Upload
others
View
1
Download
0
Embed Size (px)
Citation preview
Lasila Põhikool
Kadi Vannus 8.klass
LASILA KOOLIMAJADE KRAANIVEE JA MÕISATIIKIDE VEE FÜÜSIKALIS-KEEMILISED OMADUSED
Uurimistöö
Juhendajad: Anneli Meibaum, Helen Tuusti
Lasila 2013
2
SISUKORD SISSEJUHATUS ..................................................................................................................................... 3
1.VEE FÜÜSIKALIS- KEEMILISED OMADUSED JA NENDE ABIL VEE KVALITEEDI
MÄÄRAMINE ........................................................................................................................................ 5
1.1 Vee lõhn, värvus ja läbipaistvus ............................................................................................... 5
1.2 Vesinikeksponent ehk pH ......................................................................................................... 6
1.3 Karedus ..................................................................................................................................... 7
1.4 Nitraadid ................................................................................................................................... 8
1.5 Joogivee omadused ja kvaliteedinõuded ................................................................................... 9
1.6 Reostunud vesi ........................................................................................................................ 10
2. PÕHJAVESI ..................................................................................................................................... 12
2.1 Mis on põhjavesi? ................................................................................................................... 12
2.2 Põhjavee tekkimine ja paiknemine ......................................................................................... 13
2.3 Põhjavee kasutamine .............................................................................................................. 14
3. LASILA MÕIS JA TIIGID ............................................................................................................. 15
3.1 Mõisa ja tiikide ajalugu .......................................................................................................... 15
3.2 Mõisatiikide tänapäev ............................................................................................................. 18
4. LASILA KOOLI KRAANIVESI ...................................................................................................... 19
5. METOODIKA .................................................................................................................................. 20
6. UURIMISTULEMUSED JA ANALÜÜS ...................................................................................... 22
6.1 Uurimistulemused .................................................................................................................. 22
6.2 Analüüs .................................................................................................................................. 23
6.2.1 Lõhn .................................................................................................................................... 23
6.2.2 Värvus ................................................................................................................................. 23
6.2.3 Läbipaistvus ......................................................................................................................... 23
6.2.4 Nitraadid .............................................................................................................................. 24
6.2.5 pH ........................................................................................................................................ 24
6.2.6 Karedus ................................................................................................................................ 24
KOKKUVÕTE ...................................................................................................................................... 27
KASUTATUD ALLIKAD .................................................................................................................... 29
LISAD …………………………………………………………………..…………………………......31
LISA 1 Fotod Lasila mõisatiikidest
LISA 2 Fotod Lasila kooli kraanivee ja mõisatiikide vee füüsikalis- keemiliste omaduste uuringute
läbiviimine
3
SISSEJUHATUS Tulenevalt erinevatest keskkonnaprobleemidest, mis meid igapäevaselt saadavad, on vee
olemasolu ja puhtus kindlasti üks aktuaalsemaid teemasid.
Käesolevas uurimuslikus töös käsitletakse Lasila mõisatiikide ning koolimajade kraanivee
kvaliteedi näitajaid.
Teema on tähtis, kuna kõik inimesed tarbivad vett igapäevaselt. Tihti sõltub meie elu kvaliteet
vee kvaliteedist. Puhas joogivesi on sama oluline kui puhas õhk. Paljud haigused on
põhjustatud sellest, et joogivesi pole puhas.
Kuna Lasila mõisa tiikidest pole varem selliseid veeproove võetud ja vee kvaliteeti uuritud,
tundus teema huvitav ja aktuaalne. Milline on tiikide seisund ja kas on midagi, mida saaksime
tiikide vee seisundi parandamiseks ette võtta? Ühtlasi teeb töö autorile muret algklasside maja
kraanivee halb lõhn, millest tulenevalt on käesoleva töö raames vaatluse all Lasila mõisamaja
ja algklassidemaja vesi. Vesi peab vastama kvaliteedinõuetele. Iga inimene peaks teadma,
missugust joogivett ta kasutab ja kust see vesi tuleb. Missugused peavad olema vee omadused
ja kuidas vett puhtana hoida?
Käesoleva töö probleemist lähtuvalt on töö eesmärgiks viia läbi mõõtmised kooli kraanivees
ja mõisatiikides ning koostada saadud tulemuste põhjal analüüs Lasila kooli kraanivee ja
mõisatiikide vee füüsikalis- keemilistest omadustest.
Töö käigus viiakse läbi uurimus, milles selgub, milliste omaduste (lõhn, värvus, läbipaistvus,
karedus, nitraatide sisaldus, pH) poolest erinevad/ sarnanevad kooli kraanivesi ja mõisa tiikide
vesi ning kas kooli uues ja vanas majas on kraanivee omadused samad. Uurimisvahenditena
kasutatakse Vernier’ LabQuesti andmekogujat, pH sensorit, juhtivuse sensorit kareduse
uurimiseks, nitraatide tuvastamiseks indikaatorpaberit.
Töö autor arvab, et kooli kraanivesi ja mõisa tiikide vesi erinevad üksteisest oluliselt. Kooli
kraanivesi tuleb põhjaveest, tiikide vett mõjutab sealne elustik ning ümbritsev keskkond.
Kindlasti pole uue ja vana koolimaja vee omadused samad, sest uuem koolimaja on alles
ehitatud ja selle kvaliteedinõuded peaksid parematele tingimustele vastama seoses uue ja
kaasaegse torustikuga.
4
Käesoleva töö valmimisel on kasutatud allikatena erinevaid interneti lehekülgi ja raamatuid.
Ühtlasi on töös kasutatud Linda Kanguri ja Veera Tiidenbergi intervjuudest saadud andmeid.
Uurimistöö probleemist ja ülesannetest lähtuvalt koosneb töö ülesehitus sissejuhatusest,
kuuest peatükist, kokkuvõttest, allikatest ja lisadest. Esimene peatükk käsitleb vee füüsikalis-
keemilisi omadusi ja nende abil vee kvaliteedi määramise võimalusi. Teine peatükk kajastab
materjale põhjavee tekkimisest, paiknemisest ja kasutamise võimalustest. Kolmandas peatükis
antakse ülevaade Lasila mõisa ja tiikide ajaloo kohta. Neljas peatükk kirjeldab Lasila
koolimajade kraanivee pärinemist ja varasemaid vee kvaliteedi uuringute andmeid. Viiendas
peatükis tutvustatakse käesoleva uurimistöö metoodikat. Kuues peatükk sisaldab endas
uurimistulemusi tabeli vormis ning uurimistulemuste analüüsi.
Töö autor tänab kõiki, kes on olnud suurteks motiveerijateks ning eeskujudeks. Kõigepealt
tänaksin Kaia Kautsi ja Helen Tuustit. Nemad olid mulle väga suureks abiks. Muidugi tänan
ma väga õpetaja Annelit, kes on minu uurimistöö juhendaja ning kes aitas mind suuresti töö
valmimisel. Suur tänu Linda Kangurile ja Veera Tiidenbergile. Ühtlasi tänan õpetaja Evet, kes
soovitas mulle teemakohaseid raamatuid.
5
1.VEE FÜÜSIKALIS- KEEMILISED OMADUSED JA NENDE ABIL VEE KVALITEEDI MÄÄRAMINE
1.1 Vee lõhn, värvus ja läbipaistvus
Vikipeedia andmetel (2013) on vesi ehk divesinikmonooksiid ehk vesinikoksiid ehk oksidiaan
keemiline ühend molekulaarse valemiga H2O. Järelikult koosneb üks vee molekul kahest
vesiniku ja ühest hapniku aatomist. Vesi on normaaltingimustel vedel seetõttu, et vee
molekulidel on väga väike molekulmass ja nad moodustavad omavahel vesiniksidemeid.
Vesiniksidemete olemasolu muudab vee molekulide üksteisest eraldamise raskemaks ja tõstab
seega vee sulamis- ja keemistemperatuuri. Vesi on üks parimaid ja levinumaid lahuseid,
milles lahustuvad hästi väga paljud vedelad, tahked ja gaasilised ained.
P. Alekandi (2011) andmetel on vesi keemiliselt aktiivne aine, mis reageerib paljude ainetega
juba toatemperatuuril. Vesi on kõige levinum vesiniku ühend. Ta hõlmab maakera pindalast
ligi 70 %. Enamjaolt on see palju lahustunuid aineid sisaldav merevesi.
Puhas vesi on värvuseta, maitseta ja lõhnata vedelik. Vesi külmub (tahkub) 0°C ja keeb 100°C
juures. Vesi on ainus aine maailmas, mida leidub üheaegselt kolmes olekus: tahkes, vedelas ja
gaasilises. Vett võib leida peaaegu kogu Maalt ja seda vajavad kõik avastatud elusorganismid.
Nad koosnevad suures osas veest, mõned vees elavad organismid isegi kuni 99% ulatuses.
Vesi on suure soojusmahtuvusega ja seetõttu soojeneb vesi päeval kiiresti ja jahtub aeglaselt,
reguleerides (analoogiliselt ka kevadel ja sügisel) sel teel kliimat. (Alekand 2011).
Vesi laseb valgust läbi. Seepärast saavad vees kulgeda fotosünteesiprotsessid (Karik, Past
1996).
Maad ümbritseva kihina moodustab vesi hüdrosfääri. Hüdrosfäär sisaldab ookeanide, merede,
järvede, jõgede, jää, atmosfääri (aur) ja maapõue vett. See on keemiliselt sidumata vesi. Tema
aurud atmosfääris ei tõkesta Maale langevat Päikese kiirgust, kuid takistavad soojuse
kiirgumist Maalt kosmosesse. Suure soojusmahtuvuse tõttu kogub vesi suvel endasse soojust
ning talvel annab selle ära. Seega on vesi ka oluline kliimat mõjustav komponent. Samuti
suureneb veekasutus tööstuses. Sõltuvalt kasutatavast tootmistehnoloogiast ja geograafilisest
asukohast on tarbitava vee hulgad üsna erinevad.
6
Mõned näited tööstusliku veetarbe kohta:
1 purgi puuviljakonservi kohta 40 l,
1 kg paberi tootmiseks 100 l,
1 t tsemendi tootmiseks 4500 l,
1 personaalarvuti tootmiseks 12 000 l,
1 t terase tootmiseks 20 000 l,
1 t puuvillase riide tootmiseks 260 000 l.
Väga suur veetarbija on soojusenergeetika. Suur veetarbija on ka põllumajandus, seda aladel,
kus kasutatakse kunstlikku niisutust. (Koorits ja Nei 1998).
1.2Vesinikeksponent ehk pH
Vikipeedia (2013) andmetel on vesinikeksponent ehk vesinikueksponent ehk pH negatiivne
logaritm lahuse vesinikioonide kontsentratsioonist, mis näitab lahuse happelisust. pH
väärtused jäävad reeglina vahemikku 0…14, kuid siiski on ka ülihappelisi lahuseid, mille pH
on negatiivne. Samuti on tugevalt aluselisi lahuseid, mille pH väärtus on suurem kui 14. Puhta
vee pH on 7. Karik (2003) väidab, et puhta vee pH on 7 vaid siis, kui vesi pole kontaktis
õhuga. Vesi lahustab õhust süsihappegaasi, seejuures moodustub süsihape, mille arvel vee
keskkond muutub happelisemaks ja omandab pH alla 7, puhtal vihmaveel 5,6–6. Kraanivesi
on aga nõrgalt aluseline, pH 7,5–8, happelise soovee pH on kuni 4. Inimvere pH on 7,4.
Kariku (2003) väitel võib pH mõistet kohata ühtlasi meedias, pesemis- ja puhastusvahendite,
suuloputusvahendite, väetislahuste, toiduainete ja muude seesuguste olmekaupade etiketil või
pudelisildil. pH määramiseks kasutatakse pH-meetreid, lihtsamatel juhtudel indikaatoreid;
lakmuse värvuse (punane-sinine) muutus esineb piirkonnas 5–8.
7
1.3 Karedus
Vikipeedia andmetel (2013) nimetatakse vee kareduseks lahustunud magneesiumi- ja
kaltsiumiühendite sisaldust looduslikus vees. Nende kontsentratsioonide järgi saab rääkida
karedast ja pehmest veest.
Eristatakse järgmisi kareduse liike:
• Üldkaredus (karbonaatne + mittekarbonaatne karedus);
• Karbonaatne karedus;
• Mittekarbonaatne ehk jäävkaredus;
• Jääkkaredus.
Vikipeedia (2013) andmetel nimetatakse üldkareduseks karbonaatset ja mittekarbonaatset
karedust kokku. Karbonaatseks kareduseks ehk karbonaatkareduseks nimetatakse vee
karedust, mis on põhjustatud kaltsiumi- ja magneesiumiühendite (CO32- ja HCO3
-) esinemisest
vees. Mittekarbonaatseks kareduseks ehk jäävkareduseks ehk püsikareduseks nimetatakse vee
karedust, mis on põhjustatud erinevalt karbonaatsest karedusest kloriididest ja sulfaatidest,
mis tasakaalustavad magneesiumi- ja kaltsiumiioone. Vee kuumutamisel sellise vee karedus ei
kao. Mõnikord räägitakse eraldi ka jääkkaredusest, mis on tingitud vee keetmise järel
allesjäänud karedusest. Jääkkaredus viitab sellele, et keemine oli ebatäielik ja selle väärtus
võib seega erineda mittekarbonaatsest karedusest.
Kooliportaal Miksike (2013) andmetel on eriti pehme vihmavesi ja destilleeritud vesi. Üsna
vähese karedusega on Eesti lahtiste siseveekogude - jõgede ja järvede vesi. Raketega kaevude
ja puurkaevude vesi on enamasti suurema karedusega, väga kare on merevesi. Vee kareduse
vähendamiseks lisatakse veele soodat, lupja või naatriumhüdroksiidi või filtreeritakse vesi
läbi spetsiaalsete ioonvahetusfiltrite. Karedus väheneb tunduvalt ka vee keetmisel, sest
seejuures tekivad vees raskesti lahustuvad kaltsium- ja magneesiumkarbonaadid, mis vee
seismisel ning jahtumisel sadestuvad.
Erik Puura (2010) andmetel pH- meetriga vee karedust mõõta ei saa, sest lisaks Ca-, Mg- ja
HCO3- ioonidele esineb lahuses ka teisi ioone ja komplekse. Kellel on vajalik täpselt vee üld-
ja muutuvat karedust määrata, siis selleks on olemas vastavalt GH ja KH testid, mida
8
müüakse näiteks loomatarvete poodides. Samas on vee kareduse klassifikatsioone mitmeid,
üks on näiteks selline: (vt tabel 1).
Tabel 1. Vee karedus mg/l
Vesi Karedus (mg/l)
pehme 0−60
keskmine 61−120
kare 120−180
väga kare > 180
1.4 Nitraadid
Toetudes Vikipeedia andmetele (2013) võib öelda, et nitraadid tähendavad anorgaanilises
keemias lämmastikhappe soolasid ja orgaanilises keemias lämmastikhappe estreid. Nitraadid,
mis on soolad, koosnevad kahest ioonist – metalli katioonist ja nitraatioonist (NO3-). Nitraadid
on enamasti värvitud kristallid, nende kuumutamisel vabaneb hapnik, mistõttu neid
kasutatakse tugevate oksüdeerijatena. Nitraadid on vees hästi lahustuvad. Mageveekogudes ja
jõesuudme alal saab nitraatide sisaldus mõnikord tõusta piirini, kus see võib pidurdada kalade
kasvu, nõrgendada nende immuunsussüsteemi, tappa kalasid ja rõhuda ka teisi veeorganisme.
Liigsete nitraatide sattumine veekogudesse soodustab vetikate kasvu ning sellega võib
kaasneda veeõitseng.
Leesiku (2001) andmetel esinevad nitraadid praktiliselt kõigis veetüüpides. Puhastes
looduslikes vetes ei ületa nitraatide sisaldus 0,1 mg/l. Uurides pinnavett nitraatide suhtes,
saab otsustada vee isepuhastumisvõime üle.
Terviseameti (2013) andmetel kasutatakse nitraatide naatrium-, kaalium-, kaltsiumsooli
põllumajanduses väetistena. Nitraate kasutatakse värvide tootmisel, tikuvabrikus,
klaasitööstuses, samuti lõhkeainetes ja signaalrakettides.
Terviseameti (2013) andmetel eritub enamus nitraate organismist uriiniga kas nitraatidena,
ammoniaagina või ureana. Surmavaks on 4–50g nitraatide ühekordne annus. Arvatakse, et on
seos mao või söögitoru vähi tekke riski ja nitraatide/nitritite suurte dooside kasutamise vahel.
9
Austraalias on leitud arvatav seos nitraatide kõrge tasemega joogivees väärarengute tekkega.
Otsitakse seost nitraatide ja kilpnäärme haiguste vahel.
Leesiku (2001) andmetel on tavaliselt vees lahustunud nitraadid märkamatud. Neid on
võimalik avastada ainult vee koostise analüüsi kaudu laboris.
Kuidas satuvad nitraadid vette?
• väetisehoidlatest ja siloaukudest;
• loomafarmidest;
• põllumajandusest, kui väetamisel ei arvestata vihma- ja lumesulamise perioode ning
kus agrotehnika ja kultiveerimise meetodid ei sobi kokku kasvatatavate
põllukultuuridega;
• olme- ja tööstuslike reovete ebapiisaval puhastamisel;
• fekaalvete sattumisel joogiks kasutatavasse veereservuaari;
• sisepõlemismootorite ja korstnate väljaheitegaasidest - vihmaga koos langeb igal
aastal maapinnale 12 kg lämmastikku hektari kohta.
Nitraatide olemasolu vees näitab vee üldist saastatust ehk üldreostust. Nitraatide piirsisaldus
joogivees on kuni 50 mg/l.
1.5 Joogivee omadused ja kvaliteedinõuded
L. Leesiku (2001) väitel on joogivesi üks tähtsaim elukeskkonna tegur, mis mõjutab oluliselt
inimeste tervist ja elukvaliteeti.
Loodusajakirja Eesti Loodus (2013) andmetel paraneb elanike varustatus puhta joogiveega
aasta-aastalt. Nüüdisnõuetele vastava veevarustuse ja kanalisatsiooniga saab tunduvalt
vähendada haigestumist näiteks koolerasse ja tüüfusesse (80–100%), düsenteeriasse (40–50%),
samuti silmapõletikku (60–70%), sügelistesse jpt. haigustesse. Eesti joogivee kvaliteedi- ja
kontrollinõuetes kirjas olevad näitajad on jaotatud kolme rühma: mikrobioloogilised,
keemilised ja indikaatorid. Mikrobioloogilised ja keemilised näitajad kajastavad võimalikke
ohte tervisele. Joogivees olevatest keemilistest ainetest võivad meie tervist ohustada
esmajoones fluor ja boor, aga ka nitraadid ja baarium. Joogivee indikaatorid kajastavad aga
vee organoleptilisi omadusi ja ühtlasi näitavad vee üldist reostust. Kui indikaatorid ei vasta
nõuetele, siis ei saa vett küll igal otstarbel kasutada, kuid otsest ohtu tervisele ei ole.
10
1.6 Reostunud vesi
Vikipeedia (2013) andmetel on veereostus ehk vee reostumine suure hulga saastunud vee
jõudmine inimtegevuse tagajärjel veekogusse (järve, jõkke, ookeanisse jt) või põhjavette
(põhjaveereostus). Kvaliteedi langus, veekogu kinnikasvamine, vee ebameeldiv lõhn ja
veeõitsengud viitavad tavaliselt veereostusele.
Põhjused, miks joogivesi võib reostuda: • Seisev vesi;
• Pinnavee sattumine põhjavette;
• Lekkivad kanalisatsioonitorud;
• Reovee sattumine põhjavette;
• Lahtine madala rakkega kaev kättesaadav loomadele reostamiseks;
• Lekkivad settekaevud;
• Puurkaevu mantli ümbruse puudulik hüdroisolatsioon, mis võimaldab pinnaveel
tungida puurkaevu.(Leesik 2001).
Reostus võib olla tingitud:
• Looduskatastroofidest (vulkaanipursked, piksest tingitud metsapõlengud;
• Inimtegevusest tulenev (tehislik) reostamine on seotud tootmistegevuse või olmega;
• Veetranspordist pärinevad veed ja elukondlikud ehk olmereoveed (sanitaarsõlmedest
saunadest, sööklatest, haiglatest);
• Sademeveest on vihma- ja lumesulamisveed, tänavate kastmis- ja purskkaevuveed;
• Väljauhutud väetistest (fosfaadid, nitraadid);
• Õlireostusest.
Reovee puhastamiseks rakendatakse mehaanilisi, keemilisi, bioloogilisi meetodeid.
Mehaanilise puhastusega (filtrimine, setitamine) kõrvaldatakse veest mittelahustunud aineid.
Mehaanilisele puhastusele järgneb keemiline puhastus, millega eraldatakse mürgiseid aineid.
Siia kuulub ka heitvee neutraliseerimine: happeline vesi neutraliseeritakse lubjakivi või
lubjaga, leeliseline vesi aga väävelhappega. Keemiliste meetoditega pole võimalik reovett
täielikult puhastada orgaanilistest ainetest. Seetõttu rakendatakse bioloogilist järelpuhastust
aktiivmudaga ja niisutusvälju. (Karik, Past1996).
11
Nõustun Palangu (1997) arvamusega, et suurimad puhta vee kulutajad ja reostajad on
tööstusettevõtted, (eriti tselluloosi- ja paberivabrikud). Ometigi saab igaüks meist anda oma
panuse selle loodusvara säästlikule kasutamisele. Üheski linnas ei ole paraku veemajandus
sellisel järjel, mis oleks vastuvõetav loodusele või järgiks põhimõtet loobuda tänastest
mugavustest homse arvel. Puhastusseadmed (mida paraku ei ole meil paljudes linnas) ei ole
lõplik lahendus.
12
2. PÕHJAVESI
2.1 Mis on põhjavesi?
Vikipeedia (2013) väidab, et põhjavesi on lõhedes olev vaba vesi maakoore ülaosa kivimite
ja setete poorides. See on maapinnaalune vesi, mis liigub maakoores gravitatsiooni jõu ning
rõhu vähenemise suunas. Põhjavesi kujuneb maa sisse imbuvast sademete ja
lumesulamisveest ja saab täiendust ka jõgede-järvede kaudu.
Maa sees olevad kivimikihid jaotatakse vee läbilaskvuse järgi:
vettkandvateks kihtideks, milleks on liivad, kruusad, moreen, liivakivid ja lõhelised
lubjakivid, kus vesi saab liikuda vabamalt nii vertikaal kui horisontaalsuunas;
vettpidavateks kihtideks, milleks on savikad lubja- ja liivakivid, mis lasevad vett halvasti
läbi ja takistavad selle imbumist sügavamale maa sisse.
Vettkandvate kivimite peale kujunevadki veega kõige enam küllastunud põhjaveekihid.
Sügavamale maa sisse liigub vesi sealt, kus vettpidavad kivimid puuduvad.
Orgudes või kõrgendike nõlvadel, kus põhjavesi väljub maapinnale, tekivad allikad. (vt Joonis
1.)
Joonis 1. Põhjavee liikumine
http://www.vkg.werro.ee/materjalid/EGCD/Opik/juhan/veed/pveeteke.html. (8.05.13).
13
2.2 Põhjavee tekkimine ja paiknemine
Eestis on kohti, kust maapinnal olev vesi pääseb kergemini maa sisse. Sellisteks on suuremad
kõrgustikud, neist kõige tähtsam põhjavee toiteala on aga Pandivere kõrgustik, kus vihma- ja
lumesulamisvesi saab lõheliste lubjakivide kaudu liikuda kiiresti maa sisse. Põhjavett leidub
kõikjal, kuid ta ei jaotu maa sees ühtlaselt - on veevaesemaid ja veerikkamaid kivimikihte.
Sõltuvalt geoloogilisest ehitusest (erinevate kivimikihtide lasumisest) on Põhja-Eestis vähem
ja Lõuna-Eestis rohkem põhjaveekihte. Sügavamal lasuvad põhjaveekihid on puhtamad kui
maapinnalähedased. (Werro 2013)
Põhjavesi kujutab endast kogu allpool maapinda küllastusvööndis olevat vett. Põhjavesi on
otseses kokkupuutes mulla või mulla aluskihiga. (vt Joonis 2.).
Joonis 2. Põhjavee teke
http://maeopik.blogspot.com/2009/06/pohjavesi.html. (3.05.13).
• Maakoore ülemises osas eristatakse veesisalduse alusel aeratsioonivööndit ja
küllastusvööndit.
• Aeratsioonivööndis täidab lõhesid ja poore, õhk ning vesi esineb seal ajutiselt.
• Küllastusvööndis on poorid ja tühikud täitunud veega ning on kujunenud põhjaveekiht.
14
2.3 Põhjavee kasutamine
Ligi 70% joogiveest saadakse põhjaveest. Eestis kasutatakse peaaegu 1 milj. m3 põhjavett
ööpäevas. Pinnavett kasutatakse joogiks vaid Tallinnas ja Narvas. Suure veetarbimise tõttu on
mõnedes linnades ja nende lähialadel põhjavee tase langenud mitmekümne meetri võrra, sest
veevõtt ületab veevarude taastumise. Kuressaares ja Pärnus on seetõttu põhjavette tunginud
merevesi. Looduslikust tasemest mitukümmend meetrit allpool on põhjavesi ka Kirde-Eestis
põlevkivi kaevandamise piirkonnas. Põlevkivikaevandustest pumbatakse pidevalt põhjavett
välja, et see ei uputaks maa-aluseid käike. Selle tulemusena langeb ka ümbritsevate alade
põhjaveetase ja kaevanduste lähedal olevad kaevud jäävad kuivaks. (Werro 2013)
Roasto (2004), väidab, et põhjavesi on pidevas liikumises ja selle liikumiskiirus sõltub
suuresti pinnase omadustest. Maal leiduv vesi jaotatakse kolme gruppi:
1) põhjavesi- asub maakoore erinevates kihtides;
2) pinnavesi- järved, ookeanid, mered, jõed jt. veekogud, mis asuvad maapinnal;
3) pinnasevesi- vesi, mis asub maakoores maapinnast kuni esimese vettpidava kihini,
toitudes pinnaveest ja sademetest. Pinnasevesi liigub raskusjõumõjul ja seega
maapinnalanguse suunas. Kui pinnaseveehorisont lõikub orgude, nõgude vms siis
avaneb pinnasevesi tihipeale maapinnale allikatena.
15
3. LASILA MÕIS JA TIIGID
3.1 Mõisa ja tiikide ajalugu
Lasila Mõis eraldati Vohnja mõisast 17. sajandi lõpul. Alates 18. sajandi keskpaigast kuni
1830. aastani valdasid mõisat Baerid ning seejärel 1836˗1912 Ungern-Sternbergid.
Historitsistlik tellistest peahoone on valminud 1862. aastal, Rudolf von Ungern-Sternbergi
ajal. Kahe torniga hoone on liigendatud ja kaunistatud neogooti ja neorenessanslike
kujunduselementidega. Mõisa viimane võõrandamiseelne omanik oli Ernst von Renteln. 1922.
aastal võeti peahoone kasutusele koolina, Nõukogude ajal majandikeskusena ning 1986. aastal
uuesti koolina. Peahoone ette jääv väljak on lahendatud suure tiigina, milles peegeldub hoone
fassaad. Selle ümber kulgeb ringtee. Vahetult hoone ette on paigutatud mälestuskivi tuntud
loodusteadlasele Karl Ernst von Baerile, kes veetis 19. sajandi algul mõisas sugulaste juures
osa oma lapsepõlvest. Ümber tiigi paiknesid ka olulisemad kõrvalhooned, kuid praeguseks on
need osaliselt ümber ehitatud. Pargi põhiosa jääb peahoone taha ning seda läbivad jalgrajad.
Kunagi on pargi kujundus olnud regulaarne, kuid nüüd on selle üldilme pigem
vabakujunduslik ja seotud uue peahoone ehitamise aegsete ümberkujundustega. Peahoone
lähedus on poolavatud ning siin on säilinud üksikuid regulaarsete alleede fragmente.
Kaguservas paiknevad samuti tiigid, nende kaldad on kinni kasvanud. (Eesti pargid 2. 2012).
Foto 1. Lasila algkool Porkuni vallas 1936. a. 105:327 –Rakvere Muuseum
16
V. Tiidenbergi (2013), endise koolijuhi teadmiste kohaselt loodi vanasti tiike
mõisakompleksidesse kas allikate või suuremate aukude olemasolul (Kaart 1, Kaart 2). Augud
kaevati laiemaks ja sügavamaks. Augu põhja asetati põhku. Viimase peale pandi omakorda
savipadi, mis tambiti hoolega kinni. Niiviisi tekitati tiigisäng, kust vesi ei pääsenud välja.
Kaart 1. Lasila mõisasüda 1836 a. mõisa üldplaanil Koostaja: Conrad Martin Sengbusch. EAA 2072- 5- 222.
Kaart 2. Lasila mõisasüda 1889.a. mõisa üldplaanil Koostaja: Alexander Ysenflam. EAA 2072- 5-221
Lasila mõisa ees oleva suure tiigi konstruktsioon sai aga kannatada 1976. aastal, mil
valmistuti K.E. von Baeri juubeliks, seoses suurkuju sünniaastapäevaga. Endine kolhoosi
esimees Suurmets lasi mõisatiiki puhastada. Puhastustööde käigus vigastati ilmselt tiigi
põhjas asuvat savipatja ja põhukihti, mille tagajärjel hakkas mõisahoone all olevasse
pinnasesse imbuma vett. Viimane omakorda õõnestas pinnast sedavõrd, et nõndanimetatud
Baeri torn hakkas väljastpoolt mõranema. Tänaseks on tehtud Baeri torni
rekonstrueerimistööd nii hoone väljast kui ka seest. (Tiidenberg 2013).
L. Kanguri (2013) andmetel on mõisal olnud kolm tiiki, mis olevat olnud omavahel ühenduses.
Väljavool oli viinavabriku taga. Tiik sai oma veed allikast puukuuri juures. Kollase maja
juures olevat olnud autode pesemise sild, mida ei taastatud.
17
1977. aastal süvendati tiiki. Süvendamisel oli kolm puurkaevu, üks saekaatri taga, üks
karjalautade juures ja üks koolimaja ees. Võib järeldada, et tiik rajati nii tööstuslikul kui ka
silmailu pakkuval eesmärgil.
Foto 2. Lasila mõisa ees asuv tiik. Erakogu: L. Kangur
Kokku olevat mõisa ümbruses olnud seitse allikat. Viinavabrik sai oma vee tiigist. Tiigist läks
läbi tee, kus pesti hobuste tõldu. Alguses oli see lodune tiik, kuid Lasila sovhoosi aeg, 1960.
aastatel, võeti sealt mulda, mis veeti põldudele ja seega süvendati hulga suuremaks tiigiks.
Sealt läheb liigne vesi kraavi kaudu kuristiku auku, kus kevadeti on mõnikord nii palju vett, et
lausa keereldes läheb maa sisse (rahva keeli „ kuristiku auku“). (Kangur 2013).
18
3.2 Mõisatiikide tänapäev
Tänapäeval on näha kolme tiiki (Kaart 3). Esimene asub mõisahoone ees, teine tiik pargis.
Kolmandat tiiki on võimalik näha viinavabriku taga. Kõigil kolmel tiigil ei ole ametlikku
nime.
Kaart 3. Lasila mõisa pargi ortofoto ja piiriskeem M 1:10 000 Töö autori andmetel on kõige paremini säilinud mõisa tiik (LISA 1 Fotod 1-3). Selle ääres
kasvavad hundinuiad. Mõisatiigis on võimalik näha kalu ja konnasid. Pargis olev tiik ei ole
sama hästi säilinud (LISA 1 Fotod 4-6). Tiigis kasvab palju veetaimi, mis näitab, et tulevikus
võib tiik kinni kasvada. Tiik on ümbritsetud suurte puudega (saared, vahtrad). Tänapäeval on
võimalik mõisa tiigist püüda kalu (kokri), millest annavad märku aeg-ajalt üksikud kalamehed.
Samuti on saanud mõisatiigist tuletõrje veevõtukoht. Pargi tiike kasutavad koolilapsed
külmade talvede ajal uisuväljakuna. Kolmandast tiigist (LISA 1 Foto 7), mis asub endise
viinavabriku taga, on säilinud kena veesilm, millel pole tänapäeval muud kasutust, kui
pakkuda elukeskkonda vähestele tiigitaimedele.
19
4. LASILA KOOLI KRAANIVESI
Rakvere valla keskkonna- ja elamukommunaalnõunik Lauri Sardi andmetel tuleb kooli
kraanivesi Lasila veevõrgust. Lasila veevärk saab vett Lasila puurkaevust, mille sügavus on
155 m, puurkaev rajati 1963. aastal. Puurkaev saab vett ordoviitsiumi veekihist.
Lasila veetrasside esmase rajamise aega täpselt Sard ei oska öelda, ilmselt 1960.-ndatel
aastatel, veevärk rekonstrueeriti kaasaegsete materjalidega 1999. aastal. Mõlemad
koolihooned saavad vett samast trassist.
Uue hoone kuuma vee halba lõhna põhjustas boileri küttevee madal temperatuur (ca 40
kraadi), millest tingituna boileris vesi läks halvaks. Üheks põhjuseks on ka väga väike
kuumavee tarbimine. Nüüdseks on boileri kütet täiustatud lisaküttekehaga, mis tõstab boileris
temperatuuri ca 60 kraadini, sellel temperatuuril vesi enam ei lähe halvaks.
Valla tsentraalse veevarustusega külades kontrollitakse puurkaevude ja veetrassi vee kvaliteeti
vastavalt kehtestatud normidele: puurkaevude vett üks kord kolme aasta jooksul, veetrassides
iga aasta.
Rakvere valla keskkonna- ja elamukommunaalnõunik Lauri Sardi poolt esitatud andmetel
leiab töö autor, et Lasila veevärgi vesi vastab kõikidele kehtestatud nõuetele.
20
5. METOODIKA
Uuringud viiakse töö autori poolt läbi Lasila mõisas. Uurimusobjektideks on tiikide vesi ja
kraanivesi erinevates koolihoonetes. Nende puhul uuritakse vee pH-d, karedust, nitraatide
sisaldust, lõhna, värvust ja läbipaistvust. Selleks vajaminevat vett võetakse mõlemast
koolihoone kraanist. Uues koolimajas teisel korrusel asuvast vasakpoolsest tualettruumist
vasakpoolsest kraanikausist ning mõisas tüdrukute tualettruumist parempoolsest kraanikausist.
Samuti viiakse läbi tiigivee uuringud. Uurimistöö raames vaadeldakse pargis olevat tiiki ja
mõisahoone ees olevat tiiki. Uurimisvahenditena kasutatakse Vernier’ LabQuesti
andmekogujat (Foto 3.), pH sensorit (Foto 4), juhtivuse sensorit vee kareduse mõõtmiseks
(Foto 5), nitraadi indikaatorpaberit (Foto 6). Vee läbipaistvus selgitatakse visuaalsel vaatlusel,
lõhna haistmise teel (LISA 2 Foto 1).
Foto 3. Andmekoguja Foto 4. pH sensor Foto 5. Kareduse sensor
Foto 6. Nitraatide indikaatorpaberite tops
21
pH ja kareduse mõõtmiseks on abivahendiks andmekoguja. Pärast andmete kogumist
koostatakse analüüs ja kokkuvõte saadud tulemustest.
Töö käik:
pH mõõtmiseks panin sensori andmekoguja külge. Alguses tõstsin pH sensori uuritava
veeproovi sisse (LISA 2 Foto 2). Segasin veidi aega seda vee sees ja jäin tulemust ootama.
Kareduse mõõtmiseks ühendasin samuti sensori andmekoguja külge. Panin sensori vette ja
jäin samuti tulemust ootama (LISA 2 Foto 3). Nitraatide sisalduse teadasaamiseks oli mul
olemas spetsiaalne indikaatorpaber, millega sain mõõta nitraatide sisaldust. Pärast ühte
minutit võrdlesin paberit nitraatide mõõtmise pudeli peal oleva värvusskeemiga.
Indikaatorpaberi värvi järgi sain teada, kui palju oli nitraate. Uurisin tiikide ja kraanivett kaks
korda – sügisel ja kevadel. Esimesed proovid võtsin novembrikuus. Teised proovid aga
maikuus. Jaanuaris, kui tiigid olid jääs, uurisin lumesulamisvee pH-d, karedust ja nitraatide
hulka.
22
6. UURIMISTULEMUSED JA ANALÜÜS
6.1 Uurimistulemused
Tabel 2. Vee analüüsid Vesi Kuupäev Lõhn Värvus Läbipaistvus Nitraadid
mg/l pH Karedus
mg/l
Mõisa tiik 27.11.2012 lõhnatu veidi kollakas läbipaistev 10 6,88 98
Pargi tiik 27.11.2012 mudalõhn värvitu läbipaistev 10 7,12 186 Vana maja (1 korrus tüdrukute wc) 27.11.2012 mädamuna värvitu gaasimullid
10
7,54
237
Uus maja (2 korrus vasakpoolne wc) 27.11.2012
mädamuna lõhn värvitu gaasimullid 10 7,67 240
Lumi (sulamisvesi)
22.01.2013 lõhnatu värvitu sade 0 5,34 148,1
Mõisatiik 13.05.2013 lõhnatu veidi kollakas
läbipaistev 0 7,06 275
Pargi tiik 13.05.2013 mudane värvitu läbipaistev 0 7,48 79 Vana maja (1 korrus tüdrukute wc)
13.05.2013 lõhnatu värvitu gaasimullid 0 6,41 224
Uus maja (2 korrus vasakspoolne wc)
13.05.2013 lõhnatu värvitu gaasimullid 0 7,55 236
23
6.2 Analüüs
6.2.1 Lõhn Enamik uuritud veeproove olid lõhnatud. Pargi tiigi veel oli nii sügisel kui ka kevadel
mudalõhn. Pargitiik on väiksem, mille ääres ning vees on märgata hulgaliselt veetaimi.
Nähtust tulenevalt on ilmselt tegemist kinnikasvava veekoguga, milles on kõdunevate
taimeosade tõttu rohkem toitaineid, mis omakorda võibki muuta lõhna „mudaseks“ Sügiseses
uuringus selgus, et mõlema algklassi maja WC kraanist tuleb mädamuna lõhnalist vett. Kui
küsitlesin valla keskkonnanõunikku, sain teada selle põhjuse, miks see niimoodi lõhnab. Nagu
eespool väidetud, on uue hoone halva lõhna põhjustajaks see, et boileri küttevee temperatuur
(ca 40) on madal, millest tingituna läks boileris vesi halvaks, samuti tarbiti kuuma vett vähe.
Mõisatiigi lõhn on lõhnatu, sest see tuleb põhjaveekihist, kus on puhas vesi. Lumi oli samuti
lõhnatu. Tavaliselt ongi vesi lõhnatu.
6.2.2 Värvus Mõisatiigi kollakas värvus võib olla tingitud sellest, et vees kasvab palju tiigitaimi ja seal
pesitsevad kalad ja konnad, samuti tiiki ümbritsevast pinnasest. Mõlema veeproovi võtmise
korral selgus, et pargitiigi veel oli mudane lõhn. Põhjus võib olla selles, et pargitiigis elavad
elusorganismid ning seal on palju erinevaid taimi. Vana maja ja algklasside maja värvus oli
mõlemal juhul värvitu, mis annab alust arvata, et vesi vastab kvaliteedinõuetele.
6.2.3 Läbipaistvus
Kogutud andmete põhjal selgub, et vanas majas ja algklasside majas olid vees gaasimullid.
See võis olla sellepärast, et gaaside lahustuvus temperatuuri tõustes ja rõhu alanedes väheneb
see tähendab, et kraanist väljaspool on temperatuur kõrgem ja rõhk madalam ja hapnik
hakkab veest eralduma. See võibki olla gaasimullide põhjuseks. Mõisatiigi ja pargitiigi vee
uurimisel saadud andmete kohaselt oli vesi läbipaistev. See võiks näidata, et vesi tiikides on
suhteliselt puhas. Sade lumesulamisvees võis tekkida sellest, et õhus on palju tolmu- ja teisi
saasteaineid.
�
24
6.2.4 Nitraadid Tiikides on nitraatide kogus väga väike, ainult sügisel suurem, mis võib olla tingitud sellest, et
suve jooksul sattus tiikidesse lämmastikku sisaldavat reostust. Samas on see hulk normi
piirides. Kraanivee kohta ei oska öelda, miks see sügisel nitraatide sisaldust näitab. Siin võib
olla tegemist ka mõõtmisveaga .
�
6.2.5 pH
Andmete põhjal selgub, et peaaegu kõikidel juhtudel on pH väga sarnane, seitsme lähedane,
seega neutraalne. (vt Joonis 3). Teistest erineb lumesulamisvesi, mis on nõrgalt happeline. pH
ongi seitse kui vesi pole kontaktis õhuga. Sademeveele on omane nõrk happelisus, sest vesi
lahustab õhust süsihappegaasi, seejuures moodustub süsihape, mille arvel vee keskkond
muutub happelisemaks. Lumesulamisvee pH oli väiksem kui seitse, sest see on kontaktis
õhuga .
Joonis 3. pH taseme võrdlus Lasila mõisatiikides ja koolimajade kraanivees
6.2.6 Karedus Kraanivee karedus ei erine suvel ja sügisel eriti, jäädes mõlemal ajal väga karedaks, mis
tuleneb ilmselt põhjavee suurest karbonaatide sisaldusest. Samas tiikide vesi on väga erinev:
sügisel on mõisa tiigi vesi keskmiselt kare ja kevadel väga kare.
25
Pargitiigi vee karedus muutus aga vastupidises suunas: sügisel oli see väga kare ja kevadel
keskmise karedusega. (vt Joonis 4).
Miks need andmed nii erinevad olid, ei oska öelda. Vajalik oleks olnud suurem katsete arv.
Tulemust võisid mõjutada ka aparaadid, mis võivad vahel mõõtmisvigu teha ning valesid
tulemusi anda. Lumesulamisvee karedus oleks pidanud olema väiksem, sest üldiselt on
sademevesi pehme, selles ei ole peaaegu üldse mineraalaineid.
Joonis 4. Vee kareduse võrdlus Lasila mõisatiikides ja koolimajades
Uurimise käigus sain teada, et tulemused ei erinegi üksteisest oluliselt. Tulemusi vaadates on
vesi peaaegu kõikidel juhtudel lõhnatu ja värvuseks värvitu. Pargitiigi, mõisatiigi vesi oli
läbipaistev mõlemate tulemuste kohaselt. Vana maja ning algklasside maja vees olid
gaasimullid ja lumes sade. Karedus on ka enam-vähem sama, aga pargitiigis kevadel ja
mõisatiigis sügisel on üllatavalt väike. Andmete kohaselt on vete pH seitsme lähedane, see
tähendab neutraalne. Sügisel võetud proovidest selgub, et mõisatiigis, pargitiigis, vanas
koolimajas ja algklasside koolimajas on vee nitraatide sisaldus 10 mg/l. Vanas koolimajas ja
algklasside maja kraanist tulev vesi on sarnane, mis on ka loogiline, sest vesi tuleb ühest ja
samast torustikust. Mõlemast kraanist tulev vesi on värvitu. Vees on gaasimullid ja karedus on
neil ka peaaegu sama. pH on ainult väikeste vahedega ja nitraatide sisaldus on samuti
mõlemal 10mg/l. Erinevad nad ainult sellepoolest, et algklasside majas oli veel mädamuna
lõhn, vanas majas aga lõhnatu. Kevadiste ehk uuemate tulemuste järgi on algklasside majas
vesi paremaks läinud, see on nüüd lõhnatu. pH on jäänud endiselt samaks, samuti karedus.
26
Mõlemate koolimajade kraanide vesi oli värvitu. Muutunud on ainult nitraatide sisaldus,
kõikidel oli 0 mg/l. Üldiselt võib öelda, et kooli kraanivee kvaliteedinõuded on korras ning
tiikide vesi on puhas.
Arvan, et katseid oleks võinud tihedamalt ja rohkem teha. Talveperioodil oli tiikidel jää,
seetõttu oleks tihedam veeproovide võtmine problemaatiline olnud, kuid oleks omakorda
andnud täpsemad ja selgemad tulemused. Sügisel, kui proove võtsin oli, õues tuulevaikne
pilves ilm, vihma ei sadanud. Talvel võetud proovide ajal ei olnud õues lörtsi ega sula.
Kevadel võetud proovide ajal ei sadanud vihma ja päike ei paistnud. Pärast proovide võtmist
hakkas müristama ja tuli tugev vihmasadu. Müristamise ja saju järgselt oleks proovide
tulemused olnud ehk erinevad enne sadu andmetega, kuna sademevee karedus ja pH on
pinnavee omadest erinevad – sademevesi on pehmem ja happelisem.
27
KOKKUVÕTE
Vesi on üks tähtsaim elukeskkonna tegur, mis mõjutab oluliselt inimeste tervist ja
elukvaliteeti.
Soovisin rohkem teada saada Lasila mõisatiikide vee kvaliteedi kohta, kuna varem pole
selliseid uuringuid tehtud. Sissejuhatuses tekkis küsimus, miks on algklasside majal halb vee
lõhn. Sellele küsimusele leidsin vastuse. Nüüd on veeproovid tehtud ja tulemused on teada.
Kui mitte arvestada seda, et algklasside maja kraaniveel oli sügisel halb lõhn, siis üldiselt olid
teised näitajad korras. Me võime olla rõõmsad, sest kooli kraanivesi vastas kvaliteedinõuetele.
Mõisatiigi ja pargitiigi paremate näitajate saamiseks on vaja hoida tiigiveed puhtana.
Selle teema uurimine andis mulle väga palju uut. Kogusin hulga teadmisi pH, nitraatide ja
kareduse kohta. Nüüd oskan vee füüsikalis- keemilistele omadustele tähelepanu pöörata ning
oma teadmisi kaaslastega jagada. Usun, et teema on huvipakkuv ka minu eakaaslastele.
Samuti sain uusi teadmisi põhjavee, reostunud vee ja vee kvaliteedinõuete kohta. Sain teada,
kuidas hoida reostunud vesi puhtana. Millised nõuded peavad olema kraaniveel, et seda tohiks
otstarbe korral kasutada. Minu jaoks oli väga huvitav näha kooli kraanivee ja tiikide vee
tulemusi, sest ma ei osanud arvata, missuguseks need tulemused osutuvad.
Andmekogujate ja sensoritega oli väga huvitav töötada, sest ma polnud varem midagi sellist
teinud. Esimest korda proove võttes oli mul raske, sest ma ei teadnud, mida peab tegema. Iga
järgmine kord läks juba paremini ja uurimuse lõpufaasis ei olnudki enam raske. Sensorite ja
andmekogujate käsitlemine ei ole raske, seda võib iga inimene proovida, kui on võimalust.
Õppisin uurimistöö käigus kasutama andmekogujat ja sensorit ning analüüsima vee
füüsikalis-keemilisi omadusi. Ühtlasi paranesid minu teadmised suuresti, kui töötasin läbi
teemakohast kirjandust vee ja selle omaduste teemadel.
Kokkuvõtvalt oli minu poolt läbi viidud uurimuslik töö põnev. Minu juhendajate Helen Tuusti
ja Anneli Meibaumiga panime algul paika töö eesmärgid ning hakkasime selle järgi tegutsema.
Juhendajad olid suureks toeks, kuna aitasid otsida tekste ja jooniseid ning vormistada
uurimuslikku tööd. Suureks väärtuseks töö kujunemisel pean eakate inimeste Veera
Tiidengergi ja Linda Kanguri intervjuudest saadud andmeid.
28
Töö autorina näen võimalust ja vajadust jätkata käesoleva uurimistöö raames alustatud
tegevust ka tulevikus. Ka edaspidi võiks keegi tiikide veest ja kraaniveest võtta veeproove ja
analüüsida, kas ja kuidas tulemused minu poolt kogutud andmetest erinevad.
29
KASUTATUD ALLIKAD
Eesti pargid 2. (2012). Keskkonnaministeerium, Muinsuskaitseamet. Tallinn: Varrak
Karik, H. Past, V (1996). Keemilised elemendid, ühendid ja reaktsioonid. Tallin: Koolibri. Lk. 73-74; 76-77 Koorits, A. Nei, L (1998). Sissejuhatus keskkonnakeemiasse. Tartu. Lauri Sard. A. Meibaumi intervjuu. Üleskirjutus. Lasila, 20.aprill 2013. Linda Kangur. K. Vannuse intervjuu. Üleskirjutus. Lasila, 18. aprill 2013.
Veera Tiidenberg. A. Meibaumi intervjuu. Üleskirjutus. Lasila, 10.aprill 2013
Palang, H. (1997). Keskkonnaraamat. Tartu 36-40
Alekand, P. ( 2011). Erialane keemia kokkadele. http://www.hkhk.edu.ee/vesi/vee_ldiseloomustus.html. (23.märts 2013).
Erik Puura (2010) http://erikpuura.wordpress.com/2010/10/03/mida-igauks-voiks-teada-vee-karedusest/. (22.märts 2013).
Karbonaatne karedus. Vikipeedia. http://et.wikipedia.org/wiki/Karbonaatne_karedus. (27.märts.2013).
Karik, H.( 2003). Mida tähendab pH. http://www.loodusajakiri.ee/horisont/artikkel168_155.html. (9.aprill 2013).
Keemilised riskitegurid vees. Terviseamet. http://www.terviseamet.ee/fileadmin/dok/Kasulikku/Keskkonnatervis/Keemilised_riskitegurid_vees_siilak.pdf. (22.märts 2013).
Leesik, L. (2001). Joogivesi. http://www.palupera.ee/veeprojekt/Joogivee_naitajad.doc. (22.märts 2013).
Loodusajakiri Nr. 2005/4 http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/artikkel1069_1062.html. (8.aprill 2013).
Mittekarbonaatne karedus. Vikipeedia. http://et.wikipedia.org/wiki/Mittekarbonaatne_karedus. (28.märts 2013).
Nitraadid. Vikipeedia. http://et.wikipedia.org/wiki/Nitraadid. (2. aprill 2013).
Põhjavesi. Vikipeedia. http://et.wikipedia.org/wiki/P%C3%B5hjavesi. (24.märts 2013).
Roasto, I. (2004). Põhjavee teke ja kujunemine. http://www.ene.ttu.ee/maeinstituut/loput/Roasto_pohjavesi.pdf. (26.märts 2013).
30
Veed/Põhjavesi. Vikipeedia. http://www.vkg.werro.ee/materjalid/EGCD/Opik/juhan/veed/pvesi.html. (25.märts 2013).
Vee_Karedus. Vikipeedia. http://et.wikipedia.org/wiki/Vee_karedus. (26.märts 2013).
Vesi. Vikipeedia. http://et.wikipedia.org/wiki/Vesi. ( 21.märts 2013).
Vesinikeksponent. Vikipeedia. http://et.wikipedia.org/wiki/Vesinikeksponent (23.märts 2013).
Vee_Karedus. Vikipeedia. http://et.wikipedia.org/wiki/Vee_karedus. (26.märts 2013).
Vee karedus. Miksike. http://www.miksike.ee/documents/main/lisa/5klass/2keemia/veekaredus.htm. (30.märts 2013)
Veekaredus ühikud. Neti. http://8371149.la02.neti.ee/kool/eda/vee_kareduse_hikud.html. (31.märts 2013).
Veereostus. Vikipeedia. http://et.wikipedia.org/wiki/Veereostus. (3. aprill 2013).
Üldkaredus. Vikipeedia. http://et.wikipedia.org/wiki/%C3%9Cldkaredus. (29.märts 2013).