Liitiumi roll bipolaarse häire ravis

Liitiumi roll bipolaarse häire ravisLiitiumi roll bipolaarse häire ravis

Eesti Psühhiaatrite Seltsi seminar

14.12.07.a.14.12.07.a.

Liina HaringLiina Haring

SA TÜK psühhiaatriakliinikSA TÜK psühhiaatriakliinik

AjaluguAjalugu

Liitium avastati 1817.a. August Arfwedsoni poolt

Meditsiinis hakati liitiumit kasutama 1840. a. Alexander Ure ja Alfred Garrod poolt

1873. a. kirjeldas William Hammond liitiumbromiidi mõju mania sümptomite vähendamisele

1886. a. kirjeldasid Carl Lange ja Fritz Lange liitiumi lühiajalist ning pikaajalist (profülaktilist) ravitoimet depressioonile

1940.-dad aastad

1950-60 teostas Mogens Schou kliiniliseid eksperimente, kus kinnitas liitiumi efektiivsust mania ravis

Farmakoloogilised aspektid Farmakoloogilised aspektid (1)(1)

Liitium imendub kergesti suukaudse manustamise järgseltLiitium imendub kergesti suukaudse manustamise järgselt

Parenteraalseid ravimvorme poleParenteraalseid ravimvorme pole

Seerumi maksimaalne kontsentratsioon saabub 1-2 tunniga, Seerumi maksimaalne kontsentratsioon saabub 1-2 tunniga, aeglaselt vabanevatest vormidest 4 tunnigaaeglaselt vabanevatest vormidest 4 tunniga

Liitium ekskreteeritakse peaaegu täielikult neerude poolt, Liitium ekskreteeritakse peaaegu täielikult neerude poolt, poolestusaeg jääb 14-30 tunni vahelepoolestusaeg jääb 14-30 tunni vahele

Farmakoloogilised aspektid Farmakoloogilised aspektid (2)(2)

Plasma tasakaalukontsentratsiooni tase peale doosi Plasma tasakaalukontsentratsiooni tase peale doosi muutust ei ilmne enne 5-7 päevamuutust ei ilmne enne 5-7 päeva

Minimaalne terapeutiliselt toimiv tase ilmneb Minimaalne terapeutiliselt toimiv tase ilmneb 12 tundi peale viimase raviannuse tarvitamist12 tundi peale viimase raviannuse tarvitamist

Liitium jaotub kogu keha vedelikus, ta ei seondu Liitium jaotub kogu keha vedelikus, ta ei seondu valkudega ja teda ei metaboliseeritavalkudega ja teda ei metaboliseerita

Liitiumi ravi tõhususLiitiumi ravi tõhusus

Tõenduse tase 1Tõenduse tase 1 - Ägeda bipolaarse mania monoteraapias - Ägeda bipolaarse mania monoteraapias

- Ägeda bipolaarse depressiooni monoteraapias- Ägeda bipolaarse depressiooni monoteraapias

- Monoteraapiana bipolaarse mania säilitusravis- Monoteraapiana bipolaarse mania säilitusravis

- Monoteraapiana kiiresti vahelduvate - Monoteraapiana kiiresti vahelduvate bipolaarse häire episoodide korralbipolaarse häire episoodide korral

Liitiumi profülaktiline kasutamine Liitiumi profülaktiline kasutamine (1)(1)

Liitium langetab nii relapside sagedust kui ka Liitium langetab nii relapside sagedust kui ka haigusepisoodide raskusthaigusepisoodide raskust

Liitium langetab suitsidaalsust Liitium langetab suitsidaalsust

- bipolaarse häirega inimestest 15-20- bipolaarse häirega inimestest 15-20%% teevad suitsiidi teevad suitsiidi

Liitium langetab enesevigastamiste tõenäosustLiitium langetab enesevigastamiste tõenäosust

Liitiumi profülaktiline kasutamineLiitiumi profülaktiline kasutamine (2)(2)

• Tümostabilisaatori profülaktiline kasutamine (NICE)

- peale esimest mania episoodi, millega kaasnes riske põhjustav käitumine ja

muud ebasoodsad tagajärjed

- bipolaarse häire I tüübi korral,

kui on esinenud kaks või enam ägedat mania episoodi

- bipolaarse häire II tüübi puhul, kui on ilmnenud toimetulekuraskused,

kui episoodid on sagedased või esineb kõrge suitsiidirisk

Ravivastust ennustavad tegurid Ravivastust ennustavad tegurid (1)(1)

Positiivne ravivastusPositiivne ravivastus - üleva meeleoluga mania- üleva meeleoluga mania

- varasem tõhus ravivastus liitiumile- varasem tõhus ravivastus liitiumile - haiguse kulg: mania – depressioon – eutüümia- haiguse kulg: mania – depressioon – eutüümia - või haiguse kulus puudub regulaarsus- või haiguse kulus puudub regulaarsus - ei esine ainete kuritarvitamist- ei esine ainete kuritarvitamist - vähe haigusepisoode anamneesis- vähe haigusepisoode anamneesis - relapsi puudumine esimese raviaasta jooksul, kui on- relapsi puudumine esimese raviaasta jooksul, kui on teostatud profülaktilist ravi liitiumigateostatud profülaktilist ravi liitiumiga

Ravivastust ennustavad tegurid Ravivastust ennustavad tegurid (2)(2)

Negatiivne ravivastusNegatiivne ravivastus

- segatüüpi seisund- segatüüpi seisund

- kiiresti vahelduvad episoodid- kiiresti vahelduvad episoodid

- haiguse kulg: depressioon - mania – eutüümia- haiguse kulg: depressioon - mania – eutüümia

- depressiivsete sümptomite esinemine- depressiivsete sümptomite esinemine

- mitmed haigusepisoodid anamneesis- mitmed haigusepisoodid anamneesis

- koormatud perekonnaanamnees- koormatud perekonnaanamnees

Liitiumi toime mania sümptomiteleLiitiumi toime mania sümptomitele

Liitiumi abil on võimalik efektiivsemalt vähendada Liitiumi abil on võimalik efektiivsemalt vähendada järgmiseid mania sümptomeid:järgmiseid mania sümptomeid:

- kõrgenenud meeleolu, eufoorilisust,- kõrgenenud meeleolu, eufoorilisust, suurusmõtteid, ideede tulva, manipuleerimist,suurusmõtteid, ideede tulva, manipuleerimist, ärrituvust, grandioosseid või paranoiliseid ideid ärrituvust, grandioosseid või paranoiliseid ideid

Liitiumravile alluvad raskemini maniale omased Liitiumravile alluvad raskemini maniale omased hüperaktiivsuse tunnused:hüperaktiivsuse tunnused:

- motoorse aktiivsuse ja energilisuse tõus, vägivaldsus,- motoorse aktiivsuse ja energilisuse tõus, vägivaldsus, kõne rohkus, unehäired, hüperseksuaalsuskõne rohkus, unehäired, hüperseksuaalsus

Liitiumi kasutamineLiitiumi kasutamine

Kasutatava liitiumi annuse osas tuleb jälgidaKasutatava liitiumi annuse osas tuleb jälgida::

- liitiumi seerumikontsentratsiooni,- liitiumi seerumikontsentratsiooni,

- kõrvaltoimete ilmnemist,- kõrvaltoimete ilmnemist,

- efektiivse ravivastuse saabumist - efektiivse ravivastuse saabumist

Ägeda mania korral ilmneb ravivastus liitiumile Ägeda mania korral ilmneb ravivastus liitiumile

7-14 päevaga, eeldatud ravimi seerumisisaldus 7-14 päevaga, eeldatud ravimi seerumisisaldus

saavutatakse varemsaavutatakse varem

Liitiumi annustamine täiskasvanuteleLiitiumi annustamine täiskasvanutele

Ravi alustamine:Ravi alustamine: - 300 mg 2-3 korda päevas, doosi üles tiitrimine- 300 mg 2-3 korda päevas, doosi üles tiitrimine toimub vastavalt seerumisisalduse muutuseletoimub vastavalt seerumisisalduse muutusele

Akuutses faasis:Akuutses faasis: - sagedamini kasutatud annus: 1800 mg/- sagedamini kasutatud annus: 1800 mg/päevas, jaotatuna kaheks, kolmeks ravidoosiks päevas

Säilitusravis: - sagedamini kasutatud annus: 900-1200 mg/päevas, jaotatund kaheks ravidoosiks päevas

Liitiumi kasutamine eakatel (1)

Vanemaealised vajavad väiksemat raviannust

Vanemaealised võivad olla tundlikumad liitiumist põhjustatud kõrvaltoimete suhtes

Terapeutiliste annuste juures võivad juba ilmneda: ohtlikud kõrvaltoimed

Eakatele on efektiivse ravivastuse saavutamiseks sageli piisav liitiumi sisaldus seerumis 0.6 mmol/l

Liitiumi kasutamine lastel ja noorukitel

Liitiumi ohutus ja efektiivsus alla 12 aastastel lastel pole tõestatud; kasutada kõrgendatud ettevaatlikkusega

Alla 12 aastastele lastele soovitatakse liitiumravi teostada annuses 15-20 mg/kg kohta päevas, päevane annus jaotada 2-3

ravidoosiks

Sobiva liitiumi annuse leidmisel lähtuda seerumkontsentratsioonist, kliinilisest ravivastusest ja kõrvaltoimete ilmnemisest

Lastel on täheldatud sagedamini ja tugevamaid kõrvaltoimeid

Liitiumi sisaldus seerumis

Liitiumi seerumisisalduse terapeutiline vahemik on 0.6 – 1.0 mmol/l

Võimalusel piirduda väärtusega 0.6 – 0.8 mmol/l

Kui kliiniline ravivastus jääb väheseks, suurendada seerumisisaldust väärtuseni 0.8 – 1.2 mmol/l

Lapsed, noorukid ning eakad

Liitiumi tase vereseerumis (1)

Eesmärgiks on saavutada liitiumi tase seerumis 0.8 – 1.0 (0.6-1.2) mmol/l

Liitiumi kontsentratsiooni tuleks määrata madalaimas punktis, umbes 12 tundi peale viimast doosi

Liitiumi kontsentratsiooni tuleks määrata umbes - 5 päeva peale viimast annuse tiitrimist - või sagedamini, kui on toimunud väga kiire raviannuse suurendamine või on kliiniliseid viiteid intoksikatsioonile

Liitiumi tase vereseerumis (2)

- Stabiilse seerumitaseme korral jätkata liitiumi sisalduse

kontrollimist iga kolme kuu järel

- ning sagedamini, kui ilmnevad:

-- kõrvaltoimed,

-- patsient on eakas,

-- või raviskeemi on lisandunud muid ravimeid, mis

mõjutavad liitiumi sisaldust organismis

Terapeutiline ↔ toksiline liitiumi toime

Liitiumi terapeutilne ja toksiline toime - - on korrelatsioonis seerumitasemega ja vähemal määral suukaudse ravidoosiga

Patsientide poolt kurdetud kõrvaltoimetest 30% on kõrvaldatavad, kui liitiumi seerumisisaldus langeb 0.85 mmol/l → 0.68 mmol/l

Kõrvalefektide esinemine on seotud liitiumi maksimaalse seerumitasemega

Liitium ja kõrvaltoimed

Kõrvaltoimete ilmnemine on otseselt seotud liitiumi

seerumisisaldusega

Kõrvaltoimed suurenevad oluliselt kui ravimi

sisaldus plasmas on >1 mmol/l

Sagedasemad kõrvaltoimed

seedetrakti poolsed vaevused nefrotoksilisus endokriinsed häired mõju kesknärvisüsteemile dermatoloogilised häired kardiaalsed nähud

Seedetrakti poolsed vaevused

Seedetraktist lähtuvad kõrvaltoimed ilmnevad sagedamini ravi alguses ja annuse kiirel tõstmisel ning nende aktuaalsus ravi jätkumisel väheneb

Sagedamini (35-45%) kurdetakse: - iiveldust, - oksendamist, - kõhulahtisust, - kõhuvalu, - suukuivust

Kehakaalu tõus

Keskmine kaalutõus liitiumi ravi korral on

0.7-2.4 kg 12 ravinädalaga

Kaalutõus võib suureneda pikema

ravikestvuse foonil

Nefrotoksilisus (1)

Pikaajalise liitiumravi foonil on ilmnenud Pikaajalise liitiumravi foonil on ilmnenud

glomerulaarfiltratsiooni langus 20%-l patsientidelglomerulaarfiltratsiooni langus 20%-l patsientidel

30-50%-l liitiumiga ravitud patsientidest on täheldatav

neerude kontsentratsioonivõime vähenemine

(diabetes insipidus), mis kliiniliselt avaldub vedeliku

tarbimise rohkuse ning polüuuriana

Nefrotoksilisus Nefrotoksilisus (2)(2)

Pole veenvaid tõendeid, et enamik patsientidest on Pole veenvaid tõendeid, et enamik patsientidest on ohustatud progresseeruvast neerupuudulikkusestohustatud progresseeruvast neerupuudulikkusest

Esimese 6 ravikuu jooksul, peaks neerufunktsiooni Esimese 6 ravikuu jooksul, peaks neerufunktsiooni testima iga 2-3 kuu järeltestima iga 2-3 kuu järel

Profülaktilise liitiumiravi kasutamise korral tuleks Profülaktilise liitiumiravi kasutamise korral tuleks plasma kreatiniini taset kontrollida vähemalt kord plasma kreatiniini taset kontrollida vähemalt kord aastas või millal iganes, kui tekib kliiniline vajadusaastas või millal iganes, kui tekib kliiniline vajadus

Endokriinsüsteemi häired Endokriinsüsteemi häired (1)(1)

HüpotüreoosHüpotüreoos - Hüpotüreoosi ilmnemissagedus liitiumi ravi foonil on 10.4- Hüpotüreoosi ilmnemissagedus liitiumi ravi foonil on 10.4% %

- Suurema riskirühma moodustavad naised (14- Suurema riskirühma moodustavad naised (14%% naised/ naised/

4.44.4%% mehed). Suurim kilpnäärme alatalitluse tekkerisk mehed). Suurim kilpnäärme alatalitluse tekkerisk

on liitiumravi alustamisel 40-50 aastastel naistel (>20on liitiumravi alustamisel 40-50 aastastel naistel (>20%%))

- - Hüpotüreoos on omakorda seotud afektiivsete Hüpotüreoos on omakorda seotud afektiivsete

episoodide suurenenud riski, kiiresti vahelduvate episoodide suurenenud riski, kiiresti vahelduvate

episoodide ning raskemate depressioonidegaepisoodide ning raskemate depressioonidega


Kilpnäärme funktsiooni peaks testima 1-2 korda Kilpnäärme funktsiooni peaks testima 1-2 korda esimese 6 ravikuu jooksulesimese 6 ravikuu jooksul

Remissioonis olevatel patsientidel võib kilpnäärme Remissioonis olevatel patsientidel võib kilpnäärme funktsiooni kontrollida iga 6-12 kuu järel või funktsiooni kontrollida iga 6-12 kuu järel või millal iganes, kui tekib kliiniline vajadusmillal iganes, kui tekib kliiniline vajadus

Hüpotüreoidismi tekkel ei soovitata katkestada ravi Hüpotüreoidismi tekkel ei soovitata katkestada ravi liitiumiga, nõuandeks on türoksiini lisamine raviskeemiliitiumiga, nõuandeks on türoksiini lisamine raviskeemi


Liitiumravi võib põhjustada ka hüperparatüreoidismi, Liitiumravi võib põhjustada ka hüperparatüreoidismi,

mistõttu tuleks regulaarselt jälgida ka mistõttu tuleks regulaarselt jälgida ka

paratüreoidhormooni sisaldust ja kaltsiumitasetparatüreoidhormooni sisaldust ja kaltsiumitaset

On täheldatud ka hüperglükeemia tekke võimalustOn täheldatud ka hüperglükeemia tekke võimalust

Mõju kesknärvisüsteemile Mõju kesknärvisüsteemile (1)(1)

Liitiumravi foonil on 40-50%-l patsientidest täheldatud Liitiumravi foonil on 40-50%-l patsientidest täheldatud järgmiseid neuromuskulaarseid kõrvaltoimeid:järgmiseid neuromuskulaarseid kõrvaltoimeid: - letargiat, - letargiat, - väsimustunnet, - väsimustunnet, - lihasnõrkust,- lihasnõrkust, - treemorit- treemorit

Samuti on kirjeldatud: Samuti on kirjeldatud: - ataksiat, - ataksiat, - düsartriat ja - düsartriat ja - afaasiat- afaasiat


Treemor - Käte treemor ilmneb 45-50%-l patsientidest,- Käte treemor ilmneb 45-50%-l patsientidest, pikaajalise ravi foonil treemor pigem vähenebpikaajalise ravi foonil treemor pigem väheneb

- Treemor on oma iseloomult: kiire ja peenelöögiline- Treemor on oma iseloomult: kiire ja peenelöögiline - Suure amplituudiline treemor või treemori levik keha- Suure amplituudiline treemor või treemori levik keha teistele piirkondadele peegeldab liitiumist teistele piirkondadele peegeldab liitiumist põhjustatud intoksikatsioonipõhjustatud intoksikatsiooni


- Treemor võib tugevneda: kohvi joomisel, ärevuse

foonil või hüpertüreoosi puhul

- Treemori vähendamiseks kasutada madalas

annuses β-adrenoblokaatoreid

- Treemorit ei ole võimalik kõrvaldada antimuskariinsete

ja teiste parkinsoni tõbe ravivate vahenditega


Ligi 40% patsientidest kurdavad: peavalusid, mäluhäireid, keskendumisraskuseid ja taiplikkuse langust

Kuigi patsiendid põhjendavad liitiumravi katkestamist sageli mäluhäiretega, on tõendid negatiivsest toimest mälule nõrgad

On leitud viiteid motoorse kiiruse alanemisele ja kergetele mäluhäiretele, mida on seostatud aga subkliinilise hüpotüreoidismiga

Dermatoloogilised probleemidDermatoloogilised probleemid

Dermatoloogilisi kõrvalmõjusid kogeb ligi 1% liitiumi

tarvitajatest

Liitiumravi on seotud enam:

- akne tekkega,

- psoriaasi ägenemisega,

- juuste hõrenemise ja välja langemisega

- nahatundlikkuse häiretega

Kardiaalsed nähudKardiaalsed nähud

Liitiumravi foonil on täheldatud: Liitiumravi foonil on täheldatud:

- südame arütmiaid, - südame arütmiaid,

- - sick sinussick sinus sündroomi, sündroomi,

- bradükardiat,- bradükardiat,

- hüpotensiooni,- hüpotensiooni,

- repolarisatsioonihäireid- repolarisatsioonihäireid

Enne liitiumravi alustamist:Enne liitiumravi alustamist:

Enne liitiumravi alustamist tuleb:

- kontrollida neerude talitlust,- kontrollida neerude talitlust, - kontrollida südametööd (üle 40 aastastel),- kontrollida südametööd (üle 40 aastastel), - kontrollida kilpnäärme funktsiooni (TSH, T- kontrollida kilpnäärme funktsiooni (TSH, T44,T,T33),), - kontrollida kehakaalu,- kontrollida kehakaalu, - määrata: S-Gly, S-Chol, S-Trigl,- määrata: S-Gly, S-Chol, S-Trigl, - uurida dermatoloogilise haiguse suhtes,- uurida dermatoloogilise haiguse suhtes, - välistada rasedus- välistada rasedus

Kõrvaltoimed Kõrvaltoimed ↔ toksilisus

Patsiente tuleb informeerida liitiumi kõrvaltoimetest

ning toksilisuse sümptomitest

Seerumisisalduse hindamine on oluline, Seerumisisalduse hindamine on oluline,

kuid kuid tuleb arvestada individuaalset reageerimisttuleb arvestada individuaalset reageerimist,,

erinevatel inimestel ilmnevad erinevad toksilisuseerinevatel inimestel ilmnevad erinevad toksilisuse

sümptomid ning samuti ilmnevad intoksikatsioonisümptomid ning samuti ilmnevad intoksikatsiooni

tunnused erinevatel inimestel erinevate liitiumitunnused erinevatel inimestel erinevate liitiumi

seerumisisalduste juuresseerumisisalduste juures

Liitiumi toksilisus Liitiumi toksilisus (1)(1)

Kliiniliselt ilmneb toksilisus Kliiniliselt ilmneb toksilisus >1.5 mmol/l>1.5 mmol/l liitiumi liitiumi

seerumkontsentratsiooni juuresseerumkontsentratsiooni juures

Sagedasemad sümptomid: Sagedasemad sümptomid:

- gastrointestinaalsed sümptomid: - gastrointestinaalsed sümptomid:

söögiisu alanemine, oksendamine, kõhulahtisussöögiisu alanemine, oksendamine, kõhulahtisus

- kesknärvisüsteemi poolsed sümptomid: - kesknärvisüsteemi poolsed sümptomid:

lihasnõrkus, pearinglus, tasakaaluhäired, treemor,lihasnõrkus, pearinglus, tasakaaluhäired, treemor,

düsartria, lihastõmblused, kõõlusreflekside tõusdüsartria, lihastõmblused, kõõlusreflekside tõus


Liitiumi seerumisisalduse Liitiumi seerumisisalduse >2.5 mmol/l>2.5 mmol/l juures: juures:

- süveneb neerukahjustus, - süveneb neerukahjustus,

- ilmneb desorienteeritus, segasusseisund,- ilmneb desorienteeritus, segasusseisund,

- võivad tekkida krambid ning ilmneb teadvuse - võivad tekkida krambid ning ilmneb teadvuse

hägunemine kuni koomani, hägunemine kuni koomani,

- lisanduvad südame arütmiad, - lisanduvad südame arütmiad,

- võib kujuneda püsiv neuroloogiline kahjustus- võib kujuneda püsiv neuroloogiline kahjustus


Paljude patsientide jaoks on liitiumi terapeutilise annuse

ning toksilise annuse vahemik üsna kitsas

Kitsa terapeutilise vahemiku tõttu on oluline arvestada

liitiumi kasutamisel ka võimalikke interaktsioone

teiste ravimitega

Interaktsioonid teiste ravimitega Interaktsioonid teiste ravimitega (1)(1)

DiureetikumidDiureetikumid

- võivad suurendada liitiumi sisaldust seerumis kuni - võivad suurendada liitiumi sisaldust seerumis kuni

5050%%, kuna väheneb tema elimineerimine organismist, kuna väheneb tema elimineerimine organismist

- ohtlikuimad on tiasiidid, kuna nad suurendavad Na- ohtlikuimad on tiasiidid, kuna nad suurendavad Na

reabsorptsiooni (neerud ei suuda vahet teha Na ja Li reabsorptsiooni (neerud ei suuda vahet teha Na ja Li

vahel, mistõttu Li reabsorptsioon samuti suureneb)vahel, mistõttu Li reabsorptsioon samuti suureneb)


NSAID-id

- võivad tõsta liitiumi seerumisisaldust kuni 40%

(toimemehhanismi aluseks peetakse NSAID-ide

poolt põhjustatud vedelikubilansi häiret)

COX 2 inhibiitorid


Haloperidool - samaaegne kasutamine koos liitiumiga võib

põhjustada neurotoksilisust

- haloperidooli ja liitiumi samaaegsel kasutamisel

on kirjeldatud entsefalopaatilist sündroomi, mis

sarnaneb neuroleptilisele maliigsele sündroomile


Karbamasepiin, fenütoiin - koosmõju tulemusel liitiumiga suureneb neurotoksilisus

SSRI-d

- on viiteid neurotoksilisuse, pearingluse, kõhulahtisuse,

agitatsiooni ja treemori suurenemisele

Bupropioon - võib suureneda krambiohtu


AKE - inhibiitorid, angiotensiin 2 antagonistidAKE - inhibiitorid, angiotensiin 2 antagonistid

- kiirendavad liitiumi eritumist, mistõttu liitiumi sisaldus - kiirendavad liitiumi eritumist, mistõttu liitiumi sisaldus

vähenebväheneb

- AKE inhibiitorid võivad esile kutsuda ka- AKE inhibiitorid võivad esile kutsuda ka

neerukahjustust, mistõttu on vaja kontrollida seerumisneerukahjustust, mistõttu on vaja kontrollida seerumis

liitiumi sisaldust ja kreatiniinkliirensitliitiumi sisaldust ja kreatiniinkliirensit

Ca-kanalite blokaatoridCa-kanalite blokaatorid

- võivad suurendada liitiumi toksilisust- võivad suurendada liitiumi toksilisust

KokkuvõteKokkuvõte

Liitium on efektiivne nii ägedate afektiivsete seisundite Liitium on efektiivne nii ägedate afektiivsete seisundite kupeerimisel kui ka meeleolu kõikumiste profülaktilises raviskupeerimisel kui ka meeleolu kõikumiste profülaktilises ravis Annustamisel jälgida liitiumi sisaldust seerumisAnnustamisel jälgida liitiumi sisaldust seerumis

Kasutada madalaimat annust, mis tagab terapeutilise efektiKasutada madalaimat annust, mis tagab terapeutilise efekti

Enne liitiumravi alustamist teostada kõrvaltoimete profiili Enne liitiumravi alustamist teostada kõrvaltoimete profiili arvestav kehalise seisundi kontrollarvestav kehalise seisundi kontroll

Järsk ravi katkestamine tõstab relapsi riski ja suitsidaalsustJärsk ravi katkestamine tõstab relapsi riski ja suitsidaalsust

Kasutatud kirjandusKasutatud kirjandus

Birch NJ. Inorganic Pharmacology of Lithium. Chem. Rev. 1999, 99:2659-2682 Cavanagh J et al. Relapse into mania or depression following lithium discontinuation:

a 7-year follow-up. Acta Psychiatr. Scand. 2004; 109:91-5 Geddes JR et al. Long-Term Lithium Therapy for Bipolar Disorder: Systematic Review

and Meta-Analysis of Randomized Controlled Trials. Am J Psychiatry 2004; 161:217–222

Gitlin M. Lithium and the kidney: an updated review. Drug Saf. 1999; 20:231-43 Goodwin GM. Recurrence of mania after lithium withdrawal. Implications for the use of

lithium in the treatment of bipolar affective disorder. Br J Psychiatry 1994; 164:149-52 Johnston AM et al. Lithium-assotiated clinical hypothyroidism. Prevlence and risk

factors. Br J Psychiatry 1999; 175:336-9 Harris EC et al. Exess mortality of mental disorder. Br J Psychiatry 1997; 54:9-13 National Institute for Health and Clinical Exellence. Bipolar Disorder. Clinical Guidance

38. http://www.nice.org.uk. 2006 Stahl SM. The Prescriber’s Guide Cambridge University Press 2006; 49-54 Tyrer SP. Lithium intoxication: appropriate treatment. NS Drug 1996; 6:426-39

Tänan tähelepanu eest!Tänan tähelepanu eest!

Documents

Liitiumi roll bipolaarse häire ravis