Mra tkeskkonnas - valupunktid

VII Ttervishoiupeva konverents Peatage mra! 27.10.05 Uno Kiplok Tervishoiuamet

2004 aastal olid pooled (51,7%) tst phjustatud haigestumised tingitud mrastEttevtete realiseerimise netokive trend I kvartal 1999 II kvartal 2005Ettevtete realiseerimise netokive

Kahjuks eelpool olevad teadmised viitavad heaolu defitsiidile s.t esineb suur arv mrast tingitud tervisehired- Tervis on tielik sotsiaalne, vaimne ja kehaline heaolu (WHO 1948)

Puudub majandusedu kajastumine ttajate/rahva heaolus.Majandusedu on heaolu saavutamise vahend, mitte olemise eesmrk.

Jrgnevad 30 aastat peaks olukord olema parem, sest arengustrateegia dokumendis Sstev Eesti 21 (Eesti tee jtkusuutlikule arengule) on heks keskseks eesmrgiks heaolu kasv riigis Jtkusuutlikkust on strateegias mratletud kui koosklalist ja selgelt tajutavat ning mdetavat liikumist kigi nelja eesmrgi suunas:eesti kultuuriruumi silitamineheaolu kasv riigishiskonna sidususe suureneminekoloogilise tasakaalu hoidmineAllikas: Sstev Eesti 21; RT I 2005, 50, 396 Riigikogus heaks kiidetud 14.septembri 2005. a otsusega

Ttaja tervist ei saa parandada isoleeritult sotsiaalsetest, majanduslikest teguritest.

Mra thtis majanduslik ksimus

Ttajate tervisliku seisundi parandamine, ttraumade ja kutsehaiguste proflaktika ning ravi ei ole ainult puhtmeditsiiniline probleem, vaid ka thtis majanduslik ksimus. Ttajate tervisliku seisundi edasine parandamine, haiguspevade vhendamine on thtis reserv toodangu suurendamisel ja tviljakuse tstmisel.

Allikas: M.Kask, Inimese tervis ja heaolu, 1963.

Professor Mihkel Kask1903-1968

Tabelist on nha, et tlistel, kes on viibinud kogu oma telu sellises tkeskkonnas, kus mratase on olnud 85 dB, tekib kuni 10 %-l ttajatest kuulmiskahjustus mrast.

Piirnorm mraleEestis kehtestatud mra 85 dB-ne piirnorm tagab kuulmise silimise ainult hel osal ttajaist (neist ttajaist, kes viibivad alla 85 dB helitugevusega tkeskkonnas). Piirnorme on vaja selleks, et hoida ra prdumatut kahju ttajate kuulmisele. Mra, mida inimkrv registreerib, tuleks hoida piirnormidest allapoole jval tasemel !

Millegiprast mra piirnormide suhtes lokkab nonkonformism

normi purustamine on muudetud normiks

Mis liiki vahenditega probleemi lahendada?

KOMMUNIKATSIOONProbleemiks e. konfliktiks on tkeskkonna mraLAHENDUS

TA+TV+TTTO Mida nad viksid teha? Konfereerida s.t hiselt nu pidada

Milline viks olla hise nupidamise tulemus?Kas muuta iga tpev suureks neljapevaks? (lihavtteeelse vaikse ndala kige olulisem thtpev)Miks? Sest suurel neljapeval olid mrarikkad td keelatud (nit. kurikaga pesukolkimine), et suvel poleks piksekahju.Tulemuseks viks olla see, et igal ettevttel/asutusel on oma efektiivne ja toimiv mraprogramm.

Milline oleks sellise programmi eesmrk? Hoida ra ja vhendada mrast tingitud tervisehireid.

Ettevtte mraprogramm:

MRALE EI !tegevusjuhend koos praktiliste juhistega

Milline viks olla mraprogrammi phimeede?

Kik need ttajad, kes ttavad mrarikkas keskkonnas, peaksid lbima kuulmise kontrolli enne tle asumist ja ka tl olles perioodiliselt. Tabel on soovituslik ja nitab, kui tihti peaks tegema kuulmise kontrolli mrarikkas tkeskkonnas ttajatele.

Kontrolli eesmrk on diagnoosida mrast tekitatud kuulmiskahjustus ning silitada kuulmine.

Kas on olemas vajadus, et haigekassa astuks lepingulisse suhtesse ttervishoiuarstiga?

Ajutise tvimetuse hvitiste vrdlus keskmise brutokuupalgaga

Ttervishoiuarstide vastuvttude arv suureneb igal aastalAllikas: Sotsiaaalministeerium http://www.sm.ee/est/pages/goproweb0694

Ttervishoiuarsti kompetentsi tunnustamineOn toimunud ttervishoiuarstide kompetentsi formaalne tunnustamine- EL- Sotsiaalministeerium- TervishoiuametOn toimunud ka ttervishoiuarstide kompetentsi sotsiaalne tunnustamine s.t. on toimunud tunnustamine ka sotsiaalsete ja majanduslike osapoolte poolt v.a haigekassa poolt

2004 aastal olid pooled (51,7%) tst phjustatud haigestumised tingitud mrast51,7 %33,1 %1,2 %Allikas: Tervishoiuamet

Tst phjustatud haigestumiste vanuseline jaotumine, 2004 aastalPuudulik ttervishoiu-alane pe kutseppes ?!Allikas: Tervishoiuamet

Kes on viksema konkurentsivimega ttu?Vastus: Viksema konkurentsivimega ttu on:

osaliselt tvimetu isik16-24 aastane noorjne.Allikas: Tturuamet

2003. aasta juulis vttis Euroopa Nukogu vastu uue Euroopa thive strateegia (European Employment Strategy - EES). Uue EES-i alusel ning Euroopa Nukogu soovitusi ja siseriiklikku situatsiooni arvesse vttes, phenduvad liikmesriigid kolme ldeesmrgi saavutamisele: tisthive, telu kvaliteet, t produktiivsuse parandamine, sotsiaalse kaasatus

Allikas: Eesti thive riiklik tegevuskava 2004

Lahendus- hariduse kohandamine Sstva Eesti 21 hariduse kohandamise sihiks on Eestis pakutava hariduse ja selle korralduse kujundamine terviklikuks ja heseltmistetavaks ssteemiks, .kus toimub pidev ppekavaarendus, regulaarne tagasiside ja kvaliteedihindamine .Allikas: Strateegia Sstev Eesti 21 ;RT I 2005, 50, 396

Euroopa Ttervishoiu ja Tohutuse Agentuuri otsusel on 2006 aastal teabekampaania, mis ksitleb noorte ttajate kaitset tkeskkonnas.

Tnan!