4
Juuni / 2008 Nr 6, XV Leisi Keskkooli lõpetajad IX klassi lõpetasid: Kedy Liivakivi – kiituskirjaga Jaan-Eerik Aardam – tänukirjaga Kaur Alle – tänukirjaga Janeli Palits – tänukirjaga Riido Pärnpuu – tänukirjaga Juta Ränk – tänukirjaga Varje Saks – tänukirjaga Andres Traumann – tänukirjaga 2008. aasta investeeringutest Aasta 2008 on jõudnud juba poole peale ja nüüd- seks selgunud ka valla investeeringute võime ning võimalused. Käesolev aasta oli eel- arve koostamisel mõneti erinev varasematest. Ni- melt ei olnud aasta algu- seks läbirääkimised kahe põhilise investeeringu osas kuigi kaugele jõud- nud. Esiteks euro-rahade kasutamine KOIT-kava raames Leisi kooli reno- veerimiseks ning teiseks asulate vee- ja kanalisat- sioonirajatiste rekonst- rueerimise rahastamiseks kallinemise osas. Ärevust tekitas nega- tiivse riigieelarve vastu- võtmine, kuid nüüd või- me öelda, et Leisi valda see ei puuduta. 12. juunil kinnitas vaba- riigi valitsus määruse, millega Leisi Keskkool saab 2008–2010 aastal 30 miljonit krooni toetus- raha hoone renoveerimi- seks, valla osalusena li- sandub sellele 8 miljonit krooni. See on suur võit vallale, aga ka suur ko- hustus raha ratsionaalselt kasutada. Peale projek- teerimistööde lõppemist septembris saame välja kuulutada ehituse riigi- hanke. Seega käesoleval aastal suureks ehituseks enam minna ei saa. Küll aga järgmisel aastal. Asulate veeprojektile raha valitsuselt juurde ei saanud, seetõttu tuli teha plaanitud tööde osas kär- peid ja töid saame teosta- da kolmes asulas 12 mil- joni krooni eest, millele lisandub 1,2 milj omafi- nantseeringut. Riigihange on teostunud ja töödega alustatakse enne sügist. Et möödunud aasta maksutulu oli hea, saime Pärsama kultuurimaja remondiga aasta algul sujuvalt jätkata. Vabariigi aastapäevaks oli hoone valmis ja saime ilusas majas pidada avamispeo. Kokku läks remont maks- ma 4,5 miljonit krooni, sellest 2008 aastal 2 mil- jonit. Ettevõtluse Arenda- mise Sihtasutuselt saime remondiks toetusraha 391 tuhat krooni ning kultuuriministeeriumilt sisustuse tarbeks 150 tu- hat. Rõõmustav on vallatee- dele eraldatava raha mär- kimisväärne kasv 2007– 2008 aastal. Negatiivne riigieelarve vallateede remondirahasid ei vähen- da. Käesoleval aastal on teede investeeringuteks eraldatud 3,2 miljonit krooni, millega saame korrastada paljude külade teed. Vallateede osas on abivallavanem korduvalt kirjutanud ajalehes Kodu- vald, siis siin pikemalt ei peatu. Uudse rajatise sai vald Pärsama mänguväljaku näol tänu sponsorlusele ja toetusrahadele. Kokku maksis ehitis 630 tuhat krooni, millest Kultuuri- ministeerium kattis 350 tuhat ja Eesti Jalgpalliliit 100 tuhat krooni. Väljak võimaldab mängida jalg- palli, korvpalli, võrkpalli, tennist ja sulgpalli. Li- saks said lasteaialapsed hea jooksuplatsi. Tahaks ainult loota, et noored seda heatahtlikult kasu- taksid, rajatist ei lõhuks ning ei lärmaks seal öösel. Tubli saavutusega said hakkama Pamma küla- seltsi eestvedajad Kaja Püüa ja Elle Ränk, kelle kirjutatud projekt sai PRIA-lt toetust seltsimaja katuse väljavahetami- seks. Vald toetab ehitust omafinantseeringu osas. Maksumus kokku 670 tuhat krooni. Sel aastal sai Angla küla tänavavalgustuse. Angla, Veske ja Koikla külad said uued bussi- ootekojad, Leisi kino saab suvel uue helitehni- ka. Mitte kõiki soove ja taotluseid ei ole õnnestu- nud realiseerida. Rahasta- mata jäi Karja mängude- toa ehitamine ja Leisi terviseraja rajamine. Järgmisel aastal tegeleme nende projektidega edasi ja otsime rahastamist läbi uute projektide. Samuti ootab remonti Leisi kooli internaadihoone ning väl- jaehitamist Leisi staa- dion. Külade aktivistidele tuletan meelde, et vald on valmis toetama teie ette- võtmisi läbi toetusprojek- tide ja kandma omafi- nantseeringu kulusid. Vallaelanikele soovin edu ettevõtmistes, valla ettevõtjatele ja töötajatele edukat äriaastat! Sest kui teil läheb hästi, siis läheb ka vallal hästi! LUDVIK MÕTLEP vallavanem XII klassi lõpetasid: Kaire Aulik – kuldmedaliga Juhan Kanemägi – hõbemedaliga Kairi Orgmets – hõbemedaliga Heljus Saks – hõbemedaliga Teele Toomväli – hõbemedaliga Peeter Lõo – tänukirjaga Laas Õun – tänukirjaga Karmet Kahju Kristo Kahju Sigrid Kont Andrus Kuusk Mari-Liis Kuusk Karli Leemet Kätlin Ley Sander Mägi Marta Nelis Gerrit Arge Jaanus Martin Aigar Mets Juhan Oks Liis Paakspuu Eneli Paju Villu Vares Roland Noor Silva Pahapill Alo Põdra Reigo Riik Tagmar Sagur Veiko Smolin Marek Toompuu Kätlin Valt Maria Varik Mihkel Võlma XII klassi lõpetajad, klassijuhataja Imbi Oolup Foto: Irina Mägi IX klassi lõpetajad, klassijuhataja Tõnu Erin Foto: Andres Tüür

Leisi Keskkooli lõpetajad · Tagmar Sagur Veiko Smolin Marek Toompuu Kätlin Valt Maria Varik Mihkel Võlma XII klassi lõpetajad, klassijuhataja Imbi Oolup Foto: Irina Mägi

Embed Size (px)

Citation preview

Page 1: Leisi Keskkooli lõpetajad · Tagmar Sagur Veiko Smolin Marek Toompuu Kätlin Valt Maria Varik Mihkel Võlma XII klassi lõpetajad, klassijuhataja Imbi Oolup Foto: Irina Mägi

Juuni / 2008 Nr 6, XV

Leisi Keskkooli lõpetajad

IX klassi lõpetasid:

Kedy Liivakivi – kiituskirjaga Jaan-Eerik Aardam – tänukirjaga Kaur Alle – tänukirjaga Janeli Palits – tänukirjaga Riido Pärnpuu – tänukirjaga Juta Ränk – tänukirjaga Varje Saks – tänukirjaga Andres Traumann – tänukirjaga

2008. aasta investeeringutest Aasta 2008 on jõudnud

juba poole peale ja nüüd-seks selgunud ka valla investeeringute võime ning võimalused.

Käesolev aasta oli eel-arve koostamisel mõneti erinev varasematest. Ni-melt ei olnud aasta algu-seks läbirääkimised kahe põhilise investeeringu osas kuigi kaugele jõud-nud. Esiteks euro-rahade kasutamine KOIT-kava raames Leisi kooli reno-veerimiseks ning teiseks asulate vee- ja kanalisat-sioonirajatiste rekonst-rueerimise rahastamiseks kallinemise osas.

Ärevust tekitas nega-tiivse riigieelarve vastu-võtmine, kuid nüüd või-me öelda, et Leisi valda see ei puuduta.

12. juunil kinnitas vaba-

riigi valitsus määruse, millega Leisi Keskkool saab 2008–2010 aastal 30 miljonit krooni toetus-raha hoone renoveerimi-seks, valla osalusena li-sandub sellele 8 miljonit krooni. See on suur võit vallale, aga ka suur ko-hustus raha ratsionaalselt kasutada. Peale projek-teerimistööde lõppemist septembris saame välja kuulutada ehituse riigi-hanke. Seega käesoleval aastal suureks ehituseks enam minna ei saa. Küll aga järgmisel aastal.

Asulate veeprojektile raha valitsuselt juurde ei saanud, seetõttu tuli teha plaanitud tööde osas kär-peid ja töid saame teosta-da kolmes asulas 12 mil-joni krooni eest, millele lisandub 1,2 milj omafi-

nantseeringut. Riigihange on teostunud ja töödega alustatakse enne sügist.

Et möödunud aasta maksutulu oli hea, saime Pärsama kultuurimaja remondiga aasta algul sujuvalt jätkata. Vabariigi aastapäevaks oli hoone valmis ja saime ilusas majas pidada avamispeo. Kokku läks remont maks-ma 4,5 miljonit krooni, sellest 2008 aastal 2 mil-jonit. Ettevõtluse Arenda-mise Sihtasutuselt saime remondiks toetusraha 391 tuhat krooni ning kultuuriministeeriumilt sisustuse tarbeks 150 tu-hat.

Rõõmustav on vallatee-dele eraldatava raha mär-kimisväärne kasv 2007– 2008 aastal. Negatiivne riigieelarve vallateede

remondirahasid ei vähen-da. Käesoleval aastal on teede investeeringuteks eraldatud 3,2 miljonit krooni, millega saame korrastada paljude külade teed. Vallateede osas on abivallavanem korduvalt kirjutanud ajalehes Kodu-vald, siis siin pikemalt ei peatu.

Uudse rajatise sai vald Pärsama mänguväljaku näol tänu sponsorlusele ja toetusrahadele. Kokku maksis ehitis 630 tuhat krooni, millest Kultuuri-ministeerium kattis 350 tuhat ja Eesti Jalgpalliliit 100 tuhat krooni. Väljak võimaldab mängida jalg-palli, korvpalli, võrkpalli, tennist ja sulgpalli. Li-saks said lasteaialapsed hea jooksuplatsi. Tahaks ainult loota, et noored

seda heatahtlikult kasu-taksid, rajatist ei lõhuks ning ei lärmaks seal öösel.

Tubli saavutusega said hakkama Pamma küla-seltsi eestvedajad Kaja Püüa ja Elle Ränk, kelle kirjutatud projekt sai PRIA-lt toetust seltsimaja katuse väljavahetami-seks. Vald toetab ehitust omafinantseeringu osas. Maksumus kokku 670 tuhat krooni.

Sel aastal sai Angla küla tänavavalgustuse. Angla, Veske ja Koikla külad said uued bussi-ootekojad, Leisi kino saab suvel uue helitehni-ka.

Mitte kõiki soove ja taotluseid ei ole õnnestu-nud realiseerida. Rahasta-mata jäi Karja mängude-

toa ehitamine ja Leisi terviseraja rajamine. Järgmisel aastal tegeleme nende projektidega edasi ja otsime rahastamist läbi uute projektide. Samuti ootab remonti Leisi kooli internaadihoone ning väl-jaehitamist Leisi staa-dion.

Külade aktivistidele tuletan meelde, et vald on valmis toetama teie ette-võtmisi läbi toetusprojek-tide ja kandma omafi-nantseeringu kulusid.

Vallaelanikele soovin edu ettevõtmistes, valla ettevõtjatele ja töötajatele edukat äriaastat! Sest kui teil läheb hästi, siis läheb ka vallal hästi!

LUDVIK MÕTLEP

vallavanem

XII klassi lõpetasid:

Kaire Aulik – kuldmedaliga Juhan Kanemägi – hõbemedaliga Kairi Orgmets – hõbemedaliga Heljus Saks – hõbemedaliga Teele Toomväli – hõbemedaliga Peeter Lõo – tänukirjaga Laas Õun – tänukirjaga

Karmet Kahju Kristo Kahju Sigrid Kont Andrus Kuusk Mari-Liis Kuusk Karli Leemet Kätlin Ley Sander Mägi Marta Nelis

Gerrit Arge Jaanus Martin Aigar Mets Juhan Oks Liis Paakspuu Eneli Paju Villu Vares

Roland Noor Silva Pahapill Alo Põdra Reigo Riik Tagmar Sagur Veiko Smolin Marek Toompuu Kätlin Valt Maria Varik Mihkel Võlma

XII klassi lõpetajad, klassijuhataja Imbi Oolup

Foto: Irina Mägi

IX klassi lõpetajad, klassijuhataja Tõnu Erin

Foto: Andres Tüür

Page 2: Leisi Keskkooli lõpetajad · Tagmar Sagur Veiko Smolin Marek Toompuu Kätlin Valt Maria Varik Mihkel Võlma XII klassi lõpetajad, klassijuhataja Imbi Oolup Foto: Irina Mägi

2

Vallavolikogu erakorraline istung 30.05.2008 Istungist võttis osa 8 volikogu liiget. Puudusid:

M. Kuusmaa, M. Mäeker, A. Reis ja R. Tolmik. 1. Valla 2007. majandusaasta aastaaruande auditeerijaks

kinnitati vannutatud audiitor Enda Rüütel. 2. Kinnitati kommunaaljuhataja palgamäär.

Vallavolikogu istung 16.06.2008 Istungist võttis osa 9 volikogu liiget. Puudusid: T. Erin,

M. Kuusmaa, K. Püüa ja T. Põlluäär. 1. Kinnitati otsus Ratla külas asuva peremehetu kuivati

hoone hõivamise kohta. 2. Otsustati taotleda valla munitsipaalomandisse jäävate

hoonete ja rajatiste aluse ning neid teenindava maana mu-nitsipaalomandisse Ratla külas asuva kuivati teenindus-maa (Kuivati mü).

3. Kinnitati revisjonikomisjoni akt kommunaalameti korduvrevideerimise kohta.

4. Kinnitati 2007. aasta majandusaasta aruanne. 5. Kinnitati 2008. aasta I lisaeelarve. 6. Nimetati esindajad omavalitsusüksuste ühendustesse. 7. Otsustati eraldada volikogu reservfondist 20 000

krooni Leisi alevikus põlenud endise apteegihoone lam-mutamiseks.

8. Vaadati läbi avaldused ja kuulati ära informatsioon.

Mis on rehabilitat-siooniteenus?

Rehabilitatsiooniteenus on sotsiaalteenus, mille eesmärk on parandada puudega inimese iseseis-vat toimetulekut, suuren-dada ühiskonda kaasatust ja soodustada töötamist või tööle asumist.

Rehabilitatsiooniteenu-se käigus hinnatakse isi-ku toimetulekut ja kõr-valabi vajadust, tehakse ettepanekuid (kodu)kesk-konna kohandamiseks, abivahendi saamiseks ja kasutamiseks. Samuti tegeletakse puudega ini-meste nõustamisega eri-nevatel teemadel, et pa-randada edasist sotsiaal-set toimetulekut.

Kellel on õigus reha-bilitatsiooniteenusele? 1. Puude raskusastet taot-levatel lastel ja täiskasva-nutel. 2. Puudega lastel ja täis-kasvanutel. 3. 16. a kuni vanaduspen-sioni ealistel psüühilise erivajadusega inimestel,

kelle töövõime kaotus on

vähemalt 40%. 4. Alaealiste komisjoni otsuse alusel alaealistel õigusrikkujatel.

Missuguseid teenuseid osutatakse? 1. Koostatakse isiklik rehabilitatsiooniplaan (kehtivusega 6 k – 3 a). 2. Juhendatakse inimest, kuidas rehabilitatsiooni-plaanis kirjeldatud tege-vusi ellu viia. 3. Osutatakse rehabilitat-siooniplaanis märgitud teenuseid.

Missuguses mahus osutatakse rehabilitat-siooniteenust?

Rehabilitatsiooniteenu-sed on loetletud Vabariigi Valitsuse 20.12.07 mää-ruses nr 256, milles on ka määratud, kui palju võib teenuseid osutada ühe kalendriaasta jooksul.

Rehabilitatsiooniteenu-se raames osutatakse ka majutusteenust – reha-bilitatsiooniasutuses või-maldatakse rehabili-tatsiooniteenuse osutami-se ajal ööbimist koos toit-

Rehabilitatsiooniteenusest 2008. aastal lustamisega 1 x päevas (arvestusega 1 ööpäev maksimaalselt 375 kr):

• lastele, puude taotle-jatele ja puudega inimes-tele ning alaealistele õigusrikkujatele max 1 875 kr eest aastas;

• alla 16. a laste saatja-tele 1 875 kr eest aastas;

• psüühilise erivajadu-sega inimestele max 13 125 kr eest aastas.

Kui inimese elukoht ja rehabilitatsiooni-teenuse osutaja asukoht on erinevates valdades või linnades, siis riik kompenseerib sõiduku-lud nii rehabilitatsiooni-teenuse saajale kui ka vajadusel tema saatjale (lapsevanemale, abikaa-sale, isiklikule abistajale või hooldajale), kumma-legi maksimaalselt 650 krooni aastas.

Sõidukulude hüvitami-seks on vajalik esitada vabas vormis taotlus elu-kohajärgsele pensioni-ametile pärast rehabili-tatsiooniteenuse saamist. Taotluses tuleb märkida järgmised andmed: 1) rehabilitatsiooni-teenust saanud isiku nimi ja isikukood või sünni-aeg, postiaadress ja tele-foninumber, 2) vajadusel rehabilitat-siooniteenust saanud isi-ku esindaja nimi ja isiku-kood või sünniaeg, posti-aadress ja tel. number, 3) Sotsiaalkindlustusame-ti väljastatud rehabilitat-siooniteenuse suunamis-kirja number; 4) arvelduskonto number, kuhu hüvitis kantakse; 5) andmed rehabilitat-siooniteenuse osutamise-ga seotud sõidukulude tekkimise kohta (lähte-, sihtkoht, läbitud vahemaa kilomeetrites jm); 6) taotlusele lisatud sõi-dukulu tõendavate doku-mentide loetelu.

Taotlusele lisada sõidu-kulu tõendavad doku-mendid – sõidupiletid, bensiiniostu tšekid, tak-soarved vm.

Mida teha rehabilitat-siooniteenuse saami-

Leisi staadioni kastmine – oht kaevude tühjenemisele? Kuuldus sellisest murest on jõudnud vallamajja. See

kartus on mõistetav, kuna kastmine toimus pikal keva-disel põuaperioodil. Selgitan olukorda, et leevendada neid kartusi.

Leisi staadioni kastmiseks kasutatakse vett 1,5 m³/tunnis ja 25 m³/ööpäevas. See on suur kogus võrreldes koduse majapidamise tarbimisega, kuid mitte tööstus-liku kasutamisega. Nimetatud tarbimise juures ei teki põhjavee tasemes nn. lehtri effekti, mis lähikonna kae-vusid ohustaks. Proovipumpamisel kaevu maksimum-tootluse 10 m³/h juures, toimus alandus selles kaevus

Vallavalitsuse istung 28.05.2008 1. Kinnitati Jaak Grepp Leisi Valla Kommunaalameti

juhatajaks alates 02.06.2008. a. 2. Kinnitati Pärsama külas Tulnuka elamus asuva

(korteri nr 2) korteriomandi nr 2402134 suulise avaliku enampakkumise tulemus.

3. Kinnitati Ratla küla Annuse kinnistu suulise avaliku enampakkumise tulemus.

4. Kinnitati valla kultuuri- ja spordikomisjoni otsused toetada Rait Sagori osalemist jõutõstmise Euroopa meist-rivõistlustel Ukrainas, Leisi segarahvatantsurühma Leisberg kingade valmistamist, MTÜ Metsküla Küla Selt-si lauatenniseturniiri korraldamist ning Leisi Keskkooli ja valla noorte eestvedamisel ürituse NOORTE BALL 2008 korraldamist.

5. Kehtestati Pärsama Hooldekodu hoolduskoha säilita-mise tasuks 35% ööpäevaringse hooldamise teenuse hin-nast kalendrikuus.

6. Väljastati ehitusluba Rein Kuusele sadeveetiigi ehita-miseks Poka küla Jaki maaüksusele ja Toomas Rannule elamu rekonstrueerimiseks Lõpi küla Laratsi maaüksuse-le.

7. Tunnistati Leisi vallale kuuluva kino helisüsteemi uuendamiseks esitatud pakkumistest soodsamaks Maalevi OÜ pakkumine.

Vallavalitsuse istung 09.06.2008 1. Kinnitati valla sotsiaal- ja tervishoiukomisjoni otsu-

sed hooldamisest vabastamise, hooldajatoetuse maksmise lõpetamise, tugiteenuse osutamise, meditsiiniteenuste ning küttepuude kompenseerimise, koolilõputoetuse ning puu-dega isikutele toetuse maksmise kohta.

2. Määrati Koiduvälja küla Pärdi kinnistu jagamisel ka-tastriüksusele 40301:007:0069 uueks koha-aadressiks Koiduvälja küla Liidi ning Koiduvälja küla Uuetalu kin-nistu jagamisel katastriüksusele 40301:005:0192 uueks koha-aadressiks Koiduvälja küla Erna ja katastriüksusele 40301:007:0173 uueks koha-aadressiks Koiduvälja küla Nelli.

3. Kaardimaterjali alusel moodustati: - Laugu–Nurme tee katastriüksus koha-aadressiga Leisi

vald Laugu küla, pindalaga 5,06 ha; - Lõpi–Koikla tee katastriüksus koha-aadressiga Leisi

vald Lõpi küla, pindalaga 5,69 ha; - Parasmetsa–Metsküla tee katastriüksus koha-

aadressiga Leisi vald Parasmetsa küla, pindalaga 10,34 ha; - Luulupe–Haeska tee maatükk 1 katastriüksus koha-

aadressiga Leisi vald Luulupe küla, pindalaga 2,89 ha; - Luulupe–Haeska tee maatükk 2 katastriüksus koha-

aadressiga Leisi vald Selja küla, pindalaga 0,28 ha. �

seks? 1. Rehabilitatsioonitee-nuse saamiseks tuleb täita rehabilitatsiooniteenuse taotlus. Taotluse vorm on kättesaadav Sotsiaalkind-lustusameti ja Sotsiaalmi-nisteeriumi kodulehekül-gedel ja kõikides pensio-niametites. Täidetud taot-lus saata posti teel või tuua elukohajärgsesse pensioniametisse (Pärnu Pensioniameti Kuressaare osakond, Kuressaare Los-si tn 12, 93816).

Taotlusele lisada eri-nevad dokumendid: • koopia isikut tõenda-

vast dokumendist; • koopia puude raskus-

astme määramise otsu-sest, kui see on olemas; • koopia kehtivast isikli-

kust rehabilitatsiooni-plaanist, kui see on ole-mas.

Psüühilise erivajadu-sega inimesed esitavad lisaks:

• perearsti või eriarsti saatekirja (väljavõte hai-gusloost või tervisekaar-dist) rehabilitatsiooni-teenusele suunamiseks;

• perearsti või eriarsti tõendi somaatiliste hai-guste ja nakkushaiguste esinemise kohta.

Kui taotluse täidab isi-ku seaduslik esindaja, siis on vaja esitada ka esin-dusõigust tõendava doku-mendi koopia.

Taotlust ei pea täitma: • isikud, kes suunatak-

se rehabilitatsioonile puude raskusastme mää-ramiseks;

• alaealised õigusrik-kujad, kelle kohta esita-takse Sotsiaalkindlustus-ametile alaealiste komis-joni otsus, kus mõjutus-vahendina on märgitud rehabilitatsiooniteenus. 2. Suunamiskiri rehabi-litatsiooniteenusele saa-detakse postiga. Koos suunamiskirjaga saade-takse rehabilitatsiooni-asutuste nimekiri, milles on märgitud inimesele kõige sobilikumad reha-bilitatsiooniasutused. 3. Inimesel on õigus vali-da, millisesse rehabilitat-

siooniasutusse ta teenuse-le läheb. Selleks peab ta sobiva asutusega ise ühendust võtma 21 päe-va jooksul ja aja kokku leppima (kas posti või telefoni teel vm viisil). 4. Pärast rehabilitat-siooniteenuse osutamist koostab rehabilitatsiooni-asutus osutatud teenuste kohta arve. Inimene (või tema seaduslik esindaja) kinnitab oma allkirjaga, et arves märgitud teenu-seid on osutatud.

Arve tasub Sotsiaal-kindlustusamet rehabili-tatsiooniasutusele.

NB! Ravi, taastusravi või sanatoorse ravi saa-miseks tuleb pöörduda oma perearsti või eriarsti poole. Nimetatud teenu-seid rehabilitatsiooni raa-mes ei hüvitata.

Loomulikult ei kata riik isiku kõiki rehabiliteeri-miskulusid. Rehabili-tatsiooniplaanis ettenäh-tud tegevuste eest tasumi-seks saab kasutada ka oma isikliku vara (metsa, maa, ehitiste) müügist saadud tulu ja puuetega inimeste sotsiaaltoetusi (puudega täiskasvanu toetust, puudega lapse toetust, rehabilitatsiooni-toetust, täienduskoolitus-toetust jne).

Kasuta läbi rehabilitat-siooniteenuse veel üht võimalust oma iseseisva toimetuleku kindlustami-seks ja tervisliku olukorra parandamiseks ning pöördu teenuse või täien-dava info saamiseks Pär-nu Pensioniameti Kures-saare osakonda tel 45 27 707 või 45 27 708.

Kui sulle on määratud puue ja sulle on koosta-tud rehabilitatsiooni-plaan, aga sul napib raha plaanis fikseeritud tege-vuste teostamiseks, siis pöördu kindlasti valla sotsiaalosakonna poole, sotsiaaltöötajad on alati valmis tööks abivajajate-ga.

MARI-ANNE TUULING [email protected]

4573292, 53436289

12 meetrini, millest allapoole veetase ei langenud ka peale pumpamise jätkamist. Seega puurkaevudele ei saa mingit ohtu olla. Šaht-kaevudele on see mõju teoreetili-selt võimalik, kuid eelpool selgitatud põhjustel praktili-selt välistatud. Samas oli kastmine hädavajalik, kuna noore külvatud muru juurestik oli veel nõrk ja hävimis-ohus. Nüüdseks on ilmataat meile appi tulnud ja kast-misvajadust ei ole.

Probleemide ilmnemisel palun informeerida valla-ametnikke.

Kaunist suve! LUDVIK MÕTLEP, vallavanem

Page 3: Leisi Keskkooli lõpetajad · Tagmar Sagur Veiko Smolin Marek Toompuu Kätlin Valt Maria Varik Mihkel Võlma XII klassi lõpetajad, klassijuhataja Imbi Oolup Foto: Irina Mägi

3

Tänavune Nurme sauna-festival toimub 9. juulil, al-gusega kell 12 Pikknurmes, Puurmani vallas, Jõgeva-maal, Tallinn-Tartu mnt 142. km-l (Tartust siis 43 km). Mullu toimus sauna-festival esmakordselt ning festivalil käis 700 inimest. Saunafestivalil on plaanis päevasel ajal erinevad võist-lused ja rohkelt saunatamist. Päevajuhi saatel erinevad toimingud, mängud, oksjo-nid, osalejate tutvustamine jpm.

Kell 21 alustame leilitaja-te rekordi loomist ja edaspi-di igal aastal selle löömist – plaanis suur leiliruum, kuhu püüame mahutada vähemalt 100 leilitajat (tõenäolist on tegemist segasaunaga- nagu mullu aeg-ajalt oli:)).

Pärast rekordi loomist ja selle ametlikku registreeri-mist pidu kahel laval - sees ja väljas, esinejaks Hellad Velled, Antiigilaos DJ Ind-rek Parts. Südaööl sauna-missi valimine.

Saunad töötavad varajaste hommikutundideni. Kohal erinevad saunad – alates tavalistest köetud kividest varju all kuni suletud topelt-kerisega nn. vene ahjuga saunani välja. Kohal ka kümblustünnid ja tünnisau-nad.

Õhtul lõkked. Lastele (päeval) lasteala

erinevate tegevuste ja at-raktsioonidega.

Kohapeal telkimisala ja Nurme ürituste euroime-

Nurme saunafestival

1766. aasta hilissügisel hakkas Põltsamaa külje all Kuningamäel ilmuma nädalakiri “Lühhike öppetus”. See oli esimene eestikeelne ajakirjandus-väljaanne. Lehte pani kokku Põltsamaa tohter Peter Ernst Wilde ja seda tõlkis August Wilhelm Hupel.

2016. aastal saab Eesti a j a k i r j a n d u s 2 5 0 -aastaseks. See on vääri-kas tähis Eesti kultuuri-loos. Ajakirjanduse toel on eestlased kujunenud rahvuseks ja ehitanud üles oma riigi. Seda kõi-ke arvestades tundub ehk kummalisena, et Eestis puudub täna mäluasutus, mis talletaks, korrastaks ja vahendaks laiemale avalikkusele rahvuslikku ajakirjanduslugu.

Eesti ajakirjandusmuu-seumi asutamine on meie mittetulundusühingu pea-

Maanaine ajas ja ruumis Aita rajada Eestisse ajakirjandusmuuseum!

Tulge kõik suvel pilatese laagrisse! Pilatese laager toimub 31.07 – 03.08 Saa-

remaal Orissaares. See on suurepärane või-malus veeta oma puhkus sportlikult, heas seltskonnas ja professionaalsete treenerite juhendamisel. Kui teil siiani pole aimu, mis see pilates õigupoolest on, siis nüüd on teil võimalus mitu korda päevas treenida, loen-guid kuulata ja looduses puhata. Laagrist võid leida sõbra, kellega koos sügisel tren-nis hakata käima.

Pilatese põhieesmärk on töötada seest väl-japoole tugevdades, pikendades ja elastseks muutes nii väikseid kui suuri lihaseid ning saavutada tasakaal skeleti, närvisüsteemi ja hingamiselundkonna vahel. Pilates on keha ja vaimu, liikuvuse ja jõu, harmoonia ja ta-sakaalu treening, mis aitab luua sideme meie sise- ja välismaailma vahel.

Pilates ei sea mingeid soolisi, vanuselisi ega füüsilisest vormist tulenevaid piiran-guid. Väga hea on pilates ka peale rasedust. Treeninguga on võimalik saavutada hea rüht, saada lahti seljavaludest ja lihaspinge-test. Pilates õpetab õiget hingamist. Kui ini-mene hingab terve päev, siis pole ta õhtuks väsinud. Pilates on ohutu ja tõhus treening-meetod.

Laagri kavas ka kepikõnd, vesiaeroobika, laevasõit ja jooga.

Kunagi ei ole hilja alustada. Tule ise ja võta sõbrad kaasa! Laagri maksumus on 2000 krooni (sisaldab söök, majutus, tren-nid). Ühe päeva hind on 300 krooni (ainult trennid).

Kui teil tekkis laagris osalemise ja täpse ajakava vastu huvi, siis palun võtke ühen-dust [email protected] või 53308173. Re-gistreerumine 17. juulini.

Ilusat suve ning teid laagrisse ootama jää-des

pilatese ja vesi- aeroobika treener

VIKA VISS

Selleks, et tunnustada eesti maanaisi ja nende tööd, kuulutas Eesti Põllumajandusmuuseum 2008. a mais välja konkursi „Maanaine ajas ja ruumis“.

Konkursi raames ootame maal elavate või elanud naiste meenutusi igapäevaelu toimetuste, kombestiku, töö ja pe-reelu kohta. Olulised on maanaise isiklikud kogemused ja hinnangud. Olmekirjeldused peaksid olema võimalikult detailsed ja täpsed. Mälestusi võiks täiendada fotode, do-kumentide, esemete või muu lisamaterjaliga. Soovi korral tagastab muuseum lisad pärast kopeerimist. Kogutud ma-terjal säilitatakse Eesti Põllumajandusmuuseumis ja kasu-tatakse 6. märtsil 2009 avatava näituse “Maanaine ajas ja ruumis” koostamisel. Alates 2008. a novembrist hakkame välja kuulutama kuu maanaist. Kogutud materjali põhjal valitakse 2009. a emadepäeval aasta maanaine.

Mälestused, annetatavad või kasutamiseks antavad ese-med, fotod jm materjali palume saata või tuua Eesti Põllu-majandusmuuseumisse aadressil Pargi 4, Ülenurme 61714, Tartu maakond kuni 2009. a veebruarini. Juurde palume kindlasti märkida oma nime, sünniaasta ja kon-taktandmed.

Informatsioon näituse ja konkursi kohta tel 739 3819 või emaili aadressil [email protected]. Üldine info tel 738 3813 või emaili aadressil [email protected].

Alates 1. augustist 2008 võimalik valida kuu maanaist Eesti Põllumajandusmuuseumi kodulehel www.epm.ee.

KERSTI LEIS

Eesti Põllumajandusmuuseum programmi- ja teabejuht

tel�738 3816, GSM 53 737 124 [email protected]; [email protected]

Meenutuste kirjapanekul olgu teile abiks alljärgnev kü-

simustik. Maanaise eluolu Küsimustik

Nimi Sünniaasta ja -koht Haridus Mis kooli lõpetanud? Kas on põllumajandusharidus? Milline? Abielu ja lapsed Kas on abielus? Mis aastast? Kui palju lapsi, vanus? Valikuvõimalused Kas oli võimalik valida, kuhu minna õppima, elama või

tööle? Kas maale või linna? Mis elukutse valida? Milles need võimalused seisnesid? Milline on olnud ilusaim/raskeim aeg elus? Miks? Kui vanalt või milliste sündmustega seoses loeti naine

täisealiseks, vanaks, vanatüdrukuks? Kas olete rahul oma eluga, mida kahetsete? Kuidas on poliitilised võimuvahetused mõjutanud maa-

naise elu? Kuidas on seeläbi muutunud igapäevased tööd ja tegemised? Milline ajaperiood on olnud kõige raskem/kergem?

Majapidamine Millised uued seadmed jm tarvikud muutsid naise elu

maal ja kuidas (elekter, pesupulber, kodumasinad jne – võiks konkreetselt nimetada, mis firma ja mis aastal saa-di)? Milliseid vahendeid tehti ise (seep)? Kuidas?

Töö ja puhkus Kui palju kulus aega tööle ja puhkusele ühe päeva lõi-

kes? Kuidas oli erinevate tööde tegemine jaotunud peremehe,

perenaise ja laste vahel? Kuidas tööjaotus muutus teie elu vältel? Kuidas üksteist abistati? Kelle käes oli peres rahakott? Kas naisel oli oma raha ja

kust see tuli? Kas töö kõrvalt jäi aega iseenda jaoks? Kui, siis millega

tegeleti, mis olid huvialad? Millist käsitööd tehti? Riietus, kosmeetika Mida kanti argipäeval, mida pidupäeval? Milliste sündmuste puhul paremini riietuti? Millised reeglid kehtisid riietusele linna, külla, pulma,

matustele jne minnes? Milliseid kosmeetikatarbeid kasutati? "Kodused iluret-

septid"

misi eesmärke. Eeskuju selleks pakuvad Soome (Rupriikki), Suurbritan-nia (National Media Museum), Saksamaa (Internationales Zei-tungmuseum), USA (Newseum) ja teiste riiki-de kogemused. Lisaks ajakirjandusele võiks tu-levane muuseum talleta-da ka reklaami ja trüki-kunsti ajalugu.

Meil oleks väga hea meel, kui ajakirjandusloo kogumisel ja muuseumi rajamisel tuleksid appi kõik, kel idee Eesti aja-kir jandusmuuseumist tundub südamelähedane ja huvitav.

Suurimat tuge vajame kogude loomisel. Võtame vastu ajakirjanduse, rek-laami ja trükikunsti aja-looga seotud esemelisi annetusi. Oleme ette tä-nulikud esemete eest, mis seotud ajakirjanike ja

trükkalite kutsetööga (nt trüki- ja kirjutusmasinad, trükikodadest ja ajalehe-toimetustest pärinevad esemed, diktofonid, va-nad pressikaardid, kutse-tunnistused, diplomid, päevikud, ajakirjanduse, reklaami ja trükikunstiga seotud raamatud, heli- ja videosalvestused jms). Erilist huvi pakub meile põrandaaluse ajakirjandu-sega seonduv. Samuti kogume ajakirjanike ja toimetuste tööga seotud fotosid. Foto juurde palu-me lisada väike märguki-ri selle kohta, mida on fotol kujutatud, millal ja kus on foto tehtud, foto-del esinevate inimeste nimed, kes on foto autor.

Lisaks esemetele oleme tänulikud loodava Eesti ajakirjandusmuuseumi heaks tehtavate rahaliste annetuste eest. Annetuse võib kanda MTÜ Ajakir-

WC-d (veega) keset põldu. Algas ka osalejate regist-

reerumine. Osalema ootame kõiki teemakohaseid müü-jaid ja teenusepakkujaid. Osalemistasu on 300 krooni + km 54.- kokku 354 krooni. Tasu on sõltumata vajaliku koha suurusest sama. Osale-jad paigutame sõltuvalt osa-lejate arvust, kas vahetult välilava ümbrusesse või näi-teks ridadena välilava ja sau-natamisala vahele, aga ka saunaalale- näiteks mass-öörid... kahtlemata leiame kõigile parima sobiva koha. Tasumise kord – saadame arve juulis ning ootame selle tasumist 1. augustiks. Selli-selt jääb meil pisut aega pla-neerimaks optimaalselt pla-neerida ürituse ajaks osaleja-te paigutust ja omavahelise järjestust. Paigutamisel ar-vestame osalejate erisoovi-dega – nt. elektri vajadus, vee vajadus jm.

Registreerunud osalejatele 2 käepaela tasuta. Päevane osa tasuta, peoõhtu pääse 100.- krooni

Ootame saunafestivalile osalema ja külastama kõiki saunahuvilisi, kes teadupä-rast on ikka asjalik ja lõbus rahvas olnud.

Registreerumine e-posti aadressil: [email protected] ja lisainfo meie kodulehelt: www.nurme.ee.

Lugupidamisega ja meel-divate kohtumisteni

MEELIS KASEMAA

peakorraldaja

janduse uurimis- ja koolituskeskus arvel-d u s a r v e l e S E B 1 0 2 2 0 0 8 1 6 9 5 0 1 3 . Makse selgitusse palu-me kirjutada märksõna "pressimuuseum".

Samuti otsime kon-takti inimestega, kes soovivad vabatahtliku-na panustada muuseumi arendusse ning näituste, koolituste, seminaride ja konverentside ette-valmistusse.

Meie kontaktandmed

on: MTÜ ajakirjanduse

uurimis- ja koolituskes-kus J. Kuperjanovi 4, Põl tsamaa 48105, e-post: [email protected]

Täname ette kõiki abilisi!

RAIVO SUNI

MTÜ Ajakirjanduse uurimis- ja koolituskeskus

Page 4: Leisi Keskkooli lõpetajad · Tagmar Sagur Veiko Smolin Marek Toompuu Kätlin Valt Maria Varik Mihkel Võlma XII klassi lõpetajad, klassijuhataja Imbi Oolup Foto: Irina Mägi

4

Toimetaja: Airi Toompuu Koduvald Kooli 12, Leisi, Leisi Vallavalitsus 94202 Saare Maakond � 45 73 038, E-mail: [email protected]

Leisi valla volikogu väljaanne. Trükitud Saarte Trükikojas. Tiraaz 815.

94 Aino Lest 27.06.1914 Poka küla

94 Miralda Laanelepp 29.06.1914

Linnaka küla

91 Leida Aasanurm 14.06.1917 Leisi alevik

85 Aino Allas 01.06.1923

Karja küla

94 Alla Heinlaid 05.07.1914 Ratla küla

91 Vladimir Köster 15.07.1917

Oitme küla

90 Rosalie Null 03.07.1918 Mätja küla

85 Valentina Saks 23.07.1923

Õeste küla

75 Olev Sepp 02.07.1933 Leisi alevik

75 Herman Tiitson 06.07.1933

Ratla küla

75 Elmar Malviste 09.07.1933 Leisi alevik

Lee Humal 31.05.2008 Leisi alevik

Üllari Kaasik

08.06.2008 Nihatu küla

Heino Miltop * 15.05.1942 † 19.06.2008

Viira küla

���������������������� � ����� �������� �������� �������������

� ����� ������������������������ ������ ������ ������� ����

� � �������� ������������������ ������ ���

�����������������������

������������������ �������� ���� ��������������������������������������������� �����

�� �� � ���������������������� ���������� ��� ������������ �������������������

� ������������� ���������� ��!����� �� ������!����������������������������45�"#�$%$���& ����'������� ���$���������

������"���#$$��#�� �#��

����������������������

(������ ������������%��� ������%������� ��������� �$�)�������������

(�������������� �� �����������������������$��!���%�����$��!���� ��$����������������

������������ �� ���� ����� �����������'�������� �� �� �����������������* ��� ����� ���

����� �� ������++����������������, �������- . �/ ������ ����++�� ��"�$#0���

1�*����20�"#�$%$�

Hajaasustuse veeprogrammi taotlusvoor avatud

Saare Maavalitsus an-nab teada, et 1. juulist 2008. a algab hajaasustu-se veeprogrammi taotlus-te vastuvõtt Kaarma, Ki-helkonna, Kärla, Laimja-la, Leisi, Lümanda, Mu-hu, Mustjala, Orissaare, Pihtla, Pöide, Ruhnu, Salme ja Valjala vallas.

Toetust saab taotleda

vaid olemasolevatele ha-jaasustuspiirkondades asuvate majapidamiste jaoks kaevude ja joogi-veetorustike ehitamiseks ning kaevude varustami-seks vajalike tehniliste seadmetega.

Kolmandiku tööde maksumusest peab kand-ma taotleja. Toetuse suu-rus ühe majapidamise puhul on kuni 100 000 krooni. Projekti elluvii-mise maksimaalne kest-vus on 12 kuud.

Taotlejaks saab olla füüsiline isik, kes elab taotlusjärgses kohalikus omavalitsuses hiljemalt alates 01.01.2008 ja mit-tetulundusühing või siht-asutus, mille tegevus-

alaks on elanike või oma liikmete joogiveega va-rustamine.

Taotlejaid nõustavad ja taotlusi võtavad vastu kohalikud omavalitsused. Taotlus tuleb esitada pa-berkandjal ja allkirjasta-tuna.

Toetatavate tegevuste

ja abikõlblike kulude loetelu ning taotlemise tingimused leiate regio-naalministri 30.04.2008 käskkirjast nr 59 "Hajaasustuse veeprog-rammi programmdoku-ment", mis on kättesaa-dav Saare Maavalitsuse veebilehel aadressiga http://www.saare.ee, EAS veebilehel aadres-siga http://www.eas.ee/ ja valdade veebi-lehtedel.

Programmdokumen-dis kehtestatud nõuetele vastavad taotlused tuleb esitada majapidamise asukohajärgsele valla-valitsusele 31. juuliks 2008.

Lisainformatsioon: vallavalitsused, Saare Maavalitsus, Saaremaa Ettevõtlu-se Edendamise Siht- asutus.

%&�'&��(��

�������� ��(������3 4 �(5/����������$2��"�6$0��%���

����������� ��5����&517�����������������0��)�6$$��"���

������ ��� ��8 ����8 ((1� 7- 9 ����������!��"�6$!��%���

��� �������������������� � ����: : (19 ; ��������������������������������$��"�6�$��%��

/� ��� ��(8 �������3 � ���� : : 7� �������"��"�6$"��%���

(������ � ��� ���� ���'���5&19 �����������0��)�6$!��%��

(������������ � ��� ���� ��/���� �� ���%&�'�)��$������<$2������������ ���������'��������������0�%%)#�

*����8 �����+������� �� ������ �� � �� �����������

(�������� � ������������'�$��� �������+�����������8 7�(�����3 ���� ��������������� ����$�������<�$0�����������

. � �� �'����� ���������� � ������ ��������� ���������'������: ���(������ ����������� � ����������� ����: ���������� �����

����� ������������������ � ��������

Silvia Kangur * 06.05.1931 † 01.06.2008

Karja küla

=���������� ����������� ���'���� �� ����

�� ����������� ������������+��������,����� ��$��������$"�������$�+���

-����!� ����� �� �� � ������������++>��

��8 ������� �7�� �������� ����� ����� � ������� ������������ � ����� ��(����� ���� ������� �����(������ ��� ����� ����� ������8 �����. ��������8 ������� �7��������������� ����� ����(�������� ������ ������������������� �����=�������� �������������������7����� ����>�����&��������� �������� �5������ �������������������� � �� ������ ���������������������7����� ����������� ������������������� ��������=�������� ���������*��������������� �����

(�����.&&'�&��3 ������� ���� ����%&�'�)��$������<$2�������������

/ ��������-����!� �����

'��.��'��'�//��%0 �

&���������������� �������$0��(�����(����������������� ���

� ����������������������������������'����