Loodusteadusliku uurimistöö planeeriminejaanisp/1difusioon_metallides/Loodusteadusli... · 2017. 4. 17. · Analüüsimeetodi valik Kas ideaalne on alati sobiv? Näide: Soovime

Loodusteadusliku

uurimistöö planeeriminePhD Jaanis Priimets

Analüüsimeetodi valikIdeaalne analüüsimeetod:

maksimaalselt suure täpsusega;

maksimaalselt palju informatsiooni;

võimalikult kiire;

võimalikult lihtne;

võimalikult usaldusväärne;

võimalikult odav;

võimalikult kättesaadav;

võimalikult ohutu.

Limiteerivad faktorid:

kogemus;

sobiva infrastruktuuri olemasolu;

koostöövõrgustik.

Analüüsimeetodi valikKas ideaalne on alati sobiv?

Näide: Soovime vaadelda millised faasid

tekkivad kaadmiumi ja vase difusioonil

temperatuuril 300 °C.

Eri kontsentratsioonidega

kontsentratsioonidega segusid luua ja

vaadata tulemust. Mitte kõik faasid ei

ilmu reaalsel difusioonil

Panna kaks sulamit kokku ja vaadata

millised faasid ilmuvad. Raskused faasi

määramisega

Analüüsimeetodi valik

nanofoocus.com

Teadustulemuste publitseerimineMiks teadustulemusi vormistada? Millisel kujul tulemusi vormistada?

laboripäevik;

analüüsiaruanne;

teadusartikkel;

raamat (monograafia).

Statistiliselt olulised tulemused publitseeritakse 3-korda suurema tõenäosusega kui

statistiliselt mitteolulised tulemused.

Publitseeritava materjali kallutatus.

Dokumendisahtli efekt – mittepublitseeritud teadustulemused võivad näidata üldiselt teisi

tendentse kui publitseeritud tulemused.

Näide: tegelikku seost uuritud parameetrite vahel ei eksisteeri, kuid 5% uuringutest näitab

juhuslikult statistilist sõltuvust nende parameetrite vahel. Need 5% tulemustest

publitseeritakse. 95% uuringutest, mis antud seost ei näita, jäävad publitseerimata.

Teadustulemuste publitseerimineMillal alustada käsikirja koostamisega?

Käsikirja tüüp: lühiartikkel, ülevaateartikkel, originaaluurimus, peatükk raamatus jne.

Väljaande valimine

väljaande tüüp;

temaatika sobivus;

väljaande maine;

üldised nõuded ja võimalused – open access

Deponeeritud OA – autor publitseerib tellitavas ajakirjas, lisaks teeb (kui litsents võimaldab) selle

kättesaadavaks mingis repositooriumis;

OA publikatsioon – muutub online kättesaadavaks kohe peale publitseerimist;

ligi 90% eelretsenseeritavaid väljaandeid toetab mingil kujul OA-d, Umbes 10%

eelretsenseeritavaid on OA online.

ajakulu esitamisest ilmumiseni;

konverentsi eriväljaanded – valida või mitte?

Käsikirja vormistamise eripärad

Vormistamisnõuded ja autorijuhend:

Camera redy;

Käsikirja kuju;

Kaaskiri (Cover letter);

Highlights;

Key words;

Autorite järjekord;

Abstraktid;

Tabelite pealkirjad esitatakse iga tabeli päises;

Jooniste pealkirjad joonise all;

Tihti vajalik soovitus 3-5 temaatikas pädevat retsensenti.

Retsenseerimine toimetaja ülesandeks on leida sobivad retsensendid (minimaalselt 2);

toimetaja kujundab retsensioonide põhjal otsuse ja saadab selle koos

retsensioonidega korrespondeerivale autorile

Tüüpiliselt saab otsus olla:

nõutavad olulised korrektuurid (Extensive revision);

nõutavad mõningad korrektuurid (Accept after minor revision);

esitatud kujul vastuvõtmine (Accept without change);

tagasilükkamine (Reject).

Mõnikord annab retsensent lõppvastuse peale lisaküsimstele vastuse saamise;

Kui üks retsensentidest lükkab tagasi ja teine on nõus, saadetakse kolmandale

retsensendile või võtab otsuse vastu toimetaja.

Retsenseerimine

Kes võib olla teadustöö retsensendiks?

Kuidas väljaande toimetaja valib sobivad retsensendid?

autori soovitused;

retsensendil arvukalt publikatsioone antud valdkonnas;

retsensent on varem mitmeid kordi samas ajakirjas avaldanud;

toimetaja tunneb sageli retsensenti isiklikult;

mõnede kitsaste teemade puhul on raske sobiva profiiliga retsensenti leida;

väga laiade teemade puhul võib osutuda otstarbekaks kaasata palju erinevaid retsensente.

Publitseerimine

Kas retsenseerimine on objektiivne või subjektiivne?

retsensentide erinev arusaam ajakirjatasemest;

retsensendi erialane kogemus;

retsenseerimine on vabatahtlik ja ei ole tasustatav;

retsensendi koolkond;

retsensent ei saa enne töö retsenseerimisele võtmist sellega täies mahus tutvuda

(enamasti saab eelnevalt tutvuda vaid töö lühikokkuvõttega).

Loeng 2

Retsenseerimine Vastuvõtmisele järgneb

tüüpiliselt autoriõigustega

seotud dokumentide täitmine;

Korrespondeerivale autorile

saadetakse kontrollimiseks

küljendatud artikli versioon

(Proof)

Artiklile omistatakse DOI

number ja see ilmub

küljendatud kujul internetis

(Online First).

Publitseerimise tõenäosus

Kuidas suurendada töö avaldamise tõenäosust

aktuaalsed, asjakohased, tõendatud teaduslikud uurimused, mis on loogiliselt

struktureeritud ja hästi kirjutatud;

tekst on kergesti loetav ja lakooniline;

uurimuse olulisus on selgelt välja toodud;

järgitud on autorijuhiseid;

retsensendi soovituste arvestamine;

uurimus arvestab lugejaskonna eripäraga;

arengumaade teadlastele on tihti leebemad nõudmised

Subjektiivsed faktorid.



Teadus ja uurimistöö

Teaduse eesmärk on laiendada üldist teadmiste baasi.

Teadus – jagatud teadmised, mis baseeruvad mõne füüsikalise või sotsiaalse maailma aspekti ühesel mõistmisel.

Üksikteadlase teadmised lisavad teadusesse juurde uut vaid siis kui neid

esitatakse teistele selliselt, et teised saavad iseseisvalt hinnata nende tulemuste

paikapidavust

Teadusartikkel on hüpoteeside, andmete ja järelduste organiseeritud kirjeldus,

mille eesmärk on lugejat instrueerida.

Teaduspublikatsioon on rühmatöö – autorid, ajakiri, retsensendid.

Uurimistöö kvaliteet

Teadusuuring peab algama selgelt defineeritud küsimusest:

teadlane peab olema teemas pädev;

uurimus peab olema loogilise ülesehitusega;

eksperimendid peavad olema reprodutseeritavad;

eksperimentaalsed ja teoreetilised asjaolud tuleb detailselt välja tuua.


Publitseeritav materjal:

Originaalsed ja olulised tulemused, mis tõenäoliselt pälvivad palju tähelepanu.

Loetavad st hästi struktureeritud, hästi kirjutatud, selge tulemuste esitamine ning

näidatud seosed, kuidas tulemused aitavad kaasa teadusteema arengule.

Lakoonilised ja seejuures põhjalikud uurimused.

Mittepublitseeritav materjal.

Eelmiste uuringute rutiinsed laiendused, mis ei laienda oluliselt teadusteemat.

Tulemustest üle kuhjatud, halvasti ülesehitatud materjal, mida saadavad

ebavajalikud või halva kvaliteediga illustratsioonid.

Eetikanõuete eiramine, sh plagiaatlus.


Väljaande eripärad:

ajakirja indekseerimine erinevates andmebaasides;

tsiteeritavus

suur mõju teadusvaldkonnale;

õiglane ja konstruktiivne retsenseerimisprotsess;

Publitseerimiskiirus;

suhtlus autoriga publitseerimisprotsessi vältel;

suur lugejaskond;

hea kvaliteediga ja visuaalselt atraktiivne produkt;

Teaduslik skeptitsism

Teaduslik skeptitsism pooldab empirismi, pooldab positiivseid reprodutseeritavaid

tulemusi ning ei tunnusta kvalitatiivseid meetodeid.

Occami habemenuga ehk ökonoomsuse printsiip (parsimoonia) – „olemusi ärgu paljundataga ilma vajaduseta“.

Kõige lihtsam seletus on suurema tõenäosusega õige.

On kasutatud võrdse seletusjõuga hüpoteeside vahel valimisel.

Elimineerib „hullumeelsed“ ja keerulised konstruktsioonid.

Teaduslik skeptitsism

Iidsed astronaudid;

Astroloogia;

Kuu mõju inimesele;

Marsi nägu, (marsi kanalid);

Bermuda kolmnurk;

Õõnes Maa ja lapik Maa;

Igiliikur;

Lõssenkism;

Hongcheng’i maagiline vedelik;

Biodünaamiline põllumajandus ja antroposoofiline meditsiin;

Grafoloogia;

Alternatiivmeditsiin

Saientoloogia

Frenoloogia;

Biorütmid ;

Vitalism;

Kiropraktika;

Iridoloogia;

Psühhokinees ja mõtete lugemine;

Ufoloogia;

Numeroloogia;

Vananemisvastased kreemid;

Polüvesi;

Magnetteraapia;

Litoteraapia;

MMS;

Pseudoteadus – väide, uskumus, mida esitatakse (on esitatud) teaduslikuna, kuid mis

tegelikult ei kuulu teaduse alla:

Loeng 3

Uurimistöö aktuaalsusInimlik uudishimu, soov õppida loodust ja loodusseadusi paremini tundma.

Majanduslik faktor + tugev konkurents.

Üldine ühiskonna seisund ja eripärad

Julgeolek, sõjad. Tehnoloogiasse investeerimine;

Ohutus;

Sotsiaalsed probleemid;

Vajadus parandada heaolu;

Geograafilised eripärad.

Juhuslikud avastused Mikrolaineahi – 1945, Percy Spencer;

Röntgenpilt – 1895, Wilhelm Röntgen;

Radioaktiivsus – 1896, Henri Becquerel;

Takjapael – 1941, šveitsi insener George de Mestral;

Sahhariin – 1879, Constantine Fahlberg;

Südamestimulaator – 1956, Wilson Greatbath;

LSD – 1943, Albert Hofmann;

Insuliin – 1889, Oscar Minkowski ja Josef von Mering;

Dünamiit – 1883, Alfred Nobel;

Sardklaas – 1903, Edouard Benedictus;

Vulkaniseeritud kautšuk – 1844, Charles Goodyear;

Maisihelbed – 1894, John Kellogg;

Teflon – 1938, Roy J. Plunkett;

Vaseliin – 1859, Robert Chesebrough;

Penitsilliin – 1928, Alexander Fleming;

Alusuuringud

Alusuuringud ehk baasuuringud ehk fundamentaaluuringud (basic research, pure research) –

algupärased teoreetilised või eksperimentaalsed teadusuuringud, saamaks teadmisi nähtuste ja

sündmuste põhialuste kohta.

„Puhas teadus“ – eesmärk selgitada meid ümbritsevat maailma.

Alusuuringud loovad uusi ideid, printsiipe, teooriaid.

Sinise taeva uuringud

Sinise taeva uuringud (blue skies research) – uuringud, kus tulemuste rakendatavus ei ole koheselt

nähtav.

Uuringud, millel puudub selge eesmärk. Ajendatud uudishimust.

Theo Murphy Blue Skies awards – rahastamaks uuringuid, mis on originaalsed ja huvitavad, kuid

mida ei saa uurimuse iseloomu tõttu rahastada tavapärastest grandifondidest.

Rakendusuuringud

Rakendusuuringud (applied research) – teadusuuringud, millega laiendatakse teadmisi nähtuste ja

sündmuste toimimise kohta esmase eesmärgiga leida lahendusi praktilistele probleemidele suhteliselt

lühikese aja jooksul.

Uuringud testivad tihti teooriaid, mis on sageli loodud alusuuringute käigus, rakendavad neid

tegelikes olukordades..

Sekundaaruuringud

Kasutab primaaruuringute tulemusi.

Terminit kasutatakse laialdaselt terviseuuringutes, õigusteadustes, turumajanduses.

Arheoloogias välitöid mittehõlmavates uuringutes.

Oluline sekundaaruuringute kvaliteedi näitaja on viitamine originaalallikatele.

Kõvad ja pehmed uuringud

Kõvad teadused – loodusteadused;

Pehmed teadused – sotsiaalteadused.

Kõvad teadused – kontrollitud eksperimentide teostamine, kvantitatiivsed arvandmed,

matemaatilised mudelid, selgelt tõestatavad ennustused, suur täpsus ja objektiivsus. Selgem

teadusliku meetodi rakendamine.

Kriitikud – pehmed teadused on seetõttu vähem teaduslikud, et tegeleva komplekssemate

fenomenidega kui loodusteadused.

Probleem – pehme teaduse nimetus võib vähendada valdkonna rahastamist.

Teaduse rahastamise instrumendid

Mis on teadustöö?

Mil määral peavad ülikoolides olema õppe- ja teadustöö seotud?

Kust seda peaks finantseerima?

Teaduse rahastamise instrumendidÜlikoolide finantsid: õpperaha, teadusraha, koostöö erasektoriga.

Baasrahastus

Projektipõhine rahastus

Ülikooli seisukohast:

sisemine rahastus (baasrahad + ülikooli varad);

väline rahastus (projektipõhine raha riigilt, ettevõtetelt).

Haridus- ja teadustegevuse jaoks eraldati riigi rahast

2015. a. 0,89% SKP-st;

2016. a. 0,84% SKP-st;

2017. a. 0,86% SKP-st;



Probleemid:

valdavalt projektipõhine rahastamine;

konkurents on äärmiselt tihe;

teadlane kulutab taotluste kirjutamisele ebamõistlikult palju aega;

kujunevad nn. professionaalsed taotluste fabritseerijad;

rahastuse kallutatus;

kaudsed kulud ülikoolile võivad olla suuremad kui rahaline võit.

Kõrghariduse rahastamine

Haridus- ja Teadusministeeriumi

poolne rahastus 2015. aastaks:

kõrghariduse tegevustoetus.

Tartu Ülikool 47,8 milj. EUR

Tallinna Tehnikaülikool 36,8 milj. EUR

Tallinna Ülikool 18,9 EUR

Eesti Maaülikool 12,1 milj. EUR

Eesti Kunstiakadeemia 6,8 milj. EUR

Tallinna Tehnikakõrgkool 6,8 milj EUR

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia 5,6 milj.

EUR

Haridus- ja Teadusministeeriumi

poolne rahastus 2015. aastaks:

infrastruktuuri ülalpidamiseks:

Tartu Ülikool 207 716 EUR

Tallinna Tehnikaülikool 41 128 EUR

Tallinna Ülikool 30 487 EUR


Haridus- ja Teadusministeeriumi poolne rahastus 2015. aastaks. Teadusraamatukogude

teadusinformatsiooni hankimise finantseerimine:

Tartu Ülikooli Raamatukogu 772 189 EUR

Tallinna Tehnikaülikooli Raamatukogu 555 318 EUR

Tallinna Ülikooli Akadeemiline Raamatukogu 262 766 EUR

Eesti Maaülikooli Raamatukogu 103 217 EUR

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Raamatukogu

32 321 EUR Eesti Kunstiakadeemia Raamatukogu 25 000 EUR


Rahvusteavikute hankimiseks:

Tartu Ülikooli Raamatukogu 72 920 EUR

Tallinna Ülikooli Akadeemiline Raamatukogu 55 000 EUR


Haridus- ja Teadusministeeriumi poolne rahastus 2015. aastaks. Teaduskollektsioonide

finantseerimine:

Tartu Ülikool 374 750 EUR

Tallinna Ülikool 145 351 EUR

Ajaloo Instituudi arheoloogiakollektsioonid

Akadeemilise Raamatukogu kultuurilooline kogu

Eesti Maaülikool 133 850 EUR

Eesti Kirjandusmuuseum 95 625 EUR

Tallinna Tehnikaülikool 68 825 EUR Eesti Keele Instituut 15 300 EUR

Personaalne uurimistoetus

Teadus- ja arendusasutuses töötava teadlase või tema juhitava väikese uurimisrühma kõrgetasemeline

teadus- ja arendustegevuse toetus:

otsinguprojekt – uudse ning otsingulise ja kõrge rahvusvahelise tasemega uurimisprojekt, mille

täitmisega võib kaasneda kõrge teaduslik risk;

stardiprojekt – iseseisvate teadusuuringute alustamise uurimisprojekt.

järeldoktoritoetus (uus) – uuringud peale doktorikraadi saamise

Taotleja peab olema uurimisprojekti juht, töötama vastuvõtvas asutuses täiskohaga.

Nõutav doktorikraad või sellele vastav kvalifikatsioon. Stardiprojekti puhul doktorikraad

omistatud 2–7 aastat enne taotlusvooru tähtaega.


Eelarve (2016. aastaks):

stardiprojekti juht: palgafond 27 000 EUR;

otsinguprojekti juht: palgafond 32 000 EUR;

täitja: palgafond 16 000 EUR;

muud kulud eksperimentaalse projekti puhul 6000 EUR.


Uurimisprojekti põhjendus

Kavandatava uurimisprojekti üldine teaduslik taust ning selle seos uurimisprojekti juhi ja täitjate

samasuunalise teadustööga;

Põhieesmärgid, hüpoteesid, rakendatavus ja meetodid;

Uuringu teostajate senine teadus- ja arendustegevus;

Uurimisprojekti eeldatavad tulemused ja võimalikud jätkamissuunad ning eeldatav ajakava

aastate lõikes;

Uurimisteema põhjenduses kasutatud kirjanduse loetelu, tabelid ja joonised.

Lisaks:

T&A tegevus – seotud projektid;

Tj&A koostöö, taristu, isikud;

Tj&A tulemused, eelarve, lisainfo.


Mõned näited 2015. aastal rahastatud projektidest:

Mitokondri häiretega seotud stressisignaalide identifitseerimine, TÜ, 61 200 EUR.

Plasmaühendite roll metall-oksiid katalüsaatorite pinnaprotsessides, TÜ, 55 440 EUR.

Mikro-RNA sekretsioon rakuvälistes vesiikulites ja RNA-ga seonduvates valgukompleksides,

TÜ, 60 000 EUR.

Kui suurel määral kasvav põlengute sagedus muudab metsade süsinikuvaru?, EMÜ, 56 400 EUR.

Kaudsed märgid uutest füüsikalistest nähtustest kosmoses, KBFI, 57 600 EUR.

Tsirkuleeriv DNA kopsuvähi biomarkerina, TÜ, 55 400 EUR.

Kattematerjalide mõju puitkonstruktsioonide tulepüsivusele, TTÜ, 52 637 EUR.


Personaalne uurimistoetusPersonaalse uurimistoetuse 2016. aasta taotlusvooru ülevaade teadus- ja arendusasutuste

lõikes:

(JD – järeldoktoritoetus, ST – stardiprojekti toetus, OT – otsinguprojekti toetus)

Teadus- ja arendusasutuse kõrgetasemelise teadus- ja arendustegevuse ja uurimisteemade rahastamiseks, teadus- ja

arendusasutuse teadus- ja arendustegevuse järjepidevuse tagamiseks ning selleks vajaliku taristu ajakohastamiseks,

täiendamiseks ja ülalpidamiseks eraldatav toetus.

Documents

Loodusteadusliku uurimistöö planeeriminejaanisp/1difusioon_metallides/Loodusteadusli... · 2017. 4. 17. · Analüüsimeetodi valik Kas ideaalne on alati sobiv? Näide: Soovime