ÜRGAJAST INFOAJASTUNI

PHILIP PARKER

AJALUGUMAAILMA

Inglise keelest tõlkinud Aldo Randmaa

Originaali tiitel:Philip Parker

World History:From the Ancient World to the Information Age

Esmatrükk Suurbritannias 2010. aastal,täiendatud väljaanne 2017. aastal

Dorling Kindersley Limited80 Strand, London WC2R 0RL

Copyright © 2010, 2017 Dorling Kindersley Limited

Kõik õigused kaitstud. Ühtki selle raamatu osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või

elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus ja info

salvestamine, ilma autoriõiguse omaniku loata.

© Tõlge eesti keelde. Aldo Randmaa, 2020Tõlke toimetanud Kai Nurmik

ISBN 978-9985-3-4937-3

Kirjastus VarrakTallinn, 2020

www.varrak.eewww.facebook.com/kirjastusvarrak

vaata ka:www.dk.com

Varajane Mesopotaamia 49 Dünastiate-eelne Egiptus 49

Vanaaja maailm 50

Maailm aastatel 3000–700 eKr 52

Lähis-Ida Sumerid 54 Ur 55 Akadi impeerium 55 Babüloonia tõus 56 Hetid 57 Hilispronksiaja kollaps 58 Foiniiklased 58 Assüüria impeerium 59 Kirja leiutamine 60

Egiptus Vana riik 62 Püramiidid 63 Keskmine riik 66 Egiptuse religioon 67 Uus riik ja selle järgne aeg 68

Euroopa Minose Kreeta 70 Knossose palee 71 Mükeenelased 71

Lõuna-Aasia Induse oru tsivilisatsioon 74 Mohenjo-Daro 75

Ida-Aasia Hiina varajased kultuurid 76 Shangi Hiina 77

Ameerika Peruu Chavíni kultuur 78 Olmeegid 79

Eessõna 10

Mis on ajalugu? 12

Iidne minevik 16

Esimesed ajaloolased 18

Teadusliku uurimise ajastu 20

Uus impeeriumide ajastu 22

Minevik, olevik ja tulevik 24

Esiaja maailm 26

Maailm aastani 3000 eKr 28

Inimese eellased Australopiteegid (Australopithecina) 30 Homo habilis 31 Homo erectus 31 Tööriistade valmistamine ja kõne 32 Neandertallased 33

Kõige varasemad inimesed Jääajad 34 Homo sapiens Aafrikas 35 Maailma asustamine 36 Kütid-korilased 38 Kunst ja rituaalid 39

Esiaja ühiskonnad Põlluharimise häll 42 Põlluharimise levik 43 Esimesed külad 44 Metallide avastamine 45 Megaliidid 46 Esimesed linnad 48

Sisukord

Klassikaline maailm 80

Maailm aastail 700 eKr – 600 pKr 82

Pärsia Ahhemeniidide impeerium 84 Persepolis 85 Pärsia usund 86 Partlaste Pärsia 86 Sassaniidide Pärsia 87

Kreeka Arhailine Kreeka 88 Kreeka-Pärsia sõjad 89 Ateena ja demokraatia 90 Kreeka kolonisatsioon 91 Peloponnesose sõda 94 Klassikalise Kreeka kultuur 95 Aleksander Suure vallutused 96 Aleksander Suure troonijärglased 98 Hellenistlik kultuur 99

Rooma Varajane Rooma 100 Rooma vabariik 101 Puunia sõjad 102 Rooma vabariigi lõpp 104 Esimene keiser: Augustus 105 Valitsemine ja armee 106 Impeerium algusaeg 107 Impeeriumi kõrgaeg 108 Kriis ja ümberkorraldused 110 Constantinus ja uus kristlik impeerium 112 Rooma impeeriumi häving 113

Keltide ja germaanlaste Euroopa Keldid 114 Rooma impeeriumi järglasriigid 115

Stepirahvad Sküüdid 116 Hunnid 117 Kušaanid 117

India Chandragupta ja Mauryate tõus 118 Ašoka ja budism 119 Guptade India 119 Maailmausundid 122

Hiina Sõdivate riikide ajastu 124 Esimene keiser 125 Hani Hiina 126

Ameerika Teotihuacán 128 Sapoteegid 129 Klassikaline maiade kultuur 130 Varajane Lõuna-Ameerika 131

Keskaja maailm 132

Maailm aastatel 600–1450 134

Ida- ja Kagu-Aasia Hiina lõhestumine 136 Tangide Hiina 137 Songide Hiina 138 Mongolite ja Mingide Hiina 139 Mongolid 142 Varajane Jaapan 144 Asuka ja Nara periood 144 Heiani ajastu 145 Kamakura ja Muromachi šogunaat 146 Tulirelvad 148 Keskaja Korea 150

Khmeeride impeerium 152 Pagani Birma 152 Champa 153 Dai Viet 153 Srivijaya 153

Lähis-Ida ja Põhja-Aafrika Islami tõus 154 Umaijaadide ja Abbassiidide kalifaat 155 Seldžuki türklased 156 Osmanite tõus 157

India Cholade India 158 Delhi sultanaat 159

Sahara-tagune Aafrika Mali impeerium 160 Ife ja Benin 161 Suur-Zimbabwe 161

Euroopa Ostrogoodid ja langobardid Itaalias 162 Visigoodid Hispaanias 163 Anglosakside Inglismaa 163 Merovingide ja Karolingide Prantsusmaa 164 Feodaalkord 166 Viikingid 168 Kiievi Venemaa 168 Normannid 169 Munklus 170 Paavstid ja keisrid 171 Ristisõjad 172 Must surm 176 Saja-aastane sõda 177

Bütsantsi impeerium Algusaegade Bütsantsi impeerium 178 Bütsantsi püsimajäämine ja langus 179

Ameerika Tolteegid 180 Maiad 180 Asteegid 182 Põhja-Ameerika varajased kultuurid 183 Lõuna-Ameerika varajased kultuurid 184 Inkade impeerium 185

Polüneesia Polüneeslaste ekspansioon ja meresõidud 188 Maoorid 189 Lihavõttesaar 189

Varauusaja maailm 190

Maailm aastatel 1450–1750 192

Aasia Mingi dünastia langus 194 Qingi dünastia tõus 195 Hiina Qingi dünastia ajal 195 Ühendatud Jaapan ja Tokugawa šogunaat 196 India Suurmogulite ajal 198 Osmanite impeerium 202 Safaviidide Pärsia 204 Maadeavastusreisid 206

Ameerika Kolumbus maabub Ameerikas 208 Hispaania vallutab Mehhiko 209 Hispaania vallutab Peruu 209 Hispaania impeerium Uues Maailmas 210 Euroopa kolooniad Põhja-Ameerikas 211 Kaubandusimpeeriumid 212

Euroopa Humanism 214 Renessanss 215 Reformatsioon ja vastureformatsioon 218 Trükikunst 220 Itaalia sõjad 221 Prantsusmaa ususõjad 221 Hispaania tõus 222 Hispaania Võitmatu Armaada 223 Madalmaade ülestõus 223 Kolmekümneaastane sõda 224 Inglismaa kodusõda 225 Moskva suurvürstiriigi tekkimine 226 Poola-Leedu 227 Rootsi esiletõus ja Põhjasõda 227 17. sajandi Prantsusmaa ja absolutism 228 Kapitalismi tõus ja orjakaubandus 229 Teadusrevolutsioon ja valgustusaeg 230

Impeeriumide maailm 232

Maailm aastatel 1750–1914 234

Ameerika Eurooplased Ameerikas 236 Prantsuse ja indiaani sõda 237 Iseseisvussõda 238 Ameerika Ühendriikide laienemine 240 Kodusõja lävel 241 Ameerika kodusõda 242 Ladina-Ameerika iseseisvus 244

Euroopa Seitsmeaastane sõda 246 Esimene ülemaailmne sõda 247

Prantsuse revolutsioon 248 Prantsusmaa Napoleoni võimu all 252 Napoleoni sõjad 254 Rahvuslus ja revolutsioon 256 Saksamaa ühendamine 258 Itaalia ühendamine 259 Prantsusmaa Napoleon III ajal 260 Prantsuse-Preisi sõda 260 Victoria-aegne Inglismaa 261 Venemaa 19. sajandil 262 Tööstusrevolutsioon 264 Industrialiseerimine ja töölisliikumine 266 Sotsialism ja marksism 267 Teaduse edusammud 268

Aasia Plassey lahing 270 Britid Indias 271 India mäss 272 Birma sõjad 272 Türgi reformiliikumised 273 Qingide Hiina 274 Meiji restauratsioon 276

Okeaania Maadevastamine Vaikse ookeani saartel 278 Esimene laevastik 279 Maadeuurimine Austraalias 279 Austraalia föderatsioon 280 Eurooplased asuvad Uus-Meremaale elama 280 Uus-Meremaa sõjad 281 Antarktika uurimine 281

Aafrika Varajased maadeavastajad 282 Aafrika jagamine asumaadeks 283 Egiptus Muhammad Ali ajal 284 Mahdistide liikumine 284 Buuri sõjad 285

Uusaja maailm 286

Maailm 1914. aastast kuni nüüdisajani 288

Esimene maailmasõda Atentaat Sarajevos 290 Sõjaks eskaleerumine 291 Läänerinne 292 Sõda merel 294 Sõda Ida-Euroopas 294 Gallipoli 295 Palestiina ja araablaste ülestõus 295 Ummikseis läänes 296 Sõtta astuvad Ameerika Ühendriigid 296 Sõja lõpp 297 Versailles’ rahu 300

Sõdadevaheline aeg Venemaa võtab suuna revolutsioonile 302 1917. aasta oktoobripööre 303 Vene kodusõda 304 Venemaa Lenini ja Stalini ajal 305 Suur majanduslangus 306 Fašismi tõus 308 Hispaania kodusõda 312 Naised ja valimised 313

Teine maailmasõda Saksamaa tee sõtta 314 Blitzkrieg ja Prantsusmaa langemine 315 Lahing Suurbritannia pärast 316 Õhujõudude osa Teises maailmasõjas 317 Saksamaa sissetung Nõukogude Liitu 318 Stalingradi lahing 319 Sõda Põhja-Aafrikas 320 Sõda Itaalias 321 Pearl Harbour 322 Jaapani pealetung 323 Normandia dessant ja sõda läänes 324 Saksamaa lüüasaamine 326

Holokaust 328 Jaapani lüüasaamine 332 Aatomipomm 334

Euroopa pärast Teist maailmasõda Marshalli plaan 336 Euroopa Majandusühendus 337 Idablokk Euroopas 337 Külm sõda 338 Iirimaa raskused 340 ETA 341 Perestroika 341 Kommunismileeri kokkuvarisemine 342 Sõda Jugoslaavias 346 Euroopa uued väljakutsed 347

Põhja- ja Lõuna-Ameerika Ameerika Ühendriikide majanduskasv 348 Makartism 349 John Fitzgerald Kennedy tapmine 349 Kodanikuõiguste liikumine 350 Kosmosevõidujooks 352 Kuuba revolutsioon 353 Allende ja Pinochet 354 Perón ja Argentina 354 Ameerika Ühendriigid Ladina-Ameerikas 355 Demokraatia taastulek Ladina-Ameerikasse 356 Falklandi sõda 356 NAFTA 357

Aasia ja Lähis-Ida India Rahvuskongress 358 India jaotamine 359 Kolooniate vabanemine 360 Iisraeli riigi sünd 362 Araabia-Iisraeli konflikt 364 Nafta ja poliitika 366 Iraani revolutsioon 367

Nõukogude vägede sissetung Afganistani 368 India-Pakistani sõjad 368 Iraani-Iraagi sõda 369 Esimene Pärsia lahe sõda 369 Kommunistlik Hiina 370 Korea sõda 372 Esimene Indohiina sõda 372 Vietnami sõda 373 Jaapan, Hiina ja majandustiigrid 374

Aafrika Rodeesia ja ühepoolne iseseisvusdeklaratsioon 375 Postkoloniaalne Aafrika 376 Apartheidi lõpp 378

Uued väljakutsed Biotehnoloogia 382 Meditsiini edusammud ja uued haigused 383 Üleilmastumine 384 Kliimamuutus ja roheliste liikumine 386 Kommunikatsioonirevolutsioon 390 11. septembri terrorirünnakud (9/11) 391 Afganistani sõda 392 Sõda Iraagis 393 Rahvusriikidest edasi 394 Araabia kevad 396 ISIS ja ülemaailmne terror 397 Euroopa Liit ja populismi kriis 398 Venemaa ja Ukraina 399

Register 400

Piltide allikad 414

Raamatus kasutatud sümbolid

n kus d millal

14 MIS ON AJALUGU?

Ajalugu pole sama mis minevik. Minevikku ei saa me vahetult kogeda – meil pole võimalik teada, mis tunne oli olla antiikaja Rooma Colosseumil võitlev gladiaator, ega aru saada, mida täpselt mõtles Napoleon I, kui ta otsustas 1812. aastal Venemaale sisse tungida. See, mis tegelikult minevikus juhtus, on kadunud ja ajalugu on kõigest meie püüdlus minevikku säilinud tõendite abiga rekonstrueerida.

Sõna history („ajalugu”) mõistetakse sageli „kõige sellena, mis on siiani juhtunud”, aga selle tüvi pärineb kreeka sõnast historein, mis tähendab järelepärimise teel teada saama, välja uurima. Võiksime siis öelda, et ajalugu on meie uurimus inimkonna loost.

Ajalugu ja faktAjalugu pole ka sugugi sama mis faktid. Ajaloolased ei küsi ainult „Mis juhtus?”, vaid ka „Miks see juhtus?” ja „Mis olid selle tagajärjed?”, ning kasutavad neid vastuseid sündmuste ahela lülide sepistamiseks, pideva narratiivi loomiseks. Need on „järelepärimised”, mida ajaloolased teevad, ning nende tulemustest saab minevik enamiku jaoks meist palju arusaadavamaks kohaks.

Ent ka tänapäeval on kultuure, mis ei pea oluliseks tavapärases mõttes ajaloo, see tähendab minevikus tegelikult juhtunut edasi anda püüdva kronoloogilise narratiivi jäädvustamist. Paljud põlisrahvad, eriti need, kellel on tugev suuline

pärimus, põimivad kokku kauge ja lähedase mineviku sündmused ning müto loogilised ja tegelikud juhtu - mused. Tulemuseks saadakse kultuuri kohane teadmiste kogum, mida antakse edasi põlvest põlve jutustamise ja rituaalide kaudu.

Ajalugu, olgu suuline või kirja-pandud, on alati ebatäielik pilt-mõistatus, mis koosneb fragmenti-dest, vihjetest ja saada oleva tõendus materjali valikutest.

AjalooallikadKoostisosad, millest ajaloolased ajaloo kokku panevad, on nende „allikad”. Need võivad ulatuda Lähis-Ida iidsest väljakaevamiskohast leitud õietolmust (mis näitab, milliseid põllukultuure tol ajal kasvatati) kuni keskaja Prantsuse maamüügi-ürikuni, antiikaja Roomas elava ajaloolase kirjutisteni või Teise maailmasõja sõduri suulise tunnistuseni.

Lugude edasiandmine on selliste rahvaste nagu Namiibias elavate sanide suulise kultuuri elutähtis osa.

Minevik on võõras maa, seal tehakse asju teistmoodi.

Leslie Poles Hartley, „Vahemees” (1955)

15

Suurejoonelised säilmed, mille ammused tsivilisatsioonid on meile maha jätnud, äratavad terve hulga küsimusi need ehitanud rahvaste kohta.

Allikad ise jagunevad esmasteks ja teisesteks allikateks. Esmane allikas on sündmuste toimu-mise ajal kirjutatud või loodud – näiteks u 1. sajan-dist pKr pärit Rooma ajaloolase Tacituse kirja-tööd –, teisene allikas on koostatud hiljem, toetudes esmastele allikatele. Muidugi ei pruugi nende kahe erinevus olla alati nii selge. Näiteks on Niccolò Machiavelli 16. sajandil koostatud Rooma ajaloo uurimus teisene allikas, aga tema enda maailmakäsituse ilmne mõju sellele teosele on meile esmaallikas renessansiaegse Itaalia elu ja hoiakute kohta.

Mõnede ajastute, näiteks kirjasüsteemide-eelse väga kauge mineviku kohta pole tavapärases tähenduses esmaseid allikaid üldse olemas. Siin peab meile appi tulema arheoloogia: mineviku-ühis kondade luude, hoonete ja artefaktide uurimine.

Erinevad perspektiividAjalugu saab kirjutada paljudest vaate nurka dest. Veidi pärast Prantsuse revolutsiooni kirjutaval 19. sajandi eurooplasel on tõenäoliselt hoopis teistsugused huvid kui 2. sajandil eKr elanud Hiina

bürokraadil või 10. sajandi moslemist rändajal. Lisaks sellele on faktide tõlgendamine alati subjektiivne ning sageli ei jõua ajaloolased omavahel kokkuleppele, kuidas on üks fakt teisega seotud.

Läbi kogu ajaloo võime näha tõendeid erine-vatest arusaamadest samade sündmuste kohta. Selliste kroonikute nagu koos kristlike sõjaväge-dega IV ristisõjas kaasa rännanud prantsuse õpetlase Geoffroi de Villehardouini perspektiiv on väga erinev tema kaasaegse vastaspoole aja - loolase, araablase Ibn al-Athiri omast.

Me kõik kaldume paratamatult kohandama ajalugu oma eelarvamuste ja uskumustega, aga enamasti, kõige lihtsamal kujul vastab ajalugu väga inimlikule igatsusele korrapära järele. Ajastute ja perioodide nimetusi (antiikaeg, keskaeg ja nii edasi) neil aegadel endil ei kasutatud, aga tänapäeval aitavad nad meil liigendada minevikku ja selle tõlgendamist mugavateks ja seeditavateks plokkideks, mis muudavad ajaloo kõigile ligipääsetavaks.

MIS ON AJALUGU?

52 VANA-AJA MAAILM

Maailm aastatel 3000–700 eKr3000. aastaks eKr olid Tigrise ja Eufrati orgudes Mesopotaamias tekkinud keerukad tsivilisatsioonid. Hiina esimesed tsivilisatsioonid puhkesid õitsele Jangtse jõe ääres mõnevõrra hiljem, nagu ka Peruus ja Mehhikos Chavíni ja olmeekide kultuur. Lõpuks tõid kaubandus ja tehnoloogiline innovatsioon kaasa jõukuse kasvu. Tiheda asustusega

Suur järvistu

Must meri

Kaspia meri

i n u i t i d i n u i t i d

rä

nd

kü

ti

d

t šaadlasedNigeri-Congo rahvad

khoisani r

ahvad

kuš i id i d

Niiluse-Sahara rahvad

semi i d i d

k e l d i d

i r a

an las e

d

e trusk id

s laavlased

s o o m e u r g r i l a s e d

s a

mo j e e d i d

A l t a i r a h v a d

korealased

a inu

d

jaapanlased

H i i n a r a h v a dmon-khmee r i

rahvad

paapualased

dra v i i d i d

i l l ü ü r l a s e d

rändkarjakasvatajad-kütid

m a l a i d

b e r b e r i d

traaklased

S a h a r a

A m a z o n a s e

m a d a l i k

Araabia poolsaar

H im aa la ja m ä e d

Ka

l j um

äe

st

i k

Su

ur

tas

an

dik

Apalatš

id

A

nd

id

Kalahari kõrb M

adag

aska

r

S i b e r

G o b i k õ r bMandžuuria

Jaapan

Uus-Guinea

Sumatra

Borneo

Fi l ipi inid

Uus-Meremaa

Lääne-India

Yucatán

Pa

tag

oo

nia

B r i t i s a a r e d

Jaava

G r ö ö n i m a a

A T L A N D I

O O K E A N

I N D I A

O O K E A N

V A I K N E

O O K E A N

V A I K N E

O O K E A N

Kartaago

Memphis

Napata

BabülooniaTüürosByblos

Jeruusalemm

GordionRooma

Tušpa

Wu

Anyang

Teeba

Zhengzhou

San Lorenzo

Chorrera

Chavínde Huantar

La Venta

LixusErlitou

Mohenjo-Daro

Harappa

YUE INDIA RIIGIDKUŠ

EGIPTUS

ASSÜÜRIAIMPEERIUM

IISRAEL

ADENA

CHAVÍN

olmeegid

p a l e o s i b e r l a s e d

A u s t r a a l i a a b o r i g e e n i d

põlluharijad

määratlemata piir

Kreeka linnad ja territooriumid

Foiniikia linnad ja territooriumid

Idapoolse Zhou dünastia aegsed Hiina väikeriigid

MÄRKUS: kaldkirjas asulaid 750. aastal eKr ei eksisteerinud, agaselle peatüki ajastul olid nad olulised.

Maailm aastal 750 eKr

53MAAILM AASTATEL 3000–700 EKR

Foiniiklased, kes elasid tänapäeva Liibanoni alal, olid aastaks 750 eKr koloniseerinud suure osa Vahemere rannikust, aga olid üha enam sunnitud võistlema kreeka kolonistidega. Lähis-Idas oli domineeriv võim Assüüria impeerium, mis valitses suuremat osa piirkonnast; ainult Urartu jäi täiesti iseseisvaks.

Vanaaja maailm aastal 750 eKr750. aastaks eKr oli Egiptuse uue riigi impeerium hääbunud ja suur osa Lähis-Idast Assüüria võimu all. Kreeklased olid juba hakanud Vahemere ümbrust asustama, aga Rooma oli alles pisike küla. Hiinas oli kesk - võim koos Zhou dünastiaga kokku varisenud, Indias oli Induse oru tsivilisat sioon ammu lahustunud.

Lähis-Idas viis naaberriikide konkurents sõdadeni ning egiptlaste, hettide, assüürlaste ja babüloonlaste vallutusteni. Euroopa esimene kõrgem kultuur, Minose kultuur puhkes õitsele Kreeta saarel 2000. aasta paiku eKr.

Suur järvistu

Must meri

Kaspia meri

i n u i t i d i n u i t i d

rä

nd

kü

ti

d

t šaadlasedNigeri-Congo rahvad

khoisani r

ahvad

kuš i id i d

Niiluse-Sahara rahvad

semi i d i d

k e l d i d

i r a

an las e

d

e trusk id

s laavlased

s o o m e u r g r i l a s e d

s a

mo j e e d i d

A l t a i r a h v a d

korealased

a inu

d

jaapanlased

H i i n a r a h v a dmon-khmee r i

rahvad

paapualaseddra v i i d i d

i l l ü ü r l a s e d

rändkarjakasvatajad-kütid

m a l a i d

b e r b e r i d

traaklased

S a h a r a

A m a z o n a s e

m a d a l i k

Araabia poolsaar

H im aa la ja m ä e d

Ka

l j um

äe

st

i k

Su

ur

tas

an

dik

Apalatš

id

A

nd

id

Kalahari kõrb M

adag

aska

r

S i b e r

G o b i k õ r bMandžuuria

Jaapan

Uus-Guinea

Sumatra

Borneo

Fi l ipi inid

Uus-Meremaa

Lääne-India

Yucatán

Pa

tag

oo

nia

B r i t i s a a r e d

Jaava

G r ö ö n i m a a

A T L A N D I

O O K E A N

I N D I A

O O K E A N

V A I K N E

O O K E A N

V A I K N E

O O K E A N

Kartaago

Memphis

Napata

BabülooniaTüürosByblos

Jeruusalemm

GordionRooma

Tušpa

Wu

Anyang

Teeba

Zhengzhou

San Lorenzo

Chorrera

Chavínde Huantar

La Venta

LixusErlitou

Mohenjo-Daro

Harappa

YUE INDIA RIIGIDKUŠ

EGIPTUS

ASSÜÜRIAIMPEERIUM

IISRAEL

ADENA

CHAVÍN

olmeegid

p a l e o s i b e r l a s e d

A u s t r a a l i a a b o r i g e e n i d

põlluharijad

Niilus

Doonau

EufratTigris

Must meri

Pu

na

ne

me

r i

Kaspia

me

ri

b e r b e r i d

semi id id

e truskid

traaklased

Kaukaas ia rahvad

il lüürlasedkimmerlased

S a h a r aAraabia poolsaar

Kreeta

Va

he

m e r i

Kartaago

Cumae

MemphisBubastis

Tyre

Byblos

Jeruusalemm

Gordion Ḫattuša

Rooma

Olümpia

Knossos

Babülon

Ur

MükeeneTušpa

Teeba

Niineve

Kadeš Nimrod

KUŠ

EGIPTUS

FRÜÜGIAURARTU

JUDEA

MOABAMMON

IISRAEL

ASSÜÜRIA IMPEERIUM

EELAMBABÜLOONIA

54 MAAILM AASTATEL 3000–700 eKr

Lähis-IdaMaailma esimesed keerukad ühiskonnad tekkisid Lähis-Idas, Tigrise ja Eufrati jõe vahelises viljakas piirkonnas, mida tuntakse Mesopo-taamiana. Aastal 3000 eKr õitsesid seal omavahel võistlevad linnriigid, millel olid kõrgetasemelised niisutussüsteemid, toimiv kaubandus ning suurejoonelised paleed ja templid. Kõige varasemale tsivilisatsioonile, sumerite omale, järgnesid Babüloonia ja Assüüria impeeriumid, mis kehtestasid oma ülemvõimu peaaegu kogu regioonis.

Sumeridn TÄNAPÄEVA IRAAK d u 3000–2340 eKr

Mesopotaamia esimene tsivilisatsioon tärkas lõunas, kus hulk kasvavaid linnriike sõlmisid kaubanduslikke ja diplomaatilisi sidemeid. Sumeri kultuuri, nagu seda tuntakse, iseloomustasid tsentraliseeritud hierarhiad, mille eesotsas seisid valitsejad, kel oli sageli preestri roll, aga erinevalt Egiptuse vaaraodest peeti neid harva jumalikeks. Igat linna peeti ühe või teise tähtsama Sumeri jumala koduks (Uris Nanna, Urukis Inanna) ning varajase dünastia ajal (u 3000 – u 2340 eKr)

hakkasid sumerid ehitama oma jumaluste auks astmetega templitorne ehk tsikuraate. Arenenud paleekultuuri hoidsid käigus haldurid, kaupmehed ja kirjutajad, kelle vajadus teha ülestähendusi tõi kaasa esimese täieliku kirjasüsteemi, kiilkirja väljatöötamise.

Vallutus ja allakäikSumeri eraldi linnriigid ühendati põgusalt 2400. aasta paiku eKr, kui Umma linnriigi kuningas Lugalzagesi vallutas Uri ja Uruki ning tegi ida - poolsest Lagaši linnast oma sõltlase. Ent juba järgnenud poole sajandi jooksul neelati kogu piirkond Akadi kuninga Sargoni impeeriumisse (vt kastikest kõrvalleheküljelt).

Uruki linn lõi Sumeri linnadest esimesena õitsele ning sellesse kuulus templikompleks Eanna, „taevamaja”.

55LÄHIS-IDA

Urn TÄNAPÄEVA IRAAGI LÕUNAOSA d u 3000–2000 eKr

Akadi impeeriumn TÄNAPÄEVA IRAAK, EDELA-IRAAN, SÜÜRIA, LIIBANON, KAGU-TÜRGI d U 2300–2083 eKr

Sumeri (vt kõrvalleheküljelt) linnriigi Uri õitseng algas u 2800 eKr: linn sai äärmiselt jõukaks, selliste valitsejate nagu kuninganna Pu-abi ja Meskalamdugi hauakambritest on leitud väga hinnalisi esemeid.

Poliitiliselt jäi Ur varju sel ajal, kui Sumeri hõivas Sargon (vt all), aga u 2050 eKr rajas Ur-Nammu Uri kolmanda dünastia. 70 aasta jooksul domineeris Ur tohutu 20 provintsiks

Sumeri lõunaosast, mis on tuntud kui Babüloonia, võrsus üks varasemaid Lähis-Ida ühendamise edukaid katseid, kui Sargon purustas Umma valitseja Lugalzagesi võimu ja kindlustas ülem-võimu kogu piirkonnas. Oma pealinnast Akadist valitses ta impeeriumi, mis muutus üha tsentrali-seeritumaks. Kogu Babüloonias võeti kasutusele kalender, kehtestati uus maksusüsteem ning standardsed kaalu- ja mõõduühikud ning akadi keelest sai valitsuse keel. Sargoni sõjaväed jõudsid Vahemere rannikule välja, aga keskusest kaugemaid piirkondi oli raske ohjest hoida. Mäss puhkes, kui valitsejaks oli Sargoni pojapoeg Naram-sini (valitses 2254–2218 eKr), kes võttis endale „maailma kuninga” tiitli ja laskis end veel eluajal jumalana kummardada. Naram-sin oli ise võidukas, aga pärast seda tõrjuti akadlased

kaitsepositsioonile; lõpuks langes nende impee-rium Naram-sini poja kuningas Šar-kali-šarri valitsusajal.

AKADI KUNINGAS SARGON

Lihtrahva seast pärit Sargon (valitses 2334–2279 eKr) tõusis võimule Kiši linnas ning võttis endale nimeks Šarrukinu („kuningas on õiguspärane”). Oma uuest baasist Akadist saatis ta välja armeed, et rajada maailma esimene impeerium.

jagatud maa-ala üle, mis laius Edela-Iraanis asuvast Susast Sumeri tuumikalalt kaugele loodesse Ašurini. Sel perioodil kasvas elanikkond ja linnad õitsesid sunnitöö süsteemi varal. Uri linnale oli täienduseks suurejoonelise tsikuraadi rajamine. Ur-Nammu pärijad laiendasid impeeriumi, eriti Šulgi ajal (valitses 2094–2047 eKr), aga Ibbi-Sini ajal (valitses 2028–2004 eKr) lõid kaugemad piirkonnad riigist lahku ning lõpuks

tegid kolmanda dünastia võimule lõpu sisse-tungijad naabermaalt Elamist.

Sumeri mängulaud, mis on inkrusteeritud pärlmutri ja lasurii diga, oli üks Uri kuninglikult kalmistult välja kaevatud aaretest.

56 MAAILM AASTATEL 3000–700 eKr

Babüloonia tõusn TÄNAPÄEVA IRAAK, SÜÜRIA KAGUOSA d u 1900–1595 eKr

Umbes 1900. aastast eKr asusid Babüloonia kuningad annekteerima neist põhja poole jäävaid riike, nagu näiteks Sippar ja Kiš, pannes aluse Vana-Babüloonia perioodile. Kaugemale ei lasknud neid tungida Šamši-Adad, kes valitses tugevat riiki Ülem-Mesopotaamias.

Babülon Hammurabi ajalPärast Šamsi-Adadi surma laiendas Babüloni valitseja Hammurabi oma võimupiire veelgi, vallutades ajavahemikus 1766–1761 eKr kogu

Mesopotaamia lõunaosa. Vaid kaugemal läänes, tänapäeva Süürias, püüdsid sellised valitsejad nagu Mari kuningas Zimri-Lim (valitses u 1775–1762 eKr) oma sõltumatust säilitada. Oma valitsusaja lõpu poole ründas Hammurabi ka Marit ning tegi Zimri-Limist oma vasalli. Täitnud oma territoriaalsed ambitsioonid, andis Hammurabi välja oma kuulsa seaduskoodeksi. Hammurabi surma ajaks oli Babülonist saanud piirkonna üliriik.

Babüloni allakäikHammurabi poja Samsuiluna ajal (valitses 1749–1762 eKr) toimus Babülonis tõsine mäss, millega vabastasid end suurriigi võimu alt sellised linnad nagu Ur ja Nippur. Mesopotaamia lõuna osa tabas langus, kuid põhjas valitses Vana-Babüloonia dünastia kuni 1595. aastani eKr, kui linna vallutas uus rühmitus, kassiidid.

Hammurabi saab õiglusejumalalt Šamašilt seaduse-koodeksi – äärmiselt ilmekas õiglase valitseja kujutis.

HAMMURABI JA TEMA SEADUSKOODEKS

Sõdalane, riigimees ja seaduseandja Hammurabi (valitses 1792–1750 eKr) tõstis Babüloni väikese linnriigi staatusest Mesopotaamia kõige tähtsamaks suur-riigiks. Ta kirjeldas ennast „kuningana, kes on allutanud nelja ilmakaare maad”, ning tema koodeks, milles oli umbes 282 sea - dust, oli tõenäoliselt pigem püüe kujutada ennast õigluse toetajana kui praktiline õigusdokument. Koodeksi karistused on sageli karmid ja kättemaksu maigulised, näiteks silma väljatorkamine vaba mehe pimedaks tegemise eest.

Päikesejumala käsul … saagu minu õiglus maal nähtavaks.

Hammurabi seaduskoodeks, u 1750 eKr

57LÄHIS-IDA

Hetidn TÜRGI KESK- JA KAGUOSA d u 1700–1200 eKr

Hettide kuningriik Hatti paiknes Anatoolia keskosas pealinna Hattuša ümber, aga selle piirid muutusid pidevalt ning ajuti ulatus see lõunas Süüria lääne - osani ning põhjas ja läänes Musta mere ja Egeuse mere rannikuni.

Hettide vanast kuningriigist Hattušast, mille esimene valitseja Hattušili asutas u 1650. aastal eKr, on võrdlemisi vähe teada. Hattušili trooni-järglase Muršili I ajal (valitses u 1620–1590 eKr) käisid heti armeed sõjakäigul Süürias, kuid Telipinu valitsemisajaks (u 1525–1500 eKr) oli Hatti taas kahanenud tuumikalaks ümber oma pealinna.

Uue riigi esimese valitseja Tudhaliya III ajal (valitses u 1360–1344) hakkasid hetid jälle piire laiendama, alistades Aleppo ja Mitanni valitsejad. Hatti kõrgaeg saabus kuningas Šuppiluliuma ajal,

kes vallutas Süüria põhjaosa ning ohustas Egiptuse ülemvõimu Palestiinas. Mutawalli II (valitses 1295–1272 eKr) pidas egiptlaste vastu vihaselt tasavägise lahingu 1274. aastal Kadešis – kumbki pool arvas end võitjaks. Ent selle lahingu tulemus kindlustas kõikumatult hettide ülemvõimu Süürias. Hettide kuningriiki hakkasid kiiresti õõnestama kasvav Assüüria oht idas ja vasallriikide mäss läänes, ning 1207. aastal vallutasid tundmatud rüüstajad taas Hatti ja seejärel varises hettide riik täielikult kokku.

Heti jumalannakuju kujutab üht jumalust panteonist, mille ees - otsas olid tormi jumal Tešub ja tema naine päikesejuma lanna Hebat.

Hattuša Lõvivärav (tänapäeval Türgis Bogazköys) võimaldas muljetavaldavat tseremoniaalset sisenemist hettide kuningriigi pealinna.

ŠUPPILULIUMA I

Üks sõjaliselt edukamaid heti kuningaid Šuppilu-liuma I (valitses 1344–1322 eKr) vallutas põhjas Mitanni ja osalt Süüria. Tema prestiiž oli nii suur, et Tutanhamoni lesk kutsus ühe ta poegadest Egiptusse endale abikaasaks.

58 MAAILM AASTATEL 3000–700 eKr

Hilispronksiaja kollapsn LÄHIS-IDA d u 1200–1050 eKr

Lähis-Ida hilisel pronksiajal oli impeeriumide diplomaatiline kogukond hoidnud käigus edukat rahvusvahelist süsteemi, mille aluseks oli pronks. Ajalooürikud annavad mõista, et ajavahemikus 1200–1050 eKr, kui rüüsteretked ja ränded seni kehtinud võimud kukutasid, toimusid põhjalikud muutused. Näib, et kollaps sai alguse enne 1200. aastat eKr, kui hävitati Mükeene Kreeka tsitadellid (vt lk 71).

Impeeriumide langus1207. aastal eKr vallutati hettide pealinn Hattuša ja impeerium langes. Egiptlased pidid tõrjuma end sissetungijate eest, keda nad nimetasid mere- rahvaks, ja lõpuks viis see uue riigi hääbumiseni 1069. aastal eKr. 1154. aasta paiku eKr varises Babüloni Kassiidide dünastia, Assüürias aga räägivad arhiivid pidevalt toimunud väikestest kokkupõrgetest. Järgnenud „pime ajastu”, mille kohta ei ole peaaegu üldse kirjalikke allikaid, kestis 150 aastat.

Grupp viliste, kelle on 1182. aastal vangi võtnud Egiptuse vaarao Ramses III; vilistid olid osa „mererahvast”.

Foiniiklasedn LIIBANON, VAHEMERE RANNAJOON d u 1200–146 eKr

Umbes alates aastast 1200 eKr moodustasid rannikulinnad Tüüros, Byblos ja Siidon – piirkonnas, mida kreeklased nimetasid Foiniikiaks – mere- kaubanduse võrgustiku keskuse. Foiniiklased kasutasid ülemvõimu merel selleks, et kontrollida

tihedat üle Vahemere suunduvate kaubateede võrku, mis ulatusid Mesopotaamia ja Punase mere ümb - russe, ning tarnisid väga mitmekesiseid kaupu ala- tes rikkalikest eksootilistest kangastest ja klaasist kuni seedripuiduni. Nad rajasid ka kolooniad, mille hulgas olid Marokos Lixus, Hispaanias Gades (Cadiz), Sitsiilias Motya ja kõige tähtsam, Kartaago (tänapäeva Tuneesias), mis asutati u 814 eKr.

Pärast seda kui Foiniikia ise 9. sajandil eKr Assüüria (ja siis Egiptuse, Babüloni ja Pärsia) võimu alla langes, sai Kartaagost Foiniikia poliitika peamine keskus, mis endale ise Vahemere lääne - osas vallutustega impeeriumi lõi. Lõpuks kaotas Kartaago selle piirkonna ülemvõimu võitluses roomlastele, kes alistasid kartaagolased 3. ja 2. sajandil eKr peetud kolmes Puunia sõjas.

Foiniiklased olid osavad meresõitjad ning oskasid ehitada mitmesuguseid laevu alates väiksematest alustest kuni paljude aerudega galeerideni.

59LÄHIS-IDA

Assüüria impeeriumn TÄNAPÄEVA IRAAK, IRAANI LÄÄNEOSA, LIIBANON, TÜRGI EDELAOSA d u 2000–610 eKr

Assüüria tõusis esile 2000. aasta paiku eKr, rikastudes vasekaubandusest Anatooliaga. Aššur-uballit i valitsuse ajal (1363–1328 eKr) rajasid assüürlased endale impeeriumi, vallutades viimaks Tukulti-Ninurta I valitsuse ajal (1224–1207 eKr) ka Babüloni. Seejärel langes Assüüria „mere - rahva” sissetungi ohvriks ning alles 1000. aasta paiku eKr tõusis esile Uus-Assüüria impeerium.

Uusassüürlased said kuulsaks raevukate sõdalastena, kes kasutasid lahingus sõjavankreid, jalaväge ja ratsanikke ning rohkesti uusi raudrelvi. Oma vastaste allutamiseks võtsid nad tarvitusele terroritaktika: massihukkamised, teibasse

Niineve Nergali värava rekonstruktsioon. Niineve oli Assüüria impeeriumi üks tähtsamaid linnu ja viimane pealinn Sanheribi ja tema järglaste ajal.

TIGLATH-PILESER III

Tiglath-Pileser III haldusreformid tugevdasid Uus-Assüüriat. Ta laiendas Assüüria ülemvõimu Vahemere rannikul, saades Babüloni kuningaks ning viies oma sõjaväe Urartu pealinna Tušpa väravate alla.

ajamised ja küüditamise. Aššurnasirpal II (valitses 883–859 eKr) ja Salmanassar III (valitses 858–824 eKr) laiendasid assüürlaste territooriumi läänes Vahemereni. Pärast põgusat allakäiku taaselustus Uus-Assüüria impeerium kuningas Tiglath-Pileser III ja tema poja Sargon II (valitses 721–705 eKr) ajal.

Võit, siis häving689. aastal eKr, kuningas Sanheribi valitsusajal (704–681 eKr) vallutasid uusassüürlased Babüloni, seejärel, Aššurbanipali ajal (668–627 eKr) hõivasid osalt Egiptuse. Siiski venis impeerium liiga hõredaks ning 621. aastal eKr vallutas meedlaste ja babüloonlaste koalitsioon Assüüria pealinna Niineve. 610. aastaks oli nende impeerium kadunud.

60 MAAILM AASTATEL 3000–700 eKr

Kirja leiutamineKirjasüsteemide kasutusele võtmine kujutas endast pikka hüpet inimeste vaimses evolutsioonis. Kirja hakati kasutama üksteisest sõltumatult viies eri piirkonnas: Mesopotaamias, Egiptuses, Indias, Hiinas ja Mesoameerikas. Suur osa kõige varasematest säilinud kirjutistest on kivil, aga paljud kirja panekud on säilinud ka Egiptuse papüürusel ja Mesopotaamia savitahvlitel, ning need ürikud heidavad vanaaja kultuuridele hinnalist valgust.

Sümbolitest märgisüsteeminiKirja kui kõnekeele sümboolse väljenduse areng oli järkjärguline protsess, mis tõenäoliselt algas Lähis-Idas 4. aastatuhande keskpaiku eKr.

Varajane kiri koosnes piltidest, mis kujutasid kaubatehingute visuaalseid ülestähendusi. Ajapikku lihtsustusid need pildid sümboliteks. Mesopotaamias oli selle protsessi tulemuseks kiilkiri ning Egiptuses kasutati umbes aastast 3200 eKr ligi 3500 aasta jooksul ideograafilise kirja märke hieroglüüfe. Paljud neist esimestest kirjadest olid logograafilised, see tähendab, iga

sümbol kujutas ühte sõna või mõtet tervikuna. Egiptuse hieroglüüfides ja Mesopotaamia kiilkirjas olid logogrammid läbisegi sümbolitega, mis kujutasid häälikuid.

Kirja arenedes võimaldas see kombineeritud lähenemine inimestel kõneldavat keelt täpselt kirjalikult edasi anda. Sellised arhiivid nagu Mari ja Ugariti omad Süürias pakuvad meile rikkalikku informatsiooni nende valitsejate tegemiste kohta, sest nood kasutasid kirja oma valdusi puudutava info haldamiseks. Mesoameerika maiade kuningatest kuni Egiptuse vaaraode ja Hiina keisriteni püstitasid valitsejad

Kiilkiri, kirjutus-pulgaga savitahvlite pinda vajutatud, on üks varasemaid kirjaliku väljenduse vorme.

61LÄHIS-IDA

ka raidkirjadega mälestusmärke, et jäädvustada oma saavutusi ja äratada alamates aukartust.

Kirjatundjad ja kirjaoskusArhiivide ja valitsuste rajamine tekitas vajaduse kirjaoskajate klassi järele, kes oleksid võimelised kirjutama ja kirjutisi mõistma. Egiptuses algas kirjatundjate haridustee — ühiskonnas oli neil suur prestiiž — varajases nooruses ning see hõlmas ka matemaatikat ja arvepidamist. Ehkki Egiptuses ja Mesopotaamias koostati kirjandus-likke ja hardustekste, jäi nende lugemine ühis-konna eliidi pärisosaks.

Rosetta kivi võimaldas François Champollionil 1822–1824 dešifreerida hieroglüüfid, sest sel on tekst paralleelselt hieroglüüfides, demootilises kirjas ja vanakreeka keeles, mida osati lugeda.

Egiptuse hieroglüüfid jäid sajandite jooksul muutumatuks osalt seetõttu, et neid kasutati usulisel ots - tarbel, nagu näiteks sellel 20. sajand eKr kirstupaneelil.

TähestikMõte tähestikust, milles iga sümbol tähistab üht konkreetset häälikut, tekkis alles 2. aastatuhandel eKr. Ugariti rahvas Süürias töötas kiilkirja tähestiku välja 2000. aasta paiku eKr.

Siinai poolsaare türkiisikaevandajad kasutasid varsti pärast seda üht teist varajast tähestikku ning just see kirjasüsteem, milles oli 30 sümbolit, võis levida Palestiina kaudu põhja poole Foiniikiasse, kus sellest kujunes 1000. aasta paiku eKr 22 märgiga foiniikia tähestik. Foiniiklaste kaubateede kaudu liikus nende tähestik igale poole Vahemere maadesse, kus see avaldas mõju arenevatele kreeka ja rooma tähestikele.

Foiniikia rahvale kuulub suur au, sest nemad leiutasid tähestiku tähed.

Plinius Vanem (Rooma autor), „Looduslugu”, 1. sajand pKr