. Ta kadus puude vahel looklevale teerajale ja tema selja taga sulgus tulekardin. Max järgnes rebasele pikkade sammudega, et tal kannul püsida. Tuleseinast läbi murdes kadus ka tema silmist. Kõik, mida Tom kuulis, oli leekide lahvatamine ja pragisemine.

“LEILA!” hõikas ta. “OLE ETTEVAATLIK!!”

6

Page 9: Kui kõrvetavalt palav ilm!

Tuletõrjepealik tuli Tomi juurde.

“Ära muretse,” sõnas ta. “Max on parim tuletõrjuja kogu riigis! Leila on heades kätes! Kuid meil on siiski vaja vett ja kiiresti!”

Tomil tekkis mõte.

“Ma tean ühte salaallikat!” ütles ta. “See on seal koopas!”

“Oled sa kindel?” küsis tuletõrjepealik.

“Jah, olen küll!” hõikas Tom.

7

Page 10: Kui kõrvetavalt palav ilm!

Tuletõrjepealik naeratas.

“Tore!” ütles ta. “Viime vooliku sinna. Juhata mind allikani, mu poiss! Muuseas, mis su nimi on?”

“Tom,” lausus Tom, ning nad suundusid kahekesi joostes koopa poole.

Samal ajal kui nad jooksid, küsis Tom: “Miks ilm praegu nii kuum on? Televiisoris räägiti, et...”

8

Page 11: Kui kõrvetavalt palav ilm!

“Jah, ka mina kuulsin seda,” sõnas pealik. “Kas tead, Tom, probleem on selles, et maakera muutub soojemaks. Kliima muutub ja nii tabavad meid just sellised kuumalained nagu see. Ja tormid ja üleujutused ning muud loodusõnnetused! Põhja– ja lõunapooluse jää sulab ja koos sellega ka kõrgmäestike, näiteks Alpide liustikud. Sulavesi voolab jõgedesse ja merre ning sellega tõuseb merepind. Mõned saared ja rannikud kaovad varsti ilmselt mere alla! Samal ajal võivad kliima soojenedes mõned riigid kõrbeteks muutuda!”

9

Page 12: Kui kõrvetavalt palav ilm!

“Kuid miks see kõik toimub?” küsis Tom.

Tuletõrjepealikul hakkas üheaegselt jooksmisest ja rääkimisest õhk otsa saama, kuid ta proovis siiski selgitada.

“Sa ju tead Tom, et autod, lennukid ja tehased ning muud sellised asjad eraldavad õhku vingu ja heitgaase?”

“Jah, seda ma tean,” vastas Tom.

“Osasid neist gaasidest kutsume me ‘kasvuhoonegaasideks’. Need eralduvad atmosfääri, moodustades justkui läbipaistva mulli ümber maakera. Seal üleval atmosfääris hoiavad kasvuhoonegaasid kinni päikeselt tulevat soojust – just nagu kasvuhoone, mis hoiab soojust kinni ning aitab seega taimedel kiiremini kasvada. Kuid me toodame liiga palju kasvuhoonegaase ja maakera muutub üha soojemaks. Kas sa mõistad mind?”

“Jah,” lausus Tom. “Mõistan küll. Nii et ilmaga on tõesti midagi lahti.”

Selleks hetkeks olid nad koopa juurde jõudnud. “Hurraa! Olemegi kohal!” hüüdis Tom. “Luba ma aitan sind voolikuga!”

10

Page 13: Kui kõrvetavalt palav ilm!

Tom võttis voolikuotsa ja suundus koopasse. Mõne hetke pärast kostus ta hääl pimedusest kajades:

“VALMI-I-I-IS!! VEE-SII-SII-SII!!”

Tuletõrjepealik sai aru. Ta hõikas oma meestele:

“HAKAKE PUMPAMA!!”

11

Page 14: Kui kõrvetavalt palav ilm!

Voolik hakkas paisuma, täitudes allikast tuleva veega.

“Tubli töö, Tom!” hüüdis tuletõrjepealik. “Nüüd on meil piisavalt vett, et tuli kustutada! Hurraa!”

Tom tuli koopast välja ja ta nägu oli porine, kuid õnnelik. Ta astus ligemale ning istus tuletõrjepealiku lähedale maha. Vaadates talle silma, küsis Tom:

“Nii et siis inimesed on kliimamuutuse eest ise vastutavad?”

12

Page 15: Kui kõrvetavalt palav ilm!

Tuletõrjepealik vaikis hetkeks. Seejärel lausus ta:

“Jah, Tom, meie autodest, meie lennukitest, meie tehastest ja isegi meie tuletõrjeautodest eraldub kasvuhoonegaase; seega peame kõik osa vastutusest endale võtma.”

“Oh,” sõnas Tom, ise hoolega mõeldes. “Muidugi. Kuid... Mida mina saan teha, et peatada nende gaaside

atmosfääri sattumine ja maakera soojenemine?”

“See, mida sina Tom saad teha, on paluda oma ema ja isa, et nad ei kasutaks nii sageli autot. Selle asemel, et iga päev autoga tööle või kooli sõita, võiksite parem kõndida või kasutada

ühistransporti või minna jalgrattaga.”

“Muidugi võiksin ma jalgrattaga kooli sõita!” ütles Tom.

13

Page 16: Kui kõrvetavalt palav ilm!

“Just nii,” lausus tuletõrjepealik. “Veel võiksid sa keskkütte kasutamise ajal hoida magamistoa akna kinni. Seda seetõttu, et keskküttekatlad toodavad samuti kasvuhoonegaase ning me peame energiat säästma!”

“Jah, muidugi,” sõnas Tom.

Tuletõrjepealik jätkas: “See üllataks sind, kui palju soojust me kodudes raisku läheb. Tõmbetuul puhub sisse ukse alt ja akendest, mis korralikult ei sulgu. Ja see tähendab, et me peame rohkem kütma! Ja mida rohkem me kütame, seda rohkem toodame kasvuhoonegaase!”

“Ma ei ole selle peale kunagi mõelnud,” tunnistas Tom. “See on tõesti huvitav! Aga mida ma veel saaksin teha?”

14

Page 17: Kui kõrvetavalt palav ilm!

“Tom,” lausus tuletõrjepealik, “jälgi, et sa kustutaksid kõik tuled, mida sa ei vaja, sest elektrit toodetakse jõujaamades ning ka need toodavad kasvuhoonegaase! Nii et hommikul enne kooliminekut kontrolli, kas su magamistoa tuled on kõik kustutatud.”

“Ma teen seda!” ütles Tom. “Ja mida veel?”

“Sa võiksid paluda oma vanematel tarbida elektrit, mis on toodetud tuule või päikese abil... Me kutsume seda ‘taastuvaks’ energiaks, sest tuul puhub ikka edasi ja ka päike paistab edasi, nii et energia ei lõpe otsa. Lisaks ei tooda tuul ja päike kasvuhoonegaase!”

15

Page 18: Kui kõrvetavalt palav ilm!

Korraga katkestas nende vestluse vali hüüatus.

“ME OLEME TAGASI!”

See oli tuletõrjuja Max ja koos temaga oli ka Leila! Nad olid põlevast metsast tervetena tagasi jõudnud! Tom ja tuletõrjepealik olid neid nähes rõõmsad – ning rõõmsad ka selle üle, et tuletõrjujad olid lõpuks salaallikast saadud vee abil tule peaaegu kustutanud.

Maxi nägu oli väsinud ja tahmast tume ning ta silmis olid pisarad. Ta ütles käheda häälega:

“Vaadake, keda Leila palus mul päästa!” – ja ta näitas neile, mis tal süles oli: neli väikest rebasekutsikat!

Leila hõõrus oma pead Tomi vastu.

“Ah seda sa siis tahtsidki meile öelda, Leila!” ütles ta rebasele õrnalt.

Tuletõrjepealik sasis Tomi pead.

“Jah, Tom, Leila tahtis, et me päästaksime ta pojad! Ning tänu sulle ja temale...”

Maxi sõnad katkestas järsk välgusähvatus.

See oli fotograaf ning kohe tema järel tuli Merlini linnapea. Linnapea astus tuletõrjepealiku juurde ja surus tal kätt. PLÕKS! Veel üks pilt.

“Kuum, kas pole!” ütles linnapea. PLÕKS! Ta kummardus ja võttis Tomi sülle. PLÕKS! Linnapea pühkis taskurätikuga oma higist otsaesist. PLÕKS!

“Tubli töö,” sõnas linnapea. “Tänu teile, teie julgusele ja suurele tööle on Merlini linna metsatulekahju kustutatud! Soovin teid südamest tänada ning anda teile üle need medalid...”

16

Page 19: Kui kõrvetavalt palav ilm!

PLÕKS!

Leila, Tom ja Max – süles neli rebasekutsikat – astusid ette, et linnapead tervitada. Tom sõnas:

“Härra linnapea, palun vaadake neid vaeseid väikeseid rebasekutsikaid. Nad oleksid täna peaaegu surma saanud... Ja see on kõik kliimamuutuse tõttu! Ma arvan, et te peaksite andma need medalid inimestele, kes üritavad maakera päästa!”

17

Page 20: Kui kõrvetavalt palav ilm!

PLÕKS! Veel üks pilt.

“Kas tõesti?” küsis linnapea üsna jahmunult. “Kuid mina arvasin... See tähendab, et ma tahtsin vaid...”

Seejärel võttis sõna tuletõrjepealik.

“Härra linnapea, me oleme tuletõrjujad. Me teeme vaid oma tööd. Aga me näeme, et maakera on soojenemas. Tänane metsatulekahju ei olnud juhuslik. Tõenäoliselt olime meie, inimesed, selles süüdi. Kliima on tõepoolest muutumas!”

18

Page 21: Kui kõrvetavalt palav ilm!

Ning seda öeldes võttis tuletõrjepealik Leila pojad ja kallistas neid õrnalt. Nad nägid nii armsad välja! PLÕKS! Veel üks pilt.

“Kuulge,” sõnas Tom, “võiks ju anda medali kõigile neile, kes sõidavad iga päev jalgrattaga, ja neile, kes kasutavad tuule- ja päikeseenergiat, ning neile, kes jätavad oma auto koju ja sõidavad selle asemel bussiga... Andke medalid kõigile neile, kes üritavad peatada kasvuhoonegaaside tootmist! Need inimesed on tõelised kangelased!”

Linnapea naeratas Tomile.

“See on suurepärane mõte!” ütles ta. “Ma võtan selle suhtes kohe midagi ette!”

19

Page 22: Kui kõrvetavalt palav ilm!

20

Tuli oli kustunud. Hommikul olid pildid kõigis Merlini ajalehtedes. Piltidel oli linnapea koos tuletõrjepealikuga. Seal oli ka naeratav Max oma tuletõrjeauto kõrval seismas. Seal oli ka väsinud ilmega Tom. Kuid kõigi lemmikpildil oli Leila, toitmas oma nelja väikest poega. Nad kõik olid elus ja terved. Kuid see oli läinud väga napilt...

Page 23: Kui kõrvetavalt palav ilm!

Euroopa Komisjon

KUI KÕRVETAVALT PALAV ILM!

Luxembourg: Euroopa Ühenduste Ametlike Väljaannete Talitus

2005 — 20 lk — 16,2 x 22,9 cm

ISBN 92-894-8903-0

Väljaannet trükitud kujul saab tasuta, kuni neid jätkub:Euroopa KomisjonKeskkonnakaitse PeadirektoraatInfokeskus (BU-9 0/11)B-1049 BrusselsFaks: 32-2 299 61 98E-post: [email protected]

Page 24: Kui kõrvetavalt palav ilm!

KH-64-05-838-ET-C