VALEV UIBOPUU

LADEMED

EESTIKIR JAN IKE

KOOPERATIIV

Kaas: Olev Mikiver

Isiku onKui kulaelus on

Mirkide seletus alapeatiikkide ees:

'i - olevik!r i-

- minevik:r*>r-enneminevik

Ptinted in Stt:eden

Copyright by Eesti Kirianihe Kooperatiio AB

Fack 1,220 03 Lund 3, Sweden

Shdnska Centraltrychetiet, Lwnd 197 0

Oleks i.isna ekslik arvata, et inimene on iiks ja sama isikl,ibi oma elu,ea. Seda vSib ta olla ehk ainult niiliselt, vili-sclt. Juhul aga, kui ta niiteks on vahetanud oma nime(krs muutmise v6i abiellumise kaudu), ddkumente ja elu-kohta, ei ole side endisega enam formaalseltki nihtav.

f )raegu olen ma mina, kuid kaugemal ajas tagasi on ka

rrrullc seal olemas keegi teine, kes niitid vahemaa tagant onrnirrulcgi juba tema - mitte ainult teistele -, kuigi mind,,cllc kujuga seob mingi intiimne miluside, nii et arvantcrlrr paremini tundvat kui kedagi teist. Muutunud perspek-tiivirfc t6ttu ei v6i aga selleski alati olla tdiesti kindel.

N5nda nditeks olen ma just niiiid veel see rnina, Marge-riitrr, licllcna olen elanud viimased aastad. Kuid just praegutunrlcr1 ka, et ma sedagi olen vaid osaliselt, saamas uuestih.'llclislii teiseks, kolmandaks v5i neljandaks. Ammugi,,rr.rnr pole ma see v:iike paljaslirne Margaretha, kahvatutiirlrrrlilaps, kes leekis ringi i.ihes kunagise Saksamaa tol-nrrs('s linnatkeses enne Suurt s5da, v6imata kujutledagir,'llr'lis snamisest v6i sellena olemisest, mis mulle on praegup,r,rtrllnlttrs, argipd,ev. See olend seal minevikus on keegi,r'rr,r, lralliv6itu pleekinud pilt paksust milualbumist, ainulttun,rviun kui teised sellised pild,id.

Ta siis on k5ik seal selja taga nagn mingis suures Pere-ko'nnaalbumis, kus lehekiiljed on kellegi poolt teemade

lapsepSlvest, arvatavasd sellest peale' .kus l5petasin- end

;,'#ffi;;bdi k;;';;'t l"-utt6'i" selgelt vdija "mina"'

Kes olen?Kust ma rulen?

8

I KOLM TULEKUT

Kohe, kui mlnnivcjijnd,i vahelt ayanes tiikike menevaadertuul puhangute viisi jahedat,

Margeriitat tunne, et ta oli jubaust iile elanud: aimus eksitusest,

pikast rongis6idust vdsi-ud, kuid nlis'id 5humuu-hldlitsedes ja liigutades

-aste uni oli Marg,eriitat t6u-sindusse, millele ta s,iiski ei

soovinud alistuda.oli ju vanaldane auto-s5idusihiks oleva villanimetusega "Meritiht"u ilmel, "mis ei jltnud

mingit kahtlust, et ta patka vdga histi tund,is. Teeseldes

iimb-ruse tunnisiamist ldbi autoalina kiisis Margeriita niiiidautojuhilt jutu algatuseks:

- Kas olete sinna varemini s5itnud?

- Oo j^n...- Vist'suviti? esitas ta uue kiisimuse, kartes jutualguse

soikumist.

- Nii suv,iti ku,i talviti.

- Kes seal varemini 6ieti elas?

Niiiid vaatas autojuht vilksamisi temale, t6stes seejuures

kdegi fl<orraks roolirattalt, nagu osutades- piiidlaga midagiv5i-kedag,i. Ta viivitas vastusega kummaliselt, umbes nagukaaludesikuidas ootamatult kerkinud ebarneeld'ivat iiles-annet lahendada.

- Tjaa, iiks naine lapsega ' ' . kas te siis seda ei tea?

- Kust ma peaksin seda teadma?

K5netatu v5ttis jlllegi pika m5tl'emispausi ja iitles vii-maks kiirendatud k6ne"iiJit ja hiilt madaldades:

- Meie m6isa endine teenijanast ajast kuulunud m6isa omavanaproua, 'te teate. Teenijal olta paigutati si,ia. Juba 5ige ammmaja iamal kombel kasutatud.suus ka teine nimi - Hoorakodu.

Autoiuht vaikis, nagu oleks lkki hakanud kahtlema, kason tiiga palju iielnudl Vtutle oli aga vist ekslik,. sest juba

hetk frillJ- p6or"r ta uuesii pead -1a kiisis, hallide p55sas-

1n

kulmudega, u.Trjatud sihnis lihtsa inimese halvasti peidetudu uolsnlmu-habematus :

- Kauaks teie sinna jddte?Ta oli r5hutanud sdna-,'teie,, ja Margeriita vastas jirsult:- Alatiseks.Ilmselt oli vastus kiillalr selge, sesr autojuht leidis p5h_just vabandamisdks:

..-..A.nd,estusr, ma ainult kiisisin. Tavaliselt keegi ei s6idaslla s'ugrsel.

oleks olnud p5hjust jutt l6peadateise poolt. Talle enesele oleks see

,Ta kiisiski valjemalt ja kindlamaltltne Komme:

,, il:i*i:l:*i5$:i J,:':?,T ,5're"fm:l" davaiks uudisteks. Kuigi ise oli ole_l:l

v U s tCSSe.

Scc aga, et autojuht temasr kdik nlis teadvaq ja tema

ll

vastupidi oma {imbrusest vdhe v6i mitte midagi oli. talleteise samasuguse ammrtrkogetud tunde kinnituseks - nimelt,et ta oli jellegi v55ras, vdljaspoolne.

Juba lapsep5lves oli a end,ale pahanduste korral kinni-tanud: olen v55ras, v55ras, v55ras! See oli nagu mingin5ias5na, millelt ootas abi. Vahel see m5juski nagu triiiist,t6stis teda nagu k6rgemale iimbrusest ja kaitses ning kinni-tas ta enda oletatavat paremust. Vahel see aga m6jus kaotse vastupidi, otsekui demonstreeris ta k5rvalejletust ningosasaamatus,t juhuslikult siseSuele p6igata ja

'isegi m6nestmingust osa v6tta, kui seal parajasti viib,ivad lapsed olidheatahtlikud, kuid iialgi mitte alatiseks sinna jilda ja koosteistega vdlja vaadrta iihises arusaamises, mis vlljaspool oliv65ras ja mis mitte. N5nda olid need kaks tunnet nagukatks kivi iihes ja samas puuviljas, millel oli ebatavalinekuju ja ebatavaline maitse.

Margeriita sulges otsustavalt huuled, nii et suunurkadestjooksid kaks karmi kriipsu alla lSuani, ega vaadanud enamautojuhi suunas.

Villa "Meritlht", millesse nad olid teel, asus viimasenamere lil.es, minnivdiindist viljaspool, teistest suvilatestselle poolest erinevana, et noed olid puude varjus. Oligi seeju siin kunagine kalurimaja, vi'imne jilg eelmisest elust, misotri pidanud taganema moodsa a)a- eest, mille ndhtavaikstunnusteks olid eemal lcisutav kuuritaoline kasiino ja kol-lased karpmajad iimberringi puude all, kus elati ainult su-vrtr.

Muidugi oli ta maja kord juba varem nlinud. See oliolnud s,iis, kui ta iihendus'es lahutusiil<sikasjade korralda-misega oli klinud kult otsustada, kasettepanekut vastu siis oli maja olnudttihi ja tal polnud ee polnud juhuslikvabanemine, vaid korraldatud. Asjaolu, mis tdhendas, etettepaneku vastuv6tmises oldi ette veendunud, et ettepane-kul oli olnud ultimatiivne iseloom.

Maja oli suhteliselt heas korras ja oli m5junud suvelheledana ja r66msana, 'kuigi oli ajast ning 'ilmadest ruhmu-nud palkehitus vana kombe kohaselt madalal kivijalal. Ent

l2

;:m:* #?,::0," *'il"i K:T#fi',lning eraldi suvilaist oli tookord ainult

. .-.Siin see _on, siin.s.ee otr..., pomises ta ning kand,iskebjalt iga kohvri eraldi otse ukse ett".

.Tuli iratada lapsed, ei tohtinud lasta masendust kasvadaInargatavaks.

nAs:

oonud!kuulmist,

1t kohvreid

';r aPPiasu-

13

deealiste laste p5lgus: rumal ema. Tiidrukud olid saabunudplev varem ia kirbekibedalt l6ikas Margerii'ta siidamesse^t6d.*rrr, et nad polnud talle 5uele vastu tulnud.

kaasunud muidki ktisitavusi?Neil oli Muidugi oleksid

nad v6inud oli tahtnud tei-siti. Hobust aegamisi eemalt

t4

Margeri,ita sai aru, ,et k'iisimus oli niihisti hobusrcst kui

- Siis tu eovankriga. . .

- Keegi s vanarnees naeruliselt kisi,v6ttis Haral ning t5ukas selle oma jalgukergitades p

Hobused ei sobinud hlsti paari, seda mirkas niiiid kaMargeriita. Uks neist oli k5hn, ratsahobusetaoline noor

75

tahtmatult heitis Margeriita pilgu Haraldile, kel oli samutipisut rippuv, lihav alahuul.

Harald kohendas nipitsprille ninal ja aitas siis Marge-riita klrsitu liigutusega kalessi. Ta liihinlgelik pilk uitasikka veel tusaselt hobustel ega hoomanud, et kalessi jalg-raud oli katki ja rraadiga parandatud. See loksus ja venis,kurid kannatas surve Margeriita jala all vd'lja. Ent Haraldikerekama olemuse juures see katkes ning mees kukkus iihelep5lvele kalessi k5rvale, haarates ldmmatatud vandes5naganagu uppuja kdtega kalessi servadest kinni. NSost puneta-des ja tolmuse laiguga mustal piiksip5lvel ajas ta enda siispiisti. Ahkides vinnas ta enda i.iles ja viskus resigneerunudilmel Margeriita k6rvale halliks kulunud kalessiistme ved-rudele. Hetk hiljem laksutas kutsar k5igi kutsarite kombelkeelt ja 'traayliga sarnanev noorhobu t5mbas kalessi esi-meseks liikvele ning aegami,si liitusid veoriitmi ka p5llu-hobuse v5irnsad sapsud. Jaamahoone ette jdi maha kalessimurdunud jalgraud, ussitaoline traadijupp taga. Ja l5puksjdi maha ka telliskivist jaamahoone nagu punane majaka-nupp kesk p5ldude rohelist merd.

Nad s5itsid htilga aega tlielilkult vaikides. Ndis, et Ha-rald ei saanud ikka veel iile pettumuse pahameelest, kuidsellest ei tahtnud ta lilmselt ka kSnelda Margeriitaga. Siishak'kas ta pominal ja ikJka veel nagu lra olles tutvustamateellrseid p6lde: kaer, oder, nisu, kartul, oder, nisu,nlsu...

- Ag mis on too kollane seal eemal?

- \?pt, uus 5litaim, mis on moodi lziinud. Sellest rulebmargarmn.

- See on ilus, nii erekollane. Kas teil on seda?Margeriita takerdus, ta ei vaevunud lauset parandama,

et m e i l, s,est ta tundis, et seegi oleks olnud valesti.Harald ei niinud mlrkavat midagi.

- Ei ole, mamma ei soovi: liiga uus asi, iittres ta.Harald k6neles peaaegu sosinal, vaevaltkuuldavalt, ja

niiiid ta taipas, et see oli kutsari pirast. Selles vdikeses ka-lessis, kus polnud mingit eruldavat vaheseina, pidi kutsark6iik kuulma.

l6

T6demus m6jqg jlrsku masendavalt. Otsekui vdlkvalgu-ses kangastus talle v6imaliku suure eksiruse runne. Ta oli

nurmgi eemal oli jdrsku saanud nagu p6lenud vlivli vdrvi.

- Ma ,tean, mis sa m5tled, titles Harald ootamatult. Taoli alustanud esitlust naabermSisadest iimbruses. kuid mdr-

- Hullemaidki?

- Ei, ma ei m5elnud nii. Tema meelesr. KSik korral-dub, usu mind, kui asju esitada vdhehaaval. Sobival mo-rnendil selgitan k5ik.

- Millal?

- Varsti. kiill nled.Vastuse viirtus Margeriitale langes, sest see tuli viivi-

tades. Lisaks k5neles mees ikika veil sosinal, kalessinurkat6mbu-nult,- nagu .dhvardaksid teda need v6imsad ,lagedadp6llud iimberringi, otsekui oleks ta nende vang v6i irmu-

2 - Uibopua l7

alune. Niiviisi - hoolimata abitusem sealgi - polnudHarald kunagi esinenud linnas, seal, kus nad tutvusid.

piiksip6,lve, tehes tu jirelejdtmatusega,nagu oli olnud jlr simises.

Suure p5lluhob t matsudes maha taebavdrdse paarilise kapjade kiledalt kopsides kivik6val tee-pinnal. Taevale oli t5mbunud mingi viire v5i loor, milletagant plik algust. S5idust kuju-nes hoopis kujutlenud ja ta. eioodanudki oleks viivituses ol-nud mingi piisemine.

Seda kiiremini nlis veerevat aeg ja kaless, mis peagikiindus vanaaegse kahekordse hdlrberi erte suure, hool-duse puuduse$ k6neleva rohuaia serval. S5idurk peatustrepi ees terve lalgrauaga mahaastumise poolel. Haraldkontrollis seda oma liihinigeliste silmadega madalale allakummardudes, astus siis ise ees maha ja t6stis Margeriitakalessist, teda p5lvede iimbert emmates. Kutsar ulatas omajalgade 6narusest kohvri ja rehvid veeresid raginal iilekruusapinna kalessi eemaldudes. Hobuseid polnud vaja tallis5iduks minekule laksutada.

Kedagi polnud neil trepil vastas.Nad sisenesid kSrgesse esikusse, Harald kohvriga ees.

Esik ol'i tziis kiilgaknast langevat mahedat valgust, milleskiiktrsid iiksikud kaseokste haprad varjud. Akna 0lemisedklaasid olid punased ja sinised ning siigav vaikus valitsesvanas maJas,

Harald asetas kohvri ,suure rokokooraamis esikupeegliette ja Margeriita pidi end peaaegu tahtmatult kohendamahakkama. Talle niis, nagu oleks ta peegelpilt selles v6im-sas 'kullatud viirudega valges raamis otsekui kiilrnetanud.Ta kleit oli kortsunud ja, kuigi ise veel iisna noor, tal olienese meelest sinakas, nllginud nigu. Oli liiga valge ja seetegi, et nlhtusid paar piistkriipsu nina k5rval, mida vSis

18

ka tkortsudeks seletada. K6igele muule lisaks v6isid paha-tahtlikud ehk iielda, et Harald oli saanud kui mitte otse

ta, kuidas ta 6la tagaja ndgi, et seal seisiss noogutas. Vana naine

avas ka teise uksepoole ja ta selja taga hoone sisemusesndhtus niiri.idhall juuksekr6huda. Mulseljast. Kuidkui ta talle kiega ku,tsuva liigutuse tegi,

Laenttudkdru rattad

"orn**rt kiledalt, ktri Marga-

retha ja Oskar juba mitmendat korda oma kolikoormatiiles mdlkke t5ukasid.

See oli aguli iiks tiihje k6rvaltdnavaid, mis tee Oskar olivalinud. Munakivine sillutis kummus iiles kingulaeks kol-laste, tuhmunud puumajad.e ja t6rvatud plankaedade vahel.Ees ei nd.hturnud muud tkui otsatu tiihi tolmuhallsinine tae-

kive ja siis lendas sealt sidemeid.Margarotha lonkis klru k6rval ja taga, k6hnad pikad

kded elutuina ripnernas k'iilgedel, ja ta silmis keedes vesi.

t9

Oskari v6idur66mus hoiak oli talle v66rastav, peaaeguhirmutav.

Ta oli dsja pannud enda taga viirnast korda kinni omasenise kodu ukse ja oleks niiild tahtnud suure hidleganutta, [rui poleks juba 5ppinud kartma Oskarit, kes seda

- ta oli kindel - vihimalgi mdd.ral poleks m6istnud.Tema, Marganetha, oli oma kaheksateistki.imne eluaastaga

alles laps, ja Oskar tema kSrval suur, elust karmistunudvanem, kuigi mitmeti heatahtlik mees. Ta oli rippuvatepuhmaskulmudega, tavaliselt vaikne ja raskepdrase olemu-sega. Ta oli tijcjtanud metatrlitiiiilisena iihes mehhaanikatiiii-kojas ja oli ddrmuseni kokkuhoidlik tijijriihhija, kes unistashaljast oksast ja uskus, et selline oli m5istlikule mehele kasaavutatav. Konkreetselt oli tal praegugi silma ees see siht.Seegi liitus nende kolimisse.

Margaretha ema, keda titar vd:ga oli hinnanud, peaaegujumaldanud, oli sageli cielnud, et Oskar oli tubli mees jaoleks kindlasti olnud hea perekonnaisa, kui ta elu poleks

see, et Oskar liiga kSrgelt hindas raha ja vara, kdikemaist ja kdegakatzutavat, il.ma vihimategi vaimsete huvi-deta. Ent selliseid rnehi oli maailmas palju tollel viimaksometi saabunud majanduslikul t5usuperioodil pirast pikkikriise ja viletsusi. Neid polnud m'itte vlhe ka nendi endivdikeses rkodulinnas, kus i.iritati mitmesugust vdiketiiiistust.Veel dsja ndlginud maal olid edu, j5ukus ja v6im niiiidi.ildiseks sihiks.

Ainult Margaretha ema oli olnud teissugune. Haigla-teenistusest vaba aja, mis iile jii ta 6eunivormi juurdekuuluvate tanude, kraede ja mansettide pesemisest, td'rgel-damisest ja triik'imisest, veetis ta lugedes, vanu perekonna-albumeid korraldades v6i maalid,es akvarelle liblikate, lin-dude ja lillede motiividel, milledega olid kaetud nendekorteri seinad ja mida ta kinkis haiglas vahel ka oma

20

patsientidele. Margaretha ema polnud kartnud oma arya-misi ka Oskarile vdlja oelda ja teda ka noomida. Ent Os-kar naeris, tundes end neist noomitus'test koguni meelita-tuna 1a kiisides vastu: Kas keegi vaimust sdijnuks saab?Raha paneb rattad kdima . . .

Ies oma ema, kellekontsadega must

eriin ja valge t1r

- oli talle nagususe tunnuseks, mida salaja eneselegi selga proovis. Marga-retha ise oli murdeealiselt k5hn, labaluude seistes tiiva-kontidena piisti, ja ema riided ei sobinud talle vihemalgimddral. Ema oli oma kiitumiselt alati viirikas ja rahulik,natuke nukra naeratusega, temL aga nlrviline, nuttes tihti.Selle poolest tundis Margaretha end m5neti ortse ema vas-tandina. Tal ei olnud pi.isi ega meelerahu. Ta iiritas tijiidmiii.ija-Spilasena mitrnesuguseis irides, ei piisinud aga kuskikaua, tundes end v55rana, ja tal ei ,tekkinud s6pru.

Oskar oli olnud nende alliiiirnik niikaua kui Margarethamlletas. Neil oli viike kahetoaline korter, millest viiksemtuba oli kciiigi k5rval eraldi. Selle olid nad sunnitud viljaiiiirima, sest ema palk oli vdike. Milline 5nn, oli emaijelnud sageli, et neil oli Odkari-taoline alliiiirnik. Tegeli-kult ei kasutanud Oskar tuba iildse muidu kui nldala-l6ppudel. Ta tcidkoht oli linnast eemal j6ekdirus, kus tiiii-koda oli spetsialiseerunud peamiselt rnootorpa.^tide ja vdik-semate j6elaevade ning praamide remontimisele. Oskariloli tciiikohal kasutada vlike tuba irklis, mille ise oli sinnameisterdanud. Seal leidusid magamiskoiku, kdmblalaiunelaud ja pink. Et tramrnipeatuseni oli tiikl< maad, siis oliOskar ammu vdlja arvestanud, e't hoolsal 'tunnit6cjlisel eitasunud kaotada tiiciaega asjatute ja pitkkade s5itudega,kui tal polnud perekonda ja kindlat kodu. Kooliajal oliMargarethal olnud 6igus kasutada Oskari tuba 6ppimis-peigana, kui teda ennast polnud kodus. Selle arvel aryatimidagi maha Oskari iiiirist.

Igal laupzieva 5htupoolikul tuli Oskar koju puhtana,otse saunast, liikudes kiiiigis iileskeeratud varrukatega ning

2L

valmistades ,tassi teed, silmapaistvalt roidununa ja unisena.LSks magama ammu enne muid ja magas siigavalt jirg-mise pleva hommikupoolikusse. Vaene rnrees, tapab endtiidga, iitles ema tihti.

Siis jSid nad kohnekesi kiiiigis piihaplevast hommiku-ruka-

'itrTmisi nauditud kann 5lut m6nes 'suitsuses Olf.po"r, tiil?isamasuguste tdijmeeste keskel, kelledest paljud nastat%aolid tuttavaiks kulunud. Ning edasi 5htu oma toas tiiviltsuletud ukse taga, ki.iiirakil laua kohal, mis oli tlidetudpaberilehtede ja arvestustega. Jirgmisel pleval oli Marga-retha vahel neist leidnud veel mSned laua alla pudenenult:tohutu suure ja nurgelise kd,ekftjaga arvestustulbad, millestta midagi ei mSistnud. Esimese varahommikuse trammiajal oli Oskar juba kadunud kifl<ivarbail lebi kititgi, vdlisusrvaevaltkuuldavah sulgedes. Milline 5nn, et neil oli sellineiiiiriline! kordas ema sageli.

Selle aastaid kestnud, oma reeglipirasuses peaaegu idiilli-lise olukorra katkestasid jirsult kaks otse pievapealse tlp-su,sega juhuslikult kokkulangenud siindmust.

Margaretha sai iihel pieval iris, kus seekord juhtus tiiii-tama, kiire kutse teatega, et tema emaga oli haiglas midagijuhtunud. Oli Shtupoolik ning et oli olnud ainult viheaega sulgemiseni, ei olnud lriornanik andnud teadet enneedasi, kui t<itiaeg oli l:ibi.

Haiglasse j5udnult v6ttis teda vastu siingelt t5sine amet-nik haigla direktsioonist, kes k5igepealt kiisis tema vana-duse jlrele, ning selle kuulnud, talle lakoonilisel,t teatas, etta ema oli surnud. Teda viidi haigla kabelisse, kus alati sealseisvate loorberipuude vahele oli asetatud iiksik sartk. Kaasavad ja seal lebas ta oma tiies 6eriietuses, silmad suletud,nigu liikumatu ja rahulik. Kui poleks olnud marmorkahva-tusr ta nd,ol ja kltel, oleks v5inud arvata, et ta ainultma8as.

Alles plevi hiljem oli Margaretha saanud teada, et oli

22

tegem iikesest kisirelvast tipselt siida-messe ja et ema oli polimei valdusseadress kirja, mis pidi talle iile antamalema

Samal ajal oli ka Oskar teel koju, ootamatult kesk ni-dalat. Oli juh,tunud kaua arvestustes seisnud asi - kuidtunduvalt varem kui ta majanduslikud kalkulatsioonid seda

tunduval,t varem. Miiiigitehing oli an'tud advokaadi,kontorika'tte, mis hakkas korraldama likvidatsiooni suurima kiiru-sega. Senine omanik ei seganud enam millessegi, oli agajltnud korralduse, et kui m5ni seniseist ttjiilistest oleksostjate hulgas, pidi sellele jddma ees6igus.

Nii tuli Oskaril otsustada rutulisel,t ning ta oligi teelkoju, et senist tuba linnas iiles iielda. Tiiiikoja juurde kuu-lus viike, kolmetoaline korter, rnilles senine omanik siianiiiksiplini oli asunud. Seejuures oli tiks tubadest kasutuselettev5tte kontorina. Oskaril ei olnud mingit m6ter enampidada tuba mujal ja pealegi sundis tehtud otsurs tedasuurimale kokkuhoiule.

Siigavalt orna m6tetesse kaevunud Oskarisse m6jus eest-leitud olukord ja kuuldud uudis samuti vapustavalt. Mar-garetha nlgi esimest ja ainsat korda oma elus seda kohma-

at ja nad nutsid koos m5lemad,levis niitid juba tiihjana tundu-tag nt heiastus ainult harvade

O6,si elkas nutust, masendusest ja vlsimr.r,sest segastunud

23