8
Tartu Lastekunstikooli maalimise vabaklassi õppekava 1. Üldsätted Tartu Lastekunstikooli maalimise vabaklassi õppekava on Tartu Lastekunstikooli maalimise vabaklassi õppetegevuse alusdokument. Õppekava terviktekst on kättesaadav kooli raamatukogus ja elektrooniliselt kooli kodulehel. Õppekava koosneb üldosast ja ainekavast. Õppekava üldosas esitatakse: 1) õppetöö eesmärgid 2) õppetöö korraldus 3) ainekomisjonide töö eesmärgid ja ülesanded 4) õppekava uuendamise ja täiendamise kord Ainekavades esitatakse: 1) aine õppe-eesmärgid 2) aine õppesisu, kasutatavad tehnikad, õppevahendid ja materjalid 3) kasutatav õppekirjandus 2. Õppekava üldosa 2.1. Tartu Lastekunstikooli maalimise vabaklassi õppetöö eesmärgid 1

Maalimise_vabfgdfaklassi_oppekava

Embed Size (px)

DESCRIPTION

dfgdgfd

Citation preview

Vabaklassi maalimine

Tartu Lastekunstikooli maalimise vabaklassi ppekava

1. ldstted

Tartu Lastekunstikooli maalimise vabaklassi ppekava on Tartu Lastekunstikooli maalimise vabaklassi ppetegevuse alusdokument.

ppekava terviktekst on kttesaadav kooli raamatukogus ja elektrooniliselt kooli kodulehel.

ppekava koosneb ldosast ja ainekavast.

ppekava ldosas esitatakse:

1) ppet eesmrgid

2) ppet korraldus

3) ainekomisjonide t eesmrgid ja lesanded

4) ppekava uuendamise ja tiendamise kord

Ainekavades esitatakse:

1) aine ppe-eesmrgid

2) aine ppesisu, kasutatavad tehnikad, ppevahendid ja materjalid

3) kasutatav ppekirjandus

2. ppekava ldosa

2.1. Tartu Lastekunstikooli maalimise vabaklassi ppet eesmrgid

Kool on inimeste kohtumise koht, mille sisu on inimese areng. Selle arengu ilusaim is on oma vabast tahtest tegutsev inimene, kes leiab oma ainulaadsed seosed maalimaga ja oma tegevuse sihi. Tartu Lastekunstikooli missiooniks on aidata kunstihuvilistel inimestel mista ja tunnetada, et maailm meie mber ja meie sees on imeline ja aukartust vriv. Selle eesmrgi poole peldakse lbi kunstipetuse, mis lhtub inimhiskonna arengu jooksul vljakujunenud esteetika, moraali ja harmoonia printsiipidest ning mis samaaegselt vrtustab ja tunnustab nii traditsioonilist kunstipet kui kaasaegseid kunstimeetodeid. Pame kujundada kunstiteadlikku kodanikkonda, anda vajalikke kelisi oskusi, petada ngema elu tema vastuolulisuses ning selle kaudu mistma kunsti ja kultuuri lbi sajandite. Oma sisus lhtub ppekava kooli pikaajalistest traditsioonidest, mille vorm on siiski kaasaegne ja loov.

2.2. ppet korraldus Maalimise vabaklassiga liitumisel vanusepiiranguid ei ole

Katseid, hindamisi ei ole, vastu vetakse avalduse alusel, mille saab esitada nii elektrooniliselt kui paberkandjal

ppeaeg 1 aasta

ppegrupid moodustatakse vastavalt soovijate arvule; grupis 8 12 inimest

ppetegevus vastavalt ppe- ja ainekavale

ppet kestab 35 ndalat ning on jagatud sgis- ja kevadsemestriks

Koolivaheajad on vastavalt ldhariduskoolides kehtestatud aegadele

Ndalas on 3 tundi, mis toimuvad hel peval, he tunni pikkus 40 minutit, vaheaeg 5 minutit

ppetegevuse rahastamine pilase vi tema vanema poolt (isemajandav klass)

ppetasu maksteks 2 korda aastas Tartu LV kultuuriosakonna arve alusel

Tundide kellaajad vivad olla:

15.15 15.55

16.00 16.40

16.45 17.25

17.30 18.10

18.15 18.55

19.00 19.40

19.45 20.25

pilasi ei hinnata ega anta tunnistusi. 2.3. Ainekomisjonide t eesmrgid ja lesandedTartu Lastekunstikoolis ttavad maalimise, joonistamise, kompositsiooni ja vormipetuse ainekomisjon. Ainekomisjoni liikmed valitakse iga kolme aasta jrel salajase hletamise teel kooli ppenukogus. Liikmete arv 2-3. Ainekomisjonide t eesmrk on juhtida vastava ppeaine arendustegevust koolis (nii phippes kui ka eel- ja jrelkoolis). Ainekomisjoni igusteks on teha ettepanekuid:

1) muudatuste tegemiseks kooli ppekavades olevatesse ainekavadesse

2) ppetingimuste parandamiseks ning materjalide, tvahendite, inventari ja tehnika soetamiseks

3) vajalike koolituste lbiviimiseks

4) vajaliku metoodilise ppematerjali soetamiseks

Ainekomisjoni kohustuseks on koos ainepetajatega kaks korda ppeaastas korradada pilastde levaatus, teha ppenukogule nhtust kokkuvtted ning selle alusel planeerida edasine tegevus.2.4. ppekava uuendamise ja tiendamise kordppekava arendamise protsess on pidev ja kollektiivne. Suuremad igused ja kohustused on ainekomisjonide liikmetel ja kooli juhtkonnal. Arendustegevus lhtub nii kooli ldistest arengusuundadest, kui kultuuri- kunstielu ja hiskonna arengust tervikuna.

Kik muudatused ppekava- ja ainekavade tiendamiseks ja muutmiseks vetakse vastu kooli ppenukogus, kohal peab olema vhemalt 80% petajatest, kik ainekomisjoni liikmed, direktor ja ppealajuhataja.Maalimise vabaklassi ainekava

Maalimise vabaklassi ainekavas esitatakse ppeaine eesmrgid, aine ppesisu ja kirjandus ppeaine juurde.ppe eesmrgid

Maalimine phineb intuitiivse ja teadmistel phineva kunstilise tegevuse hendamisel. Tegevus kunstipetuses eeldab intellektuaalset, tundeelamuslikku ja kunstilist valmidust.

Maalimisprotsess sisaldab mitmeid tasandeid:

I Vaatlemine: Nha. Soov otsida, thele panna, vastu vtta. Vaadelda valides, analsides.

II Teadmine: Mletada termineid ja reegleid.

III Mratlemine: Oma suhtumist vljendada, nautida, lbi elada.

IV Hindamine: Hinnata esteetilist vrtust, hinnata tehtut.

V Kujutamine: Kasutada oskusi, vilumusi, olla loominguline ja vljenduslik.

Juhendaja toetab igati pilase iseseisvaid otsinguid ning isikuprase kekirja vljakujunemist.

Aine ppesisu

1. Vrvipetus.

Seadelidis philiste vrvikontrastide (soe-klm, hele-tume, komplementaarkontrasti) tajumiseks.

Vrvitoonide tundmine nede nimetuste jrgi.

2. Natrmort erinevatest materjalidest (karvased, siledad).

Pinnalis-dekoratiivne ldistav (kasutada erineva suurusega pintsleid), tppiv-puntistlik, laseeriv. (Maaliksitluse sidumine vrvipetusega). Kasutatav tehnika gua.

3. Natrmort valgetest esemetest.

Kasutusel ka kipsist ese. Valguses ja varjus sooja ning klma alatooni eristamine.

4. Inimese maalimine natuuri jrgi.

Portree.

5. Maalimine mlu jrgi maastik kui emotsioon.

Vaadeldakse mne tuntud kunstniku maastikumaali fotot. Seejrel alustatakse peast maalimist. lesanne on thelepanu ja vaatlusoskuse svendamiseks. Jlgitakse ka perspektiivi.

6. Abstrahheerimine.

Oma perekonna pildi muutmine abstraktseks pildiks.

7. Suvepraktika.

Kes soovib, vib osaleda phikooli pilastega suvepraktikal, mis toimub linnas mai kuus ja maal augustis 4 peva.

Kirjandus ainekava juurde

Olemasolev kirjandus Tartu Lastekunstikooli raamatukogus:Tempera- und gouache-malerei : eine praktische anleitung / Paulke, W., 1967

Mrksnad: guamaal; maalitehnikad; maalitehnoloogia; pikud; tempera

Tielik portreemaalimise kursus : sisaldab 42 kavandit, praktilisi ppetunde, soovitusi ja nuandeid [orig.: Complete portrait course] / Kask, V. , 2006

Mrksnad: figuurid; joonistamine; kunstipetus; maalikunst ; maalitehnikad; petamise metoodika; portreed

Uus kunstiraamat lastele / Watt, F., 2003

Mrksnad: akvarellmaal; joonistamine; kunstipetus; keline tegevus; ksiraamatud; lastekunst; maalitehnikad

Latvieu padomju akvarelgleznieciba = [albums] / Bems, R., 1974

Mrksnad: akvarellmaal; Lti; maalikunst

A concise history of watercolours / Reynolds, G,

Mrksnad: akvarellmaal; kunstiajalugu

13 akvarelli / Lember-Bogatkina, V; Smirnov, V, 1979

Mrksnad: akvarellmaal; eesti; maalikunstnikud; reproduktsioonid (kunst)

Boris Kustodiev : the artist and his work / Lebedeva, V,

Mrksnad: akvarellmaal; estampgraafika; joonistamine; Kustodijev, Boriss, 1878-

1927; lavakujundus; maalikunst ; maalikunstnikud; portreed; raamatuillustratsioon;

vene

Painting with oils / Monahan, P, 2000

Mrksnad: kunstipetus; kunstitehnikad; limaal

Amateur art = / Shkarovskaya, N. : , 1975

Mrksnad: maalikunst ; naivism; 20. saj. ; kunstialbumid

---

Valik trkiseid erinevate ajastute ja maade maalikunstist.PAGE 4