Laste ja perede tugisüsteemidtulevikuvaates.

Tiia Lister2008

Tiia Lister 2008 2

Lapsed ja pered

“Lapsi saadakse sellepärast, et muidu poleks linnas enam üldse inimesi. Ja siis tuleks kõik poed kinni panna...”

Lasse, 6.a

Tiia Lister 2008 3

Meie teema on tõsine

• Eestis on küsimus ellujäämisest üldse riigina.• Eestis on küsimus maaelu säilimisest.• Eestis on küsimus meeste haridusest.• Eestis on küsimus naiste valmisolekust emaduseks.• Eestis on küsimus kohaliku tööjõu kvaliteedist.• Eestis on küsimus laste ja noorte üksindusest, reegliteta,

autoriteetideta kasvamisest ja tulevikueluks ettevalmistamata noortest.

• Eestis on küsimus noorte sõltuvustest, ekstreemkäitumisest, liiklushuligaansusest, vägivallast, perekonna loomist ohustavast käitumisest.

Tiia Lister 2008 4

Miks?

• Üleminekuühiskond segaste, muutuvate reeglite ning väärtustega. Elu aluspõhimõtete, usu, usalduse puudumine.

• Riigi juhtkonna ja avaliku elu tegelaste kõikelubav väärtussegane elustiil.

• Laste ja noorte õpetajate otsiv, reformiv poliitika, lõputu vaidlus, kuidas peaks õpetama ja kasvatama järgnevat põlvkonda.

• Kodu ja lapsevanemate kannatamatu soov elada tänapäevases, rikkas maailmas. Lapsed ja noored jäävad fookusest välja, kõrvale.

• Vanade abistavate tugisüsteemide lõhkumine ja oskusteabe puudumine, kuidas toetada peresid-lapsi. Uute süsteemide juurutamise takistused.

Tiia Lister 2008 5

Ametikoht Algkool Põhikool Gümnaasium+PKEripedagoog 7,1% 9,5% 13,4%Logopeed 26,2% 38,7% 68,5%Psühholoog 3,6% 9,5% 60,7%Mitte kedagi 67,9% 51% 14,8%

Kokku koole 82 222 229

Allikas: Haridusministeerium

Millised on tänased võimalused?Tugispetsialistid koolides

Tiia Lister 2008 6

Millised on tänased probleemid? 1Ühe maakonna kõigi tugispetsialistide arvamus!

• Kõik sõltub kooli võimalustest – suurematel koolidel leitud spetsialistid.

• Puudub koostöö ja sellest huvitatud koordineeriv asutus.• Vähesed tugispetsialistid laiali pillutatud + infovähesus.• Puudub lastepsühhiaatri abi, õpinõustamine,

käitumisprobleemide nõustamine jpt.• Õpetajatel, koolijuhtidel, tugispetsialistidel puudub

võimalus saada nõu, supervisiooni, töönõustamist.• Karjäärinõustamine = “mingisugune” info noortele.

Tiia Lister 2008 7

• Toetus lapsevanematele põhiliselt rahaline.• Paljudel negatiivse nõustamise eelkogemus.

Psühholoogide, nõustajate valimine – nende isiksuseomadused ja kutseeetika!

• Puudub info nõustamise protseduuri kohta – kes, millal, mitu korda, millised tulemused?

• Tugispetsialist tegutseb – koostöö, tagasiside koolile olematu, mille tulemusena võib lapsel olukord veelgi halveneda.

• Psühholoogid ja sotsiaalpedagoogid käivad “külas”.

Millised on tänased probleemid? 2

Tiia Lister 2008 8

Milliste probleemidega otsitakse abi?

• Õpiraskused, edasijõudmatus koolis.• Käitumisprobleemid ja koolikohustuse täitmine.• Õpivõimalused erivajadustega laste koolides ja pärast selle

kooli lõpetamist.• Õppimisvõimalused tavakoolis lapsele sobiva õppekava (LÕK,

TÕK) ja õppevormi järgi. Individuaalne õppekava. • Logopeedilised probleemid.• Lapse eripärast tingitud koolikonfliktid.• Emotsionaalsed probleemid ja suhtlemisraskused (koolis,

kodus, kaaslastega).

Allikas: Haridusministeerium

Tiia Lister 2008 9

Milliste probleemidega tavaliselt ei otsita abi?

• Lapse lein.• Lapse stress ja depressioon.• Kodutülid ja kergem perevägivald.• Lahutamine peres. Laste üksindus ja hüljatus.• Laste söömis- ja unehäired.• Laste sõltuvusprobleemid.• Noored hooldajad kodudes (vanemate haiguse või äraoleku

korral).• Laste vaimne tervis, hirmud ja ärrituvus.• Laste kohanemine uue kooliga ja elukohaga jne.

Tiia Lister 2008 10

Miks ei otsita abi?

• Maakondades kokku 95 üksust. Kas 0,25 + 0,5 = 0? või 2?

• Psühholoogiline nõustamine ja perenõustamine 47 + 24 üksust.

• Eripedagoogiline ja logopeediline abi 13+16 üksust.• Karjäärinõustamine ja noorteinfo 25+28 üksust.• Sotsiaalnõustamine ja tervisenõustamine 28+35 üksust.• Õpiabi nõustamine (testimine?) 10 üksust.• Probleemse käitumise nõustamine 21 üksust.

Allikas: Haridusministeerium

Tiia Lister 2008 11

Fakte!Haridusministeeriumi andmetel

• Õpilaste arv üldhariduses on muutunud: 2006 nov – 170 994 õpilast (riigikoolid, ka HEV lastele 3560, erakoolid 4490).

• Aastal 2007 õpilasi 159 542 – HEV koolides 4482 õpilast.• Eestis kaks integreeritud nõustamiskeskust –Tartus ja Pärnus

(eripedagoogiline, psühholoogiline ja sotsiaalpedagoogiline nõustamine).

• Hariduslike erivajadustega laste arv erineb piirkonniti väga palju – Tallinnas 6% ! kuni Viljandi maakonnas 32% õpilastest.

• HEV laste keskmine % koolides on 13,3. Koolieelses eas on vaid 45% erivajadustega lastest erilasteaedades või erirühmades.

Tiia Lister 2008 12

Veel fakte!

• Viimase kümne aasta jooksul on katkestanud igal aastal põhikooli koolikohuslikul ajal ~500-800 poissi + ~200 tüdrukut. Gümnaasiumi-aastatel katkestab koolitee keskmiselt 800-900 õpilast aastas.

• Klassikordajaid igal aastal ~5000 õpilast, neist 83% -l jätkuvad raskused samades ainetes järgmistel aastatel.

• Puudulike aastahinnete koguarv klassiti näiteks 7. või 8.klassis keskmiselt 7000-9000, 9.klassis 6386 (2004.a.)

• Koolist puudujaid pole korralikult registreeritud!• Kutsekoolidesse vastuvõetuid 28 000 – 29 000 õpilast aastas,

neist langes välja 2006. aastal 1.kursuselt 5164 õpilast.

Tiia Lister 2008 13

• Noorte arv Eesti elanikkonnast (1 347 510 elanikku) 2005 aastal: 366 914 ehk 27%

• 2010 prognoos – noorte arv väheneb 40 250 võrra ehk 10%. Prognoos: noori on 326 664. (Noori käsitletakse arengustrateegias sootute olenditena! Kusagil pole räägitud tüdrukutest-poistest!)

• Rahalised vahendid noortele prognoos 2006-2013 (tuhandetes kroonides)– kokku 2 314 889 + välisvahendid 207 000.

• Sellest noorte nõustamine 240 000+ erinoorsootöö 34 000; + teavitamine 50 520

Veel fakte!Noorsoo arengustrateegiast 2006-2013

Tiia Lister 2008 14

Veel fakte!Sotsiaalministeeriumi toimetised nr.7/2007

• Eestis 2005.a. kõigist leibkondadest 151 600 lastega leibkonda, mis on 27% kõigist leibkondadest – keskmiselt lapsi 1,5 last peres.

• Kolme ja enama lapsega peresid on nendest lastega peredest üldse 9,3% ehk 16 707 peret - see on kõigist Eesti leibkondadest 3%.

• Kolme ja enama lapsega peredest 18% ühe vanemaga, enamasti emaga. Üldse ühe vanemaga peresid Eestis lastega peredest 11%.

• 54% küsitletud perede arvates pole pakutavate teenuste (eriti nõustamisteenuste) hulk piisav, rääkimata vastavast infost ja rahalistest vahenditest selleks.

Tiia Lister 2008 15

Kriitilisi noote! 1

• Kogu nõustamistegevus on omavalitsuste õlul, kellel pole vajalikku ressurssi – raha, oskusteavet ega inimesi.

• Küsimus pole info puudumises või spetsialistide puudumises, vaid selles, et pole vastutajat, arendajat, kvalifitseeritud spetsialistide leidjat, koordinaatorit, koostöö korraldajat ja majandajat. Ei vabariigi tasemel ega kohapeal.

• Komisjonid tõstavad probleemidega lapsi ühest “sahtlist” teise – tavaklassist toimetulekuklassi, erivajadustega laste kooli, õpilaskodusse, erikoolidesse, koduõppele -, aga keegi ei tegele lapse probleemide põhjustega ja lapse kui tervikliku inimesega.

Tiia Lister 2008 16

Kriitilisi noote! 2

• Tegeldakse aastaid juhendmaterjalide ja kontseptsioonidega – kõik sõltub aga tugisüsteemide kõrgelt kvalifitseeritud spetsialistidest ja nende oskustest koostööd teha.

• Laste puhul on isegi riigi tasemel fookuses pigem laste õigused ja kaitse, mitte laste ning perede praktiline toetamine, nõustamine ja toimetuleku õpetamine

• Rahajagamine on sõltuvuses ametnike teadmistest, soovidest ja nägemusest, mitte spetsialistide ettepanekutest või laste vajadustest eriabi järele.

Tiia Lister 2008 17

Kriitilisi noote! 3

• Puudub igasugune ennetustöö – lasteaedades, alaealiste asjade komisjonide töös, lapsevanemate koolitus jne.

• Laste probleemides on süüdi esmajärjekorras lapsed, siis pered ja vanemad, siis omavalitsused. Süüdlaste ja tagajärgedega tegelemise asemel peaksime looma süsteemse, koostöös toimiva toetuse igale lapsele-perele, kes seda vajab.

• Reageeritakse erinevate abistajate poolt üksikjuhtumile, üksikutele erilistele sündmustele. “Kustutatakse tuld”. Peaksime töötama koos, lähtudes üksikinimesest, lapsest ja tema olukorrast tervikuna, arvestades ka tema peret ja kaaslasi koolis!

Tiia Lister 2008 18

Kohe, kohe avanevad võimalused!

3 peamist arengueesmärki:* rohkem nõustamist – on vaja suurendada erineva

nõustamise kättesaadavust; * rohkem infot nõustamisest – pakutavate nõustamisteenuste

suurem nähtavus; * rohkem koostööd – nõustamisliikide pakkujate ja

korraldajate võrgustikutöö, kvaliteedi arendamine, metoodiline ja strateegiline koordineeritus.

Allikas: Haridusministeerium

Tiia Lister 2008 19

Karjäärinõustamine 35 miljonit krooni

Programmi tulemusena:• on suurenenud karjääriteenuste pakkumine, teenused on vajajatele

kättesaadavad;• on välja töötatud ja rakendatud uued metoodikad karjääriteenuste

osutamiseks;• on karjääriteenuste spetsialistid läbinud teenuse osutamiseks ja

enesetäienduseks vajalikud koolitused;• põhineb karjääriteenuste sisu uuringutele ja on kvaliteetne;• töötavad erinevad karjääriteenuste pakkujad koostöös.

Allikas: Haridusministeerium

 

Tiia Lister 2008 20

Pedagoogilis- psühholoogilise nõustamissüsteemi arendamine.

35 miljonit krooni + projektid + omavalitsuste koostöölepped.

Programmi tulemusena:• on välja töötatud nõustamisteenuste standard;• on maakonnas/piirkonnas välja arendatud

õppenõustamiskeskused ja loodud toimiv õppenõustamisskeem või (-süsteem?), eripedagoogi, psühholoogi, logopeedi teenus on kättesaadav igale abivajajale; (lastepsühhiaatrit ei mainita).

• on sihtrühmade teadlikkus nõustamisteenustest kasvanud, õppenõustamisteenus on kvaliteetne, nõustajad on läbinud teenuse osutamiseks vajalikud täiendkoolitused.

• on vähenenud põhikoolist väljalangevus tänu õpiprobleemide õigeaegsele tuvastamisele ja nõustamisele õppuri individuaalse arengu toetamiseks.

Tiia Lister 2008 21

Kes osaleb nendes lahendustes?

• Kes teab, mis toimub? Kas info on avalik?• Kes vastutab ja koordineerib? Kes on uue lõimitud

nõustamiskeskuse, tugisüsteemi loomise algataja maakonnas?• Kes on selles koostöös osapoolteks? Millised on

läbirääkimised enne nende programmide käivitumist?• Kes saab abi? Millised on kohalikud vajadused?• Kes leiab tasemel spetsialistid ja millised koolitused neile

toimuvad? Kas toimuvad avalikud konkursid?• Kes tunneb huvi rahade kasutamise vastu ja kes jälgib

osutatava teenuse kvaliteeti?• Kes analüüsib, kes mõõdab tehtut ja uurib tulemusi?

Tiia Lister 2008 22

Kõik sõltub meist!

Kümne aasta pärast on paljud meist pensionil.Kes teenib meile ülalpidamist?

Kas teedel on võimalik liigelda?Kas enamuse töödest teevad madala haridusega

eesti poisid või võõrkeelsed välismaalased?Kas Eestis on veel lapsi ja koospüsivaid abielusid?

Kas 1/3 peredest on võlavanglas või laostunud?Kas meie pered ja lapsed saavad üksi hakkama?

Palju küsimusi ja vähe vastuseid.Hakkame tööle!

Tiia Lister 2008 23

Meie oleme koostööks valmis – loodan, et Teiegi!

Tänan Teid!

MTÜ ELLUwww.ellu.ee