Embed Size (px)
Citation preview
�Kuressaare Gümnaasiumi nädalaleht
Kuressaare Gümnaasiumi nädalaleht Nr. 22 (381) 18. veebruar 2009
Lk. 3Kohast, kust kõigil oli kahju lahkuda... ehk Elu suuskadel Lk. 5
Kirjand on ukse ees -abituriendid, vaimu teritama! Lk. 6
Tänan kõiki algklassi so-listide võistlusel osalenud lauljaid, muusikaõpetajaid ja abiks olnud klassiõpetajaid.
Tänud Poistelaul 2009 eelvooru võistlejatele ja ju-hendajatele.
Veikko Lehto, muusikaosakonna juhataja
Tänan muusikaosakon-najuhatajat Veikko Lehtot nädalavahetusel toimunud KG algklasside Laululinnu ja Saare maakonna Poistelaulu võistluse korraldamise eest.
Tiia Leppik, KG Huvikool Inspira
direktor
KG Laululind 2009 on Kerstin Tang
Laupäeval, 14. veebrua-ril toimus meie kooli au-las juba viieteistkümnendat korda Kuressaare Gümnaa-siumi algklasside lauluvõist-lus. Kokku osales 31 ande-kat ja omanäolist noort solisti 1.-4. klassini. Poolteise tunni vältel lauldi aastaaegadest, kevadest, lindudest-looma-dest, perest, kodust, õpetajast ja veel paljust muust. Laule aitasid esinemisküpseks har-jutada muusikaõpetajad Hel-le Rand, Mai Rand, Pilvi Ka-ru, Laine Lehto ja Veikko Lehto. Ürituse läbiviijateks - teadustajateks olid 5a klas-si tüdrukud Kristina Liiv ja Eliis Mets. Tublisid laululap-si hindas žürii koosseisus Tiia Leppik, Malle Veske ja Grete Pihl.
Tänavuse aasta Grand Prix` ja tiitli KG Laululind 2009 pälvis 2a klassi õpilane Kerstin Tang. Teised auhin-
nalised kohad jagunesid all-järgnevalt:
1.-2. klass: 1. koht Sten-Erik Liiv 1b, 2. koht Johanna Arak 2b, 3. koht Heleri Siinor 1b.
3.-4. klass: 1. koht Kate-riine Püüa 3b, 2. koht Greete Paaskivi 4b, 3. koht Carmen Verhovitš 3b
Žürii andis välja ka hulga-liselt eripreemiaid:
Merilyn Tenno ja Gätriin Nuut – armsa esituse eest, Karl Sirel - mehise esituse eest, Märten Lehto ja Isabell Kasesalu – südamliku esitu-se eripreemia, Gretten Vaga, Chrisanne Prei ja Triin Lõh-mus – ilusa hääle eripree-mia, Sander Berens – rõõm-sa esituse eest, Natali Koppel – küpse hääle eripreemia, Merilin Mälk – julge esitu-se preemia, Rahel Kirs – kii-re laulu preemia, Karl Jõgi ja Sanna Marcelle Ots – kostüü-
mi eripreemia, Hanna Tam-mel – särtsaka esinemise eest, Eliise Maripuu – konkreet-se esituse eest, Carolina Rah-nel – sõbrapäeva eripreemia, Lisanna Himmist – vapruse preemia, Eliisa Laur ja Ave Mägi – vahva esinemise eri, Kettli Tamm ja Grete Salumä-gi tubli esinemise eest, Sand-ra Pilter – ägeda esinemise eest ja Kristjan Mäeots – ras-ke laulu preemia.
Klassiõpetajate lemmiku-teks osutusid Sten-Erik Liiv ja Kateriine Püüa. Publiku lem-miku tiitli pälvisid Kerstin Tang ja Greete Paaskivi.
Suured tänud abi eest üri-tuse korraldamisel ja läbivii-misel kõigile muusikaõpeta-jatele, samuti Merle Tustitile ja Grete Pihlile.
Veikko Lehto, muusikaosakonna juhataja
Kerstin Tang - Grand Prix. Foto: ETV (Laulukarussell 2008)
Sünnipäevad
Õpilased
Regine Trei 8B 18.02Amor Luup 10C 18.02Kirsti Kask 5A 18.02Ilmar Leimann 10C 18.02Raigo Põld 9B 20.02Triin Truumure 4A 22.02Teele Azarov 11B 22.02Henri Vabar 1B 22.02Marten Truu 10C 22.02Karl Sirel 1A 23.02Mirjam Tenno 6B 23.02Kaur Kuusk 4B 23.02Margared Saar 11D 23.02Elisa Avik 11D 23.02Kusti Aavik 4B 23.02Mardo Niinep 10D 23.02Liisi Lonn 12C 23.02Andri Vanem 11A 24.02Madis Aavik 12C 24.02Mihkel Šesterikov 5B 24.02Karina Peel 6A 24.02
Töötajad
Leili Raadik 19.02Karin Hütsi 19.02Mart Aardam 19.02Katrin Perova 21.02
Teated
Söökla juhataja lahendab tekkinud probleeme!
� Kuressaare Gümnaasiumi nädalaleht
Toimus Poistelaul 2009
Pühapäeval, 15. veeb-ruaril toimus Kuressaa-re Gümnaasiumi aulas lau-luvõistluse Poistelaul 2009 maakondlik eelvoor. Võistle-ma tulnud 15 solisti jagune-sid 5 vanuseastmesse. Žürii koosseisus Malle Stint, Ma-rika Aarnis ja Villord Laul valisid välja 11 tublimat, kes saavad jätkata võistlust 12. märtsil Tallinnas. Pa-
rimateks osutusid: Sander Berens (V.Lehto), Alo Ben-no (M.Ausmees), Sten-Erik Liiv (V.Lehto), Märten Lehto (V.Lehto), Karl Sirel (V.Lehto), Karl Jõgi (P.Karu), Carlos Liiv (R.Oeselg), Hel-dur Harry Põlda (P.Karu), Risto Paiste (L.Lehto), Sass Pääsk (L.Lehto), Martin Õis-nurm (V.Lehto).
Tänukirja tubli osalemi-
se eest said veel Mart Truu (R.Oeselg), Mattis Käst (M.Veske), Hendrik Aksalu (M.Veske) ja Andry-Sten Tõ-ru (M.Rand).
Tänu kõigile osalejatele ja juhendajatele. Rahaliselt toe-tasid üritust Eesti Kultuur-kapital ja KG Sihtasutus.
Veikko Lehto, muusikaosakonna juhataja
Meie tublid tegijad
Pühapäeval, �. märtsil kell �6.00 toimub Linnateatris Kuressaare Gümnaasiumi galakontsert, kus tradit-siooniliselt esinevad meie kooli parimad tegijad.
Õhtu jooksul näeb-kuu-leb lavalaudadel õpilasi alg-klassidest gümnaasiumini, esindatud on nii sõnakunst, ansambli- ja soololaul kui instrumentaalmuusika ning erinevais stiilides tantsu- ja liikumisnumbrid. Sel aastal lisavad oma panuse kontser-di-kavva ka KG õpetajad.
NB! Pileteid (õpilasele ja pensionärile 25 kr., täiskas-vanule 50 kr.) saab sel aastal osta vaid eelmüügist alates E.16.02 kuni R.27.02 muusi-ka vaheruumis 102 või Ku-ressaare Linnateatri kassas.
Laine Lehto, peakorraldaja
Teated
Aina kiiremalt läheneb koo-limoe konkurss
Kuressaare Gümnaa-siumi koolinoorte moeloo-me konkurss KG LOOK – KOOLIMOOD 2009 toimub seekord 2. apr 2009. a kooli aulas algusega 18.00
Konkursi teemad: Meri on, meri jääb..., „Vaim“ tu-li peale (vaba teema)
Võistlus toimub kolmes erinevas vanusegrupis: 4.-6. klassid, 7.-9. klassid, 10.-12. klassid ning osalemist ar-vestatakse klassidevahelises võistluses.
Esinejad peavad olema end eelregistreerinud hilje-malt 26. märtsiks 2009. Re-gistreerimisel tuleb ära mär-kida:
1) autori(te) klass; 2) autori(te) nimi (nimed), va-nus ja kontaktandmed; 3) kollektsiooni nimi ja teema, milles võistlete; 4) nimekiri modellidest jt. show`s kaasa-tegijatest.
Täpsemalt loe kooli ko-dulehelt.
Gümnaasiuminoored saavad osaleda ka vabariik-likul moekonkursil Super-Noova 2009 (Reglementi loe www.supernoova.ee).
Info ja registreerimine R. Kaubi (ruum 201). Nõel näp-pu!
Raili Kaubi, käsitööõpetaja Poiste korvpallist! Täpsustan eelmisel nädalal ilmunud tulemusi. Poiste korvpalli meistriteks tuli 12c, teiseks 11d
ja kolmandaks 12f. Suured vabandused! Gettel Sink
Meie KG, 18. veebruar 2009
�Kuressaare Gümnaasiumi nädalaleht
Viimane naer ja uni - nende karmide sõnadega algas teekond!
Nende karmide sõnade-ga alustame oma teekon-da Kurgjärvele, kuid pidi-me hiljem nentima, et nii see ei olnud. Kuigi kell oli alles natuke viis läbi, õhkus reisi-seltskonnast positiivsust ja muretut meelt. Sellised me ju olemegi, kui nädala jook-sul pole vaja ühtegi teoreemi tõestada ega ühtegi imelikku sõna saksa keeles purssida.
Bussis mängiti kaarte ja kuulati muusikat, kuid kõi-ge populaarsem tegevus oli magamine. Nagu enne mai-nitud, pidi ju see meie vii-maseks jääma. Vaid mõni suusa-entusiast oli läbi ja lõhki energiline.
Jõudsime oma ööbimis-paika lõunasöögi ajaks. Kui kõhud täis, pidime kohe mäele minema. Esimese päe-va pärastlõuna oli pühenda-tud mäkketõusule ja sealt ka allalaskumisele. Mis läheb üles, peab ka alla tulema. Värisevate jalgade ja plagise-
vate hammastega sõidetakse mäest üks ühe järel alla. Päe-va lõpuks oleme õppinud, et puu on hea meetod pea-tumiseks ja gravitatsooni-jõud on suurem, kui me ea-les oleks võinud arvata.
Sai käidud ka “kultuu-ri tegemas”. Külastasime Kreutzwaldi majamuuseu-mi Võru linnas ja Metsa-vendade talu, mis oli piiri-le nii lähedal, et nii mõnelgi tuli sõnum: “Tere tulemast Lätti!”. Nüüd saab öelda, et korra sai ka riigist väljas käi-dud. Metsavendade talu ise-enesest oli väga huvitav ja kurb oli kuulda, kui raske peab mõne inimese elu ole-ma. Talus sai lõunasöögi ajal ka lauluviis üles võetud.
Käidi ka jalgsi Suurel Mu-namäel. “Vot see oli matk!” kommenteeris “väikest” ja-lutuskäiku üks minu klassi-vend. Suur väsimus aga ei saanud varjutada imeilusat vaatepilti, mis avanes mäe-
tipust.Päevad möödusid ja kät-
te jõudis viimane päev. Va-hepeal sai õpitud erinevaid suusastiile ja muud kasulik-ku suuskade hooldamise ja isegi ka käitumise ja tubade koristamise kohta. Sest oli ju igal hommikul tubade kont-roll. Viimasel päeval toimus Kuressaare Gümnaasiumi 8. klasside suusatamise MV. Poiste parim oli Mihkel Aa-vik ja tüdrukute parim Liset-te Toplaan.
Me jätsime endast ma-ha suusatatud kilomeetrid ja isegi murdunud suusad ning alustasime sõitu kodu poole. Kohta, kuhu esimesel päeval tahtsid kõik tagasi, kuid vii-masel oli kõikidel kahju suu-samägedelt lahkuda.
Kristiina Avik, 8.a klass
Vaprad KGlased suuskadel- kadestamist väärt?
Elis Ramst sai üle-eesti-liselt talveluuletuste kon-kursilt preemia
Kooliportaal kooli.ee kuulutas välja talveluuletus-te konkursi, kus võisid osa-leda kõik noored üle Eesti - algkoolidest ülikoolideni, õpetajatest täiskasvanuteni. Kooli.ee portaali laekus kok-ku 1471 luuletust.
Parimad tööd valisid väl-ja Contra ehk Margus Kon-nula, Sven Kivisildnik, Ül-le Kauksi, Jaak Urmet, Liisi Ojamaa. Elis Ramst (11. c) sai gümnaasiumi vanuseast-mes V-VI koha.”Kellena?”
Lumi, maailma kaitsjana.Mina, maailma maitsjana.Jää, järve katjana.Tuul, vigade matjana.Talv, kirgliku toitjana.Öö, näruse koitjana.Luuletus valmis humani-
taarsuuna värsiõpetuse kur-susel.
Merle Rekaya, eesti keele õpetaja
TeatedTähelepanu! Kooli ujulas algavad tasulised ujumis-tunnid
Lastele pühapäeviti kl. 12.00. Tundi ootame kooliea-lisi lapsi.
Täiskasvanutele kolma-päeviti kl. 21.00. Võimalus õppida ujuma kogenud tree-neri käe all. Kunagi ei ole hil-ja ujuma õppida!
Vajalik eelregistreeri-mine telefonil 4556563 või 5287490
Norma Helde
Lühidalt
EV aastapäeva aktused, reedel, 20. veebruaril koo-li aulas
kell 9.00 1. -3. klkell 10.00 4. -6 .klkell 10.45 7. -9. klkell 11.45 10. - 12. kl
Anneli Meisterson, noorsootöö ok juhataja
Meie KG, 18. veebruar 2009
KG noortesaade Rendez-vous on raadio Kadi eetris kolmapäeval, �8. veebrua-ril kell �8.00!
Seekord räägime vabarii-gi parimaist ehk lauljast, et-lejast, ujujaist ning 11. klassi Rootsi-projektist.
Merle Rekaya
� Kuressaare Gümnaasiumi nädalaleht Meie KG, 18. veebruar 2009
Euroopa peopesal
Mina käisin eelmise nä-dala lõpus Prahas, kus toi-mus eTwinning’u aasta-konverents. eTwinning on üle-uuroopaline sõpruskoo-lide võrgustik. Õpetaja saab sealt leida sobiva partneri mõnest või ka mitmest Eu-roopa riigist ja teha mingit laadi õpilastevahelist koos-tööd. Seda saab teha koos klassiga klassijuhatajana, aga ka ainealaselt mitme-te klasside raames, nt kee-letundides mõne teema õp-pimise raames võiks seda ühendada ka Euroopa riiki-de õpilastega või siis reaalai-netes võrrelda oma teadmisi või viia koos läbi huvitavaid katseid jne. Valik on väga lai. Meie kool osaleb praegu nel-jas projektis – mõni neist on päris vähese osalusaktiivsu-sega – tuleb lihtsalt ära esita-da mingi väike artiklike või jutt, hiljem teiste poolt saa-detuga tutvuda ja sellega asi piirdub, mõni projekt on jäl-le veidi pikaajalisem, kus toi-mub protsess ja õpilased toi-metavad oma tegemisi aasta jooksul.
Euroopas on praegu kä-sil loovuse ja innovaatili-suse aasta. Ka konverentsil leidsid just need teemad lä-hemalt käsitlemist. Edward de Bono, üks maailma juh-tivaid teadlasi loova mõtle-mise alal, rõhutas vajadust,
et koolides on vaja õpilastele õpetada mõtlemist – ja seda just eraldi õppeainena. Koo-lid, kes on seda tegema ha-kanud, on parandanud oma õpitulemusi erinevates ai-netes 30-100%. On selge, et mõtlema arendab iga õppe-aine, aga eraldi õppeainena keskendub see ainult mõt-lemise arendamisele, mida saab siis omakorda raken-dada edaspidiselt kõikides teistes ainetes. Kahjuks de Bono arvukaid raamatuid ja õpetusi minule teadaolevalt veel eesti keeles ilmunud ei ole, kuid usun, et temalt oleks meil palju õppida.
Teine oluline märksõna,
millele keskenduti, oli loo-vus. Paraku kipub olema nii, et lapsed, kes on sünnipära-selt väga loovad, hakkavad seda võimet koolis üsna kii-resti kaotama. Kool paneb paika reeglid, loogika, nor-mid ja kõrvalekalded on pi-gem negatiivsed, läbi eksi-muse õppida lastakse vähe, vähe tehakse ka koostööd. Loovus jääb justkui väikseks kõrvalteeks, kuhu meie koo-lisüsteemi sees peateelt põi-gata on üsna raske. Sellest on väga kahju. On selge, et kool loovusega tegeleb, aga see on pigem ühekülgselt kunstilise loovuse arenda-mine, puudu jääb aga ideede
loovusest. Loovust küll õpe-tada ei saa, aga seda saab soodustada, luues õige kesk-konna ja tingimused.
Kui meie koolis leidub õpilasi, kes tahaksid väga mõne sõprusprojektiga tege-leda, aga õpetaja selleks või-malusi pole leidnud, siis pa-lun pöörduge minu poole ([email protected]) ja kindlasti leiame mõne või-maliku koostööpunkti mõ-nes projektis.
Õpetajatele aga infoks – 6. ja 7. märtsil toimub meie koolis kogu Saare maakon-na õpetajate koolitus eTwin-ningu alal, mida korraldab Tiigrihüppe Sihtasutus. See tutvustab eTwinningu põhi-mõtteid ja toimimist, samu-ti tutvustatakse erinevaid keskkondi ja vahendeid, kus koostööd võimalik arendada ja vormistada. Seega, palun kõigil aegsasti see aeg en-dale reserveerida, koolitus on väga hea ja olgem ausad, õpilastele on selline vahel-dus väga teretulnud – aitab kaasa kindlasti ka loovale mõtlemisele ja ka teile õpe-tajatena pakub see kindlasti mitmeid väljakutseid ja õn-nestumisi.
Madli-Maria Naulainen, sotsiaalteaduste osakonna
juhataja
Erinevate riikide esindused eTwinningu konverentsil (foto: Madli-Maria Naulainen)
Edward de Bono (foto: Madli-Maria Naulainen)
�Kuressaare Gümnaasiumi nädalaleht
Inspiratsiooni kirjandi kirjutamiseksKooli raamatukogu pakub abiturientidele valiku raama-tutest ja artiklitest, kust saab eeskujusid ja inspiratsiooni kirjandi kirjutamiseks.
Teemavaldkond Eesti ja eestlased:
Toomas Hendrik Ilves “Eesti jõudmine” - Eesti pre-sidendi kõned ja kirjutised aastast 1986-2006;
E. Soosaar „Isa ja aeg“ - mõtisklus teemal Eesti ja eestlased;
„Valge kääbustäht haju-vas kõiksuses“ Esseid. - Ees-ti haritlased mõtestavad Ees-tit ajas ja ruumis;
J.Tätte „Piknik Reiu jõel“ - me ei tohi unustada, kui habras ja õrn ning kui mõõt-matu väärtusega on Eesti-maa, eesti keel ja eesti inime-ne.
Teemavaldkond Eetika, moraal, religioon:
G. Aarma „Mida paljud ei tea. Müstika ja maagia“;
R. Byrne „Saladus“ - ra-ha, tervis, suhted, õnn ja kõik muu, millega siin maa-ilmas kokku puutud;
M. Gauchet „Religioonist demokraatias“ - essee ilma-likkuse arengust;
N. Owen “Metafoori maagia” - hea allegooriliste lugude kogumik;
T. Sepp „Peregrina päe-vik“ - kuulsat palveränduri-te teed Camino de Santiagot läbivate rändurite lood;
P. Coelho “Alkeemik” - sümbolistlik muinasjutt, mis räägib enesele õige tee leid-misest.
Teemavaldkond Inime-ne ja ühiskond: sotsiaalpo-liitika, majandus, ajalugu:
G. Aarma „Mõtlemise sa-lapära“ - inimese saatus sõl-tub tema mõtetest, tuleb hei-ta pilk endasse ja me näeme lahendusi ;
A. Selinko “Desiree” – tagasivaade kuulsasse Na-poleoni ajajärku. Armastus-romaan, milles põimuvad kirjaniku fantaasia ja ajaloo-line tõde... Desiree on Mar-seille’ siidikaupmehe tü-tar, kellest saab marssal
Bernadotte’i abikaasa ja hil-jem Rootsi kuninganna.
Stephen W. Hawking. Aja lühilugu. Suurest Pau-gust mustade aukudeni“ «Akadeemias» nr 4, 1993, lk. 878, ja Akadeemia 1992, nr 12, lk. 2651 - mida see tähen-daks, kui me tõepoolest avas-taksime universumi lõpliku teooria?
Teemavaldkond Kul-tuur: keel, kirjandus, ku-jutav kunst, muusika, arhi-tektuur, teadus:
H.Runnel “Ei hõbedat, kulda” – esseid kirjandusest ja eetikast;
R. Stenersen “Edvard Munch”- kuulsaim Norra maalikunstlik, inimene, kes
tundis elamisest niisama vä-he rõõmu, kui talus inimeste keskel viibimist;
W. S. Maugham «Kuu ja kuuepenniline» - värvikas ja liigutav lugu Prantsuse maalikunstniku Paul Gau-guini ebatavalisest ja äärmi-selt traagilisest elust;
“Paul Gauguini maalide-tagune revolutsioon”.- Aka-deemia 2006 nr. 8, lk.1651-1674 - artikkel kurioossema maalikunstniku Paul Gau-guini tavatust reisist Tahii-tile;
Theun de Vries „Remb-randt“ - vaatlus vanane-va kunstniku ja ta lähedaste psüühikasse ajal, mil kunst-niku lühike intensiivne õn-neaeg oli möödas ning tema täht kaasaegsete silmis juba langemas;
M. Vlady „Katkenud lend“ - Prantsuse filminäit-leja Marina Vlady mälestu-sed oma mehest Vladimir Võssotskist, traagilise saa-tusega näitlejast ja populaa-rsest lauljast;
Edith Piaf „Minu elu“ - prantsuse levimuusika ikooniks tituleeritud Piafi loomingu kõrval pakub tä-naseni kõneainet tema ar-mulugudest, sõltuvustest ja õnnetustest tulvil eraelu.
Teemavaldkond MeediaAnu Vissel „Meedia kui
mängude vahendaja ja uu-te mängude allikas“ http://haldjas.folklore.ee/pubte/meedia/mangud.html - kir-jeldatakse meediamänge;
N.Carr “Kas Google muudab meid lolliks”, Aka-deemia 2008, nr. 12, lk. 2708-2719;
Teemavaldkond Rahvus-vahelised suhted: ajalugu ja tänapäev
Anna Politkovskaja “Ve-ne päevik” - inimeste lood korruptsioonist läbiimbu-nud Venemaal;
Teemavaldkond Sport, harrastused, vaba aeg G.Svan “Gunde” – autobio-graafia maailma kõigi aega-de edukaimast meessuusa-tajast.
Teemavaldkond Inime-ne ja inimsuhted
L. Ulitskaja „Lõbus ma-tus“ - raamatus kohtad põ-nevaid elulisi tüüpe „Oma elu elades peab inimene lep-pima nii eluga, olgu see kui
tahes raske ja rõõmutu, kui ka surmaga, mis, kust poolt ka ei vaataks, on elu välti-matu osa. Ja rõõmu, valguse ja lootuse allikaks on elu ise – vähemasti nende puhul, kes selle mõtteni areneda on jõudnud.”
J. Steinbeck „Hommiku pool Eedenit“ - ühe pere lugu, armastus, inimolemus, isa- poegade suhe, vihkamine; J.D.Salinger „Üheksa jut-tu“ – noore inimese konflikt ühiskonnaga, perega, kooli-ga, iseenese otsingud;
Sass Henno „Mina olin siin“ - narkodiileri elu jube-dus, tänapäeva noorte väär-tushinnangud ja hirmud;
F.Scott Fitzgerald „Rikas noormees“ - moraalilangu-se, elupõletamise ja egoismi paljastamine;
Golding, W. „Kärbeste jumal“ - inimühiskonna tek-kimise mehhanism, selle jul-mus, haavatavus ning eba-täiuslikkus, aga ka elujõud.
V. Kantor „Krokodill“ - üks päev alkohooliku ja eba-õnne ohvri elust;
Colleen McCullough „Ogalinnud“ - suurimat saa-vutada saab ainult suurima-te kannatuste hinnaga...kolme põlvkonna lugu, nen-de rõõmudest ja muredest, kibedatest pettumustest ja ülendavatest saavutus-test, unelmaist ja kõiguta-matust hingejõust, millega nad õnnetusi taluvad, aga ka tumedatest kirgedest ja keelatud armastusest; D.Leesalu “Mängult on pä-riselt” – laste ja vanemate konfliktsed suhted, kooli-mured, -vägivald ja puber-teediea kasvuprobleemid; L. Arme “Duubeltüdruk” – teismeliste enesevalud; K. Hamsun “Victoria”- maa-ilmakirjanduse kõige välja-paistvam armastusromaan;
Urve Aedma, raamatukogu juhataja
Meie KG, 18. veebruar 2009
6 Kuressaare Gümnaasiumi nädalaleht
Vastused õpilaskoosolekul tõstatatud probleemidele meie koolisööklas Probleem: pikad järjekor-rad, vähe aega söömi-seks, trügimine.
Trügimise kohta vastan vanasõnaga: „Ära tee teise-le seda, mida ei taha , et sul-le tehtaks“.
Kui kõik õpilased suu-daksid nii mõelda ja käitu-da, siis ongi probleem la-hendatud. Trügijate korrale kutsumine võtab ka söökla töötajatelt suure hulga ener-giat ega peaks olema meie igapäevane töö. Viisakas käitumine järjekorras, kaa-sõpilaste austamine, teistega arvestamine säästaks meid kõiki.
See, et õpilastel on vä-he aega söömiseks, on tões-ti probleem. Rahvast on majas palju ja suurem ena-mus soovib süüa vahemikus 12.00-13.00. Paraku ei ole see võimalik ka kõige pare-ma tahtmise juures. Lahen-
dusena on klassijuhatajatel/õpetajatel kohustus vasta-valt tunniplaanile leida õpi-lastele „kindlad söögiajad“ (paaristund, tunni alguse või lõpu nihutamine jne.). Tunniplaani muutudes on oluline muuta ka „kindlaid söögiaegu“. Õpilaste poolt pakutud lahendus, et konk-reetsed klassid söövad iga päev mingil kindlal vahe-tunnil, on ka eelnevatel aas-tatel teemaks olnud. Paraku ei olnud suurem osa güm-naasiumiõpilastest selle-ga päri ja direktorile koguti sellise lahenduse vastu suur hulk allkirju! Selline lahen-dus tooks endaga kaasa koo-lipäeva pikenemise (20-mi-nutilised söögivahetunnid) ja välistaks õpilaste sööklas-se lubamise väljaspool neile ette nähtud vahetundi. Prae-gune variant, kus õpilane valib söögiaja vastavalt oma
„kõhutundele“ on minu ar-vates sõbralikum.
Probleem: portsud väike-sed.
Ei vaidle vastu. Kelle jaoks suured, kelle jaoks väi-kesed. Sööklas on iga päev päris suur valik toite, millest õpilasel on oma soovi järgi võimalus küsida taldriku-le just need toiduained, mi-da ta soovib. Taldrikureegel ütleb, et põhitoit moodustab taldrikust ¼, lisand ¼ ning erinevad salatid ½.
Ka salatite valik on meil mitmekesine, kuid paljud õpilased ei lisa praele sa-latit ning siis tundubki, et portsjon on väike. Samas on ka neid, kes ei suuda sugu-gi mitte kogu portsjonit ära süüa. Sellisel juhul on jäl-le tark tegu, kui palute näi-teks kartulit natuke vähem panna, siis ei lähe toit raisku ja mõned õpilased saavad li-sa. Kasutage teile antud või-malusi!
Probleem: suurem (karas-tus) jookide valik, müsli puudumine müügist, puu-viljade puudumine.
Kuressaare Gümnaasium on tervist edendav kool ning oleks patt teenida kasumit laste tervise arvelt, see tä-hendab müüa neile ebater-vislikke tooteid. Karastus-joogid ja müsli seda aga just
on. Karastusjoogid koosne-vad veest, suhkrust, süsi-happegaasist ja vähemal või suuremal määral tervisele kahjulikest lisaainetest. Üh-tegi vitamiini karastusjoogi-pudelisse ära eksinud ei ole.
Müsli sisaldab aga liialt suures koguses suhkrut ja on seetõttu koolisööklasse sobimatute toodete nimekir-jas.
Janu kustutamiseks on parim vesi, mida on sööklas müügil erinevate maitsetega ning alati on saadaval ka ta-suta joogivesi. Müügil on ka mahl, mis vastupidiselt ka-rastusjoogile sisaldab kasu-likke vitamiine ning asen-dab ka puuvilja.
Mis puudutab puuvil-ja, siis oleme püüdnud te-ha nii, et kogu aeg on min-gi valik müügil (siin oleneb palju aastaajast, kauba kva-liteedist jne). Võib tulla ette momente, kus tarnija ei ole veel värske kaubaga koha-le jõudnud ja eelmine partii on läbi müüdud. Siis veidi kannatust ja kohe on värske kaup letil.
Mis puudutab tasu-ta puu- või köögivilja jaga-mist, siis vastavalt rahaliste-le võimalustele teeme seda ka edaspidi.
Lugupidamisega :)
Tiiu Smidt, söökla juhataja
Meie KG, 18. veebruar 2009
�Kuressaare Gümnaasiumi nädalaleht
Sõbrapäeva ja vabariigi aastapäeva lisaleht Minu sõber
Minu sõbra nimi on Ka-ren. Me käime ühes klassis. Vahetunnis me räägime ja mängime koos. Ta on minu hea sõber, sest ta on lahe.
Sandra Aav, �C klass
Minu sõbra nimi on San-der. Me oleme vennad. Me mängime ja õpime koos. Ta on minu hea sõber, sest meil on koos huvitav mängida.
Holger Nõgu, �C klass
Minu sõbra nimi on Me-rilyn. Me käisime ühes las-teaias. Koos me mängime ja hullame. Ta on minu hea sõ-ber, sest ta on aus.
Gerly Ots, �C klass
Minu sõbra nimi on Na-tali. Tunnen teda juba laste-aiast. Koos me mängime ja sõidame jalgratastega. Ta on minu hea sõber ja me saame hästi läbi.
Kristiine Saart, �C klass
Lugu minu sõbrast, kes elab kodumaast kaugel
Alati on tore. Kui su lä-hedal on sõber. Aga vahest juhtub nii, et sõber elab väga kaugel ja temaga kokku saa-da ei ole iga päev võimalik. Minu sõber on minuvanune, aga ta on jõudnud juba elada mitmes erinevas riigis, nagu
näiteks Soomes ja Taanis. Praegu elabki ta Soomes ja Eestis saab käia ainult koo-livaheaegadel. Ta on oma perega reisinud väga pal-ju kogu maailmas. On käi-nud Hispaanias, Prantsus-maal, Ameerika. Aga ometi meeldib talle Eestimaal kõi-ge rohkem. Ta ootab väga koolivaheaegasud, et Eestis-se tulla. Siin elavad ta kõige paremad sõbrad. On päris hea, et tema perel on Saare-maal alles oma maja. Nad
tulevad Saaremaale jõulu-de ajal ning munadepüha-del. Siin olles söövad nad alati eesti toitu. Minu sõb-rale meeldivad eesti kom-mid. Minu juures külas olles meeldivad talle mu ema teh-tud pannkoogid. Minu sõber ütleb ikka, et Eesti on parim koht elamiseks. Tänu temale olen ma aru saanud, et oma kodumaal elada on kõige parem.
Kärt Kaasik, 6B klass
SõberHea sõber hoolib,Annab andeks ja jääb truuks.On hindamatu.
Annaliis Lehto, 6B klass
Minu sõberMinu sõber on hea, teda hoidma ma pean. Tihti oleme koos,nii töös kui mänguhoos.
Kui on abi vaja mul, nõu ma küsin tema käest. Kui on abi vaja tal, sõpra aitan kõigest väest.
Mihkel Truu, 6B klass
Milline on hea sõber?Hea sõber …• on see, kes ei löö.• on alati abivalmis.• on aus ja ei valeta mul-
le kunagi.• lohutab mind, kui olen
õnnetu.• ei naera mu üle kunagi
ega lükka porilompi.• mängib minuga alati.• ei võta mu asju ära.
Nii arvasid IC klassi õpilased
Minu koduMul on olemas kaks ko-
du: linnakodu ja maakodu. Linnakoduks on tavaline maja koos õuega. Maakodu asub aga metsa sees põliste tammede all. Majake on väi-ke, õu aga väga suur. Ümber õue kasvavad suured kuu-sed. Kevadel on seal eriti kaunis: linnulaulu kõik ko-had täis, õhus on eriline lõhn ja kohata võib igasuguseid huvitavaid loomi. Kord leid-sime tööriistakuurist riiuli
alt suure mägra. Ühel keva-del avastasime kõrvalhoo-ne pööningult nugised. Loo-mad uurisid meid, ise seisid tagumistel jalgadel. Olid vist veel noored, polnud enne inimest näinud. Puuvirnast leidsime ükskord isegi ma-gava nahkhiire.
Igal kevadel teeme põne-vaid avastusi, kuhu ja mis linnud on oma munad mu-nenud. Kaugelt käime siis nende elu- olu jälgimas: kui-das munadest pojad kooru-
vad, kuidas neid toidetakse ja mismoodi linnuvanemad poegi pesast välja meelita-vad. See on omamoodi põ-nev vaatemäng. Alati on hea meel, ,kui pesakond suureks sirgub.
Maakodus on põnevust palju. Mulle meeldib keva-diti käia metsas huvitavaid kohti ja asju otsimas. Muidu-gi meeldib mulle seal ka pal-li mängida. Ka talvel lumega on maal ilus. Ei taha kusagi-le astuda, sest kahju on seda
KoduEesti külm kargus,Värske tuul, kivine põld.Eesti- mu kodu.
Annaliis Lehto, 6B klass
Elan Eestimaal, Saaremaa mu kodumaa.Siin ma sündisin.
Ralf Heinsoo, 6B klass
Kaunis Eestimaa, minu koduks oled sa. Minu isamaa.
Loretta Tiits, 6B klass
Eestimaa, mu sünnimaaEestimaa, mu sünnimaa, sinust ikka mõtlen ma. Heitlikud su mereveed,looklevad su metsateed.
Imetlen ja hoian sind, uhkust tunneb minu hing. Eestimaa, mu sünnimaa, ei sind iial jäta ma.
Mirjam Tenno, 6B klass
Rahel Kirs �C
Meie KG, 18. veebruar 2009
8 Kuressaare Gümnaasiumi nädalaleht
Saaremaa Kaubamaja
Tesman AS Kuressaare Gümnaasium
kodulehekülg: http://www.oesel.ee/kge-post: [email protected]
Peatoimetaja Marit Tarkin ([email protected])Korrektuur eesti keele osakond
Avaldamiseks mõeldud materjalid tuleb saata iga nädala reede õhtuks. Hiljem saabunud materjalid avaldataksejärgmise nädala lehes. Materjalid tuleb saata toimetaja või küljendaja e-posti aadressile.
Kuressaare Gümnaasiumi nädalaleht
Küljendaja/kujundaja Gert Lutter ([email protected])
Ajalehte toetavad:
1 2
3
4
5
6
7
8
9 10
11
12
13
14
RistsõnaEesti praegune keskkonnami-nister?
1. Kõrgeim koht Eestis?2. Eesti näitekirjanduse raja-
ja?3. Teater Tartus?4. Maalt lähtuva kiirguse
neeldumine õhkkonnas?5. Eesti Kunstimuuseumi ni-
mi?6. Mis on Eesti keskel?7. Millisesse Euroopa liitu
kuulub Eesti?8. Mitu maakonda on Eestis?9. Eesti üks suuremaid era-
kondi?10. Eesti praegune sotsiaal-
minister?11. nternetipõhine õppeinfo-
süsteem?12. Projekti nimi, mis on seo-
tud kooli ja arvutitega?13. Mis sõda toimus Eestis
aastatel 1917- 1920?14. Eesti üks suurimaid eks-
pordiartikleid?
Koostas: Raul Kelder, 6A klass
talvemuinasjuttu lõhkuda. Mu maakodu on koduks
ka paljudele metsloomadele ja lindudele. Eks ole nemad-ki aru saanud, et seal on ala-ti rahu ja vaikus.
Mait Erlenbach, 6B klass
Miks mulle meeldib eestis
elada?Eesti on väike, kuid sõb-
ralik riik. Eestis on väga ra-hulik elada. Eesti loodus on väga ilus ja liigirohke. Ole-me õnnelik rahvas, sest iga eestlane on merd näinud ja selles supelda saanud. Met-sa minnes näeme nii leht- kui ka okaspuid. Meil on imeilu-
sad sood ja rabad. Mägesid meil küll ei ole, aga minule piisab ka Viidumäest.
Eestlased on toredad ja sõbralikud inimesed. Vähe-malt Saaremaal küll. Eestil on küll probleeme ja on ka majanduslanguse aeg, aga see ei tähenda, et mulle ei meeldiks Eestis elada. Usun ja loodan, et üheskoos saame sellest üle. Ka mina saan an-da sellele oma panuse – kas-vada mõistvaks ja sallivaks inimeseks
Birgit Pulk, 6A klass
Mammal külasÜhel kenal suvepääval
ma mõtlesi, et võiks minna
vaatma, kudas mammal lä-heb. Kessigu tundus olema sõuke seeramisvaba päev.
Mammal oli hirmus kena meel. Küsis, et ons mul valts ätsed vai, pidid nõnna ke-nad olema. Muidud oli renn hääd- paramat täis. Sõime oma kõhud tuhlist ning notti täis ja vaatsime, kuda saaks abiks olla.
Elupäält oli tarist heinad alla tuua, sest ega vanal ini-mesel sääl kartsa pääl ker-ge ronida pole. Natusse sai koplis lambuid kaetud ja ju-ba see õhta käde tuligid.
Saaremaa murdekeelt os-kab
Maarja Toplaan, 6A klass
Egert Seppel �C
Meie KG, 18. veebruar 2009
