Upload
others
View
0
Download
0
Embed Size (px)
Citation preview
KUNDA LINNA
EELARVESTRATEEGIA AASTATEKS
2017-2021
Kunda Linnavolikogu 10. oktoobri 2016 määrus nr 18
2
SISUKORD
SISUKORD ................................................................................................................................ 2
1. Sotsiaalmajandusliku keskonna analüüs ja prognoos ......................................................... 3
1.1. Eesti makromajandus ................................................................................................... 3
1.2. Kunda linna majanduslik areng ................................................................................... 5
1.3. Prognoosi eeldused ...................................................................................................... 7
2. Põhitegevuse prognoos ....................................................................................................... 7
2.1. Põhitegevuse tulud ....................................................................................................... 7
2.2. Tulud kaupade ja teenuste müügist ............................................................................. 9
2.3. Saadavad toetused tegevuskuludeks ............................................................................ 9
2.4. Põhitegevuse kulud ...................................................................................................... 9
3. Põhitegevuse tulem ........................................................................................................... 11
4. Investeerimistegevus ......................................................................................................... 12
5. Eelarve tulem .................................................................................................................... 14
6. Finantseerimistegevus ....................................................................................................... 15
7. Likviidsete varade muutus ................................................................................................ 16
8. Kokkuvõtte ........................................................................................................................ 16
9. Rahandusministeerimi vormid .......................................................................................... 17
Kunda Linnavolikogu 10. oktoobri 2016 määrus nr 18
3
Sissejuhatus
Kunda linna juhtimise lähtealuseks on 2015. aastal korrigeeritud linna arengukava ja
eelarvestrateegia. Arengukava on alus linnaeelarve prioriteetide määramisel. Eelarve kaudu
tagatakse linna arenguks vajalikud ressursid, otsuste elluviimise ajakava ning jätkusuutlik
investeerimisvõime. Kunda linna arengukavas püstitatud eesmärkide ja vastavate tegevuste
elluviimiseks on vajalik kindlustada linna tulubaasi stabiilsus ja jätkusuutlikkus ning finantsiline
iseseisvus.
Linna eelarvestrateegia koostamise peaeesmärgiks on kindlustada eelarvepoliitika pikemaajalise
jätkusuutliku arengu tagamine ning iga-aastane tulude/kulude planeerimine. Eelarvestrateegia
annab rahalised orientiirid linna võimalustest arengukavas kavandatud tegevuste realiseerimiseks.
Käesolev eelarvestrateegia on koostatud kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse
(edaspidi KOFS) § 20 ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (edaspidi KOKS) § 372 alusel.
Eelarvestrateegia on koostatud 2017-2021 eelarveaastateks ning seda korrigeeritakse igal aastal
tulenevalt majanduskeskkonnas toimuvatest muutustest.
Eelarve strateegia on eelkõige finantsplaan, mis on aluseks prognoosimaks tulevaste aastate
rahalisi võimalusi Kunda linna ja ka aluseks järgnevate aastate eelarve koostamisel.
Eelarvestrateegias esitatakse:
sotsiaalmajandusliku keskkonna analüüs ja prognoos;
linna majandusliku olukorra analüüs ja prognoos eelarvestrateegia perioodiks;
eelarvestrateegia vastuvõtmisele eelnenud aasta tegelikud, jooksvaks aastaks
kavandatud ja eelarvestrateegia perioodiks prognoositavad põhitegevuse tulud,
eeldatavad põhitegevuse kulud, investeerimistegevuse eelarveosa olulisemad tegevused
ja investeeringud koos kogumaksumuse prognoosi ja võimalike
finantseerimisallikatega, eeldatav finantseerimistegevuse maht ning likviidsete varade
muutus;
linna põhitegevuse tulem eelmisel aastal, jooksvaks aastaks prognoositud ja
eelarvestrateegia perioodi igaks aastaks prognoositav põhitegevuse tulem iga aasta lõpu
seisuga;
linna tegelik netovõlakoormus eelmisel aastal, jooksvaks aastaks prognoositud ja
eelarvestrateegia perioodiks prognoositav netovõlakoormus iga aasta lõpu seisuga.
Statistiline informatsioon on saadud Kunda linna eelarve täitmise aruannetest,
Rahandusministeeriumist, Rahvastikuregistrist ja Statistikaametist.
1. SOTSIAALMAJANDUSLIKU KESKONNA ANALÜÜS JA PROGNOOS
1.1. Eesti makromajandus
Eesti sisemajanduse koguprodukt kasvab Rahandusministeeriumi prognoosi põhistsenaariumi
kohaselt 2016. aastal 2% ja 2017. aastal 3%. Rahandusministeerium on käesoleva ja järgmise aasta
inimeste arvu edasisele kasvule. Seetõttu ootame hõivatute arvu vähenemist tööealise rahvastiku
kahanemise tõttu. Seda kompenseerib osaliselt töövõimereformi rakendumine, mis aitab osalise
töövõimega inimestel tööturule tagasi tulla, pakkudes neile erinevaid aktiveerimismeetmeid. Kuna
võib arvata, et tööturule naasvate töövõimetuspensionäride oskused ei vasta tööturu vajadustele
ning ettevõtete võimekus nende palkamiseks on esialgu madal, siis kaasneb reformiga
esmajärjekorras tööpuuduse suurenemine alates 2017. aastast. Töövõimereformi positiivne mõju
läbi täiendava hõivatute arvu suureneb järk-järgult.
Kunda Linnavolikogu 10. oktoobri 2016 määrus nr 18
4
Keskmise palga kasvutempo ei ole vaatamata majanduskasvu aeglustumisele seni oluliselt
muutunud ning kasv püsis 2015. aastal 6% juures. Palgakasv on kiirem keskmisest madalama
palgaga harudes, samuti on aasta jooksul suurenenud palgaarengute erinevused sektorite vahel.
Palgakasv on selgelt ületanud tootlikkuse kasvu ning mõjutanud ettevõtete hinnakonkurentsivõimet
negatiivselt. Samas ei ole kahaneva rahvastiku ning püsiva palgakonkurentsi tõttu naaberriikidega,
peamiselt Soomega, oodata palgasurvete olulist alanemist. Seetõttu eeldame, et käesoleval aastal
palgakulude suhe SKPsse püsib praegusel tasemel, kuid hakkab pikemas perspektiivis alanema,
millele aitavad kaasa ka tööjõumaksude langetused. Reaalpalga kasv aeglustub käesoleval aastal
nominaalpalgast kiiremini inflatsiooni taastumise tõttu.
Riskid:
Eesti kaubanduspartnerite oodatust nõrgem kasv võib aeglustada kasvu töötlevas tööstuses
ja eksportivates teenindusharudes. See mõjutab investeerimisaktiivsust ja tööhõivet ning
suurendab ettevõtjate ja tarbijate ebakindlust, mis võib omakorda pärssida siseturule
suunatud tegevusalade kasvu.
Ootamatud tagasilöögid välisnõudluses võivad mõjuda negatiivselt tööturu arengutele,
samuti ei tarvitse palgatõus jätkuda töötajate poolt oodatud kiirusel. Need tegurid võivad
vähendada nii ostujõudu kui tarbimisjulgust.
Peamiste kaubanduspartnerite nõudluse taastumine võib kujuneda oodatust aeglasemaks
Ukraina kriisi tõttu.
Palgakulude suhteliselt kiire kasv võib kaasa tuua eksportivate ettevõtete konkurentsivõime
halvenemise välisturgudel.
Väliskaubandusmahtusid võib oluliselt mõjutada välistellimuste kõikumine suurettevõtetel,
kelle toodangul on oluline osa Eesti ekspordis.
Stagneerunud välisnõudlus ei taastu vastavalt praegustele prognoosidele ning võimalikud
ELi kaubandussanktsioonid Venemaa suhtes annavad tagasilöögi kogu Baltikumi ja Soome
majandusele.
Töötuse edasine vähenemine on siiski takistatud töötute kvalifikatsiooni mittevastavuse
tõttu tööturu tegelikele vajadustele.
Prognoositust nõrgem väliskeskkond sunnib vähendama töötundide arvu töötaja kohta
tööstussektoris, mis piirab keskmise kuupalga kasvu võimalusi.
Olulisemad
majandusnäitajad tegelik prognoos prognoos prognoos prognoos prognoos üleminek
2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021
SKP jooksevhindades (mln €) 20 461 21 295 22 561 23 985 25 426 26 888 28 193
SKP püsivhindades (mln €) 17 594 17 940 18 477 19 078 19 655 20 214 20 638
SKP reaalkasv 1,1% 2,0% 3,0% 3,3% 3,0% 2,8% 2,1%
SKP nominaalkasv 2,5% 4,1% 5,9% 6,3% 6,0% 5,7% 4,9%
Tarbijahinnaindeks -0,5% 0,3% 2,7% 2,9% 2,8% 2,8% 2,7%
Hõive (tuh inimest) 640,9 635,2 634,8 633,2 631,8 631,7 626,9
Hõive kasv 2,6% -0,9% -0,1% -0,3% -0,2% 0,0% -0,7%
Tööpuudus 6,2% 6,6% 7,6% 8,8% 9,7% 9,8% 10,1%
Tööviljakuse kasv -1,5% 2,9% 3,1% 3,5% 3,2% 2,9% 2,9%
Keskmine kuupalk (€) 1 065,0 1 117,1 1 169,6 1 233,9 1 304,5 1 375,6 1 453,2
Palgakasv 6,0% 4,9% 4,7% 5,5% 5,7% 5,5% 5,6%
Sotsiaalmaks (mln EUR) 2 392,8 2 525,0 2 620,0 2 745,0 2 900,0 3 065,0 3 213,7
Joonis 1. Rahandusministeeriumi 2016.a. kevadine prognoos
Kunda Linnavolikogu 10. oktoobri 2016 määrus nr 18
5
1.2. Kunda linna majanduslik areng
Kunda linn asub Lääne-Viru maakonnas Põhja-Eestis klindiastangu serval, Soome lahe kaldal.
Põhja poolt piirab linna Toolse ja Letipea neemede vahel asuv Kunda laht, kuhu suubub ka
Kunda jõgi. Kolmest ülejäänust ilmakaarest piirneb linn Viru-Nigula vallaga. Linna pindala on
9,88 km². Kunda linn asub maakonnakeskusest Rakverest 26 km kaugusel, Peterburi maanteeni
on 15 km. Tallinnasse on Kundast 107 km, Narva 98 km. Kunda piirkond on üks vanimaid
pideva asustusega piirkondi Eesti aladel. Esimesed kirjalikud teated Kunda (Gundas) kohta
pärinevad 1241. aastast. Linnaõigused sai Kunda 1938. aastal Kunda linna arengus on oluline
osa olnud 1870. aastal tegevust alustanud tsemendivabrik, mis 1895. aastaks oli kujunenud juba
tehaseks. Tänu Kunda sadamale on Kunda linn ka oluline transiidipiirkond.
Kunda linna elanike arv on pidevalt vähenenud seisuga 01. jaanuar 2016 oli kokku 3204, sh
lapsi vanuses 0-19 oli 612, tööealisi elanike vanuses 20-64 oli 723 ja eakaid vanuses 65 ja
vanemad 723.
Joonis 2. Elanike arv seisuga 1. jaanuar (allikas: Rahvastikuregister)
Joonis 3. Elanike vanuselina koosseis (allikas: Statistikaamet)
36803609
3509
33593310
3204
2900
3000
3100
3200
3300
3400
3500
3600
3700
3800
2011 2012 2013 2014 2015 2016
0-19 20-64 65 ja vanemad
Kokku
2011 800 2060 720 3580
2012 723 1994 767 3484
2013 697 1945 748 3390
2014 648 1883 736 3267
2015 637 1853 734 3224
2016 612 1801 723 3136
0
500
1000
1500
2000
2500
3000
3500
4000
Kunda Linnavolikogu 10. oktoobri 2016 määrus nr 18
6
Kunda linn on suutnud vaatamata demograafilise olukorra halvenemisele säilitada
finantsvõimekuse rahuldava taseme ja panustada linnale vajalike investeeringute teostamisse.
Hoolimata üldistest majandus probleemidest on ettevõtlusaktiivsus linnas püsinud stabiilsena.
Statistikaameti andmed statistilisse profiili kuuluvate ettevõtete osas näitavad ettevõtete arvu
tõusu Kunda linnas. Kunda ettevõtlust ilmestavad tööstuslik tootmine, transpordi ja logistika,
metalli ja teeninduse valdkonnas tegutsevad ettevõtted.
Joonis 4. Haldusüksused (allikas: Statistikaamet).
Äriregistris registreeritud majanduslikult aktiivsed füüsilisest registreeritud füüsilisest isikust
ettevõtjad. Alates 01.01.2010 on kõik FIE-d kohustatud end registreerima Äriregistris.
Ettevõtted on jaotatud haldusüksustesse kontaktaadressi järgi.
Registreeritud töötuid oli Kunda linnas aasta keskmisena kõige rohkem 2010. aastal, mil
töötuna oli arvele võetud 179 inimest. Aastatega on töötute arv pidevalt vähenenud. Eesti
Töötukassa andmetel oli seisuga 31.08.2015 Kunda linnas registreeritud töötuid 47 inimest.
Joonis 5. Maksumaksjate arv ja keskmine sissetulek kuus ning töötute arv (allikas:
Rahandusministeerium ja Töötukassa)
Füüsilisestisikust
ettevõtjaUsaldusühing Osaühing Aktsiaselts
Mittetulundusühing
Kohalikuomavalitsuse
üksusKokku
2011 62 0 74 8 95 10 249
2012 60 0 74 8 95 10 247
2013 57 0 81 7 86 10 241
2014 55 1 84 8 88 10 246
2015 52 1 94 8 87 10 252
0
50
100
150
200
250
300
1459 1427 1416 1427 1396 1414
951783 818 856 903 951
179 134 108 79 62 81
0
500
1000
1500
2000
2010 2011 2012 2013 2014 2015
Maksumaksjate ja töötute arv ning maksumaksja keskmine sissetulek kuus
Maksumaksjate arv
Keskmine sissetulek eurodes TSD-deklaratsioonide alusel (jan-dets)
Töötute arv seisuga 31. detsember
Kunda Linnavolikogu 10. oktoobri 2016 määrus nr 18
7
1.3. Prognoosi eeldused
Kunda linna elanike arv püsib ~ 3200 inimese piires, maksumaksjate osakaal järgib Eesti
keskmist trendi;
SKP nominaalkasv on prognoosiperioodil üle 6% ja reaalkasv üle 3% aastas;
Keskmise brutopalga kasv on 3-5% aastas;
Residendist füüsiliste isikute maksustatavast tulust laekub maksumaksja elukohajärgsele
kohaliku omavalitsuse üksusele 11,60%;
Tööpuuduse osakaal on väike ja püsib stabiilsena;
Kunda linna maamaksumääraks on 2,5%;
Uusi täiendavaid kohalikke makse vaadeldaval perioodil ei kehtestata;
Haldusterritoriaalset reformi toetatakse ning vabatahtliku ühinemisega arvestatakse. Samas
eelarvestrateegia prognoosimisel lähtutakse 2016.a Kunda linna territooriumist ja 2016.
aastal kehtivast halduskorraldusest;
Haldusreformi ühinemistoetus on 315 000 eurot;
Euroala praegune majanduspoliitiline kurss oluliselt ei muutu.
2. PÕHITEGEVUSE PROGNOOS
Põhitegevuse eelarve koosneb põhitegevuse tuludest ja põhitegevuse kuludest. Siia ei kuulu
investeerimis- ega finantseerimistegevus, mis mõlemad asuvad eraldi eelarveosades.
2.1. Põhitegevuse tulud
Põhitegevuse tulud koosnevad maksudest (füüsilise isiku tulumaks ja maamaks), kaupade ja
teenuste müügist laekuvatest vahenditest (riigilõiv, laekumised haridusasutuste
majandustegevusest, tulud kultuuri- ja kunsti- ning sotsiaalabialasest tegevusest, elamu- ja
kommunaaltegevusest, laekumistest valitsemisasutuste majandamistegevusest, üüri- ja
rendituludest toodetud materiaalsetelt ja immateriaalsetelt varadelt ning muude kaupade
müügist laekuvatest vahenditest), toetustest (riigieelarvest kohalike omavalitsusüksuste
tasandusfondi ja toetusfondi määratud vahendid) ning muudest tuludest (varade müük, rendi-
ja üüritulu mittetoodetud põhivaradelt, muud tulud).
Kunda Linnavolikogu 10. oktoobri 2016 määrus nr 18
8
Joonis 6. Põhitegevuse tulud 2015-2021
Kõige suurema osakaaluga põhitegevuse tululiik on füüsilise isiku tulumaks (FIT) ja saadavad
toetused tegevuskuludeks. Tulumaksu laekumist mõjutavad enim maksumaksjate arv ja
keskmine palk ning ka riigipoolsed tulumaksu jaotusmetoodika muutmised. Lisaks eelnevale
on FIT laekumise planeerimisel aluseks eelnevate aastate FIT laekumine, prognoositav elanike
ja maksumaksjate arvu stabiliseerumine või minimaalne vähenemine võrreldes 2015.aaastaga
Kunda linnas. Tulumaksu laekumise tõusu on planeeritud 2-3 % aastas.
2015
tegelik
2016
eeldatav
2017
kava
2018
kava
2019
kava
2020
kava
2021
kava
Rahvaarv, 1. jaanuar 3 310 3204 3188 3172 3156 3140 3125
Brutotulu saajad keskmiselt kuus 1414 1415 1415 1417 1420 1427 1425
Brutotulu saajad keskmiselt arvu muutus 1,29 0,07 0,00 0,14 0,21 0,49 -0,14
Registreeritud töötud 81 70 70 60 60 60 60
Maksumaksjate osakaal elanikest % 42,72 44,16 44,39 44,67 44,99 45,44 45,60
Palgatöötaja kuukeskmine brutotulu,
eurot
951 980 1009 1039 1070 1102 1136
Palgatöötaja kuukeskmine brutotulu kasv % 5,32 3,00 3,00 3,00 3,00 3,00 3,00
Füüsilise isiku tulumaks 1888,00 1950,00 1989,0
0
2050,0
0
2090,0
0
2152,0
0
2206,0
0
Füüsilise isiku tulumaks kasv % 7,52 3,28 2,00 3,07 1,95 2,97 2,51
Tabel 1. Prognoositav maksumaksjate arv ja keskmine sissetulek
3 549 980 3 624 4923 754 716
3 907 906 3 882 731 3 884 692 3 947 540
1 944 234 2 005 400 2 044 400 2 105 400 2 145 400 2 212 400 2 261 400
508 889 501 173 506 185 511 247 516 359 521 523 526 738
1 045 323 1 070 419 1 156 631 1 243 760 1 173 472 1 103 269 1 111 902
51 534 47 500 47 500 47 500 47 500 47 500 47 500
0
500 000
1 000 000
1 500 000
2 000 000
2 500 000
3 000 000
3 500 000
4 000 000
4 500 000
2015 täitmine 2016 eeldatavtäitmine
2017 eelarve 2018 eelarve 2019 eelarve 2020 eelarve 2021 eelarve
Põhitegevuse tulud kokku Maksutulud
Tulud kaupade ja teenuste müügist Saadavad toetused tegevuskuludeks
Muud tegevustulud
Kunda Linnavolikogu 10. oktoobri 2016 määrus nr 18
9
Joonis 7. Tulumaksulaekumine 2015-2021
Maamaks on riiklik maks, mis laekub täies ulatuses KOV-te eelarvesse. Käesoleval aastal on
maamaksumäär Kunda linnas 2,5%.
2.2. Tulud kaupade ja teenuste müügist
Kaupade ja teenuste müügist laekuvad tulud kasvavad üldise kaupade ja teenuste hindade
kallinemise tasemel. Tulud kaupade ja teenuste müügi põhiosa moodustavad hooldekodu, lasteaia
tegevusest (kohatasud) ning spordikeskuse majandustegevusest. Riigilõiv laekub vastavalt
riigilõivuseadusele1 kohaliku omavalitsuse valitsemisala toimingutele.
2.3. Saadavad toetused tegevuskuludeks
Toetuste kavandamisel on arvestatud, et need kasvavad 1 % aastas. Tasandusfondist laekuvad
summad on planeeritud konstantselt 2016. aasta tasemel. Toetused laekuvad suures ulatuses
riigieelarvest.
Haldusreformi ühinemistoetus on planeeritud summas 315 000 eurot (sellest 2017. aastal
78 750 eurot, 2018.aastal 157 500 eurot ja 2019. aastal 78 750 eurot), mis on kajastatud real
muud saadud toetused tegevuskuludeks.
2.4. Põhitegevuse kulud
Põhitegevuse kulude eelarveosas on kulud jaotatud järgmiselt:
1 https://www.riigiteataja.ee/akt/131122015037
Peatükk 16
1887899
19500001989000
20500002090000
2157000
2206000
1700000
1800000
1900000
2000000
2100000
2200000
2300000
2015 täitmine 2016 eeldatavtäitmine
2017 eelarve 2018 eelarve 2019 eelarve 2020 eelarve 2021 eelarve
Tulumaksu laekumine
Kunda Linnavolikogu 10. oktoobri 2016 määrus nr 18
10
Joonis 8. Põhitegevuse kulude jaotus majandusliku sisu järgi 2015-2021
Toetused tegevuskuludeks = toetused jooksvateks kuludeks (põhivara soetuseks antavad
toetused kajastuvad investeerimistegevuse osas).
Valdkondade lõikes on linna arengukavas püstitatud ülesannetest lähtuvalt aastateks 2016-2019
kavandatud järgmised prioriteetsed tegevused.
Üldvalitsemise valdkonnas on suund haldussuutlikkuse ja kvaliteedi suurendamisele, kavas on
linnavalitsuse struktuuri täiendamine, majanduskeskuse arendamine, naabervallaga
liitumisprotsessi algatamine, teenistujatele erialase hariduse ja koolituse võimaldamine,
sisemise ja välise koostöö parandamises.
Hariduse valdkonna põhirõhk on suunatud kvaliteetse ja kaasaegse õpi- ja töökeskkonna
väljaarendamisele haridusasutustes, reaal-ja täppisteaduste suuna rakendamine Kunda
Ühisgümnaasiumis, täiskasvanuõppe arendamine ja toetamine. Prioriteetideks on Kunda
lasteaia renoveerimine, Kunda Ühisgümnaasiumi õpilaskodu loomist, haridusasutustes
infotehnoloogiliste võimaluste laiendamist. Oluliseks peetakse haridustöötajate pädevuse ja
motiveerituse tõstmist, sh haridustöötajate palgatõusu.
Kultuuri valdkonnas on eesmärgiks kaasaegse sisustusega, tehniliste vahenditega korrastatud
kultuurirajatised ja mitmekülgse kultuurielu edendamine, kaasaegne raamatukogu,
noortekeskuse tegevuse laiendamine, linna mainet ja atraktiivsust suurendavate kultuuriürituste
korraldamine ja korraldamise toetamine, kultuuri koostöövõrgustike loomine ja osalemine
rahvusvahelistes programmides.
Spordi valdkonnas peetakse oluliseks spordiobjektide korrastamist ja mitmekesistamist.
Sotsiaalse heaolu valdkonnas puuetega inimestele liikumisvõimaluste loomine,
sotsiaalteenuste laiendamine, valdkonnas rakendatud töötajate koolitamine, sotsiaalsete
töökohtade võimaldamine pikaajalistele töötutele, kodanike teadlikkuse tõstmine.
2015täitmine
2016eeldatavtäitmine
2017eelarve
2018eelarve
2019eelarve
2020eelarve
2021eelarve
Antavad toetused tegevuskuludeks 243 349 300 888 300 000 300 000 300 000 300 000 300 000
Muud tegevuskulud 2 953 173 3 208 199 3 257 900 3 332 450 3 363 880 3 418 230 3 473 500
sh personalikulud 1 814 505 1 968 375 2 007 750 2 070 000 2 089 000 2 130 800 2 173 400
sh majandamiskulud 1 129 048 1 217 972 1 230 150 1 242 450 1 254 880 1 267 430 1 280 100
sh muud kulud 9 620 21 852 20 000 20 000 20 000 20 000 20 000
0
500 000
1 000 000
1 500 000
2 000 000
2 500 000
3 000 000
3 500 000
4 000 000
Kunda Linnavolikogu 10. oktoobri 2016 määrus nr 18
11
Majanduse valdkonna prioriteedid on elu- ja ettevõtluskeskkonna atraktiivsuse suurendamine
sh vabade tootmispindade ja tööstusalade turundamine, Kunda sadama ettevõtlusala
arendamine, väike- ja tugiettevõtluse soodustamine. Tähelepanu all on planeerimistegevuse
efektiivsemaks muutmine, elamupiirkondade arendamine, kõnni- ja kergteede võrgustiku
väljaehitamine, tänavate korrastamine, tänavavalgustuse rekonstrueerimine, ühisveevärgi ja
kanalisatsiooni arendus, ranna puhkepiirkonna väljaarendamine, parkide, haljasalade
korrastamine. Prioriteetideks on ettevõtlusaktiivsuse tõstmine, töökohtade loomine, ettevõtjate
koostöö, turismiteenuste arendamine.
Kõiki ülalnimetatud valdkondi läbivaks prioriteediks aastatel 2017-2021on vabaühenduste ja
huvigruppide potentsiaali senisest tõhusam rakendamine kogukonnaprobleemide
lahendamisele.
3. PÕHITEGEVUSE TULEM
Põhitegevuse tulem on põhitegevuse tulude ja põhitegevuse kulude vahe. Alates 28.12.2012
võib eelarvestrateegia perioodil kahel mittejärjestikusel aastal kavandada põhitegevuse tulemit
negatiivsena. Sellisel juhul peab eelarvestrateegiaga hõlmatud aastate põhitegevuse tulemite
summa olema null või positiivne. Strateegiaperioodi eesmärgiks on põhitegevuse tulude-kulude
ülejäägi saavutamine määral, mis tagab laenude ja intresside tagasimaksed. Kunda linna
põhitegevuse tulem eelarvestrateegias kajastub järgmiselt:
Kunda linn 2015
täitmine
2016
eeldatav
täitmine
2017
eelarve
2018
eelarve
2019
eelarve
2020
eelarve
2021
eelarve
Põhitegevuse tulud kokku 3 549 980 3 624 492 3 754 716 3 907 906 3 882 731 3 884 692 3 947 540
Muutus % 2,1 3,5 3,9 -0,6 0,1 1,6
Põhitegevuse kulud kokku 3 196 522 3 509 087 3 557 900 3 632 450 3 663 880 3 718 230 3 773 500
Muutus % 8,9 1,4 2,1 0,9 1,5 1,5
Põhitegevuse tulem 353 458 115 405 196 816 275 456 218 851 166 462 174 040
Finantskulud (-) -5 116 -4 100 -11 355 -9 855 -15 555 -21 180 -21 240
Kohustuste tasumine (-) -108 824 -55 375 -95 375 -100 000 -140 000 -145 000 -146 000
Põhitegevuse tulemi
jääk peale
laenukohustuste täitmist
239 518 55 930 90 085 165 601 63 296 282 6 800
Tabel 2. Põhitegevuse tulemi prognoos 2015-2021
Alljärgnevatest peatükkidest selgub, et järgnevatel aastatel ei suuda põhitegevuse tulemi positiivne
väärtus katta ära investeerimistegevuseks vajaminevat omafinantseeringu summat ning nende vahe
tuleb finantseerida laenudega.
Kunda Linnavolikogu 10. oktoobri 2016 määrus nr 18
12
4. INVESTEERIMISTEGEVUS
Investeerimistegevuse eelarveosa koosneb investeerimiseks saadavatest tuludest ning
investeerimistegevuse kuludest. Investeerimistegevuse tulud ja kulud on esitatud alljärgnevas
tabelis.
2015
täitmine
2016
eeldatav
täitmine
2017
eelarve
2018
eelarve
2019
eelarve
2020
eelarve
2021
eelarve
Investeerimistegevus
kokku
-75 010 -337 086 -492 205 -192 330 -539 685 -545 310 -191 140
Põhivara müük (+) 60 000 100 000
Põhivara soetus (-) -152
626
-457 336 -1 377
200
-282 500 -2 551
533
-2 551
533
-190 000
sh projektide
omaosalus
-130
764
-432 848 -480 950 -182 575 -524 230 -524 230 -170 000
Põhivara soetuseks
saadav
sihtfinantseerimine (+)
21 861 26 250 896 250 99 925 2 027 303 2 027 303 20 000
Põhivara soetuseks
antav
sihtfinantseerimine (-)
0 -2 000
Finantstulud (+) 871 100 100 100 100 100 100
Finantskulud (-) -5 116 -4 100 -11 355 -9 855 -15 555 -21 180 -21 240
Tabel 3. Investeerimistegevus 2015-2021
Finantstulu on hoiustelt saadav pangaintress ja kulu on laenude intressikulud.
Planeeritavad põhivara soetused:
Kunda Linnavolikogu 10. oktoobri 2016 määrus nr 18
13
Investeeringuobjektid* (alati
"+" märgiga)
2016
eeldatav
täitmine
2017
eelarve
2018
eelarve
2019
eelarve
2020
eelarve
2020
eelarve
Ventilatsioon Kasemäe 19 (01
Linnavalitsus)
27 000 0 0 0 0 0
sh toetuse arvelt 10 000
sh muude vahendite arvelt
(omaosalus)
17 000
Tänavad (04 Tänavad) 250 000 150 000 150 000 150 000 150 000 150 000
sh toetuse arvelt
sh muude vahendite arvelt
(omaosalus)
250 000 150 000 150 000 150 000 150 000 150 000
Linna mänguväljakud ja pargi
hoolduskava (05 Haljastus)
35 000 44 000 22 000 0 0 0
sh toetuse arvelt 4 500 40 000 20 000
sh muude vahendite arvelt
(omaosalus)
30 500 4 000 2 000
Klubi mööbel (08 Kultuur) 14 000 0 0 0 0 0
sh toetuse arvelt
sh muude vahendite arvelt
(omaosalus)
14 000
Koolihoone katus (09 Haridus) 39 948 119 500 0 0 0 0
sh toetuse arvelt 32 000
sh muude vahendite arvelt
(omaosalus)
39 948 87 500
Lasteaiahoone (09 Haridus) 15 000 466 200 0 0 0 0
sh toetuse arvelt 333 000
sh muude vahendite arvelt
(omaosalus)
15 000 133 200
objekt 7 Muud 71 388 172 500 40 000 40 000 40 000 40 000
sh toetuse arvelt 7 000 127 500 20 000 20 000 20 000 20 000
sh muude vahendite arvelt
(omaosalus)
64 388 45 000 20 000 20 000 20 000 20 000
Tänavavalgustus (06 Elamu- ja
kommunaalmajandus)
0 345 000 0 0 0 0
Kunda Linnavolikogu 10. oktoobri 2016 määrus nr 18
14
sh toetuse arvelt 300 000
sh muude vahendite arvelt
(omaosalus)
45 000
Hooldekodu lift (10 Sotsiaalne
kaitse)
0 75 000 0 0 0 0
sh toetuse arvelt 63 750
sh muude vahendite arvelt
(omaosalus)
11 250
Sadama ettevõtlusala (04
Majandus)
5 000 5 000 70 500 2 361 533 2 361 533 0
sh toetuse arvelt 0 59 925 2 007 303 2 007 303
sh muude vahendite arvelt
(omaosalus)
5 000 5 000 10 575 354 230 354 230
KÕIK KOKKU 457 336 1 377 200 282 500 2 551 533 2 551 533 190 000
sh toetuse arvelt 21 500 896 250 99 925 2 027 303 2 027 303 20 000
sh muude vahendite arvelt
(omaosalus)
435 836 480 950 182 575 524 230 524 230 170 000
5. EELARVE TULEM
Eelarve tulem võrdub põhitegevuse eelarveosa ja investeerimistegevuse eelarveosa summaga ja on
esitatud alljärgnevas tabelis.
2015
täitmine
2016
eeldatav
täitmine
2017
eelarve
2018
eelarve
2019
eelarve
2020
eelarve
2021
eelarve
Eelarve tulem 278 448 -221 681 -295 390 83 126 -320 834 -378 848 -17 100
Tabel 4. eelarve tulem 2015-2021
Prognoosi aastatel on eelarve tulem negatiivne, kuna investeerimistegevus on oluliselt suurem kui
põhitegevustulemi väärtus.
Negatiivne eelarve tulem tuleb katta kas täiendava laenuga või likviidsete varade arvelt. Kuigi
tehtavad investeerimiskulutused mõjutavad negatiivselt linna finantspositsiooni suurendades
võlakoormust, tuleb sellele vastukaaluks arvestada investeeringute sotsiaalmajanduslikku
kasutegurit. Strateegia perioodi viimastel aastatel kasvavad tulud ja paraneb põhitegevustulemi
väärtus, mis võimaldab liikuda tasakaalus või ülejäägiga eelarve poole.
Kunda Linnavolikogu 10. oktoobri 2016 määrus nr 18
15
6. FINANTSEERIMISTEGEVUS
Finantseerimistehingud on eelarve põhitegevuse tulemi ja investeerimistegevuse vahe
katmiseks teostatavad finantstehingud. Finantseerimistegevuse rahavoogudes käsitletakse
tulenevalt KOFS-i regulatsioonist järgmisi elemente: laenude võtmine, võlakirjade
emiteerimine, kapitalirendi- ja faktooringkohustuste võtmine, kohustuste võtmine teenuste
kontsessioonikokkulepete alusel ja võetud laenude tagasimaksmine, kapitalirendi- ja
faktooringkohustuste täitmine, emiteeritud võlakirjade lunastamine ning tagasimaksed teenuste
kontsessioonikokkulepete alusel.
Investeeringud eeldavad lähiaastatel finantseerimistehingute mahu mõõdukat suurendamist,
sest põhitegevuse tulem ei ole piisav investeeringute tegemiseks. Finantseerimistegevus peab
võimaldama põhitegevuse ning investeerimis- ja arendustegevuse häireteta rahastamise,
püsides võlakoormuse piirmääras ning täites maksekohustusi tähtaegselt.
2015
täitmine
2016
eeldatav
täitmine
2017
eelarve
2018
eelarve
2019
eelarve
2020
eelarve
2021
eelarve
Finantseerimistegevus -108 824 84 625 354 625 -100 000 380 000 375 000 4 000
Kohustuste võtmine (+) 0 140 000 450 000 0 520 000 520 000 150 000
Kohustuste tasumine (-) -108 824 -55 375 -95 375 -100 000 -140 000 -145 000 -146 000
Võlakohustused kokku
aasta lõpu seisuga
317 781 402 406 757 031 657 031 1 037 031 1 412 031 1 416 031
Tabel 5. Finantseerimistegevus 2015-2021
Kunda linna poolt võetud laenude tasumiseks vastavalt lepingule nr 06-025618-JI, mille jääk
01.01.2016 on 6 904 eurot, laenulepingule nr 06-055265-JI, mille jääk 01.01.2016 on 12 684
eurot ja laenulepingule nr 14-096319-JI, mille jääk 01.01.2016 on 298 152 eurot.
Laenujääk kokku 01.01.2016. aasta seisuga 317 740 eurot. Neto võlakoormus on 3,28 %.
Netovõlakoormus on võlakohustuste suuruse ja likviidsete varade kogusumma vahe, kus
netovõlakoormuse arvestuses võetakse võlakohustusena arvesse bilansis kajastatud kohustused.
Netovõlakoormus võib aruandeaasta lõpul ulatuda lõppenud aruandeaasta põhitegevuse tulude
ja põhitegevuse kulude kuuekordse vaheni, kuid ei tohi ületada sama aruandeaasta põhitegevuse
tulude kogusummat. Kui põhitegevuse tulude ja –kulude kuuekordne vahe on väiksem kui 60
protsenti vastava aruandeaasta põhitegevuse tuludest võib netovõlakoormus ulatuda kuni 60
protsendini vastava aruandeaasta põhitegevuse tuludest.
Netovõlakoormuse teoreetiliseks maksimaalseks laeks on 100% põhitegevuse tuludest.
Maksimaalset limiiti on võimalik saavutada, kui suurendada põhitegevuse tulemit põhitegevuse
tulude suurendamise või põhitegevuse kulude vähendamisega, kuid see ei ole eraldi eesmärk:
suure netovõlakoormusega on ka intressikulu oluliselt suurem, mis vähendab igapäevast
tegutsemisvõimekust.
Kunda Linnavolikogu 10. oktoobri 2016 määrus nr 18
16
2015
täitmine
2016
eeldatav
täitmine
2017
eelarve
2018
eelarve
2019
eelarve
2020
eelarve
2021
eelarve
Võlakohustused kokku
aasta lõpu seisuga
317 781 402 406 757 031 657 031 1 037 031 1 412 031 1 416 031
Netovõlakoormus (eurodes) 95 950 317 631 613 021 529 895 850 729 1 229 578 1 246 678
Netovõlakoormus (%) 2,7% 8,8% 16,3% 13,6% 21,9% 31,7% 31,6%
Netovõlakoormuse
ülemmäär (eurodes)
2 129 988 2 174 695 2 252 829 2 344 744 2 329 639 2 330 815 2 368 524
Netovõlakoormuse
ülemmäär (%)
60,0% 60,0% 60,0% 60,0% 60,0% 60,0% 60,0%
Vaba netovõlakoormus
(eurodes)
2 034 038 1 857 065 1 639 809 1 814 849 1 478 910 1 101 238 1 121 846
Tabel 6. Võlakohustused ja netovõlakoormus 2015-2021
7. LIKVIIDSETE VARADE MUUTUS
Kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse alusel kuuluvad likviidsete varade
muutuse koosseisu raha ja pangakontode saldo muutus, rahaturu- ja intressifondide aktsiate või
osakute ning võlakirjade saldo muutus. Likviidsete varade saldo suurenemine kajastatakse
eelarves plussiga, saldo vähenemine kajastatakse miinusega.
2015
täitmine
2016
eeldatav
täitmine
2017
eelarve
2018
eelarve
2019
eelarve
2020
eelarve
2021
eelarve
Likviidsete varade
muutus (+ suurenemine,
- vähenemine)
169 624 -137 056 59 235 -16 874 59 166 -3 848 -13 100
Likviidsete varade
suunamata jääk aasta
lõpuks
221 831 84 775 144 010 127 136 186 301 182 453 169 353
Tabel 7. Likviidsed varad 2015-2021
8. KOKKUVÕTTE
Eelarvestrateegia perioodil 2017-2021 on Kunda linna eelarve tulem negatiivne (va 2018 aastal kui
kajastati ühinemistoetust summas 157 500 eurot). Vajalikud investeerimiskohustused ületavad
investeerimiseks kasutada olevat põhitegevuse tulude ja põhitegevuse kulude vahet.
Investeerimistegevusi saab finantseerida täiendava laenurahaga, kuna laenukoormuse suhteliselt
madal tase annab võimaluse kaasata vajadusel täiendavaid finantsvahendeid.
Lähituleviku majandusarengu täpne prognoosimine on keeruline, kuna maailmamajanduses ja Eesti
lähipiirkonnas valitseb ebamäärasus. Lisaks tuleb arvestada haldusreformi kulgemisega seotud
võimalusi ja kohustusi.
Eelarvestrateegia perioodi jooksul püsib linna põhitegevuse tulem kasvavalt positiivne ning
omavalitsusel on võimalik panustada vajalikku investeerimistegevusse.
Kunda Linnavolikogu 10. oktoobri 2016 määrus nr 18
17
9. RAHANDUSMINISTEERIMI VORMID
Kunda linn
2015
täitmine
2016
eeldatav
täitmine
2017
eelarve
2018
eelarve
2019
eelarve
2020
eelarve
2021
eelarve
Põhitegevuse tulud kokku 3 549 980 3 624 492 3 754 716 3 907 906 3 882 731 3 884 692 3 947 540
Maksutulud 1 944 234 2 005 400 2 044 400 2 105 400 2 145 400 2 212 400 2 261 400
sh tulumaks 1 887 899 1 950 000 1 989 000 2 050 000 2 090 000 2 157 000 2 206 000
sh maamaks 56 335 55 400 55 400 55 400 55 400 55 400 55 400
sh muud maksutulud 0 0
Tulud kaupade ja teenuste müügist 508 889 501 173 506 185 511 247 516 359 521 523 526 738
Saadavad toetused tegevuskuludeks 1 045 323 1 070 419 1 156 631 1 243 760 1 173 472 1 103 269 1 111 902
sh tasandusfond 218 664 179 326 180 000 180 000 180 000 180 000 180 000
sh toetusfond 752 071 829 585 837 881 846 260 854 722 863 269 871 902
sh muud saadud toetused tegevuskuludeks 74 588 61 508 138 750 217 500 138 750 60 000 60 000
Muud tegevustulud 51 534 47 500 47 500 47 500 47 500 47 500 47 500
Põhitegevuse kulud kokku 3 196 522 3 509 087 3 557 900 3 632 450 3 663 880 3 718 230 3 773 500
Antavad toetused tegevuskuludeks 243 349 300 888 300 000 300 000 300 000 300 000 300 000
Muud tegevuskulud 2 953 173 3 208 199 3 257 900 3 332 450 3 363 880 3 418 230 3 473 500
sh personalikulud 1 814 505 1 968 375 2 007 750 2 070 000 2 089 000 2 130 800 2 173 400
sh majandamiskulud 1 129 048 1 217 972 1 230 150 1 242 450 1 254 880 1 267 430 1 280 100
sh muud kulud 9 620 21 852 20 000 20 000 20 000 20 000 20 000
Põhitegevuse tulem 353 458 115 405 196 816 275 456 218 851 166 462 174 040
Investeerimistegevus kokku -75 010 -337 086 -492 205 -192 330 -539 685 -545 310 -191 140
Põhivara müük (+) 60 000 100 000 0 0 0 0 0
Põhivara soetus (-) -152 626 -457 336 -1 377 200 -282 500 -2 551 533 -2 551 533 -190 000
sh projektide omaosalus -130 764 -432 848 -480 950 -182 575 -524 230 -524 230 -170 000
Põhivara soetuseks saadav sihtf inantseerimine (+) 21 861 26 250 896 250 99 925 2 027 303 2 027 303 20 000
Põhivara soetuseks antav sihtf inantseerimine (-) 0 -2 000 0 0 0 0 0
Finantstulud (+) 871 100 100 100 100 100 100
Finantskulud (-) -5 116 -4 100 -11 355 -9 855 -15 555 -21 180 -21 240
Eelarve tulem 278 448 -221 681 -295 390 83 126 -320 834 -378 848 -17 100
Finantseerimistegevus -108 824 84 625 354 625 -100 000 380 000 375 000 4 000
Kohustuste võtmine (+) 0 140 000 450 000 520 000 520 000 150 000
Kohustuste tasumine (-) -108 824 -55 375 -95 375 -100 000 -140 000 -145 000 -146 000
Likviidsete varade muutus (+ suurenemine, -
vähenemine) 169 624 -137 056 59 235 -16 874 59 166 -3 848 -13 100
Likviidsete varade suunamata jääk aasta lõpuks 221 831 84 775 144 010 127 136 186 301 182 453 169 353
Võlakohustused kokku aasta lõpu seisuga 317 781 402 406 757 031 657 031 1 037 031 1 412 031 1 416 031
Netovõlakoormus (eurodes) 95 950 317 631 613 021 529 895 850 729 1 229 578 1 246 678
Netovõlakoormus (%) 2,7% 8,8% 16,3% 13,6% 21,9% 31,7% 31,6%
Netovõlakoormuse ülemmäär (eurodes) 2 129 988 2 174 695 2 252 829 2 344 744 2 329 639 2 330 815 2 368 524
Netovõlakoormuse ülemmäär (%) 60,0% 60,0% 60,0% 60,0% 60,0% 60,0% 60,0%
Vaba netovõlakoormus (eurodes) 2 034 038 1 857 065 1 639 809 1 814 849 1 478 910 1 101 238 1 121 846
Põhitegevuse tulude muutus - 2% 4% 4% -1% 0% 2%
Põhitegevuse kulude muutus - 10% 1% 2% 1% 1% 1%
Omafinantseerimise võimekuse näitaja 1,11 1,03 1,06 1,08 1,06 1,04 1,05
Kunda Linnavolikogu 10. oktoobri 2016 määrus nr 18
18
Investeeringuobjektid* (alati "+" märgiga)
2016
eeldatav
täitmine
2017
eelarve
2018
eelarve
2019
eelarve
2020
eelarve
2021
eelarve
Ventilatsioon Kasemäe 19 (01 Linnavalitsus) 27 000 0 0 0 0 0
sh toetuse arvelt 10 000
sh muude vahendite arvelt (omaosalus) 17 000
Tänavad (04 Tänavad) 250 000 150 000 150 000 150 000 150 000 150 000
sh toetuse arvelt
sh muude vahendite arvelt (omaosalus) 250 000 150 000 150 000 150 000 150 000 150 000
Linna mänguväljakud ja pargi hoolduskava (05
Haljastus) 35 000 44 000 22 000 0 0 0
sh toetuse arvelt 4 500 40 000 20 000
sh muude vahendite arvelt (omaosalus) 30 500 4 000 2 000
Klubi mööbel (08 Kultuur) 14 000 0 0 0 0 0
sh toetuse arvelt
sh muude vahendite arvelt (omaosalus) 14 000
Koolihoone katus (09 Haridus) 39 948 119 500 0 0 0 0
sh toetuse arvelt 32 000
sh muude vahendite arvelt (omaosalus) 39 948 87 500
Lasteaiahoone (09 Haridus) 15 000 466 200 0 0 0 0
sh toetuse arvelt 333 000
sh muude vahendite arvelt (omaosalus) 15 000 133 200
objekt 7 Muud 71 388 172 500 40 000 40 000 40 000 40 000
sh toetuse arvelt 7 000 127 500 20 000 20 000 20 000 20 000
sh muude vahendite arvelt (omaosalus) 64 388 45 000 20 000 20 000 20 000 20 000
Tänavavalgustus (06 Elamu- ja
kommunaalmajandus) 0 345 000 0 0 0 0
sh toetuse arvelt 300 000
sh muude vahendite arvelt (omaosalus) 45 000
Hooldekodu lift (10 Sotsiiaalne kaitse) 0 75 000 0 0 0 0
sh toetuse arvelt 63 750
sh muude vahendite arvelt (omaosalus) 11 250
Sadama ettevõtlusala (04 Majandus) 5 000 5 000 70 500 2 361 533 2 361 533 0
sh toetuse arvelt 0 59 925 2 007 303 2 007 303
sh muude vahendite arvelt (omaosalus) 5 000 5 000 10 575 354 230 354 230
KÕIK KOKKU 457 336 1 377 200 282 500 2 551 533 2 551 533 190 000
sh toetuse arvelt 21 500 896 250 99 925 2 027 303 2 027 303 20 000
sh muude vahendite arvelt (omaosalus) 435 836 480 950 182 575 524 230 524 230 170 000
Kunda Linnavolikogu 10. oktoobri 2016 määrus nr 18
19
Põhitegevuse ja
investeerimistegevuse kulud
valdkonniti (COFOG)* (kõik "+"
märgiga)
2015
täitmine
2016
eeldatav
täitmine
2017
eelarve
2018
eelarve
2019
eelarve
2020
eelarve
2021
eelarve
01 Üldised valitsussektori teenused 332 884 396 212 351 326 377 280 386 654 400 717 408 379
Põhitegevuse kulud 332 884 355 112 339 970 367 424 371 099 379 537 387 138
sh saadud toetuste arvelt 125 21 808
sh muude vahendite arvelt 332 759 333 304 339 970 367 424 371 099 379 537 387 138
Investeerimistegevuse kulud 0 41 100 11 355 9 855 15 555 21 180 21 240
sh saadud toetuste arvelt 10 000
sh muude vahendite arvelt 31 100 11 355 9 855 15 555 21 180 21 240
03 Avalik kord ja julgeolek 2 785 5 900 5 959 6 078 6 200 6 324 6 450
Põhitegevuse kulud 2 785 5 900 5 959 6 078 6 200 6 324 6 450
sh saadud toetuste arvelt
sh muude vahendite arvelt 2 785 5 900 5 959 6 078 6 200 6 324 6 450
Investeerimistegevuse kulud 0 0 0 0 0 0 0
sh saadud toetuste arvelt
sh muude vahendite arvelt
04 Majandus 144 244 400 110 305 147 371 650 2 663 194 2 664 227 303 749
Põhitegevuse kulud 122 101 150 110 150 147 151 150 151 662 152 695 153 749
sh saadud toetuste arvelt 84 071 100 946 100 000 100 000 100 000 100 000 100 000
sh muude vahendite arvelt 38 030 49 164 50 147 51 150 51 662 52 695 53 749
Investeerimistegevuse kulud 22 143 250 000 155 000 220 500 2 511 533 2 511 533 150 000
sh saadud toetuste arvelt 5 000 59 925 2 007 303 2 007 303
sh muude vahendite arvelt 17 143 250 000 155 000 160 575 504 230 504 230 150 000
05 Keskkonnakaitse 45 610 106 070 107 131 86 393 65 681 66 995 68 335
Põhitegevuse kulud 40 848 71 070 63 131 64 393 65 681 66 995 68 335
sh saadud toetuste arvelt 29 667 25 000
sh muude vahendite arvelt 11 181 46 070 63 131 64 393 65 681 66 995 68 335
Investeerimistegevuse kulud 4 762 35 000 44 000 22 000 0 0 0
sh saadud toetuste arvelt 3 100 4 500 40 000 20 000 0 0 0
sh muude vahendite arvelt 1 662 30 500 4 000 2 000 0 0 0
06 Elamu- ja kommunaalmajandus 374 747 444 718 781 272 444 998 449 448 453 942 463 021
Põhitegevuse kulud 374 747 427 718 436 272 444 998 449 448 453 942 463 021
sh saadud toetuste arvelt
sh muude vahendite arvelt 374 747 427 718 436 272 444 998 449 448 453 942 463 021
Investeerimistegevuse kulud 0 17 000 345 000 0 0 0 0
sh saadud toetuste arvelt 300 000
sh muude vahendite arvelt 17 000 45 000
07 Tervishoid 9 961 11 612 11 728 11 700 11 700 11 700 11 700
Põhitegevuse kulud 9 961 11 612 11 728 11 700 11 700 11 700 11 700
sh saadud toetuste arvelt
sh muude vahendite arvelt 9 961 11 612 11 728 11 700 11 700 11 700 11 700
Investeerimistegevuse kulud 0 0 0 0 0 0 0
sh saadud toetuste arvelt
sh muude vahendite arvelt
08 Vabaaeg, kultuur ja religioon 741 676 732 325 856 029 737 199 744 171 751 213 765 437
Põhitegevuse kulud 632 941 675 937 683 529 697 199 704 171 711 213 725 437
sh saadud toetuste arvelt 44 921 5 811
sh muude vahendite arvelt 588 020 670 126 683 529 697 199 704 171 711 213 725 437
Investeerimistegevuse kulud 108 735 56 388 172 500 40 000 40 000 40 000 40 000
sh saadud toetuste arvelt 13 761 11 750 127 500 20 000 20 000 20 000 20 000
sh muude vahendite arvelt 94 974 44 638 45 000 20 000 20 000 20 000 20 000
09 Haridus 1 241 940 1 359 922 1 913 132 1 341 981 1 356 821 1 371 957 1 387 396
Põhitegevuse kulud 1 232 220 1 300 974 1 327 432 1 341 981 1 356 821 1 371 957 1 387 396
sh saadud toetuste arvelt 565 237 587 805 600 000 600 000 600 000 600 000 600 000
sh muude vahendite arvelt 666 983 713 169 727 432 741 981 756 821 771 957 787 396
Investeerimistegevuse kulud 9 720 58 948 585 700 0 0 0 0
sh saadud toetuste arvelt 0 365 000
sh muude vahendite arvelt 9 720 58 948 220 700
10 Sotsiaalne kaitse 460 417 515 654 614 732 547 526 547 100 563 868 570 274
Põhitegevuse kulud 448 035 510 654 539 732 547 526 547 100 563 868 570 274
sh saadud toetuste arvelt 102 638 149 723 150 000 150 000 145 481 150 000 150 000
sh muude vahendite arvelt 345 397 360 931 389 732 397 526 401 619 413 868 420 274
Investeerimistegevuse kulud 12 382 5 000 75 000 0 0 0 0
sh saadud toetuste arvelt 63 750
sh muude vahendite arvelt 12 382 5 000 11 250
KOKKU 3 354 264 3 972 523 4 946 455 3 924 806 6 230 968 6 290 943 3 984 741
Põhitegevuse kulud 3 196 522 3 509 087 3 557 900 3 632 450 3 663 880 3 718 230 3 773 500
sh saadud toetuste arvelt 826 659 891 093 850 000 850 000 845 481 850 000 850 000
sh muude vahendite arvelt 2 369 863 2 617 994 2 707 900 2 782 450 2 818 399 2 868 230 2 923 500
Investeerimistegevuse kulud 157 742 463 436 1 388 555 292 355 2 567 088 2 572 713 211 240
sh saadud toetuste arvelt 21 861 26 250 896 250 99 925 2 027 303 2 027 303 20 000
sh muude vahendite arvelt 135 881 437 186 492 305 192 430 539 785 545 410 191 240
Kunda Linnavolikogu 10. oktoobri 2016 määrus nr 18
20
Kunda linn
2015
täitmine
2016
eeldatav
täitmine 2017 eelarve 2018 eelarve 2019 eelarve 2020 eelarve 2021 eelarve
Põhitegevuse tulud kokku 3 549 980 3 624 492 3 754 716 3 907 906 3 882 731 3 884 692 3 947 540
Põhitegevuse kulud kokku 3 196 522 3 509 087 3 557 900 3 632 450 3 663 880 3 718 230 3 773 500
Põhitegevustulem 353 458 115 405 196 816 275 456 218 851 166 462 174 040
Investeerimistegevus kokku -75 010 -337 086 -492 205 -192 330 -539 685 -545 310 -191 140
Eelarve tulem 278 448 -221 681 -295 390 83 126 -320 834 -378 848 -17 100
Finantseerimistegevus -108 824 84 625 354 625 -100 000 380 000 375 000 4 000
Likviidsete varade muutus (+ suurenemine, -
vähenemine) 169 624 -137 056 59 235 -16 874 59 166 -3 848 -13 100
Likviidsete varade suunamata jääk aasta lõpuks 221 831 84 775 144 010 127 136 186 301 182 453 169 353
Võlakohustused kokku aasta lõpu seisuga 317 781 402 406 757 031 657 031 1 037 031 1 412 031 1 416 031
Netovõlakoormus (eurodes) 95 950 317 631 613 021 529 895 850 729 1 229 578 1 246 678
Netovõlakoormus (%) 2,7% 8,8% 16,3% 13,6% 21,9% 31,7% 31,6%
Netovõlakoormuse ülemmäär (eurodes) 2 129 988 2 174 695 2 252 829 2 344 744 2 329 639 2 330 815 2 368 524
Netovõlakoormuse ülemmäär (%) 60,0% 60,0% 60,0% 60,0% 60,0% 60,0% 60,0%
Vaba netovõlakoormus (eurodes) 2 034 038 1 857 065 1 639 809 1 814 849 1 478 910 1 101 238 1 121 846