Liikuvuse tulevik Kuidas see meie maailma võib muuta? - ROL · 2018. 11. 19. · Takso Sõiduauto (kaasreisijana) Sõiduauto (juhina) Muu, palun täpsustage Kooli või ettevõtte

Liikuvuse tulevik

Kuidas see meie maailma võib

muuta?

Dago Antov

15.11.2018 Rapla

“MA OLEN NÄINUD TULEVIKKU!

AGA SEE ON ÜSNA SARNANE OLEVIKULE, AINULT KAUGEMAL"

Kehlog Albran, The Prophet

Dago Antov, TTÜ, 2018 (C) 2

Popular ScienceMonthlyAugust 1925


How youmay liveand travelin the cityof 1950?

May solve congestionproblems

Ainult 25 aasta prognoos!

Õhulaevade maandumine

Elukorterid

Koolid

Kontorid

Restoranid

Jalakäijate tasand

Aeglane autoliiklus

Kiire autoliiklus

Garaazid

• Transpordisektori laiendamine ja liikuvuse toetamine üheaegselt CO2-heite vähendamisega 60 % võrra

• Mitmeliigiline ja tõhus linnadevahelise reisimise ja transpordi põhivõrk

• Ülemaailmsed võrdsed tingimused pikamaareiside ja mandritevaheliste kaubavedude jaoks

• Keskkonnasäästlik linnatransport ning töökoha ja kodu vahelise liikumise viisid

Dago Antov, TTÜ, 2018 (C)

4

Kuidas me täna liigume?


Liikumisviiside jagunemine (% liikumiste arvust)Tallinn, 2015- Harjumaa (+Rapla ja Kohila) 2017

53

23 23

1

63

9

22

4

SÕIDUAUTO ÜHISTRANSPORT JALGSI JALGRATTAGA

Tallinn 2015 Harjumaa 2017


OLULISED ERINEVUSED ON SÕIDUAUTO JA ÜHISTRANSPORDI KASUTUSES

Liikumisviisid- mehed vs naised. Tallinn 2015

18,1%27,8%

57,2%

27,0%

5,5%

14,6%

16,5%29,2%

0%

10%

20%

30%

40%

50%

60%

70%

80%

90%

100%

M N

Ühistransport

Takso

Jalgrattaga

Sõiduauto (kaasreisijana)

Sõiduauto (juhina)

Muu,

Kooli või ettevõtte transport

Jalgsi


Liikumised eesmärkide ja liikumisviisi lõikes

12%

30%23% 27%

52% 13%

39%41%

6%

20%

11%

11%

28%36%

25%18%

0%

10%

20%

30%

40%

50%

60%

70%

80%

90%

100%

tööle kooli koju muu

Ühistransport

Takso


Sõiduauto (juhina)

Muu,


Jalgsi

Jalgrattaga


Liikumisviis ja sissetulek


34,7%24,9%

18,0%

22,2% 39,7% 57,4%

7,9%

7,5%

7,6%34,1%

26,0%14,9%

0%

10%

20%

30%

40%

50%

60%

70%

80%

90%

100%

kuni 400 400..700 700+

Ühistransport

Takso


Sõiduauto (juhina)

Muu, palun täpsustage


Jalgsi

Jalgrattaga

EUR

Harjumaa ja Raplaning Kohila elanikeliikuvusuuring 2017

• 43% UURITUD PIIRKONNA ELANIKEST KÄIB 4…7 KORDA NÄDALAS TALLINNAS

• SEE TÄHENDAB 63 000 LIIKUMIST ARGIPÄEVAL

• > SEALHULGAS 50 000 AUTOGA

• > vaid 11 300 ÜHISTRANSPORDIGA


10

Rahuolu ühistranspordiga Harjumaal on tegelikult väga hea


Rahuolu on suurem:- Peatuse paiknemise, - ÜT info kättesaadavuse - Sõidumugavusega

Samas- 35% ei olnud ÜT teenusega üldse rahulsealhulgas: 31% piletihinnaga

Peamiseks ÜT kasutuse takistuseks on liikumisele kuluv ajakulu!

Rahulolu ÜT-ga


Täiesti või pigem rahul

0,00

0,20

0,40

0,60

0,80

1,00

1,20

20 30 40 50 60 70 80 90

AR

VU

T.SÕ

IDU

AEG

TA

LLIN

NA

, h

Töötajate osakaal töökoht Tallinnas, %


Sisuliselt määrab elukoha asukoha töökoht

• ... mis ei tohiks asuda enam kui 30 (kuni 45) minuti sõidu kaugusel!


7

41

21 23

61%

92%

51%

30%

7%

10

10

20

30

40

50

60

70

80

90

100

< 15 min 15...30 30..45 45..60 1...1,5 h > 1,5 h

kum

Harjumaa


Innovatsioon transpordis

• UUED SÕIDUKID

• UUS TEE

• UUS JUHT/SÕITJA


Travel demand by mode 1990-2009 and forecasts to 2060. Person kilometres travelled relative to 2009.

Source: Madslien et al. (2011)

2030:Lennuliiklus +140%Raudtee +138%Auto+130%Meretransport+115%Buss+110%

2009 (sõitja*km):Õhk=6%Rong=4%Auto=83%Laev=1%Buss=6%


Keskmine uute autode CO2 emissioon Norras ja EL-s. Elektriautod on lisatudSource: Fridstrøm (2012), Norwegian Ministry of Transport and Communications, OFV and www.eu.europa.eu.

Autod on muutunud oluliselt vähem saastavaks


Source: Fulton and Bremson (2013)

FCV= Fuel Cell Electric Vehicle;

BEV=Battery Electric Vehicle;

PHEV= Plug-in Hybrid Electric Vehicle

NGV= Natural Gas vehicles

Hybrid vehicles

Diesel and gasoline

• Maksimaalselt 41% uutest müüdavatest autodest (2030.a.) on tavapärase mootoriga (diisel või bensiin).

• Hübriidautode osakaal müüdavatest sõidukitest on 2030.aastal u. 35%

• Vesinikelemendiga ja elektriautode osa kasvab üle 50% (2050.aastaks).

Mõned innovatiivsed arendused


Magnethõljukrong

• Maglev rongid juba sõidavad Shanghais ja Jaapanis. Lõune-Korea ehitas Maglev-rongi Incheoni lennujaama.

• Maglev-rongi kiiruseks võib olla kuni 500 km/h, Nagoya ja Tokyo vahele kavandatud Maglev-ühendus peaks lubama 320 km vahemaa katta 40 minutiga.



Elon Muski poolt pakutud HYPERLOOP peaks suutma reisijaid vedada

u.1100 km/h.FoxNews: “Hyperloop pole vaid unistus, see on reaalne

tehnoloogiline arendus!”

Hyperloop Transportation Technologies Inc. asejuht Dr.Patricia Galloway:

“Me juba liigume reaalse kontseptuaalse lahenduse suunas...”

Hyperloop One teatas, et esimenetäiemahuline katsesõit on tehtud

• Paljukõneldud transporditehnoloogiat arendav ettevõte tegi katsesõidu vaakumtorus tegelikult juba 12. mail, 2017

• Nevada kõrbes asuvas testtorus sooritas katsemasin eduka testsõidu kiirusega 70 miili ehk umbes 112 kilomeetrit tunnis.

• Hyperloop One on tehnoloogia arendamisega tegelevatest firmadest selgelt kõige kaugemale jõudnud.


http://www.delfi.ee/teemalehed/nevada


SkyTran—a NASA Space Act company—is finally building a pilot of its computer-controlled, two-person high speed maglev transport system.

Cars run 20-feet above the ground and can be ordered by a smartphone app.

http://www.skytran.us/documents/skyTran_PressRelease-14-06-23.pdf

26

Miks me räägime?

Peamine faktor senistes (liiklus)prognoosides

• On määranud oluliselt ära nii linnade kui kogu riigi transpordi strateegilisi otsuseid

• Aluseks teede

planeerimislahendustele



123129

134144154

167182

210

252265

285304

324 333 338

298 294320

350367

413

391

412

407 412428

454 476497

514534

550

0

100

200

300

400

500

600

19

86

19

87

19

88

19

89

19

90

19

91

19

92

19

93

19

94

19

95

19

96

19

97

19

98

19

99

20

00

20

01

20

02

20

03

20

04

20

05

20

06

20

07

20

08

20

09

20

10

20

11

20

12

20

13

20

14

20

15

20

16

20

17

Sõiduautot 1000 elaniku kohta

Aastal 2037 ?

0

100

200

300

400

500

600

700

800

900

1000

19

91

19

93

19

95

19

97

19

99

20

01

20

03

20

05

20

07

20

09

20

11

20

13

20

15

20

17

20

19

20

21

20

23

20

25

20

27


> 900 sõiduautot 1000 elaniku kohta?

2037


> AEG UUEKS TRANSPORDISTRATEEGIAKS...…ja sellest lähtuvateks lahendusteks

Autostumise KIIRE kasvu periood on möödumas!

2033. aasta autod on meil juba täna suures osas olemas!


0,0% 1,0% 2,0% 3,0% 4,0% 5,0% 6,0% 7,0%

vanem kui 70 a

vanem kui 60 a

vanem kui 50 a

vanem kui 40 a

vanem kui 30 a

30

29

28

27

26

25

24

23

22

21

20

19

18

17

16

15

14

13

12

11

10

9

8

7

6

5

4

3

2

1

keskmine=14,7 a

52% sõidukiteston nooremad kui 15 a.!

• UUED SÕIDUKID

• UUS JUHT/UUS SÕITJA

• UUS TEE


The original KITT, 1982. Pontiac Trans Am

http://www.google.ee/url?sa=i&rct=j&q=&esrc=s&frm=1&source=images&cd=&cad=rja&docid=Vxb0-w5SAdetaM&tbnid=fQG6BlxozlpUNM:&ved=0CAUQjRw&url=http://www.toptenz.net/top-10-movie-and-tv-cars.php&ei=wbwEU8jcLIuAywOlo4G4Ag&bvm=bv.61535280,d.bGE&psig=AFQjCNHH5-UWOE0MriTD1hEN9tYhJPaf7g&ust=1392905581347895

• Peaaegu ainus reaalne võimalus lahendada transpordiprobleeme linnades on muuta autod palju väiksemaks ja targaks.

• Autod hakkavad “nägema” ette taha ja kõrvale, koguma, edastama ja tarbima infot liiklusest.


Idee:

Tehnoloogia peab suutma asendada juhti oma inimlike puudustega.



0 – mitteautomaatne juhtimine, juhil on täielik kontroll

1 - juhiabisüsteemid, juhil täielik kontroll

2 - osaliselt automaatne juhtimine, juht täielikult hõivatud juhtimisega

3 – automaatsus teatud tingimustel, juhi ohutuse hindamine

4 – täielik automaatsus (isejuhtimine) teatud olukordades

5 – täielik isejuhtimine kõikides olukordades

ERTICO prognoos isejuhtivuse arengus


Isejuhtivate autode (tase 1…5) osakaal müügis

37

• AUTOMAATNE 4-M PIKIVAHE SÕIDUKITE VAHELVolvo Car Corporation projekt- käsitsijuhitavjuhtsõiduk + järgnevad sõidukid (üks raskeveok, ja 3 sõiduautot (S60, V60 ja XC60).

• Kõiki järgnevaid sõidukeid juhitakse automaatselt kiirusel kuni 90km/h – hoides pikivahet min 4 m


http://www.forcegt.com/wp-content/uploads/2012/09/volvo_road_train-1.jpg


Autonomous Driving One Step Closer to Reality

http://www.forcegt.com/news/volvos-autonomous-driving-one-step-closer-to-reality/

0-visoon: Transpordisüsteem on üks väheseid inimese loodud süsteeme, kus surm või raske vigastus on juba sisse programmeeritud

Suurimaid väljakutseid:

• Kas tark tee ja tark auto suudavad kompenseerida inimese vigu või väärhinnanguid?


http://www.google.ee/url?sa=i&rct=j&q=&esrc=s&frm=1&source=images&cd=&cad=rja&docid=gpFDpG24abHEPM&tbnid=SHoxlWfGt7eonM:&ved=0CAUQjRw&url=http://personalinjuriesclaims.wordpress.com/2013/09/18/human-error-and-car-accidents-with-personal-injury-solicitors-burnley/&ei=bL0EU5baCKHiywPG54K4Aw&bvm=bv.61535280,d.bGE&psig=AFQjCNFEPTOEdF8qDzswlY7B5ACASGZL-A&ust=1392905946007943


Volvo visioon 2020, „keegi ei tohi saada surma või raskelt vigastada uues Volvos!“

• IT autos (TARK AUTO)• VÕTAB STABIILSELT

ÜLE JUHI ROLLI PÜÜDES KOMPENSEERIDA INIMESE PUUDUSI


• Oluliselt väheneb vajadus OMADA autot, kui seda saab vajaduse kasutada mugavalt, kiiresti ja soodsalt.

• Oluliselt muutub ühissõiduki mõiste, lahendused ja roll


• What if you could jump into a moving pod and speed away to another part of the city?

• That is what the Milton Keynes neighborhood about 45 miles northwest of London is planning. The pods seat one person and move on their own over a pre-described route.

• Jon Beasley, the program director at Transport Systems Catapult who is charged with developing the technology, told “We want to gain familiarity with future transport solutions in one area, to make it easier for industrial collaborators to come together and work together,” he says.

Urban transport pods

• Arvuti ise ei tee midagi, vaid reageerib vastavalt ette antud algoritmile

• Kas me oskame neid koostada?

• Mis on HEA transpordisüsteem?


http://www.google.ee/url?sa=i&rct=j&q=&esrc=s&frm=1&source=images&cd=&cad=rja&docid=Qb_nP-eVFL1UqM&tbnid=DIVy2_WQgksIhM:&ved=0CAUQjRw&url=http://ccit333.wikispaces.com/Human+Error&ei=ZJwEU92AO-vjywOpkoHYDw&bvm=bv.61535280,d.bGQ&psig=AFQjCNHMa9dsWyG1ZWUR0Q7rVzt5VRLuNw&ust=1392897493785236

http://www.google.ee/url?sa=i&rct=j&q=&esrc=s&frm=1&source=images&cd=&cad=rja&docid=Qb_nP-eVFL1UqM&tbnid=DIVy2_WQgksIhM:&ved=0CAUQjRw&url=http://ccit333.wikispaces.com/Human+Error&ei=ZJwEU92AO-vjywOpkoHYDw&bvm=bv.61535280,d.bGQ&psig=AFQjCNHMa9dsWyG1ZWUR0Q7rVzt5VRLuNw&ust=1392897493785236

• Tehnoloogilised vead või tõrked (failure)

• Terrorism

• Privaatsuse kadumine (Suur vend)

• Inimfaktori roll väheneb

• Talupojamõistus?

• Riski kompenseerimine/usk tehnoloogiasse, isegi kui see ületab loodusseaduste piire

• Liiga palju piikse


http://www.google.ee/url?sa=i&rct=j&q=&esrc=s&frm=1&source=images&cd=&cad=rja&docid=cnAOrB2FNA9UVM&tbnid=QLXaeketxZQZ9M:&ved=0CAUQjRw&url=http://strategyinprinciple.com/post/48551949376/why-your-organization-needs-one-clear-leader-a&ei=L5wEU_rkCaXpywPZsYGoDA&bvm=bv.61535280,d.bGQ&psig=AFQjCNEm29_3J3G_8g1Gff9OT7G8eQfSkA&ust=1392897393901893

KUIDAS EESTIS?


• Julged sammud või järelsörkimine?

Eesti transpordipoliitika

• Kes maksab peale, keda subsideeritakse?

Maksupoliitika

• Kes ja kus elavad, õpivad, töötavad, tarbivad?

• Mida/keda on vaja vedada?

Prioriteedid

• Kas Eesti oskab olla innovatiivne?

ITS


• Linnastumine;

• Rahvastiku vananemine;

• Ilmastu (kliima) muutumine;

• Ökoloogiliste väärtuste mõjujõu kasv;

• Üleminek laialdasele taastuvenergia kasutamisele;

• „Rohelise“ ja „hõbedase“ majanduse ennakkasv.

• Rõhk teadmispõhisele majandusele;



49

65+ aastaste osatähtsus rahvastikus:

~ 18% (2012)~ 28% (2040)


• Rahvaarvu vähenemine. – Kuigi rahvastiku vähenemine on viimastel aastatel

aeglustunud, väheneb rahvaarv jätkuvalt mõõduka kiirusega• Tänaste poliitiliste hoiakute valguses ei ole tõenäoline ulatuslik

sisseränne Eestisse, mis tasakaalustaks rahvastiku loomuliku kahanemise.

• Rahvastiku vananemine on Eestis vältimatu protsess!


• Linnastumine• Elanikkonna arvu langus (Eestis)

KONTSENTREERUMINE KESKUSTESSE JA NENDE ÜMBER ...

• mille suuruse määrab ligipääsetavus (liikumise ajakulu)

• Jätkub aeglane linnastumine. – Rahvastiku kasv linnades on suhteline: linnarahvastiku

absoluutarv ei suurene märkimisväärselt, kuid maaelanikkonna kahanemine suurendab linnarahvastiku osakaalu.

– Valglinnastumine - linnastumise statistika on mõnevõrra moonutatud, sest inimesed elavad väljaspool linna halduspiire.

– Pendelränne seob linna ja tema lähitagamaa üheks sotsiaalmajanduslikuks tervikuks

• Tööalane pendelränne kasvab, – linlik elulaad imbub maale.


• Kohalik elukeskkond sõltub nii kohapeal kui lähiümbruses kättesaadavatest töökohtadest ja teenustest.

• Linnade ja teiste suuremate asulate planeerimisel tuleb säilitada nende kompaktsust, tihendada sisestruktuuri, taaskasutada kasutusest väljalangenud maid. ...


Eesti 2030+ üleriigiline planeering. Eelnõu

PEAMINE EESMÄRK: TAGADA TEENUSTE JA TÖÖKOHTADE KÄTTESAADAVUSMõistlike kuludega, hea kvaliteediga, turvaliselt ja säästlikult!

Transpordi arengukava

• MUGAV JA NUTIKAS LIIKUMISKESKKOND

• Transpordisüsteemi ülesanne on liikumisvajaduse rahuldamine, kuid laiemalt võttes täidab ta eesmärki tagada teenuste ja sihtkohtade kättesaadavus.

• Teenuste ja sihtkohtade kättesaadavus sõltub kokku neljast tegurist:

• liikumise asendajad – nt telekommunikatsioonivahendite kasutamine;

• maakasutus – tegevuste ja sihtkohtade geograafiline paigutus. Mida hajusam on maakasutus, seda halvem on juurdepääs (nendeni jõudmiseks kulub rohkem aega ja ressursse);

• liikumine – nt kõndimine, jalgratta, ühistranspordi või autoga sõitmine;

• transpordisüsteemi ühenduvus – kui otsesed ja sagedad on transpordiühendused.

• Maksud seostatakse keskkonnamõjudega

• Maksu kogumine muudetakse lihtsaks

Oluliselt peab muutuma ja

muutub transpordiga

seonduv maksupoliitika!

• ...kuid muutub liikumisviiside kasutatavus ja roll.

Liikumisnõudlustervikuna

SUURENEB.

• Lisanduvad paindlikud nn rendilahendused

• Autole jääb oluline roll eelkõige hõreasutuses!

Väheneb vajadus isikliku auto

omamise järele


• Kiiresti lisanduvad elektroonsed lahendused transpordis: tark tee, tark auto!

Aga tark juht?

• Ilmselt ei ole tark juht enam inimene auto roolis

• Muutuvad infrastruktuuri kavandamise põhimõtted

• Kiirus, intervall. jms tehnilised ja geomeetrilised parameetrid, mis paljuski on tulenenud inimese reageerimisvõimest;

• Siiski- autopargi väljavahetamise kiirus on suhteliselt aeglane, päris kaua peame veel läbi ajama olemasoleva taristuga ja sõidukitega


• Inimese hind suureneb!

• Tunduvalt enam tuleb/saab panustada ohutusse

• Time is money! Kuid liikumise kiirust saab suurendada vaid mõningate lahendustega

• Olulisemaks muutub ajakulu komponent, mis pole otseselt seotud liikumisega

• Ühistranspordi rolli ja lahenduse oluline muutus!

Mis on ühissõiduk?

• Individuaalne ühissõiduk?

• Ühiselt kasutatav individuaalsõiduk?


58

• Oluliselt suureneb vajadus koguda infot liiklusest, seda töödelda ja edastada tarbijale, samuti selle teabe kogumise viis

• Energiatarbimise muutus

• Pole selge, milline on domineeriv tuleviku energiaallikas transpordis, kuid see EI OLE nafta!




Autobahn (GER) 1934


62

Kas nn „kiirteed“ (või 2+2 teed) on:

- Must be!- Nice to have!


15 m

• Põhiteed

• Tallinn- Tartu, Narva, Pärnu/Ikla?

• Tugiteed

• Kõrvalmaanteed ja tänavavõrkDago Antov, TTÜ, 2018 (C) 64

Põhimaanteede katete kvaliteet on küll paranenud, kuid tugi-ja kõrvalmaanteedel ning kohalikel teedel katendite ja teekonstruktsioonide olukord halveneb.

• Katete keskmine vanus on aukartust äratav:

• põhimaanteedel 13,

• tugimaanteedel 25

• kõrval- ja kohalikel teedel 30–50 aastat.


• Tänase praktika tõttu jäävad kaotajaks kõik väiksemad teed ja linnatänavad.

• Ilmselgelt ei täida euroraha sel viisil ettenähtud eesmärke –vähendada mahajäämust.

• Tee kasutaja jaoks on oluline, et teedevõrk tervikuna töötaks ega sõltuks sellest, kes on tee omanik.



2,7

55,1

6,2

36,2

30,5

31,2

20,6

42,5

17,5

29,3

34,4

8,2

37,2

26,0

37,8

12,6

0 10 20 30 40 50 60

HARJU MAAKOND

HIIU MAAKOND

IDA-VIRU MAAKOND

JÕGEVA MAAKOND

JÄRVA MAAKOND

LÄÄNE MAAKOND

LÄÄNE-VIRU MAAKOND

PÕLVA MAAKOND

PÄRNU MAAKOND

RAPLA MAAKOND

SAARE MAAKOND

TARTU MAAKOND

VALGA MAAKOND

VILJANDI MAAKOND

VÕRU MAAKOND

EESTI KOKKU

„Järgmise aasta riigieelarve aruteludes riigikogu majanduskomisjonis selgus, et kui 2016. aastal eraldati kohalikele teedele 59 miljonit eurot ja 2017. aastal 66 miljonit eurot, siis 2019. aasta eelarves on see summa kuivanud kõigest 51 miljoni euroni… „

Logistikauudised, 9. november 2018 11:46


Kas tihe teedevõrk on rikkus või nuhtlus?

LIIKUMINE ON:

* Eluks hädavajalik

AUTOSTUMINE POLE:

• Paratamatu

• Möödapääsmatu

• Kontrollimatu nähtus!


Suurtes linnades (Eesti mõistes) pakub eelkõige ühistransport, aga ka jalgratas reaalselt liikumisalternatiivi autoummikule

• ... kui ruumilise planeerimise praktika hakkab arvestama neid kui LIIKUMISVIISE, • mitte kui sotsiaalset abi (ühistransport) ja spordiga seonduvat tegevust

(jalgratas).

Maapiirkondades (eelkõige) jääb autole oluline roll, kuid...• ... see seostub sageli teiste transpordiliikidega (näiteks rong- pikematel

sõitudel)

• Bussiliikluse selgrooks- koolivedu ja ühendused kohaliku keskusega ning ligipääs rongile!


Aga kuidas liikuda?

• Vajadus kiirete ja laiade teede järele? Kuhu ja miks?• Ohutuse reaalne arvestamine - ülioluline!

• Tähelepanu kohalikule teedevõrgule• Võtmeküsimus: • Kui palju teid on vaja ja kuidas neid hallata?


//upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/9/94/E20_2plus1_west_of_Skara.jpg

• maantee ja raudtee ?

• maantee või raudtee ?


Reisirongiliikluse potentsiaal (Regio AS).

Reisirongiliikluse potentsiaal on märkimisväärne –raudteetrasside lähikonnas elab ca 80% Eesti elanikkonnast

• Vajame terviklikke lahendusi• Linn on suurem kui omavalitsus!


Elukoha ja tööaja ankurpunktide põhjal leitud keskused, linnaregioonid ja keskuste tagamaad (Tartu Ülikool).

• Oluliselt peab muutuma ja muutub transpordiga seonduv maksupoliitika!

• Maksud seostatakse keskkonnamõjudega

• Maksu kogumine muudetakse lihtsaks

• Liikumisnõudlus tervikuna SUURENEB.

• Väheneb vajadus isikliku auto omamise järele

• Lisanduvad paindlikud nn rendilahendused

• Autole jääb oluline roll hõreasutuses!


Stockholm

Kes seda korraldab?

• Riigi roll

• MKM

• Maanteeamet > Transpordiamet

• Maakonna roll?

• Omavalitsused

Koostöö?


Prognoosi täpsus

Head eksperdid on need , kes oskavad seletada tulevikku…


Ja selle saabumisel selgitada, miks nii ei juhtunud!


TÄNAN TÄHELEPANU EEST!

77

Documents

Liikuvuse tulevik Kuidas see meie maailma võib muuta? - ROL · 2018. 11. 19. · Takso Sõiduauto (kaasreisijana) Sõiduauto (juhina) Muu, palun täpsustage Kooli või ettevõtte