KUJUNDAV HINDAMINE –

MIS, KELLELE, MIKS?

Tiiu Püss

Valga Põhikooli õppejuht

7.05.2013

KUJUNDAVA HINDAMISE ALGUSLUGU

VALGAS

Valga Põhikooli motivatsioonikiri

2010. aasta sügis Valga Põhikoolis 5+2 õpetajat

2011.aasta sügis – 29 õpetajat

2012. a sügisest 17 õpetajat

2013. a veebruar – lastevanemate õpikogukond

07.05.2013.a - 52 õpetajat läbinud kujundava hindamise 160-tunnise koolituse

KUJUNDAV HINDAMINE VALGA

PÕHIKOOLIS

Jätkame kindlasti koolitustega järgmisel aastal

Uuel õppeaastal - ainekavade korrastamine –

lõimumise printsiip

Oleme valmis koolitama õpetajaid maakonna

koolides

HINDAMISE EESMÄRGID

PGS §29

• Toetada õpilase arengut;

• anda tagasisidet õpilase õppeedukuse kohta;

• innustada ja suunata õpilast sihikindlalt õppima;

• suunata õpilase enesehinnangu kujunemist;

• suunata õpetaja tegevust õpilase õppimise ja individuaalse arengu toetamisel;

• anda alus õpilase järgmisesse klassi üleviimiseks ning kooli lõpetamise otsuse tegemiseks.

PÕHIKOOLI RIIKLIKUST ÕPPEKAVAST §20

Kujundava hindamisena mõistetakse õppe kestel

toimuvat hindamist, mille käigus

analüüsitakse

antakse tagasisidet

innustatakse ja suunatakse

õppimise eesmärgid

Kujundav hindamine keskendub eelkõige

õpilase arengu võrdlemisele tema enda

varasemate saavutustega.

Tagasiside kirjeldab õigel ajal ja võimalikult täpselt

õpilase tugevaid külgi ja vajakajäämisi ning sisaldab

ettepanekuid edaspidisteks tegevusteks, mis toetavad

õpilase arengut.

PÕHIKOOLI RIIKLIKUST ÕPPEKAVAST §20

Õpilane kaasatakse enese ja kaaslaste

hindamisse

Kujundava hindamise ühe vahendina võib

kasutada õpimappi.

MIS ON KUJUNDAV HINDAMINE?

Kujundav hindamine

annab õpilasele tema tegevuse uurimise,

diagnoosimise ja tagasisidestamise kaudu

informatsiooni kogu õppeprotsessi jooksul,

et aidata õpilastel võtta vastutust oma

õppimise eest.

See on elukestva õppimise eelduseks.

KUJUNDAV HINDAMINE

Definitsioonid

Tagasiside andmine, et edendada ja

kiirendada õpilaste õppimist (Sadler,

1998)

Protsess, millesse on kaasatud nii õpilane

kui õpetaja (Brookhart 2009)

KUJUNDAVA HINDAMISE

PÕHIKÜSIMUSED

Kuhu ma lähen, mis on minu

eesmärk?

mida ma praegu teen, oskan ja suudan?

Kus ma praegu olen?

mida mul on vaja teada, osata ja suuta?

Kuidas ma tühimiku täidan?

mida ma pean selleks tegema, et teada,

osata ja suuta?

KUJUNDAVA HINDAMISE STRATEEGIAD

Eesmärkide jagamine

Õpilaste kuulamine

Efektiivse tagasiside andmine

Mõtlemist ergutavate küsimuste

genereerimine

Õpilaste eneseregulatsiooni toetamine

ÕPIOSKUSED

Õpioskus tähendab oskust oma õppimist

ise juhtida

Õpioskused aitavad saavutada

suurepäraseid õpitulemusi, ennetada

õpiraskusi ning lahendada õppimisega

seotud probleeme.

ÕHINAPÕHINE EESMÄRGISTAMINE

Sõnasta enne õppima asumist

“isuäratavad” eesmärgid, mida

saavutada tahad.

Kirjuta need endale üles ja pane õppimise

ajaks nähtavale kohale.

Töötamise ajal heida eesmärkidele aeg-

ajalt pilk peale.

Parimad eesmärgid on abiks isikliku

meisterlikkuse suurendamisel.

ExACT –

PÕNEV (exciting)

MÕÕDETAV (assessable)

PINGUTUST NÕUDEV (challenging)

TÄHTAJAGA (time-framed)

MOTIVATSIOONI IME

Väline motivatsioon

Sisemine motivatsioon – hoiame, loome

õhinat

I – iseseisvus

M – meisterlikkus (jõukohase ülesandega

kaasneb väljakutse). Tagasiside oma tööle!

E – pingutust nõudva eesmärgi püstitamine

ÕPITULEMUSTE ANALÜÜS

Kuidas ma olen tulemusega rahul?

Mida ma tegin, et selline tulemus

saavutada?

Millised veendumused ja tõekspidamised

viisid mind sellise õpitulemuseni?

Millist tagasisidet sain kaasõpilastelt?

Õpetajalt?

Kokkuvõte, järeldused, järgmised sammud.

ÕPIHARJUMUSTE MUUTMINE

Iga muutus nõuab pingutust.

Oma analüüsi põhjal püüa leida see

valdkond

milles tehtud/mille põhjal muutused annaksid

soovitud tulemuse saavutamiseks kõige

tõhusama panuse.

ÕPPIJA VIIS PÕHIOSKUST:

Eesmärgistamise oskus Kuhu ma tahan jõuda?

Oma aja organiseerimise oskus, kavandamine Kuidas ma selleni jõuan?

Küsimuste küsimise oskus Milles on küsimus?

Eneserefleksiooni oskus Kuidas mul läheb?

Tervikmustrite märkamise oskus Mida see mulle meenutab?

Kuidas on see omavahel seotud?

ÕPPIJA VIIS PÕHIOSKUST

Need on oskused,

mida edukad õppijad kasutavad sagedasti ja

mitteedukad väga harva.

Need oskused on õpitavad ja nende

kasutuselevõtt aitab tõsta õppija edukust

ja rahulolu oma tegevusega

ÕPPIMIST TOETAVAD

TÕEKSPIDAMISED

Minu õpitulemused sõltuvad minust

endast.

Kui vaja, küsin abi teistelt inimestelt.

Ma vastutan oma õppimise eest.

Pole läbikukkumist, on vaid tagasiside.

KUJUNDAVA HINDAMISE PROTSESSI

KLASSIRUUMIS JUHIB ÕPETAJA

jagab õpieesmärke oma õpilastega;

kuulab õpilasi õppeprotsessi käigus;

teab nende tugevusi ja nõrkusi;

õpetab hindamismudelite alusel õpilastele

enesehindamist;

annab efektiivset tagasisidet;

küsib küsimusi, et suunata õpilasi mõtlema;

toetab õpilaste eneseregulatsiooni;

kasutab kujundavast hindamisest saadud

informatsiooni oma töö planeerimisel.

MIS MUUTUB ÕPPETÖÖS SEOSES KUJUNDAVA

HINDAMISEGA?

Eesmärkide seadmine õppetöös lapse enda poolt muutub määravaks.

Õppetöö sooritamisel on laps iseseisvam.

Õpetaja aitab leida parimaid viise eesmärkideni jõudmiseks (meetodid).

Õpilasel suureneb oskus tagasiside abil oma tegevust vajalikus suunas viia.

Õpetaja on suunanäitaja.

Eneseregulatsioon – õpilane kannab ise hoolt oma arengu eest, püstitab eesmärke, suudab planeerida, jälgib oma tegevust ja motiveerib ennast ise.

UUS LÄHENEMINE HINDAMISELE

Kujundav

hindamine

jutustab õpilasele,

missugune tema

õppimine on

keskendub sellel,

kuidas õpilane õpib

on protsess

Traditsiooniline

hindamine

annab õpilasele

teada, missugune

tema õppimine oli

keskendub sellele,

mida õpilane õpib

on produkt

SÕNALINE TAGASISIDE ON TÕHUSAIM VIIS

ÕPPIJA ARENGU TOETAMISEKS

JA ÕPIEDU TAGAMISEKS.

Hinne

on väheinformatiivne

hindega ei saa õpilane

sisulist tagasisidet,

järelikult ei saa ta võtta

vastutust õppimise eest

on võrdne kleepsude ja

templite kasutamisega

Sõnaline tagasiside

annab tagasisidet, mida

järgmisel korral

paremini või teisti teha

teadlikkus ja

arusaamine oma oma

tugevustest ja

arengukohtadest annab

õpilasele kontrolli tema

õpiprotsessi üle

muudab õppimise

hindamisest tähtsamaks

TULEMUSED

TULEMUSED T Ü H A R I D U S U U R I N G U T E J A Õ P P E K A V A A R E N D U S E K E S K U S ( 2 0 1 1 )

M A R I A J Ü R I M Ä E , A N I T A K Ä R N E R , K A T R I L A M E S O O

Hindamiskäsitus on seotud õpikäsitusega Õppija ja õpetaja partnerid (kuhin kool)

Õpetaja on vastutav (tavakool)

Hindamise tähendus Laiem tagasiside (kuhin kool)

Numbri panemine (tavakool)

Õppimise eest vastutuse võtmine (kuhin koolid

Hindamise motiveeriv tähendus Õppimise eest vastutuse võtmine (kuhin kool)

Õppija motiveerimine hinnetega (tavakool)

TÕLGENDUSED

Kujundav hindamine on kirjalik

tagasiside (rohkem tavakoolides, selleks

peetakse ka numbrite sõnalist väljendust)

Vestlused

Harvem märgitakse kujundavaks

hindamiseks mitteverbaalseid tegevusi

(eesmärgistamine, enese ja kaaslase

hindamine)

RAKENDAMINE

Koolid, mis lähevad kaasa

Koolid, kes ootavad viimase minutini, jälgides teiste

tegevust

Koolid, kes jätkavad täpselt samamoodi

Võimalikud takistused: eelarvamused, õpetajate

vähene ettevalmistus, ajapuudus, juhtkond, vanemate

ja õpilaste surve)

Võimalused rakendumiseks: levimine positiivse

eeskuju kaudu

Kuhin koolid:

terviklik süsteem, mille elemente meie õpetajad

enamasti juba kasutavad, ent mille süsteemne

rakendamine aitab luua uue õppekvaliteedi

KUJUNDAV HINDAMINE Kuhu ma lähen? Kus ma olen? Kuidas täita

tühimik?

Õpetaja

vanem

Õppimise organiseerimine ja juhtimine

• olukorra kaardistamine, õppimisele

häälestamine

• pingutust nõudev ülesanne

• hindamise kriteeriumid

• õppija

eneseregulatsiooni

toetamine

• õppija kuulamine

• ette vaatava

tagasiside andmine

Kaasõppija

vanem

Koosjuhitud õppimine

• eesmärkide jagamine

• halva ja hea eeskuju

hindamine

• üksteise eneseregulatsiooni

toetamine

• küsimuste esitamine

• üksteise hindamine

Õppija Ennast juhtiv iseõppija

• eesmärkide mõistmine

• eesmärkide

omaksvõtmine

• eneseregulatsioon

• enesehindamine

• vastutuse võtmine õppimise

eest

ÕPPE- JA KASVATUSTEGEVUS

• Terviklik õppetegevus

• Suutlikkus õppida ja õpitut rakendada

• Ettekujutus ühiskonnast kui tervikust

• Teadmiste, oskuste ja hoiakute kogum

Üld-

pädevused

Läbivad teemad

Õppeainete

lõiming

Õpi-

tulemused

EESMÄRK – ENNAST JUHTIV ISEÕPPIJA

Õppija võtab vastutuse

oma õppimise eest ja

ON OMA ÕPPIMISE OMANIK