Loomine evolutsiooni vastu

1

L O O M I N E E V O L U T S I O O N I V A S T U

Loomine evolutsiooni

vastu

Ralph O. Muncaster

TALLINN 2004

2

R A L P H O . M U N C A S T E R

Creation vs. Evolution by Ralph O. Muncaster in Estonian

Tõlkinud Reet Tallo

Toimetanud dr Raul Mardi, Katrin Teras

Keeleliselt toimetanud Külli Kuusk

Kaane kujundanud Eha Davidson

Estonian translation © 2004 by Charismata MinistriesEestikeelse tõlke kirjastusõigus kuulub teenistuseleCharismata MinistriesHiie 3, Tallinn 12013www.harta.ee

ISBN 9985-9302-3-1

Copyright © 2000 by Ralph O. MuncasterPublished by Harvest House PublishersEugene, Oregon 97402United States of America

Trükkinud Tallinna Raamatutrükikoda

3


Sisukord

Loomine või evolutsioon? ................................................................ 4Miks on see tähtis? ........................................................................... 5Võtmeküsimused ............................................................................... 6Evolutsiooni definitsioon ................................................................ 8Evolutsiooni mudel ........................................................................... 10Kus on tõestus? ................................................................................ 11Loomise definitsioon ........................................................................ 12Mõistes loomise imet .....................................................................14Ajalooline vaidlus loomise üle ......................................................16Evolutsioon versus loomine ..........................................................18Intuitsioon ..................................................................................... 20... toetab loomist ........................................................................... 21Vaatlus .......................................................................................... 22... toetab loomist ........................................................................... 24Mikrobioloogia ............................................................................. 26... toetab loomist ........................................................................... 28Füüsika ......................................................................................... 30... toetab loomist ........................................................................... 32Tõenäosus ..................................................................................... 34... toetab loomist ........................................................................... 36Kosmoloogia ................................................................................ 38... toetab loomist ........................................................................... 40Piibellik täpsus ............................................................................. 42... toetab loomist ........................................................................... 44Tavalised küsimused ..................................................................... 46Märkused ...................................................................................... 48Bibliograafia ................................................................................. 48

4


Loomine või evolutsioon?

Suured intellektuaalid vaidlevad elu alguse üle.Õpetajad võitlevad selle pärast. Isegi märgid autodel

võistlevad sellega seotud tähelepanu pärast.Elu algus on emotsionaalne teema.

Miks?Kui võrdleme erinevaid elu tekke/loomise kõige tüüpilisemaid teooriaid,siis üheks võimaluseks on juhus, teiseks loomine. Mõlemad nõuavad usku.Mõlemad määratlevad religioosse vaatenurga. Sellegipoolest jäetakse vahelkõrvale loomine kui religioon, kuid juhuslik elu arenemine (näit. evolutsioon)aga mitte. Miks? … On ju mõlemad tegelikult ainult arvestatavadvõimalikud mehhanismid. Taoline reaktsioon võib tuleneda loomisetähendusest (võib-olla Jumala olemasolu tunnistamine). Sellineemotsionaalne hirm on takistuseks tõeliste faktide avastamisel. See piirabharidust ja uusi teadmisi.

Juhuslikkus evolutsiooni mõistes tähendab lõpliku eesmärgi, jumalikuautoriteedi ja absoluutse moraali puudumist. Aga siiski, eesmärgipäraselloojal võib olla plaan oma loomingu jaoks. Mõnedele inimestele võibtunduda meelitavana juhuslikust evolutsioonist tulenev tajutav vabadus (eimingit vastutust Jumala ees, ei mingeid absoluutseid moraalistandardeid).Loomise tõe tähendus on siiski tohutu. Ja kõiki ei pruugi see võrdseltmõjutada … mis teeb faktide teadmise olulisemaks kui miski muu.

Millised on faktid?

5


Miks on see tähtis?Kas tõestusmaterjal toetabevolutsiooni või loomist?

Elul oli ainult üks algusViimastel aastatel on loomise teooriale lisandunud tohutult tõestusmaterjali.Nüüdseks arvestab loomist tõenäose alternatiivina ka mikrobioloogia,biokeemia, füüsika ja rakendusmatemaatika teadlaste eliit. Tippteadlasedarutlevad uuesti loomise ja Jumala olemasolu üle.1, 3, 9

Tänapäeval võime kinnitada elu algust kiirelt kuhjuva teadusliku materjalipõhjal . Kahjuks reageerib maailm aeglaselt. Võib minna veel aastaid, ennekui uusi avastusi viimaks koolides õpetama hakatakse. Kummatigi on faktidPiiblis täpselt ja veatult kokku võetud. Veel enam, Piibel sisaldab vastuseidteistele küsimustele ja sündmustele loomise kõrval. Oleks traagiline, kuime laseksime sellistel “teistel vihjetel” end tõe otsinguil peatada –

… tõe, mis võib tähendada eluvõi surma … igavesti.

Juhuslikkus LoomingPaljud maailma

hiilgavadteadlased eitavad

tänapäevalevolutsioonija nõustuvadloomisega.

6


VõtmeküsimusedKas loomine oli juhuslik või

planeeritud sündmus?

Teema Juhus

Kas Jumalon olemas?

MaaHämmastav kokkusattumus tekitabstatistiliselt mõeldamatu,täpselt sobiva keskkonna (lk 38–40).

Kas Jumallõi elu?

Esimene elus rakkPerioodi jooksul, mis oli miljardeid kordipikem Universumi arvatavast vanusest,sobitasid juhuslikud sündmused imeliseltkokku esimese elusraku (lk 26–34).

Kas Jumallõi inimese?

Rakust inimeseksVajades lõputult pikka perioodi, viivadjuhuslikud mutatsioonid määratultkõrgemate, komplekssemate organismidetekkimiseni, kuni inimese ilmumiseni(lk 8–10, 20–22).

Kas Jumalon seotud

inimesega?Inimese eesmärkPuudub.

Mis onJumala sõnum?

TähendusElu on mõttetu. Pole mingit lootustigavikule. Ela tänasele.

7


MaaLooja juhib sündmusi, et luuaelu jaoks täiuslikult häälestatudplaneet (vaata lk 38–41).

Esimene elus rakkLooja meisterdab elu ehitusplokidja loob planeedile Maa esimesedeluvormid (vaata lk 26–34).

Rakust inimeseksUnikaalsete elusorganismide loomiselkasutatakse põhidisaini, neist igaüks on omaspetsiaalse taastootva liigi raames võimelinevarieeruma (vaata lk 8–9, 26–29).

Inimese eesmärkInimene loodi jumaliku eesmärgi tarvis(vaata lk 46).

TähendusElul on tähendus. Valmistu igavikuks.Otsi kontakti Jumalaga (vaata lk 46–47).

Kuidas me siia maailma saime?Miks?Kas Jumal on olemas?Kas ta suhtleb maailma jainimestega?Kas tasuhtleb meiega?Kui nii, siiskuidas?

Teadlased räägivad 7

“Mis puutub elu alguses-se, siis teadus … kindlastikinnitab loovat jõudu.”

Lord Kelvinteadusliku termodünaamika rajaja

“Ma leian enam tõendeidPiibli ehtsuse kohta, kuiükskõik millise ilmalikuajaloo ehtsuse kohta.” Sir Isaac Newton

mehaanika põhiseaduste sõnastaja,

matemaatilise analüüsi edasiarendaja

“Mul on sama raskemõista teadlast, kes ei

tunnusta Ülima mõistu-se olemasolu Universumieksisteerimise taga, kuiaru saada teoloogist, kes

salgab teaduseedusamme.”

Wernher von Braun kosmoseteadlane, endine

NASA direktor

Looming

8


Evolutsiooni definitsioonEvolutsioon tähendab lihtsalt arengut. Kuid laiemas tähenduses defineeribsee muutust varastest üherakulistest eluvormidest inimeseni. Selle peamisedaladefinitsioonid on järgmised: mikroevolutsioon – liigisisene muutus;makroevolutsioon – liikidevaheline muutus.

MikroevolutsioonIga elusorganismi DNA-sse on programmeeritud geneetiline kood, mismäärab tema omadused. Geneetiline kood sisaldab tihti nii dominantseidkui ka retsessiivseid geene. Inime-sel, kes on sündinud pruunide silma-dega, võib esineda ka (varjatud)geneetiline kood siniste silmadejaoks. Seepärast võib pruunisilm-setel vanematel olla sinisilmne laps.Retsessiivne omadus võib ollamitmeid põlvkondi peidetud ningsiis järsku avalduda.

Vahel on mõni soodne omadus niikasulik, et see aitab seda omavatelloomadel ellu jääda, samas kuisellest ilmaolevad loomad surevad.Darwin nimetas sellist tendentsitugevamate ellujäämiseks võilooduslikuks valikuks. Paljudesbioloogiaõpikutes on kuulus kase-kedrikvaksiku näide (vaata näidet).Soodsate omadustega kase-kedrikvaksikud jäid ellu, ülejäänudmitte.

Kase-kedrikvaksikunäide

1850ndatel esines ühes külaskase-kedrikvaksiku heledat vormi(98 protsenti) väga palju ning olidvaid mõned tumedad isendid.Linnud võisid musti kedrikvaksikuisendeid hõlpsalt näha ja püüda,kuna heleda samblikuga kaetudkoore taustal paistsid need hästivälja. Kaitsevärvusega varjatudheledad isendid säilisid ningpärandasid järglastele omageneetilised omadused. Hiljemhävitas saaste sambliku, paljasta-des tumeda koore. Aastate jooksultõusis populatsioonis tumedateisendite osakaal 98 protsendini.Looduslik valik lasi säilida sobivai-matel geneetilistel omadustel.Liigisiseselt ei muutunud geneeti-lised võimalused siiski kunagi.Ühtegi uut liiki välja ei arenenud.Liik vaid kohanes.

9


Soodsaid geene pärandati seega edasi.Vähem soodsad, peidetud geenidmuutusid haruldaseks, neid andis edasijärjest vähem ellujäänud kasekedrik-vaksikuid.

Tegelikult aktsepteerivad kõik loomistuskuvad teadlikud inimesed mikro-evolutsiooni arusaamu. See on osa Jumala hämmastavast plaanist, mis lasebliikidel kohaneda muutuvate tingimustega (nagu kase-kedrikvaksiku näites).

Makroevolutsioon*

Makroevolutsiooni teooria kasutab vääralt mitmeid mikroevolutsioonipõhiprintsiipe. See teooria eeldab, et kuidagimoodi arenevad soodsadomadused lasevad ühel liigil muutuda teiseks (nt kalast linnuks).

Kuna teadlased teavad, et sellist DNAd, mida muutes saaks uue liigi, eieksisteeri (nt bakteri DNA ei sisalda midagi muud kui vaid seda, et ollabakter), siis arendati edasi mutatsiooni ideed, et põhjendada, kuidas DNAvõib muutuda. Arvatakse, et tänu radiatsioonile ja muudele teguriteletekkisid soodsad mutatsioonid, mille tulemusena ilmusid keerulisemadeluvormid. Oletatavasti pärandati soodne mutatsioon järglastele. Selleteooriaga seotud probleemid on selgelt välja toodud uurimustes, miskasutavad kaasaegset tehnoloogiat (käesolev raamat annab neist ülevaate).Selle tulemusena hülgavad asjast teadlikud mikrobioloogid peaaeguühehäälselt makroevolutsiooni teooria.

* Märkus: Kui mõistet ei ole teisiti selgitatud, viitab sõna evolutsioon käesolevastekstis sõnale makroevolutsioon.

10


Evolutsiooni mudelAinurakne elu

Hulkrakne elu

Multi-funktsionaalsed

olendid

Selgroogsedolendid

Komplekssedeluvormid

MiljardidmutatsioonidMiljardid

mutatsioonidMiljardid


















mutatsioonid

Kui palju läheks vaja aega evolutsiooniks?Universumi vanuse peaks korrutama miljardeid jamiljardeid kordi … et juhuslikult saaks tekkida üksrakk! Selleks ei ole möödunud piisavalt aega!(vaata lk 34–36)

11


Kus on tõestus?Me pole kunagi leidnud lõigukestki tõestusmaterjalievolutsiooni kohta. See on ärgitanud evolutsioniste otsimateisi väga spekulatiivseid tõestusi evolutsiooniahela kohta.

1. Sarnane ülesehitus? Selle argumendiga väidetakse, et erinevateloomade elundkondade ühesugune kujundus (nt sarnane jalaliigesnahkhiire, koera ja inimese luustikus) tõestab, et nad on arenenud ühisestesivanemast. Sellise väite puhul võiksime ka järeldada, et autod arenesidrulluiskudest. Arukas konstrueering rakendab häid süsteeme (nt ratas)erinevate toodete juures.

2. Kehaosade jäänukid? Mitmete liikide juures on uuritud “kasutuid”kehaosasid, mis võiksid viidata mõnele evolutsiooniliselepärandile. See on viinud leidudeni, mis hiljem tunduvad piinlikena.Näiteks väitsid evolutsionistid, et inimlootel on lõpused, saba ja rebukott.Lõpusepilud on tegelikult kanalid, millest kujuneb sisekõrv. Saba onkoht, kus lihased kinnituvad sabakondile. Rebukott on loote esimestevererakkude eluline allikas.

Kas 1735. aastal oleksid teadlased teadnud,kuidas kirjeldada arvutit?

1735. aastal arvuteid olemas ei olnud. Polnud ka transistoreid, elektriseadmeidja teisi vahendeid, mis viisid arvuti loomiseni. Absurdne oleks arvata, et1735. aastal võinuksid teadlased meile arvutist palju rääkida. Sama võib öeldaka liikide klassifitseerimise kohta. Me klassifitseerime liike – mis on paljukeerulisemad kui arvutid – ikka veel sama süsteemi järgi, mille 1735. aastaltöötas välja Karl von Linné. Klassifikatsiooni põhikriteeriumiks on seninimakrovaatlus. Viimasel ajal on elektronmikroskoobi abil kättesaadav ka märksaspetsiifilisem informatsioon – näha on liikide erinevused DNA/RNA tasemel.Üleminevate kadunud lülide puudumine on samuti enam kui selge. Miks mekasutame uut tehnoloogiat nii kiiresti arvutite ehitamiseks ja nii aeglaseltselleks, et taas läbi mõelda evolutsiooniteooria?

12


Loomise definitsioon

Loomine on uskumine, et keegi (või miski?) lõi Universumi ja elu sellisena,nagu me seda tunneme. Lühidalt, Jumal pani Sõna kaudu meile tundmatuprotsessi abil eksisteerima kõik unikaalselt loodud objektid. Jumalprogrammeeris (DNAs) eelnevalt liigisiseseid variatsioone, mis andisvõimaluse taastoota sarnaseid liike.

Ei ole mingit tõestust elu kohta väljaspool meie teadmisi (lk 40). (Tõestuson aga olemas vaimsete olendite eksistentsi kohta dimensioonides, misasuvad väljaspool ruumi ja aega – nagu kirjeldab Piibel – ja väljaspoolkäesoleva raamatu haaret.)

Kas Jumal lõi kõik kuue päevaga?Kahjuks on piibliõpetlaste keskel tekkinud lahkheli, mispuudutab ajavahemikku, mille jooksul Jumal lõpetas loomise(lk 16 – taustaajalugu). Üks arvamus on, et Jumal tegutsesteadaoleva teaduse raamides ning et loomine toimus etappidenamiljardite aastate jooksul (vana Maa). Teine arvamus on, etloomine võttis aega kuus tegelikku päeva (noor Maa). Mõlemadarvamused on kooskõlas Piibliga. Ja mõlemad võivad olla õiged.Vana Maa versioon 3, 8-14 – see vaade tunnustab teaduslikketõendeid selle kohta, et Maa on miljardeid aastaid vana ja inimeneilmus Maa peale umbes 40 000 aastat tagasi. Hiljutised teaduslikudavastused on Piiblit Vana Maa suhtes nii kindlalt toetanud, et see onpannud mitmed maailma juhtivad teadlased Piibli Jumalat uuestikaaluma. Versiooni nõrkusena võivad tunduda uuemad piiblitõlked,kus kasutatakse loomise ajastatuse kirjeldamiseks sõnu päev … jahommik ja õhtu. Heebreakeelsetel sõnadel oli mitu tähendust (yomvõis tähendada “päeva” või “ajajärku”. Samamoodi sõnad, mis ontõlgitud kui “hommik” ja “õhtu” tähendasid ka “algust” ja “lõppu”).Arvestades heebreakeelset teksti on vana Maa versioon 100%-liseltkooskõlas Piibliga.

13


Noore Maa versioon 4, 5, 7, 15, 16 – selle vaate puhul otsustataksesemantilisi argumente kasutades, et Piibel viitab selgelt kuueletegelikule, 24-tunnisele päevale. Kuna Piibel iseenesest on tõestusJumala suhtlemisest (lk 42–43), siis seda ei saa ignoreerida.Teaduslike andmetega on sel versioonil siiski vastuolusid (vaata teksti“valgus”, lk 33). Ometi võis looja Jumal tegutseda väljaspool teaduseseadusi või luua asjad vananenud seisundis. Jeesus muutis vee veiniksning paljundas leiba ja kala, mõlemad viitavad loomisele vananenudseisundis.Kõik versioonid – evolutsioon, vana Maa, noor Maa – nõuavadteatud määral usku. Evolutsiooni puhul tuleb uskuda väheusutavatebatõenäolist juhust. Vana Maa versiooni puhul tuleb uskuda Piiblitja selle kokkulangevust teaduslike andmetega. Noore Maa versioonipuhul peab uskuma semantiliste detailide tähtsust Piiblis. Mõeldesjärele tähtsa loomisküsimuse üle, teeb iga inimene tegelikult valiku,mida uskuda.

Vastavalt definitsioonile tähendab loomine väljaspool meie aegruumidimensiooni asuva Jumala olemasolu. Aja- ja ruumiväliste dimensioonidemõistmine aitab paremini aru saada sellest, kuidas Jumal võis luua asjupealtnäha imelisel viisil … ning ära tunda, millised lapsikud arusaamad meilon Jumala ja imede suhtes (lk 14).

Piibel ei ole raamat loomisest ega teadusest. Oluliseks teemaks ei olemehhanism ega kui kaua … vaid kes? Piibel kummutab evolutsiooni,kuna väidab selgelt, et JUMAL tegi kõik liigid mitte millestki (heebreakeeles: bara). See käsitlus ei eita siiski teaduslikke mehhanisme (ntfüüsika, keemia või bioloogia).

14


Mõistes loomise imet

Imet defineeritakse kui miskit, mida ei saa loodusseadustega seletada ningmis vajab seetõttu üleloomulikku ajendit Jumalalt. Imed võib üldiselt jagadakaheks:

1. Olukorra imed – miski toimub meile tuntud loodusseadusteraamides, kuid imepärase ajastatuse või mõjuga. Näide: Joosuajuhtimisel toimunud lahingus Gilgalis hävitas rahe ainultvaenlase (Joosua 10:6–11).

2. Meile tuntud füüsiliste seaduste raamidest väljuvad imed –miski toimub väljaspool teadaolevaid füüsikaseadusi. Näide:kepi muutmine maoks (2 Moosese 4:2–4) või vee muutmine veiniks(Johannese 2:1–11).

Imedest arusaamise võtmeks onmõistmine, et meie tunnetus onpiiratud aja- ja kolme ruumi-mõõt-mega, milles me elame. Jättes kõrvalematemaatika, võime teha vaid oletusidimensioonide kohta peale nendenelja – pikkus, laius, kõrgus ja aeg –milles me elame. Ilmselgelt on võimatulähtuda ühestki teaduslikust seadusestdimensioonis, mis asub väljaspoolmeie omasid. Võib-olla alluvad kõikimed mingitele ajast ja ruumist välja-poole jäävate dimensioonide “loodusseadustele”. Võib-olla ka mitte. Igaljuhul Jumal, kes võib seadused paika panna, kindlasti teaks, kuidastegutseda neist väljaspool või neid eirates.

Kvantfüüsika avastablisadimensioonid

Hiljutised kvantfüüsikaalasedläbimurded viitavad vähemaltseitsme dimensiooni olemas-olule peale aja ja ruumi. Õpet-lased loendavad ka Piiblisvähemalt seitset lisadimensiooni.8

15


Kujutle kolmemõõtmelist Jumalat

Üks viis, kuidas lisadimensioonide mõjust aru saada, on ette kujutadaainult kahedimensioonilist maailma (nagu lauapind). Edasi kujutlepaljusid väikseid “lapikuid” inimolendeid. Lapiklased näeksid üksteist ainultkriipsudena. Üksteise kogusuurusest saaksid nad ettekujutuse vaid ümberüksteise liikudes. Nad ei suudaks haarata tervet pilti nagu kolme-dimensiooniline vaatleja.

Nimetagem sellist kolmedimensioonilist vaatlejat kolmemõõtmeliseksJumalaks. Selline kolmemõõtmeline Jumal näeks tervet lapiklastühekorraga. Samamoodi võiks kolmemõõtmeline Jumal panna sõrmemillimeetri kaugusele lapiklaste kohale ja nad ei tajuks kunagi temakohalviibimist. Kahedimensiooniliste maailmas oleks kolmemõõtmelineJumal täiesti nähtamatu, kui ta just ei otsusta sinna siseneda. Pannes sõrmekahedimensioonilisele tasapinnale, ilmuks kolmemõõtmeline Jumallapiklastele ühe joonena. Pannes tasapinnale kolm sõrme, ilmuks ta kolmejoonena. Igal juhul oleks lapiklastel kogu kolmemõõtmelisest Jumalast vägavähe aimu. Neid võiks koguni segadusse ajada see, kuidas võib sellinekolmemõõtmeline Jumal eksisteerida samaaegselt ühe ja kolme joonena.

Samuti teaks kolmemõõtmeline Jumal lapiklastest palju enam, kui see isikise endast teaks. Kolmemõõtmeline Jumal võiks vaadelda kõiki lapiklasiüheaegselt, isegi kui nad paiknevad üksteisest eemal. Ja kolmemõõtmelineJumal võiks teha asju, mida kahedimensioonilises ruumis imedeks peetakse.

See lihtne näide annab mõningase kujutluspildi mõjust, mille põhjustab vaidühe dimensiooni lisamine. Tõeline Jumal, eksisteerides paljudesdimensioonides väljaspool aega ja ruumi, võiks arvatavasti korda saatahämmastavaid imesid, mis ületavad kaugelt meie arusaamise.

16


Ajalooline vaidlus loomise üleInimesed üllatuvad, kui kuulevad, et uus tehnoloogia annab rohkemkui kunagi varem tõendeid loomise kohta. Siiski juba ammu ennenüüdisaegset teadust kaitsesid geniaalsed isikud – kaasa arvatud Newton,Galileo ja Pasteur – 1 Moosese raamatu kirjeldust loomise kohta. Piibeloli sajandeid kõige usaldusväärsem ja autoriteetsem allikas. AmeerikaÜhendriikides sai sellest esimene kooliõpik.

Evolutsiooniteooria ilmumine 1800ndate aastate keskel ja sellegakaasnev usk “kõrgemasse Piibli kriitikasse” juhatasid sisse kahtluse sajandi.Sestsaadik on kaasaegne arheoloogia ja käsikirjade uurimine “kõrgemakriitika” usaldatavalt ümber lükanud. Samamoodi on teinud teaduslikudläbimurded evolutsiooniteooria naeruväärseks. Paraku sisaldavad õpikudikka veel külluses väärarvamusi. Sest tõestus, mis vead kummutaks, ontänapäeval tihti lubamatu, kuna viitab Jumalale. Sellest tingituna on vigadeparandamine muutunud üha keerulisemaks.

Darwin süütas 1859. aastal lõkkele vaidluse loomise ja evolutsiooni üleoma raamatuga “Liikide tekkimisest loodusliku valiku teel”.Originaalväljaanne tunnustas avalikult Jumala vajalikkust. Täielik ideemolekulidest inimeseni ilmus hiljem. Järgnevad sündmused on seotudloomise ja evolutsiooni vaidlustega:

Varased õpetlased – Moosesest kuni 1600ndate aastateni suhtutipiibellikku ettekujutusse loomisest kui fakti. 1 Moosese raamatu kirjeldustvõeti sõna-sõnalt. Arvati siiski, et 1 Moosese raamatu loomispäev tähendabajaperioodi (kuigi see võis tähendada ka tegelikku päeva).

Geoloogia – 18. sajandi lõpust 20. sajandi alguseni toimunud fossiilidetuvastamine ja kivimikihtide uurimine viis õpetlased järeldusele, etloomise kronoloogia Piibli alusel on tõenäoline (praegu me teame, et seetoimus täpselt nii, nagu on 1 Moosese raamatus kirjeldatud – vaata lk 44–45). Edasi järeldati, et see toimus pika ajaperioodi jooksul.

17


Wilberforce-Huxley debatt (1860) – kogenudteadlane ja kõnemees Huxley häbistas etteval-mistuseta oraatorit Wilberforce’i, kes esindas Piiblit.See sündmus ja Darwini raamat kujundasid avalikuarvamuse piibliõpetlastest kui eelarvamustega, sõge-datest ja võhiklikest inimestest.

Scopes Monkey protsess (1925) – Piibli jaevolutsiooniteooria vahelise konflikti haripunkt saabusWilliam Jennings Bryani ja advokaat Clarence Darrowvahelise vaidlusega. Kasutades informatsiooni, millekohta me nüüd teame, et see on vale, sundis Darrow’Jenningsit tunnistama, et 1 Moosese raamatu kirjeldusei saanud olla sõna-sõnalt täpne. Sellel kaotusel olikaugeleulatuv mõju. See tekitas maailmas arvamuse,et evolutsioon on fakt, luues suure barjääri Piibli jaselleaegse teaduse vahele. Samuti toitis see õpetlastevaidlust teemal noor Maa – vana Maa, mis ikka veeltarbetult takistab levida moodsa teaduse sõnumil, miskinnitab Piiblit.

Einsteini üldrelatiivsusteooria (1916+) – Einsteinüritas loomise teemat (Jumalat) oma avastustest väljajätta. Lõpuks ta möönis, et üldrelatiivsusteooria viitabalgusele (ja isegi Jumalale).

1990ndate läbimurded – kõikides teadusharudes onkiires tempos ilmnenud loomist toetavaid uusi avastusi,kaasa arvatud füüsika, mikrobioloogia, keemia jaantropoloogia vallas.

-1500 e.m.a1 Mooseseraamatukirjapanek

Septuaginta,Surnumerepärgamendi-rullidmuudavad1 Mooseseraamatusurematuks -250 e.m.a

Kristuskinnitab1 Mooseseraamatut

-0-30 m.a.j

-400 m.a.jAlgkogudus

Geoloogiakui teadusealgus

-1700 m.a.j

Darwin -1859 m.a.j

Wilberforce-Huxleydebatt

-1860 m.a.j

Einstein -1916 m.a.j

Scopesprotsess

-1925 m.a.j

Hubble -1929 m.a.j

Molekulidestinimeseni

-1940ndad

COBEsatelliit

Kvantfüüsika-1990ndad

Hubble’ikosmose-teleskoop

18


Evolutsioon versus loomine

Kaalu tõendeid 1 2 3 4 5

Täiestivõimatu

Võrdselttõenäoline

Täiestikindel

1 2 3 4 5


Täiestivõimatu

Täiestikindel

Kõik, millel puudub loomulik seletus,on võimatu. Loomine jääb välja jubaoma definitsiooni tõttu.

Evolutsioon

Fossiilid viitavad evolutsioonile. Moo-dustudes miljardeid aastaid tagasi, paljas-tavad nad pika evolutsiooniperioodi.Olendite sarnased kehaosad näitavadnende põlvnemist eellastest.

1 2 3 4 5


Täiestivõimatu

Täiestikindel

Radiatsioon põhjustas miljardeid sood-said mutatsioone, võimaldades olenditellihtsamini ellu jääda. Mutatsioonidpärandusid järglastele.

1 2 3 4 5


Täiestivõimatu

1 2 3 4 5


Täiestivõimatu

1 2 3 4 5


Täiestivõimatu

1 2 3 4 5


Täiestivõimatu

Täiestikindel

1 2 3 4 5


Täiestivõimatu

1 2 3 4 5


Täiestivõimatu

Täiestikindel

Täiestikindel

Täiestikindel

Täiestikindel

Täiestikindel

Stanley Milleri katse “tõestas”, et eluehitusplokkisid võis varase Maa tingi-mustega mõnevõrra sarnastes tingimus-tes paljundada.

Lõpmatu ajaperiood võimaldab elujuhuslikku moodustumist.

Üldrelatiivsusteooria tõenditest tulebloobuda.

Tuleb kõrvale jätta tunnistus üldrela-tiivsusteooria “tõestusest” ja loota, etlõpmatu ajaperiood lubaks juhtudavõimatul.

Suur Pauk näitab, et Jumal oli loomis-protsessis tähtsusetu ja viitab sellele, etMaa algusest on möödunud miljardeidaastaid.

Kõik üleloomulik (väljaspool aja jaruumi dimensioone) tuleb kõrvalelükata.

SUMMAEvolutsioon

19


1 2 3 4 5


Täiestivõimatu

Täiestikindel

1 2 3 4 5


Täiestivõimatu

Täiestikindel

1 2 3 4 5


Täiestivõimatu

Täiestikindel

1 2 3 4 5

Täiestivõimatu

Täiestikindel

1 2 3 4 5


Täiestivõimatu

Täiestikindel

Intuitsioon(vaata lk 20)

Loomine on ilmne, kui vaadelda elutohutut keerukust võrreldes iga masina-ga. Jumal suudab teha imesid lisadimen-sioonide kaudu.

Loomine

1 2 3 4 5


Täiestivõimatu

Täiestikindel

1 2 3 4 5


Täiestivõimatu

Täiestikindel

1 2 3 4 5


Täiestivõimatu

Täiestikindel

1 2 3 4 5


Täiestivõimatu

Täiestikindel

Fossiilid toetavad loomist ja eitavadevolutsiooni. Ilmnes erinevate liikidekatkendlik esinemine. Puuduvad vahe-pealsed lülid. Ebapiisav aeg evolutsioonitoimumiseks.

Evolutsiooni mõistes ei ole soodsaidmutatsioone kunagi tekkinud, ka ei oleneid järglastele edasi antud. Loomine onkooskõlas vaatlustega.

Katsed toetavad loomist. Isegi kunstlikudkeskkonnad tekitasid palju enam eluehitusplokkide hävitajaid ja ei loonudpeaaegu ühtegi.

Kui võtta arvesse elusrakkude täpset struk-tuuri, siis muutub evolutsioon teaduslikultvõimatuks. Asjast teadlikud biokeemikudjätavad evolutsiooni kui teooria kõrvale.Loomine on faktidega kooskõlas.Kui võtta arvesse füüsikaseadused, siismuutub evolutsioon teaduslikult võima-tuks. Asjast teadlikud füüsikud jätavadevolutsiooni kõrvale. Loomine on fakti-dega kooskõlas.Kui võtta arvesse tõenäosusseadused, siismuutub evolutsioon teaduslikult võima-tuks. Ainult üksikud asjast teadlikudrakendusmatemaatikud aktsepteerivadevolutsiooni.

Kosmoloogilised läbimurded - Suur Pauk- tõestavad otseselt loomist. Aja,mateeria ja ruumi piirides on evolutsioontäielik absurd. Jumal oli vajalik.

Üleloomulikud tõendid Piiblis teevadsellest usaldusväärse infoallika kõigesuhtes, kaasa arvatud loomine, mis onvastavuses teaduse poolt kogutudandmetega.

Fossiilide ajaloo-line vaatlemine(vaata lk 22–23)

Kaasaegne mutat-sioonide vaatlemine

(vaata lk 24)Hüpoteetilinekatsetamine

(vaata lk 24–25)Mikrobioloogia,

biokeemia(vaata lk 26–29)

Füüsika(vaata lk 30–33)

Tõenäosus(vaata lk 34–37)

Kosmoloogia(vaata lk 38–41)

Piibellik täpsus(vaata lk 42–45)

SUMMALoomine


20


Intuitsioon...Intuitsioon...Intuitsioon...

Ei olegi nii raske aru saada, et loomine on mõistlikum kui evolutsioon.Kõige veenvam tõend võib olla lihtne intuitsioon.

Kuldkell – loomise näide

Hans tegi ajanäitajaid. Noorelt tegi ta tavalisi päikesekellasid.Hiljem meisterdas ta liiva- ja veekellasid ning kõiksugu erinevaidkellasid: suursuguseid vanaisa kellasid, väikseid kenasidaastapäeva kellasid … igasuguse kuju ja suurusega kellasid. Agatema kõige kallim looming oli taskukell.Palju aastaid töötas Hans oma kuldkella osade kallal. Päev päevajärel tegeles ta disainiga – mõõtes iga hammasratast, arvutadesiga pisematki kaalu ja lihvides peent kujundust. Piinliku täpsusegatöötas ta välja iga osakese. Tillukesi mehhanisme mõõtis tamikroskoopilise täpsusega, kujundas ja lihvis hoolikalt. Hammasrattadpandi hoolikalt paika, kindlustades maksimaalse täpsuse. Vedru,ümbris, numbrilaud, kristall … iga osa tehti käsitsi, et luua kõigetäiuslikum ajanäitaja. Lõpuks, kui viimane mehhanism oli hoolikaltpaika pandud, poleeritud kristall õrnalt paigas ning kuldkett hellaltkülge kinnitatud, imetles Hans oma kätetöö ilu ja täpsust. Ta taipassiiski, et hoiab käes vaid ilusat ehet. Hans hakkas kella üles keerama.Kostis heli: “tik-tak, tik-tak”. Ehtest oli saanud ajanäitaja.

21


...toetab loomist

Kuldkell – evolutsiooni näide

Miljardeid aastaid tagasi oli Maa “tootmise” jaoks palju soodsam kuitänapäeval. Ümber maa oli sogane meri, mis sisaldas rikkalikultajanäitaja loomiseks täpselt sobivaid elemente. Kulla- ja liivaosakesining isegi värvitükke.Möödus aastaid. Siis juhtus, mis juhtuma pidi. Vulkaanilinekuumus ühendas metallikillud. Hämmastaval kombel ühinesidmetalli molekulid täpselt sellisel viisil, mis on vajalik keerukatemehhanismide loomiseks. Sel ajal kui erinevad osad soga sees visk-lesid, toimus peenlihvimine just sellisel viisil, et toota täiuslikult sea-distatud ajanäitajat. Siis moodustasid musta värvi molekulid numbriteloomiseks täpseid kujundeid. Need maandusid juhuslikult numbrilauale,mis oli juhtumisi kaetud puhta valge värviga. Aastate möödudeskogunesid lõpuks mehhanismid, hammasrattad, numbrilaud, kristall jakaunilt graveeritud kett, et moodustuks peen kuldkell – õige materjalidesegu ja miljardite aastate tulemus. See oli ilus. See oli täielik ja täpselttehtud. See oli igati täiuslik … peaaegu. See vajas veel kedagi, kes taüles keeraks.

Absurdne näide? Kuldkell, milles me kergesti ja kiiresti tunneme äraloomingu, on lihtsaimast eluvormist palju primitiivsem. Elus rakudon palju väiksemad ning teostavad palju kiiremini palju keerukamaidtalitlusi, sealhulgas:

EnesediagnoosKasvamine

TervenemineTaastootmine

Miks on nii raske aktsepteerida, et elu on loodud?

22


Vaatlus … Vaatlus … Vaatlus …

Avalikkus näib arvavat, et fossiilsed tõendid toetavad evolutsiooni. Seepole nii. Enam kui 100 aastat tagasi lootis Darwin, et fossiilid võiksid kunagiliikide ülemineku kohta tõendeid anda. Nüüd, pärast miljonite fossiilideleidmist, toetavad need tõendid loomist ja mitte evolutsiooni.

Fossiilsed tõendid 3, 7, 10-13, 16

Keegi ei salga fossiilide olemasolu, kuigi mõned jätavad kõrvalefossiilide dateerimise küsimuse. Süsinikdateerimisel ja muudel meetoditelon piirid ning need on altid eksimustele. Dateerimise täpsus ei ole siiskifossiilsete tõendite analüüsimisel kõige tähtsam punkt.

Darwini päevist saadik on taasavastatudmiljoneid ja miljoneid fossiile. Veel enam,tuvastatud on sadade tuhandete liikide kivistisi.Siiski ei leidu kogu tõestusmaterjali hulgasühtegi “kadunud lüli”, st selget üleminekut ühelttaastootvalt liigilt teisele. Miks? On ilmne, et

ühtegi sellist ei ole kunagi eksisteerinud.

Püüdes evolutsiooni seisukohti argumenteerida, tuleb uurijatel tõendeid“venitada”. Selliste tõendite hulgas on võltsinguid ja vigu (vaata lk 25) ningsarnase ülesehituse ja kehaosade jäänukite (lk 11) kohta argumentidetekitamist. Üks sarnase ülesehitusega fossiili näide, mida kasutades loodieksiarvamus, on arheopterüks – hammastega ja tiibade küljes paiknevatetillukeste küünistega lennuvõimeline lind. Selle väljasurnud linnu juures eiole tegelikult midagi ebaharilikku. Mitmetel lindudel ja roomajatel onhambad. Mõnel linnul on tiibade küljes isegi küüned, mis täidavad erinevaidülesandeid (jaanalind, turako ja tuttkana). Hobused on teine evolutsioonigaseotud levinud näide. Spekuleeritakse, et hobuse mõõtmed “arenesid” ningendistest varvastest “arenesid” kabjad. Selline vigane mõtteviis vohab

23


Vaatlus … Vaatlus … Vaatlus …paljudes õpikutes. Selektiivsearetuse analüüs näitab siiski, ethobuste algses DNA koodisesineb märkimisväärne suurusevarieerumine. Samamoodi onmitmevarbaliste hobustekivistised tegelikult oma liigipoolest küüliku vorm. Küülik eiole sugugi hobune.

Mida fossiilid meile räägivad?Tegelikult toetavad nad tugevaltloomisteooriat. Fossiili-uurijadon avastanud, et uued liigidilmusid äkki ja järsku – naguoleks need loodud eimillestki(täpselt nii, nagu väidab Piibel).Ei ole leitud ühtki kivistist, misviitaks pikale evolutsiooni-protsessile.

Kokkuvõtteks, Darwini loodetudfossiilseid tõendeid ei ole kunagileitud. Kivistised viitavad hoopispaljude selgelt erinevate liikideloomisele.

Neandertaallane …inimene? 11

Kunagi arvati, et neander-taallane oli inimene. Hiljutinegeneetiline DNA-uuring aganäitab, et tema kromosoomidei kattu inimese omadega. Nadkattuvad kahejalgsete primaa-tide (ahvide) omadega.Tööriistad? See, et neander-taallased kasutasid algelisitööriistu, ei tähenda veel seda, etnad olid inimesed. Paljud loomad,sealhulgas linnud, kalad ja imeta-jad, kasutavad tööriistu.Peavari? See, et neander-taallased ehitasid varjualuseid,ei tähenda samuti veel seda, etnad olid inimesed. Paljud loo-mad (koprad, linnud, mesila-sed) ehitavad endale samutiulualuseid.Religioon? Ei ole mingeidtõendeid selle kohta, et nean-dertaallane oleks mingil kujultegelenud jumala kummar-damise või religiooniga. Huvi-taval kombel on see esmaneviis, kuidas Piibel eristabinimesi loomadest.

24


… toetab loomistKa mutatsioonide (vajalikud evolutsiooniks) jälgimine ja eksperimendidlükkavad ümber evolutsiooni ning toetavad loomist.

Mutatsioonid 7, 9, 16

Et evolutsioon toimiks, tuli leida mehhanism, mis põhjustaks muutusi.Kalasoomused ei muutu lihtsalt sulgedeks. Evolutsionistid arendasid väljateooria, et soodsad mutatsioonid tekitasid muutuse (võib-olla kiirguse tõttu,mille kohta on teada, et see põhjustab mutatsioone). Mutatsioonid onsiiski peaaegu alati destruktiivse loomuga. Tuhandete vaadeldud juhtumitehulgas mõjusid liikidele soodsalt vaid mõned viiruslikud ja bakteriaalsedmutatsioonid.

Teiseks probleemiks on mutatsioonide ülekandumine järgnevatelepõlvkondadele. Mutatsioonid ei pärandu järglastele (välja arvatudmõne bakteri puhul) ja see teeb mutatsioonist vastuvõetamatu mehhanismi.

Kolmandaks on molekulaarne probleem, kuna struktuuri (näitekssoomuste) keemiline koostis ei ole sobiv koheseks muutuseksmillekski määratult erinevaks (näiteks sulgedeks)!

Lõpuks, mingi tulemi saamiseks läheks harilikult tarvis suurt hulka soodsaidmutatsioone. Näiteks oleksid suled kasutud, kui tiivad poleks nendegakaetud ning ei esineks teisi kokkulangevaid muutusi (näiteks tiibademoodustumine, kergekaalulise struktuuriga luustik ja aju, mis teadis, kuidaslennata).

Eksperimenteerimine 2, 7, 16

Siiani sisaldub paljudes õpikutes Stanley Milleri kuulus eksperiment, millekäigus väidetavalt loodi elu ehitusplokid. Tegelikkuses näitab see (ja teised

25


eksperimendid) palju enam elu juhusliku moodustumise võimatust kui toetabevolutsiooni. Vaatamata hoolikalt plaanitsetud keskkonnale (mis varast Maadõigesti ei jäljendanud), toodeti ligikaudu viiekümnest elu ehitusplokist vaidkaks. Ja hoolimata aastatepikkustest püüdlustest eksperimenti täiustada,olid toodetud kogused alati tähtsusetud. Destruktiivset kõrvalprodukti(tõrva) oli alati liiga palju ning ilmnesid uued probleemid, mis näitasid, etelu ei saanud areneda. Kiitlemine, et Milleri eksperiment tõestabevolutsiooni, on võrreldav selle inimesega, kes teeb juhuslikult musta tindigapaberile punkti ja väidab seejärel, et see tõestab Encyclopedia Britannicaarenemist juhuslikult. Järelikult ei ole inimese suurimad, leidlikuimadpingutused jõudnud ligilähedalegi sellele, et tekitada kõige lihtsamat elukomponenti juhuslikult. Praegu võivad läbimurded biokeemias tõestada,miks see nii on (vaata lk 26–27, 34–37).

Võltsingud ja vead 7, 16

Intensiivse kadunud lülide otsingu tulemusena on tehtud vigu ja isegipettusi. Paraku on osa ekslikku infot veel tänapäevalgi väljaannetes.Piltdown’i inimene – see oli tahtlik võltsing. Inimese kolju külgekinnitatud ahvi lõualuu tehti plekiliseks, et saavutada iidsetväljanägemist.Jaava inimene – selle leidja hülgas oma seisukohad hiljem, teatades,et inimene ja ahv lihtsalt leiti üksteise lähikonnast.Pekingi inimene – tööriistad ja inimese luud leiti ahvide lähedalt,kelle ajusid inimesed sõid (Hiinas süüakse siiani ahvide ajusid).Nebraska inimene – ühe hamba alusel visandati kogu inimene (japerekond) – hiljem selgus, et hammas oli sea oma.Lucy – tema liigitati ümber väljasurnud ahviks.Ramapiteekus – lõpuks heideti lõualuu ja hamba tõend kõrvale,sest need ei pärinenud varaselt inimeselt, vaid hoopis orangutangilt.

26


Mikrobioloogia ... Mikrobioloogia ...

Mida enam me õpime elusrakkude peenuse ja nende talitluse täpsusekohta, seda ilmsem on, et elu loodi. Aastakümneid tagasi tunti rakkudekeerukust ja struktuuri vähe. David Hume’i ning Darwini kaasaegsedarvasid, et rakud on lihtsalt protoplasma tombud. Tänapäeval me teamerohkem. Meie arusaamise on alatiseks muutnud mikrobioloogia, biokeemia,küberneetika ja arvutitehnoloogia.

Elusrakkude keerukus 1, 2, 9

Kujuta ette ainult ühe elusraku määratut süsteemi. See on nagu kogunüüdisaegne tehas oleks kokku surutud ruumi, mis on tuhandiku suuruneselle lause lõpus olevast punktist. Siis kujuta ette miljardeid koordineeritudtehaseid (rakke) koos. Inimkeha talitlused ületavad kaugelt kõigekeerulisema linna omad.

Inimkeha rutiinselt hallatav informatsioon on nii tohutu, et seda onraske ette kujutada: nägemine, vere hüübimine, seedimine … võikujutlusvõime, loomingulisus, reproduktsioon. Kui ühe inimkeha inforaamatutesse talletada, täidaks see Suure kanjoni mitte ühe, vaid üle50 korra.2

Biokeemia hülgab evolutsiooni 1, 2, 7

Biokeemia – mikrobioloogia molekulaarne tasand – näitab, etevolutsioon ei saanud kuidagi toimuda. Darwin ja temaaegsed ei teadnudmidagi tänapäevastest murrangulistest avastustest – näiteks et keerulisedmolekulaarbiokeemilised mehhanismid teostavad komplitseeritudfunktsioone nagu nägemine, vere hüübimine ja seedimine. Needmehhanismid ei ole lihtsad evolutsioonilised sammud plasma arengus, vaidhiiglaslikud hüpped molekulaarses ehituses – hüpped, mis on juhuslikuprotsessi puhul võimatud. Evolutsionistid ignoreerivad seda ala.Evolutsiooni võimatust näevad isegi teadlased, kes loomist tunnustada

27


Mikrobioloogia … Mikrobioloogia …

ei taha.1 Evolutsiooni jaoks tundub praegu ületamatutakistusena biokeemilise ehituse keerukus. Molekuli tasandiloleks juhusliku mutatsiooni puhul pidanud toimuma miljardeidsoodsaid spetsiifilist laadi üheaegseid kohastumisi.

Biokeemilise evolutsiooni teine ületamatu takistus onvastastikune sõltuvus. Näiteks sõltub silma funktsioneeriminemitme üksteisest sõltuva keemilise süsteemi tegevusest. Onmõeldamatu, et ühe hetkega toimusid juhuslikult miljonid muutused.

DNA arenguastmed 7, 9

DNA arenemise protsess ei ole lihtne. Ja see ei ole juhuslik:

1. Aminohapete selekteerimine (need peavad olema õige suunaga –parema- ja vasakukäelisus)

2. Eluks vajalike aminohapete sorteerimine, koos valede kõrvalejätmisega

3. Õigete aminohapete sidumine lühikestesse ahelatesse4. Sadade lühikeste ahelate ühendamine teatud pikkusega

ahelateks5. “Mõistliku” järjekorraga/infoga ahelate selekteerimine

(nt juhusliku “müra” puudumine)

Howard Morowitz 9 hindas kõigi nende sammude juhusliku ilmnemisetõenäosust lihtsaima elusraku puhul ühele 10100 000 000 000 – see olekssama, kui võita 1,4 miljonit korda järjest loteriil.

Kui tõenäoline on ühe loterii võitmine?

28


… toetab loomistNüüdseks on mikrobioloogia määratlenud mitmeid asjaolusid, mis takistavadevolutsiooni. Paar aastakümmet tagasi neid täielikult ei tunnustatud.Nendeks takistusteks on aminohapete komplitseeritud valik, probleemvaenuliku keskkonnaga, mis tõenäoliselt pigem hävitab, kui võimaldabevolutsiooni ning üleüldine informatsiooni programmeerimise probleem.

Aminohapete valik – kiraalsus (käelisus) 2, 7, 9

Selleks, et valmistada DNAd, peab olema täidetud mitu väga spetsiifilistvalikukriteeriumi. Üks raskemini lahendatavaid on kiraalsus (parema- javasakukäelisus). Kõik aminohapped on parema- või vasakukäelised. Etellu jääda, peab DNA ahel koosnema sadadest ainult paremakäelistestnukleotiididest (mis on võimelised ühenduma teise ainult vasakukäelistenukleotiidide ahelaga – ensüümid). Ainus viga ühes või teises ahelasmuudab selle kasutuks. Aminohapete tootmise katsete tulemusteks onsiiski parema ja vasaku sordi võrdsed kogused, nii et ainult paremakäelistestaminohapetest koosneva DNA ahela juhuslik teke on niisama hästi kuivõimatu. Pole leitud ühtegi meetodit, kuidas orientatsioone veatult eraldada.

Evolutsiooni keskkonnaalased takistused 2

DNA molekuli juhuslik areng oleks võimatu isegi siis, kui varase Maatingimused oleksid olnud täiuslikud. Kuid tingimused olid kaugel täiuslikest.Probleemid olid järgmised:

Hapnik – Hapnik hävitab keemi-lised elu ehitusplokid (nii maismaalkui vees). See pani evolutsionistearendama ideed, et varane atmosfääroli hapnikuvaba. Kuid sellisel juhul

29


ei eksisteeriks ka kaitsvat osoonikihti. DNA ja RNA sidemed häviksidultraviolettkiirguse mõjul. (Mõnede tõendite põhjal võib oletada, et varaselMaal oli palju hapnikku.2)

Vesi – Iga kord, kui DNA molekuli konstruktsiooni lisandub nukleotiid,vabaneb veemolekul. Protsess on pöörduva iseloomuga. Keemilinereaktsioon ei kulge loomulikult külluses oleva saaduse tootmise suunas.Kuna saaduseks on vesi, oleks DNA moodustumine vees võimatu (naguväidavad “ookeani ava” või elueelse supi teooriad).

Toksilised jäätmed – Kõigi katsete juures sünteesida lihtsaid aminohappeid,on (siiani) põhiliseks kõrvalproduktiks tõrv. DNA-RNA korralikuletalitlusele mõjub tõrv surmavalt.

Kujutle …

kui arvuti trükiks leheküljele juhuslikult tähti ja tühikuid, siis kuikaua kuluks aega, et saada üks lehekülg kellegi täpse kirjeldusega.Kõik sõnad peavad olema kirjutatud õigesti. Laused peavad olematäielikud ja grammatiliselt õiged. Isegi kui kiirus oleks üks lehekülgsekundis, võtaks see kaua aega.Nüüd kujuta ette, et igal tähel on 50-protsendiline võimalus sattudatagurpidi – üks selline rikuks kogu lehe. Kui kiirus oleks lehekülgsekundis, siis kuluks üle kümne miljoni aasta, et saada lehekülg, millelkõik tähed on püstised (nagu visates mündiga 5000 “kulli” järjest).See näide on analoogne evolutsiooni mudelile, kus juhuslike sündmustetulemusel moodustub esimene DNA, välja arvatud üks erinevus: ühelehekülje asemel me peaksime looma 500 000 lehekülge, et saadaüks DNA molekul.

30


Füüsika ... Füüsika ... Füüsika ...

Hiljutised füüsikaalased saavutused pakuvadtõsimeelsetele teadlastele praktiliselt vääramatuidtõendeid Looja olemasolu kohta. Enamus neistuutest tõendeist ilmnes 1990ndatel ja suur osamaailmast ei tunne neid. See on mitmeid maailmajuhtivaid teadlasi (kaasa arvatud Stephen Hawking,Michael Turner ja Carlos Frenk) ajendanud uuesti kaaluma UniversumiJumala olemasolu.

Üldrelatiivsusteooria 2, 9, 10, 14, 16

Mõnede tugevaimate tõendite aluseks on Einsteini üldrelatiivsus-teooria. Üldrelatiivsusteooria on fundamentaalne füüsikaseadus, miskirjeldab ruumi, mateeriat, aega ja liikumist Universumis. Einsteini ajaltõestati seda ainult 90-protsendilisel usaldusnivool. See tähendab, etkasutades tol ajal olemasolevaid kontrollimisvõimalusi, oli 90%-linevõimalus, et võrrand on täpne. Tänu mitmetele lisandunudtõestuseksperimentidele on usaldusnivoo tõusnud vähemalt99,999999999999999999999 protsendini (see on oma põhiolemuseltfakt). Mida see tähendab? See tähendab:

Üldrelatiivsusteooria tõestab, et ajal, mateerialja ruumil oli algus.

Selle mõistmine käib enamusele üle jõu. Kuidas me saame kujutledaaja puudumist? Mateeria puudumist? Ruumi puudumist? Selleks onvaja ette kujutada teisi dimensioone peale aja ja ruumi (lk 14).Mittefüüsiku veenmine selle tõepärasuses on tihti asjatu ning sõltubinimese valmisolekust tunnustada tõendite abil esitatud fakte asjadekohta väljaspool meie tajumisvõimet. Loomulikult mõistab enamusmaailma seda aeglaselt. Praegusel ajal aga püüavad paljud geniaalsedfüüsikud, kelle seas on ka rohkesti ateiste, tähendusi kooskõlastada.

31


Füüsika ... Füüsika ... Füüsika ...Algus viitab Loojale 9

COBE satelliit – see kosmosesond saatis meile esimese vaate Universumiäärealadest. Üldiselt kinnitas see info üldrelatiivsusteooriat ja Loojaolemasolu. Üle maailma teadustati 1992. aastal neist tõendeist:“Sajandi, kui mitte kõigi aegade suurim avastus” (Stephen Hawking),“Nagu Jumalale otsa vaatamine” (George Smoot, Berkeley).Isegi õhtused uudistesaated kandsid lugu üle (Ted Koppel ABC telekanalilt).Aga paraku ei tundnud avalikkus ära selle teadusliku avastuse tähtsustning enamasti ignoreeris seda uudist.

Hubble’i teleskoop – see kosmoseteleskoop tegiainulaadseid pilte taevalaotusest (see oli esimeneteleskoop väljaspool Maa segavat atmosfääri).Nagu COBE satelliit, nii muutsid ka selle abilsaadud andmed 1990ndate alguses üldrelatiivsus-teooriat kaalukamaks ja toetasid meie arusaamistkosmosest.

Üldrelatiivsusteooria analüüs

1990ndate teadusavastused lubavad piisavalt täpselt ja usaldusväärseltevolutsiooni toimumise tõenäosust välja arvutada. Pole üllatuseks, et rangeltteaduslikust ja statistilisest vaatenurgast on evolutsiooni toimumise tõenäosusabsurdselt väike (lk 34–35).

32


… toetab loomist

Entroopia – termodünaamikateine seadus 2, 7, 9, 10, 16

Vastavalt entroopia seadusele on Universumil tendents üle minna korrastatudolekust korrastamata olekusse. Vedru keerdub lahti, gaasid hajuvad, sinukirjutuslaud läheb segamini. Organiseeritud seisundisse tagasipöördumisekson vaja kasutada energiat (näiteks vedru üleskeeramine, gaasi kogumine,kirjutuslaua korrastamine). Pole olemas füüsikalist mehhanismi, misorganiseeriks algseid elusrakke. Entroopia viitab vastupidisele.

Evolutsioon nõuaks juhuslikku arengut kaosest korra seisundisse, mis onaga mõeldamatu. See tähendaks, et kõige keerulisem mehhanism, midakunagi oleme näinud (inimese keha), on tulemus miljarditestkõrvalekalletest entroopia seadusest, mida on aktsepteeritud kui fakti. Seeon usu sirutus. Teisest küljest sobib entroopia seadusega eesmärgipäraneloomine (lk 18–19).

On irooniline, et “teaduslikum” vaatepunkt oleks kaalutleda tõendeidfüüsikaseaduste piires ja möönda, et Looja kasutas sihilikult energiat (jakujundust) uskumatult keeruka korra (elu) väljaarendamiseks.

Termodünaamika esimene seadus 2

Termodünaamika esimene seadus väidab, et energiat ja mateeriat eisaa tekitada ega hävitada (neid saab vaid muundada ühest teise). Tundub,et evolutsioon ega loomine ei riku seda seadust. Universumi algusega onsiiski probleem. Kuidas sai kogu mateeria ja energia üldse alguse?Evolutsioon sellele vastust ei anna (see lihtsalt oli). Loomise kirjeldus (Piibel)räägib selgelt, kuidas üleloomulik Jumal (väljaspool aega ja ruumi) lõiUniversumi ja elu ning siis puhkas. Midagi muud ei loodud.

33


Kas valgus aeglustub?

Kui Maa on ainult umbes10 000 aastat vana (nooreMaa teooria), siis kuidas menäeme objekte, mis asuvadviie miljardi valgusaastakaugusel? See tähendaksvähemalt viie miljardi aastavanust Universumit. Välja onpakutud teooria valgusekiiruse aeglustumisest.

Enamus füüsikuid naeraksidee üle, et valgus aeglustub.Elu sõltub püsivast valgusekiirusest. Kui valgus oleksAabrahami ajal kaks kordakiirem olnud, oleks Päike elutuhastanud.

Jumal, kes võib luuaUniversumi, võib muutafüüsikaseaduste toimet võikindlustada kaitse. Kas Jumaltegutses füüsikaseadusteraamides (vana Maa)? Võitegutses ta neist väljaspool(noor Maa)? Piibel toetabmõlemat versiooni (lk 12–13).

Lõpmatu aeg –evolutsionistide lootus

Evolutsiooni ainus jääv lootus onlõpmatu aeg. Eeldatavasti võiblõpmatu aja ja lõpmatu sündmustearvu korral toimuda kõik mõeldav.Nüüd, kui Einsteini üldrelatiivsus-teooria välistab evolutsiooni, onviimase ekslikkus tõestatud – ningseda on teinud samad inimesed, keson lootnud, et evolutsioon on tõde.

Teadlased teavad ka seda, et meiePäike põleb ära. Kui aeg olekslõpmatu, siis oleksid Päike ja kõikteised tähed juba ära põlenud.

Mõned teadlased püüavad Einsteinikahtluse alla seadmiseks esitada teisiteooriaid. Jumala väljajätmine onmuutunud väga ebateaduslikuks.

Evolutsiooni ainusjärelejäänud lootus

on lõpmatu aeg.

34


Tõenäosus ... Tõenäosus ...Üldrelatiivsusteooria koos nüüdisaegsete COBE satelliidi ja Hubble‘iteleskoobi abil tehtud avastustega võimaldavad tänapäeval teadlastel täpseltmõõta ja arvutada:

1. Universumi suurust,2. selles sisalduva mateeria hulka ja3. aega alates Universumi (arvatavast) algusest.

Ühendades need mõõtmised oma teadmistega mikrobioloogiast(biokeemiast) ja elusraku loomiseks vajalikest komponentidest, mevõime hinnata, kui tõenäoline see on, et rakk areneb juhuslikult –mida väidab evolutsiooniteooria. Selle tulemusena lükkab enamikmikrobiolooge, füüsikuid ning rakendusmatemaatika- ja statistikaeksperte(kes teavad avastustest) evolutsiooni kõrvale.

Universumi vanus ja suurus 2, 9, 10

Teadlastegrupp, keda juhtis astronoom George Smoot Berkeley’st Cali-fornia Ülikoolist määratles tegelikke Universumi äärealasid ja avaldastulemused 1992. aastal. Smooti COBE satelliidi projekt andis ainet paljudeleavastustele Universumi olemuse ja galaktikate kujunemise kohta (milleksoli kosmosesond ka loodud). Nüüd, kus me oleme äärealasid täpseltkaardistamas (sestsaadik lisandub igal aastal miljoneid andmeühikuid), onmeil Universumi tegeliku suuruse ja vanuse suhtes suurem kindlus kui kunagienne.

Viimaste avastuste põhjal on vanuse ja suuruse kohta tehtud järgmisedarvutused:

Universumi vanus: 1017 sekundit (sada miljonit miljardit sekundit)Universumi suurus: 5x109 valgusaastane raadius (5 miljardit valgusaastat)

35


Tõenäosus ... Tõenäosus ...

Kui suurest tõenditehulgast ikkagi piisaks?

Kui keegi ütleks sulle, et ta valiblotos võidunumbrid ja siis seda kateeks, avaldaks see sulle muljet.Tema võimalused selleks oleksidvõib-olla üks kümnest miljonist(ehk üks 107st). Kas see tõestab,et sel isikul oli jumalik teadmine?Võib-olla ja võib-olla mitte, kuigisee oleks väga, väga muljet-avaldav. Nüüd oletame, et ta teebseda kaks korda järjest (üksvõimalus sajast tuhandest miljar-dist…1014). Tundub ilmsena, et tavaldab teatud informatsiooni.

Vaadates praktilisest vaatenurgast,on teadlased otsustanud, et igajuhtum, mille toimumise võimalusoleks üks alates 1050st, on mõelda-matu, üldiselt võimatu ja absurdne(nagu see, et keegi võidab seitsekorda järjest loterii peavõidu).Evolutsiooni võimalused on paljuvähem tõenäolised kui tuhandeteloteriide võitmine. Statistiliselt onevolutsioon võimatu.

Vaadates praktilisestvaatepunktist, on

teadlased otsustanud, etiga juhtum, mille

toimumise võimalusoleks üks alates 1050st,

on mõeldamatu.

36


… toetab loomistMateeria Universumis 2, 9, 10

Mitmed avastused, kaasa arvatud need, mis on saadud COBE programmija Hubble’i kosmoseteleskoobi abil, võimaldavad meil mõistliku täpsusegaarvutada ka mateeria hulka Universumis. Taolised arvutused näitavadjärgmist:

Mateeria Universumis 1084 barüoni *

Evolutsioonilise alguse tõenäosus

Nüüd saab arvutada ühe elusraku juhusliku tekkimise tõenäosuse.Elementaarosakeste võimaliku vastastikmõju (põrgete) maksimaalne arvon 1020 sündmust (põrget) sekundis. Kasutades maksimaalset aega,maksimaalset mateeria hulka ja suurimat võimalike põrgete arvu, võimearvutada suurima võimalike sündmuste arvu alates aja algusest:

1017 x 1084 x 1020 = 10121

Ühe (reproduktiivse) elusraku tekkimiseks vajalike sündmuste arvu võibkindlaks määrata selleks vajaminevate DNA ehitusplokkide põhjal (lk 26–29).

Ühe elusraku produtseerimiseks vajalikud sündmused* * = 10100 000 000 000

Evolutsioonilise

alguse tõenäosus = = = 0

Selline tõenäosus sarnaneb loendamatute järjestikuste lotovõitudega!

SÜNDMUST KOKKU SEKUNDIT OSAKEST SÜNDMUST SEKUNDIS

10121

10100 000 000 000 1099 999 999 879

1

* Barüon on tavaline elementaarosake (nt prooton)** Harold Morowitz, molekulaarbioloog

37


Kas uued leiud tähendavad,et noore Maa teooria on vale?

Mitte tingimata, kuigi enamik teadlasi tõenäoliselt arvab, et vana Maapiibellikul teoorial on rohkem reaalseid tõendeid kui noore Maa teoorial(lk 12–13). Siiski, nagu varem täheldatud, võis Universumi Looja kindlastitegutseda väljaspool füüsikaseadusi (mis olid Ta enda loodud) või luuateatud vanuses asju.

Oluline ei ole mitte see, kumb teooria on õige (vana Maa või noor Maa),vaid et evolutsiooni toimumine ei olnud kuidagi võimalik. Teadlasevõi statistiku jaoks ei ole tegelikult vahet, kas Maa on kümme tuhat võikümme miljardit aastat vana. Ka kümme miljardit aastat on liialt lühikeaeg ühe elusraku arenguks, rääkimata evolutsiooniks vajalike muutustekeerukast paraadist. Kõik uued avastused – kaasa arvatud Suur Pauk –toetavad loomist ja kummutavad evolutsiooni.

Oluline ei olemitte see,

kumb on õige,kas vana Maavõi noor Maa,

vaid etevolutsioonitoimumine

ei olnudkuidagi

võimalik.

38


Kosmoloogia … Kosmoloogia …

Populaarse arvamuse kohaselt onnii, et mida enam me teemeavastusi taevalaotuse kohta, sedaenam on Piiblile, Jumalale jaloomiskirjeldusele vasturääkivaidtõendeid. Miski ei võiks olla tõestkaugemal. Iga päev lisandubmiljoneid andmeid, mis toetavadPiiblit. Sinna hulka kuulubUniversumi parem kaardistamine,mis veel enam tõestab üld-relatiivsusteooriat (tõestades samas loomist – lk 30–36). Enamad tõendidnäitavad ka üha rohkem, kui tähelepanuväärselt täpselt on Universumhäälestatud – osutades selgelt planeet Maa unikaalsusele.

Väited, mis vihjavad tõenäosusele, et on olemas teine planeet Maa, eivõta arvesse elutoetava planeedi olemasoluks vajalikke parameetreid (jatõenäosust). Suured arvud võivad paraku olla eksitavad: miljardid tähedvõi miljardid planeedid. Nad näivad soosivat teist Maad. Kuid väljavaatedrahuldada kõiki Maal eluks vajalikke kriteeriume on väga väikesed.

Planeet Maa unikaalsus 9

Igal aastal avastavad astrofüüsikud uusi spetsiifilisi ja tundlikkekriteeriume, mida vajavad Maal leiduvad eluvormid. Mõtle vaid 1 Mooseseraamatu loomiskirjelduse esimese kahe päeva sündmustele (sobivaatmosfääri loomine ja hüdroloogilise tsükli rajamine). Vaid nende kahekriteeriumi saavutamiseks vajalike tegurite tõenäosust on hinnatud ühelesajast triljonist triljonist (üks 1026st). Eeldades, et arvatav planeetide arvUniversumis on 1022 (mida peetakse heldeks), on teise elutoetava planeedi

Suured ja väiksed tõendid

Teaduslikud läbimurded suuremaailmaruumi (taevad –kosmoloogia) ja väikseimaosakese (aatomid – biokeemia)uurimisel kinnitavad kindlaminikui kunagi varem Piibli Jumalaolemasolu.

39


Kosmoloogia … Kosmoloogia …olemasolu võimalikkus väike. Lisades muud eluksvajalikud tegurid, muutub see absurdseks. Järgnevnimekiri sisaldab mõningad näited enam kui 60 kindlaksmääratud kriteeriumist, mis on maapealse elu jaokskriitilise tähtsusega.

Elu ei saaks eksisteerida, kui üksjärgnevaist oleks tõsi:

Maa aeglasem Väiksem Maa Õhem maakoorpöörlemine

Maa kiirem Suurem Maa Paksem maakoorpöörlemine

2–5% Päikesele Suurem Kuu Väiksem hapniku jalähemal lämmastiku vahekord

Hämmastavalt “ajastatud” kokkupõrge 11

Mitmed teadlased on kindlad, et Maa arengus täpselt õigel ajal põrkasMaaga kokku poole Marsi suurune taevakeha (kosmoloogia toetabseda). Kokkupõrge lõi Maa atmosfäärist välja osa süsihappegaasi,hoides sellega ära elu takistava hävitava kasvuhooneefekti ningvõimaldades atmosfääri õige keemilise koostise. Samuti suurendas seeMaa pöörlemiskiirust (mis on oluline). Kuu moodustus kokku põrganudtaevakeha osast ning muutus Maa telje ja pöörlemise stabiliseerimiseloluliseks teguriks, soodustades elu jaoks sobiva keskkonna teket.Võimalus sellise sündmuse toimumiseks sellisel täpsel viisil ilma Jumalataon põhjendamata.

Päikesevalguse Rohkem kui Suurem või väiksemmuutus 1% võrra üks Kuu osoonihulk

2–5% Päikesest Väiksem Kuu Suurem hapniku jakaugemal lämmastiku vahekord

40


… toetab loomist

Kosmoloogiliste vaatluste tulemused (ja teised rakendusfüüsika alad)tõestavad märkimisväärselt üldrelatiivsusteooriat ning toetavad seegamitmeid evolutsiooni ümberlükkavaid väiteid. Samuti määratlebkosmoseuurimine Universumi keeruka häälestuse ning on tõestuseksjumalikust kujundamisest (lk 38). Ometi on avalikkus võlutud maavälisestelust, koos meediapoolse spekulatsiooni ja valeinformatsiooniga onkosmoloogiale antud lisaroll: hankida teadmisi maailmale, mis märgatavaelevusega otsib arenenud elu mujalt.

Elu Marsil? Teistel planeetidel? 9, 13

Kas me leiame kunagi elu Marsilt? Tõenäoliselt jah. Teisteltplaneetidelt? Ilmselt küll. Kuid mitte sellist liiki elu, nagu maailmotsib. Kosmoloogid on aastaid olnud teadlikud, et elu vabaneb Maakeskkonnast ja levib teistele planeetidele. Alates 1960ndatest on leitudatmosfääri pealmistest osadest mitmeid tillukeste mikroobide liike.Päikesetuul (laetud osakesed Päikeselt) võib taolise väikese eluvormi (0,2kuni 1,0 mikronit) maailmaruumi kanda. Mitmed mikroobide liigid võivadtegelikult kosmoses palju aastaid elada … piisavalt kaua, et jõuda Marsileja kaugemale.

Pealegi näitavad arvutused, et meteoori kokkupõrge Maaga võib heitakosmosesse kivitükke. (Selleks on vaja meteoriiti, mis tekitab vähemalt95-kilomeetrise kraatri. Taolised meteoriidid on minevikus Maaga jubakokku põrganud.) Väljaheidetud kividest tabaks umbes 29% Veenust,2% jõuaks Merkuurini ja alla 2% Marsi ja Jupiterini. Üks võiks tabadakoguni Saturni. Seega on lihtne mõista, miks mikroskoopilise elu jäänusedilmselt ühel päeval teistelt planeetidelt ka leitakse. Tõenäoliselt agakoosnevad need ainult Maa väikseimatest eluvormidest.

41


Tulnukadmaailmaruumist?

Arvatakse, et kosmosest pärittulnukad tekitasid elu. Tõendidtulnukate kohta on parimal juhulväga spekulatiivsed. Isegi kui nadeksisteeriksid, siis kes nemad tegi?Ikkagi oleks vajalik Looja, keseksisteeriks väljaspool aega jaruumi.

Miks on mõned inimesed valmiskiiresti nõustuma selliste nõrkadetõenditega, kui Piibli Jumala kohtaon olemas rohkesti tõendeid.Tõendeid, mis rajanevad aja-loolistel faktidel. Tõendeid, misrajanevad tõestatud üleloomulikulsuhtlemisel Piiblis.

Tõendeid, mis rajanevad miljoniteltunnistustel. Kas miski muumeelitab ratsionaalseid mõistusija südameid eemale sellest, mison ilmne?

“Marsi kivi” 13

Kas 1996. a leitud kuulus “Marsikivi” (ALLH84001) sisaldab elu?Ilmselt mitte. Ajakirjanduse japoliitikute tähelepanu näibpeegeldavat pigem avalikku huvikui head teadust. Algajatele võiböelda, et kuigi optilised fotodtunduvad sarnanevat organismidetekitatud ühenditele, võib samamaterjal tekkida ka ilma eluta (mison tõenäolisem stsenaarium,arvestades, et karbonaadid ilmseltmoodustusid bioloogilistekarbonaatide temperatuuriülempiirist kõrgemal).

Samuti tundub leiu suurus liigaväike (100 korda väiksemväikseimast kivistisest). Tõe-näoliselt sisaldab see alla sajamiljoni aatomi, mida on liiga väheelu alalhoidmiseks.

42


Piibellik täpsus … Piibellik täpsus …

Mooses ... inspireeritudJumalast või loteriivõitja?Moosese kirja pandud loomisekirjeldus enam kui 3000 aastattagasi on sündmuste järjekorrasuhtes 100-protsendiliselt täpne(lk 44–45). Kui jagada kirjelduskümneks lihtsaks sündmu-seks, siis on umbes üks võima-lus neljast miljonist (veidiparem, kui osariigi loteriilvõitmise võimalus), et Moosesarvab ainult sündmuste järje-korra õigesti ära.Moosesel ei olnud teadust, misteda juhiks. Loomise kirjeldusedteiste religioonide pühadesraamatutes annavad tunnistustselle aja tohututest väär-arvamustest loomise suhtes.Pealegi, kuidas Mooses üldseteadis, milliseid sündmusi valida?Kas Mooses oli Jumalast juhi-tud?Või oli ta põhiolemuselt loterii-võitja?

Oletame, et sul oli väga tark nõuandja, kes andis sulle mitmete asjadekohta uskumatult täpset informatsiooni. Tema teadmised ei olnudhämmastavad mitte ainult ajaloo alal, vaid ta teadis asju, mida keegi teineei teadnud ning ennustas veatulttulevikku. Ta ennustas täpseltselliseid sündmusi nagu arvuti arengja kommunismi langemine. Jubaenne Nixoni sündi ütles ta sulle täpsepäeva, mil Nixon ameti mahapaneb. Ja ta andis sulle tosinaidkordi loterii võidunumbrid (tehessind väga tänulikuks ja jõukaks).Sinu tark nõuandja ei eksinud mittekunagi. Kuidas sa reageeriksid, kuita kirjeldaks sulle maailma algust?

Selline nõuandja on Piibel. See võibkõlada uskumatuna, aga Piibel onolnud täiesti täpne ja ennustanudeksimatult ette palju suurejoonelisisündmusi. Väheinformeeritudõpetlased vaidlevad selle üle ilmategelikke tõendeid teadmata.Näiteks väitis selline ajakiri naguTime (28. oktoobril 1996, lk 76)nii: “Juba kaua, kaua aega tagasipudenes teaduse, eriti Darwiniloomuliku valiku teooria raskuse allkoost 1 Moosese raamat.” Kuidasvõib selline silmapaistev ajakirikasutada niivõrd vananenud

43


Piibellik täpsus … Piibellik täpsus …

informatsiooni? Informeeritud teadlastekogukond (kuigi nad tihti Jumala tagasilükkavad) tunnustab nüüd füüsika, astronoomiaja biokeemia läbimurdvaid tõendeid ning arutlebvastumeelselt Jumala üle. Religioosse tähendusetakistuste tõttu võtab aastaid aega, enne kui need tõendid akadeemiliseletasemele imbuvad. Paraku jäädvustub üldisesse meediasse puudulikinformatsioon seni, kuni teised inimesed saavad “õpetatud”.

Tõde on see, et Piiblil on “enam autentsuse tunnuseid, kui kunagiühelgi (sekulaarsel kirjutisel) …” (Sir Isaac Newton – vaata lk 7).Piibel tõestab oma jumalikku autorlust tõenditega, mis kaugelt ületavadinimliku ettekujutuse:

- Teaduslik taip – informatsioon teaduse ja maailma kohta, mison kirja pandud sajandeid enne seda, kui inimene selle avastas.Piibel sisaldab tosinaid hämmastavaid teaduslikke arusaamu.

- Imede ennustused – ennustused tuleviku kohta, mõnedel juhtudelsajandeid enne seda, kui sündmused aset leidsid. Iga piibellikprohveteering, mida sai kontrollida – neid on sadu – on täpseltkinnitust leidnud.

- Varjatud tõendid – Jumaliku disaini tõendid, mis näitavad sõnadeja mudelite kujundeid ning muu informatsioon, mida on inimlikultvõimatu luua.

44


… toetab loomist1 Moosese raamatu põhjalik mõistmine nõuab heebreakeelse tekstiarvessevõtmist. Ingliskeelsed tõlked võivad olla eksitavad. Näiteks neljandapäeva mainimine 16. salmis võib tähendada, et Päike ja Kuu loodi pärasttaimede moodustumist – mis on teadlaste jaoks probleemiks. Tegelikheebreakeelne tegusõna ja selle ajavorm, mida on kasutatud seosessõnadega 1 Moosese raamatu 1:1, tähendab tegelikult, et neljandal päevalmuutusid Päike ja Kuu maapinnalt nähtavaks (kuid olid eelnevaltloodud).

Loomise sündmuste järjekorra ülevaatamine näitab, et niipalju kuiteadus suudab kontrollida, on Piibel täpne. Oluline on tähele pannaJumala Vaimu soodsat asukohta (taustsüsteemi) “hõljudes vete kohal”(1 Moosese 1:2).

Loomise sündmused (teaduse poolt kinnitatud) 8, 13

1. Loodud taevakehad (1 Moosese 1:1) – Maa oli algselt kaetudtiheda gaasi- ja tolmukihiga, mis ei võimaldanud valguselsellest läbi tungida. Tõenäoliselt on see Maa tüüpi (sarnase massija temperatuurijaotusega) planeetide tüüpiline seisund. Teadusaktsepteerib Piiblis kirjeldatud algseid tingimusi: pime, vormitu jatühi.

2. „Saagu valgus“ (1 Moosese 1:3) – Atmosfäär muutusläbipaistvaks, võimaldades teataval valgusehulgal veepinnanijõuda – kriitiline eeltingimus elu loomiseks (ja fotosünteesitoimumiseks).

3. Hüdroloogilise tsükli areng (1 Moosese 1:6) – Täiuslikudtingimused temperatuuri, rõhu ja Päikese kauguse osas võimaldasideksisteerida kõigil H

2O seisunditel (jää, vedelik ja aur) – mis on

kõik eluks vajalikud.

45


4. Maismaa ja mere moodustumine (1 Moosese 1:9,10) – seismilineja vulkaaniline tegevus esinesid täpses vahekorras, et 30%pinnavormidest saaks kujuneda ja jääda maismaaks. Teadlasedon kindlaks teinud, et see ideaalne proportsioon võimaldaseluvormide suurimat keerukust.

5. Taimestiku loomine (1 Moosese 1:11) – valgus, vesi jasüsihappegaasi suur hulk valmistasid pinnase ette taimestiku jaoks.Taimedest sai esimene eluvorm.

6. Atmosfääri läbipaistvus (1 Moosese 1:14) – vähehaaval tootsidtaimed hapnikku, kuni selle hulk ulatus 21 protsendini. See ja muudtegurid põhjustasid läbipaistva atmosfääri moodustumise ningvõimaldasid taeva valgustel maapinnalt nähtavaks saada ...tähistades päeva, ööd ja aastaaegu.

7. Väikeste mereloomade ja lindude loomine (1 Moosese 1:20) –teadlased nõustuvad, et need olid esimesed loomsed eluvormidneist liikidest, mida Piiblis on mainitud.

8. Maismaaloomade loomine (1 Moosese 1:24) – loodi viimasedeluvormid enne inimest: neljajalgsed ja närilised.

9. Inimese loomine (1 Moosese 1:26) – viimane elu looming Maapeal ilmus nähtavale.

10. Hiljem ei loodud midagi (1 Moosese 2:2) – pärast seda poleunikaalset loomingut enam esinenud.

46


Tavalised küsimused

Kui inimkond on loodud, siis mis on meie eesmärk?

Loomise ime on tuhandeid aastaid tagasi täpselt üles märgitud Piiblis,mis sisaldab ka teisi tõendeid Jumala imepärasest suhtlemisest. Samutikirjeldab see inimese ajaloolist suhtlemist Jumalaga ja inimeseeesmärki: igavene suhe Jumala, Loojaga. Suhe Jumalaga ei sõltu tervePiibli uskumisest (kuigi põhjalik uurimine näitab selle sajaprotsendilisttäpsust). See sõltub õige Jumala tundmisest ja Temaga õige suhteomamisest. Jumal tuli maailma Jeesuse Kristusena inimese kujul, etsuhelda inimestega ja nad vabastada. Jeesuse uskumine ja Temavastuvõtmine oma elu Juhtijaks on kõik, mis vaja.

Kuidas me saame tagada õige suhte, et minna taevasse?

Kui Jeesus ütles, et mitte kõik, kes kasutavad Tema nime, ei sisenetaevasse (Matteuse 7:21–23), siis viitas ta inimestele, kes arvavad, etKristuse nime kasutamine koos reeglite ja rituaalidega on võti taevasse.Suhe Jumalaga ei rajane rituaalidel või reeglitel. See rajaneb armul,andestusel ja õigel suhtel.

Kuidas omada isiklikku suhet Jumalaga?

1. Usu, et Jumal on olemas ja et ta tuli inimkujul Jeesuse Kristusenamaa peale (Johannese 3:16; Roomlastele 10:9).

2. Võta vastu Jumala tasuta andestus pattudest läbi JeesuseKristuse surma ja ülestõusmise (Efeslastele 2:8–10; 1:7,8).

3. Lülitu Jumala plaani oma elu jaoks (1 Peetruse 1:21–23;Efeslastele 2:1–5).

4. Väljenda soovi, et Kristus oleks sinu elu Juhtija (Matteuse7:21–27; 1 Johannese 4:15).

47


Palve igaveseks eluks koos Jumalaga

“Kallis Jumal, ma usun, et Sa saatsid oma Poja,Jeesuse, minu pattude eest surema, et mulle saaksandeks antud. Ma palun andeks oma patud ja tahanelada oma ülejäänud elu nii, nagu Sina tahad, etma elaksin. Palun pane oma Vaim minu ellu ja juhimind. Aamen.”

Ja mis nüüd edasi saab?

- leides Piiblile rajatud koguduse, mis sulle meeldib ja sealregulaarselt kohal käies;

- eraldades iga päev aja palvetamiseks ja Piibli lugemiseks;- leides teised kristlased, kellega regulaarselt koos aega veeta.

Inimesed, kes teevad ülalmainitud sammud siiralt, saavad Jumalausklike perekonna liikmeteks. Palve kaudu ja läbi kuulekuse Jumalatahtele on uus vabadus ja jõud kättesaadav. Uut suhet saab tugevdada:

Jumala tõotused usklikele

Tänaseks:Aga otsige kõigepealt tema kuningriiki ja tema õigsust,

siis kõik need asjad (näiteks asjad, mis rahuldavad kõik sinu vajadused)antakse teile samuti! (Matteuse 6:33).

Igavikuks:Kes usub Pojasse, sellel on igavene elu, aga kes hülgab Poja, ei näe elu,

vaid Jumala viha jääb tema peale! (Johannese 3:36)

Kui meis on välja arenenud igavikuline perspektiiv, siis isegisuurimad probleemid maa peal kaotavad oma tähtsuse.

48


MärkusedAutor ei nõustu allpoolloetletud autorite kõikide seisukohtadega, millest mõned erinevad üksteisest.Igas viidatud teoses leidub midagi sellist, mille üle tasub mõtiskleda (“Katsuge kõike läbi” –1 Tessalooniklastele 5:21).Põhiseisukohti tähistatakse järgmiselt: N=noor Maa, V=vana Maa, A=ateistlik, agnostitsistlikvõi ilmalik positsioon.1. Behe, Michael, Darwin’s Black Box, New York, NY: Simon & Schuster, 1996. (A)2. Eastman, M.D., Mark and Missler, Chuck, The Creator Beyond Time and Space, Costa Mesa, CA: The Word for Today, 1996.3. Gange, Dr. Robert, A Scientist Looks at Creation, videotape, Cleveland, OH: Reel to Real & American Portrait Film, 1992. (V)4. Gish, Duane T., Ph.D., Evolution: The Challenge of the Fossil Record, El Cajon, CA: Creation-Life Publishers, 1986. (N)5. Ham, Ken, The Lie–Evolution, El Cajon, CA: Creation-Life Publishers, 1987. (N)6. Morris, Henry M., Men of Science–Men of God, El Cajon, CA: Master Books, 1992. (N)7. Morris, Henry M. and Parker, Gary E., What Is Creation Science? El Cajon, CA: Master Books, 1987. (N)8. Ross, Hugh, Ph.D., Beyond the Cosmos, Colorado Springs, CO: Navpress, 1996. (V)9. Ross, Hugh, Ph.D., The Creator and the Cosmos, Colorado Springs, CO: Navpress, 1993. (V) Käesolev raamat on ilmunud ka eesti keeles, pealkirjaga Jumal ja kosmos (Logos, 1996)10. Ross, Hugh, Ph.D., Creation and Time, Colorado Springs, CO: Navpress, 1994. (V)11. Ross, Hugh, Ph.D., Facts & Faith, Pasadena, CA: Reasons to Believe, Third Quarter, 1995. (V)12. Ross, Hugh, Ph.D., Facts & Faith, Pasadena, CA: Reasons to Believe, Second Quarter, 1996. (V)13. Ross, Hugh, Ph.D., Facts & Faith, Pasadena, CA: Reasons to Believe, Fourth Quarter, 1996. (V)14. Ross, Hugh, Ph.D., The Fingerprint of God, Orange, CA: Promise Publishing Co., 1989. (V)15. Stewart, Don, The Bible and Science–Are They in Conflict?, Spokane, WA: AusAmerica, 1993. (N)16. Taylor, Paul S., Origins Answer Book, Mesa, AZ: Eden Communications, 1995. (N)

BibliograafiaEncyclopedia Britannica, Chicago, IL, 1993. (A)Herbert, David, Charles Darwin’s Religious Views, London, Ontario: Hersil Publishing, 1990.McDowell, Josh and Stewart, Don, Answers to Tough Questions, Wheaton, IL: Living Books, 1980.McDowell, Josh and Stewart, Don, Reasons Skeptics Should Consider Christianity, Wheaton, IL: Living Books, 1981.McDowell, Josh and Wilson, Bill, A Ready Defense, San Bernardino, CA: Here’s Life Publishers, Inc., 1990.Missler, Chuck, Beyond Coincidence, audiotape, Coeur d’Alene, ID: Koinonia House Inc., 1994.Missler, Chuck, Beyond Perception, audiotape, Coeur d’Alene, ID: Koinonia House Inc., 1994.Missler, Chuck, Beyond Time & Space, audiotape, Coeur d’Alene, ID: Koinonia House Inc., 1994.Missler, Chuck, Genesis and the Big Bang, audiotape, Coeur d’Alene, ID: Koinonia House Inc., 1994.Muncaster, Ralph O., The Bible–Scientific Insights–Investigation of the Evidence, Newport Beach, CA: Strong Basis to Believe, 1996.

Documents

Loomine evolutsiooni vastu