Kvaliteedikäsiraamatu olemusmajanduse arengule vastava kvaliteetse kutsehariduse andmist ja osaleda aktiivselt ühiskonna arenguprotsessides Ida-Virumaal. Peame oluliseks tänapäeva

NARVA KUTSEÕPPEKESKUS Dokument KD 1.1/V6 Leht 1/13

KVALITEEDIKÄSIRAAMAT

Koostas: Juhtkond Kinnitas: Tatjana Burikova Kuup: 18.05.2015

Narva Kutseõppekeskuse kvaliteedijuhtimissüsteemi käsitlusalaks on:

ESMA-, TÄIEND- JA ÜMBERÕPPE KORRALDAMINE JA TEOSTUS

NING KUTSEEKSAMITE LÄBIVIIMINE

MISSIOON

Narva Kutseõppekeskus (edaspidi kool) on seadnud oma ülesandeks korraldada Eesti

majanduse arengule vastava kvaliteetse kutsehariduse andmist ja osaleda aktiivselt ühiskonna

arenguprotsessides Ida-Virumaal. Peame oluliseks tänapäeva nõuetele vastava kutsehariduse

kättesaadavust kõigile soovijatele.

Kooli missioon on inimeste isikliku heaolu parandamise võimaluste suurendamine ja

ühiskondliku stabiilsuse kasvatamine läbi kvaliteetse kutsehariduse eri vormide pakkumise ja

ettevõtlikkuse arendamise.

VISIOON: Õpetame kvaliteetselt kõiki ja kõikjalt

Kooli põhiväärtus: Õppurikeskne kool.

Kooli arengusuunad ja tegevuse prioriteedid on põhjalikumalt käsitletud kooli arengukavas,

kus on välja toodud eesmärgid ja tegevusnäitajad (http://www.nvtc.ee/et/uldinfo).

1. Sissejuhatus

1.1 Kvaliteedikäsiraamat

Käesolev kvaliteedikäsiraamat on väljatöötatud vastavalt rahvusvahelise standardi ISO

9001:2008 nõuetele ja on kooli kvaliteedijuhtimissüsteemi kirjeldav põhidokument, mida

täiendavad nimetatud juhtimissüsteemi alumiste tasandite dokumendid (protseduuride

põhjalikud kirjeldused, juhendid, vormid, teatmestud jms).

Kvaliteedikäsiraamatusse on koondatud organisatsiooni kvaliteedipoliitikat, juhtkonna ja

konkreetsete persoonide vastutust kajastavad dokumendid, aga ka kooli, tema

juhtimissüsteemi ning protseduure ja protsesse kirjeldavad dokumendid.

Kvaliteedikäsiraamat on mõeldud nii välimistele huvipooltele nagu EV Haridus- ja

Teadusministeerium, SA Innove, koostööpartnerid, sertifitseerimisorganid jt, et anda

üldteavet kooli kvaliteedijuhtimissüsteemist, selle ülesehitusest ja olemusest.

Kvaliteedikäsiraamat on samuti mõeldud koolisiseseks kasutamiseks.

Põhjalikuma ja konkreetsema ülevaate süsteemist saab koostatud toimikute süsteemi

vahendusel (vt. protseduuride struktuur, toimikute struktuur, dokumentatsiooni struktuur).

http://www.nvtc.ee/et/uldinfo

Narva Kutseõppekeskus Dokument KD 1.1/V6 Leht 2/13

Kvaliteedikäsiraamatut hooldab kooli kvaliteedijuht ja see vaadatakse üle regulaarselt

sagedusega mitte harvemini kui üks kord aastas.

1.2 Kooli ajalugu

Vabariigi Valitsuse 28. märtsi 2000. aasta määruse nr. 96 (RT I 2000, 26, 152) “Narva

Energeetikute Kooli, Narva Kaubanduskooli, Narva Kergetööstuskooli ja Narva

Kutsekeskkooli ümberkorraldamine” alusel moodustati 1. oktoobrist 2000. aasta nelja

nimetatud Narva kutseõppeasutuse baasil Narva Kutseõppekeskus.

Kool paikneb kahes piisavalt lähestikku paiknevas õppekompleksis. 2005-2007 perioodil

investeeriti üle 145 miljoni krooni (Kreenholmi kompleksi renoveerimine, plekitöötlus ja

elektroonika-automaatika labor Raudtee tänaval, värvikamber). 2008-2009 aastatel

investeeriti ca 15 miljonit krooni õppelaborite seadmete moderniseerimisse (elektrijaamade

simulatsiooniseade, elektroonika ja automaatika laborid jne.) ning 15 miljoni krooni eest

lõpetati Raudtee 3 õppekompleksi renoveerimine.

1.3 Õpetatavad erialad ja vastuvõtt

Kool teenindab valdavalt Narva ja Narva ümbruse õpilasi. Ida-Virumaa elanikkonnast ca

80% on vene keelt kõnelev, seetõttu ka kutseõppes on piisavalt suur rõhuasetus venekeelsetele

õppekavadele. Lisaks kutseõppele on kooli strateegias oluline koht täiskasvanute koolitusel.

Kooli õppekeeled on eesti, vene ja inglise keel.

Asjaajamise keel on eesti keel.

Koolis õpetatavad õppevaldkonnad ja nendes õpetatavad erialad on esitatud kooli veebilehel

http://www.nvtc.ee/et/oppetoo/oppekavad.

Õpilaste vastuvõtt toimub vastavalt direktori poolt kinnitatud Narva Kutseõppekeskuse

õpilaste vastuvõtu korrale http://www.nvtc.ee/et/oppetoo/%C3%B5ppekorraldus_1

Esmaõppe korraldamine toimub vastavalt protseduuridele OP 4.1 Õppeprotsessi kavandamine

ja teostamine, OP 4.4 Praktika korraldamine ettevõttes, OP 4.5 Praktilise töö korraldamine ja

OP 4.6 Kutseeksamite koordineerimine.

Täienduskoolitust korraldatakse vastavalt OP 4.3 Täiendus- ja ümberõppe korraldamine

protseduurile.

Kooli arendustegevus toimub õppeprotessis vastavalt OP 4.8 Arendustegevuse kavandamine

ja korraldamine protseduurile.

1.4 Kliendid ja koostööpartnerid

Kooli põhiklientideks on kutseõppest huvitatud õpilased Narvast ja mujalt Ida-Virumaalt ning

Eestist, täienduskoolitusest huvitatud spetsialistid erinevatest ettevõtetest ja

organisatstioonidest, erinevas vanuses õppijad (n 50+).

Koolil on koostööpartnerid.

http://www.nvtc.ee/et/oppetoo/oppekavadhttp://www.nvtc.ee/et/oppetoo/%C3%B5ppekorraldus_1


Eriala- ja kutseliidud:

- Autokutseõppe Liit

- Eesti Arhitektide Liit

- Eesti Ehitusettevõtjate Liit

- Eesti Elektritööde Ettevõtjate Liit

- Eesti Giidide Liit

- Eesti Hotellide ja Restoranide Liit

- Eesti Leivaliit

- Eesti Masinatööstuse Liit (KOO-MET)

- Eesti Raamatupidajate Kogu

- Eesti Rõiva- ja Tekstiililiit

- Jne.

Asutused ja organisatsioonid:

- EV Haridus- ja Teadusministeerium; - SA Innove; - Eesti Kutsekvalifikatsiooni Sihtasutus; - Eesti Kaubandus-Tööstuskoja Ida-Virumaa Osakond; - Eesti Täiskasvanute Koolitajate Assotsiatsioon ANDRAS; - Töötukassa ja selle kohalikud ametid; - kohalikud omavalitsused - Jne.

Praktika partnerite register on kooli veebilehel http://www.nvtc.ee/et/oppetoo/praktika

2. Organisatsiooni juhtimine

Organisatsiooni juhtimises on olulised järgmised momendid:

– organisatsiooni struktuur ja juhtimine; – allüksuste põhiülesannete ja kohustuste täpne fikseerimine ja nende täitmise jälgimine; – efektiivne infovahetus allüksuste vahel; – töötajaskonna ametiülesannete, volituste ja vastutuse fikseerimine ja nende täitmise

kontroll;

– töötajaskonna pidev koolitus ja oskuste ning vilumuste täiendamine (vt OP 2.1 Personali koolitus, teadlikkus ja kompetentsus);

– organisatsiooni paindlikkus ning pidev areng ja parendamine.

Kooli töötajate kohustused, vastutused ja volitused on toodud ametijuhendites (vt

http://www.nvtc.ee/et/tootajad/ametijuhendid) ning kvaliteedijuhtimissüsteemi protseduurides

ja juhendites (vt Organisatsiooni käsiraamat). Iga ametikoha kohustused, volitused ning

http://www.kutsekoda.ee/et/kutseregister/kutseandjad/10086709http://www.kutsekoda.ee/et/kutseregister/kutseandjad/10086627http://www.kutsekoda.ee/et/kutseregister/kutseandjad/10086630http://www.kutsekoda.ee/et/kutseregister/kutseandjad/10086632http://www.kutsekoda.ee/et/kutseregister/kutseandjad/10086638http://www.kutsekoda.ee/et/kutseregister/kutseandjad/10086639http://www.kutsekoda.ee/et/kutseregister/kutseandjad/10086654http://www.kutsekoda.ee/et/kutseregister/kutseandjad/10086658http://www.kutsekoda.ee/et/kutseregister/kutseandjad/10086672http://www.kutsekoda.ee/et/kutseregister/kutseandjad/10086678http://www.nvtc.ee/et/oppetoo/praktikahttp://www.nvtc.ee/et/tootajad/ametijuhendid


tegutsemisõigused peavad olema piisavad kvaliteedipoliitikaga määratud eesmärkide

saavutamiseks.

Kool peab tagama ettevõtte konkurentsivõime, tulemuslikkuse ja jätkuva arengu.

Kooli eri tasemete kaudu tagatakse kutsehariduskeskuse kvaliteedijuhtimissüsteemi toimivus

ja järjepidevus.

Põhijuhtimistasanditeks on:

– nõunike kogu; – direktor; – kooli nõukogu; – juhtkond.

Juhtimisstruktuurite põhieesmärgid, ülesanded, käsitlusalad ja sisene kommunikatsioon on

toodud kooli põhimääruses https://www.riigiteataja.ee/akt/110062014015

ja protseduuris OP 1.1 Strateegia. Juhtimine ja kommunikatsioon.

Juhtkonna esindajaks kvaliteedijuhtimissüsteemi puudutavates küsimustes on kvaliteedijuht,

kelle põhiülesandeks on kvaliteedijuhtimissüsteemi töökorras hoidmine ja toimivuse tagamine

vastavalt protseduuridele OP 5.1 Seire, analüüs ja parendamine, OP 5.2

Kvaliteedijuhtimissüsteemi siseaudit, OP 5.3 Mittevastavus. Korrigeeriv ja ennetav tegevus.

Kooli struktuur on toodud skeemil 1.

Skeem 1. Narva Kutseõppekeskuse struktuur

https://www.riigiteataja.ee/akt/110062014015


3. Protsesside juhtimine ja vastutamine Kogu toimimine baseerub protsesside juhtimisel. Kooli põhi- ja tugiprotsessid on kujutatud

skeemil 2.

Skeem 2. Kooli põhi- ja tugiprotsessid

Vastavalt skeemil 2 toodud protsessidele on üles ehitatud ka Organisatsiooni käsiraamat, kus

on 5 põhiteemat:

1. Organisatsiooni juhtimine; 2. Inimressursside juhtimine; 3. Dokumendihaldus; 4. Toimimisohje;

OP 1.1 Strateegia. Juhtimine ja

kommunikatsioon

OP 1.2 Lepingute ettevalmistamine ja

sõlmimine

OP 1.3 Ostutegevus

OP 2.1 Personali koolitus, teadlikkus ja

kompetentsus

OP 2.2 Töötervishoiu ja tööohutuse

alane tegevus

OP 3.1 Dokumentide ohje

OP 3.2 Tõendusdokumentide ohje

OP 4.1 Õppeprotsessi kavandamine ja

teostustamine

OP 4.2 Õppelaborid ja nende tehnilised vahendid

OP 4.3 Täiendus- ja ümberõppe korraldamine

OP 4.4 Praktika korraldamine ettevõttes

OP 4.5 Praktilise töö korraldamine

OP 4.6 Kutseeksamite koordineerimine

OP 4.7 Info- ja kommunikatsioonisüsteemi ohje

OP 4.8 Arendustegevuse kavandamine ja

korraldamine

2. Inimressursside juhtimine 1. Organisatsiooni juhtimine

4. Toimimisohje 3. Dokumendihaldus

OP 5.1 Seire, analüüs ja parendamine

OP 5.2 Kvaliteedijuhtimissüsteemi siseaudit

OP 5.3 Mittevastavus, korrigeeriv ja ennetav

tegevus

OP 5.4 Kvaliteedijuhtimissüsteemi

juhtkonnapoolne ülevaatus

5. Seire, analüüs ja parendamine

tagasiside


5. Seire, analüüs ja parendamine

Tabelis 1 on toodud protseduuride eest põhivastutajad.

Protseduuride eesmärgid ja kasutusalad, volitused ja vastutused ning täpsed

protsessikirjeldused võib leida protseduuridest endist (vt Organisatsiooni käsiraamat).

Tabel 1. Valdkonnavastutused

Protseduuri

tähis Tegevusalad Vastutavad isikud

Nõ

un

ike

ko

gu

Ko

oli

nõ

uk

ogu

Dir

ekto

r

Per

son

ali

juh

t

Kv

alit

eed

iju

ht

Õp

ped

irek

tor

(õp

pe-,

aren

du

s- j

a

täie

nd

usõ

pp

e o

sak

onn

a

juh

tim

ine)

Eri

alad

e ju

hid

Fin

ants

juh

t

IT

juh

t

Hal

du

sju

ht

OP 1.1 Strateegia. Juhtimine

ja kommunikatsioon

KV KV TV KV KV KV KV KV KV KV

OP 1.2 Lepingute

ettevalmistamine ja

sõlmimine

TV KV KV KV KV KV KV KV

OP 1.3 Ostutegevus KV TV KV KV KV TV KV KV

OP 2.1 Personali koolitus,

teadlikkus ja

kompetentsus

KV TV KV KV KV KV KV KV KV

OP 2.2 Töötervishoiu ja

tööohutuse alane

tegevus

TV KV KV KV KV

OP 3.1 Dokumentide ohje KV TV KV KV KV KV KV KV

OP 3.2 Tõendusdokumentide

ohje

KV TV KV KV KV KV KV KV

OP 4.1 Õppeprotsessi

kavandamine ja

teostus

KV KV KV TV KV KV KV

OP 4.2 Õppelaborid ja nende

tehnilised vahendid

TV KV TV KV KV KV KV

OP 4.3 Täiendus- ja

ümberõppe

korraldamine

KV TV

OP 4.4 Praktika korraldamine

ettevõttes

KV KV TV KV

OP 4.5 Praktilise töö

korraldamine

KV TV KV KV KV

OP 4.6 Kutseeksamite

koordineerimine

KV TV KV KV KV


OP 4.7 Info- ja

kommunikatsiooni-

süsteemi ohje

KV KV KV TV

OP 4.8 Arendustegevuse

kavandamine ja

korraldamine

KV KV TV

OP 5.1 Seire, analüüs ja

parendamine

KV TV KV KV KV KV KV KV KV

OP 5.2 Kvaliteedijuhtimis-

süsteemi siseaudit

KV KV TV KV KV KV KV KV

OP 5.3 Mittevastavus.

Korrigeeriv ja

ennetav tegevus


OP 5.4 Kvaliteedijuhtimis-

süsteemi juhtkonna-

poolne ülevaatus


TV – täisvastutus; KV – kaasvastutus (sama valdkonna eest täiendav vastutaja)

4. Ressurside juhtimine Kooli olulisemateks ressurssideks on inimressursid (personal), seadmepark ning hoone koos

õppeklasside ja õppelaboritega. Ressursside arendus kuulub organisatsiooni strateegiliste

ülesannete hulka. Olemasolevate ressursside ratsionaalne kasutamine võimaldab teostada

efektiivset ja tulemuslikku koolitustööd ning kooli majandamist tervikuna.

4.1 Inimressursid

Kooli personal jaguneb:

1) õpetajad

2) tugitegevuste töötajad

Personali juhtkonnapoolne kaasahaaramine ja eestvedamine, töötajate tegevus põhitegevus- ja

juhtimisprotsessides ning nende kohustused, volitused ja vastutused on toodud dokumentides

OP 1.1 Strateegia. Juhtimine ja kommunikatsioon, OP 1.2 Lepingute ettevalmistamine ja

sõlmimine ning konkreetsetes osakondades vastavaid tegevusi kajastavates protseduurides.

Vajaliku kompetentsuse ja personali koolitusvajaduse identifitseerimine ja juhtimine toimub

vastavalt protseduurile OP 2.1 Personali koolitus, teadlikkus ja kompetentsus.

4.2 Infrastruktuur ja töökeskkond

Infrastruktuuri moodustavad kooli hooned, õppeklassid, klasside sisseseaded, õppelaborid.

Kooli hooned paiknevad kahes asukohas:

Peakorpus asub aadressil Kreenholmi tn 45. Aadressil Raudtee tn 3 on metalli, ehituse, auto,

energeetika ja õmbluse erialade õppelaboritega õppekorpus.

Olemasolevate õppelaborite ülevaade on toodud kooli hoonete paiknevuse keskselt

seadmeparki käsitlevas protseduuris OP 4.2 Õppelaborid ja nende tehnilised vahendid ja OP

4.7 Info- ja kommunikatsioonisüsteemi ohje.


Õppelaborite sisseseade (seadmepark) peab vastama kaasaja tootmise nõudmistele ja

vajadustele. Seadmepargi täiendamise küsimustes konsulteeritakse vajaduse korral

erialaliitudega (nt KOO-MET).

Tehnilised ressursid on kajastatud põhjalikumalt õppelaborite, seadmete ja õppevaldkondade

kaupa registris Õppelaborid ja tehnilised vahendid (DHS-Haldamine-Õppelaborid).

Kooli õppijatete tervise kaitseks ja normaalsete töötingimuste tagamiseks on väga oluline

töötervishoiu ja tööohutuse reeglite jälgimine. Töötervishoid ja tööohutus tagatakse vastavalt

protseduurile OP 2.2 Töötervishoiu- ja tööohutuse alane tegevus.

4.3 Finantsid

Direktor ja finantsjuht koostöös kooli nõukoguga plaanivad, teevad kättesaadavaks ja ohjavad

finantsressursse, mis on vajalikud kvaliteedijuhtimissüsteemi rakendamiseks ja töökorras

hoidmiseks ning organisatsiooni eesmärkide saavutamiseks (vt OP 1.1 Strateegia. Juhtimine

ja kommunikatsioon, OP 1.3 Ostutegevus). Kooli nõukogu kooskõlastab kooli majandusaasta

aruande ja kooli eelarve. Kooli nõunike kogu avaldab arvamust kooli majandusaasta aruande

kohta. Finantsressursside ohje hõlmab ka tegeliku kasutamise võrdlust plaanilisega, millest

lähtuvalt võetakse vastu otsused.

5. Kvaliteedipoliitika ja eesmärgid

Kooli kvaliteedipoliitika põhieesmärk on luua Eesti elanikkonnale ja välisriikide kodanikele

nende vajadustele ja võimetele vastavad kvaliteetsed, paindlikud ja mitmekesiste valikutega

kutseõppevõimalused, mis vastavad tööturu arenguvajadustele.

Kooli kvaliteedieesmärgid:

1. Muutunud õpikäsitlus

2. Pädevad ja motiveeritud õpetajad ning koolijuhid

3. Elukestva õppe võimaluste ja töömaailma vajaduste vastavus

4. Digipööre elukestvas õppes

5. Võrdsed võimalused elukestvaks õppeks ja õppes osaluse kasv.

Kool tegutseb vastavalt rahvusvahelise kvaliteedijuhtimise standardi ISO 9001:2008 nõuetele.

Läbi kvaliteedipoliitika järgimise ja kvaliteedijuhtimissüsteemi rakendamise tagatakse

klientide jt huvipoolte, õiguslike ja muude nõuete täitmine ning väljatöötatud

kvaliteedijuhtimissüsteemi ja protsesside pidev parendamine.

Käesolev kvaliteedipoliitika on edastatud ja selgitatud kõikidele kooli töötajatele.

Kvaliteedipoliitika ellurakendamiseks on püstitatud kooli arengukava tegevuskava eesmärgid.

Kvaliteedipoliitika vaadatakse üle sagedusega vähemalt üks kord aastas, misjärel vajadusel

täiendatakse ja kinnitatakse.

6. Kvaliteedijuhtimissüsteem

Kvaliteedijuhtimissüsteem hõlmab standardi ISO 9001:2008 kõiki nõudmisi ja tema põhiosad

on toodud skeemil 3.


Skeem 3. Kvaliteedijuhtimissüsteemi struktuur

Kvaliteedijuhtimissüsteemi protsessid on oma põhiolemuses enamasti üles ehitatud

neljafaasilistena:

I faas – eesmärkide püstitamine

II faas – planeerimine

III faas – ülesandeks tegemine (teostamine)

IV faas – jälgimine ehk seire

Kooli põhi- ja tugiprotsessid on kirjeldatud kvaliteedijuhtimissüsteemi protseduurides, mis

koostatakse vastavate erialade juhtide ja spetsialistide poolt, juhindudes järgmistest

põhimõtetest:

a) kõik kvaliteeti mõjutavad põhi- ja tugiprotsessid peavad olema identifitseeritud ja sobivalt planeeritud;

b) määratud peavad olema planeeritud tegevuste täitmise ja jälgimise eest vastutajad; c) protsessid peavad olema kirjeldatud lähtuvalt vajadustest teostada kõiki tegevusi

optimaalselt – s.o. täita vajalikud nõuded ja vastata kliendi ootustele, kulutades selleks

võimalikult vähe ressursse;

d) kõik kvaliteeti mõjutavad tegevused tuleb dokumenteerida, et tagada nende jälgitavus.

6.1 Dokumentatsioon

Dokumentatsiooni (toimikute) sisulise jaotuse aluseks on organisatsiooni struktuur ja

juhtimissüsteem. Toimikutes esitatu on koondatud vastavatesse registritesse. Toimikutest,

nende kättesaadavusest, ajakohastamisest jms annavad täpsema ülevaate protseduurid OP 3.1

Dokumendi- ja andmeohje ning OP 3.2 Tõendusdokumentide ohje.

6.2 Süsteemi analüüs ja hindamine

Kooli kvaliteedijuhtimissüsteemi toimivuse ja efektiivsuse hindamine toimub töötajte-,

koostööpartnerite ja kliendiküsitluse, kooli aruandluse süsteemi abil ning perioodiliste

siseauditite ja juhtkonnapoolsete ülevaatuste teel, mille läbiviimist reguleerivad protseduurid

KVALITEEDIKÄSIRAAMAT

ORGANISATSIOONI KÄSIRAAMAT

VORMIDE KÄSIRAAMAT

TEATMESTUD

K

O

V


OP 5.1 Seire, analüüs ja parendamine, OP 5.2 Kvaliteedijuhtimissüsteemi siseaudit, OP 5.4

Kvaliteedijuhtimissüsteemi juhtkonnapoolne ülevaatus.

Nõuded kooli tegevustele ja teenustele on määratud riigi õigusaktidega, ISO 9001:2008

standardiga, Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt väljastatud reguleerivate dokumentidega

ning kooli poolt koostatud ja kinnitatud protseduuride ja dokumentidega.

Koolis analüüsitakse mittevastavuse tekkimise põhjused, hinnatakse tarnijaid (vt OP 1.3

Ostutegevus).

Analüüsi tulemused esitatakse juhtkonnapoolsele ülevaatusele ja käsitletakse koosolekutel.

6.3 Mittevastavuse käsitlemine ja parendamine

Mittevastavuse käsitlemine toimub vastavalt OP 5.3 Mittevastavus. Korrigeeriv ja ennetav

tegevus protseduuris ettenähtud korrale.

Süsteemi parendamine toimub jooksvalt nii sisemise kui ka välise tagasiside alusel ja andmete

analüüsi tulemusel.

6.4 Süsteemi arendamine Kvaliteedijuhtimissüsteemi arendamisel, juurutamisel ja parendamisel rakendatakse

protsessikeskset lähenemist, et täita kliendi nõudmised ja saavutada seeläbi klientide rahulolu

(vt skeem 4).

Skeem 4. Protsessikeskse kvaliteedijuhtimissüsteemi mudel

KLIENT

KLIENT

NÕUDED

RAHULOLU

KVALITEEDIJUHTIMISÜTEEM

RESSURSSIDE JUHTIMINE

MÕÕTMINE, ANALÜÜS JA

PARENDAMINE

ÕPPEPROTSESSI TEOSTUS

Sisendid Väljundid

JUHTKONNA KOHUSTUSED

PIDEV PARENDAMINE

Kvaliteedijuhtimissüsteemi arendus on järk-järguline protsess. Juhtimissüsteemi arenedes on

põhitähelepanu pööratud süsteemi otstarbekusele, efektiivsusele ja otsestele vajadustele.

Kooli kvaliteedijuhtimissüsteemi väljaarendus ja teostus lähtuvad asutuse struktuurist,

arvestades selle eripära ning organisatsioonis teostatavate protsesside spetsiifikat, ning soovist

võimalikult hästi täita klientide jt huvipoolte ootusi ning optimaalselt kasutada ressursse.

Kvaliteedijuhtimissüsteemi väljaarendus ja teostus peavad arvesse võtma organisatsiooni

juhtimissüsteemi eripärasid ja tavasid, tagama oma protseduuride kaudu juhtimise

korrektsuse, ressursside optimaalse kasutamise ja kogu tegevuslikkuse efektiivsuse, teostuse

kvaliteedi, täpsuse ja tähtajalisuse ning õiguslike ja muude nõuete täitmise.


Kvaliteedijuhtimissüsteemi võib vaadelda kui organiseerivat raamistikku, mis on pidevalt

jälgitav ja perioodiliselt ülevaadatav, et vastuseks muutuvatele sise- ja välismõjudele anda

organisatsiooni kvaliteedialasele tegevusele kõige õigem suund.

6.5 Klientide jm huvipoolte nõuetega arvestamine

Kooli õpetajate kompetentsuse vastavusse viimiseks tööturul nõutavaga on kutsesüsteem välja

selgitanud kutsealal erinevates rollides edukaks töötamiseks vajaliku kompetentsuse ja on

koostatud vastav kutsestandard. Kutsestandardite abil luuakse võimalused kompetentsuse

hindamiseks ehk kutse andmiseks (skeem 5).

http://www.kutsekoda.ee/et/kutsesysteem

Kutseõppe andmisel on primaarne majandussektori vajadus. Spetsialistidele esitatavad

nõuded on fikseeritud kutsestandardites. Koolis õpetatavate erialade lõpetajatel on õppe

lõppedes võimalik sooritada vastav kutsekvalifikatsioonieksam.

Koolis läbiviidava õppega on seotud järgmised kutsenõukogud ja vastavad kutsestandardid,

mille asukoht on http://www.kutsekoda.ee/et/kutseregister/kutsestandardid/.

Kutsestandarite alusel koostatud erialade riiklikud õppekavad on aluseks kooli õppekavade

koostamisele. Riiklike õppekavade muutmisel uuendatakse kooli erialade õppekavad.

Kooli juhtkond on endale teadvustanud klientide jm huvipoolte nõuete identifitseerimise ning

nende praeguste ja tuleviku vajaduste mõistmise olulisuse. See hõlmab nii siseklientide ehk

töötajate kui ka klientide, koostööpartnerite jm huvigruppide vajaduste ja ootustega

arvestamist ning seadustele jm nõuetele vastava teenuse ja töökeskkonna tagamist. Selgitades

välja ning püüdes ette aimata klientide jm huvipoolte vajadusi ja ootuseid, on võimalik vastata

ka nende nõudmistele ning seeläbi saavutada ja ka suurendada klientide jt huvipoolte

rahulolu. Huvipoolte rahulolu saavutamiseks püütakse oma protsesse pidevalt edasi arendada,

saada tagasisidet ning arvestada ja täita kliendi jt huvipoolte nõudmisi kiiresti. Kooli juhtkond

on oma kohustuseks võtnud tagada, et kliendi jt huvipoolte nõuded on määratletud ja täidetud.

http://www.kutsekoda.ee/et/kutsesysteemhttp://www.kutsekoda.ee/et/kutseregister/kutsestandardid/


7. Põhimõisted Peamised kvaliteedijuhtimissüsteemis ning kooli töös kasutatavad terminid on ära toodud

alljärgnevalt. Täieliku kvaliteedialase sõnavara ja põhimõistete loetelu koos selgitustega võib

leida standardist ISO 9000:2007 Kvaliteedijuhtimissüsteemid. Alused ja sõnavara.

KVALITEEDIALASED PÕHIMÕISTED

Kvaliteediks nimetatakse määra, milleni olemuslike karakteristikute kogum täidab nõuded.

Nõudeks loetakse vajadusi või ootusi, mis on avaldatud, üldiselt eeldatavad ja kohustuslikud.

Kvaliteedijuhtimissüsteem (kvaliteedisüsteem) on juhtimissüsteemi osa, mis keskendub

organisatsiooni kvaliteediga seonduva suunamisele ja ohjele. Kvaliteedijuhtimise all

mõistetakse koordineeritud tegevusi organisatsiooni kvaliteediga seonduvaks suunamiseks ja

ohjeks.

Kvaliteedipoliitika on ettevõtte tippjuhtkonna poolt määratletud ja esitatud üldised

kvaliteedialased tõekspidamised, sihid, taotlused ja suunad.

Tõendusdokument on dokument, mis esitab saavutatud tulemused või tõendab, et tegevused

on teostatud. Ühesuguse või lähedase suunitlusega tõendusdokumendid koondatakse vastava

valdkonna teatmestu(te)sse.

Kvaliteediplaanimine on kvaliteedijuhtimise osa, mis keskendub kvaliteedieesmärkide

püstitamisele ja nende täitmiseks vajalike toimimisprotsesside ning nendega seotud

ressursside kindlaksmääramisele.

Kvaliteediohjamine on kvaliteedijuhtimise osa, mis keskendub kvaliteedinõuete täitmisele.

Kvaliteeditagamine on kvaliteedijuhtimise osa, mis keskendub usalduse hankimisele, et

kvaliteedinõuded saavad täidetud.

Pidev parendamine on korduv tegevus nõuete täitmisvõime tõstmiseks, tegevuse

tulemuslikkuse paranemiseks.

Seire ja mõõtmine – toote kindlaksmääratud nõuetele vastavuse kohta tõendusmaterjali

saamiseks ettevõetavad tegevused

Protseduur on spetsifitseeritud viis tegevuse või protsessi teostamiseks. Protseduur on

tegevuste teostuse põhimõtteline kirjeldus, mis sätestab tegevuse eesmärgi, ülesanded ja

vastutused ning määratleb tegevuse teostumise korra ajas ja ruumis.

Juhend on mingi konkreetse tegevuse läbiviimise või teostuse selgitus, mis täpselt ja

adekvaatselt fikseerib käsitluse iseloomu, suunitluse ning teostus- ja toimemehhanismi.

Skeem/voodiagramm on tegevuste ja toimingute loogilist järjestatust ja sidusust väljendav

dokument.

Vorm on kvaliteedisüsteemi oluline koostisosa, mis vastab fikseeritud tegevustele ja

toimingutele ning väljendab nende teostumist täidetud kujul.

Objektiivsed tõendid on andmed, mis toetavad millegi olemasolu või tõesust.

Vastavus on spetsifitseeritud nõuete täidetus.

Mittevastavus on spetsifitseeritud nõuete mittetäidetavus.


KUTSEÕPPE ALASED PÕHIMÕISTED

Kutseharidus – teatud erialal töötamiseks, teatud kutse saamiseks, teatud ametikohale

kandideerimiseks või selle säilitamiseks vajalike teadmiste, oskuste, vilumuste, väärtuste ja

käitusmisnormide süsteem, mille omandmine ja täiendamine loob eeldused tulemusrikkaks

professionaalseks tegevuseks.

Kutsekeskharidus – kutseharidusele lisaks sisaldab kutsekeskhariduse omandamiseks

vajalikud üldharidusaineid (haridustasemelt võrdne üldkeskharidusega).

Kutseharidusstandard – ühtsete nõuete kogum kutse- ja erialasele õppele põhihariduse

baasil, keskhariduse baasil, koolikohustuse ea ületanud põhihariduseta isikutele ning

põhikoolis ja gümnaasiumis toimuvale kutseõppele

Kutsekvalifikatsioonisüsteem – mudel, metoodika ja organisatsioon töötajate kutsealase

kompetentsuse hindamise väljatöötamiseks, arendamiseks ja rakendamiseks.

Kutseõppeasutus – õppeasutus, mille ülesandeks on luua võimalused sellise isiksuse

kujunemiseks, kellel on teadmised, oskused ja hoiakud ehk kompetentsid ning vilumused ja

sotsiaalne valmidus töötamiseks, ühiskonnaelus osalemiseks ja elukestvaks õppeks.

Riiklik õppekava – dokument, mis sätestab kutse- ja erialase õppe eesmärgid ja ülesanded,

õpingute alustamise ja lõpetamise nõuded, õppekava moodulid ja nende mahu koos

lühikirjeldustega, moodulite valiku võimalused ja tingimused ning

spetsialiseerumisvõimalused.

Õppekava – kutseõppe alusdokument õppeasutuses; kirjeldab üldoskuste moodulite,

põhioskuste moodulite ja valikmoodulite eesmärgid, õppesisud, õpitulemused ja moodulite

hindamise põhimõtted.

Õppekeskkond – keskkond, milles õppeasutus realiseerib õppekava – õpilased, õpetajad,

õppematerjalid, õppebaas, praktikaettevõtete/-asutuste ja teiste koostööpartnerite võrgustik.

Õppekoht – ühele õpilasele võimaldatav õpikoht (mitte ruumilises mõttes) õppeasutuses.

Documents

Kvaliteedikäsiraamatu olemusmajanduse arengule vastava kvaliteetse kutsehariduse andmist ja osaleda aktiivselt ühiskonna arenguprotsessides Ida-Virumaal. Peame oluliseks tänapäeva