Liikide inventuur Sirtsi- ja Tudusoos

Inventeerijad: Projekti „LIFE Mires Estonia“ LIFE14NAT/EE/000126 Tartu Ülikooli töörühm

Ettekanne: Voldemar Rannap, Urmas Sellis

Fotod: Arne Ader, Mati Martin, Merike Linnamägi, Agu Leivits

Projekti sihtliigid

Taastamistööd muudavad elupaiku ja seega avaldavad mõju seal elavatele liikidele.

Projekti sihtliikideks valiti ohustatud kaitsealused liigid: rabakonn (Rana arvalis), rabakiilid (Leucorrhinia sp), metsis (Tetrao urogallus) ja rabapüü (Lagopus lagopus).

Inventuur hõlmaski kolme liigirühma: kahepaiksed, kiilid, linnud.

Inventuuri eesmärk

• Selgitada välja liikide esinemine ja arvukus ning milliseid elupaiku nad kasutavad/ei kasuta.

• Saadud tulemuste alusel prognoosida taastamistööde mõju liikidele.

• Anda soovitused taastamistööde tegemiseks viisil, mis liike ei kahjusta ja looks neile sobivaid elupaiku juurde.

Kahepaiksed

• Inventeeriti 38,6 km kraave ning 58,6 ha üleujutusalasid. Inventuurid toimusid nii taastamisaladel kui ka võrdlusaladel.

Kahepaiksed

• Rabakonn ja rohukonn sigisid massiliselt looduslikel üleujutusaladel, kopraaladel ja kobraste poolt paisutatud kraavides. Tavakraavides oli vaid 3 sigimiskohta, sedagi üksnes mõne isendi või kudupalliga.

Kahepaiksed

• Järeldus – kraavide sulgemine ei ohusta kahepaikseid, sest hetkel nad kraavides ei sigi.

• Soovitus – kraave ei tohiks sulgeda aprillist juulini, kui konnad sigivad ja vees arenevad. Parim aeg oleks august ja september, sest nii välditakse vees talvituvate rohukonnade hukkumist.

• Kraave ei tohiks lausaliselt täita. Nende sulgemine tammidega koos kaasnevate trassiraietega loob uusi päikesele avatud veekogusid juurde.

Kiilid

• Kevadel otsiti kiilivastseid 167 lõigul (à 20 m). Suvel vaadeldi täiskasvanud isendeid 19,6 km lõigul.

• Kiilivastsete liigirikkus ja arvukus olid suuremad kopraaladel võrreldes tavakraavidega. Ka täiskasvanud isendite puhul kehtis sama reegel.

• Tudusoo – taastamisalalt leiti vaid ühe liigi vastseid, looduslikult võrdlusalalt 13 liigi vastseid.

• Kaitsealustest liikidest leiti valgelaup-rabakiili (Leucorrhinia albifrons) ja suur-rabakiili (Leucorrhinia pectoralis) Sirtsi ja Tudusoost.

Kiilid • Seega – kraavide sulgemisel puudub kiilidele

negatiivne mõju. Veetaseme tõstmise tulemusena tekivad eeldatavalt üleujutusalad, mis on analoogid kopraaladele. Viimased aga kiilidele just sobivad.

Linnud

• Head objektid elupaiga muutuste hindamiseks. Saavad vahetada elupaiku – reageerivad muutustele suhteliselt kiiresti.

• Üsna hästi uuritud – on nii vanemaid andmeid (1950-d), kui ka praegusel ajal regulaarne soolindude seire (10 aastase sammuga 3 korda).

• Olulised alad mitmetele kurvitsalistele (kahlajatele), metsisele, rabapüüle.

• Puistulembeste lindude tõus ja lagedalembeste langus. Metsis omaette teema…

Tudusoo linnud

Sirtsisoo linnud

Sirtsi – suuri alasid soo servaaladest katavad linnuvaesed kuivendusmõjude tulemusel puistuvad mättarabad

lage älveraba

Sirtsi – tihedasse puisrabasse looduslike häiringute mõjul (veereziimi muutus tulekahju) tekkinud lageala, mis võiks olla sobilik rabapüüle ja

tedrele mängupaigaks

Sirtsi – lage älveraba: : juhul kui sellised alad muutuvad märjemaks on need ka sobilikumad kahlajatele…

…aga ei pruugi olla kergesti läbitavad inimesele ja see on ka üks põhjusi, miks osad linnuliigid neid eelistavad

Metsis

Kõige suurem metsakanaline (meil veel metsakanalistest teder, rabapüü ja

laanepüü).

Metsaelupaikade kaitse sümbol.

Samuti jahimeeste vapilind (kuigi jaht enam kui 40 aastat keelatud).

Pesitsusajal spetsiifilist elupaika kasutav (vanad hõredad siirdesoo- või

palumännikud, harvem rabamännikud) ->iibeprobleemid.

Eesti levik seotud soode ja männikutega. Ida-Virumaa ja Vahe-Eesti

metsistel läheb paremini kui mujal (elupaik).

Nii Tudu- kui Sirtsi soostiku servamännikutes neli-viis metsisemängu.

Mõned neist võivad kuivenduse mõjul vohama hakanud noore männi ja

kase tõttu hääbuda.

Kraavide sulgemine (ja vajadusel sekundaarse noore metsa harvendamine)

on ainuke võimalus seda peatada.

Talvised elupaigad asuvad mitmel pool sooservades ja nendega praegu

probleeme pole.

Rabapüü

Eranditult soodega seotud metsakanaline (meil veel metsakanalistest teder,

metsis ja laanepüü).

Eesti üks ohustatumaid põlisliike.

Veel 50 aastat tagasi tavaline lind (Fred Jüssi linnuaabits) praeguseks pea-

aegu kadunud.

Elab ainult lagedas soos, kus üksikud madalad männid, kased või pajud

-> kas kliima soojenemine või soode kuivendamine peletab?

Eesti levik piirdub praeguseks Ida-Virumaa suurte soodega,

Kraavide sulgemine varasemates lagedates soodes annab võimaluse sel

liigil tagasi tulla.

Seire • Kõikidel projektialadel toimub liikide seire igal

aastal kuni projekti lõpuni 2020 – millised muutused toimuvad ja kas prognoositud mõjud osutuvad õigeks.