Maatulundusmaa sihtotstarbega katastriüksuste tegeliku ... · Eesti Maaülikool Geomaatika osakond Maatulundusmaa sihtotstarbega katastriüksuste tegeliku kasutamise ning võimalike

Eesti Maaülikool

Geomaatika osakond

Maatulundusmaa sihtotstarbega katastriüksuste tegeliku kasutamise ning võimalike meetmete välja

selgitamine põllu- ja metsamajanduse taristu arendamiseks kuni aastani 2020

Töövõtuleping nr 94 lõpparuanne

Tellija: Põllumajandusministeerium

Töö vastutav täitja: Siim Maasikamäe

Töö täitjad: Evelin Jürgenson

Mariliis Toom

Merit Mandel

Tartu 2013

Sisukord

Sissejuhatus......................................................................................................................6

1. Lepingu täitmise metoodika: üldine ülevaade..........................................................8 1.1. Erinevate probleemide olemus ja nende mõju metoodikale..................................8 1.2. Põllu- ja metsamajandusmaa iseloomustus erinevates registrites .........................9 1.3. Põllu- ja metsamajandusega seotud ruumilise teabe analüüs................................9 1.4. Maa kasutamise uurimine maaparandussüsteemidega aladel .............................10 1.5. Maatulundusmaa sihtotstarbega katastriüksuste tegeliku kasutuse analüüs .......11 1.6. Põllu- ja metsamajandusega seotud mõistete ja terminite analüüs......................13 1.7. Põllu- ja metsamajandusmaa pindala muutumiste prognoos aastaks 2020 ja

põllumajandustoodete tootmiseks vajaliku optimaalse pindala määratlemine......14

2. Maaressursside iseloomustamine erinevates registrites ........................................15 2.1. Maaressursside iseloomustamine maakatastri alusel (maakatastris)...................15 2.2. Maaressursside iseloomustamine Eesti Topograafilises andmekogus ................16 2.3. Maaressursside iseloomustamine Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni

Ametis....................................................................................................................17 2.4. Maaressursside iseloomustamine Statistikaametis..............................................18 2.5 Metsamaa ja metsavaru arvestuse metoodika ......................................................20

3. Põllumajandus- ja metsamaa iseloomustus Eesti Topograafilise Andmekogu andmetel ....................................................................................................................23 3.1. Andmed ja metoodika .........................................................................................23 3.2. Põllumajandus- ja metsamaa pind Eesti Topograafilise Andmekogu andmetel .26

4. Põllumajandus- ja metsamaa iseloomustus maakatastri andmetel......................30 4.1. Andmed ja metoodika .........................................................................................30 4.2. Põllumajandus- ja metsamaa pind maakatastri andmetel....................................32 4.3. Eesti Topograafilise Andmekogu ja katastri andmete erinevused põllumajandus-

ja metsamaa pinna iseloomustamisel.....................................................................33

5. Haritava maa iseloomustus Põllumajandus Registrite ja Informatsiooni Ameti põldude registri andmetel ........................................................................................39 5.1. Andmed ja metoodika .........................................................................................39 5.2. PRIA põllumassiivide jagunemine erineva sihtotstarbega maaks ja nende

paiknemine ETAK haritava maa suhtes. ...............................................................39

6. Maaparandussüsteemide registris registreeritud maa iseloomustamine.............41 6.1. Andmed ja metoodika .........................................................................................41 6.2. Maaparandussüsteemidega maa iseloomustus ....................................................43

3

6.3. Maaparandussüsteemide registri andmete võrdlus ETAK ja maakatastri andmetega..............................................................................................................47

7. Metsamaa arvestus Metsaregistris ..........................................................................49 7.1. Andmed ja metoodika .........................................................................................49 7.2. Metsaregistri andmete analüüsi tulemused .........................................................49

8. Haritava maa tegeliku kasutamise analüüs ortofotode visuaalse hindamise teel53 8.1. Andmed ja metoodika .........................................................................................53 8.2. Haritava maa võsastumine ..................................................................................55 8.3. Maaparandussüsteemide piires oleva haritava maa võsastumine........................56 8.4. PRIA põllumassiivide võsastumine ....................................................................56 8.5 Maade võsastumise põhjustest .............................................................................57

9. Põllu- ja metsamajanduse iseloomustamiseks kasutatavad terminid ..................60 9.1 Põllu- ja metsamajanduslikult kasutatava maa terminid ja definitsioonid

erinevates registrites ..............................................................................................60 9.2 Põllumajandusmaa mõistete definitsioonide ulatus .............................................80

10. Ettepanekud põllumajanduslikult kasutatava maa terminite ühtlustamiseks..82

11. Põllu- ja metsamajandusmaa muutumisega seotud uuringud ja prognoosid ...86 11.1. Põllumajandusmaa globaalset muutumist kirjeldavad uuringud ja prognoosid 86 11.2. Ülevaade Eesti põllu- ja metsamajandusliku maakasutuse tulevikuvisioonidest

...............................................................................................................................89

12. Ekspertide küsitlus Eesti põllu- ja metsamajandusmaa perspektiivse pindala ja kasutamise kohta ......................................................................................................91 12.1. Metoodika..........................................................................................................91 12.2. Kokkuvõte ekspertide arvamustest Eesti põllu- ja metsamajandusmaa

perspektiivide kohta...............................................................................................91

13. Põllu- ja metsamajandusmaa prognoosid aastani 2020......................................96 13.1. Optimaalsuse kriteeriumid ja optimaalsust mõjutavad tegurid põllu- ja

metsamajandusmaa prognooside koostamisel .......................................................96 13.2. Üldhinnang Eesti põllu- ja metsamajandusmaa pindala muutumise kohta

aastani 2020 ...........................................................................................................97 13.3. Põllumajandustoodete tootmiseks vajalik optimaalne pindala..........................97 13.4. Põllumajandusmaa säilitamiseks vajalikud tegevused ......................................99

14. Ettepanekud ja soovitused Eesti põllu- ja metsamajandusmaa kasutamise parandamiseks........................................................................................................101

Kokkuvõte....................................................................................................................106 Viidatud allikad ........................................................................................................108 Kasutatud õigusaktid ................................................................................................112 Kasutatud Statistikaameti andmebaasi materjalid....................................................113 Lisa 2.1. Katastriüksuste sihtotstarvete liigid...........................................................114 Lisa 2.2. Nähtused ETAK-s .....................................................................................115 Lisa 2.3. Kogutavad ja väljastatavad andmed Statistikaametis................................116

4

Lisa 2.4. Kõlviku-, põõsa- ja puuliigid Metsaregistris .............................................117 Lisa 2.5. Põllumajanduskultuurid PRIA-s................................................................118 Lisa 3.1. Vooluveekogude kirjeldused topograafiliste andmete kogus (ETAK) ja

nende arvestuslikud laiused (m) ..........................................................................119 Lisa 3.2. Teede kirjeldused topograafiliste andmete kogus (ETAK) ja nende

arvestuslikud laiused (m).....................................................................................120 Lisa 3.3. Haritava maa pind ja jaotus sihtotstarvete lõikes ETAK-i andmetel ........121 Lisa 3.4. Rohumaa pind ja jaotus sihtotstarvete lõikes ETAK-i andmetel ..............122 Lisa 3.5. Puistute pind ja jaotus sihtotstarvete lõikes ETAK-i andmetel .................123 Lisa 3.6. Metsa pind ja jaotus sihtotstarvete lõikes ETAK-i andmetel ....................124 Lisa 3.7. Põõsastike pind ja jaotus sihtotstarvete lõikes ETAK-i andmetel.............125 Lisa 3.8. Metsa osatähtsus puistute pinnast sihtotstarvete lõikes ETAK-i andmetel126 Lisa 4.1. Maakatastris registreeritud põllumajandus- ja metsamaa kõlvikute pinnad

(ha) sihtotstarvete lõikes (seisuga 14.05.2012) ...................................................127 Lisa 4.2. Haritava maa pindade võrdlus katastri registrite ja ETAK-i andmete alusel

(kõik haritavat maad sisaldavad katastriüksused) ...............................................128 Lisa 4.3. Haritava maa pindade võrdlus katastri registrite ja ETAK-i andmete alusel

(katastriüksused, kus katastri registrite andmetel on haritavat maad rohkem, kui ETAK-i andmetel) ...............................................................................................129

Lisa 4.4. Haritava maa pindade võrdlus katastri registrite ja ETAK-i andmete alusel (katastriüksused, kus katastri registrite andmetel on haritavat maad vähem, kui ETAK-i andmetel) ...............................................................................................130

Lisa 5.1. PRIA põllumassiivide jaotus maasihtotstarvete järgi................................131 Lisa 6.1. Maaparandusehitiste grupeerimine nende ehitusaasta järgi ......................132 Lisa 6.2. Maaparandussüsteemide eesvoolude paiknemine erineva sihtotstarbega

maal .....................................................................................................................134 Lisa 7.1. Korraldatud metsade pindala ja osatähtsus maa sihtotstarvete lõikes .......135 Lisa 7.2. Korraldatud metsade pindala ja osatähtsus maa sihtotstarvete lõikes RMK

hallatavatel maadel ..............................................................................................136 Lisa 7.3. Korraldatud metsade pindala ja osatähtsus maa sihtotstarvete lõikes maadel,

mis ei ole RMK haldusalas..................................................................................137 Lisa 8.1. Haritava maa võsastumine omavalitsuste ja astmete lõikes ......................138 Lisa 8.2. Haritav maa ja võsastumine uuritud omavalituste lõikes ..........................139 Lisa 8.3. PRIA põllumassiivide võsastumine...........................................................140 Lisa 12.1. Küsitletud eksperdid................................................................................141 Lisa 12.2. Ekspertküsitluse tulemused .....................................................................142

5

Töös kasutatud lühendid

ETAK – Eesti Topograafia Andmekogu

ESA – Eesti Statistikaamet

MaaKatS - Maakatastriseadus

Metsaregister – Metsaressursi arvestuse riiklik register

MSR – Maaparandussüsteemide register

MS – Metsaseadus

PRIA – Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet

RMK – Riigi Metsamajandamise Keskus

SMI – Statistiline metsainventuur

6

Sissejuhatus

Käesolev aruanne koondab Eesti Maaülikooli ja Põllumajandusministeeriumi vahel sõlmitud lepingulise uurimistöö (24.04.2012 sõlmitud töövõtuleping 94) tulemusi. Uuring viiakse läbi Eesti maaelu arengukava 2007-2013 raames ja selle eesmärk on põllu- ja metsamajanduse taristu parendamise ettepanekute väljatöötamine programmperioodiks 2014-2020.

Antud lepingu üldine eesmärk on välja selgitada maatulundusmaa sihtotstarbega katastriüksuste tegelik kasutamine ning võimalikud meetmed põllu- ja metsamajanduse taristu arendamiseks kuni aastani 2020. Uurimistöö raames lahendati järgmised põhiküsimused:

- töötati välja uuringute metoodika; - analüüsiti erinevates riiklikes andmekogudes sisalduvat teavet ja Statistikaameti

poolt väljastavat teavet haritav maa (põllumaa, aianduslik maa), rohumaa (looduslik rohumaa või püsirohumaa, ajutine rohumaa) ja metsamaa kohta;

- analüüsiti põllumajanduslikult kasutatava või selle potentsiaaliga maa (põllumajandusmaa) erinevaid mõisteid ja termineid;

- analüüsiti maaparandussüsteemidega maa kasutamist; - uuriti ortofotode visuaalse vaatluse teel haritava maa kasutamist ja selgitati välja

selle maa võsastumise ulatus; - korraldati ekspertide küsitlus põllu- ja metsamajandusmaa perspektiivsete pinda-

de kohta; - koostati ettepanekud tegevuste kohta, mis on vajalikud põllumajandusmaa

säilitamiseks ja optimaalse kasutuse tagamiseks; - koostati ettepanekud ja soovitused põllu- ja metsamajandusmaa otstarbekaks

kasutamiseks aastani 2020.

Uurimiseks vajalikud empiirilised andmed pärinevad: - erinevatest Eesti maa- ja metsaressurssi iseloomustavatest registritest; - erinevates institutsioonides kasutatavad juhendid ja muud dokumendid; - ekspertide küsitlusest; - intervjuud erinevate ametkondade töötajatega.

Lisaks empiirilistele andmetele analüüsiti erialakirjandust, et selgitada välja uuritavate küsimuste üldine taust ja maaressursside kasutamist mõjutavad globaalsed tegurid.

Aruande esimeses osas on toodud üldine ülevaade töö koostamise metoodikast. Lisaks sellele on aruande mitmes osas täpsemalt kirjeldatud metoodikat, mida kasutati konkreetse küsimuse uurimisel. Aruande sisulised osad, mida on kokku 14, on jagatavad neljaks grupiks. Esimesse gruppi kuuluvad aruande need osad, mis annavad ülevaate ruumiandmetega tehtud analüüside kohta. Teise grupi osades on analüüsitud erinevaid maaga seotud mõisteid ning tehtud sellega seonduvaid ettepanekuid ja

7

soovitusi. Kolmanda grupi moodustavad need aruande osad, mis käsitlevad põllu- ja metsamajandusmaa perspektiivset muutumist. Neljandas grupis on ainult üks osa (14.) ning see koondab ettepanekuid ja soovitusi põllu- ja metsamajandusmaa paremaks kasutamiseks aastani 2020.

Aruande lisades on toodud erinevate analüüside tulemusena saadud mahukamad tabelid või muud abistava tähendusega materjalid. Lisade numbrid on kooskõlas nende osade numbritega, millede juurde nad kuuluvad. Seepärast ei ole lisade numeratsioon pidev. Näiteks puuduvad lisad numbriga 1 sest selle osaga seoses lisasid ei olnud.

Mitmes lisas on kasutatud enam mitte kehtivaid maa sihtotstarbeid, näiteks põllu-majandusmaa. Põhjus on selles, et vaatamata sellele, et mitmed sihtotstarbed enam ei kehti (neid ei omistata maaüksustele) on paljudes maakatastri kirjetes siiski veel kasutusel ka vanad sihtotstarbed ja andmebaasist päringuid tehes tulevad need eraldi grupina välja. Lisades on andmed päringu tulemusena saadud kujul (neid ei ole ühendatud teiste gruppidega). Töö põhitekstis on maa sihtotstarbed parema ülevaatlikkuse huvides grupeeritud ja põllumajandusmaa sihtotstarbega maa on ühendatud maatulundusmaaga. Analoogiliselt on toimitud ka mitmete teiste sihtotstar-vetega.

8

1. Lepingu täitmise metoodika: üldine ülevaade

1.1. Erinevate probleemide olemus ja nende mõju metoodikale Kogu lepingulise töö problemaatika võib üldjoontes kaheks jagada: a) olemasoleva olu-korra uurimine ja analüüsimine ning b) hinnangud ja prognoosid põllu- ja metsmajan-dusmaa perspektiivse kasutamise kohta. Mõlemad eelnimetatud probleemide valdkon-nad jagunevad veel omakorda detailsemalt erinevateks suundadeks ja alamvaldkonda-deks. Skemaatilise ülevaate jagunemisest annab tabel 1.1.

Tabel 1.1. Ülevaade uurimisküsimustest ja kasutatavatest meetoditest

Uurimisküsimused Ülesannete lahendamiseks kasutatava teabe iseloom

Kasutatavad meetodid

Olemasoleva olukorra uurimine

Põllu- ja metsamajandusmaa iseloomustus erinevates registrites

Riiklikes registrites olev avalik (ja ametlik) teave, mille osas puudub ruumiinfo

Registritees olevate andmete kirjeldamine

Põllu- ja metsamajandusega seotud ruumilise teabe analüüs

Riiklikes registrites olev maaressursse iseloomustav ruumiinfo

Erinevad GIS analüüsid, näiteks kattuvuste leidmine.

Maa kasutamise uurimine maaparandussüsteemidega aladel

Maaparandussüsteemide registris, maakatastris ja ETAK-s olev ruumiinfo

Erinevad GIS analüüsid, näiteks kattuvuste leidmine.

Maatulundusmaa sihtotstarbega katastriüksuste tegeliku kasutuse analüüs

Avalikult kasutatavad ortofotod (Maa-amet)

Haritava maa ja rohumaade seisundi visuaalne hindamine

Põllu- ja metsamajandusega seotud mõistete ja terminite analüüs

Definitsioonid erinevates õigusaktides, juhendites jm dokumentides

Definitsioonide võrdlemine ja nende vaheliste suhete analüüs

Hinnangud ja prognoosid põllu- ja metsmajandusmaa perspektiivse kasutamise kohta

Põllu- ja metsamajandusmaa pindala muutumiste prognoos aastaks 2020 Põllumajandustoodete toot-miseks vajaliku optimaalse pindala määratlemine

EL, FAO jt institutsioonide materjalid ning teadlaste uurimused, mis käsitlevad maaressursside kasutamise perspektiive. Eesti ekspertide hinnangud.

Stsenaariumite koostamine, eksperthinnangud ja analoo-giate meetodid. Põllu- ja metsamajandusmaa kasuta-mist käsitleva teaduskirjan-duse analüüs ja üldistamine

Soovitused põllumajandustoodete tootmiseks vajalikust pinnast ülejääva maa kasutamiseks

Kogu eelnimetatud ja üldistatud teave.

Eelnevalt kogutud ja analüü-situd materjalide süntees

Tabelist 1.1 nähtub, et lepingulise töö täitmisel tuleb kasutada väga erinevaid meetodid. Põhjus ja vajadus kasutada erinevaid meetodeid tuleneb uuritavate küsimuste olemusest ja kasutada olevast teabest. Järgnevalt on aruande käesolevas osas uurimistöö metoodi-

9

kat kirjeldatud ainult lühidalt ja üldistatult. Selline kirjeldus peaks looma tööst tervikpil-di. Igat konkreetset uurimisküsimust käsitlevas osas on vajadusel kirjeldatud vastavat metoodikat põhjalikumalt, et oleks igati tagatud selge arusaamine tehtud töödest.

1.2. Põllu- ja metsamajandusmaa iseloomustus erinevates registrites Maaressursside, sh põllu- ja metsamajandusmaa, arvestus erinevates registrites toimub erinevatel eesmärkidel ja andmete saamiseks kasutatakse erinevaid meetodeid. Ka on maa jagamine erinevateks liikideks (eelkõige kõlvikuteks) erinevates registrites sageli erinev. Kõige selle tulemuseks on see, et erinevates registrites olevat teavet on raske võrrelda ja omavahel siduda. See on küsimus maaga ja maa kasutamisega seotud mõis-tetest ja terminitest. Formaalselt võib põllu- ja metsamaa iseloomustamist erinevates registrites ning maaga seotud terminoloogiat vaadelda kui erinevaid probleeme. Siiski tuleb arvestada, et need kaks valdkonda on omavahel seotud ja mõjutavad üksteist vastastikku.

Põllu- ja metsamajandusmaa üldine iseloomustus erinevates registrites on toodud käesoleva aruande osas 2. Igat registrit on vaadeldud eraldi ja kirjeldatud on järgmisi aspekte:

- registri pidamise eesmärk, otstarve; - registri õiguslik alus; - registris olev teave; - täiendavad märkused ja kommentaarid, kui neid on.

1.3. Põllu- ja metsamajandusega seotud ruumilise teabe analüüs Andmed põllu- ja metsamajandusmaa kohta on erinevates registrites väga erinevas vor-mis. Ka sisu osas on olulisi erinevusi. Kõige üldisemas plaanis tuleb põllu- ja metsa-majandusmaad iseloomustavad registrid jagada kaheks selle alusel, kas vastav teave on ruumiliselt lokaliseeritud või mitte. Kui andmed on lokaliseeritud, siis saame rääkida ruumiandmetest (või ruumilistest andmetest), vastasel korral mitte. Selgelt ruumiand-mete haldamisele orienteeritud registrid on näiteks ETAK ja maaparandussüsteemide register (MSR). Nende registrite korral on põhimõtteliselt (kui ei ole vigu) üheselt määratu iga ruumipunkti sisu. Teisisõnu öeldes on iga punkti kohta ruumis üheselt teada, mis seal asub.

Selle kõrval on registrid, mille korral saame rääkida andmete osalisest lokaliseerimisest või lokaliseeritusest. Sellesse gruppi kuuluvad näiteks maaregister (kataster) ja mitmed PRIA registrid, kus on tegemist ruumiandmetega. Iga katastriüksuse piirid on maare-gistris küll üheselt määratud ja nende piires on teada (määratud) ka sihtotstarbed. Samas ei ole maaregistris määratud katastriüksuste piiridesse jäävate kõlvikute asukohad. Tärk-andmetena on teada ainult kõlvikute pindade arvulised väärtused. Mõnevõrra sarnane on olukord ka näiteks PRIA põllumassiivide registriga. Kui suuremal põllumassiivil on

10

mitu toetuse saajat/taotlejat, siis mitte alati ei ole teada nende täpne asukoht põllumas-siivi sees.

Kõige selle kõrval on registrid, näiteks ESA andmebaasides olevad andmed, mis ei ole ruumiliselt üldse lokaliseeritud või siis on lokaliseeritud väga üldiselt. Näiteks andmete esitamine maaressursside kohta kohalike omavalitsuste lõikes, kui seda on üldse tehtud, on maaressursi iseloomustavate andmete küllalt suur üldistus ja sellist teavet on raske, kui mitte võimatu, tulemuslikult kasutada koos teistes registrites olevate andmetega täpsemate analüüside tegemiseks.

Kui ruumiandmed on piisava täpsusega lokaliseeritud, siis annab erinevates registrites olevate andmete kooskasutamine sageli olulisel määral täiendavat teavet. Nii näiteks on paindlikult võimalik välja tuua väga mitmeid piirkondlikke erinevusi. Selle kõrval on antud töö seisukohast olulisem siiski see, et asukoha info võimaldab siduda erinevate registrite andmeid, mis ilma asukoha infota oleks võimatu.

Kõik ruumiandmete töötlemised tehakse ArcGIS tarkvaraga. Kui algandmestik on MapInfo vormingus siis, konverteeritakse see ArcGIS vormingusse (shape vorming). Põllu- ja metsamaaga seotud ruumilise teabe uurimiseks kasutatakse valdavalt järgmisi geoinformaatika põhivõtteid:

- andmete analüüsideks ettevalmistamine (korrastamine), kus see vajalik on; - päringute tegemine üldistatud andmete saamiseks erinevatest registritest; - erinevates registrites olevate andmete ühendamine nende asukoha alusel; - erinevates registrites olevate ruumiandmete kattuvusülesannete (owerlay)

lahendamine eesmärgiga siduda erinevates registrites olevat teavet.

Lisaks otseselt geoinformaatika võtetele põllu- ja metsamaaga seotud ruumilise teabe analüüsimisel kasutatakse teatud juhtudel ka nö GISi väliseid võtteid. See tähendab, et vastavad arvutused tehakse mitte GIS tarkvaraga vaid mingi teise tarkvaraga. Sellised arvutused on seotud eelkõige ETAK-i andmete töötlemisega, kus kaardil on tegemist kattuvate nähtustega, mis reaalses maailmas siiski ei kattu. Täpsemalt on selliseid arvutusi kirjeldatud aruande vastavaid küsimusi käsitlevates osades.

Uurimistöö strateegia seisukohalt võttes jagatakse põllu- ja metsamaaga seotud ruumili-se teabe analüüs kaheks grupiks. Esmalt vaadatakse registrite sisu eraldi, sh ka kattuvus-ülesannete lahendamisega saadud täiendav info. Selliste analüüside näiteks on ETAK-i andmete analüüs katastriüksuste sihtotstarvete lõikes. Teise gruppi kuuluvad analüüsid, millede eesmärk on välja tuua erinevate registrite andmete erinevused, eelkõige erine-vuste ulatus ja iseloom. Teise grupi analüüsides näiteks on ETAK-i nähtuste ja katastris registreeritud kõlvikute võrdlemine.

1.4. Maa kasutamise uurimine maaparandussüsteemidega aladel Vastavalt uurimistöö lepingu lisa (Tehniline kirjeldus) punktile 3.1.2. tuleb eraldi uurida maaparandussüsteemidega alade kasutamist. Tehnilises mõttes on valdavalt tegemist tüüpilise ruumilise teabe analüüsiga, mida on kirjeldatud aruande eelmises (1.3) osas. Siiski on siin ka teatud probleeme ja iseärasusi, mida järgnevalt on selgitatud.

11

Maa kasutamise uurimiseks maaparandussüsteemidega aladel tuleb kasutada vähemalt kolme erinevat andmestikku: a) maaparandussüsteemise andmestik (eelkõige alad regu-leeriva võrgu kohta); b) maakatastri andmestik ja c) ETAK-i andmestik. Vajaliku tule-muse saamiseks tuleb kasutada kõigi nimetatud registrite andmeid omavahelises seoses. Lisaks nimetatud andmestikele saab piiratud ulatuses kasutada ka ortofotosid.

Maaparandussüsteemide registri andmestik määrab eelkõige alad, mida tuleb uurida. Maakatastri andmetel saab määrata millise sihtotstarbega maal maaparandussüsteemid asuvad ja ETAK-i andmed annavad teabe maa võimaliku kasutamise kohta. Maaparan-dussüsteemidega maa tegeliku kasutamise hindamine ortofotode abil kogu Eesti ulatu-ses on väga töömahukas ja antud lepingu mahtu arvestades ei ole see võimalik. Küll aga saab seda teha valikuliselt koos maatulundusmaa sihtotstarbega katastriüksuste tegeliku kasutuse analüüsimisega. Täpsemalt on seda kirjeldatud aruande järgmises osas (osa 1.5).

1.5. Maatulundusmaa sihtotstarbega katastriüksuste tegeliku kasutuse analüüs Põllumajandusmaa, sh maatulundusmaa sihtotstarbega maa, kasutamise analüüsid tehakse Maa-ameti ortofotode alusel kameraalselt. Selle analüüsiga hinnatakse põllumajandusmaa kasutamist või mittekasutamist. Seda, kuidas (milliste kultuuride kasvatamiseks) maad kasutatakse, ei uurita. Töö käigus hinnatakse visuaalselt põllumajandusmaa kõlvikute (põld, rohumaad) võsastumist. Maa-ameti geoportaalis olevate üldkasutatavate värvilist ortofotode kvaliteet on üldjuhul piisavalt hea, et hinnata põllmajandusmaa võsastumist. Seejuures tuleb arvestada siiski sellega, et ortofotode uuendamine toimub nelja aastase tsükliga. Seepärast on igal ajahetkel kasutuse ühe, kahe, kolme ja nelja aasta vanused ortofotod, millest tekivad erinevate alade võrreldavuse probleemid. Maa-ameti geoportaali kasutamisel on ka hea võimalus kasutada ortofotodele lisaks põhikaardi ja teiste kaartide teavet. Joonisel 1.1, mis koosneb kahest osast on toodud näide olukorrast, kus haritaval maal kasvab tegelikult juba võsa ja seda maad ei kasutata põllumajandussaaduste tootmiseks.

Põllumajandusmaa võsastumise hindamisel on vähemalt kaks dimensiooni: esiteks võ-sastumise intensiivsus ja teiseks selle territoriaalne ulatus. Neid kahte dimensiooni on vaja selgelt eristada ja iseloomustada ka erinevate näitajatega (parameetritega). Seda seepärast, et tegelikkuses kombineeruvad need parameetrid erinevalt; üksikud põõsad võivad olla suurel alal ja teisalt võib intensiivne võsastumine esineda mingi suurema välja piiratud alal.

Käesolevas töös kasutatud põllumajandusmaa võsastumise intensiivsust ja ulatust iseloomustavad konkreetsed skaalad on toodud osas 8.1, milles kirjeldatakse täpsemalt ETAK-i haritava maa võsastumise uuringuid.

12

Joonis 1.1. Ortofoto ja põhikaardi võrdlemine näitab, et haritaval maa kasvab tegelikult võsa. Allikas: Maa-ameti geoportaal

Käesoleva uurimistöö mahtu arvestades ei olnud võimalik hinnata ortofotode põhjal kogu Eesti ulatuses põllumajandusmaa tegelikku kasutamist. Seepärast tehakse valik, mis peab tagama, et uurimistulemused iseloomustaksi võimalikult hästi kogu Eestit. Käesoleval juhul valiti igast maakonnast üks vald ja nende ulatuses viiakse läbi vastavad uuringud. Uurimiseks võetakse vallad, milledes haritava maa osatähtsus on kõige lähedasem vastava maakonna samale näitajale.

Uuringualade valimine juhuvalimina kaardilehtede kaupa ei ole antud töö iseloomu arvestades otstarbekas. Seda eelkõige seepärast, et kaardilehe raamid lõikaksid suure osa maatulundusmaa katastriüksustest pooleks ja see muudaks keerulisemaks tulemuste interpreteerimise.

13

1.6. Põllu- ja metsamajandusega seotud mõistete ja terminite analüüs Põllu- ja metsamajandusega seotud mõistete ja terminite analüüsiks on kasutatud erinevates riiklikes andmekogudes (maakataster, maaparandussüsteemide registri, PRIA, metsaressursi arvestuse riiklik register) vabalt kättesaadavaid materjale. Lisaks on töö edasist käiku arvestades analüüsitud ka ETAK-s sisalduvat ning kuna maaparandussüsteemide registri aluseks on ETAK, siis korduste vältimiseks on see antud analüüsist välja jäetud.

Maakatastri (edaspidi ka kataster) mõistete ja terminite käsitlemiseks on kehtiva ja alternatiivse redaktsiooni puudumise tõttu kasutatud kuni 17.10.2003 kehtinud määruses „Kõlvikute kaardi ning maa kvaliteedi ja hindamise kaardi koostamise korra kinnitamine“ toodud mõisteselgitusi. Kehtiva maakatastriseaduse (MaaKatS) järgi fikseeritakse maakatastris katastriüksuse kõlvikute pindalad ja sihtotstarve või sihtotstarbed (MaaKatS § 18 lg 1). Sellest tulenevalt on defineeritud sihtotstarve maatulundusmaa, kui põllumajandussaaduste tootmiseks või metsakasvatuseks kasutatav maa või maa, millel on metsa- või põllumajanduslik potentsiaal (Katastriüksuse sihtotstarvete liigid ja nende määramise kord § 6 lg 9). Maatulundusmaa sihtotstarbe koosseisu arvatakse järgmised kõlvikud: haritav maa, metsamaa, looduslik rohumaa, õuemaa ja muu maa. Maatulundusmaa hulka loetakse ka need maa-alad, mida ei kasutata põllumajandussaaduste tootmiseks või metsa kasvatamiseks, kuid millele ei määrata muud sihtotstarvet, kuna nendel on metsa- või põllumajanduslik potentsiaal. (Katastriüksuse sihtotstarvete liigid ja nende määramise kord § 7 lg 4) Praegu kehtivad õigusaktid kõlvikuid eraldi edasi ei defineeri.

PRIA terminoloogia käsitlemisel on kasutatud registrist vabalt kättesaadavat 2012. aasta pindalatoetuste taotlust, mis muuhulgas sisaldab ka seal kasutatavate mõistete selgitusi. Samas toimub registri koduleheküljel aktiivne viitamine ka pindalatoetuste põhimõistete failile, kuhu on koondatud vastavate õigusaktidega kinnitatud ja registris kasutatavad mõisted. Seetõttu on järgnevas analüüsis käsitletud mõlemaid faile.

Metsaressursi arvestuse riiklik register (edaspidi metsaregister) lähtub Metsaseadusest, „Metsa korraldamise juhendist” ning „Metsaressursi arvestuse riikliku registri põhimäärusest”, millele on ka käesolevas töös tuginetud. Statistikaameti teabe analüüs põhineb eelkõige hiljuti (30.07.2012) välja antud taskuteatmikul „Põllumajandus arvudes 2011“, kuid lisaks sellele on vaadeldud ka registriandmete päringute juurde kuuluvaid mõisteselgitusi. ETAK-i mõistete ja terminite analüüsiks on kasutatud „Topograafiliste andmete kaardistusjuhendit”, kus on selgelt välja toodud kaardistatavad nähtused, nende tunnetus- ja piiritluskriteeriumid ning nähtuste omadused.

Nimetatud registrite põllu- ja metsamajandusega seotud mõistete ja terminite analüüsiks on esialgu esitatud erinevate registrite mõistete definitsioonid ja selgitused, seejärel vas-tavate mõistete terminiloogiline võrdlus ja analüüs.

14

1.7. Põllu- ja metsamajandusmaa pindala muutumiste prognoos aastaks 2020 ja põllumajandustoodete tootmiseks vajaliku optimaalse pindala määratlemine Põllu- ja metsamajandusmaa pindala muutumiste prognoosimine ja tootmiseks vajaliku optimaalse pindala määramine on omavahel tihedalt seotud küsimused ja seepärast tuleb neid ka koos käsitleda. Prognooside koostamiseks on võrdlemisi palju erinevaid meeto-deid, kuid mitte kõik nad ei ole antud juhul kasutatavad. Nii näiteks ekstrapoleerimise meetod, mis on tehniliselt lihtne kui vajalikud andmed on olemas, ei ole antud juhul kasutatav. Seda kahel põhjusel. Esiteks puuduvad usaldusväärsed andmed, mis kirjel-daksid korrektselt lähiminevikus toimunud muudatusi maaressursside kasutamise vald-konnas. Teiseks põhjuseks on asjaolu, et ekstrapoleerimise meetodi kasutamine lähtub eeldusest, et senised protsessid jätkuvad ilma, et toimuks kvalitatiivseid muutusi.

Tuleviku arengute prognoosimiseks saab kasutada teiste meetodite hulgas ka stsenaariu-mite meetodit. Seda meetodit kasutatakse erinevate arenguvariantide genereerimiseks ja modelleerimiseks. Käesoleva töö algetapis oli plaanis koostada ka stsenaariumid põllu- ja metsamajandusmaa muutust käsitlevate erinevate variantide kohta. Sellest loobuti kahel põhjusel. Esiteks viitasid ekspertide arvamused valdavalt ühele arengusuunale ja nende hinnangul vajadus põllumajandusmaa järele ei vähene. Teiseks põhjuseks, mis andis aluse stsenaariumitest loobumiseks, on maailmas valitsevad trendid, mille järgi haritava maa pind ühe elaniku kohta lähima 20-40 aasta jooksul ühe elaniku kohta väheneb oluliselt. Seepärast ongi käesolevas uurimistöös põllu- ja metsamajandusmaa pindala muutuse prognoosimisel ja tootmiseks vajaliku optimaalse pindala määramisel võetud aluseks ekspertide hinnangud Eesti maaressursside perspektiivse seisundi kohta ja kirjanduses avaldatud seisukohad maaressursside perspektiivse kasutamise kohta maailmas. Kasutatud on erinevaid materjalide ja üldjoontes on need järgmised:

- erinevate uurimistööde tulemused, sealhulgas teadusartiklid; - rahvusvaheliste institutsioonide (FAO, Maailmapank, OECD jt) publikatsioonid,

mis käsitlevad maaressursside kasutamist ja sellega seotud arengutrende; - poliitilised programmid ja seisukohavõtud; - mitmesugused õigusaktid, sh Euroopa Liidu vastavasisulised õigusaktid.

Publitseeritud materjalide kasutamine põimub läbi kõigi prognoosi koostamise meeto-dite ja võtetega.

15

2. Maaressursside iseloomustamine erinevates registrites

2.1. Maaressursside iseloomustamine maakatastri alusel (maakatastris) Maakataster on riigi põhiregister, mille pidamise alused, katastri pidamise eesmärgi, katastriüksuste registreerimise korra, katastriandmete koosseisu ja nende töötlemise korra ning katastri finantseerimise korra sätestab maakatastriseadus. Katastri pidamise eesmärk on maa väärtust, maa looduslikku seisundit ja maa kasutamist kajastava informatsiooni registreerimine katastris ning informatsiooni kvaliteedi, säilimise ja avalikkusele kättesaadavuse tagamine (MaaKatS § 11 lg 2). MaaKatS § 11 lg 2 järgi on katastriandmed aluseks ruumiandmeid sisaldavate infosüsteemide loomisel ja arendamisel. Samas on ruumiandmete seaduse (RAS) § 69 järgi olemasolevate ETAK-i andmete kasutamine kohustuslik teabevaldajate andmekogude pidamisel, andmete töötlemisel ja ruumiandmeteenuste osutamisel juhul, kui teabe hõivel või kasutamisel tuleb lähtuda topograafilistest ruumiandmetest. Kahe seaduse vastavate sätete võrdlemine näitab, et erinevates olukordades tuleb juhinduda erinevatest õigusaktidest.

Statistilist teavet katastrisse kantud maa kohta Maa-amet otseselt ei avalda. Seda teeb oma andmebaaside kaudu Statistikaamet. Tabel 2.1 annab ülevaate katastrisse kantud maa kohta katastriüksuste sihtotstarvete lõikes.

Tabel 2.1. Katastriüksuste pindala sihtotstarvete lõikes seisuga 31.12. 2011

Sihtotstarve Pindala (ha) Elamumaa 78 683,6 Ärimaa 7132,8 Tootmismaa 24 590,8 Mäetööstusmaa 41 557,8 Sotsiaalmaa 20 406,6 Veekogude maa 5169,5 Transpordimaa 46 526,0 Jäätmehoidlamaa 5775,5 Riigikaitsemaa 18 540,0 Kaitsealune maa 148 807,5 Maatulundusmaa 3 576 154,8 Sihtotstarbeta maa 3995,6 Sihtotstarve määramata 0,5 Kokku 3 977 341,0 Allikas: Statistikaamet. Maakatastri andmete Statistikaametis esitamise metoodika aluseks on katastriüksuste sihtotstarbelise jaotuse liigid, mis on määratletud Vabariigi Valitsuse määrusega

16

24.01.1995 nr 36 “Katastriüksuse sihtotstarvete liikide ja nende määramise aluste kinnitamine” (RT I 1995, 13, 150). Vabariigi Valitsuse määrusega 23.10.2008 nr 155 “Katastriüksuse sihtotstarvete liigid ja nende määramise kord” (RT I 2008, 46, 260) muudeti katastriüksuse sihtotstarbelise jaotuse liike, sh definitsioone ja tunnistati kehte-tuks senikehtinud määrus. Katastriüksuste määratlemine uue korra alusel pole veel lõpu-ni jõudnud ning Statistikaamet avaldab koostöös Maa-ametiga andmed varemkehtinud määruses toodud liigituse järgi. (Maakasutuse muutumine)

2.2. Maaressursside iseloomustamine Eesti Topograafilises andmekogus Vastavalt Eesti topograafilise andmekogu asutamise ja andmekogu pidamise põhimää-rusele on ETAK Maa-ameti kui riigiasutuse poolt peetav andmekogu, mis on katastri aluskaartide uuendamise ja tootmise allikaks ning katastrikaartidele topograafiliste ruumiandmete allikaks.

ETAK on Maainfosüsteemi osa ja moodustab Eesti Riikliku Ruumiandmete infrastruk-tuuri aluse (Eesti topograafiliste andmekogude pidamise põhimäärus § 2 lg 3). Tehno-loogiliselt on ETAK geoinfosüsteem ehk riistvara, tarkvara ja andmete kogum, mis võimaldab koguda, hallata, analüüsida ja kuvada ruumilist informatsiooni. (Ülevaade Eesti … 2006: 2)

ETAK pidamise eesmärgiks on (Eesti topograafilise andmekogu pidamise põhimäärus § 2 lg 1):

1. Eestit katvate topograafiliste ruumiandmete andmehõive ning topograafiliste ruumiandmekogumite ja kaartide tootmise korraldamine;

2. ühiskonna varustamine ajakohaste ning kvaliteetsete ruumiandmete, ruumiandmeteenuste ja ruumiandmete baasil valmistatud kaartidega;

3. riigi ja kohalike omavalitsuste andmekogude varustamine topograafiliste ruumiandmetega, vastavates andmekogudes hallatavate objektide kohta;

4. Euroopa Ühenduse ruumiandmete infrastruktuuri rajamist käsitlevate õigusaktide rakendamine.

Ülevaate põllu- ja metsamajandus kõlvikutest ETAK-i andmetel annab tabel 2.2. Andmed selles tabelis on saadud ETAK-i andmebaasist tehtud päringute abil.

Tabel 2.2. Põllu- ja metsamajandust iseloomustavad kõlvikud ETAK-i andmetel, 2011*

Näitajad Pindala (ha) Haritav maa 1 053 467 põld 1 049 226 aianduslik maa 4241 Rohumaa 271 437 Puistud 2 334 599 mets 2 302 928 põõsastikud 31 671 *Joonobjektide (teed, kraavid jm.) all olev pind ei ole maha arvestatud.

ETAK-i andmeid uuendatakse pidevalt vastavalt uue teabe saamisel aeropildistamiste kaudu. Andmete uuendamine kätkeb endas stereo- ja välikaardistamise teel, kasutades Maa-ametilt saadud lähtematerjale, ETAK-s olemasolevate andmete vastavusse viimist

17

looduses esinevale situatsioonile ja olemasolevates andmetes vigade (juhendile mitte-vastavuste) parandamist nende ilmnemisel. (Topograafiliste andmete … 2010: 5)

Olemasolevates ETAK-i andmetest on parandatud varasemate kaardistuste andmete topoloogia jms vead, erandiks on sisulised vead, mida ei ole võimalik parandada täiendava stereo- või välitööta. Sellised vead tuleb uuendamise käigus parandada. Andmeuuendusbaasis võib olla objekte, millel puuduvad nõutavate atribuutide väärtused. Need tuleb kaardistuse käigus täita, sõltumata sellest kas objekti ruumikuju või asukoht on muutunud või mitte. (Topograafiliste andmete … 2010: 5)

Andmeid tuleb uuendada stereokaardistuse teel, viies andmed vastavaks situatsioonile, mis oli looduses pildistamise hetkel (Topograafiliste andmete … 2010: 5). Stereokaar-distamisele lisaks tuleb teostada täiendav välikontroll. Välikontroll on vajalik kui:

1. Stereokaardistaja on tuvastanud tundmatu objekti, objekt on lisatud tundmatute objektide kihti ning objekti olemus ja atribuudid tuleb täpsustada väljas;

2. Stereokaardistaja ei ole olnud kindel objekti ruumikujus (nt asub varjus) või on kahelnud atribuudiväärtuste tõesuses, ning on saatnud objekti välitöösse (atribuut vajalik). Objekti ruumikuju ja atribuudiväärtused täpsustatakse väljas. (Topograafiliste andmete … 2010: 5)

Topograafiliste andmete uuendamistööde hankimisel riigihanke teel teeb Maa-amet kaardistatava piirkonna ulatuses tuumandmebaasis olevatest andmetest väljavõtte ESRI geoandmebaasi. Selline geoandmebaas kujutab endast väljavõtet ETAK-s olevatest topograafilistest andmetest kindlaksmääratud piirkonna kohta koos eelnevalt valmis tehtud andmemudeli ning defineeritud reeglitega andmete domeenide, alamtüüpide, seoste, klassifikatsiooni ning topoloogia reeglitega (edaspidi ka andmeuuendusbaas). (Topograafiliste andmete … 2010: 5)

Kaardistamise tulemusel antakse kaardistaja poolt Maa-ametile andmeuuendusbaasis teostatud muudatused geoandmebaasi replikatsioonina. Lisaks antakse täielik koopia andmeuuendusbaasist. Maa-amet teostab üleantud andmetele vajalikud kvaliteedikont-rollid. Kui andmed vastavad nõuetele, siis võtab Maa-amet andmed vastu, kui andmed ei vasta nõuetele, siis tagastatakse andmeuuendusbaas kaardistajale nõuetele mittevasta-vuste ja vigade likvideerimiseks. (Topograafiliste andmete … 2010: 5)

2.3. Maaressursside iseloomustamine Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametis PRIA on Eesti Vabariigi Põllumajandusministeeriumi valitsemisalas olev valitsus-asutus, mille tegevusvaldkonnaks on riiklike toetuste ning Euroopa Liidu põllu-majanduse ja maaelu arengu toetuste ning Euroopa Kalandusfondi toetuste andmise korraldamine, seadusega ettenähtud põllumajandusega seotud riiklike registrite ja muude andmekogude pidamine, nende andmete töötlemine ning analüüsimine (Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti põhimäärus).

PRIA registrite iseloomulikuks jooneks on, et nad ei ole kõiksed. Ülevaate põldude maakasutusest PRIA registrites annab tabel 2.3. PRIA-l puudub teave sellise põllu-majandusmaa kohta, mille kohta ei ole taotlusi esitatud.

18

Tabel 2.3. 2012. aasta pindalataotlustele märgitud põldude maakasutus

Maakasutus Taotletud pind (ha) Looduslik rohumaa 37 004 Mustkesa 9378 Pikaajaline rohumaa 249 821 Põllukultuurid 615 708 Püsikultuurid 2 975,00 Poollooduslikud kooslused 26 552 Kokku 941 438 PRIA andmekogumismetoodika on eelkõige taotluste põhine. See tuleneb PRIA ülesannete iseloomust. PRIA ülesandeks on lisaks erinevate toetuste menetlemisele ka riiklike registrite – põllumajandusloomade registri ning põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registri pidamine. Põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrisse kantakse vastavalt registri pidamise põhimääruse alusel andmed kõigi isikute kohta, kes taotlevad PRIA-lt Euroopa Liidu või riiklikke toetusi; samuti tootmiskvoodi või riikliku koguse määramise, impordi- või ekspordilitsentsi, eksporditoetuse või seestöötlemise sertifikaadi taotlemisel. Registrisse kantakse ka kliendid, kes esitavad pakkumisi või taotlevad eelnevat heakskiitu turukorraldusabinõudes osalemiseks ning isiku- ja kontaktandmed loomapidajate kohta; andmed põllumassiivide kohta. (Registrid)

2.4. Maaressursside iseloomustamine Statistikaametis Statistikaamet on riigiasutus Rahandusministeeriumi haldusalas ja tema põhiülesanne on pakkuda ametiasutustele, äri- ja teadusringkondadele, rahvusvahelistele organisat-sioonidele ning üksikisikutele usaldusväärset ja objektiivset infoteenust Eesti keskkon-na, rahvastiku, sotsiaalvaldkonna ja majanduse olukorra ning trendide kohta. Riiklik statistika on kooskõlas rahvusvaheliste klassifikaatorite ja meetoditega ning vastab erapooletuse, usaldusväärsuse, asjakohasuse, tasuvuse, konfidentsiaalsuse ja läbipaist-vuse põhimõttele. Statistika tegemisel lähtub Statistikaamet riikliku statistika seadusest. (Statistikaametist)

Statistikaamet on tugevalt orienteeritud põllumajanduslike majapidamiste struktuuri uuringutele ja see mõjutab ka uurimismetoodikat. Põllumajanduslike majapidamiste struktuuri uuringuga (edaspidi „struktuuriuuring“) uuritakse põllumajanduse struktuuri ja selle muutusi. Erinevalt teistest põllumajanduslikest statistikatöödest uuritakse struk-tuuriuuringuga põllumajanduslike majapidamiste tegevust kompleksselt, st peale maja-pidamiste struktuuri saadakse infot ka põllumajandusmaa omandivormi, taime- ja loomakasvatuse, mahepõllumajanduse, majapidamiste juhtide põllumajandusliku ettevalmistuse, tootmistüüpide, muu tulutoova tegevuse, traktorite ja masinate ning tööjõu kohta. Struktuuriuuringut korraldatakse Euroopa Liidu riikides ühtse metoodika järgi alates 1966. aastast, iga kümne aasta järel kõiki põllumajanduslikke majapidamisi hõlmava põllumajandusloendusena ja põllumajandusloenduste vahelistel aastatel enamasti valikuuringuna. (Taimekasvatus)

Asjaolu, et ESA on orienteeritud põllumajanduslike majapidamiste struktuuri uuringu-tele mõjutab ka kogutavate ja avaldatavate andmete struktuuri. Seda illustreerib tabel 2.4., milles on võrdlemisi detailselt iseloomustatud põllumaa kasutamist.

19

Tabel 2.4. Kasutatav põllumajandusmaa Eesti Statistikaameti andmetel seisuga 31.12.2011

Näitajad Pindala (ha) Kasutatav põllumajandusmaa kokku 945 992 Põllumajandustootmises kasutatav maa 802 206 koduaias oma tarbeks 9602 Viljapuu- ja marjaaed (v.a maasikas) 6442 koduaias oma tarbeks 3937 Puukool 553 Looduslik (püsi-) rohumaa 162 812 Põllumaa 632 399 koduaias oma tarbeks 5025 teravili 296 949 kaunvili 8550 tehnilised kultuurid 89 957 avamaaköögivili 2981 koduaias oma tarbeks 1191 maasikas 599 koduaias oma tarbeks 191 kartul 9235 koduaias oma tarbeks 3253 söödajuurvili 33 ühe- ja mitmeaastased söödakultuurid 177 578 seemnekasvatus 2413 avamaalilled 13 katmikala 257 koduaias oma tarbeks 218 kesa, k.a haljasväetistaimed 46 247 Maa, mida ei kasutata põllumajandustootmises, kuid säilitatakse heades põllumajandus- ja keskkonnatingimustes

143 786

Allikas: Põllumajandus arvudes 2012: 33-34. Statistikaamet korraldas esimese põllumajanduse struktuuri uuringu 2001. aasta juulis kõikse põllumajandusloendusena. Et kindlaks määrata Eesti põllumajandusliku tootmise potentsiaal, kasutati Euroopa Liidu statistikaameti (Eurostati) metoodikas nõutust mada-lamat põllumajandusliku majapidamise lävendit ja uuriti ka põllumajanduslikke kodu-majapidamisi. Peeti silmas nii Eesti andmekasutajate vajadusi kui ka Euroopa Liidus struktuuriuuringule esitatavaid nõudmisi. Järgmised, 2003., 2005. ja 2007. aasta struk-tuuriuuringud korraldati valikuuringuna ning 2010. aasta uuring loendusena. Kasutati uut põllumajandusliku majapidamise lävendit ja põllumajanduslikke kodumajapidamisi ei hõlmatud. Et tagada Andmete võrreldavus, arvutati 2001. aasta põllumajandusloendu-se andmed ümber uuest majapidamise definitsioonist lähtudes ja täpsustati neid varasemaga võrreldes. Kui käsitletavaid andmeid 2001. aasta põllumajandusloendusel ei kogutud või definitsioonid erinesid järgmistest olulisel määral, siis võrdlust ei esitatud. (Taimekasvatus)

Valikuliste struktuuriuuringute valimid on võetud 2001. aasta põllumajandusloenduse andmete alusel koostatud põllumajanduslike majapidamiste uuendatud andmekogust. Kasutatud on stratifitseeritud lihtsat juhuslikku valikut majapidamise tegevuskoha maa-

20

konna, majandusliku suuruse ja tootmistüübi järgi. Valimi laiendamisel üldkogumi koh-ta saadud andmed on kõik tegelike parameetrite hinnangud. 2010. aasta põllumajandus-loenduse nimekiri on koostatud põllumajanduslike majapidamiste andmekogu, PRIA, mahepõllumajandusregistri ja teiste administratiivallikate alusel. (Taimekasvatus)

2.5 Metsamaa ja metsavaru arvestuse metoodika Andmeid metsamaa ja metsavarude kohta saadakse ja hallatakse paralleelselt kahel vii-sil. Üheks meetodiks (ja koos sellega ka andmekoguks) on Statistiline metsainventuur (SMI) ja teiseks meetodiks on andmete kogumine Metsaregistrisse metsakorralduse käigus. Kummalgi meetodil on oma eesmärgid ja iseärasused.

SMI on valimuuring, mille abil saab objektiivselt jälgida metsas toimuva protsessi dünaa-mikat riigis tervikuna. Meetod on kasutusel enamikus Euroopa riikides. Eestis korraldab statistilist metsainventuuri Keskkonnateabekeskuse metsandusstatistika osakond. Valiku meetod on süstemaatiline valik, kus objekte ehk proovitükke võetakse valimisse kindla sammu tagant loendist, kusjuures esimene objekt valitakse juhuslikult. Valim on isekaaluv, üldkogumi kõigil objektidel on sama kaasamistõenäosus ehk võrdne võimalus sattuda valimisse. (Metsavaru)

SMI on valimuuring, mille abil saab objektiivselt jälgida metsas toimuva protsessi dünaamikat riigis tervikuna. Meetod on kasutusel enamikus Euroopa riikides. Eestis korraldab statistilist metsainventuuri Keskkonnateabekeskuse metsandusstatistika osakond. Valiku meetod on süstemaatiline valik, kus objekte ehk proovitükke võetakse valimisse kindla sammu tagant loendist, kusjuures esimene objekt valitakse juhuslikult. Valim on isekaaluv, üldkogumi kõigil objektidel on sama kaasamistõenäosus ehk võrdne võimalus sattuda valimisse. (Metsavaru)

Piirkondlike andmete ja muude detailsemate jaotuste puhul kasutatakse täpsema tule-muse saavutamiseks algandmete ebaühtluse tõttu viie aasta keskmist hinnangut (Metsavaru). Ülevaate Eesti metsamaast ja metsavarudest annab tabel 2.5. SMI and-metele on iseloomulik see, et metsa iseloomustatakse erinevate puistute pindalade lõi-kes. Selle jaotuse aluseks on Metsavaru arvestuse klassifikaatorid ja eristatakse järgmisi puistutüüpe: männik, kuusik, kaasik, haavik, sanglepik, hall-lepik, kui vastava puuliigi enamuspuuliikide koosseisukordaja on 70 või enam. (Metsavaru)

Tabel 2.5. Metsavaru SMI hinnangul 2010 aastal

Näitajad Pindala (ha) Metsamaa pindala 2 246 300 Puistute pindala 2 086 100 männikute pindala 713 300 kuusikute pindala 332 800 kaasikute pindala 647 600 haavikute pindala 112 100 sanglepikute pindala 65 500 hall-lepikute pindala 178 800 muude puistute pindala 36 000 Allikas: Statistikaamet.

21

Kõigile SMI näitajatele on arvestatud tõenäosuslikust valikust tulenev viga. Kõigis puis-tute tagavara hinnangutes on arvestatud ka pindala hinnangust lisanduvat juhuslikku viga. Veahinnangud on esitatud usaldusnivool 0,95 ehk teisisõnu võib esitatud hinnang 5% juhtudest ka veapiiridest väljuda. (Metsavaru)

Metsaregister on asutatud Vabariigi Valitsuse 7. oktoobril 1999. a määrusega nr 294 „Metsaressursi arvestuse riikliku registri asutamine“. Metsaregistri pidamise eesmärk on arvestuse pidamine metsa pindala, tagavara, paiknemise, seisundi, omaniku, kasutamise ja selle kitsenduste üle. Registri andmetel on õiguslik tähendus Metsaseaduses sätestatud ulatuses. Metsaregistri vastutav töötleja on Keskkonnaministeerium, volitatud töötleja on Keskkonnateabe Keskus. (Metsaressursi arvestuse riikliku registri põhimäärus)

Ülevaate metsaregistris olevatest andmetest annab tabel 2.6. Arvepidamine metsaregist-ris eristab RMK hallatavat metsa ja metsa (muu mets), mis ei ole RMK halduses. Maa-ressursside iseloomustamiseks eristatakse Metsaregistris kõlvikuid ja metsamaa jaguneb tootlikuks ja vähetootlikuks maaks.

Tabel 2.6. Metsaregistris oleva maa kõlvikuline jaotus 2011 aastal

Pindala (ha) Kõlvikud RMK Muu mets

tootlik metsamaa 862 555 888 475 vähetootlik metsamaa 14 285 1136 soo 190 115 3433 järv 8367 379 jõgi 441 65 karjäär 2040 1 õuemaa 223 50 park 84 29 põllumaa 938 408 põõsastik 2972 422 pinnaveeala 5182 19 looduslik rohumaa 7259 780 seemla 192 0 taimla 212 6 veehoidla, tiik 796 8 viljapuu-marjaaed 12 0 muu maa 28 117 39

Kokku 1 123 788 895 249 Metsaregistri andmekogumismetoodika aluseks on MS, „Metsa korraldamise juhend“ ja „Metsaressursi arvestuse riikliku registri põhimäärus“. Metsaseadust kohaldatakse metsamaa, sellel kasvava taimestiku ja seal eluneva loomastiku suhtes (MS § 4 lg 1). Metsaseadust ei kohaldata (MS § 4 lg 2)::

- väiksema kui 0,5 hektari suuruse metsamaa lahustüki suhtes (Metsamaa lahustükk on Metsaseaduse tähenduses eraldiasuv metsaosa, mida igast küljest ümbritsevad muud kõlvikud kui mets (MS § 4 lg 3).);

- maa suhtes, mis vastab küll MS § 3 lõike 2 punkti 2 nõuetele, kuid kus puude keskmine vanus ei ületa kümmet aastat ning maa ei ole maakatastrisse kantud metsamaana;

22

- maatüki või kinnisasja suhtes, kus projekteerimistingimuste või detailplaneeringu kohaselt on kavandatud metsa majandamisest erinev maakasutus.

Metsaregister tegeleb eelkõige tootliku ja vähetootliku metsamaaga, st majandusmet-saga. Vähetootlik on metsamaa, millel puistu kasvunäitajad on madalamad Va boni-teediklassist (Metsa korraldamise juhend § 7 lg 5). Boniteet on kasvukoha suhtelise headuse näitaja, iseloomustab kasvukoha sobivust antud puuliigi kasvamiseks.

Andmed loovad metsakorraldajad ning esitavad need Metsaregistrile. Metsaregistri jaoks on kõlvik vähese tähtsusega lisainformatsioon. Eelkõige kasutab seda RMK, et hinnata tema valduses olevate maaalade kõlvikulist kuuluvust. Kuna tegemist on Metsaregistri jaoks informatiivse väljaga, siis välja õigsust ei kontrollita ning selle korrektne täitmine jääb taksaatori vastutusele.

Metsamaa ja metsavaru arvestuse metoodika osas on SMI-l ja Metsaregistril mitmeid erinevusi. Tähelepanelikult vaadates võib täheldada, et SMI ja lausmetsakorraldusega saadud sama tunnust iseloomustavad näitajad võivad olla küllaltki erinevad. Siin ei ole üldjuhul tegemist veaga, vaid erinevus tuleneb metoodikatest. SMI on objektiivne, val-dav osa näitajatest saadakse instrumentaalse mõõdistamise tulemusena, kuid tulemustele on iseloomulikud osavalimi suurusest tulenevad esindusvead. Lausmetsakorraldus on tugeva subjektiivse varjundiga, sest osa näitajaid määratakse silmamõõduliselt ja metsa-korraldaja on sageli mõjutatav eelmise inventuuri andmetest. Ka on lausmetsakorral-duse andmed keskmisena viis aastat vanad, kuna SMI annab igal aastal metsadest uue, kogu riiki hõlmava andmestiku. Põhilised erinevused on järgmised:

- tulenevalt mõõtetäpsusest ja erinevatest arvutusvalemitest on SMI tagavarad ja tagavaralbaseeruvad näitajad (hektaritagavara, juurdekasv) lausmetsakorralduse andmetest 20% suuremad;

- SMI näitab suuremat lehtpuude ja väiksemat okaspuude osakaalu nii puistute pindalas kui puuliigi tagavaras võrreldes lausmetsakorraldusega;

- SMI andmetel on puistute keskmine boniteediklass parem. (Aastaraamat METS … 2012: 2)

23

3. Põllumajandus- ja metsamaa iseloomustus Eesti Topograafilise Andmekogu andmetel

3.1. Andmed ja metoodika ETAK on käesoleval ajal ilmselt ainus maafondi iseloomustav register, mis oma ulatuselt katab täielikult kogu riigi territooriumi. Nimetatud andmekogu on orienteeritud eelkõige kaarditootmisele, andmeid hallatakse andmebaasi põhiselt ja need „…moo-dustavad alusandmestiku toodetavatele digitaalsetele kaartidele…” (Topograafiliste… 2010). Arvestades asjaoluga, et ETAK-i andmed katavad ulatuselt kogu riigi territoo-riumi, peaks olema võimalik neid kasutad erinevate ülesannete lahendamisel.

Käesoleva töö raames tehtud analüüsides kasutati ETAK-i geoandmebaasi andmeid seisuga september 2011. Kuna tegemist on pidevalt uuendatava andmekoguga, siis täpne kuupäev erinevate teemade osas on erinev. Kasutatud andmestik oli ESRI GDB formaadis ja kõik ETAK-a seotud analüüsid tehti ArcGIS tarkvaraga.

Analüüsi eesmärk oli määrata haritava maa, loodusliku rohumaa, metsamaa ja põõsas-tike all oleva maa pindala. Vastavad arvutused tehti katastris registreeritud maa osas sihtotstarvete lõikes ja lisaks ka selle maa osas, mis ei olnud seisuga 14.05.2012 veel katastris registreeritud. Analüüside tegemisel kasutati ka maakondade ja omavalitsuste administratiivpiiride kaarte, mis olid seisuga 01.07.2012.

Geomeetria järgi jagunevad ETAK-i nähtused järgmiselt: pinnad, jooned, punktid. Maade arvestuse seisukohalt tekitab see teatud metoodilisi probleeme. Joontega esitatud nähtused on pindadena esitatud nähtustega kohakuti ja kuigi reaalsuses on joontena esitatud nähtustel (näiteks teed ja vooluveekogud) ka pind olemas siis ETAK-s see ei kajastu, nähtustel on ainult pikkused. Selliste joontena esitatud nähtuste pindala „sulandub” pindadena esitatud nähtustesse. Sellist olukorda illustreerib joonis 3.1.

Joonis 3.1. Joonobjektina kujutatud tee haritaval maal

24

Joonisel 3.1 on kujutatud fragment ETAK-i haritava maa kaardikihist. Joonise vasakpoolsel osal (A) on haritav maa kujutatud ilma teedeta, mis seda maad tegelikult läbivad. Joonise parempoolsel osal (B) on need teed lisatud. Tehes pindala päringuid arvutatakse selliste joonobjektide all olev maa pindadena esitatud objektide pindala hulka. Õigete pindalade saamiseks on kaks võimalust. Esimene võimalus on leida pindobjektidena esitatud nähtustega kohakuti olevate joontena esitatud nähtuste pikkused, arvutada leitud pikkuste järgi nende nähtuste all olev pindala ja saadud pindala lahutada pindadena esitatud nähtuste pindalast. Teine võimalus on moodustada joonobjektidena esitatud nähtuste ümber puhvertsoonid ja seejärel lõigata tekkinud alad pindadena esitatud objektidest välja. Käesolevas töös on kasutatud esimest võimalust.

Analoogiliselt mitut liiki joonobjektidega tekitavad pindala määramise probleeme ka kattuvad alad. Eelkõige põhjustavad probleeme inimasustusega seotud kõlvikud (E_301_inimalad_ kattuvad_a), mis suures osas kattuvad puistutega. Joonisel 3.2 on toodud ka sellekohane näide.

Joonis 3.2. Kalmistu puistuga kattuva alana

Joonisel 3.2 on kujutatud fragment ETAK-i puistute kaardikihist, millel on kattuva alana kalmistu. Joonise vasakpoolsel osal (A) on puistu ilma teda katva kalmistut kujutava alata. Joonise parempoolsel osal on kattuv ala nähtavaks muudetud.

Ülevaate analüüsis kasutatud ETAK-i nähtustest annab tabel 3.1.

25

Tabel 3.1. Analüüsitud ETAK nähtused

Nähtuse nimetus

Nähtuse nimetus ETAK-i

geoandmebaasis

Nähtuste klassi geo-

meetria

Nähtustüüp Selgitused

põld Haritav maa

E_303_haritavad_a pind aianduslik maa rohumaa

Arvutati pindalad sihtotstarvete lõikes ja katastris registreerimata maa osas.

liivane ala muu lage

Loodus-likud lagedad

E_304_lagealad_a pind

klibune ala

Alade paiknemist ei analüüsitud

mets Puistud E_305_puistud_a pind põõsastik

Arvutati pindalad sihtotstarvete lõikes ja katastris registreerimata maa osas.

Kalmistu Karjäär

Inim-asustus

E_301_inimalad_ kattuvad_a

pind

Prügila

Kattuvad alad lõigati haritava maa, looduslike lagedate ja puistute aladest välja

Vooluvee-kogud

E_203_vooluveed_j joon kokku 42 erinevat nähtustüüpi

Puistud E_305_puistud_j joon puittaime- rida

E_501_teed_j joon kokku 30 erinevat nähtustüüpi

Sihid E_503_sihid_j joon metsasiht Rööbas-teed

E_502_roobasteed_j joon kokku 6 erinevat nähtustüüpi

Arvutati joonobjektide alla jääva maa pindala selles ulatuses, mis kattus haritava maa, rohumaa ja puistute aladega. Joonobjektide arvestuslikud laiused on toodud lisades 3.1 ja 3.2.

Haritav maa, rohumaad ja puistute pindalade määramine toimus kõlvikute lõikes ja koosnes järgmistest etappidest:

1. ArcGIS korraldusega Clip lõigati uuritava kõlviku alasid maakonna piiridega. Selle tulemusena eraldati alad, mis olid ETAK-i andmebaasis, kuid asusid väljas-pool Eesti territooriumit. Lisaks sellele omistati igale alale maakonna nimetus, mis võimaldab edaspidi vajadusel arvutusi teha ka maakonna tasemel.

2. Korraldusega Erase lõigati uuritava kõlviku aladest välja kattuvad inimalad.

3. Korraldusega Union ühendati uuritava kõlviku alade ja katastriüksuste teave. Kor-ralduse tulemusena lõigati uuritav kõlvik osadeks katastriüksuste piiride järgi ja igale sellisele tükile omistati katastriüksuste info. See võimaldas edaspidiste ana-lüüside tegemist maaüksuste sihtotstarvete lõikes. Lisaks sellele moodustusid

26

nimetatud töö tulemusel alad, mis pole veel katastris registreeritud, need on tükid, mille kohta andmetabelis puudub katastriinfo.

4. Tekkinud alad jagati päringu abil kaheks ja salvestati geoandmebaasi eraldi tee-mana. Jagamise (päringu) aluseks oli maa registreerimine või mitteregistreerimine katastris. Selline täiendav lisaetapp oli vajalik seepärast, et administratiivüksuste piirid ja katastriüksuste piirid ei kattu täpselt.

5. Alad, mis ei olnud katastris registreeritud lõigati korraldusega Intersect mööda omavalitsuste piire osadeks. Selle korralduse täitmise käigus omistati ka igale maatükile maakonna ja kohaliku omavalitsuse nimi. Kuna korraldus Intersect lisas andmebaasi tabelisse uusi veerge, mis osaliselt dubleerisid üksteist ja polnud vajalikud, siis mittevajalikud veerud kustutati.

6. Korraldusega Merge ühendati eelnevalt eraldatud andmed taas üheks teemaks, mis hõlmas kogu Eestit ja võimaldas teha vajalikke arvutusi uuritavate kõlvikute lõi-kes. Selliseid teemasid on kolm: haritav maa, lagealad ja puistud.

7. Korraldusega Summary Statistics arvutati kõikide uuritavate alade pindalad siht-otstarvete lõikes ja selle maa osas, mida veel ei ole katastris registreeritud. Leitud pindalad sisaldavad ka mitmesuguste joonobjektide alla jäävat maad. Vastavad tulemused on esitatud osas 3.2. olevates tabelites

8. Nende nähtuste osas, mida ETAK kirjeldab joonte abil ja millel võib olla uurita-vate kõlvikute tegelikule pindalale arvestatav mõju, määrati nende nähtuste pikkus, mis kattus vastava alaga. Sellisteks joonte abil kirjeldatavateks ja pinda mõjutavateks objektideks olid vooluveekogud, teed, puude read ja sihid. Ülesande lahendamiseks kasutati korraldust Clip, mis eraldas kogu joontena esitatud nähtuste hulgast vastavate pindadega (näiteks haritava maa) kattuvad osad.

9. Leitud joonobjektide pindalad summeeriti korraldusega Summary Statistics siht-otstarvete ja nähtustüüpide lõikes ning nende andmete alusel arvutati joonobjek-tide alla jääv pindala, mis lahutati esialgselt leitud pindadest. Sellist arvustust illustreerivad ka osas 3.2. olevad tabelid 3.3 kuni 3.7. Pindalade arvutamisel kasutatud joonobjektide arvestuslikud laiused on toodud lisades 3.1 ja 3.2.

Ei uuritud põllumajandusliku tootmise seisukohalt mitte olulisi ETAK-i alasid (kõlvikuid). Sellisteks aladeks olid näiteks õued ja märgalad.

3.2. Põllumajandus- ja metsamaa pind Eesti Topograafilise Andmekogu andmetel Tabelites 3.3 kuni 3.7 on toodud uuritud ETAK-i nähtuste pindalad sihtotstarbe gruppide lõikes. Seda on tehtud parema ülevaatlikkuse saamiseks, et vähendada andmete mahtu ja luua kompaktsem pilt. Lisades 3 kuni 8 on toodud ka ETAK-i nähtuste kohta tehtud analüüside detailsemad andmed. Erinevate sihtotstarvete grupeerimise reeglitest annab ülevaate tabel 3.2. Selles tabelis on välja toodud ka sihtotstarbed, mida enam ei kasutata ja ei määrata (näiteks põllumajandusmaa), kuid mis siiski veel esinevad maaregistris ja päringute tegemisel sihtotstarvete järgi moodustavad nad tulemustes eraldi grupi.

27

Tabel 3.2. Sihtotstarvete grupeerimine sihtotstarbe gruppidesse

Sihtotstarve Sihtotstarbe grupid maatulundusmaa põllumajandusmaa

maatulundusmaa

elamumaa eluasemekohtade maa väikeelamumaa

elamumaa

jäätmehoidla maa kaitsealune maa riigikaitsemaa sihtotstarbeta maa sotsiaalmaa veekogude maa ühiskondlike ehitiste maa ühiskondlike hoonete maa üldkasutatav maa üldmaa

tulu mittetootev maa

karjääride maa mäetööstusmaa tootmishoonete maa tootmismaa turbatootmismaa turbatööstusmaa ärimaa

tulu tootev maa

transpordimaa transpordimaa

Tabel 3.3 annab ülevaate põllu pindalast ETAK-i andmete põhjal Selle tabeli andmetest on oluline märkida, et keskmiselt on põllud 2,5% ulatuses kaetud mitmesuguste joon-objektidega ja maatulundusmaa osas on see näitaja 2,1%. Valdav osa (97,4%) põllu-maast on maatulundusmaa sihtotstarbega kinnistutel. Katastris on registreerimata ligikaudu 4% põllumaad.

Tabel 3.3. Põllu pind sihtotstarbe gruppide lõikes ETAK-i andmete järgi seisuga 14.05.2013

Sihtotstarvete grupid

Pind ETAK-i

alade järgi (ha)

Kraa-vide

all (ha)

Teede all (ha)

Puistute all (ha)

Pind ilma kraavide jt joonobjek-tideta (ha)

Põllumaa "puhas" pind (%)

Maatulundusmaa 978 878 9731 6751 4058 958 337 97,9 Elamumaa 15 368 126 292 238 14 713 95,7 Tulu mittetootev maa 2373 40 41 30 2262 95,3 Tulu tootev maa 4618 46 85 25 4461 96,6 Transpordimaa 6338 216 985 262 4876 76,9 Katastris registreerimata 41 652 763 2725 325 37 838 90,8

Kokku 1 049 226 10 922 10 879 4938 1 022 487 97,5

28

Tabel 3.4 annab ülevaate aiandusliku maa pindalast ETAK-i andmete põhjal. Selle tabeli andmetest ilmneb, et keskmiselt on aianduslik maa 5,0% ulatuses kaetud mitmesuguste joonobjektidega ja maatulundusmaa osas on see näitaja 3,9%. Aiandusliku maa pindalast on 70,5% maatulundusmaa sihtotstarbega kinnistutel.

Tabel 3.4. Aiandusliku maa pind sihtotstarbe gruppide lõikes ETAK-i andmete järgi seisuga 14.05.2013


Pind ETAK-i

alade järgi (ha)

Kraavide all (ha)

Teede all (ha)

Puistute all (ha)

Pind ilma kraavide jt

joon-objektideta

(ha)

Aiandus-liku maa "puhas" pind (%)

Maatulundus-maa 2990 18 49 50 2873 96,1 Elamumaa 341 3 7 6 325 95,4 Tulu mittetootev maa 145 2 4 3 136 93,9 Tulu tootev maa 103 3 3 2 96 92,9 Transpordimaa 35 1 5 3 25 72,8 Katastris registreerimata 626 7 38 7 574 91,7

Kokku 4241 34 106 71 4029 95,0

Ülevaate rohumaa pindalast ETAK-i andmete põhjal annab tabel 3.5. Joonobjektide all olevate muude kõlvikute osatähtsus on keskmisena 6,7% ja maatulundusmaa sihtotstar-bega kinnistutel on vastav näitaja 5,7%. Rohumaadest on 76,4% maatulundusmaa siht-otstarbega kinnistutel.

Tabel 3.5. Rohumaa pind sihtotstarbe gruppide lõikes ETAK-i andmete järgi seisuga 14.05.2013


Pind ETAK-i

alade järgi (ha)

Kraavide all (ha)

Teede all (ha)

Puistute all (ha)


joon-objektideta

(ha)

Rohumaa "puhas" pind (%)

Maatulundus-maa 207 454 5117 3254 3491 195 592 94,3 Elamumaa 10 281 152 311 250 9568 93,1 Tulu mittetootev maa 11 888 128 151 100 11 509 96,8 Tulu tootev maa 4133 69 183 52 3829 92,6 Transpordimaa 5472 188 531 251 4502 82,3 Katastris registreerimata 32 210 749 2863 526 28 072 87,2

Kokku 271 437 6403 7294 4670 253 071 93,2

29

Tabel 3.6 annab ülevaate metsa pindalast ETAK-i andmete põhjal. Selle tabeli andmetest ilmneb, et keskmiselt on metsa pindalast 3,5% ulatuses kaetud mitmesuguste joonobjektidega ja maatulundusmaa osas on see näitaja 3,4%. Sarnaselt põllumaale on metsamaa valdavalt maatulundusmaa kinnistutel (87,3%) ja suur on ka katastris registreerimata maa osatähtsus (9,0%).

Tabel 3.6. Metsa pind sihtotstarbe gruppide lõikes ETAK-i andmete järgi seisuga 14.05.2013


Pind ETAK-i

alade järgi (ha)

Kraavide all (ha)

Teede all (ha)

Sihtide all (ha)


Metsa "puhas" pind (%)

Maatulundus-maa 2 010 634 26 380 11 613 31 045 1 941 595 96,6 Elamumaa 12 416 189 249 76 11 901 95,9 Tulu mittetootev maa 79 437 712 483 1277 76 966 96,9 Tulu tootev maa 11 245 224 166 78 10 777 95,8 Transpordimaa 7557 343 717 47 6451 85,4 Katastris registreerimata 181 640 2576 2079 1824 175 161 96,4

Kokku 2 302 928 30 423 15 306 34 348 2 222 852 96,5

Tabel 3.6 annab ülevaate põõsastike pindalast ETAK-i andmete põhjal ja siin on alad keskmiselt 3,6% ulatuses kaetud mitmesuguste joonobjektidega. Maatulundusmaa kinnistute osas on see näitaja 3,4%. Ka asub valdav osa põõsastikke maatulundusmaal (73,8%).

Tabel 3.7. Põõsastike pind sihtotstarbe gruppide lõikes ETAK-i andmete järgi seisuga 14.05.2013


Pind ETAK-i

alade järgi (ha)

Kraa-vide all

(ha)

Teede all (ha)

Sihtide all (ha)


Põõsas-tiku

"puhas" pind (%)

Maatulundusmaa 23 332 467 296 36 22 532 96,6 Elamumaa 791 9 17 1 764 96,6 Tulu mittetootev maa 1551 20 17 1 1514 97,6 Tulu tootev maa 349 8 11 0 330 94,5 Transpordimaa 353 14 42 0 296 83,9 Katastris registreerimata 5295 100 107 6 5082 96,0

Kokku 31 670 619 491 44 30 517 96,4

30

4. Põllumajandus- ja metsamaa iseloomustus maakatastri andmetel

4.1. Andmed ja metoodika Aruande käesolev osa keskendub maakatastri kui andmekogu iseloomustamisele. Selles osas on analüüsitud katastriüksuste iseloomustamiseks kasutatud andmeid (andmed sei-suga 14.05.2012). Kõigi katastriüksuste kohta on teada nendel olevate kõlvikute pinnad vastavalt Riigi maakatastri pidamise korrale, mis on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 24.01.1995 määrusega nr 37 (https://www.riigiteataja.ee/akt/24854). Tegemist on eel-kõige nende andmetega, mis on esitatud litsenseeritud maamõõtjate poolt maaüksuste katastrimõõdistamise käigus tehtud töö tulemusena. Vajalik arvutus tehti valdavalt ArcGISi keskkonnas, kus eelkõige erinevate kattuvusülesannete lahendamise tulemu-sena ühendati katastriüksuste ja ETAK-i andmed nii, et oleks võimalik teha erinevaid päringuid ja saada erinevaid agregeeritud tulemusi.

ETAK-i ja katastri andmete erinevuste väljaselgitamiseks võrreldi haritava maa katastri-üksuste piiresse jääva ETAK-i haritava maa pindalasid vastavalt samade katastriüksuste kõlvikulise kooseisu iseloomustustes antud haritava maa pindadega. Analoogiliselt võr-reldi ETAK-i puistute pindasid vastavalt samade katastriüksuste kõlvikulise kooseisu iseloomustustes antud metsamaa pindadega. Järgnevalt on kirjeldatud kasutatud metoo-dikat haritava maa näitel. Tegevused metsamaa pindade võrdlemisel on analoogilised. Kogu ettevalmistus ja sisuline analüüs koosnes järgmistest osadest:

1. Korraldusega Union ühendati ETAK-i haritava maa ja katastripiiride kaartikihid ja saadi uus kaardikiht. Seda tööd ja saadud tulemust illustreerib joonis 4.1. Nimetatud joonise osadel A ja B on näidatud vastavalt ETAK-i haritava maa ja katastripiiride kaartikihi fragmendid enne kaardikihtide ühendamist. Joonise 4.1 osa C illustreerib ETAK-i haritava maa jagamist osadeks vastavalt katastriüksuste piiridele. Joonise osa D illustreerib kahe kaardikihi ühendamise tulemust:

- ETAK-i haritav maa on lõigatud osadeks katastriüksuste piiride järgi ja igale sellisele tükile on omistatud vastava katastriüksuste tunnus.

- Need haritava maa tükid, mis jäid väljapoole katastriüksusi, eraldati iseseisvateks aladeks, aga katastriüksuste tunnust neile ei omistatud.

- Kui katastriüksus kattus osaliselt haritava maaga, siis jagati nad osadeks vastavalt sellele, kus asus haritav maa. Kõigile sellistele katastriüksuste lõikamisel saadud tükkidele omistati vastava katastriüksuste tunnus ja vastava katastriüksuse kõlvikulist kooseisu iseloomustavad andmed.

- Katastriüksused, mis ei lõikunud ETAK-i haritava maa aladega (puudus ühisosa), lisati muutmata kujul kahe kaardikihi ühendamisel saadud kaardikihti.

31

Joonis 4.1. ETAK-i haritava maa ja katastripiiride kaartikihtide ühendamine

2. ETAK haritava maa ja katastripiiride kaartikihtide ühendamise tulemusena saadud kaardikihis (kokku 901130 polügooni) olevad objektid tuleb analüüsi eesmärkide seisukohalt jagada järgmistesse gruppidesse:

- Maatükid, mis ei sisalda haritavat maad ETAK-i ja maakatastri andmetel – sellised maatükid (kokku 389948 tk) eemaldati edasisest analüüsist kui asjasse mittepuutuvad.

- Maatükid, milledel on haritav maa nii katastri andmetel, kui ka ETAK-i andmetel.

- Maatükid, milledel katastri andmetele ei ole haritavat maad, aga ETAK-i andmetel on.

- Maatükid, milledel katastri andmetele on haritavat maad, aga ETAK-i andmetel seda ei ole.

3. Maatükkide kirjetele, milledel ETAK-i andmete järgi puudus haritav maa (põld või aianduslik maa), omistati vastavasse veergu (ETAK-i pind) väärtus null (0). Teistele kirjetele arvutati ETAK-i pinna veergu vastava kontuuri pind.

4. Seejärel ühendati maatükid taas katastritunnuste alusel korraldusega Dissolve. Selle tulemusena tekkisid andmebaasi kirjed, kus iga katastriüksuse kohta olid andmed hari-tava maa pinna kohta nii katastri registri järgi kui ka ETAK-i järgi. Seejärel arvutati iga kirje (katastriüksuse) kohta maakatastri registris oleva haritava maa pinna ja ETAK-i haritava maa pinna vahe. Fragment sellistest kirjetest on näitena toodud tabelis 4.1.

32

Tabel 4.1. Näide andmebaasi kirjetest, mis on saadud katastri andmete ja ETAK-i andmete ühendamise tulemusena

TUNNUS SIHT1 PINDALA HARITAV SUM_Pind_ETAK Vahe_HM 10501:001:0046 Maatulundusmaa 56500 51900 55683 -3783 10501:001:0047 Maatulundusmaa 96900 91000 93703 -2703 10501:001:0051 Maatulundusmaa 296000 254000 240038 13962 10501:001:0052 Maatulundusmaa 451000 161000 150620 10380

Ettevalmistustööde tulemusena moodustatud andmebaas võimaldab teha mitmesuguseid päringuid. Antud töö raames tehti päringud, milledes võrreldi haritava maa osas katastri registri ja ETAK-i andmete summaarseid pindasid erinevate maa sihtotstarvete lõikes. Selliseid päringuid oli kolm: 1) kõigi haritavat maad sisaldavate katastriüksuste kohta, 2) maaüksuste kohta, kus katastri registrite andmetel on haritavat maad rohkem, kui ETAK-i andmetel ja 3) maaüksuste kohta, kus katastri registrite andmetel on haritavat maad vähem, kui ETAK-i andmetel. Päringute tulemused kõigi sihtotstarvete lõikes on toodud lisades 4.2, 4.3 ja 4.4.

4.2. Põllumajandus- ja metsamaa pind maakatastri andmetel Üldise ülevaate Eesti maaressurssidest maakatastri andmetel annab tabel 4.2. See üle-vaade on väga üldine ja ei iseloomusta mitmeid maaressursside aspekte. Nii näiteks ei ole diferentseeritud haritava maa iseloomustust (põld, puuviljaaiad, parandatud rohu-maa) ja veerus Muu maa on kokku võetud väga erinevad kõlvikud. Samas tuleb arves-tada, et maakatastri pidamise peamiste eesmärkide seisukohalt on see piisav eeldusel, et andmed on õiged.

Tabel 4.2. Katastris registreeritud maa kõlvikuline kooseis seisuga 14.05.2012 (ha)

Kõlvikud Kogu katastris registreeritud maa

Katastris registreeritud maatulundusmaa

Haritav maa 1 018 295 994 174 Rohumaa 273 882 242 343 Metsamaa 2 037 290 1 948 213 Õuemaa 57 456 20 005 Muu maa 590 813 400 630 Kokku kõlvikute summana 3 977 733 3 605 365 Kokku katastri andmetel 3 998 323 3 608 658

Katastris registreeritud maatulundusmaa hulka on arvatud kõik katastriüksused, mille esimene sihtotstarve oli täielikult (100%) või osaliselt maatulundusmaa. Seega näitavad tabeli 4.2 andmed, et ligikaudu 90% katastris registreeritud maast on maatulundusmaa sihtotstarbega. Tabelis 4.2 on maatulundusmaa pindalad toodud seisuga 14.05.2013. See on uuringu alustamise alghetk. Seevastu tabeli 2.1 andmed on ESA poolt esitatud seisuga 31.12.2011. Tabelis 4.2 toodud maatulundusmaa pindala on suurem kui vastav näitaja tabelis 2.1 sest ajavahemikus 31.12.2013 kuni 14.05.2013 on katastris

33

registreeritud täiendavat maad. Sellest tulenevad ka erinevused nimetatud tabelite vahel. Kui arvestada ainult selliste katastriüksustega, millede sihtotstarve on ainult maatulundusmaa, siis väheneksid tabeli 4.2 viimases veerus olevad andmed ligikaudu 0,4%, mis ei ole väga suur näitaja ja ei muuda üldist pilti.

Arvutuste tulemused sihtotstarvete lõikes on esitatud lisas 4.1 ja üldistatud kujul sihtots-tarvete gruppide lõikes on tulemused toodud tabelis 4.3. Põhiline osa haritavast maast, rohumaast ja metsamaast asub maakatastri andmetel maatulundusmaa sihtotstarbega kinnistute piires. Ligemale 1,8% haritavat maad on erinevate elamumaa sihtotstarvetega katastriüksuste piires, mis on loogiline, sest sellesse gruppi kuuluvad ka kuni 2 hektarise pinnaga eluasemekohad. Kui lähtuda maa sihtotstarbe mõttest, siis on suhteliselt palju rohumaad erinevate elamumaa sihtotstarvetega katastriüksuste piires. Ka on tulu mittetootvate sihtotstarvetega katastriüksustel suhteliselt palju rohumaad ja metsa, kui võrrelda omavahel mitte maatulundusmaa sihtotstarbega katastriüksusi.

Tabel 4.3. Maakatastris registreeritud maa põllumajandus- ja metsamaa kõlvikute pinnad (ha) sihtotstarvete gruppide lõikes seisuga 14.05.2012

Haritav maa Rohumaa Mets Sihtotstarve

Pind (ha) Osatähtsus

(%) Pind (ha)

Osatähtsus (%)


(%) Maatulundusmaa 993 246 97,55 241 706 88,25 1 941 122 95,27 Elamumaa 18 257 1,79 14 788 5,40 8266 0,40 Tulu mittetootev maa 2066 0,20 10 979 4,01 77 282 3,80 Tulu tootev maa 4052 0,39 4705 1,72 9961 0,50 Transpordimaa 674 0,07 1704 0,62 659 0,03

Kokku 1 018 295 100,00 273 882 100,00 2 037 290 100,00

Tabelis 4.3 toodud andmete üheks puuduseks on kindlasti asjaolu, et need pärinevad erinevatel aegadel tehtud katastrimõõdistus töödest. Nii on osa katastriüksusi mõõdis-tatud, ja koos sellega ka kõlvikud määratud, maareformi algaastatel ning samal ajal on katastriüksusi, mis on mõõdistatud viimaste aastate jooksul. Ajaline erinevus on siin juba ligikaudu 20 aastat.

4.3. Eesti Topograafilise Andmekogu ja katastri andmete erinevused põllumajandus- ja metsamaa pinna iseloomustamisel Katastriandmetes ei eristata haritava maa piires põldu ja aianduslikku maad nii nagu seda tehakse ETAK-i nähtustega. Seepärast on aruande käesolevas osas vaadeldud ETAK-i haritavat maad ühtse tervikuna, eristamata seejuures põldu ja aianduslikku maad.

Käesoleva aruande osas 3 on esitatud ülevaade ETAK-i olulisemate nähtuste (kõlvikute) jagunemisest erineva sihtotstarbega maatükkide vahel ja eraldi on välja toodud ka katastris veel mitte registreeritud maa iseloom. Seejuures ei võrreldud ETAK-i andmeid

34

katastri andmetega. Aruande käesolev osa keskendub aga just nende kahe registri andmete võrdlemisele.

Tabelis 4.4 toodud andmed näitavad, et maatulundusmaa sihtotstarbega maa osas ei ole haritava maa pindala erinevus maakatastri registri ja ETAK-i andmete vahel väga suur. Ka ei ole see erinevus väga suur kõigi erineva sihtotstarbega maade keskmisena. Küll aga on see erinevus väga suur transpordimaa sihtotstarbega maa korral. ETAK-i andme-tel on transpordimaa sihtotstarbega maal haritavat maad enam kui kaheksa korda roh-kem, kui seda on registreeritud maakatastri registris. Sellise olukorra põhjuseks on valdavalt see, et tegelikkuses ulatuvad põllud (haritav maa) nendega piirnevate transpor-dimaa katastriüksustele. Üks näide sellisest olukorrast, kus haritav maa ulatub teemaa katastriüksustele, on toodud joonisel 4.2. Maakatastri registriandmetel transpordimaa (tee) katastriüksusel (35701:003:2510) haritavat maad ei ole. Tegemist on Põltsamaa-Võhma teega ja kogu selle pind 27,29 hektari ulatuse on registrisse kantud kui muu maa. Samas on ETAK-i andmetel sellel katastriüksusel 8,3 hektarit haritavat maad.

Tabel. 4.4 Haritava maa pindade võrdlus katastri registri ja ETAK-i andmete alusel sihtotstarvete gruppide lõikes (kõik haritavat maad sisaldavad katastriüksused seisuga 14.05.2012)

Katastri ja ETAK-i andmete erinevus

Sihtotstarve Tükkide

arv

Katastri-üksuste

pind kokku (ha)

Haritav maa

katastri registrite järgi (ha)

Haritav maa

ETAK-i andmete järgi (ha)

Pind (ha) %

Maatulundusmaa 17 972 2 395 283 993 244 981 770 11 474 1,16 Elamumaa 71 535 44 468 18 255 15 678 2 577 14,12 Tulu mittetootev maa 2 639 34 330 2 067 2 511 -444 -21,48 Tulu tootev maa 6 349 21 656 4 038 4 708 -670 -16,59 Transpordimaa 12 229 34 487 673 6 344 -5 671 -842,64

Kokku 266 724 2 530 224 1 018 277 1 011 011 7 266 0,71

Joonis 4.2. Näide olukorrast, kus haritav maa ulatub teemaale Allikas: Maa-ameti Geoportaal (xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis)

Võib olla ka vastupidine olukord: ETAK-i andmetel on katastriüksusel haritavat maad vähem, kui vastav näitaja maakatastri registris. Joonisel 4.3 on kujutatud transpordimaa katastriüksus (66902:001:0005) kogupindalaga 177,35 hektarit, millest maakatastri registri andmetel on 4.83 hektarit haritavat maad. ETAK-i andmetel on aga sellel katast-

35

riüksusel ainult 0,12 hektarit haritavat maad. Seega on võimalikud erinevad ja vastandli-kud olukorrad.

Kuigi tabeli 4.4 andmetest võib jääda mulje, et maatulundusmaa sihtotstarbega katastri-üksuste osas on ETAK-i ja maakatastri registri andmed omavahel üldjoontes kooskõlas, siis see siiski nii ei ole. Tabelitest 4.5 ja 4.6 ning lisadest 4.3 ja 4.4 on näha haritava maa iseloomustamisel suuri erinevusi ETAK-i ja maakatastri registri andmete vahel. Tabelis 4.5 ja lisas 4.3 on otstarvete lõikes kokkuvõtvad andmed nende katastriüksuste kohta, kus katastri registrite andmetel on haritavat maad rohkem, kui ETAK-i andmetel. Tabe-lis 4.6 ja lisas 4.4 seevastu on kokkuvõtvad ülevaated nende katastriüksuste kohta, kus katastri registrite andmetel on haritavat maad vähem, kui ETAK-i andmetel. Kokku oli ka 3029 katastriüksust kus hariava maa pind katastri registri järgi ühtis ETAK-i andme-tega. Nende katastriüksuste andmed ei kajastu tabelites 4.5 ja 4.6 ning lisades 4.3 ja 4.4.

Joonis 4.3. Näide olukorrast (katastriüksus 66902:001:0005), kus ETAK-i andmetel on transpordimaal haritavat maad rohkem, kui maakatastri registrite andmetel Allikas: Maa-ameti Geoportaal (xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis)

Tabel. 4.5. Haritava maa pindade võrdlus katastri registrite ja ETAK-i andmete alusel sihtotstarvete gruppide lõikes (katastriüksused, kus katastri andmetel on haritavat maad rohkem, kui ETAK-i andmetel seisuga 14.05.2012)

Katastri ja ETAK-i andmete erinevus Sihtotstarvete

grupid Tükkide

arv

Katastri-üksuste

pind kokku

Haritav maa

katastri registrite

järgi

Haritav maa

ETAK-i andmete

järgi Pind (ha) %

Maatulundusmaa 83 700 945 331 495 719 424 506 71 213 14,37 Elamumaa 48 497 28 511 13 807 7453 6354 46,02 Tulu mittetootev maa

724 4850 1298 866 432 33,28

Tulu tootev maa 1559 4867 2418 1693 725 29,98 Transpordimaa 1196 796 366 225 141 38,52

Kokku 135 676 984 355 513 608 434 743 78 865 15,36

36

Tabel. 4.6. Haritava maa pindade võrdlus katastri registrite ja ETAK-i andmete alusel sihtotstarvete gruppide lõikes (katastriüksused, kus katastri andmetel on haritavat maad vähem, kui ETAK-i andmetel seisuga 14.05.2012)

Katastri ja ETAK-i andmete erinevus Sihtotstarvete

grupid Tükkide

arv

Katastri-üksuste

pind kokku

Haritav maa

katastri registrite

järgi

Haritav maa

ETAK-i andmete

järgi Pind (ha) %

Maatulundusmaa 89 744 1 449 046 496 707 556 446 -59739 -12,03 Elamumaa 21 194 15 462 3959 7736 -3777 -95,4 Tulu mittetootev maa 1879 29 478 772 1643 -869 -112,56 Tulu tootev maa 4534 16 651 1483 2882 -1399 -94,34 Transpordimaa 10 668 33 614 232 6044 -5811 -2504,74

Kokku 128 019 1 544 251 503 153 574 751 -71 595 -14,23

Tabelite 4.5 ja 4.6 (ning lisade 4.3 ja 4.4) võrdlemine näitab, et kokku on 263 695 katastriüksusel kogupinnaga 2 528 606 hektarit maakatastri ja ETAK-i andmete erinevusi 150460 hektari ulatuses. Kui arvestada, et ETAK-i andmetel on sellel alal 1 009 494 hektarit haritavat maad, siis võib väita, et ligikaudu 15% haritava maa ulatuses on erinevate registrite andmed erinevad ja vastuolulised. Seejuures võib tuua näiteid, kus erinevused ühe katastriüksuse piires on väga suured. Joonisel 4.4 on kujutatud katastriüksused 19001:001:0025 ja 19001:001:0052. Otsustades kaardi järgi ja kasutades ETAK-i andmebaasi andmeid on mõlemal katastriüksusel valdavalt haritav maa. Joonisel 4.4 kirjeldatuga sarnane olukorrad on toodud ka joonisel 4.5.

Joonis 4.4. Näide katastriüksuste 19001:001:0025 ja 19001:001:0552 kõlvikulise kooseisu kohta Allikas: Maa-ameti Geoportaal (xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis)

37

Joonis 4.5. Näide katastriüksuste 19001:001:0014 ja temaga piirnevate katastriüksuste kõlvikulise kooseisu kohta Allikas: Maa-ameti Geoportaal (xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis)

Joonistel 4.4 ja 4.5 kujutatud olukorraga võrreldes erineva olukorra näide on toodud joonisel 4.6. Kirjeldatud on olukorda, kus maakatastri andmetel on maaüksusel looduslik rohumaa aga ETAK-i andmetel looduslikku rohumaad ei ole. Joonistel 4.4, 4.5 ja 4.6 kujutatud katastriüksuste üldpindalad ja kõlvikuline kooseis on toodud tabelis 4.7. Nimetatud näited on valitud selliselt, et katastriüksuse piires oleks valdavalt üks kõlvik.

Joonis 4.6. Näide katastriüksuste 70201:003:0021 ja temaga piirnevate katastriüksuste kõlvikulise kooseisu kohta Allikas: Maa-ameti Geoportaal (xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis)

38

Tabel 4.7. Joonistel 4.4, 4.5 ja 4.6 kujutatud katastriüksuste kõlvikuline kooseis*

Katastri andmetel Põhikaardi andmetel* Katastriüksus

Pind kokku (ha) Kõlvik Pind (ha) Kõlvik Pind (ha)

Joonis 4.4. 19001:001:0025 41,87 Looduslik

rohumaa 40,09 Haritav maa 40,09

19001:001:0552 5,41 Haritav maa 5,10 Haritav maa 5,10 Joonis 4.5.

19001:001:0014 39,21 Looduslik rohumaa

35,98 Haritav maa 35,98

19001:001:0185 4,28 Haritav maa 4,17 Haritav maa 4,17 19001:001:0018 25,31 Haritav maa 23,56 Haritav maa 23,56

Joonis 4.6. 70201:003:0021 76,16 Haritav maa 72,26 Rohumaa 72,26 Allikas: Maa-ameti Geoportaal (xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis)

Joonistel 4.4, 4.5 ja 4.6 kujutatud ning tabelis 4.7 kirjeldatud näited illustreerivad ilmekalt tõsiasja, et kõlvikute määramisel ei ole katastrimõõdistajad tegutsenud ühtsete reeglite järgi. Kõikide näidete üheks iseloomulikuks jooneks on see, et kõrvuti asuvate katastriüksuste tegelik maakasutus on ühesugune, olgu siis haritav maa või looduslik rohumaa. Samas on ilmselt ühesuguses seisus ja ühesuguse kasutusega maad klassifitseeritud erinevateks kõlvikuteks. Kui vaadata selliste alade ortofotosid Maa-ameti Geoportaalist siis võib sageli näha, et erinevalt määratletud alade harimine on toimunud ühte moodi.

39

5. Haritava maa iseloomustus Põllumajandus Registrite ja Informatsiooni Ameti põldude registri andmetel

5.1. Andmed ja metoodika Aruande käesolev osa annab ülevaate haritava maaga seotud PRIA põldude registrist ja nendes olevate andmete seostest ETAK-i ja maakatastri andmetega. Analüüsides kasutati järgmisi andmeid:

PRIA põllumassiivide kaardikiht, ETAK-i haritava maa kaardikiht, Maakatastri katastriüksuste piiride kaardikiht.

PRIA põllumassiivide ja katastri andmete ühendamiseks kasutati korraldust Identity, mille tulemusena lõigati põllumassiivid mööda katastriüksuste piire osadeks ja igale osale omistati ka vastavate katastriüksuste sihtotstarbed. Need alad, mis ei olnud veel katastrisse kantud jäid ilma katastritunnuse ja sihtotstarbeta. Tekkinud kaardikiht või-maldas teha päringuid, mis näitasid PRIA põllumassiivide jagunemist erineva sihtots-tarbega maade vahel.

PRIA põllumassiivide ja ETAK-i haritava maa omavahelise suhte väljaselgitamiseks ühendati eelnimetatud kaks kaardikihti kattuvusülesande Union abil. Selle tulemusena tekkisid kolme liiki alad: 1) alad, kus ETAK-i haritav maa ja PRIA põllumassiiv kattu-vad, 2) alad, kus ETAK-i haritava maa kohal PRIA põllumassiiv puudub ja 3) alad, kus on küll PRIA põllumassiiv, kuid ei ole ETAK-i haritavat maad. Nende andmete põhjal on koostatud analüüsid, mis iseloomustavad PRIA põllmassiivide ja ETAK-i haritava maa omavahelist suhet.

5.2. PRIA põllumassiivide jagunemine erineva sihtotstarbega maaks ja nende paiknemine ETAK haritava maa suhtes. PRIA põllumassiivide paiknemist erineva sihtotstarbe gruppidega maal iseloomustab tabel 5.1 ja detailsem ülevaade põllumassiivide jagunemisest erinevate sihtotstarvetega maaks on lisas 5.1.

Tabel 5.1. PRIA põllumassiivide paiknemine erineva sihtotstarbega maal seisuga 14.05.2013

Sihtotstarvete grupid Pindala Osatähtsus % Maatulundusmaa 895 743 94,92 Elamumaa 5965 0,63 Tulu mitte tootev maa 3027 0,32 Tulu tootev maa 2886 0,31 Transpordimaa 1858 0,20 Katastrisse kandmata maa 34 164 3,62

Kokku 943 643 100,00

40

Tabeli 5.1. andmed näitavad, et valdav osa PRIA põllumassiividest asub maatulundus-maal. Kõigi teiste sihtotstarbegruppide osatähtsus kokku on ainult 1,46 protsenti. Samas on 3,62 protsenti põllumassiive maal, mida ei ole veel katastrisse kantud.

Selliseid alasid, kus PRIA põllumassiiv ja ETAK-i haritav maa kattuvad, on kokku 866 224 hektarit. Seega on ligikaudu 82% ETAK-i haritava maa pinnast kaetud PRIA põllumassiividega. Selliseid alasid, mis PRIA põllumassiivide registris on märgitud põllumassiivina, kuid nendel aladel ei ole ETAK-i andmetel haritavat maad, on kokku 77 350 hektarit. Kogu see pind koosneb väga erineva suurusega tükkidest ja üks osa nendest on väga väikesed kildpolügoonid. Suur osa nendest tekivad kahes kihis olevate pindade lõikamise tulemusena, kui vastavate pindobjektide piirid on küll lähestikku, aga ei kattu. Samas on ka suuri, üle 300 hektarise pinnaga alasid, mida PRIA on kandnud põllumassiivide registrisse aga ETAK-i andmetel sellel alal haritavat maad ei ole. Nii näiteks ei ole põllumassiivil 49051507483 pindalaga 310 hektarit ETAK-i andmetel haritavat maad.

Maad, mis ETAK-i andmetel on haritav maa, kuid mida pole PRIA põllmassiivide registrisse kantud, on kokku 187 124 hektarit. Ka see pind koosneb osaliselt kildpolügoonidest, aga võib esineda ka suuremaid alasid. Joonisel 5.1 on näitena toodud piirkond, kus mitte kõik ETAK-i haritav maa ei ole PRIA põllumassiivide registris.

Joonis 5.1. PRIA põllumassiivide ja ETAK haritava maa kattumine ja erinevused. Kollane – ETAK haritav maa; sinine – PRIA põllumassiivid

Arvestatavad erinevused PRIA põllumassiivide ja ETAK haritava maa vahel tuleb ühelt poolt sellest, et alade määramisel on kasutatud väga erinevat metoodikat. ETAK haritav maa sisaldab sageli ka kattuvaid alasid, mida on kujutatud joonobjektidena. Sellest probleemist oli juttu aruande 3. osas. Lisaks sellele on ka sellist haritavat maad, mida ühel või teisel põhjusel pole PRIA põllumassiivide registrisse kantud.

41

6. Maaparandussüsteemide registris registreeritud maa iseloomustamine

6.1. Andmed ja metoodika Maaparandussüsteemidega maa iseloomustamine on tehtud eelkõige MSR-s olevate andmete põhjal. Andmestik koosnes kolmest MapInfo TAB vormingus olevast kaardi-kihist: 1) reguleeriv võrk, 2) eesvoolud ja 3) riigi poolt korras hoitavad eesvoolud. Reguleeriva võrgu geomeetria on esitatud pindobjektidena ja eesvoolude geomeetria on joonobjektidena. Lisaks maaparandusehitisi ja eesvoole iseloomustavatele ruumiand-metele (geomeetria) oli analüüside tegemisel oluline ka reguleeriva võrgu ehitamise aasta, mis oli toodud andmebaasi tabelis iga kaardil oleva objekti kohta. Kuna ühe maa-parandussüsteemi piires on sageli erineval ajal ehitatud reguleerivat võrku, siis kesken-dus analüüs just maaparandusehitiste uurimisele. Selline lähenemine aitab paremini hinnata maaparandussüsteemide korrashoiu vajadust. Kahjuks puudub eesvoolude kaar-diga seotud andmebaasi tabelis nende ehitusaasta. MSR andmed on seisuga 31.10.2012.

Lisaks kasutati analüüside tegemisel ka maakatastri katastriüksuste piiride kaardikihti ning ETAK-i haritava maa ja loodusliku maa nähtuste kaardikihte. Kombineerides maakatastri katastriüksuste piiride kaardikihti ja ETAK-i andmeid maaparandussüs-teemide andmetega saab oluliselt laiendada analüüsitavate küsimuste spektrit. Sisuliselt võib kogu MSR-s oleva maa iseloomustamisega seotud tööd ja tulemused jagada kolmeks.

1. Maaparandusehitiste reguleeriva võrgu ja eesvoolude otsene iseloomustamine ilma teisi aspekte lisamata.

2. Maaparandusehitiste ja eesvoolude iseloomustamine ETAK-i põllumajan-dusmaad (haritav maa ja looduslik rohumaa) kirjeldavate nähtuste aspektist.

3. Maaparandusehitiste ja eesvoolude iseloomustamine katastriüksuste sihtotstarvete aspektist.

Kogu MSR-s olevate ruumiandmete töötlemine toimus tarkvaraga ArcGIS. Selleks kon-verteeriti andmed MapInfo TAB vormingust ArcGIS vormingusse. Lisaks sellele oli vaja kontrollida ja parandada ka reguleeriva võrgu topoloogiat. Põhiliseks probleemiks oli joonte iseendaga lõikumine (self intersection). Nimetatud vigasid kõrvaldamata ei ole võimalik teha ruumianalüüse, eelkõige lahendada mitmesuguseid kattuvus-ülesandeid.

Maaparandusehitiste ja eesvoolude otsene iseloomustamine on tehtud päringute abil vastavatest kaardikihtidest. Selliste päringute tegemiseks ei olnud vaja vastavaid ruumi-andmeid eelnevalt töödelda või teiste andmetega kombineerida.

Maaparandusehitiste ja eesvoolude iseloomustamiseks ETAK-i põllumajandusmaa (haritav maa ja looduslik rohumaa) ja katastriüksuste sihtotstarvete aspektist ühendati (lõigati) vastavad kaardikihid korraldusega Intersect. Selle tulemusena tekkisid kaardikihid, mis võimaldasid edaspidi teha vajalikke päringuid.

42

Olulisi metoodilisi probleeme valmistab selle väljaselgitamine, et millise sihtotstarbega maal asuvad eesvoolud, sealhulgas riigi poolt korrashoitavad eesvoolud. Probleemide põhjusi on kaks. Esiteks see, et teatud juhtudel asub eesvool kahe erineva sihtotstarbega katastriüksuse piiril. Kui kahel pool piiri on maatulundusmaa sihtotstarbega katastri-üksused, siis probleeme ei teki. Põhimõtteliselt ei teki probleeme ka siis, kui kahele poole eesvoolu jäävad maad, millel ei ole küll maatulundusmaa sihtotstarbed, kuid need sihtotstarbed on ühesugused või on tegemist maaga, mida pole veel katastrisse kantud. Erinevaid võimalikke olukordi illustreerib joonis 6.1.

2

1

5

4 3

6

Joonis 6.1. Eesvoolu võimalikud paiknemise variandid erineva sihtotstarbega maaüksuste piiride suhtes

Joonisel 6.1 on eesvool kujutatud punase joonega ja tema erinevad võimalikud paikne-mised külgnevate maatükkidega on tähistatud numbritega. Lõigul 1 on eesvool maa-tulundusmaa keskel ja lõigul 2 asub ta kahe maatulundusmaa maatüki piiril. Lõigul 3 on ühel pool eesvoolu maatulundusmaa ja teisel pool elamumaa. Lõigul 4 on eesvool alal, mis ei ole veel katastrisse kantud, seda mõlemalt poolt. Lõikudel 5 ja 6 on ühel pool vastavalt elamumaa ja teiselt poolt maatulundusmaa ja teisel pool on maa, mis ei ole veel katastris registreeritud. Lõikude 1, 2 ja 4 korral on asjad GIS analüüsi (kattuvus-ülesanne) tegemise seisukohalt selged. Seevastu lõigud 3, 5 ja 6 on probleemsed. Tege-mist on eelkõige teist liiki probleemiga ja selle allikaks on erinevate kaardikihtide mitte-ühtimine. Seda olukorda illustreerib joonis 6.2 millel on näidatud maatulundusmaa maaüksuse ja eesvoolu paiknemine.

Joonis 6.2. Eesvoolu ja maaüksuse piiri mitteühtimine kaardikihtide geomeetria erine-vuste tõttu. Sinise servaga roheline ala on maatulundusmaa katastriüksus (katastri andmetel), punane joon on riigi poolt korras hoitav eesvool (Maaparandussüsteemide registri andmed)

43

Võib oletada, et joonisel 6.2 kujutatud eesvool on kogu ulatuses maatulundusmaa maaüksuse piiriks. Ruumilise analüüsi tegemise seisukohalt see siiski nii ei ole. Neid eesvoolude lõike, mis eesvoolude kaardil (punane joon joonisel 6.2, mis on väljaspool rohelist ala) asuvad väljapool maatulundusmaa maaüksust, ei arvata kattuvusülesannete lahendamise korral maatulundusmaal asuvaks. Nimetatud asjaolu tuleb arvestada saadud tulemuste hindamisel.

6.2. Maaparandussüsteemidega maa iseloomustus Kokku oli analüüsiga hõlmatud 1 339 134 hektarit reguleerivat võrku, mis koosnes 17 200 maaparandusehitisest. Reguleeriva võrgu pind arvutatuna maaparandusehitiste geomeetria järgi oli 1 339 052 hektarit, see on natuke (0,006%) väiksem kui registrites olev pind. Seda erinevust on vaja teada, kuna kõik järgnevad arvutused, mis on saadud maaparandussüsteemide andmete ühendamisel ETAK-i ja katastriandmetega annavad üldjuhul kokku just selle viimase summa.

Eesvoole on registri andmetel 24 360,7 kilomeetrit ja nendest on riigi poolt korrashoita-vaid ühiseesvoole 5437,7 kilomeetrit. Maaparandusehitiste ja eesvoolude üldise iseloomustuse annavad joonised 6.3 kuni 6.6. Lisaks sellel on lisas 6.1 toodud detailsemad tabelid, mis iseloomustavad maaparandusehitisi ja eesvoolusid.

Maaparandusehitist pindala ja nende arvu vanuselist jaotust illustreerib joonis 6.3. Valdav osa maaparanduse reguleerivast võrgust on ehitatud ajavahemikus 1960 kuni 1990. Seda on reguleeriva võrgu kogupinnast ligikaudu 88%. Maaparandusehitiste arvu järgi on vastav näitaja samuti ligikaudu 88%.

0

50000

100000

150000

200000

250000

300000

1875-1900

1901-1925

1926-1930

1931-1935

1936-1940

1941-1950

1951-1955

1956-1960

1961-1965

1966-1970

1971-1975

1976-1980

1981-1985

1986-1990

1991-1995

1996-2000

2001-2005

2006-2010

2011-2012

Ehi

tiste

pin

d (h

a)

0

500

1000

1500

2000

2500

3000

3500

4000

Ehi

tiste

arv

Maaparandusehitiste pind kokku Maaparandusehitiste arv

Joonis 6.3. Maaparandus reguleeriva võrgu pindalade ja ehitiste arvu jaotus nende ehitamise aja järgi seisuga 31.10.2012

Kõige vanem registris olev maaparandusehitis on rajatud aastal 1875 ja selle pindala on 107 hektarit, tegemist on metsakuivendusega. Viimasena registrisse kantud süsteem on ehitatud 2012. aastal ja tema pindala on 16 hektarit.

44

Koos maaparandusehitiste ehitusaastatega tuleb vaadata ka nende vanust. Tegemist on sisult samade andmetega, aga teises vaates. Kui maaparandusehitise ehitusaastate asemele kasutada nende vanust aastates, on lihtsam hinnata ka maaparandus-süsteemidega seotud tööde (rekonstrueerimine, uute süsteemide ehitamine jm) võimalikke mahtusid. Seega on maaparandusehitiste vanus oluline näitaja maaparandu-sega seotud tööde planeerimise seisukohalt. Joonisel 6.4. on esitatud maaparandusehitiste jaotus nende vanuse järgi. Sellelt jooniselt on näha, et valdava osa maaparandusehitiste vanus on vahemikus 20 kuni 60 aastat. See on ligikaudu 1 273 400 hektarit, mis on 95% kogu maaparandussüsteemide reguleeriva võrgu pinnast. Maaparandusehitisi, mille vanus on vahemikus 40 kuni 60 aastat, on ligikaudu 530 000 hektarit, see on ligikaudu 40% kogu maaparandussüsteemide reguleeriva võrgu pinnast. Üle 60 aasta vanuste maaparandusehitist osatähtsus on väike. Nende pind kokku on 19 292 hektarit, mis on 1,4% kogu maaparandussüsteemide reguleeriva võrgu pinnast.

Maaparandusehitiste vanust iseloomustab ka joonis 6.5, millel x-telg näitab maa-parandusehitiste reguleeriva võrgu vanust 2012 aasta seisuga ja y-teljel on maapa-randusehitiste reguleeriva võrgu summaarne pind. See joonis võimaldab hinnata, kui palju on maaparandusehitiste summaarne pind, mis on vanem kui mingi etteantud vanus aastates. Kogu maaparandusehitiste pind kokku on vanem kui null aastat. Jooniselt 6.5 võib näiteks hinnata, et ligikaudu 500 000 hektarit reguleerivat võrku on vanem kui 40 aastat.

0

10000

20000

30000

40000

50000

60000

70000

0 20 40 60 80 100 120 140 160

Maaparandusehitiste vanus aastates (seisuga 31.10.2012)

Ehi

tiste

pin

dala

(ha

)

Joonis 6.4. Maaparandusehitiste reguleeriva võrgu pind vanuse järgi seisuga 31.10.2012

45

0

200000

400000

600000

800000

1000000

1200000

1400000

1600000

0 20 40 60 80 100 120 140 160

Ehitiste vanus aastates

Ehi

tiste

sum

maa

rne

pind

(ha

)

Joonis 6.5. Maaparandussüsteemide reguleeriva võrgu summaarne pind, mis on vanem kui etteantud vanus, mille kohta soovitakse hinnangut saada (seisuga 31.10.2012)

Lisaks vanusele on maaparandusehitiste keskmine pind üheks neid iseloomustavaks näitajaks. Maaparandusehitiste keskmist pinda nende ehitamise aastate lõikes illustree-rib joonis 6.6. See näitaja varieerub küllalt suures vahemikus. Kui viie 1920. aastal ehitatud maaparandusehitise keskmine pind on 4 hektarit siis 1953. aastal ehitatud 21 maaparandusehitise keskmine pind on 333 hektarit. Sellelt jooniselt on näha, et valdavalt on maaparandusehitiste keskmine pind vahemikus 50 kuni 100 hektarit. Mingit selget seaduspärasust maaparandusehitiste ehitusaasta ja nende keskmise pinna vahel ei ole.

0

50

100

150

200

250

300

350

1860 1880 1900 1920 1940 1960 1980 2000 2020

Ehitiste ehitusaasta

Ehi

tiste

kes

kmin

e pi

nd (

ha)

Joonis 6.6. Maaparandusehitiste keskmine pind nende ehitamise aastate lõikes seisuga 31.01.2012

Maaparandusehitiste reguleeriva võrguga on tihedalt seotud eesvoolud, millest üks osa on riigi poolt korrashoitavad ühiseesvoolud. Maaparandussüsteemide registris on sei-suga 31.10.2012 kokku 1085 eesvoolu lõiku kogupikkusega 24 360,8 kilomeetrit. Nen-

46

dest on 12 709 eesvoolu lõiku, mis ei ole riigi poolt korrashoitavad ja nende kogupikkus on 18 923,1 kilomeetrit või 18 924,9 kilomeetrit mõõdetuna ArcGIS keskkonnas. Ees-voolu ühe lõigu keskmine pikkus on 1,49 kilomeetrit ja see varieerub küllalt suurtes pii-rides (0 kuni 29,4 kilomeetrit). Pikkus null kilomeetrit tähendab muuhulgas näiteks se-da, et eesvoolu pikkus jääb alla mõõtmistäpsust, mis on 100 meetrit. Samas on ilmselt MSR andmeid, mis vajavad täpsustamist ja korrastamist. Objektid geomeetria plaanil ja andmebaasi tabelis olevad pikkused ei sobi alati hästi kokku.

Riigi poolt korrashoitavaid ühiseesvoolude lõike on registris 776 ja nende kogupikkus on registri andmetel 5437,7 kilomeetrit või määratuna ArcGIS keskkonnas 5436,0 kilomeetrit. Nende lõikude keskmine pikkus on 7,01 kilomeetrit ja see näitaja varieerub samuti küllalt suurtes piirides jäädes vahemikku 0,1 kuni 31,3 kilomeetrit. Eesvoolude lõikude jaotust nende pikkuse järgi illustreerivad joonised 6.7 ja 6.8.

Eesvoolude pikkuste grupid[0,; 0,588) [2,942; 3,53) [6,472; 7,061) [10,591; 11,18) [14,71; 15,298) [28,832; 29,42]

Ees

vool

ude

arv

pikk

uste

gru

pis

3 500

3 000

2 500

2 000

1 500

1 000

500

0

Joonis 6.7. Riigi poolt mitte korrashoitavate eesvoolude lõikude jaotus pikkusgrup-pidesse seisuga 31.10.2012

Eesvoolude pikkuste grupid[0,1; 1,348) [3,844; 5,092) [7,588; 8,836) [11,332; 12,58) [16,324; 17,572) [21,316; 22,564) [26,308; 27,556) [30,052; 31,3]

Ees

voo

lude

arv

pik

kust

e g

rupi

s

110

100

90

80

70

60

50

40

30

20

10

0

Joonis 6.8. Riigi poolt korras hoitavate ühiseesvoolude lõikude jaotus pikkusgruppi-desse seisuga 31.10.2012

Põhiline osa eesvoolusid on pikkusega alla ühe kilomeetri. Joonisel 6.7 toodud histo-gramm on tugevalt vasakule kallutatud, kuigi esineb ka pikki (üle 10 kilomeetri) ees-voolusid. Pikkade eesvoolude osatähtsus on kogu eesvoolude arvust väga väike ja seega ei ole nad ka histogrammil nähtavad. Riigi poolt korrashoitavate eesvoolude hulgas domineerivad eesvoolud pikkusega 2,5 kuni 5 kilomeetrit. Siiski tuleb märkida, et ka riigi poolt korrashoitavate eesvoolude korral on nende jaotust illustreeriv histogramm (joonis 6.8) kallutatud vasakule.

47

6.3. Maaparandussüsteemide registri andmete võrdlus ETAK ja maakatastri andmetega Aruande käesolev osa annab ülevaate sellest, kuidas paikneb maaparandussüsteemide reguleeriv võrk ja eesvoolud ETAK-i haritava maa, loodusliku rohumaa ja puistute suhtes ning erineva sihtotstarbega maatükkide suhtes. Tabelis 6.1 on toodud andmed, mis iseloomustavad ETAK-i nähtuste pindasid ja nende osatähtsust maaparandus-süsteemide reguleeriva võrgu aladel.

Tabel 6.1. Erinevate ETAK-i nähtuste (kõlvikute) pind ja osatähtsus maaparandus-süsteemide reguleeriva võrgu aladel (MSR andmed seisuga 31.10.2012 ja kõlvikute andmed seisuga 14.05.2012)

Kõlvik Pindala (ha) Osatähtsus (%) Aianduslik maa 1095 0,1 Põld 557 030 41,6 Rohumaa 65 376 4,9 Mets 665 841 49,7 Põõsastik 3218 0,2 Muud kõlvikud 46 491 3,5

Kokku 1 339 051 100,0

Aianduslik maa ja põld kokku moodustavad haritava maa, mille pind maaparandus-süsteemide reguleeriva võrgu aladel kokku on 558 125 hektarit (41,7%). Kui siia lisada rohumaa, siis kokku on maaparandussüsteemide reguleeriva võrgu aladel põllumajan-duskõlvikuid 623 501 hektarit (46,6%). Kogu maaparandussüsteemide reguleerivast võrgust on 731 217 hektarit (49,9%) puistute alal. Muude kõlvikute pind maaparandus-süsteemide reguleeriva võrgu aladel ei ole väga suur.

Maaparandussüsteemid on rajatud valdavalt põllumajandusliku tootmise tingimuste parandamiseks ja seepärast on ka oluline teada nende süsteemide ja maasihtotstarvete vahekorda. Ülevaate sellest annab tabel 6.2.

Tabel 6.2. Maaparandussüsteemide reguleeriva võrgu jaotus erineva sihtotstarbega maade vahel (MSR andmed seisuga 31.10.2012 ja sihtotstarbed seisuga 14.05.2012)

Sihtotstarbed Pindala (ha) Osatähtsus (%) Elamumaa 1434 0,11 Jäätmehoidla maa 65 0,00 Kaitsealune maa 7455 0,56 Maatulundusmaa 1 265 525 94,51 Mäetööstusmaa 333 0,02 Riigikaitsemaa 572 0,04 Tootmismaa 710 0,05 Transpordimaa 672 0,05 Turbatööstusmaa 153 0,01 Veekogude maa 7 0,00 Ärimaa 109 0,01 Ühiskondlike ehitiste maa 54 0,00 Üldkasutatav maa 101 0,01 Katastris registreerimata 61 993 4,63

Kokku 1 339 183 100,00

48

Tabelist 6.2 on näha, et valdav osa maaparandussüsteemide reguleerivast võrgust asub maatulundusmaal. Arvestatav osa maaparandussüsteemide reguleerivast võrgust on ka maal, mis ei ole veel katastris registreeritud. Mittepõllumajandusliku sihtotstarbega maade osatähtsus maaparandussüsteemide reguleeriva võrgu pinnast on 0,86%. See pind jääb juba maaparandussüsteemide endi pindalade määramise täpsuse piiridesse.

Lisaks reguleeriva võrgu paiknemisele erineva sihtotstarbega maatükkidel on oluline ka see, millise sihtotstarbega maatükkidel paiknevad eesvoolud. Koondülevaade sellest on toodud tabelis 6.3 ja lisas 6.2 on eelvoolude pikkused üksikute sihtotstarvete lõikes.

Tabel 6.3. Eesvoolude pikkused ja nende osatähtsus erineva sihtotstarbega maad gruppide lõikes (MSR andmed seisuga 31.10.2012 ja sihtotstarbed seisuga 14.05.2012)

Eesvoolud kokku Eesvoolud, mis ei ole riigi poolt korrashoitavad

Riigi poolt korras hoitavad eesvoolud

Sihtotstarvete grupid Pikkus (km)

Osa-tähtsus

%

Pikkus (km)

Osa-tähtsus

%

Pikkus (km)

Osa-tähtsus %

Maatulundusmaa 21 104,6 86,63 16 574,4 87,58 4530,2 83,34 Elamumaa 293,3 1,2 231,4 1,22 61,9 1,14 Tulu mittetootev maa 282,2 1,16 210,3 1,11 71,9 1,32 Tulu tootev maa 133,8 0,55 97,2 0,51 36,6 0,67 Transpordimaa 250,3 1,03 211,1 1,12 39,2 0,72 Katastris registreerimata maa

2296,7 9,43 1600,5 8,46 696,2 12,81

Kokku 24 360,9 100,0 18 924,9 100,00 5 436,0 100,00

Tabeli 6.3 andmed näitavad, et põhiline osa eesvoolusid asuvad maatulundusmaal või siis katastris registreerimata maal. Kokku on maatulundusmaal asuvate tavaliste (riigi poolt mitte korrashoitavate) eesvoolude ja katastris veel registreerimata maal asuvate eesvoolude osatähtsus 96,04% ja riigi poolt korrashoitavate eesvoolude korral on see näitaja 96,15%. Kõige selle juures tuleb siiski arvestada, et teatud juhtudel ei ole GIS analüüsidega võimalik üheselt määrata eesvooolude asukohta katastriüksuste suhtes. Täpsemalt oli seda probleemi kirjeldatud osas 6.1. Seepärast tuleb tabelis 6.3 ja lisas 6.2 toodud andmetesse suhtuda teatud ettevaatusega.

49

7. Metsamaa arvestus Metsaregistris

7.1. Andmed ja metoodika Andmed käesoleva metsamaa arvestuse ülevaate koostamiseks on alla laetud Keskkon-nateabe Keskuse veebilehelt (http://www.keskkonnainfo.ee/main/index.php/et/kaardid/ kaardikihid-allalaadimiseks). Tegemist on Metsaregistri eraldiste ruumiandmetega, mi-da hallatakse maakondade kaupa. Ka hoitakse eraldi Riigimetsa Majandamise Keskuse halduses olevate maade kohta kogutud andmeid ja muude (eelkõige era) metsaomanike maade kohta kogutud andmeid. Arvestusüksuseks nendes registrites on eraldis, mida avalikult kättesaadavas andmestikus iseloomustakase lisaks andmebaasi sisemistele identifikaatoritel veel järgmiste andmetega: eraldise number, kvartali number ja katastri-üksuse tunnus. Kvartali number on erametsade korral sageli puudu. Ka võib mõnes and-mebaasi kirjes puududa katastriüksuse tunnus.

Üldistuste tegemiseks koondati kõik andmed ühtseks ArcGIS geoandmebaasiks, kus olid koos kõigi maakondade kohta käivad andmed. Ühendati ka RMK ja muude maa-omanike metsade kohta käivad andmed, lisades andmebaasi tabelisse veeru, mis võimaldab eristada RMK hallatavaid metsamaid ülejäänud metsadest. Kõikidele eral-distele arvutati nende geomeetrilise kuju alusel pindalad 0,001 hektari täpsusega. Kuna käesoleva töö seisukohalt ei ole vaja eristada erinevaid eraldisi, siis ühendati ühe katastriüksuse kooseisus olevad eraldised üheks geomeetriliseks objektis.

Sisulisel analüüsil on vaja eristada kahte aspekti. Esiteks vaadati korraldatud metsade jaotust sihtotstarvete lõikes. Selleks ühendati korraldusega Join metsade registri ja maakatastri andmed ning tehti päringud, mille tulemusena saadi korraldatud metsade pindalad sihtotstarvete lõikes. Teiseks hinnati visuaalselt katastriüksuste piiride ja metsaregistris olevate korraldatud metsade piiride kokkulangemist.

7.2. Metsaregistri andmete analüüsi tulemused Koondülevaade korraldatud metsade pindala ja osatähtsus maa sihtotstarvete lõikes on toodud tabelis 7.1 ja detailsemad andmed on lisas 7.1. Kokku on korraldatud metsamaad ligemale kahe miljoni hektari ulatuses ja see asub 185 943 katastriüksusel ja 1738 üksikul maatükil, mis pole veel katastrisse kantud. Tabelis on kasutatud teise veeru nimetuses termini „katastriüksus” asemele terminit „maaüksus”, sest veel katastris registreerimata maa kohta ei saa öelda, et see asub katastriüksusel.

Tabelist 7.1. on näha, et valdav osa korraldatud metsa asub maatulundusmaa sihtots-tarbega katastriüksustel. Seda nii maaüksuste arvu osas kui ka pindalasid arvestades. Samas tuleb märkida, et erinevused võivad olla kordades, kui võrrelda erinevate sihtots-tarvetega maade osatähtsusi, mis on arvutatud maaüksuste arvu järgi ja pindalade järgi. Selline erinevus näitab, et erineva sihtotstarbega maadel on ühe korraldatud metsamaa tüki (NB! Mitte eraldise) suurused küllaltki erinevad. Kui maatulundusmaal on ühe

50

maaüksuse piires korraldatud metsa keskmine pind 10,06 hektarit, siis elamumaal ja tulu mittetootvatel maaüksustel on need pindalad vastavalt 1,14 ja 54,69 hektarit. Keskmine korraldatud metsmaa pind tulu mittetootval maal on suur sellepärast, et antud sihtotstarvete grupis on kaitsealused maad, kus on suured katastriüksused.

Tabel 7.1. Korraldatud metsade pindala ja osatähtsus maa sihtotstarvete gruppide lõikes (katastri andmed seisuga 14.05.2013 ja Metsaregistri andmed seisuga 23.08.2012)

Osatähtsus (%) Sihtotstarvete grupid

Maaüksuste arv Pindala (ha) Maaüksuste

arvu järgi Pindala

järgi Maatulundusmaa 182 090 1 832 488 97,02 92,07 Elamumaa 1018 1156 0,54 0,06 Tulu mittetootev maa 284 113 974 1,11 5,73 Tulu tootev maa 603 6 80 0,32 0,34 Transpordimaa 148 200 0,08 0,01 Katastris registreerimata maa 138 35 724 0,93 1,79

Kokku 187 681 1 990 322 97,02 100,00

Lisaks kogu korraldatud metsa iseloomustamisele sihtotstarvete gruppide lõikes maa-tükkide arvu ja pindala järgi on samasugune iseloomustus tehtud eraldi ka Riigi Metsa-majandamise Keskuse hallatava metsa kohta ja selle metsa kohta, mis ei ole RMK hallatav. Üldistatud andmed sihtotstarvete gruppide lõikes on toodud vastavalt tabelites 7.2 ja 7.3. Detailsemad andmed on toodud lisades 7.2. ja 7.3.

Tabel 7.2. Korraldatud metsade pindala ja osatähtsus maa sihtotstarvete lõikes RMK hallatavatel maadel (katastri andmed seisuga 14.05.2013 ja Metsaregistri andmed seisuga 23.08.2012 )



arvu järgi Pindala

järgi Maatulundusmaa 10 894 938 944 80,68 87,28 Elamumaa 64 55 0,47 0,01 Tulu mittetootev maa 1042 101 564 7,72 9,43 Tulu tootev maa 192 3333 1,42 0,31 Transpordimaa 98 80 0,73 0,01 Katastris registreerimata maa 1213 31 829 8,98 2,96

Kokku 13 503 1 075 805 100,00 100,00

Tabelites 7.2 ja 7.3 olevate andmete võrdlemine tabeli 7.1 andmetega näitab, et on tea-tud erinevusi RMK halduses olevate ja nende halduses mitte olevate korraldatud metsa-de maatükkide jaotumisel erinevate sihtotstarvetega gruppidesse. RMK halduses oleva tulu mittetootvate korraldatud metsaga maaüksuste osakaalu märkimisväärne suurus, võrreldes teistesse sihtotstarbe gruppidesse kuuluvate (välja arvatud maatulundusmaa) maaüksuste osakaaluga tuleneb sellest, et sellesse sihtotstarvete gruppi kuulub kaitsealune maa. Seda näitavad ka lisa 7.2 andmed. Ka on katastris registreerimata

51

korraldatud metsamaa valdavalt RMK haldusalas. Maatükkide arvu järgi on see näitaja ligemale 70% ja pindala järgi veelgi suurem, ligemale 90%.

Tabel 7.3. Korraldatud metsade pindala ja osatähtsus maa sihtotstarvete lõikes maadel, mis ei ole RMK haldusalas (katastri andmed seisuga 14.05.2013 ja Metsaregistri andmed seisuga 23.08.2012)



arvu järgi Pindala

järgi Maatulundusmaa 171 196 893 544 98,29 97,71 Elamumaa 954 1101 0,55 0,12 Tulu mittetootev maa 1029 11 825 0,59 1,29 Tulu tootev maa 424 4032 0,24 0,44 Transpordimaa 50 120 0,03 0,01 Katastris registreerimata maa 525 3895 0,30 0,43

Kokku 174 178 914 517 100,00 100,00

Metsaregistri andmete analüüsi käigus selgus, et küllalt palju esineb olukordi, kui piirid Maakatastri katastriüksuste kaardikihil ja Metsaregistri kaardikihil ei lange kokku. Joonisel 7.1 on toodud üks näide sellise olukorra kohta. Tegemist on olukorraga, kus nelja katastriüksuse piiride kokkupuute punkt ja kahe korraldatud metsa ühine punkt ei lange kokku – kuigi nii peaks see olema.

Joonis 7.1. Katastriüksuste piiride (punane joon) ja korraldatud metsaalade piiride (rohelised alad) mittekokkulangemise näide

Kui joonisel 7.1 kirjeldatud andmetega lahendada mõni geoinformaatika kattuvusüle-sannetest (näiteks ArcGISis Intersect), siis tulemuseks oleks see, et katastriüksuse 52801:001:0172 piiridesse lõigatakse katastriüksuste 52801:001:0325 ja 52801:001:0328 kooseisu kuuluv mets. Katastriüksusel 52801:001:0172 tegelikult metsa üldse ei ole. Antud juhul ei ole küsimus mitte ainult arvutatud pindade täpsuses. Küsimus on ka sel-les, et katastriüksustele, kus metsa üldse ei ole, omistatakse GIS analüüside käigus kor-raldatud mets. Teatud juhul võib see aga tulemust oluliselt muuta, näiteks võib muutuda

52

nende katastriüksuste arv, millel on korraldatud mets. See on ka põhjuseks, miks Metsaregistris olevate andmetega ei tehtud antud töö käigus GIS analüüse.

Lisaks eelkirjeldatud olukorrale, kus kogu ühe korraldatud maaüksuse ja katastriüksuste piirid ei lange kokku, esineb ka olukordi, kus üks eraldis on valesti piiritletud. Sellist olukorda illustreerib joonis 7.2. Eraldis 12 kuulub katastriüksuse 65301:007:0678 kooseisu kuid asub umbes kolmandiku ulatuses katastriüksuse 65301:007:0679 piires. Siinkohal tuleb kindlast märkida, et katastriüksusel 65301:007:0679 puudub eraldis 12 üldse ja samas kohas on ka eraldis 10.

Joonis 7.2. Näide olukorrast, kus ühe katastriüksuse üks eraldis läheb üle piiri Punane joon – katastriüksuste piirid; roheline pind – eraldised

Ruumiliselt ei ühti ka ETAK puistute metsaalad ja Metsaregistri eraldiste alad. Joonisel 7.3 on toodud sellekohane näide. Metsakorralduse käigus on metsana määratletud väik-sem ala, kui seda on tehtud ETAK nähtuste kaardistamise käigus. Lisaks sellele on märgatav nihe kahe külgneva katastriüksuse piires tehtud metsakorraldusega määratud eraldise piiri määramisel. Kahe katastriüksuse piiril on erinevatel katastriüksusel olevate metsaeraldiste piirid erineva pikkusega.

Joonis 7.3. ETAK puistute (mets) ala ja metsaregistri andmete võrdlus. Punane joon – katastriüksuste piir; heleroheline pind – eraldised; tumeroheline pind ETAK puistute ala

Kolm eeltoodud näidet olid toodud selleks, et probleemi illustreerida. Selliseid näiteid võib tuua palju ja sellele juhtisid tähelepanu ka oma magistritöös Prisk ja Vainola (2012). Eeltoodud näited illustreerivad ka põhjusi, miks Metsaregistri andmetega ei tehtud antud töö käigus GIS analüüse.

53

8. Haritava maa tegeliku kasutamise analüüs ortofotode visuaalse hindamise teel

8.1. Andmed ja metoodika Uuringu käigus on uuritud 15 valla haritava maa kasutust. Omavalitsuste valikul on lähtutud valla haritava maa osakaalust (%), mis on kõige lähedasem vastava maakonna samale näitajale. Käesoleval juhul on valitud igast maakonnast üks vald (vt tabel 8.1).

Tabel 8.1. Valitud omavalitsused ning valiku kriteeriumid

Jrk. nr

Maakond Omavalitsuse nimi

Oma-valitsuse pindala,

(ha)

Haritav maa (ha)

Osakaal (%)

Maakonna haritava

maa osakaal (%)

1 Viljandi maakond

Abja vald 29 018 8702 29,99 28,5

2 Jõgeva maakond Jõgeva vald 45 888 14 181 30,90 31,3

3 Ida-Viru maakond

Jõhvi vald 12 394 2895 23,36 23,8

4 Põlva maakond Kanepi vald 23 146 7156 30,92 31,3 5 Harju maakond Kernu vald 17 484 4166 23,83 20,6 6 Rapla maakond Kohila vald 23 012 6355 27,61 26,4 7 Pärnu maakond Koonga vald 43 966 8013 18,23 20,6 8 Hiiu maakond Käina vald 18 914 4987 26,36 17,8 9 Lääne maakond Martna vald 27 046 5989 22,14 19,3

10 Saare maakond Muhu vald 20 889 4880 23,36 21,3 11 Valga maakond Puka vald 20 083 5288 26,33 25,1 12 Tartu maakond Rannu vald 15 745 6302 40,02 33,1 13 Järva maakond Türi vald 59 829 21 155 35,36 34,7 14 Võru maakond Võru vald 20 144 5863 29,11 26,1

15 Lääne-Viru maakond

Väike-Maarja vald 45 780 16 444 35,92 34,2

Põllumajandusmaa, sh maatulundusmaa sihtotstarbega maa, kasutamise analüüsid on tehtud Maa-ameti ortofotode alusel kasutades MapInfo programmi ning Maa-ameti WMS-teenust. Töö käigus on hinnatud visuaalselt ETAK-is oleva haritava maa võsastumist. Võsastunud alad on haritavast maast välja digitaliseeritud ja võsastumise iseloomustamiseks kasutati kahte skaalat:

1. VÕSASTUMISE ASTE

- võsastumist ei ole – kood 0; - eristatavad on üksikud põõsad – kood 1; - kerge võsastumine, selgelt on eristatavad põõsaste grupid – kood 2;

54

- mõõdukas võsastumine, puittaimedega on kaetud 40-60% võsastunud alast –kood 3; - tugev võsastumine, puittaimedega on kaetud üle 60% võsastunud alast – kood 4; - korrapärase mustriga põõsad/puud (istandus) – kood 11; - ebaselged alad – kood 9.

2. VÕSASTUMISE ULATUS

- võsaga on kaetud kuni 25% katastriüksusel olevast põllumajandusmaast (eelkõige haritav maa ja rohumaa) – kood 1; - võsaga on kaetud 25-50% katastriüksusel olevast põllumajandusmaast – kood 2; - võsaga on kaetud 51-75% katastriüksusel olevast põllumajandusmaast – kood 3; - võsaga on kaetud üle 75% katastriüksusel olevast põllumajandusmaast – kood 4.

Mõningatel juhtudel, kus ortofotolt oli raske tuvastada, kas kasvab kõrge roht- või puittaimestik, kasutati võimaluse korral Google Maps StreetView teenust. Seda illustreerib joonis 8.1, mis koosneb kahest osast. GoogleMaps fotolt on näha, et ortofoto ebaselgel alal kasvavad noored lehtpuu taimed.

Joonis 8.1. Ortofoto ja Google Maps-i kooskasutuse näide, punase noolega on ortofotol näidatud Google Maps-i vaatamise suund Allikad:Maa-amet; GoogleMaps.

55

Lisaks MapInfole on kasutatud programme ArcGIS ja MS Excel. Omavalitsuste erinevate pindade (haritav maa, kuivendatud haritav maa, PRIA alad) leidmisel on kasutatud ArcGIS Analysis Tools funktsioone ning tulemuste visualiseerimisel on kasutatud MS Excel funktsioone.

Maaparandussüsteemidel paikneva haritava maa kasutamise uurimiseks võeti MSR-st (Maaparandussüsteemide register) välja haritav maa, sest MSR hõlmab ka metsa- ja rohumaad. Selleks kasutati ArcGIS Analysis Tools funktsioone, kus kasutati ETAK-i andmeid ning MSR andmeid. Selleks, et teada saada, kas kuivendatud haritaval maal asub võsa, tehti kattuvusülesanne võsastunud alade andmete ning ETAK-i ja MSR andmekihtide analüüsimise käigus genereeritud andmete põhjal.

Sama analüüs, mis tehti MSR andmetega, viidi läbi ka PRIA andmetega. Esialgu kasu-tati analüüsis PRIA 2003. a deklareeritud alade andmeid ning seejärel 2011. a taotletud alade andmeid.

8.2. Haritava maa võsastumine Kõige enam on tugeva võsastumisastmega (kood 4) pinda Abja, Puka ja Kanepi valdades. Mõõduka võsastumisastmega (kood 3) pindasid on kõige enam Võru, Abja ja Kohila vallas. Kanepi vallas on kõige enam kerge võsastumisastmega (kood 2) pinda võrreldes teiste valdadega (vt lisa 8.1).

Haritava maa võsastumise osakaal on kõige suurem Puka vallas 8%, millele järgnevad Kanepi 6,86%, Võru 6,75% ja Abja 6,53%. Kõige väiksem on võsastumise osakaal Martna vallas, kus see on 0,23%. Alla 1 protsendiline haritava maa võsastumine on veel Rannu ja Väike-Maarja valdades. Valdade keskmine haritava maa võsastumise protsent on 3,3 (vt joonis 8.2).

Joonis 8.2. Haritava maa võsastumise osakaal valdade lõikes

Kui vaadelda võsastumist pindalaliselt, siis kõige rohkem on võsastunud haritavat maad Abja vallas. Võsastumist esineb lisaks Abjale rohkem ka Eesti kagupiirkonnas – Kanepi, Võru ja Puka vallas. Lisaks Kagu-Eesti valdadele on üle 200 ha võsastunud pinda Jõgeva, Kohila ja Türi vallas. Vähem on võsastumist Lääne-Eesti piirkonnas. Kõige vähem on võsastunud haritavat maad Martna vallas (vt lisa 8.2).

56

8.3. Maaparandussüsteemide piires oleva haritava maa võsastumine

Kuivendatud haritaval maal asuva võsa osakaal on kõige suurem Abja vallas 5,52%. Millele järgnevad Puka vald 4,91%, Võru vald 4,64% ja Jõhvi vald 4,19%. Kõige vähem on kuivendatud haritav maa võsastunud Martna, Rannu, Koonga ja Kernu vallas jäädes alla poole protsendi. (vt lisa 8.2) Valdade keskmine kuivendatud haritava maa võsastumise osakaal on 2,6%.

Kõige rohkem asub võsastunud pinda kuivendatud haritaval maal Abja vallas, millele järgnevad Jõgeva ja Türi vallad. Kõige vähem esineb kuivendatud haritava maa võsastumist Jõhvi vallas (vt joonis 8.3).

Joonis 8.3. Kuivendatud haritaval maal asuv võsa

8.4. PRIA põllumassiivide võsastumine Kui 2003. a deklareeritud põllumassiividel paiknes keskmiselt 85% kogu omavalitsuse võsastunud ala pindalast, siis 2011. a taotletud aladel esines võsa keskmiselt ainult 15% kogu valla haritava maa võsa pindalast. See protsent on tõenäoliselt isegi väiksem, sest visuaalselt ortofoto alusel digitaliseerides ei saavuta sellist täpsust, kui väljas GPS-sead-mega põõsastega alade piire märkides. 2003. a deklareeritud põllumassiivide keskmine võsastumise osakaal on 2,4%. PRIA põllumassiivide registri andmetel 2011. a toetust taotletud põllumassiivide keskmine võsastumise osakaal on seevastu ainult 0,7%.

Kui 2003. a PRIA põllumassiivide registris deklareeritud põllumassiivide keskmine võsastumise pindala uuritud valdades on 206 hektarit, siis 2011. a toetust taotletud põllumassiividel on keskmine võsastunud alade pind 38 hektarit. Kõige rohkem on PRIA põllumassiivide registris olevatel põllumassiividel võsastunud pinda Abja vallas 138 ha, sellele järgnevad Võru 70 ha ja Kanepi 66 ha vallad. Kõige vähem on PRIA põllumassiivide registri andmetel 2011. a toetust taotletud põllumassiividel võsa Martna vallas 1,6 ha (vt joonis 8.4 ja lisa 8.3).

57

* Osakaal – võsastunud alade osakaal PRIA registris olevast haritava maa pindalast Joonis 8.4. PRIA registris olevate põllumassiivide võsastumine

8.5 Maade võsastumise põhjustest Haritava maa (tegeliku) kasutamise analüüsist lähtuvalt võib väita, et üldjuhul on haritav maa kasutuses. Üsna marginaalsele osale haritavast maast on kasvanud võsa. Käesoleva uuringu eesmärgiks oli välja selgitada võsastumise ulatus. Selle uuringu käigus ei selgitatud välja võsastumise põhjuseid Eestis.

Kirjandusallikate alusel (Zaragozí, et al. 2012; Pointereau, et al. 2008; Hatna ja Bakker 2011; Keenleyside ja Tucker 2010; Prishchepov, et al. 2013; Silber ja Wytrzens 2006) saab väita, et maatükkide mahajätmist võivad põhjustada geograafilised (nt maatüki suurus, kuju või kaugus ettevõttest), sotsiaalmajanduslikud (nt sissetulek, saagikus, nõudlus põllumajandustoodangu järle, tööjõud, konkurents sise-ja välisturul) ja poliitilised (nt Euroopa Liidu toetused, siseriiklikud maakasutust mõjutavad regulatsioonid) tegurid.

Maade mahajätmist, sellega kaasnevaid maakatte muutusi ning mahajätmist põhjustavaid tegureid on uuritud peamiselt modelleerimise teel. Näiteks Rutherforda et al. (2008) töötasid välja mitmemuutujaga ruumiliselt detailse statistilise mudeli, uurimaks põllumajandusmaa mahajätmisest tulenevaid maakatte muutusi Euroopa Alpides. Zaragozí et al. (2012) kasutasid oma uuringus geoinfosüsteemi kombineeritult erinevate andmebaasidega, selekteerimaks välja maade mahajätmist mõjutavaid tegureid Hispaania vahemere piirkonnas. Prishchepov et al. (2013) kasutasid oma uuringus kaugseire andmeid ning logistilist regressiooni, uurimaks maade mahajätmist postsotsialistlikul Venemaal. Maade mahajätmise tõenäosust katastriüksuse tasemel on püüdnud oma uurimistöös modelleerida Silber ja Wytrzens (2006), kasutades selleks geoinfosüsteemide võimalusi ning logistilist regressiooni.

58

Sageli on aga nende mudelite kasutamine väljaspool testala raskendatud, sest geograafilised, majanduslikud või sotsiaalsed tingimused võivad olla erinevad, millest tulenevalt vajaksid need mudelid kohandamist. Lisaks erinevustele tingimustes võivad mudelis kasutatavad andmed olla teistes riikides erinevalt defineeritud, kogutud või üldse kättesaamatud. Nagu eespool mainitud, mõjutavad maade mahajätmist mitmed erinevad tegurid ja seega on valdav osa mudelitest integreeritud mudelid. Missuguseid andmeid ja mudeleid kasutatakse, sõltub uurimuse eesmärgist ja ulatusest. Näiteks, kas eesmärgiks on püüda välja selgitada maade mahajätmise mõjutegureid, jälgida maakasutuse muutusi või hoopis võsastumise paiknemist ning kas uurimust teostatakse regiooni, riigi või katastriüksuse tasemel? Lisaks on oht, et see mida modelleerides eeldatakse, ei vasta tegelikkusele. Sellele viitavad ka Keenleyside ja Tucker (2010) oma uuringus, mille kohaselt talunikud jätkavad majanduslikult kahjumliku tegevusega, kuigi mudeli kohaselt peaks majanduslik kahjum viitama maade mahajätmisele.

Eestis on maakasutuse muutusi uuritud valdavalt kaugseire andmeid kasutades. Näiteks Peterson ja Aunap (1998) kasutasid oma uurimuses mitmespektrilisi Landsat pilte erinevate aastaaegade lõikes, määramaks põllumajandusliku maakasutuse muutusi Eestis aastatel 1990 ja 1993. Nende uurimuse kohaselt oli 1/3 1990 aastatel kasutuses olnud haritavast maast 1993.aastaks mahajäetud. Mander ja Kuuba (2004) on oma artiklis käsitlenud maakatte muutusi CORINE maakatte kaartide põhjal. Aastatel 1995–1996 moodustas mahajäetud maa ligikaudu 25% haritavast maast. Eesti Keskkonnaülevaates (2009) kajastuvad maakatte andmed, mille abil on püütud analüüsida maakasutuse muutusi, põhinevad CORINE andmestikul ja Statistikaameti andmestikul. Näiteks Hatna ja Bakker (2011) uuringu tulemustest selgus, et maade mahajätmist on raskem seletada laiemal skaalal, sest maa harimata jätmine on tihti kohalik valik, mille järgi maa suhteline kvaliteet on tähtsam kui selle absoluutne kvaliteet. Lisaks sellele pole kaugseire andmed kuigi täpsed, nende lahutusvõime on üsna väike ning kui arvestada Eesti väiksust, siis kaugseire andmetel saadud tulemused ei anna eriti täpset ülevaadet tegelikust olukorrast.

Võsastumine on maade mahajätmise, põllumajanduslikust kasutusest väljalangemise lõpptulemus, mida võivad mõjutada mitmed keskkonna-, sotsiaal-, ja majandustegurid, geograafiline asukoht või põllumajanduslik struktuur (Silber ja Wytrzens 2006). Neid tegureid on mitmeid ja selgitamaks välja, mis põhjustab maade mahajätmist (võsastumist) Eestis, tuleks läbi viia täiendavaid uuringuid. Segapõllumajandus ja metsaga kaetud piirkondades on teadmised põllumajandusmaa mahajätmisest väga olulised, sest surve erinevatele maakasutus viisidele on suur, tihti on see ainus saadaolev pind, mis vastab uutele maakasutuse nõudlustele (Benjamin et al. 2007). Maakasutuse monitooringust on vähe kasu, kui pole teada, mis põhjustab muutusi maakasutuses.

Valdav osa maade mahajätmise uuringutest on teostatud EL riikides: Zaragozí et al. (2012) (Hispaania); Pointereau et al. (2008) (Hispaania, Poola, Prantsusmaa); Keenleyside ja Tucker, (2010) (Soome, Poola, Karpaadid); Silber ja Wytrzens (2006) (Austria) ning vähem Ida-Euroopa riikides: Prishchepov et al. (2013) (Venemaa); Müller et al. (2009) (Rumeenia); Müller ja Munroe (2008) (Albaania).

Kuna varasematel Euroopa Liidu riikidel ja Eestil on erinev põllumajanduslik taust, siis ei saa olla kindel, et samad tegurid, mis on põhjustanud põllumajanduslike maade mahajätmist nö vanades Euroopa Liidu riikides, põhjustavad maade mahajätmist ka Eestis. Sellele viitab ka Prishchepov et al. (2013) oma artiklis. Samuti ei ole teada, kas

59

maade mahajätmist Eestis mõjutavad samad tegurid, mis Albaanias (maade killustatus, hõre asustus, maaharimisest saadav tulu) (Müller ja Munroe 2008) või Rumeenias (põllumaade eraldatus, raske turulepääsetavus, maastiku ebatasasus) (Müller, D. et al. 2009).

Põllumajandusliku maakasutuse muutused avaldavad mõju nii ökosüsteemile kui ka bioloogilisele mitmekesisusele ja majandusele. Seetõttu on tähtis põllumajanduslike maade mahajätmise monitooring ning mahajätmise põhjuste ja mõjutegurite mõistmine, kuna see võib pakkuda väärtuslikke suuniseid maakasutuspoliitikat silmas pidades (Prishchepov et al. (2013). Lisaks Prishchepov’ile leiavad ka Müller et al. (2009); Renwick et al. (2013); van Dijk et al. (2004); Keenleyside ja Tucker (2010), et on vaja kriitilist ülevaadet põllumajandusmaade mahajätmise ulatusest, paiknemisest ning tulevikusuundumustest.

Probleem maade mahajätmise näol on olemas, kuid kuna seda pole nö mõistena üheselt määratud, jäävad ka probleemi käsitlused erinevateks. See, mis sobib ühele, ei pruugi sobida teisele. Siiski liigub enamus selles suunas, et maade mahajätmist on vaja vältida. Töötades selle nimel, et jälgimine oleks võimalikult lihtne, proovivad teadlased seda protsessi modelleerida ning automatiseerida.

60

9. Põllu- ja metsamajanduse iseloomustamiseks kasutatavad terminid

9.1 Põllu- ja metsamajanduslikult kasutatava maa terminid ja definitsioonid erinevates registrites Järgnevalt on analüüsitud ETAK-s ja erinevates riiklikes andmekogudes (maakataster, PRIA põllumassiivide register, metsaregister) sisalduvat ja Statistikaameti väljastavat teavet. Antud on ülevaade põllumajanduslikult kasutatava maa ja metsamaa erinevatest mõistetest ja terminitest. Selleks on esitatud registrites erinevate mõistete definitsioonid ja selgitused, millele järgneb vastavate mõistete terminiloogiline võrdlus ja analüüs.

Siinjuures on kasutatud registrites leiduvaid selgitusi, jättes kõrvale nende registrisisese kasutamispraktika ja töö koostaja taustateadmised. Mõisteid käsitletakse nõnda nagu nad on kättesaadavad registrite tavakasutajatele.

61

Mõiste põllumajandusmaa defineerimine erinevates registrites

DEFINITSIOONID PÕLLUMAJANDUSMAA PRIA Viljelusmaa, püsirohumaa või püsikultuuride all olev maa-ala (EÜ

73/2009 art 2 p h, viidatud Pindalatoetuste põhimõisted s.a. kaudu). Kommentaar: Veeseaduse mõistes on põllumajandusmaa haritav maa ja looduslik rohumaa, seda tuleb meeles pidada veeseadusest tulenevate nõuete täitmiseks(Pindalatoetuste põhimõisted s.a.).

Statistikaamet Vaatlusaastal põllumajandussaaduste tootmiseks kasutatav või heades

põllumajandus- ja keskkonnatingimustes säilitatav maa (sh põllumaa, püsirohumaa, viljapuu- ja marjaaiad, puukoolid, koduaiad) (Põllumajandus arvudes … 2012: 61). Kommentaar: Maa, mida põllumajandussaaduste tootmiseks ei kasutata, kuid säilitatakse heades põllumajandus- ja keskkonnatingimustes, loetakse põllumajandusmaa hulka kuuluvaks alates 2007. aastast (Taimekasvatus).

KASUTATAV PÕLLUMAJANDUSMAA PRIA Põllumajanduslike majapidamiste kasutuses olev kogu maa-ala, mis

hõlmab põllumaad, püsirohumaad ning püsikultuuride ja koduaedade all olevat maad, olenemata omandivormist ja sellest, kas seda kasutatakse ühise maana (EÜ 543/2009 art 2 p b, viidatud Pindalatoetuste põhimõisted s.a. kaudu). Kommentaar: Mitmeid pindalatoetusi võib taotleda põllumajandusmaa kohta, samuti peab toetuse taotleja pindalatoetuste taotlemisel ära näitama kogu põllumajandusmaa, mida tal on õigus kasutada. Lisaks peab mitmete MAKi pindalatoetuste puhul, eritoetuse meetmete ning ÜPT puhul täitma nõuetele vastavust taotleja täitma nõudeid kogu põllumajandusmaal. (Pindalatoetuste põhimõisted s.a.)

Statistikaamet Põllumajandustootmises kasutatav ja heades põllumajandus- ja

keskkonnatingimustes säilitatav maa (Põllumajandus arvudes … 2012: 61).

KASUTAMATA PÕLLUMAJANDUSMAA Statistikaamet Põllumajandusmaa, mida vaatlusaastal ei kasutata

põllumajandussaaduste tootmiseks ega säilitata heades põllumajandus- ja keskkonnatingimustes (Üldandmed).

ANALÜÜS

Põllumajandusmaa mõistet kasutavad nii PRIA kui ka Statistikaamet. Lisaks jaguneb põllumajandusmaa PRIA-s kasutatavaks põllumajandusmaaks ning Statistikaametis kasutatavaks ja kasutamata põllumajandusmaaks. Vastavaid mõisteid selgitab PRIA peamiselt läbi loetelude: põllumajandusmaa puhul nimetades viljelusmaa, püsirohumaa, püsikultuuride all oleva maa-ala ning kasutatava põllumajandusmaa puhul nimetades põllumaa, püsirohumaa, püsikultuuride ja koduaedade all oleva maa-ala (vt joonis 9.1).

62

Joonis 9.1. Põllumajandusmaa mõiste käsitlus erinevates registrites

Samuti loetleb Statistikaamet põllumajandusmaa alla kuuluvaks põllumaa, püsirohumaa, puukoolid, koduaiad, viljapuu- ja marjaaiad. Ent määratleb seda põllumajandusmaa, kasutatava ja kasutamata põllumajandusmaa puhul ka põllumajandussaaduste tootmise ning põllumajandus- ja keskkonnatingimuste esinemise või mitteesinemisega.

63

Mõiste haritava maa defineerimine erinevates registrites

DEFINITSIOONID HARITAV MAA ETAK Põllumajanduslikult kasutatav maa ja sööt (Topograafiliste andmete …

2010: 39). Kommentaar: Söödiks loetakse vähemalt kaks aastat harimata lagedad põllumaad, kus domineerivad umbrohud ja mis põlluna kasutusele võtuks ei vaja kultuurtehnilisi töid. Haritava maa tüübid on põld ja aianduslik maa. (Topograafiliste andmete … 2010: 39)

Maakataster Kultuurtaimede viljelemiseks kasutatav või varem kasutatud (sööt)maa

(Kõlvikute kaardi ning maa kvaliteedi ja hindamise kaardi koostamise korra kinnitamine § 110).

PRIA Põllumajanduslikult kasutatav maa (põllumaa, sh mustkesa;

püsirohumaa ning viljapuu- ja marjaaiad), mida hoitakse heas põllumajanduslikus ja keskkondlikus korras, olenemata sellest, kas kõnealune maa on kasvuhoonete all või püsi- või äravõetava katte all. Siia alla kuulub ka kuni 5-aastane rohumaa (lühiajaline rohumaa). (Pindalatoetuste põhimõisted s.a.) Kommentaar: Definitsioon toetub järgmistele õigusaktidele(Pindalatoetuste põhimõisted s.a.): 1) (EÜ) nr 543/2009 art 2 c (põllumajanduskultuuride statistika määrus): maa-ala, mis vastab kogu külvipinnale, millest on pärast koristust välja arvatud laastatud maa-alad (nt loodusõnnetuste tõttu). 2) Veeseadus § 2 p 23: haritav maa – põllumaa ning viljapuu- ja marjaaiad. 3) (EÜ) nr 1120/2009 art 2 a: põllukultuuride tootmiseks haritav maa kooskõlas määruse (EÜ) 73/2009 artikliga 6 heas põllumajanduslikus ja keskkondlikus korras hoitav maa olenemata sellest, kas kõnealune maa on kasvuhoonete all või püsi- või äravõetava katte all. 4) (EÜ) nr 1200/2009: viljelusmaa – korrapäraselt haritav (küntav või viljeletav), tavaliselt külvikorrasüsteemi alusel kasutatav maa. Külvikord on üheaastaste kultuuride plaanijärgne asendamine konkreetsel põllul igal järgneval aastal nii, et ühte liiki ei kasvatataks samal põllul ilma teatud ajavaheta. Tavaliselt vahetatakse põllukultuure igal aastal, kuid ühte põllukultuuri võib maatükil kasvatada ka mitu aastat. Eristamaks viljelusmaad püsikultuuride all olevast või püsirohumaast, rakendatakse viie aasta pikkust künnist. See tähendab, et kui maatükil viljeletakse ühte põllukultuuri järjest viis aastat või kauem ilma algset põllukultuuri uuega asendamata, ei loeta seda maad viljelusmaaks. (EÜ 1200/2009) Head põllumajandus- ja keskkonnatingimused ning püsirohumaa säilitamine kord on kehtestatud põllumajandusministri 17. Veebruari 2010 a. määrus nr 11 „Head põllumajandus- ja keskkonnatingimused, püsirohumaa pindala säilitamise kohustuse täitmise täpsem kord, püsirohumaa pindala säilitamise kohustuse üleandmise alused ja kord ning püsirohumaa säilitamiseks vajalike abinõude rakendamise täpsem kord“.

64

ANALÜÜS

ETAK ja maakataster defineerivad haritavat maad läbi mõistete maa ja sööt. ETAK piiritleb antud mõisteid lisaks terminiga põllumajanduslikult kasutatav ning maakataster kultuurtaimede viljelemisega, seejuures täpsustamata söödi sisu ja kultuurtaimede alla kuuluvat. Samuti ei selgita põllumajanduslikult kasutatava mõistet ETAK, mida teeb PRIA, viidates põllumajanduskultuuride statistika määrusele 543/2009 art 2 p b, mille kohaselt on kasutatav põllumajandusmaa põllumajanduslike majapidamiste kasutuses olev kogu maa-ala, mis hõlmab põllumaad, püsirohumaad ning püsikultuuride ja koduaedade all olevat maad, olenemata omandivormist ja sellest, kas seda kasutatakse ühise maana. Antud selgitus erineb mõnevõrra haritava maa all toodud kasutatava põllumajandusmaa selgitusest (vt joonis 9.2).

Joonis 9.2. Haritava maa mõiste käsitlus erinevates registrites

Üldiselt PRIA pindalatoetuste põhimõistete dokumendis nimetatud haritava maa mõistet mujalt tänastest väljaannetest ei leia. Samuti ei ole enam aktiivselt kasutusel viljelusmaa mõiste. Pigem räägitakse põllumaast, mida tunnustatakse ka mujal Euroopas.

65

Mõiste põllumaa defineerimine erinevates registrites

DEFINITSIOONID PÕLLUMAA/ PÕLD ETAK Põld

Kultuurtaimede kasvatamiseks kasutatav maa ja sööt (Topograafiliste andmete … 2010: 39). Kommentaar: Põlluks loetakse nii lühiealiste kui ka pikaealiste kultuuride kasvualad. Söödiks loetakse vähemalt kaks aastat harimata lagedad põllumaad, kus domineerivad umbrohud ja mis põlluna kasutusele võtuks ei vaja kultuurtehnilisi töid. (Topograafiliste andmete … 2010: 39)

Maakataster Põllumaa

Mineraalmuldadel paiknev regulaarselt haritav põllukultuuride viljelemiseks kasutatav maa, lavakultuuride ja kilega kaetud ajutiste kasvuhoonete ning mitmeaastaste püsiistandike (maasikas, vaarikas) alune maa (Kõlvikute kaardi ning maa kvaliteedi ja hindamise kaardi koostamise korra kinnitamine § 110).

Põld Ühtne maatükk, mille on deklareerinud üks põllumajandustootja ja millel ei kasvatata rohkem kui üht põllukultuurirühma (EÜ 1122/2009 art 2 p 1, viidatud Pindalatoetuste põhimõisted s.a. kaudu). Kommentaar: Põllukultuurirühmana käsitletakse pindala, mille suhtes kohaldatakse ühe toetuse raames sama toetusemäära. See on seotud kõikide pindalatoetuskavadega, sh MAK pindalatoetustega (EÜ 1122/2009 art 56 lg 1, viidatud Pindalatoetuste põhimõisted s.a. kaudu). Põllu kui maakasutustüübi alla kuuluvad: teraviljad, kaunviljad, õli- ja kiukultuurid, muud tehnilised kultuurid, ravim- ja maitsetaimed, rühvelkultuurid, köögivili, haljasväetiseks kasvatatavad taimed (haljaskesa), maasikas, lühiajaline rohumaa ja pikaajalised heinaseemnepõllud (Pindalatoetuste taotlus).

PRIA

Põllumaa Põllukultuuride tootmiseks haritav maa kooskõlas määruse (EÜ) 73/2009 artikliga 6 heas põllumajanduslikus ja keskkondlikus korras hoitav maa olenemata sellest, kas kõnealune maa on kasvuhoonete all või püsi- või äravõetava katte all (Pindalatoetuste põhimõisted s.a.). Kommentaar: Põllukultuur on määratletud määruse 1200/2009 jaotises II „Maa”. Nimetatud jaotise alla kuuluvad 6 põhikategooriat: viljelusmaa; koduaiad; püsirohumaa; püsikultuurid; muu maa; seened, niisutatud alad, energiakultuurid ja geneetiliselt muundatud põllukultuurid.

66

Statistikaamet Põllumaa

Regulaarselt vastavalt külvikordadele töödeldav maa (Põllumajandus arvudes … 2012: 60). Kommentaar: Lühiajaline rohumaa ja katmikkultuuride pind, samuti pind, kus köögivilja ja maasikaid vaheldatakse ainult köögivilja, maasikate, lillede ja ehistaimedega, loetakse alati täielikult külvikorras olevaks. Külvikorras võib vaheldada ka eri liiki teravilju. (Tootmismeetodid) Põllumaa jaguneb järgmiselt (Taimekasvatussaaduste tootmine): teravilja (nisu, rukis, tritik, oder, kaer, segavili, tatar) kasvupind kuiva tera saamiseks; kaunvilja (hernes, põlduba ja lupiin, muu kaunvili, sh tera- ja kaunvilja segu) kasvupind kuiva tera saamiseks; kartuli kasvupind; söödajuurvilja (v.a seemnekasvatus) kasvupind; tehniliste kultuuride (raps ja rüps, õli- ja kiulina, ravim- ja maitsetaimed, muud tehnilised kultuurid) kasvupind; köögivilja kasvupind avamaal ja madala katte all; lillede ja ehistaimede kasvupind avamaal ja madala katte all; katmikköögivilja (kogu kasvuperioodi või enamiku sellest klaasi, elastse või jäiga plastiga kaetud statsionaarsetes kasvuhoonetes asuv köögivili) kasvupind; katmiklillede ja -ehistaimede (kogu kasvuperioodi või enamiku sellest klaasi, elastse või jäiga plastiga kaetud statsionaarsetes kasvuhoonetes asuvad lilled ja ehistaimed) kasvupind; söödakultuuride (külvikordade süsteemis kuni viie aasta kestel karjatamiseks, heinaks või siloks kasvatatavad rohttaimed) — mitmeaastaste heintaimede (lühiajaline rohumaa), maisi ja muu rohelise sööda (k.a teravili ja kaunvili haljasmassiks) — kasvupind; söödakultuuride seemnekasvatuspind; kesa, haljasväetistaimede kasvupind (tavaliselt terveks koristusaastaks taastuma jäetud maa) — must ja roheline kesa.

ANALÜÜS

Kui ETAK-s on defineeritud haritav maa kui põllumajanduslikult kasutatav maa ja sööt, siis põllumaa selgitus on sellest mõnevõrra kitsam ning määratletud kultuurtaimede kasvatamise kaudu. Läbi (põllu)kultuuride on defineeritud põldu/põllumaad ka maakatastris ja PRIA-s. Põllukultuuride defineerimiseks viitab PRIA täpsemalt määruses 1200/2009 jaotises II „Maa” nimetatud kultuuridele ning lisaks on täpsustatud põllu alla kuuluvat PRIA pindalatoetuste taotluses (vt joonis 9.3). Põllumaast eraldi käsitleb PRIA mõistet põld, mida on selgitatud ja piiritletud ühe põllumajandustootja ja ühe põllukultuurrühma kasvatamisega. Erinevalt teistest registritest toetub Statistikaamet põllumaad defineerides külvikorrale ja selle regulaarsusele, mida rõhutatakse mujal pigem rohumaa mõiste avamisel.

67

Joonis 9.3. Põllumaa mõiste käsitlus erinevates registrites

PRIA-s kasutatavad mõisted täienevad ja uuenevad vastavalt määratavatele toetustele pidevalt. Uuemaid mõistekasutusi kajastab eelkõige õigusakti alusel kasutuselolev taotlus, pindalatoetuste põhimõistete koondfaili uuendatakse harvem. Seetõttu leiab praegu kehtiva ja pindalatoetuste põhimõistete dokumendi vahel olulisi erinevusi. Ent kuna viimasele toimub veel registrisiseselt aktiivne viitamine, siis on käesolevas analüüsis käsitletud mõlemaid allikaid.

68

Mõiste aianduslik maa defineerimine erinevates registrites

DEFINITSIOONID AIANDUSLIK MAA ETAK Tulunduslikud puuvilja- ja marjaaiad samuti puukoolid ning

kollektiivaiamaad (Topograafiliste andmete … 2010: 39). Kommentaar: Asulate juures olevad kollektiivaiamaad kaardistatakse aiandusliku maana. Ulatuslik mittekapitaalsete kasvuhoonetega katmikala kaardistatakse aiandusliku maana. ((Topograafiliste andmete … 2010: 39)

VILJAPUU- JA MARJAAIAD Maakataster Puuviljaaed

Viljapuu- ja marjaaedade alune maa (Kõlvikute kaardi ning maa kvaliteedi ja hindamise kaardi koostamise korra kinnitamine § 110).

Statistikaamet Viljapuu- ja marjaaiad

Viljapuude ja aiamarjakultuuride (v.a maasikad) pind (Põllumajandus arvudes … 2012: 61).

PUUKOOLID Maakataster Viljapuukoolide ning puu- ja põõsastaimede istandike alune maa


PRIA Avamaal kasvatatavad puu-, viljapuu-, marjapõõsa- ja ehistaimeistikud

aeda, parki jm istutamiseks; põllumajandusmaal müügiks kasvatatavad puuistikud (Põllumajanduskultuuride loetelu).

Statistikaamet Pind, kus avamaal kasvatatakse puu-, viljapuu-, marjapõõsa- või

ehistaimeistikuid aeda, parki jm istutamiseks (v.a metsamaal oma tarbeks kasvatatavad puuistikud) (Põllumajandus arvudes … 2012: 60).

ANALÜÜS

Ühtne aiandusliku maa mõiste registrite vahel puudub, küll aga on kasutusel registrites laiemalt ETAK-s nimetatud aiandusliku maa alla kuuluvad puukoolid ning puuvilja- ja marjaaiad (vt joonis 9.4), mille sisu on jätnud ETAK täpsemalt avamata. Seevastu on neid defineerinud maakataster, Statistikaamet ja PRIA. Sarnaselt on mõistetud viljapuu- ja marjaaiad maakatastris ja Statistikaametis, teatavad erinevused tekivad puukoolide definitsioonides: erinevalt maakatastrist rõhutavad PRIA ja Statistikaamet avamaa esinemist ning PRIA lisab müügiks kasvatamise võimalikkuse.

69

Joonis 9.4. Mõiste aianduslik maa käsitlus erinevates registrites

Statistikaamet kasutab olenevalt valdkonnast ja päringust mõisteid erinevalt. Seetõttu võib leida viljapuu- ja marjaaedade definitsioonis mõningasi erinevusi, jättes tulemist välja või lugedes sisse erinevaid näitajaid. Näiteks võib kohata taimekasvatuse valdkonna all ka järgmist selgitust: „Viljapuude ja aiamarjakultuuride (v.a maasikad, metsamarjakultuurid ja oma tarbeks koduaias kasvatatavad viljapuud ja marjapõõsad) kasvatus (Taimekasvatus).“

70

Mõiste õuemaa defineerimine erinevates registrites

DEFINITSIOONID ÕUED/ ÕUEMAA

Õued Privaatsed õuealad või majandusterritooriumid, mis ei ole avalikus kasutuses (Topograafiliste andmete … 2010: 38). Kommentaar: Tihehoonestusega aladel, üksikmajapidamistes ja muudel mitteavalikel majandusterritooriumitel üldistatakse marja- ja puuviljaaiad, põllud, murud jm pisikõlvikud ühtseks õuealaks. Õues kaardistatakse ehitised, üldkasutatavad teed, mõõtkavalised veekogud. Katmikalad, mis asuvad õue vahetus läheduses, kaardistatakse õuena. Mahajäetud majandusterritoorium või talukoha ümbrus kaardistatakse tegelikule seisundile vastavalt, kuid mitte õuena. Külgnevaid eri omanikuga õuesid omavahel ei eristata, kuid eristatakse era- ja tootmisõu. Õueala tüüp eristab elu- ja tootmistsooni. (Topograafiliste andmete … 2010: 39)

Eraõu Eluhoonete või ühiskondlike hoonete juurde kuuluv

privaatne ala (sealsamas). Kommentaar: Valdavalt avalik ühiskondlike hoonete või korruselamute ümbrus kaardistatakse vastavalt situatsioonile teede, platside ja haljasalana või eraõuena. (Topograafiliste andmete … 2010: 39)

ETAK

Tootmisõu Tootmisõu on õu, mis kuulub tootmishoonete juurde või mida kasutatakse ärilisel otstarbel, sh laod(sealsamas). Kommentaar: Mõõtkavas kaardistatakse kõik põllu ja rohumaa sees olevad vähemalt 100m² suurused tootmisõued (näiteks sidemaste ümbritsevad alad). Õueala kasutus näitab tootmisõue erijuhte: alajaam, tsisternladu, ilmajaam, antennirajatis, muu. (Topograafiliste andmete … 2010: 39)

Maakataster Õuemaa

Hoonetealune ja nende teenindamiseks kasutatav maa (Kõlvikute kaardi ning maa kvaliteedi ja hindamise kaardi koostamise korra kinnitamine § 112).

ANALÜÜS

Õuemaa on nimetatud maakatastris maatulundusmaa sihtotstarbe koosseisus ning on defineeritud kui hoonetealune ja nende teenindamiseks kasutatav maa. Seevastu jagab ETAK õue lisaks veel eraõueks ja tootmisõueks, ent siinkohal jääb selgusetuks, kuidas on määratav õue privaatsus ehk mille alusel toimub eraõu eristamine avalikus kasutuses olevast maast.

71

Mõiste rohumaa defineerimine erinevates registrites

DEFINITSIOONID ROHUMAA ETAK Looduslike rohttaimede kasvuala (Topograafiliste andmete … 2010:

40). Kommentaar: Rohumaadeks loetakse alad, mis ei sobi intensiivseks põllukultuuride kasvatamiseks, sealhulgas ka kasutusest ebarahuldava kuivenduse või ebasobiva asukoha tõttu välja langenud endine haritav maa. Puisniidud loetakse rohumaaks, kui esimese rinde võrade kattuvus on väiksem kui 50%. (Topograafiliste andmete … 2010: 39)

LOODUSLIK ROHUMAA Maakataster Looduslik rohumaa

Karjatamiseks ja niitmiseks sobivad kuni 30 protsendi ulatuses (niidetavatel puisniitudel kuni 50 protsendi ulatuses) puude või kuni 50 protsendi ulatuses põõsastaimedega kaetud looduslike rohttaimede kasvualad, samuti saagikuse tõstmiseks pealtparandatud rohumaad ning loodusliku rohukamaraga söödistunud või ebarahuldava kuivendusega endised haritavad maad, mille põllumaana kasutuselevõtmine on ilma kultuurtehniliste võteteta võimatu (Kõlvikute kaardi ning maa kvaliteedi ja hindamise kaardi koostamise korra kinnitamine § 111).

PRIA Looduslik rohumaa

Looduslikeks rohumaadeks loetakse need rohttaimkattega alad, kus on säilinud (või looduslikele niitudele omase majandamise tingimustes taastumas) antud keskkonnatingimustele vastav looduslik rohukamar ja taimestik ning kus inimtegevus piirdub peamiselt saagi koristamisega (niitmine, karjatamine). Looduslikud rohumaad on nii looduslikud niidud (poollooduslikud kooslused/pärandkooslused) ning nendeks arenevad ka endised, praegu niidetavad (karjatatavad) põllumaad ja kultuurrohumaad. (Põllumajanduskultuuride loetelu)

Statistikaamet Looduslik (püsi)rohumaa

Maa, mis ei ole külvikordade süsteemis ja mida kasutatakse haljasmassi või heina tootmiseks või karjatamiseks või säilitatakse heades põllumajandus- ja keskkonnatingimustes (taimestik kasvab külvatuna või isekülvina). Püsirohumaa hulka kuulub ka mitmeaastaste heintaimede pind, mida on kasutatud viis aastat või kauem. (Põllumajandus arvudes … 2012: 60) Külvikordade süsteemis mitteolev maa, mida kasutatakse haljasmassi või heina tootmiseks või karjatamiseks (taimestik kasvab külvatuna või isekülvina). Alates 2003. aastast kuulub loodusliku rohumaa hulka ka mitmeaastaste heintaimede pind, mida on kasutatud viis aastat või kauem. (Taimekasvatussaaduste tootmine)

72

PÜSIROHUMAA Maakataster Püsirohumaa

Valdavalt turvasmuldadel paiknev kultuurheina- või -karjamaa, mis ei sobi intensiivselt haritavate põllukultuuride kasvatamiseks ja mille kuivendusseisund on vähemalt rahuldav (Kõlvikute kaardi ning maa kvaliteedi ja hindamise kaardi koostamise korra kinnitamine § 110).

PRIA Püsirohumaa/ püsikarjamaa Maa, mida kasutatakse rohu või muude rohttaimede looduslikuks kasvatamiseks (isekülvi teel) või harimiseks (külvamise teel) ning mis ei ole põllumajandusettevõtte külvikorraga hõlmatud viie aasta jooksul või kauem, välja arvatud maa, mis on tootmisest kõrvale jäetud vastavalt nõukogu määrusele (EMÜ) nr 2078/92,(1) EÜT L 215, 30.7.1992, lk 85. (1) tootmisest kõrvale jäetud maa vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 1257/1999(2) EÜT L 160, 26.6.1999, lk 80. (2) artiklitele 22, 23 ja 24 ning tootmisest kõrvale jäetud maa vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 1698/2005;(3) ELT L 277, 21.10.2005, lk 1. (3) ning sel eesmärgil „rohi või muud rohttaimed” – kõik rohttaimed, mis tavapäraselt leiduvad looduslikel karjamaadel või mis tavaliselt sisalduvad liikmesriigi (kas loomade karjatamiseks mõeldud või mitte) karja- või rohumaade jaoks mõeldud seemnete segudes. Liikmesriigid võivad lisada I lisas loetletud põllukultuure; (1120/2009 art 2 p. c). (Pindalatoetuste põhimõisted s.a.)

Püsirohumaa Maa, mis ei ole külvikordade süsteemis ja mida kasutatakse haljasmassi või heina tootmiseks või karjatamiseks või mida säilitatakse heades põllumajandus- ja keskkonnatingimustes (taimestik kasvab külvatuna või isekülvina). Püsirohumaa hulka kuulub ka mitmeaastaste heintaimede pind, mida on kasutatud vähemalt viis aastat. (Taimekasvatus)

Statistikaamet

Tootmiseks ajutiselt mittekasutatav püsirohumaa Püsirohumaa, mida ei kasutata haljasmassi või heina tootmiseks ega karjatamiseks, kuid mida säilitatakse heades põllumajandus- ja keskkonnatingimustes ja mille eest saadakse pindalapõhiseid toetusi (Taimekasvatus).

PIKAAJALINE ROHUMAA JA PIKAAJALISEKS PLANEERITUD LÜHIAJALISED ROHUMAAD PRIA Eelkõige loomasööda tootmiseks kasvatatav rohumaa, mis on

pealtparandamise või uuskülvi teel väärtusliku heintaimiku omandanud ning mis ei ole põllumajandusliku majapidamise külvikorraga hõlmatud viie aasta jooksul või kauem. Ühe kultuuriga külvatud rohumaad (k.a heinaseemnepõllud) ei loeta pikaajaliseks rohumaaks, kuna rohumaa peab olema külvatud seemnete seguga. Siia alla kuuluvad ka KSM toetuse raames püsirohumaaks planeeritud lühiajalised rohumaad. (Põllumajanduskultuuride loetelu)

73

LÜHIAJALINE ROHUMAA PRIA Kuni 5 aastane rohumaa (Pindalatoetuste põhimõisteds.a.). Siia alla

märgitakse ka pikaajalised üheliigilised/ heinaseemnepõllud (Põllumajanduskultuuride loetelu).

Statistikaamet Mitmeaastaste heintaimede kasvupind (Taimekasvatus).

ANALÜÜS ETAK defineerib rohumaa üldiselt, looduslikult lagedate alaliigina. Lisaks on sinna hulka loetletud liivane ala, muu lage ja klibune ala. Sarnaselt ETAK-i looduslikult lagedate mõistega on maakatastris defineeritud taimkatteta pinnas, milleks loetakse kuni 30 protsendi ulatuses kamardunud alad, kus kamar on nõrk ja laiguline (liivikud, veeristikud, klibustikud jne.) (Kõlvikute kaardi ning maa kvaliteedi ja hindamise kaardi koostamise korra kinnitamine § 113). Maakatastris rohumaa antud liigituse alla ei kuulu.

Rohumaa alla loetakse Maakatastris looduslik rohumaa ja püsirohumaa; PRIA-s looduslik rohumaa, pikaajaline rohumaa ja pikaajaliseks planeeritud lühiajalised rohumaad; Statistikaametis looduslik (püsi)rohumaa, püsirohumaa, tootmiseks ajutiselt mittekasutatav püsirohumaa (vt joonis 9.5). Lisaks on PRIA-s ja Statistikaametis kasutusel termin lühiajaline rohumaa, ent mõlemad arvavad selle pigem haritava maa hulka. PRIA loeb sinna kuuluvaks ka püsirohumaa/püsikarjamaa. Sarnaselt PRIA-ga on Statistikaametil olnud kasutusel mõiste pikaajaline rohumaa, ent alates 2003. aastast arvestatakse Statistikaametis haritavale maale rajatud üle viie aasta vanune pikaajaline rohumaa looduslikuks rohumaaks (Põllumajandus arvudes … 2012: 33).

Joonis 9.5. Rohumaa mõiste käsitlus erinevates registrites

Rohumaa (sh looduslikud rohumaad, püsirohumaad jt) sisu avamisele on lähenetud küllaltki erinevalt: PRIA on toetunud külvikorrasüsteemile, maakataster kuivendusele ning Statistikaamet headele põllumajandus- ja keskkonnatingimustele. Külvikorrasüsteemi kasutab oma mõisteselgitustes ka Statistikaamet, ent jätab sealjuures täpsemalt määratlemata ajalise teguri. PRIA ja Statistikaameti poolt kasutatakse ka muid külvi iseloomustavaid näitajaid nagu külv ja isekülv.

Loodusliku (püsi)rohumaa definitsioonile läheneb Statistikaamet olenevalt valdkonnast ja päringust erinevalt. 2012. aastal ilmunud taskuteatmikus „Põllumajandus arvudes 2011“ kirjeldatud definitsioon läheneb püsirohumaa mõistele, mida on defineeritud

74

samaselt ka registris taimekasvatuse valdkonnas. Ent taimekasvatussaaduste all olev loodusliku (püsi)rohumaa mõisteselgitus on suunatud rohkem looduslikkusele, millele viitab kriteeriumi „heades põllumajandus- ja keskkonnatingimustes“ puudumine ja selgitus, kus on kasutatud püsirohumaa asemel looduslik rohumaa. Mõiste koduaiad defineerimine erinevates registrites

DEFINITSIOONID KODUAIAD PRIA Ettevõtja ja tema leibkonna tarbeks ettenähtud põllumajandussaaduste

ja –toodete kasvatamise alad. Koduaed võib koosneda nii põllumaast kui püsikultuuridest. (1200/2009, viidatud Pindalatoetuste põhimõisted s.a. kaudu)

Statistikaamet Majapidamise muust maast eraldi käsitletav maa, kus aiasaadusi

kasvatatakse oma pere tarbeks (saadusi müüakse ainult siis, kui neid jääb üle). Koduaia hulka ei kuulu iluaiad (pargid, muruplatsid). (Põllumajandus arvudes … 2012: 60)

ANALÜÜS

Koduaeda on oma registrites haritava maa all nimetanud ja defineerinud nii PRIA kui Statistikaamet. Selle selgitused on erinevad, kuid sisult sarnased.

75

Metsamaa mõiste defineerimine erinevates registrites

DEFINITSIOONID METSAMAA Maakataster Metsaga maa-ala ja maa-ala, millel varem kasvas mets, kuid mis

looduslike tegurite, kahjustuste või inimtegevuse tõttu on ajutiselt metsata ja mille aastane puidu tootmise võime on vähemalt 1 tm/ha ning mida ei kasutata muuks otstarbeks (niidetav puisniit) (Kõlvikute kaardi ning maa kvaliteedi ja hindamise kaardi koostamise korra kinnitamine § 120).

Metsaregister Metsamaa käesoleva seaduse tähenduses on maa, mis vastab vähemalt

ühele järgmistest nõuetest: on metsamaa kõlvikuna kantud maakatastrisse; on maatükk pindalaga vähemalt 0,1 hektarit, millel kasvavad puittaimed kõrgusega vähemalt 1,3 meetrit ja puuvõrade liitusega vähemalt 30 protsenti (MS § 3 lg 2). Kommentaar: Metsamaaks ei loeta õuemaad, elamumaad, pargi, kalmistu, haljasala, marja- ja viljapuuaia, puukooli, aiandi, dendraariumi ning puu- ja põõsaistandike maad (MS § 3 lg 3) Puu- ja põõsaistandik käesoleva seaduse tähenduses on puude ja põõsaste intensiivseks kasvatamiseks rajatud kasvukoht mittemetsamaal, kus puid ja põõsaid kasvatatakse regulaarse seaduga ning majandatakse ühevanuselistena (MS § 3 lg 4). Metsaeraldised jagunevad omakorda tootlikuks ja vähetootlikuks. Vähetootlik on metsamaa, millel puistu kasvunäitajad on madalamad Va boniteediklassist (Metsa korraldamise juhend § 7 lg 5).

Statistikaamet Puittaimestiku kasvukoht, vähemalt 0,1 hektari suuruse pindalaga

maatükk, millel kasvavate puittaimede kõrgus on vähemalt 1,3 meetrit ja puuvõrade liitus vähemalt 30 protsenti. Hõlmab ajutiselt metsata alasid (raiesmikud, tormiheite või põlenud alad). (Metsavaru)

PUISTUD ETAK Puistud

Puittaimede kasvuala (Topograafiliste andmete … 2010: 41). Kommentaar: Võsastunud haritav maa kaardistatakse puistuna. Okas-, leht- ja segametsa omavahel ei eristata. Puistu tüübid: mets, noor mets, põõsastik, hukkunud puistu, puittaim, harvik, salu, puittaimede rida. Puistu tüüp iseloomustab puistu kõrgust, vormi ja seisukorda. (Topograafiliste andmete … 2010: 41)

Statistikaamet Majandatav metsamaa (puistud)

Metsamaa (puistud), mis ei kuulu rangelt kaitstavate metsade ehk hoiumetsa kategooriasse. Hõlmab osaliste majanduspiirangutega metsi (näiteks veekaitsemets, metsise kaitsetsoon, Natura 2000 alad). (Metsavaru)

76

METS ETAK Puittaimede kasvuala, kus puuvõrade liituvus on vähemalt 30% ja

esimese rinde puude keskmine kõrgus ületab 4m (Topograafiliste andmete … 2010: 41). Kommentaar: Parkmetsad kaardistatakse metsana. Metsas harvikut, üksikut puittaime (va kaitsealune), salu ega puittaime rida ei kaardistata. Raba- ja madalsoometsad, mis on majanduslikult täisväärtuslikud puistud, kaardistatakse metsana. (Topograafiliste andmete … 2010: 41)

Maakataster Maa-alad, kus loodusliku uuenduse või istutamise tulemusena kasvanud

puude kõrgus on vähemalt 1,3 m ja puuvõrade liitus vähemalt 30 protsenti, niidetavatel puisniitudel vähemalt 50 protsenti (Kõlvikute kaardi ning maa kvaliteedi ja hindamise kaardi koostamise korra kinnitamine § 120).

Metsaregister Mets on ökosüsteem, mis koosneb metsamaast, sellel kasvavast

taimestikust ja seal elunevast loomastikust (MS § 3 lg 1).

ANALÜÜS Maakatastris metsamaa mõiste praegu kehtivate õigusaktide järgi puudub. Küll aga on defineeritud maatulundusmaa, mis on „Katastriüksuse sihtotstarvete liigid ja nende määramise korra“ järgi põllumajandussaaduste tootmiseks või metsakasvatuseks kasutatav maa või maa, millel on metsa- või põllumajanduslik potentsiaal. Seevastu varem, 2003. aastani kehtinud „Kõlvikute kaardi ning maa kvaliteedi ja hindamise kaardi koostamise korras“ defineeritakse täpsemalt ka metsamaa. Otseselt metsamaa mõiste puudub ka ETAK-s. Selle asemel on kasutusel puistud (vt joonis 9.6), mille alla kuuluvad mets, noor mets, põõsastik, hukkunud puistu, puittaim, harvik, salu ja puittaimede rida. Terminit puistud on oma mõisteridades põgusalt selgitanud ka Statistikaamet, ent seda lähtudes majandatavast metsamaast, mis ei kuulu rangelt kaitstavate metsade ehk hoiumetsa kategooriasse. Metsaregister peab lisaks arvestust ka tootliku ja vähetootliku metsa üle.

Erinevalt maakatastrist, kus on metsamaad defineeritud läbi puidu tootmise võime, nimetavad metsaregister ja Statistikaamet metsamaaks maatükki pindalaga vähemalt 0,1 hektarit ning millel kasvavad puittaimed kõrgusega vähemalt 1,3 meetrit ja puuvõrade liitusega vähemalt 30%. Sarnaselt antud kriteeriumitega läheneb metsa defineerimisele maakataster tuues lisaks välja niidetavatel puisniitudel puuvõrade min liituseks 50%, ent jätab täpsustamata maa-ala suuruse. Samuti peab metsa määratledes puuvõrade liituvust välja tuua ka ETAK, ent erinevalt maakatastrist, metsaregistrist ja Statistikaametist võetakse seal aluseks esimese rinde keskmine puude kõrgus (min 4 m). Märkimisväärselt teisiti on metsa defineerinud metsaregister, käsitledes seda kui ökosüsteemi, mis koosneb metsamaast, sellel kasvavast taimestikust ja seal elunevast loomastikust.

Mõisteselgituste erinevust ja selle alla kuuluvat ilmestab muuhulgas ETAK-s ja metsaregistris nimetatud parkmetsad. ETAK-s loetakse need metsa alla kuuluvaks, ent Metsaseaduse järgi neid metsamaa alla ei loeta.

77

Joonis 9.6. Metsamaa mõiste käsitlus erinevates registrites

Sarnaselt ETAK-i nimetatud hukkunud puistule, milleks loetakse metsapõlengus, üleujutuses või tuulemurrus hukkunud puistut, käsitlevad maakataster ja Statistikaamet ka ajutiselt metsata maad.

78

Mõiste liigniisked alad defineerimine erinevates registrites

DEFINITSIOONID LIIGNIISKED ALAD ETAK Märgalad

Liigniisked alad, millel on moodustunud turbakiht või mis on ajutiselt või pidevalt üleujutatud (Topograafiliste andmete … 2010: 42). Kommentaar: Puittaimestiku olemasolu - eristab puissood ja -rabad ning põõsassood lagedatest. Märgala tüübid: madalsoo, raba, raskesti läbitav soo, soovik, roostik. Märgala tüüp näitab märgala veerežiimi ja taimekatte erisust. (Topograafiliste andmete … 2010: 41)

Maakataster Soo

Niiskuslembese loodusliku taimkattega pidevalt liigniiske ala, kus turba tüsedus on vähemalt 30 cm (Kõlvikute kaardi ning maa kvaliteedi ja hindamise kaardi koostamise korra kinnitamine § 113).

Liigniiske ala Liigniiske on ala, millel veerohkuse tõttu mullas ei ole võimalik teha põllumajanduslikke töid agrotehniliselt õigel ajal ja viisil. Jaguneb pidevalt liigniiskeks alaks ja ajutiselt liigniiskeks alaks (Komisjoni töödokument AGR/ 60363/2005). (Pindalatoetuste põhimõisted s.a.)

Pidevalt liigniisked alad

Alad, millel liigse vee tõttu ei ole võimalik põllumajanduslikku tegevust (rohumaade puhul niitmist või karjatamist, põllukultuuride puhul kultuuri rajamist, harimist ja koristust) läbi viia. Pidevalt liigniisketes tingimustes toimub ka soostumine ning seda on võimalik tuvastada iseloomuliku taimestiku järgi. Pidevalt liigniisked alade kohta pindalatoetusi ei maksta. (Pindalatoetuste põhimõisted s.a.)

PRIA

Ajutiselt liigniisked alad

Alad, mida katab üleujutusvesi ainult mingi aja aastast. Selliste alade liigniiskus varieerub aastast aastasse. Ajutiselt liigniiskeid alasid ei kustutata põllumassiivide registrist ja nendele võib pindalatoetusi taotleda. Küll aga tuleb sellistel aladel olla objektiivne pindalatoetuste taotlemisel. (Pindalatoetuste põhimõisted s.a.)

SOOVIK ETAK Märg maismaapaik, kus vesi on mitme kuu vältel maapinna tasemel.

Soovikud esinevad näiteks mererannikul ning veerežiimi rikkumise tagajärjena tee või kraavimullete taga. (Topograafiliste andmete … 2010: 42)

Maakataster Niiskuslembeste looduslike rohttaimedega (valdavalt kõrged tarnad)

kaetud liigniiske maa mineraalmuldadel, mida ei sobi kasutada karjatamiseks ega niitmiseks. Tihti pikemat aega vee all. (Kõlvikute kaardi ning maa kvaliteedi ja hindamise kaardi koostamise korra kinnitamine § 113)

79

ANALÜÜS

Kuna ajutiselt liigniiskeid alasid PRIA põllumassiivide registrist ei kustutata ja nendele võib taotleda pindalatoetusi, tuuakse antud mõistekasutus välja ka käesolevas analüüsis.

Erinevalt ETAK-st ja PRIA-st, kes käsitlevad märg- ja liigniiskete aladena nii ajutiselt kui ka pidevalt üleujutatud maa-alasid (vt joonis 9.7), defineerib maakataster määruses „Kõlvikute kaardi ning maa kvaliteedi ja hindamise kaardi koostamise korra kinnitamine“ vaid mõistet soo, s.o. kui pidevalt niiske ala. Sarnaselt maakatastri soo mõistele määratleb ETAK 30 cm paksuse turbakihiga ka madalsoo ja raba. Madalsoo on põhjaveest toituv vähemalt 30 cm paksuse turbakihiga ala, kus rohurindes kasvab rohkesti tarnu jm lõikheinalisi ja valitsevad metsasamblad. Rabaks nimetatakse liigniiske ala toitainetevaese vähemalt 30cm paksuse rabaturbakihiga, kus taimed toituvad põhiliselt õhu kaudu saabuvast veest ja mineraalainetest. (Topograafiliste andmete … 2010: 42) Täpsemalt käsitleb ja eristab omavahel pidevalt ja ajutiselt liigniisket ala PRIA, lähtudes sealjuures põllumajanduslike tööde tegemise ning pindalatoetuste taotlemise võimalikkusest.

Lisaks soole maakatastris ja muudele liigniisketele aladele ETAK-s käsitlevad mõlemad registrid mõistet soovik. Seda üsna erinevalt, ent sisult siiski sarnaselt. Samas jääb mõlema registri puhul selgusetuks, kas tegemist on pidevalt või ajutiselt liigniiske alaga.

Joonis 9.7. Mõiste liigniisked alad käsitlus erinevates registrites

80

9.2 Põllumajandusmaa mõistete definitsioonide ulatus

Järgnevalt on kujutatud registritevaheline põllumajandusmaa põhimõistete definitsioonide ulatus (vt joonis 9.8). Lähtutud on eelkõige mõistete selgitusest ja selle all nimetatud nähtustest.

ETAK PRIA Statistikaamet Maakataster puukoolid puukoolid puukoolid

aianduslik maa viljapuu- ja marjaaiad puuviljaaed

õued koduaiad

põld põllumaa

lühiajaline rohumaa lühiajaline rohumaa

põllumaa

põld

püsirohumaa/ püsikarjamaa

püsirohumaa looduslik (püsi) rohumaa/ püsirohumaa

rohumaa looduslik rohumaa tootmiseks ajutiselt mittekasutatav püsirohumaa

looduslik rohumaa

Joonis 9.8. Põllumajandusmaa mõistete definitsioonide ulatus

Aiandusliku maa alla ETAK-s kuuluvad tulunduslikud puuvilja- ja marjaaiad, samuti puukoolid ning kollektiivaiamaad (Topograafiliste andmete … 2010: 39). PRIA-s, Statistikaametis ja maakatastris käsitletakse puukoole, viljapuu- ja marjaaedasid eraldi, ent sisult sarnaselt: viljapuu- ja marjaaedadeks loetakse viljapuu- ja marjaaedade alust maad, puukoolideks valdavalt viljapuukoolide ning puu- ja põõsastaimede istandike alust maad. Lisaks on PRIA kasutusel mõiste koduaiad, st ettevõtja ja tema leibkonna tarbeks ettenähtud põllumajandussaaduste ja -toodete kasvatamise alad. See tähendab, et koduaed võib koosneda nii põllumaast kui püsikultuuridest (EÜ 1200/2009,viidatud Pindalatoetuste põhimõisted s.a. kaudu). Statistikaametis on koduaiad majapidamise muust maast eraldi käsitletav maa, kus aiasaadusi kasvatatakse oma pere tarbeks (saadusi müüakse ainult siis, kui neid jääb üle). Koduaia hulka ei kuulu iluaiad (pargid, muruplatsid). (Põllumajandus arvudes … 2012: 60)

ETAK-s loetakse põlluks nii lühiealiste kui ka pikaealiste kultuuride kasvualad (Topograafiliste andmete … 2010: 39). PRIA määratleb 2012. aasta pindalatoetuste taotlusel põllu kui maakasutustüübi järgmiste kultuuride alusel: teraviljad, kaunviljad, õli- ja kiukultuurid, muud tehnilised kultuurid, ravim- ja maitsetaimed, rühvelkultuurid, köögivili, haljasväetiseks kasvatatavad taimed (haljaskesa), maasikas, lühiajaline rohumaa ja pikaajalised heinaseemnepõllud. Statistikaamet defineerib põllumaad kui regulaarselt külvikordadele töödeldav maa (Põllumajandus arvudes … 2012: 60), maakataster sellele sarnaselt: mineraalmuldadel paiknev regulaarselt haritav põllukultuuride viljelemiseks kasutatav maa, lavakultuuride ja kilega kaetud ajutiste kasvuhoonete ning mitmeaastaste püsiistandike (maasikas, vaarikas) alune maa

81


ETAK mõistab rohumaad kui looduslikult lagedate kasvuala alaliigina, kitsamalt looduslike rohttaimede kasvualana (Topograafiliste andmete … 2010: 40). PRIA, Statistikaamet ja maakataster käsitleb eraldi püsirohumaad, mida kasutatakse valdavalt rohu või muude rohttaimede looduslikuks kasvatamiseks (isekülvi teel) või harimiseks (külvamise teel) ja looduslikku rohumaad, kus on säilinud antud keskkonnatingimustele vastav looduslik rohukamar ja taimestik ning kus inimtegevus piirdub peamiselt saagi koristamisega (Põllumajanduskultuuride loetelu), samuti karjatamiseks ja niitmiseks sobivad kuni 30 protsendi ulatuses (niidetavatel puisniitudel kuni 50 protsendi ulatuses) puude või kuni 50 protsendi ulatuses põõsastaimedega kaetud looduslike rohttaimedega kaetud looduslike rohttaimede kasvualad, samuti saagikuse tõstmiseks pealtparandatud rohumaad ning loodusliku rohukamaraga söödistunud või ebarahuldava kuivendusega endised haritavad maad, mille põllumaana kasutuselevõtmine on ilma kultuurtehniliste võteteta võimatu (Kõlvikute kaardi ning maa kvaliteedi ja hindamise kaardi koostamise korra kinnitamine § 111).

82

10. Ettepanekud põllumajanduslikult kasutatava maa terminite ühtlustamiseks

Eespool kirjeldatud definitsioonide ja terminite erinevused ei avaldu mitte ainult registrite vahel, segadust leiab ka registritesiseselt. PRIA-s kasutatavad terminid täienevad ja uuenevad vastavalt õigusaktidele pidevalt. Uuemaid mõistekasutusi kajastab eelkõige 2012. aasta pindalatoetuste taotlus, samas toimub veel registrisiseselt aktiivne viitamine pindalatoetuste põhimõistete koondfailile, mida uuendatakse harvem. Ent praegu kehtiva ja pindalatoetuste põhimõistete dokumendi vahel esineb olulisi erinevusi. Näiteks ei ole enamaktiivselt kasutusel seal nimetatud viljelusmaa mõiste. Pigem räägitakse täna põllumaast, mida tunnustatakse ka mujal Euroopas.

Samuti kehtib hetkel „Katastriüksuse sihtotstarvete liigid ja nende määramise kord“ (RT I 2008, 46, 260), kus on kirjeldatud katastriüksuse sihtotstarvete liike. Katastrikõlvikute liike on varasemalt defineeritud Vabariigi Valitsuse 8. märtsi 1995. a määruses nr 101 „Kõlvikute kaardi ning maa kvaliteedi ja hindamise kaardi koostamise korra kinnitamine“ (RT I 1995, 32, 390), ent tunnistanud kehtetuks „Maa kvaliteedi ja hindamise kaardi koostamise kord“ (RT I 2003, 65, 436) alusel. Samas ei ole seda täna ka midagi muud asendamas. Seetõttu on maakatastris veel vaikimisi kasutusel kehtetu redaktsiooni mõisteselgitused.

Vabariigi Valitsuse seaduse kohaselt kujundab ja teostab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium riigi majanduspoliitikat informaatika valdkonnas ning koordineerib riigi infosüsteemide arendamist. Infopoliitika peamiseks ellurakendajaks on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM), MKMi riigi infosüsteemide osakond (RISO) ja MKM haldusalas asuv Riigi Infosüsteemi Amet (RIA). Sealjuures vastutab RISO eelkõige otsustamistasandil ja RIA eelkõige elluviimise tasandil. (Riigi IT arhitektuuri ja koosvõime raamistik 2004: 11)

Muuhulgas on RISO poolt koostatud riigi infosüsteemide semantilise koosvõime raamistik – e-riigi raames kehtestatud standardite ja juhendite kogum, mis tagavad ühese arusaamise infosüsteemidest ning seeläbi avaliku halduse asutuste, eraettevõtete ja kodanike parema teenindamise nii riigi, üleeuroopalises kui ka laiemas rahvusvahelises kontekstis. Infosüsteemide semantilise koosvõime raamistik ja sellest lähtuvad dokumendid on kohustuslikud riigi ja kohalike omavalitsuste asutuste infosüsteemide arendamisel ning haldamisel. Raamistiku dokumente ei saa siiski vaadelda õigusaktidena. Nende kohustuslikkus väljendub järgnevates asjaoludes (Riigi infosüsteemide semantilise koosvõimeraamistik 2007: 4):

- Raamistik ja temast lähtuvad dokumendid läbivad konsultatsiooniperioodi, mille vältel riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused, erasektor, kolmanda sektori asutused ja eraisikud saavad esitada omi ettepanekuid. Seega on raamistiku dokumendidkohustuslikud kui eri osapoolte vaheline kokkulepe.

- Vastavalt „Vabariigi Valitsuse seadusele“, „Andmekogude seadusele“ ja „Eesti infoühiskonna arengukava 2013“ dokumendile koordineerib Majandus- ja

83

Kommunikatsiooniministeerium riigi infosüsteemi arendamist. Raamistik ja temast tulenevad dokumendid on riigi infosüsteemi põhidokumendid.

Organisatsioonidel on võimalus vähendada investeeringuid andmete tootmisesse, integ-reerides väliseid andmeallikaid. Kuid integreerimine ei tule tasuta – andmete korduv-kasutusel on oma hind: ühildada tuleb erinevad andmestruktuurid ja lahendada semanti-lise mitmekesisusega (nt terminite erinevad tähenduspiirkonnad) seotud konfliktid. Näiteks käsitleb omavalitsus x1 kohalikus teederegistris tänavana kõvakattega sõiduteed ilma kõnniteeta, omavalitsus x2 aga suvalise kattega sõiduvahendiga läbitavat teed kõnniteedega. Olgu ülesandeks talvise teedehooldusrahade jagamine sõltuvalt tänavate pindalast. Ilmselt x1 ja x2 erinevad käsitlused (klassifikaatorite süsteemid) tänavatest ei võimalda teehooldusrahade korrektset jagamist. (Andmekogude ja andmekogude poolt osutatavate teenuste semantilise koosvõime metoodika 2007: 5)

Siiski on semantilise koosvõime saavutamisest saadav tulu märkimisväärne (Andmekogude ja andmekogude poolt osutatavate teenuste semantilise koosvõime metoodika 2007: 5):

1. Paraneb andmete kvaliteet; eri allikatest pärit andmeid saab omavahel integreerida, vähenevad vead ja ebatäpsused andmete kasutamisel ja otsuste tegemisel (seotud nii andmete väärititõlgendamise kui ka andmete dubleerimisest tuleneva andmete vastuolulisusega),

2. Vähenevad investeeringud andmete tootmises (hõives), sest andmeid on hõlpsam korduvkasutada, sh uute andmekogude loomise ja olemasolevate muutmise kooskõlastajad saavad sellistele andmetele baseerudes teha kvaliteetsemat tööd,

3. Väheneb organisatsioonide infosüsteemide integreerimisel osapoolte kuluv ajaressurss,

4. Paraneb rakenduse/ infosüsteemi jätkusuutlikkus, lihtsustub edasiarendus. Infosüsteeme puudutav teadmistebaas säilib organisatsioonis ka peale võtmeisikute lahkumist,

5. Võimaldab hinnata andmete vajalikkust s.o anda säilitustähtaegu.

Arengut selles suunas on võimalik näha näiteks Statistikaameti ja PRIA vahel, kus kasu-tatakse ühiseid põllumajandusmaa klassifikaatori põhimõtteid. Selle eesmärk on vähen-dada andmeesitajate koormust läbi dubleerivate andmete kogumise lõpetamise. Statis-tikaamet kasutab PRIA põllumajandustoetuste taotlejate andmeid Põllumajanduslike Majapidamiste Andmekogu uuendamisel. Uuendatakse nii identifitseerimis- (sh ka tegevuskoha) kui ka maakasutuse andmeid. Vajadusel lisatakse majapidamisi. Ühtse põllumajandusmaa klassifikaatori kasutamine kindlustab andmekogus täpsemaid maakasutuse andmed. Statistikaamet saab taimekasvatusstatistika aruandevormid teha kasutajasõbralikumaks ning kasutada eeltäitmiseks (täpsustamise võimalusega) juba eelnevalt PRIA-le ühtse põllumajandusmaa klassifikaatori järgi esitatud andmeid ilma andmeid eelnevalt korrastamata. (Uku 2012)

Semantilise koosvõime saavutamine ei ole aga kuigi lihtne, selle muudab keerukaks asjaolu, et tarkvarasüsteemide kasutusviisid, eesmärgid ja kontekstid on erinevad, seega on erinevad ka andmete esitusviisid, kodeerimine ja tähendusnüansid. (Riigi IT koosvõime raamistik 2005: 40)

Semantilist koosvõimet ei ole praktikas võimalik saavutada täpselt ühesuguste nõuete ja standarditekehtestamisega kõigile tarkvarasüsteemidele, kuna analoogiliselt ühe univer-saalse inimkeele ideele ei ole see ei realistlik ega mõttekas. Koosvõime saavutamise küsimusele tuleb läheneda kui ülesandele lihtsustada tarkvarasüsteemide arhitektide ja

84

arendajate tööd, kes peavad reaalselt ehitama liideseid teiste tarkvarasüsteemidega. (Riigi IT koosvõime raamistik 2005: 40)

Koosvõime saavutamise teed on suuresti organisatoorset ja sotsiaalset ning hariduslikku laadi: esmajoones on tarvis abistada eri valdkondade süsteemispetsialiste üksteise vald-kondade vastastikusel mõistmisel, andmestruktuuride ja protokollide mõistlikul doku-menteerimisel ning nende dokumentatsioonide kergel leidmisel. Infosüsteemid kasu-tavad sellesse salvestatud teadmiste esitamiseks mitmesuguseid vahendeid alates kee-lest, sõnastikest, klassifikatsioonidest, reeglitest kuni keeruliste ontoloogiateni. Ana-loogselt infosüsteemi riist- ja tarkvaraga võime me rääkida infosüsteemi semantika-varadest. (Riigi IT koosvõime raamistik 2005: 40)

Seega on poliitiliselt semantilise koostöövõime saavutamiseks standardid ja juhendid justkui olemas, ent nende rakendamine on jäänud soiku. Seda ilmselt suuresti ressursside piiratuse tõttu. Siiski saaksime siin ära kasutada olemasolevaid vahendeid ning üheks võimaluseks selleks on hetkel loodav Eesti geoportaal. Selle kaudu avalikustatakse ja tehakse kättesaadavaks Eesti riigi ja kohalike omavalitsuste ning teiste avalik-õiguslike juriidiliste isikute haldusalas olevad ruumiandmed.

Eesti geoportaal on osa Eesti ruumiandmete infrastruktuurist, mis omakorda moodustab osa Euroopa Ühenduse ruumiandmete infrastruktuurist INSPIRE. INSPIRE direktiivi lisades loetletud ruumiandmed ja andmeteenused ning andmete olemust kirjeldavad metaandmed vastavad ühtsetele nõuetele, mis aitavad korrastada nii andmeid kui ka teenuseid, samuti võimaldavad erinevate riikide ruumiandmete kooskasutamist. Andmed on teenuste kaudu kasutatavad erinevate kaarditarkvarade abil ka üle-euroopalise INSPIRE geoportaali kaudu. (Eesti geoportaalist)

Vastavalt Eesti ruumiandmete seadusele tagab Eesti geoportaali infosüsteemi haldamise ja arendamise Maa-amet, kes koondab ja teeb geoportaalis avalikkusele kättesaadavaks kohustuslikud teabevaldajate andmed ning edastab need Euroopa Komisjonile. Andmete kogumine on pidev protsess ja kestab aastaid. Kõikide ruumiandmekogumite osas pole veel ühtseid reegleid kokku lepitud ning see töö jätkub samuti lähiaastatel. (Eesti geoportaalist) Sealhulgas on hetkel koostamisel ka INSPIRE maakasutuse klassifikatsioon HILUCS (hierarhiline maakasutuse kodeerimise süsteem) (Pukkonen).

Samas seab INSPIRE rakendamine semantilise koostöövõime saavutamiseks teatavaid piiranguid. Andmeid uuendatakse stereokaardistuse teel, viies need vastavaks situatsioonile, mis oli looduses pildistamise hetkel. Sedasivõivad andmed moodustuda suuresti kaardistaja pilgu järgi. Samuti on oht, et terminid ja definitsioonid võivad küll näida ühtsetena, ent nende sisu jääb erinevaks.

Seega, sarnaseid andmeid kogutakse ja hooldatakse erinevatel eesmärkidel ja erinevate ametkondade tarbeks erinevalt. Erinevus seisneb nii täpsuses, mastaapsuses kui ka semantikas. Tulemuseks on suur kogus sarnast informatsiooni, mis pole teistele teada ega ka kasutatav. Samas on vastavad standardid ja juhendid semantilise koosvõime saavutamiseks olemas ja olemasolevaid ressursse tuleb võimalusel kasutada. Täna on enim mõjutamas Eesti ja liikmesriikide geoinfosüsteemide arhitektuuri ja koosvõimet INSPIRE. Seega on otstarbekas selle rakendamisel ETAK-s arvestada ka Eesti geoinfosüsteemidega tervikuna ning tagada andmete koordineerimise info ühiskoosluse sees ja nende vahel. ETAK-i määratlusi saab muuta, kuid siinkohal tuleb arvestada kaardistamise spetsiifikast tulenevate piirangutega. Andmetest huvitatud asutustel tuleb teha koostööd ETAK-i arendajatega, et selgitada välja vajalike andmete kättesaadavuse võimalused ja teha ettepanekuid vajalike andmete kogumiseks. Koosvõime saavutamiseks tuleb esmajoones abistada eri valdkondade süsteemispetsialiste üksteise

85

valdkondade vastastikusel mõistmisel, andmestruktuuride mõistlikul dokumenteerimisel ning nende dokumentatsioonide kergel leidmisel (Riigi IT koosvõime raamistik 2005: 40). Selleks võivad olla semantikavarad nagu sõnastikud, tesaurused, klassifikaatorid (nomenklatuurid), taksonoomiad, vastavustabelid, ontoloogiad ja teenuste registrid.

86

11. Põllu- ja metsamajandusmaa muutumisega seotud uuringud ja prognoosid

11.1. Põllumajandusmaa globaalset muutumist kirjeldavad uuringud ja prognoosid Globaliseerunud maailmas ei ole võimalik analüüsida suurt osa Eesti probleemidest ilma, et pöörataks tähelepanu maailmas toimuvale. Maa, eriti toidu tootmist võimaldav maa, on piiratud ressurss ja selle kasutamise perspektiivid kuuluvad kindlast selliste globaalsete probleemide hulka, mis mõjutavad ka Eesti maakasutuse tulevikku. Seepä-rast on käesoleva uuringu raames analüüsitud ka maaga seotud globaalseid trende ja siinkohal järgneb sellest kokkuvõtlik ülevaade.

OECD ja FAO jälgivad pidevalt toidu tootmisega seotud protsesse maailmas. Selleks, et rahuldada maailmas kasvavat vajadust toidu järgi, peab OECD ja FAO põllumajandus-prognoosi kohaselt järgmise 40. aastaga põllumajandustootmine kasvama 60%. See tähendab, et 2005./2007. aasta tasemetega võrreldes on vaja 2050. aastal toota täienda-valt 1 miljard tonni teravilja ja 200 miljonit tonni liha. Tootmist on vaja suurendada ka selleks, et varustada kasvavat biokütusetööstust lähteainetega.

Koos vajadusega suurendada toidu tootmist kasvab maailmas ka vajadus suurendada põllumajandusmaa pinda, kuid võimalused põllumaa pindala suurendamiseks maailmas on piiratud. Hinnanguliselt suureneb põllumaa kogupindala 2050. aastaks vähem kui 69 miljoni hektari võrra (alla 5%). Seega on vaja tootmismahu suurendamiseks tõsta saagi-kust sama palju, kui seda on tehtud viimase 50 aasta jooksul. Kasvava ressursside nappuse kontekstis on saagikuse suurendamine äärmiselt tähtis toidu hinna kasvu ohjeldamiseks ning see on ka keskne tegur toiduga kindlustamatuse vähendamiseks maailmas. (OECD/FAO 2012)

Põllumajandusmaa ja eriti haritava maa pinna muutused on maailma erinevates piirkon-dades erinevad. Erinevused arenguriikide ja arenenud riikide vahel on märgatavad. Üldise ülevaate sellest annab tabel 11.1.

Tabel 11.1. Haritav maa ja püsikultuuride all oleva maa prognoos. (mln ha)

Prognoosi aasta Piirkond 2015 2020 2050

Maailm kokku 1 548 1 562 1 645 Arenguriigid 928 944 1 036 Arenenud riigid 619 618 608

Allikas: OECD/FAO 2012 Kuna arenguriikides on rohkem potentsiaali põllumajandusmaa pindala suurenemiseks, siis toimub peamine põllumajandusmaa pindala kasv just nendes riikides. Prognooside kohaselt on iga-aastane tootmise kasv arenguriikides keskmiselt 1,9% aastas, arenenud riikides jääb see 1,2% juurde aastas. Samuti prognoositakse sissetulekute suurenemist,

87

mis mõjutab toitumisharjumusi. Rohkem hakatakse tarbima töödeldud toitu, rasvu ja loomseid valke. See omakorda kasvatab nõudlust kvaliteetse liha- ja piimatoodete järele, mis suurendab ka nõudlust loomasööda järgi. (OECD/FAO 2012)

Alexandratos ja Bruinsma (2012) on teinud põhjalikuma analüüsi maailma põllumajanduse tuleviku arengute kohta ja toonud välja ka põllumajandusliku maaga seotud trendid. Siinkohal väärivad märkimist hinnangud, mis iseloomustavad haritava maa pinna muutusi ühe elaniku kohta. Kui 1960 aastal oli maailmas ühe elaniku kohta ligikaudu 0,44 hektarit haritavat maad ja 2010 aastal umbes 0,23 hektarit, siis 2050 aastaks prognoositakse selleks näitajaks 0,181 hektarit (Alexandratos ja Bruinsma 2012: 108). Sellelaadseid prognoose, mis toovad välja just haritava maa pinna ühe elaniku kohta on teisigi (näiteks Bruinsma 2011, FAO 2002). Selliste prognooside tugev külg on see, et maaressursside kasutamist käsitletakse koos elanike arvu võimaliku muutumisega.

Maaressursside perspektiivse kasutamise kohta on koostatud ka mitmeid stsenaariume. Selliste stsenaariumite tugevaks küljeks on see, et tuuakse välja erinevaid võimalikke arenguvariante ja koos sellega ka esile kerkida võivad probleeme. Kuna stsenaariumid on sageli mitmevariandilised, siis võivad need variandid vahel ka lausa vastuolulised olla. Probleemsed stsenaariumid on sellised, mida tuleks vältida ja rakendada siis ka selleks vastavaid meetmeid. Järgnevalt on toodud lühiülevaade kahest stsenaariumitega seotud tööst, milles käsitletakse ka maa kui ressursi kasutamise küsimusi.

Valitsustevaheline Kliimamuutuste Paneeli (IPCC) emissiooni stsenaariumite (SRES - Special Report on Emissions Scenarios) eesmärk ei ole prognoosida põllumajandusmaa perspektiivseid muutusi. Tegemist on tegelikult heitmestsenaariumitega ja põllu-majandusmaaga toimuvad muutused on nende stsenaariumite sisendiks. Need stsenaariumid on esitatud heitmestsenaariumite eriaruandes (IPCC 2000) ning tuginevad erinevatele sotsiaalmajanduslikele arengutele. Nad kirjeldavad faktorite suundumusi, millel on oluline mõju kasvuhoonegaaside (KHG) emissioonil. Nendeks on demograafia ning sotsiaalsed, majanduslikud ja tehnoloogilised arengud (IPCC 2000). SRES hõlmab nelja peamist stsenaariumi – A1, A2, B1 ja B2 (IPCC 2000), mis kannavad järgmisi koodnimetusi:

A1: Maailm, kus on kiire rahvastiku kasv ning efektiivse tehnoloogia areng. A2: Heterogeenne maailm, kus pööratakse tähelepanu enesetunnetusele ja kogukonna

säilimisele. B1: Koonduv maailm, kus rahvastiku kasv on sama mis A1 stsenaariumis, ent rõhku

pööratakse globaalsele majanduslikule, sotsiaalsele ja keskkondlikule jätkusuutlikkusele.

B2: Maailm, kus peamine tähelepanu on kohalikul majanduslikul, sotsiaalsel ja keskkondlikul jätkusuutlikkusel. Samuti pööratakse rõhku keskkonnakaitsele ja sotsiaalsele võrdsusele.

Euroopas prognoositakse 2080. aastaks mõne SRES stsenaariumi osas põllumaa ja rohumaa vähenemist kuni 50% praegusest tasemest. Selline langus põhjustab suures osas Euroopas ülejääki toidu- ja kiudainete tootmise vajaduses. Siiski on raske ennustada, kuidas ülejäävat maad hakatakse tulevikus kasutama. Tõenäoliselt hõivavad jätkuv linnastumine, puhkealad ja mets mingi osa ülejäävast maast. Ülejääv maa annab ka võimaluse energia tootmiseks bioenergia taimedest. (Rounsevella et al. 2005)

88

Tuleb arvestada, et SRES stsenaariumid on globaalse skaalaga, mistõttu on neid regio-naalsel tasemel keeruline interpreteerida. Lisaks on nende raamistik üldine ja kvali-tatiivne ning nad ei kirjelda tõenäolisi muutusi erinevates inimtegevuse sektorites. (Rounsevella et al. 2005)

Eeldatav kliimamuutus võib muuta piirkondlikku põllumajandust, mis võib omakorda mõjutada majanduslikku ja sotsiaalset heaolu. Mõju iseloom sõltub sellest kuidas kliimamuutuse mõju seotakse teguritega, mis määravad põllumajanduse elujõulisuse või konkurentsivõime. (Fekete-Farkas et al. 2005)

SRES stsenaariumi ja teiste sarnaste stsenaariumite korral tuleb arvestada, et sageli lähtutakse eraldiseisvast eesmärgist, näiteks CO2 emisjooni vähendamine. Seega kajas-tavad ka stsenaariumite tulemused võimalikke abinõusid eesmärgi saavutamiseks ja põllumajandusliku maa vähendamine on seejuures üheks võimaluseks. Kas sellistel tin-gimustel on võimalik ka maailma kasvav rahvastik ära toita on iseküsimus.

Käesoleva osa lõpetuseks on ülevaade veel ühest stsenaariumist, mis on koostatud Euroopa Komisjoni tellimusel ja mille pealkiri on Scenar 2020 - Scenario study on agri-culture and the rural world (SCENAR 2020 2007). Selle töö eesmärk on välja selgitada tuleviku arengusuunad ja mõjutegurid, mis raamivad Euroopa põllu- ja maamajandust aastal 2020. Uuringus on kasutatud metoodikat, mille raames koostatakse võrdlus-stsenaariumid, mis põhinevad 1990-2005 trendide analüüsil ning mille põhjal koosta-takse prognoos aastani 2020. Kõikide stsenaariumite kohaselt prognoositakse, et kasuta-tav põllumajanduslik maa jääb 2000-2002 perioodi tasemele, mis on 137 miljonit hektarit EL-15 liikmesriikides. Scenar 2020 põhistsenaariumi kohasel on 91% kogu saadaolevast põllumajanduslikust maast kasutuses. Seega jäetakse 2020. aastaks ligi-kaudu 11,4 miljonit hektarit põllumajanduslikust maast kasutusest välja. Täieliku libe-raliseerimise stsenaariumi kohaselt jääks 86% saadaolevast põllumajanduslikust maast põllumajanduslikku kasutusse. Regionaliseerumise stsenaariumi järgi kasutusest välja jääva maa hulk väheneb ning peaaegu 96% saadaolevast põllumajanduslikust maast on põllumajanduslikus kasutuses. Tabelis 11.2 on toodud ka Eesti ja tema kolme lähinaabri kohta koostatud prognoosid.

Tabel 11.2. Maakatte muutused SCENAR 2020 stsenaariumite kohaselt aastatel 2000-2020 (kasutuses oleva maa osatähtsus kogupindalast protsentides)

Haritav maa Rohumaa prognoosid stsenaariumite

lõikes prognoosid stsenaariumite

lõikes Riik pind

aastal 2000 2020

Põhi. 2020

Liberal. 2020

Regional.

pind aastal 2000 2020

Põhis. 2020

Liberal. 2020

Regional. Eesti 20,5 22,4 18,2 23,9 12,4 9,8 9,5 9,6 Läti 21,0 23,2 20,4 24,5 22,6 19,8 21,2 19,6 Soome 6,8 5,3 4,5 5,9 2,1 2,1 2,1 2,1 Rootsi 8,4 7,1 6,7 7,8 1,5 1,5 1,3 1,5

Allikas: SCENAR 2020 ... 2006

Tabel 11.2 näitab, et erinevad stsenaariumid erinevad omavahel nii arvulistes väärtustes kui ka arengusuundades. Liberaliseerimise stsenaarium mõjutab rohkem kui 9% kogu maa pindalast, põhistsenaarium 5,1% ja regionaliseerimise stsenaarium ainult 4,3%.

89

Prognoosid on vastakad. Kui ühelt poolt väidetakse, et rahvastiku arv kasvab ning põllumajandustootmine peab kasvama järgneva 40 aasta jooksul 60%, siis teiselt poolt prognoositakse Euroopas põllumajandusliku maa pindala vähenemist.

11.2. Ülevaade Eesti põllu- ja metsamajandusliku maakasutuse tulevikuvisioonidest

Eestis on koostatud erineva sisu ja suunitlusega planeeringuid, arengukavasid ja uuri-mistöid. Terve riigi arengut käsitleb näiteks Üleriigiline planeering „EESTI 2030+“ (2012). Selle kõrval on sektorametkondi ja kitsamaid valdkondi puudutavad arengu-kavad ja uuringud, mis on käsitlevad suuremal või väiksemal määral maa ressursside perspektiivset seisundit ja kasutamist.

Üleriigilises planeeringus „EESTI 2030+“ märgitakse, et Euroopa poliitika ja üleilmsed trendid mõjutavad Eestit koos ja see rakendub läbi kohaliku eripära. Globaalsetest tegu-ritest märgitakse ära Aasia majanduslik esiletõus (Üleriigiline planeering ... 2012: 8). Ka märgitakse selles planeeringus, et need „Trendid tekitavad muutusi ühiskonna toi-mimises ning suunavad Eesti ruumstruktuuri (asustus, taristud, maa- ja veealade kasu-tus) arengut läbi inimeste ja majanduse muutunud ja uuenenud vajaduste (Üleriigiline planeering ... 2012: 7). Planeeringu seisukohaks on, et maa-asustuse arengu aluseks on Euroopa Liidu ühtne põllumajanduspoliitika ja roheline majandus. Seejuures eeldatakse, et paljud söötis maad võetakse uuesti kasutusse, maakasutus muutub intensiivsemaks, paraneb maastiku üldilme ja tõusevad maaelanike sissetulekud, kõige sellega võib kaasneda põllumajandusreostuse kasv (Üleriigiline planeering ... 2012: 9).

Kõikehõlmavat ja komplektset põllu- ja metsamajandus maa prognoosi Eestis tegelikult tehtud ei ole. Ka pööratakse maakonna ja valdade üldplaneeringutes suhteliselt vähe tähelepanu põllu- ja metsamajandusmaa perspektiividele ja nende planeeringute andmed ei moodusta täna ka süstematiseeritud andmestikku. Seega puudub võimalus teha selle-kohaseid analüüse. Puuduvad ka selged andmed maa tegeliku kasutamise kohta ja maa-kasutuses toimunud muudatuste kohta. Küll on aga koostatud mitmeid kitsama suunit-lusega ülevaateid ja läbi viidud uuringuid põllu- ja metsamajandusmaa kohta. Järgnevalt on esitatud kokkuvõtlik ülevaade neljast materjalist, mis käsitlevad Eesti maaressursi olukorda ja selle kasutamise perspektiive.

Üheks teabe allikaks maaressursside kasutamise koha on Keskkonnateabe Keskuse koostatavad ülevaated. Sellistes ülevaadetes on pööratud küllalt palju tähelepanu loo-duslike kõlvikutega toimuvatele muutustele. Nii näiteks on looduslike ja poollooduslike rohumaade pindala kahanenud 20 aastaga enam kui kaks korda. Kui 1970. aastatel moodustasid rohumaad Eesti territooriumist 17%, siis 2010. aastal oli rohumaade osa-kaal vaid 8% ehk hinnanguliselt 346 000 hektarit. Niidukooslused hävisid 1970. aastatel põldudeks ülesharimisega, 1990. aastatel seevastu inimtegevuse lakkamise tagajärjel – niitmise ja karjatamise lõppedes – rohumaad võsastusid ja asendusid ajapikku metsa-kooslusega. (Eesti keskkonnanäitajad 2012)

Keskkonnateabe Keskuse koostatud ülevaadetes pööratakse ka küllalt palju tähelepanu metsamaaga seotud muutustele. Vastavalt 2012 aastal ilmunud ülevaatele Eesti kesk-konnanäitajad 2012 (2012) on viimastel aastakümnetel Eestis metsa pindala suurenenud ja rohumaade pindala vähenenud. 2010. aastal oli Eesti metsasus 49,8%, seejuures on metsa pindala alates 1970. aastast suurenenud 270 000 hektari võrra. Vaatamata inten-

90

siivistunud raadamisele ning asustusala ja taristu laienemisele viimase kümnendi jook-sul, on pideva metsauuendamise ja rohumaade metsastumise tulemusel jäänud metsa-maa pindala stabiilseks. (Eesti keskkonnanäitajad 2012)

Eesti metsanduse arengukavas aastani 2020 (Eesti metsanduse ... 2010) on kirjeldatud küllalt põhjalikult Eesti metsanduse erinevaid aspekte ja arengusuundi. On märgitud, et Eesti metsad jaotuvad vanuse poolest ebaühtlaselt ja raiete tegelik maht on alla opti-maalse. Küpsete puistute suurest olemist hoolimata raiuti perioodil 2002–2008 Statis-tilise metsainventuuri andmete põhjal alla 2/3 optimaalsest raiemahust, mis jääb alla Euroopa Liidu keskmisele näitajale. Arengukavas märgitakse, et paljudel juhtudel puudub selge ülevaade metsamaa kasutamise ja selle tegeliku seisundi kohta. Metsamaa pindala konkreetset muutumist arengukavas ette ei nähta. (Eesti metsanduse ... 2010)

Eesti Maaülikoolis valmis 2007 aastal töö nimetusega MES uuring Maaressurss (MES uuring … 2007). Selles töös keskenduti valdavalt kasutusest väljasoleva põllumajandus-maa perspektiivse kasutuse uurimisele. Uuringu tulemusena on koostatud rida kaarte ja tabeleid, kuid need ei iseloomusta maaressursse tervikuna.

Lisaks otseselt maaressursside seisundit ja perspektiive käsitletavatele uuringutele on vaja tähelepanu pöörata ka sellistele töödele, mis käsitlevad maaga seotud küsimusi ainult kaudselt. Eesti Maaülikoolis 2012 aastal valminud töös uuriti maapiirkondade arengut mõjutavaid tegureid (Uuring „Maapiirkonna …2012). Selles uuringus jõuti seisukohale, et lisaks muudele teguritele mõjutab põllumajanduse ja maaelu arengut ka taristu. See aitab kompenseerida maapiirkondade kaugust suurtest tõmbekeskustest. Uuringust selgus ka, et äärmiselt olulised on seejuures nii teede (eriti kohaliku tähtsu-sega) seisukord ja hooldus kui ka internetiühenduse kättesaadavus ning kvaliteet (kiirus, stabiilsus). Teede olukorda pidasid ettevõtluskeskkonna seisukohast kõige olulisemaks põllumajanduse, metsanduse, toiduainetetööstuse ning puidutöötlemisega tegelevad ettevõtted. Samas hindasid töötleva tööstuse ettevõtted teede olukorda paremaks kui primaarsektori ettevõtted. Tõenäoliselt hindasid töötleva tööstuse ettevõtted pigem põhimaanteede seisukorda, kuid primaarsektori ettevõtjad hindasid lisaks ka väiksemate kohalike teede seisukorda erinevatel aastaaegadel ning seda ka rasketehnika kasutamise seisukohast. (Uuring „Maapiirkonna …2012: 282 jj)

Põllumajanduslike maaressursside perspektiivsele kasutamisele ja vajadustele pööratak-se tähelepanu ka mitmesugustes valdkondlikes strateegiates, näiteks Eesti piimanduse strateegia 2012-2020 (Eesti piimanduse…2012). Selles strateegias on välja toodud erinevad variandid piima tootmiseks vajaliku põllumajandusmaa pindala osas.

Käesoleva osa kokkuvõtteks tuleb märkida, et põllumajanduse, metsanduse ja maaelu arengut käsitlevates programmilistes dokumentide (arengukavad, strateegiad jm) pööratakse vähe tähelepanu maaressursside tegelikule ja perspektiivsele kasutamisele. Puudub terviklik ülevaade olukorras ja perspektiivsetest vajadustest. Samas tuleb ka märkida, et vajadus põllumajandusmaa järele Eestis sõltub maailmas valitsevatest tingimustest.

91

12. Ekspertide küsitlus Eesti põllu- ja metsamajandusmaa perspektiivse pindala ja kasutamise kohta

12.1. Metoodika Ekspertküsitlus viidi läbi ajavahemikus 12.märts kuni 10. aprill 2013 online küsitlusena. Küsitluse eesmärk oli saada erinevate ekspertide hinnanguid Eesti põllu- ja metsamajan-dusmaa tulevikuarengusuundadega ning seda mõjutavate teguritega.

Ekspertide valikul lähtuti kahest kriteeriumist: 1. Ekspertideks valiti nii teadustööd tegevaid inimesi, kui ka praktikuid. 2. Ekspertideks valiti inimesi põllumajanduse, metsanduse ning keskkonna ja looduskaitse valdkondadest.

Kutse osaleda küsitluses ning küsitluse link koos lühikese selgitusega saadeti ekspertide e-posti aadressidele. Kokku saadeti ankeet 22 eksperdile, neist vastasid 19. Vastanud ekspertide nimed ja töökohad on toodud lisas 12.1.

Kokku oli küsimustikus üksikult võttes 32 küsimust, millest kohustuslikud olid 29. Küsimused neli ja viis olid jagatud 11-ks alamküsimuseks. Küsimus neli puudutas põllumajandusmaa perspektiivset pinda mõjutavaid tegureid ja nende tegurite võimaliku mõju suunda. Viies küsimus käsitles metsamaa perspektiivset pinda mõjutavaid tegureid ja oli eelnevaga analoogiline. Ekspertidel oli võimalus lisada vaba tekstina ka täienda-vaid tegureid, mis küsitluse algvariandis puudusid.

Põhiline osa ekspertidele esitatud küsimused olid koostatud väidetena ja vastuseks küsi-ti, nõustumist või mittenõustumist nende väidetega. Esitatud väidetega nõustumise mõõtmiseks kasutati Likert’i skaalat, kus ekspert sai anda oma hinnangu. Lisaks oli iga pindalade muutustega seotud küsimuse juures ka lisaküsimus toimuva muutuse suuna kohta, kus sai valida kolme variandi vahel (pind kasvab/kahaneb/ei muutu).

12.2. Kokkuvõte ekspertide arvamustest Eesti põllu- ja metsamajandusmaa perspektiivide kohta Ekspertide antud vastuste kokkuvõte on toodud lisas 12.2. Ekspertide andud vastused (hinnangud esitatud väidete suhtes) olid üldjoontes sarnased. Enamus küsimustele oli võimalik vastata viieastmelises skaalas. Lisaküsimustele põllu või metsamaa pindala muutumise suuna kohta vastavalt erinevatele teguritele oli võimalikke vastusevariante kolm (pind suureneb, ei muutu või väheneb).

92

Seisukohaga, et Eesti põllumajandustoodangul on eeldusi edukaks konkureerimiseks maailmaturul oli täiesti nõus või nõus 14 vastajat ja viis vastajat olid sellega osaliselt nõus. Mittenõustujaid ei olnud.

Seisukohaga, et vajadus põllumajandusmaa järele Eestis kasvab, oli täiesti nõus või nõus 15 vastajat ja kaks vastajat olid sellega osaliselt nõus, mittenõustujaid oli samuti kaks.

Seisukohaga, et vajadus põllumajandusmaa järele Eestis sõltub otseselt ülemaailmsetest trendidest selles valdkonnas, oli täiesti nõus või nõus 12 vastajat ja kuus vastajat olid sellega osaliselt nõus, mittenõustujaid oli üks.

Järgnevalt on toodud üldistatud hinnangud väidetele põllumajandusmaa pindala muutu-mist mõjutavate tegurite ja muutuste suuna kohta.

Maailmaturul toimuva põllumajandustoodete nõudluse ja pakkumise mõju Eestis põllumajandusmaa perspektiivsele pinnale lähema 10 aasta jooksul pidas 11 vastajat suureks või väga suureks, neli vastajat arvas, et see mõju on keskmine ja samuti neli vastajat leidis, et see on väike. Seejuures arvas 10 vastajat, et põllumajandusmaa pind suureneb ja üheksa vastajat arvas, et ei muutu.

Euroopa Liidu põllumajanduspoliitika mõju põllumajandusmaa perspektiivsele pinnale pidas 18 vastajat suureks või väga suureks ja üks vastaja arvas et see on keskmine. Põllumajandusmaa pind peaks selle tulemusena suurenema 13 vastaja arvates ja kuus vastajat arvas, et see ei muutu.

Euroopa Liidus toimuva põllumajandustoodete nõudluse ja pakkumine mõju Eestis põllumajandusmaa perspektiivsele pinnale lähema 10 aasta jooksul pidas 12 vastajat suureks või väga suureks, viis vastajat arvas, et see mõju on keskmine ja kaks vastajat leidis, et see on väike. Hinnangud selle mõju suuna kohta olid järgmised: kaheksa eksperti arvas, et pind kasvab, kaks, et kahaneb ja üheksa vastajat arvas, et ei muutu.

Kaubandussuhted kolmandate riikidega mõjutavad ekspertide arvates Eesti põllumajan-dusmaa perspektiivset pinda lähema 10 aasta jooksul järgmiselt: kuus eksperti arvas, et see on väga suur või suur, kaheksa arvas, et see on keskmine ja viis, et see on väike. 11 eksperti arvas, et sellest tulenevalt põllumajandusmaa pind suureneb ja kaheks, et see ei muutu.

Eesti põllumajanduspoliitika mõju põllumajandusmaa pinna muutusele pidas üheksa eksperti väga suureks või suureks, seitse eksperti arvas, et see on keskmine ja kolm hindas seda väikseks. Seejuures arvasid 14 eksperti, et põllumajandusmaa pind selle tulemusel ei muutu, kaks arvas, et see kasvab ja kolm, et see kahaneb.

Eesti regionaalpoliitika ja maapiirkondade tehnilise infrastruktuuri arengu mõju põllumajandusmaa pinna muutumisel oli ekspertiide arvates järgmine: seitse eksperti pidasid seda väga suureks või suureks, kuue arvates on see keskmine, viie arvates väike ja ühe arvates mõju puudub. Sellele küsimusele antud vastused varieerusid kogu võimaliku vastuste variantide ulatuses. 13 eksperti arvas, et põllumajandusmaa pind regionaalpoliitika tulemusena ei muutu ja kuus vastajat arvas, et see väheneb.

Eesti keskkonna- ja looduskaitse poliitika mõju põllumajandusmaa pinna muutumisel oli ekspertide arvates järgmine: viis eksperti pidasid seda väga suureks või suureks ja

93

samuti viis arvasid, et see on keskmine, kaheksa arvates väike ja ühe arvates mõju puudub. Ka sellele küsimusele antud vastused varieerusid kogu võimaliku vastuste variantide ulatuses. 13 eksperti arvas, et põllumajandusmaa pind regionaalpoliitika tulemusena ei muutu ja kuus vastajat arvas, et see väheneb.

Põllumajandustehnoloogia arengute mõju põllumajandusmaa pinna muutumisel oli ekspertide arvates järgmine: üheksa eksperti pidasid seda väga suureks või suureks, kolm arvasid, et see on keskmine ja seitse, et see on väike. 11 eksperdi arvates põllumajandusmaa pind ei muutu, kaheksa arvates see kasvab ja üks arvas, et väheneb.

Eesti sotsiaalpoliitika ja maapiirkondade sotsiaalse infrastruktuuri arengu mõju põllu-majandusmaa pinna muutumisel oli ekspertiide arvates järgmine: seitse eksperti pidasid seda mõju väga suureks või suureks, kolm arvasid, et see on keskmine ja kaheksa, et see on väike. Üks ekspert arvas, et mõju puudub. 14 eksperdi arvates põllumajandusmaa pind sotsiaalpoliitika ja maapiirkondade sotsiaalse infrastruktuuri arengu mõjul ei muutu, ühe arvates see kasvab ja neli arvas, et väheneb.

Arvamused kohaliku kliima mõju suuruse kohta põllumajandusmaa pinna muutumisele varieerusid antud vastuste hulgas kõige enam. Kuus eksperti pidasid seda väga suureks või suureks, üks arvas, et see on keskmine, seitse arvasid, et väike ja viis eksperti arvasid, et mõju puudub. 17 eksperdi arvates põllumajandusmaa pind kohaliku kliima mõjul ei muutu ja kaks arvasid, et kasvab.

Eesti muldade viljakuse mõju põllumajandusmaa pinna muutumisel oli ekspertide arvates järgmine: seitse eksperti pidasid seda väga suureks või suureks, kaheksa arvasid, et see on keskmine, kaks et see on väike ja kahe eksperdi arvates mõju puudub. 16 eksperdi arvates põllumajandusmaa pind mulla viljakuse tõttu ei muutu, ühe arvates see kasvab ja kaks arvasid, et väheneb.

Järgnevalt on toodud üldistatud hinnangud väidetele seoses metsamaa pindala muutumist mõjutavate tegurite ja muutuste suuna kohta.

Maailmaturul toimuva puidu nõudluse ja pakkumise mõju Eestis metsamaa perspektiivsele pinnale lähema 10 aasta jooksul pidasid viis vastajat suureks või väga suureks, seitse vastajat arvas, et see mõju on keskmine, kuus vastajat leidis, et see on väike ja ühe arvates mõju puudub. Seejuures arvas 15 vastajat, et metsamaa pind ei muutu, kolm arvasid, et see kasvab ja üks, et see väheneb.

Kohalikul turul toimuva puidu nõudluse ja pakkumise mõju Eestis metsamaa perspektiivsele pinnale pidasid viis vastajat suureks või väga suureks, kaheksa vastajat arvas, et see mõju on keskmine ja kuus vastajat leidis, et see on väike. Seejuures arvas 14 vastajat, et metsamaa pind ei muutu, neli arvasid, et mõju kasvab ja üks, et mõju väheneb.

Eesti metsapoliitika mõju metsamaa pinna muutusele pidas 10 eksperti suureks, viis eksperti hindasid seda keskmiseks, kolm väikseks ja ühe arvates mõju puudub. Muutuste suuna kohta arvasid 11 eksperti, et metsamaa pind selle tulemusel ei muutu, kuus arvas, et see kasvab ja kaks, et see kahaneb.

Eesti keskkonna- ja looduskaitse poliitika mõju Eestis metsamaa perspektiivsele pinnale pidasid üheksa vastajat suureks või väga suureks, seitse vastajat arvas, et see mõju on

94

keskmine ja kolm vastajat leidis, et see on väike. Seejuures arvas 12 vastajat, et metsamaa pind ei muutu, neli arvasid, et väheneb ja kolm, et kasvab.

Põllumajanduses toimuva maa kasutamise intensiivistumise mõju metsamaa perspek-tiivsele pinnale pidasid kuus vastajat suureks või väga suureks, neli vastajat arvas, et see mõju on keskmine, seitsme eksperdi arvates on see väike ja kaks vastajat leidis, et mõju puudub. Seejuures arvas 12 vastajat, et metsamaa pind ei muutu, neli arvasid, et väheneb ja kolm, et kasvab.

Maapiirkondade tehnilise taristu arengu mõju metsamaa pinna muutumisel oli eksper-tide arvates järgmine: kuus eksperti pidasid seda väga suureks või suureks, kuue arvates on see keskmine, kuue arvates väike ja ühe arvates mõju puudub. Sellele küsimusele antud vastused varieerusid jällegi kogu võimaliku vastuste variantide ulatuses. 11 eksperti arvas, et metsamaa pind tehnilise infrastruktuuri arengute tulemusena ei muutu, neli arvas, et kasvab ja neli vastajat arvas, et see väheneb.

Metsamajandamise tavade mõju metsamaa perspektiivsele pinnale pidasid viis vastajat suureks või väga suureks, kuus vastajat arvas, et see mõju on keskmine, seitsme eksperdi arvates on see väike ja üks vastaja leidis, et mõju puudub. Selle teguri tulemusena metsamaa pind 16 eksperdi arvates ei muutu ja kolm arvas, et kasvab.

Muldade viljakuse mõju metsamaa pinna muutumisel oli ekspertide arvates järgmine: kaks eksperti pidasid suureks, kuus arvasid, et see on keskmine, samuti kuus, et see on väike ja viie eksperdi arvates mõju puudub. 18 eksperdi arvates metsamaa pind mulla viljakuse tõttu ei muutu ja ühe arvates see kasvab.

Tarbimiskultuuri ja harjumuste mõju metsamaa perspektiivsele pinnale pidasid kuus vastajat suureks, seitse hindas seda keskmiseks, kahe eksperdi arvates on see väike ja kolm vastajat leidis, et mõju puudub. Metsamaa pind ei muutu 11 eksperdi arvates selle teguri tulemusena, kolm arvasid, et väheneb ja viis, et kasvab.

Puistute seisundi mõju metsamaa pinna muutumisel oli ekspertiide arvates järgmine: kuus eksperti pidasid seda suureks, kolme arvates on see keskmine, nelja arvates väike ja kuue arvates mõju puudub. 16 eksperti arvas, et metsamaa pind puistute seisundi tulemusena ei muutu, ja kolm vastajat arvas, et see väheneb.

Metsa kahjustavate tegurite mõju metsamaa perspektiivsele pinnale pidas üks vastaja suureks, seitse hindasid seda keskmiseks, kuue eksperdi arvates on see väike ja neli vastajat leidis, et mõju puudub. Metsamaa pind ei muutu 15 eksperdi arvates metsa kahjustavate tegurite tulemusena ja neli arvasid, et see väheneb.

Seisukohaga, et Eesti vajab põllumajandusmaad ainult selles ulatuses, mis on vajalik oma siseriiklike vajaduste rahuldamiseks, ei olnud üldse nõus või ei olnud nõus kokku 17 eksperti. Kaks vastajat olid selle väitega osaliselt nõus.

Seisukohaga, et Eestis peaks vähendama põllumajanduslikus kasutuses oleva maa pinda tasemeni, mis tagab siseriiklikud vajadused ei olnud üldse nõus või ei olnud nõus kokku 18 eksperti. Üks vastaja ei osanud sellele küsimusele vastata.

Küsimusele, et kuidas muutub Teie arvates nõudlus põllumajandusmaa järele Eestis järgmise 10 aasta jooksul vastas 14 eksperti, et nõudlus suureneb mõõdukalt ja kolm

95

vastasid, et nõudlus suureneb oluliselt. Üks ekspert arvas, et põllumajandusmaa pindala suurenemine on mõõduks ja üks, et põllumajandusmaa pind väheneb mõõdukalt

Küsimusele, kas põllumajandusmaa pindala muutumine mõjutab maapiirkondade tööhõivet, vastasid 10 eksperti, et see mõju on vähene, kolm arvasid, et mõju on oluline ja kuus, et mõju puudub.

Olulisemad arvamused küsimuses, et mida teha põllumajandusmaaga, kui seda ei peaks põllumajanduses vaja olema, olid järgmised: 1) kasutada metsamaana, 2) muuta loodus-kaitse aladeks ja 3) kasutada energiakultuuride kasvatamiseks.

Kokkuvõttes arvasid eksperdid, et Eesti põllumajandustoodang on maailmaturul kon-kurentsivõimeline ning vajadus põllumajandusmaa järele Eestis kasvab. Nõudlust põllumajandusmaa järele Eestis on seotud ülemaailmsete trendidega põllumajanduses ja kasvava toidu vajadusega. Ekspertide arvates on põllumajandusmaad vaja mitte ainult siseriiklike vajaduste rahuldamiseks. Sellest tulenevalt ei peaks/tohiks põllumajan-dusliku maa pinda vähendada tasemeni, mis tagaks ainult siseriikliku vajaduse. Lähima 10 aasta jooksul suureneb Eestis vajadus põllumajandusmaa järele mõõdukalt.

Põllumajandusmaa perspektiivset pinda Eestis lähema kümne aasta jooksul mõjutab kõige enam Euroopa Liidu põllumajanduspoliitika ning nõudlus ja pakkumine põllu-majandustoodete järele nii Euroopa Liidus kui ka maailmaturul. Vähest mõju avaldavad kohalik kliima ning Eesti looduskaitse- ja keskkonnapoliitika.

Kui põllumajandusmaa perspektiivsele pinnale ei avalda looduskaitse- ja keskkon-napoliitika suurt mõju, siis metsamaa lähima 10 aasta perspektiivse pinna suurimaks mõjutajaks on just Eesti looduskaitse- ja keskkonnapoliitika koos Eesti metspoliitikaga. Puidu nõudlusel ja pakkumisel kohalikul ja maailmaturul on keskmine mõju metsamaa pindala muutumisele. Muldade viljakusel ja metsa kahjustavatel teguritel (tormid, tulekahjud, reostus) mõju metsamaa pindala muutusele on väike.

Eksperdid ei lisanud oluliselt täiendavaid tegureid, mis mõjutavad põllu- ja metsa-majandusmaa perspektiivset pinda. Üldistades täiendavalt nimetatud tegureid võib neid ühendada kolmeks grupiks:

- Globaalsed tegurid, maaressursi piiratus; - Lokaalsed (valdavalt Eesti) poliitilised ja majanduslikud tegurid; - Maa ja maaga seotud taristu seisund.

Ekspertide antud hinnangud on üheks oluliseks aluseks põllu- ja metsamajandusmaa perspektiivse pinna (aastani 2020) prognoosimisel (vt käesoleva aruande osa 13).

96

13. Põllu- ja metsamajandusmaa prognoosid aastani 2020

13.1. Optimaalsuse kriteeriumid ja optimaalsust mõjutavad tegurid põllu- ja metsamajandusmaa prognooside koostamisel Igasuguse optimaalse lahendi või väärtuse leidmine eeldab ka vastava(te) kriteeriumite kasutamist. Optimaalsuse kriteerium on selleks mõõdupuuks, mille abil hinnatakse eri-nevate lahendusvariantide, arenguteede või juhtimisotsuste õigsust ja otstarbekust. Üheski valdkonnas ei ole olemas optimaalset lahendust ilma optimaalsuse kriteeriumita. Seda üldtuntud planeerimisalast põhimõtet tuleb arvestada ka põllu- ja metsamajandus-maa perspektiivselt vajaliku pinna määramisel.

Lisaks optimaalsuse kriteeriumitele mõjutavad optimaalset lahendust ka mitmesugused kitsendused. Need on kõigepealt mitmesugused ressursid, näiteks toomiseks võimalik maa ja inimtööjõud. Selle kõrval on Eesti põllu- ja metsamajanduse jaoks olulisteks mitmesugused regulatsioonid, näiteks Euroopa Liidu põllumajandus- ja maaelu poliitika, ning maailma toiduainete turu üldine sein ja trendid.

Põhimõtteliselt on Eesti põllu- ja metsamajandusmaa prognooside koostamisel võimalik lähtuda erinevatest optimaalsuse kriteeriumitest. Eesti põllu- ja metsamajandusmaa prognooside koostamisel tuleb arvestada ka seda, et põllumajandust ja metsandust võib vaadata konkurentidena maa kui ressursi kasutamise suhtes. Samas on võimalik teist-sugune lähenemine ja metsandust võib vaadata kui võimalust põllumajandusest ülejääva maa kasutamiseks. Järgnevalt on toodud mõned näited võimalikest kriteeriumitest, mida saab aluseks võtta põllu- ja metsamajandusmaa perspektiivse pinna määramisel.

1. Optimaalne põllu- ja metsamajandusmaa perspektiivne pind on see, mis tagab kõige väiksemate kuludega Eesti elanike toiduga varustamise. Kõik muud asjaolud ei ole tähtsad ja aluseks võetakse ainult Eesti siseriiklikud vajadused.

2. Optimaalne põllu- ja metsamajandusmaa perspektiivne pind on see, mis tagab Eesti elanike toiduga varustamise ja võimaldab toota võimalikult palju lisandväärtust.

3. Optimaalne põllu- ja metsamajandusmaa perspektiivne pind on see, võimaldab toota võimalikult palju lisandväärtust, Eesti elanike toiduga varustamine (toidujulgeolek) ei ole tähtis.

4. Optimaalne põllu- ja metsamajandusmaa perspektiivne pind on see, mis annab või-malikult palju tööd maapiirkondade elanikele.

Valides erinevaid optimaalsuse kriteeriume saadakse ka erinevaid, kohati ka lausa vastukäivaid tulemusi. Nii näiteks on võimalik, et kui ühe kriteeriumi valikul on otstarbekas põllumajandusmaa pinda vähendada siis teise kriteeriumi korral tuleks seda hoopis suurendada. Arvestades maailmas valitsevate üldiste trendidega ja ekspertide

97

küsitluste tulemustega, on käesolevas aruandes põllu- ja metsamajandusmaa perspektiivse pinna määramisel võetud aluseks maailmas kasvav vajadus toidu järele ja siseriiklik vajadus tagada riigi eripiirkondade tasakaalustatud areng. See tähendab, et tulevikus tuleb kasutusse võtta kogu põllumajanduse jaoks sobiv maa.

13.2. Üldhinnang Eesti põllu- ja metsamajandusmaa pindala muutumise kohta aastani 2020 Arvestades üldise olukorraga maailma toiduturul ei ole lähiajal (aastani 2020) Eesti põllu- ja metsamajandusmaa pindalade suuri muutusi ette näha. Seni kasutuse olnud põllumajandusmaa jääb üldjoontes kasutusse ka edaspidi ja haritava maa pind on lähiaastatel ligikaudu üks miljon hektarit. Piirkonniti on küll esinenud haritava maa võsastumist, aga selle ulatus ei ole olnud väga suur nagu näitasid käesoleva töö raames tehtud uuringud. Kuna maailmas vajadus toidu järele suureneb, siis ilmselt võetakse lähiaastatel ka vahepeal kasutuses mitteolnud haritav maa uuesti kasutusse.

Kasutusest võivad välja langeda üksikud väikesed haritava maa tükid, mida kaasaegse tehnikaga on raske harida või pole see otstarbekas. Teatud mõju avaldab haritava maa kasutamisele ka kontrollimatu kinnisvaraarendus (Maasikamäe et. al. 2011). Samas näitasid käesoleva töö raames tehtud analüüsid, et elamumaa sihtotstarbega maa osa-tähtsus haritaval maal ei ole väga suur. Seega ei ole kinnisvara arenduse mõju põllu-majandusmaa võimalikule vähenemisele väga suur olnud.

Põllumajandusmaa perspektiivset kasutamist võivad segama hakata vananevad ja mitte-töötavad kuivendussüsteemid. Käesoleval ajal on meil ligikaudu 600 tuhat hektarit maad, kus kuivendussüsteemide vanus ületab 40 aastat. Arvestada tuleb sellega, et maaparanduse spetsialistide (Йыгева et. al. 1985; Йыгева, Кулль. 1989) hinnangul on drenaažisüsteemide efektiivne tööiga 15-30 aasta, olenevalt pinnasest. Seega võib tekkida olukord kus nõudlus põllumajandusmaa järele ületab oluliselt võimaliku saadava ressursi.

13.3. Põllumajandustoodete tootmiseks vajalik optimaalne pindala Ülemaailmsed prognoosid, millest anti ülevaade käesoleva aruande osas 11 ja toetudes ekspertide arvamustele (käesoleva aruande osa 12) ilmnes selgelt, et Eestis tuleb põllu-majandussaaduste tootmiseks kasutusele võtta kogu põllumajandustootmiseks sobiv maa. Seisuga 1. jaanuar 1994 oli Eestis 1 111 269,4 hektarit põldu ja 244 013,4 hektarit looduslikku rohumaad (Eesti maakatastri aastaraamat 1993). ETAK andmetel oli 2012. mai seisuga põldu 1 049 226 hektarit ja rohumaad 271 437 hektarit. Seega on põllu pind vähenenud ajavahemikus 1993 kuni 2012 ligikaudu 5,6%. Rohumaa pind on samas suurenenud ligikaudu 11%. Kui arvestada, et osa ETAK-i haritava maa (eelkõige põld) aladest on võsastunud, nagu näitas ka käesolev uuring, siis on hinnanguliselt Eestis praegu 1 miljon hektarit põllumaad ja seda tuleb käsitleda kui põllumajanduslikuks tootmiseks optimaalset pinda. Ka rohumaade perspektiivne pind aastani 2020 peaks jääma praegusele tasemale.

Ekstensiivse ja intensiivse kasutusega kõlvikute eristamine on seotud mitmete metoodiliste probleemidega. See problemaatika jaguneb kolmeks osaks ja sellega seoses saab esitada ka kolm küsimust:

98

1. Kus on intensiivse ja ekstensiivse maa kasutamise piir?

2. Kas on võimalik (otstarbekas) jagada kõlvikuid ekstensiivselt kasutatavateks ja intensiivselt kasutatavateks?

3. Kui püsivad on ajas ekstensiivse ja intensiivse maa kasutamise vormid?

Alustades esimesest küsimusest tuleb märkida, et mõisted ekstensiivne ja intensiivne (või ekstensiivistamine ja intensiivistamine, kui viidata protsessile) on suhtelised mõisted, millel on palju tähendusi. Klassikalises majanduses väljendavad nad, milline on suhe tootmistegurite (maa, tööjõud ja kapital) vahel. Nad kirjeldavad tööjõu ja kapitali tegurite suhtelist tähtsust võrreldes maaga. (FAO 2003a)

Tootmine on intensiivne kui tööjõudu ja kapitali kasutatakse rohkesti ühe pinnaühiku kohta. Intensiivistamine on tööjõu või kapitali kasv pinnaühiku kohta. Tootmistehnika on kas „tööjõumahukas“ või „kapitalimahukas“. Eristamaks intensiivset ja ekstensiivset tootmist seatakse rõhk tootmise sisendite kvantiteedile pindalaühiku kohta. (FAO 2003a)

Eristamaks intensiivset ja ekstensiivset maa kasutamist võib kehtestada arvulised näitajad (kriteeriumid) nii nagu seda on Euroopa Liidus tehtud (Euroopa Komisjon 2011). Teravilja kasvatus on näiteks siis ekstensiivne, kui saagikus on alla 60% EL-i keskmisest, mis on 4,9 t/ha. Loomakasvatust loetakse intensiivseks siis, kui ühe söödamaa hektari kohta on rohkem kui üks loomühik.

Vastates teisele küsimusele tuleb märkida, et kõlvikud ise ei ole ekstensiivselt kasutatavad või intensiivselt kasutatavad. Nii põldu kui ka looduslikku rohumaad saab kasutada erineva intensiivsusega. Puisniidul võib näiteks karjatada veiseid suurema või väiksema intensiivsusega – kõlvik sellest ei muutu. Seega on maafondi omadusi iseloomustades praktiliselt võimatu eristada intensiivselt ja ekstensiivselt kasutatavaid kõlvikuid. Maafondi iseloomustamisel saab rääkida viljakast ja väheviljakast maast või üldisemalt öeldes maa viljakusest. Mõisted ekstensiivne ja intensiivne kuuluvad rohkem tootmisprotsessi kui terviku juurde ja iseloomustavad maa kui ühe tootmise sisendi (vajaliku ressursi) kasutamist.

Ühe ja sama maatüki kasutamise intensiivsus võib muutuda ühe aasta jooksul. Kui põldu kasutati 10 aastat intensiivselt (väetised, mullaharimine jm) siis järgmisel aastal võib vähendada nii väetiste koguseid kui ka maa harimist ja vähendada sellega maa kasutamise intensiivsust. Seega võime vastuseks kolmandale küsimusele märkida, et maa kasutamise intensiivsus võib ajas väga kiiresti muutuda.

Uurimistöö lähteülesande kohaselt oli vaja perspektiivselt vajaliku maa pindala määramisel eristada ekstensiivse ja intensiivse kasutusega kõlvikuid. Läbiviidud analüüs, sh ka töö erialase kirjandusega (Benton et al. 2011, Euroopa Komisjon 2011, Euroopa Komisjon 2012, FAO 2003a, Hart et al. 2012), näitasid, et selline eristamine ei ole võimalik. Kogu perspektiivne põllumajandusmaa peaks olema vajadusel intensiivselt kasutatav. Küll aga tuleb selle juures arvestada iga konkreetse maatüki omadusi (muld, veerežiim, kivisus jm) ja sellest lähtudes määrata kindlaks maksimaalselt lubatav maa kasutamise intensiivsus. Täpsemalt on sellest kirjutatud aruande järgmises osas.

99

13.4. Põllumajandusmaa säilitamiseks vajalikud tegevused Põllumajandusmaa säilitamiseks ja tema optimaalse kasutuse tagamiseks on vaja sihipärast tegevust ning see peab olema otstarbekalt korraldatud. Samas tuleb märkida, et tegevuste kompleks põllumajandusmaa säilitamiseks ja tema optimaalse kasutuse tagamiseks on keeruline ja vastuoluline. Tegurid, mis seda mõjutavad on erineva iseloomuga ja sageli ka vastupidise toimega. Probleemide lahendamise teeb raskeks ka väga suur määramatus paljudes küsimustes. Palju on näiteks räägitud ja räägitakse kliimamuutustest ning selle mõjust põllumajandusele ja inimestele. Samas on valdavalt tegemist prognooside ja oletustega ning nende võimalike muutuste mõju põllumajandusele ei ole täpselt teada. Praktilised kogemused sellega seoses puuduvad. Ka on suhtumine põllumajandusmaasse Eestis vastuoluline. Oma rahva toitmiseks ei ole vaja 1 miljonit hektarit haritavat maad ja kinnisvara arendajad on sageli huvitatud just põllumajandusmaast, kus ehitamine on odavam. Samas annab maailmas kasvav nõudlus toidu järele võimaluse suurendada tööhõivet põllumajanduses, edendada maaelu ja parandada inimeste heaolu.

Põllumajandusmaa säilitamiseks ja tema optimaalse kasutuse tagamiseks vajalike tege-vuste planeerimisel tuleb arvestada kahte liik teguritega. Esiteks on tegurid, mille toimet muuta ei saa, küll aga tuleb nendega arvestada. Sellisteks teguriteks on nõudluse kasv toidu järele maailmas ja kliima muutumine. Teiseks on tegurid, mis on meie poolt juhi-tavad, vähemalt osaliselt. Esimese grupi tegureid tuleb vaadelda kui probleemi lahenda-mise lähtekohti, mis on ette antud. Teise grupi tegureid tuleb vaadelda kui vajalikke tegevusi, mis peavad tagama põllumajandusmaa säilimise ja optimaalse kasutamise. Vajalike tegevuste kavandamisel tuleb keskenduda teise grupi teguritele. Järgnevalt on välja toodud olulisemad tegurite grupid, millele on vaja pöörata tähelepanu, et tagada põllumajandusmaa säilimine vajalikus mahus ja et maa kasutamine oleks optimaalne.

1. Maaparandussüsteemide korrashoid ja vajadusel uute süsteemide ehitamine.

2. Tegevused kliima muutuste negatiivse mõju vähendamiseks.

3. Kohalike teedevõrkude korrastamine.

4. Abinõud, mis tagavad põllumajandusmaa säilimise ja kaitse.

5. Abinõud keskkonna seisundi parandamiseks.

6. Omandipiiride korrastamine (maakorraldus), et tagada eelnimetatud tegevuste suurem efektiivsus.

Kolm esimesena nimetatud tegurite gruppi on suunatud otseselt füüsilise keskkonna muutmisele. Maaparandussüsteemide korrashoid ja uute süsteemide ehitamine on suures osas suunatud liigniiskuse mõju vähendamisele. Samas on ka piirkondi, mis on põua-kartlikud ja vajavad hoopis niisutamist. Ilmselt muutub veerežiimi kahepoolne regulee-rimine eriti aktuaalseks seoses prognoositud kliimamuutustega. Kuigi teedevõrgu tihedus Eestis on võrdlemisi hea esineb siiski ka olukordi, kus juurdepääs maatükkidele on raskendatud või puudub üldse. Üks osa sellistest probleemidest on lahendatavad maakorralduslike abinõudega, kui teatud juhtudel on siiski vaja ka uusi teid ehitada.

Üks osa abinõusid, mis peavad tagama põllumajandusmaa säilimise ja kaitse on korral-duslikku laadi. Nii saab õigusaktidega kehtestada teatud piiranguid, mis ei luba viljakat põllumajandusmaad teistel sihtotstarvetel kasutad. Samas ei tohiks tähelepanuta jätta tuuleerosiooni võimalikke kahjusid ja sellega seoses tuleks kavandada ka vastavad abi-

100

nõud. Küsimus tuuleerosioonist ei ole täna Eesti tingimustes küll aktuaalne, kuid arves-tades kliimamuutustega seotud prognoose võib see siiski teravalt päevakorda tõusta.

Abinõud keskkonna seisundi parandamiseks võib jagada kaheks. Ühe osa nendest abinõudest moodustavad mitmesugused regulatsioonid alates Euroopa Liidu ja lõpetades kohalike omavalitsuste omadega. Teise osa nendest abinõudest moodustavad keskkonna füüsilised ümberkorraldused, näiteks puhastusseadmete ehitamine, rohevõrgustiku ümberplaneerimine jm.

Omandipiiride muutmisega (maakorraldus) ei muutu füüsilises keskkonnas otseselt midagi. Siiski on maakorraldus otseselt seotud kõigi eelnimetatud abinõudega. Uute omandipiiride projekteerimisel saab luua paremad tingimused maaparandussüsteemide kasutamiseks. Uute piiride projekteerimine on otseselt seotud ka teedevõrgu korrastamisega. Selliseid seoseid on veelgi.

Põllumajandusmaa säilitamiseks ja tema optimaalse kasutuse tagamiseks vajalike tege-vuste mahu ja maksumuse määramiseks on vaja väga põhjalikku lähteandmestikku. Ei ole võimalik teha arvutusi abstraktse hektari või ruutkilomeetri kohta ja seda siis korru-tada läbi mingisuguse pindalaga, et saada lõpptulemus. Maaparandussüsteemide ehitus- ja hoiukulud ning kalkulatiivsed ühikumaksumused meetme 3.4 rakendamisel (2005) näitavad, et näiteks kulu kivide koristamisele ühelt hektarilt võib erineda 10 ja enam korda. Selline suur erinevus tuleb konkreetsetest tingimustest konkreetses kohas. Kivide hulk ühe hektari kohta erineb piirkonniti oluliselt. Suuri erinevusi on ka näiteks teiste mullastiku tingimusi iseloomustavate parameetrite (lõimis ja veerežiim jm) osas ja kõik see mõjutab oluliselt vajalike tööde mahtusid. Sarnane olukord ka teede ehitamisel. Täna võime ainult tõdeda, et arvestades Eesti maaparandussüsteemide vanust on rekonstrueerimist ja hooldust vajavate maaparandussüsteemide pindala väga suur (vt osa 6).

Põllumajandusmaa säilitamiseks ja tema kasutuse tagamiseks on vaja komplektset ja konkreetset lähenemist. Kompleksne lähenemine on vajalik selleks, et tagada kõigi põllumajandusmaa perspektiivset kasutamist mõjutavate tegurite arvestamine. Samas tuleb arvestada nende tegurite omavaheliste seostega. Konkreetsel lähenemisel tuleb abinõude kavandamisel lähtuda konkreetse maa-ala (küla, vald, valla osa jm) omadustest. Sisuliselt tähendab see seda, et põllumajandusmaa perspektiivse kasutamise küsimusi tuleb lahendada projektipõhiselt. Üldplaneering määratleb küll maakasutuse üldised tingimused aga see ei ole piisav, et tagada põllumajandusmaa, eriti viljaka maa, säilimine ja otstarbekas kasutamine. Üldplaneeringute (ja ka detailplaneeringute) koostamisel ei hinnata vajalike kulutuste suurust ja investeeringute efektiivsust.

Põllumajandusmaa perspektiivse kasutamise küsimuste projektipõhine lahendamine peab lähtuma täpsest informatsioonist. Kui puudub täpne andmestik siis projektipõhine lähenemine iseenesest ei aita midagi. Oluline on ka hinnata kavandatavate tegevuste efektiivsust. Sellekohased hinnangud peavad olema iga maakasutuse projekti koostis-osaks. Maakasutuse planeerimise (projekti) käigus määratakse ühelt poolt kindlaks maa kasutamise tingimused, sealhulgas ka võimalik maa kasutamise maksimaalne intensiivsus. Teiselt poolt selgitatakse välja ka tegevuste mahud ja maksumused, mis on vajalikud põllumajandusmaa säilitamiseks ja tema optimaalse kasutuse tagamiseks.

101

14. Ettepanekud ja soovitused Eesti põllu- ja metsamajandusmaa kasutamise parandamiseks Euroopa Komisjoni president José Manuel Barroso (Euroopa 2020) on öelnud, et Euroopa 2020 on Euroopa Liidu majanduskasvu strateegia eelolevaks kümnendiks, mille eesmärgiks on muuta EL muutuvas maailmas arukaks, jätkusuutlikuks ja kaasa-vaks majanduseks. Nimetatud kolm üksteist täiendavat prioriteeti peaksid aitama EL-l ja liikmesriikidel saavutada suure tööhõive, tootlikkuse ja sotsiaalse ühtekuuluvuse.

Kliimamuutuse, loodusressursside efektiivse kasutamise ja territoriaalse tasakaalu küsimused on Euroopa Liidus olulisel kohal. Ühisel põllumajanduspoliitikal (Agriculture s.a.) on pärast 2012. aastat kolm prioriteeti: elujõuline toidutootmine, loodusressursside säästlik kasutus, maapiirkondade tasakaalustatud areng. Nende prioriteetide saavutamiseks kasutavad liikmesriigid erinevaid meetmeid.

Inimeste arv maailmas kasvab pidevalt ja sellega kaasneb suurem vajadus toiduainete ja põllumajandussaaduste järele. Samas väheneb põllumajandusliku maa hulk erinevate tegevuste tulemusel. Konkurents seni põllumajandustoodete tootmiseks kasutatud maale kasvab. Vaja on uusi maa-alasid hoonete rajamiseks, üha rohkem hakatakse kasvatama energiakultuure. Nii globaalseid kui lokaalseid trende silmas pidades on põllumajandusmaa säilitamine esmatähtis.

Põllumajandusmaa säilitamiseks ja optimaalse kasutuse tagamiseks on mitmeid võimalusi. Aruande käesolevas osas on esitatud konkreetsed ettepanekud põllu- ja metsmajandusmaa paremaks kasutamiseks ning sellega seotud taristu arendamiseks kuni aastani 2020. Järgnevad soovitused on koondatud temaatilisteks blokkideks.

Maareform, selle mõju põllumajandusmaa kasutusele

Eestis võeti taasiseseisvumisjärgselt suund kujundada riiklikul maaomandil rajanevad suhted ümber peamiselt maa eraomandil põhinevateks suheteks. Sellest põhimõttest lähtuvalt on viidud ellu maareformi. Maareformi läbiviimine on muutnud maakasutust kaasaarvatud maatulundusmaade kasutamist. Van Dijk (2007) sõnul on kolhooside ja sovhooside maa tagastamine ja erastamine postsotsialistlikes riikides keeranud maakasutuse küsimuses „kella tagasi“ ennesõjaaegsesse olukorda. Maareformi käigus on jagatud suured majanduslikult efektiivsed maaüksused väikesteks ja majanduslikult mitte-efektiivseteks maaüksusteks. Hartvigsen (2013) on uurinud Kesk- ja Ida-Euroopas läbiviidud maareformi mõju põllumajandusettevõtte struktuurile ja maade fragmenteeritusele ja ta on leidnud, et Baltimaades on maareformi läbiviimisel olnud mõõdukas mõju maade tükeldatusele.

Maasikamäe (2006) on välja toonud järgmised Eesti maakasutuse probleemid: katastriüksused on väiksed, ühte kinnitusse kuuluvad katastriüksused paiknevad hajutatult, katastriüksuste kuju on halb, need ei ole kompaktsed, esineb sisemist

102

killustatust, kuna katastriüksuste piirid ja looduslikud piirid ei lange kokku, puudub juurdepääs. Paljud nimetatud probleemid on kaasnenud maareformi elluviimisega.

Maareformi käigus taastati Eestis ennesõjaaegne maakasutus, kusjuures maakasutuse killustatus mõnel juhul suurenes veelgi. Esiteks võis reformi järgset maakasutust muuta halvemaks nõukogude ajal aset leidnud muutused looduslikus situatsioonis (oli rajatud kraave, teed ehitati teise kohta jne). Teiseks võidi maareformi käigus jagada endine tagastatav maa mitme õigustatud subjekti vahel või siis jagati tagastatav maa tagasta-mise õigustatud subjektide ja ostueesõigusega erastamise õigustatud subjektide vahel. See viimane võis kaasa tuua veel rohkem killustunud maakasutuse, kui see oli enne maade õigusvastast võõrandamist. Samas ei saa kindlat väita, milliseks on kujunenud maareformi järgne maakasutuse struktuur Eestis, kuna sellekohased uuringud puuduvad.

Maade administreerimise süsteem

Astaškini juhtis juba 1998. a tähelepanu asjaolule, et maakorralduse rolli ja tähtsust on hakatud maareformi läbiviimisel alahindama. Mainitud on, et vabariigis on lõpetatud iga-aastase maabilansi koostamine maade koosseisu ja kasutamise kohta ja sellest tule-nevalt puudub usaldusväärne informatsioon maaressursi osas. Informatsiooni puudus võib aga viia kaoseni maa kasutamisel. Lisaks on märgitud, et uutes maasuhete tingi-mustes (üleminek nõukogude korrast vabale turumajandusele) tuleb välja töötada uus maakorralduse sisu ja metoodika ning kindlaks tuleb määrata maakorralduse koht ruu-milise planeerimise süsteemis, avada maakorralduse ja maakatastri ning maa monitooringu vaheline seos.

Maade administreerimise süsteem võimaldab riigil ellu viia maaga seotud poliitikat (Williamson et al. 2010). Maade administreerimise süsteemi loomist on ka Astaškin (1998) oma artiklis silmas pidanud. Täna on riigi maapoliitika all pigem silmas peetud kitsamaid tegevusi nagu näiteks maareformi lõpuleviimine, maareservi moodustamine, riigimaade planeerimine, riigimaade haldamine (Keskkonnaministeeriumi arengukava). Samas puudub integreeritud lähenemine maaga (nii eraomandis kui avaliku sektori omandis) seotud küsimustele, mis hõlmaks maade omandiõiguse, väärtuse, kasutuse ja arendamise küsimusi.

Kui riik soovib tagada, et tänane ja ka tuleviku maakasutus vastaks maapoliitilistele suundadele, siis tuleb omavahel integreerida maapoliitika, maakasutuse kontrollimise süsteem ja maaga seotud informatsiooni haldamine, mis tagab ka selle, et planeeringute ja erinevate sektorite regulatsioonide osas tehtavad otsused tugineksid täielikul ja ajakohasel maa kohta käival informatsioonil (Williamson et al. 2010).

Maaressursside otstarbekama kasutamise tagamiseks on vaja omada pidevat ülevaadet maa seisundist (nt mingi osa põllumajandusmaast on kasutusest välja langenud), temaga toimuvatest protsessidest (nt kui kiiresti võsastub kasutusest väljalangenud maa) ja protsesse tingivatest asjaoludest (nt mis põhjustel jäetakse põllumajandusmaa kasutusest välja). Ei piisa üksnes ühekordsest uuringust, nagu seda on käesolev lepinguline uurimistöö. Selline pidev monitooring maa seisundi, toimuvate protsesside ja protsesse tingivate asjaolude kohta on üheks oluliseks sisendiks poliitiliste, majanduslike ja tehniliste otsuste vastuvõtmisel. Ebapiisava ja vigase info tingimustes on raske teha asjakohaseid otsuseid ja ainult oletustele tuginedes on ka raske põhjendada oma olemuselt õigeid otsuseid.

103

Monitooringu aluseks on erinevates registrites oleva teabe süsteemne ühendamine ja koos töötlemine. Sellise töötlemise tulemuseks peab olema:

- Iga-aastane ülevaade maaressursside seisundist peamiste kõlvikute lõikes tervikuna ja ka väiksemate piirkondade (näiteks kohalik omavalitsus) kohta.

- Analüüs toimunud muudatustest ja ülevaade nendest.

- Saadud (töödeldud) andmete laialdane kättesaadavus, sealhulgas ka trükisena, mida saavad kasutada kõik asjast huvitatud inimesed.

Monitooringu süsteemi rakendamine tähendab eelkõige olemasolevates registrites oleva teabe kindla korra kohast koostöötlemist. Koostöötlemisel tuleb kindlasti kasutada Riigi Infosüsteemide poolt välja töötatud riigi infosüsteemi koosvõime raamistikku (kinnita-tud majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi käskkirjaga 11-0377, 22.12.2011). Selle dokumendi kohaselt on koosvõime erinevate ja erilaadsete organisatsioonide võime suhelda vastastikku kasulike ja kokkulepitud ühiste eesmärkide saavutamiseks, vahetades omavahel informatsiooni info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) süsteemidel põhineva andmevahetuse kaudu. Koostöövõime raamistiku eesmärgiks on tõhustada Eesti avaliku sektori toimimist, parandades Eesti, Euroopa Liidu kodanikele ning ettevõtetele pakutavaid teenuseid. Raamistiku konkreetsemad eesmärgid teiste seas on muuta riigi infosüsteemi infopoliitiliste otsuste tegemine läbipaistvaks, toetada riigi infosüsteemi koosarenemist, vähendada avaliku sektori (IT) kulusid.

Seega lähtudes riigi infosüsteemi koosvõime raamistikust tuleb esmalt kokku leppida infost huvitatud asutusel ja info valdajatel eesmärkides, mida tahetakse saavutada, millist olemasolevat informatsiooni saab selleks kasutada ja kuidas sead infot vahetada. Täiendada tuleks mitmete andmebaaside ja registrite sisu. Kindlasti tuleks maaparan-dussüsteemide registrisse lisada andmed, mis iseloomustaksid mullastiku tingimusi kuivendussüsteemidega aladel. Teades mullasiku andmeid saab täpsemalt hinnata maaparandussüsteemide rekonstrueerimise vajadust ja mahtusid.

Põllumajandusmaa kasutamine ja kaitse

Üheks oluliseks teemaks on maakasutuse suunamine. Maakasutust on võimalik suunata erinevate vahendite abil. Näiteks saab maakasutust suunata regulatsioonidega, planeeringutega, maksustamisega või toetustega. Mõnel juhul piisab üksnes ühe vahendi kasutamist vahel annab parema tulemuse erinevate vahendite kasutamise koosmõju.

Antud töö kontekstis on oluline, et väärtuslikku põllumaad ei hakataks kasutama teistel eesmärkidel nagu näiteks elamu-, tootmis- või ärimaana ning ei rajataks ka sellele maale infrastruktuuri objekte, kui nende rajamiseks on võimalik kasutada vähemväärtuslikku maad.

Väärtusliku põllumajandusmaa mõiste ei ole üheselt selge. Põllumaade osas ei ole määratletud, millised nendest on väärtuslikud ja millised vähemväärtuslikud. Nekrassova (2012) magistritöö eesmärgiks oli välja selgitada väärtuslike põllumaade määratlemise alused kohalike omavalitsuste tasemel. Selleks viidi läbi uuring Tartu maakonna kohalikes omavalitsustes. Töö käigus selgus, et puudub ühine arusaam väärtuslikust põllumaast ja selle määratlemiskriteeriumitest ning –põhimõtetest. Iga kohalik omavalitsus lähtub väärtusliku põllumaa määratlemisel oma valla vajadustest, mis väljendub peamiselt viljakate maade ja põllumajandustegevuse säilitamise soovis

104

ning põllumaade täisehitamise vältimises. Peamiselt lähtuvad kohalikud omavalitsused väärtusliku põllumaa määratlemisel haritava maa viljakuse hindepunktist ehk boniteedi väärtusest. Kahjuks ei ole väärtusliku põllumajandusmaa teemal tehtud rohkem uurimustöid, kuid seda teemat on kindlasti vaja edaspidi käsitleda.

Põllumajandusmaa paremaks kaitsmiseks tuleks kogu haritav maa jagada viljakuse ja põllumajanduslikuks tootmiseks sobivuse seisukohast kvaliteedi klassidesse. Selline jagamine oleks ka üheks võimalikuks aluseks, et vähendada haritava maa põllumajanduslikust kasutusest väljaviimist. Sellelaadne töö tehti nõukogude aja lõpul, kui suurmajanditele koostati agrorühmade skeemid. Ühe lahendusena tuleks kaaluda eelnimetatud haritava maa agrorühmade uuesti kasutusele võtmist – see annaks paremad võimalused viljakat ehk siis väärtuslikku põllumaad kaitsta. Seda muidugi eeldusel, et vastavad õigusaktid seda toetavad.

Maakasutuse suunamine maksustamise ja toetuste abil

Eelpool on välja toodud, et maakasutust saab suunata erinevate vahendite abil. Maakasutust saab suunata ka maksustamise või toetuste kaudu, neid kahte võib kasutada ka kombineeritult. Nii maa maksustamine kui ka toetuste maksmine vajavad mõlemad selgeid eesmärke, st peab olema teada, mida nendega rakendamisega soovitakse saavutada. Sellisel juhul on võimalik monitooringuga tuvastada, kas liigutakse soovitud suunas. Kui maksustamise või toetamisega kaasnevad mittesoovitavad tagajärjed siis tuleb võimalikult kiirelt välja selgitada põhjused, miks maksustamine või toetuste maksmine ei taga püstitatud eesmärgi täitmist ja võimalusel tuleb muuta maksustamise või toetuste süsteemi.

Keskkonnaministeeriumi arengukava aastateks 2013-2016 näeb ette, et Maa-amet peaks välja töötama uue maa korralise hindamise süsteemi. Selle süsteemi väljatöötamisel tu-leb kaaluda, kas põllumajanduslikult kasutatavat maad hinnatakse turuväärtuse alusel või siis selle kasutusväärtuse alusel. Anderson ja Griffing (2000) on märkinud, et põllu-majandusmaa turuväärtuse alusel maksustamine võib kaasa tuua selle maa põllumajan-dusliku kasutusotstarbe muutmise mittepõllumajanduslikuks. Kui kõrge turuväärtusega kaasneb kõrgem maksukohustus, siis võib see õhutada maaomanikke maad arendama ja seda kasutama mittepõllumajanduslikul otstarbel (elamu, tootmis- või ärimaa).

Teiseks võimaluseks on põllumajanduslikult kasutatava maa maksumäära alandamine, kusjuures maa ise võib olla hinnatud turuväärtuse alusel (Anderson 2005). Maade maksustamise mõju maakasutusele ja selle muutmisele on teadlased uurinud ning nende tulemustega võiks arvestada maade maksustamisel. Antud teema vajab Eesti kontekstis täiendavat uurimist.

Maakasutust võib suunata ka toetuste abil. Kui maksustamise puhul on tegemist negatiivse mõjutusvahendiga, siis toetus on positiivseks mõjutusvahendiks, mis võib teatud juhtudel toimida paremini. Samas tuleb tagada toetuste maksmisel järelevalve maa või siis toetuse sihipärase kasutamise tagamiseks. Nii maksustamisel kui ka toetuste maksmisel tuleb pidevalt olukorda jälgida ja analüüsida.

Valglinnastumine

Paljudes riikides on probleemiks valglinnastumine, mis väljendub linnade lähialadel hajutatud kinnisvaraarendustena. Tihti on need rajatud viljakale põllumajandusmaale,

105

mis samaaegselt sobib nii toidutootmiseks, kui omab ka häid füüsilisi omadusi ehituseks (Policy Guide 1999).

Sama tendents on ilmne ka Eesti kontekstis. Kus kinnisvarabuumi ajal planeeriti sinna, kuhu saadi vajalik maa, mitte sinna, kus oleks otstarbekas. Konfliktid erinevate arengukavade ja õigusaktide vahel on loonud olukorra, kus äärelinna maatükkidele on kehtestatud hulgaliselt detailplaneeringuid, kuid 48 % nendest on ainult realiseerunud (Roose et al. 2013).

Seesugused linnalähedased elamuarendused põllumajandusmaal kõrvaldavad põllumajandusmaa tootmisest nii otseselt, kui kaudselt. Elamuarendus kõrvaldab otseselt põllumajandusliku tootlikkuse oma ehitustegevusega. Kaudselt võib elamuarendus aga lähedal paiknevaid põllumehi sundida tootmisest loobuma liiklusega; saagi näppamisega linnaelanike poolt; elanike kaebustega tolmu, lõhna, pritsimise ja müra kohta. Lisaks tõuseb maa väärtus selles piirkonnas, mis võib põllumehele ülejõu käia. (Policy Guide 1999)

Kontrollimatu kinnisvara arenduse piiramiseks tuleb oluliselt parandada maakasutuse planeerimisega seotud tegevusi. See puudutab eelkõige valdade üldplaneeringute koostamist. Senise praktika ja kehtivate seaduste kohaselt ei pöörata üldplaneeringute koostamisel piisavalt tähelepanu väärtusliku maa ja mulla kaitsele. Planeeringutes ei arvestata sageli olemasolevate maaparandussüsteemidega. Mõelda võiks ka erinevate kompenseerimismehhanismide sisseviimisele.

Maaelu arengu küsimused on jäänud üldplaneeringute koostamisel tahaplaanile. Maa kui ressursi paremaks kasutamiseks ja maaelu arengu suunamiseks tuleks koostada vas-tavaid teemaplaneeringuid, milles lahendatakse koos maakasutuse küsimustega ka taris-tu (sealhulgas teed ja maaparandus) seonduv. Vastavate investeeringute planeerimisel tuleb lähtuda konkreetsetest tingimustest ja see peaks olema projektipõhine.

Maakorraldus

Maakorraldus ja maade ümberkruntimine on üks spetsiifiline abinõu, mis aitab liikuda elujõulise toidutootmise, loodusressursside säästliku majandamise ja maapiirkondade tasakaalustatud arengu poole (täita CAP prioriteete). Vitikainen (2004) on oma artiklis andnud ülevaate ümberkruntimise kasutamisest Euroopas. Paljud Euroopa riigid kasutavad nende prioriteetide saavutamiseks maakorraldust ja maade haldamist. Maakorralduse üldine eesmärk on parandada maaüksuste kuju, muuta nende paiknemist ja aidata kaasa kinnisvara paremale kasutusele. Eesmärk on koondada maaüksused kokku läbi maadevahetuse protsessi selleks, et seda maad kohandada kasutusele vastavaks. Samal ajal maa relatiivne väärtus ja omandiõigus jääb samaks. Maakorraldust on Euroopas kasutatud juba keskajal. Praegu Euroopas tunnustatud maakorralduse protsess on kasutusel 19-nda sajandi lõpust ja 20-nda sajandi algusest.

Maakorralduse abil on võimalik vähendada põllumajandustootmise kulusid. Samas kasutatakse täna maakorraldust laiemal eesmärgil kui üksnes põllumajandustootmine, selle abil lahendatakse ka sotsiaalseid, ökoloogilisi ja kultuurilisi küsimusi. Kesk-Euroopas kasutatakse maakorraldust kui mitmedimensionaalset abivahendit maaelu arengu küsimustes, kuna selle läbiviimise tulemusel lahendatakse ära tarituga, looduskaitsega, puhkealade rajamisega jm seotud küsimused.

106

Kokkuvõte

Võttes kokku ja üldistades kõiki uurimistöö tulemusi, on lühidalt järeldused järgmised:

1. Erinevates registrites olevad andmed erinevad nii sisu kui täpsuse poolest. Andmete sisulised erinevused tulenevad eelkõige nende registrite pidamise eesmärkidest ja need erinevused jäävad püsima. Teatud ulatuses on võimalik arvestada erinevate kasutajate huvidega ja täpsustada registrites olevate andmete sisu ja andmebaasi struktuuri aga sellele on oma piirid. Samas, kus on võimalik, tuleks andmebaase omavahel integreerida, mille tulemusel paraneb andmete kvaliteet, vähenevad investeeringud ning ajaressursi kulu andmete tootmiseks.

2. Olemasolevate andmetega (eelkõige mitmesugused ruumiandmed) on võimalik teha väga erineva sisuga päringuid ja saada täiendavat teavet. Tehniliselt ei pruugi olla selliste päringute tegemine keeruline, aga päringute tegemise aluseks peavad olema konkreetselt sõnastatud küsimused, millele tahetakse saada vastuseid. Lähteülesande koostamisel peaksid olema kaasatud vastava eriala inimesed, sh GIS spetsialistid.

3. Teatud probleeme valmistab erinevates registrites olevate ruumiandmete geomeetriline täpsus ja mitmete objektide mittekokkulangemine kaardil, kuigi looduses need objektid (eelkõige mitmesugused piirid) võivad ühilduda või on tegemist sama objektiga. Selline mitteühildumine ei muuda üldises plaanis olulisel määral lõpptulemust, kuid tekitab segadust analüüside tegemisel.

4. Põllumajanduslike terminite ja mõistete defineerimisel lähtuvad erinevad ametkonnad oma tegevuse eesmärkidest. Kuna eesmärgid on erinevad siis on ka kasutatavad mõisted ja terminid erinevates institutsioonides teatud ulatuses erinevad. Kõlvikute liigituse ja nende mõistete defineerimisel, kus see on võimalik, tuleks võtta aluseks ETAK-i määratlused. ETAK-i määratlusi on iseenesest võimalik muuta, kuid siinkohal tuleb arvestada kaardistamise spetsiifikast tulenevate piirangutega. Andmetest huvitatud asutustel tuleb teha koostööd ETAK-i arendajatega, et selgitada välja vajalike andmete kättesaadavuse võimalused ja teha ettepanekuid vajalike andmete kogumiseks. Antud kontekstis on arvestatav roll ka INSPIRE suunistel, mida Eestis tuleb järgida.

5. Põllumajanduskõlvikute tegeliku kasutamise uurimine näitas, et haritava maa võsa-sutmine testaladel ei ole väga ulatuslik. Märkida tuleb, et Eesti ääremaadel on põllumajandusliku maa võsastumine suurem kui teistel aladel. Antud uuringu käigus ei selgitatud välja võsastumise (maade kasutusest väljalangemise) põhjuseid, samas on selle küsimusega vaja kindlasti edaspidi tegeleda. Info maade kasutusest väljalangemise põhjuste kohta on oluline maa kasutamist suunavate otsuste tegemisel.

6. Põllumajandusmaa pind lähiaastatel ekspertarvamuste põhjal ei vähene. Pigem võetakse kogu põllumajanduse jaoks sobiv maa lähema paarikümne aasta jooksul kasutusele. Põllumajanduses kasutatava haritava maa perspektiivne pind on

107

hinnanguliselt 1,0 kuni 1,1 miljonit hektarit. Seega ei ole vajadust kavandada abinõusid põllumajandusest ülejääva maa kasutamise kohta. Küsimus on pigem selles, et kuidas kaitsta põllumajanduse jaoks vajalikku maad konkureerivate maakasutuste eest.

7. Põllumajandusmaa (eriti viljaka maa) kaitsmiseks on ühelt poolt vaja korralikku andmestikku maa praeguse seisundi ja kasutamise kohta. Maa paremaks kaitseks on vaja täiendavat õiguslikku regulatsiooni, mis muuhulgas kehtestaks piirangud viljaka maa muutmisele teise sihtotstarbega maaks.

8. Maapiirkondade taristu arendamisel tuleb lisaks maaparandussüsteemide korrashoiule ja uute süsteemide ehitamisele pöörata tähelepanu ka taristu teistele komponentidele, näiteks teed. Vajadusele arendada maapiirkondade teedevõrku viitavad vastavad uuringud (Uuring „Maapiirkonna …2012). Ka märkisid eksperdid, et maa kasutamine sõltub maapiirkondade tehnilise ja sotsiaalse taristu seisukorrast. Kui taristu areneb ühekülgselt, siis väheneb juba olemasoleva taristu kasutamise efektiivsus. Näiteks, kui on olemas maaparandussüsteem, aga maaüksusele puudub juurdepääs, siis sellises olukorras on maaüksuse kasutamine piiratud ja sellega võib kaasneda maaüksuse kasutusest väljalangemine. Taoliste probleemide lahendamiseks võiks sarnaselt mitmete Euroopa riikidega (näiteks Holland, Taani, Saksamaa) kasutada komplekse maakorralduse projekte. Samasugust lähenemist soovitab ka FAO (2003b). See eeldab vajadusel ka vastavate uuringute tegemist ja konkreetsete tingimuste väljaselgitamist. Täna puudub sageli piisav info, et langetada kaalutletult õigeid ja motiveerituid otsuseid seoses maapiirkondade taristu arendamisega.

108

Viidatud allikad Aastaraamat METS 2010. 2012. Keskkonnateabe keskus. Tartu. 226 lk.

Agriculture. European Union. [http://europa.eu/pol/agr/index_en.htm] (30.04.2013)

Alexandratos, N. and J. Bruinsma. 2012. World agriculture towards 2030/2050: the 2012 revision. ESA Working paper No. 12-03. Rome, FAO.

Anderson, J. E. 2005. Taxes and Fees as Forms of Land Use Regulation. The Journal of Real Estate Finance and Economics, 31:4, 413-427.

Anderson, J. E., Griffing, M. F. 2000. Use_Value Assessment Tax Expenditures in Urban Areas. Journal of Urban Economics 48, 443-452.

Andmekogude ja andmekogude poolt osutatavate teenuste semantilise koosvõime metoodika. Versioon 1.2 (08.04.2007). Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Riigi infosüsteemide osakond. 25 lk

Astaškin, A. 1998. Maad peab peale valdamise ja kasutamise ka korraldama. Geodeet 15, 19-21.

Benjamin, K., Bouchard, A., Domon, G. 2007. Abandoned farmlands as components of rural landscapes: An analysis of perceptions and representations. Landscape and Urban Planning 83, 228–244.

Benton, T., Dougill, A., Fraser, E., Howlett, D.2011.How to use the global land bank to both produce food and conserve nature: examining extensive vs intensive agriculture. World Agriculture 2.14-21

Briassoulis, H. 2009. Factors influencing land-use and land-cover change. Land use, land cover and soil sciences – vol 1, 126-146.

Bruinsma, J. 2011. The resources outlook: by how much do land, water and crop yields need to increase by 2050? In: Looking ahead in world food and agriculture: Perspectives to 2050, Edited by Piero Conforti, Food and Agriculture Organization of the United Nations, pp. 233-278.

Eesti geoportaalist. Maa-amet. [http://inspire.maaamet.ee/avaleht/eesti-geoportaalist] (24.04.2013)

Eesti keskkonnanäitajad 2012. 2012. Keskkonnateabe Keskus. Tallinn.

Eesti metsanduse arengukava aastani 2020. 2010. Keskkonnaministeerium. Tallinn.

Eesti piimanduse strateegia 2012-2020. 2012. Põllumajandusministeerium. Tallinn.

Euroopa 2020. Euroopa Komisjon. [http://ec.europa.eu/europe2020/index_et.htm] (30.04.2013)

Euroopa Komisjon. 2011. Rural development in the European Union. Statistical and Economic Information. Raport 2011.

Euroopa Komisjon. 2012. The common agricultural policy - A glossary of terms. http://ec.europa.eu/agriculture/glossary/index_en.pdf

FAO. 2002. World agriculture: towards 2015/2030. Summary report. Food and Agriculture Organization of the United Nations, Rome, 97 p.

109

FAO. 2003a. Multilingual thesaurus on land tenure. English version, Rome. ftp://ftp.fao.org/docrep/fao/005/x2038e/x2038e00.pdf

FAO. 2003b. The design of land consolidation pilot projects in Central and Eastern Europe. FAO Land Tenure Studies 6, Rome

Fekete-Farkas, M., Rounsevell, M., Audsley, E. 2005. Socio-economic scenarios of agricultural land use change in Central and Eastern European Countries. Congress paper - The Future of Rural Europe in the Global Agri-Food System Copenhagen, Denmark, August 24-27.

Hart K., Allen B., Lindner M., Keenleyside C., Burgess P., Eggers J., Buckwell A. 2012. Land as an Environmental Resource, Report Prepared for DG Environment, Contract No ENV.B.1/ETU/2011/0029, Institute for European Environmental Policy, London.

Hartvigsen, M. 2013. Land reform in Central and Eastern Europe arter 1989 and its outcome in the form of farm strucy´tures and land fragmentation. [http://www.fao.org/docrep/017/aq097e/aq097e.pdf] (30.04.2013)

Hatna, E., Bakker, M.M. 2011. Abandonment and Expansion of arable land in Europe. Ecosystems 14, 720–731.

Keenleyside, C., Tucker, G. M. 2010. Farmland Abandonment in the EU: an Assessment of Trends and Prospects. Report prepared for WWF. Institute for European Environmental Policy, London.

Keskkonnaministeeriumi arengukava aastateks 2013-2016. Keskkonnaministeerium. [http://www.envir.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=1186666/KKMorgAK+2013-2016+v18.pdf] (30.04.2013)

IPCC. 2000. Special Report Emission Scenarios. Summary for Policymakers. Intergovernmental Panel on Climate Change.

Maaparandussüsteemide ehitus- ja hoiukulud ning kalkulatiivsed ühikumaksumused meetme 3.4 rakendamisel. 2005. Maaparanduse Ehitusjärelevalve- ja Ekspertiisibüroo, Tallinn, 132 lk.

Maasikamäe, S. 2006. Maakorralduse võimalikkusest Eesti Vabariigis. Geodeet 32, 32-36.

Maasikamäe, S., Hass and Jürgenson, E. 2011. The Impact of Uncontrolled Development on the Use of Arable Land. In Proceedings of the International Scientific Conference: Rural Development 2011, Kaunas, pp. 446-451

Mander, Ü., Kuuba, R. 2004. Changing landscapes in Northeastern Europe based on examples from the Baltic countries. – The New Dimensions of the European Landscapes./ Jongman, R.H.G (ed.). Dordrecht, Springer, 123–134.

MES uuringu Maaressurss lõpparuanne. 2007. Tartu []

Mullastik ja maakasutus. 2009. – Kaukver, K. (koost) Keskkonnaülevaade 2009. Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus,108–121.

Müller, D., Kuemmerle, T., Rusu, M., Griffiths, P. 2009. Lost in transition: determinants of post-socialist cropland abandonment in Romania, Journal of Land Use Science, 4:1-2, 109-129

110

Müller, D., Munroe, D.K. 2008. Changing rural landscapes in Albania: cropland abandonment and forest clearing in the postsocialist transition. Annals of the Association of American Geographers, 98(4), 1–22.

Nekrassova, A. 2012. Väärtusliku põllumaa määratlemine kohalike omavalitsuste tasemel Tartu maakonna näitel: Magistritöö. EMÜ geomaatika osakond, 67 lk.

OECD/FAO. 2012. OECD-FAO Agricultural Outlook 2012-2021. OECD Publishing.

Peterson, U., Aunap, R. 1998. Changes in agricultural land use in Estonia in the 1990s detected with multitemporal Landsat MSS imagery. Landscape and Urban Planning 41, 193–201.

Pindalatoetuste põhimõisted. s.a. PRIA. [http://www.pria.ee/docs/resources/4595.rtf?] (19.09.2012)

Pindalatoetuste taotlus. PRIA. [http://www.pria.ee/docs/resources/6253.rtf?] (19.09.2012)

Pointereau, P., Coulon, F., Girard, P., Lambotte, M., Stuczynski, T., Sánchez Ortega, V., A. Del Rio, A. 2008. Analysis of farmland abandonment and the extent and location of agricultural areas that are actually abandoned or are in risk to be abandoned. Institute for Environment and Sustainability, Joint Research Centre, European Commission.

Prisk, H. ja Vainola, K. 2012. Maatulundusmaa arvestus erinevates registrites ja nende võrdlus. Magistritöö tehnikateaduse magistri kraadi taotlemiseks maakorralduse erialal, 111 lk. Käsikiri Eesti Maaülikooli geomaatika osakonnas.

Prishchepov, A.V., Müller, D. Dubinin, M., Baumann, M., Radeloff, V.C. 2013Determinants of agricultural land abandonment in post-Soviet European Russia. Land Use Policy 30 873– 884.

Policy Guide on Agricultural Land Preservation. 1999. American Planning Association.

Pukkonen, E. Planeeringuandmete andmevahetus, kaardirakendused, INSPIRE. [http://www.maaamet.ee/data/Planeeringud.pdf] (24.04.2012)

Põllumajandus arvudes 2011. 2012. Statistikaameti põllumajandusstatistika osakond. Tallinn. 63 lk.

Põllumajanduskultuuride loetelu. PRIA. [http://www.pria.ee/docs/resources/6529.pdf?] (19.09.2012)

Riigi infosüsteemide semantilise koosvõime raamistik. Versioon 0.7 (01.08.2007). Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Riigi infosüsteemide osakond. 26 lk.

Riigi Infosüsteemi koosvõime raamistik … [http://www.riso.ee/et/koosvoime/raamistik-2011.odt] (30.04.2013)

Riigi IT arhitektuuri ja koosvõime raamistik. Versioon 1.0 (30.06.2004). Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Riigi infosüsteemide osakond. 59 lk.

Riigi IT koosvõime raamistik. Versioon 2.0 (15.09.2005). Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Riigi infosüsteemide osakond. 47 lk.

Registrid. 2012. Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet. [http://www.pria.ee/et/Registrid] (10.10.2012)

111

Renwick, A., Jansson, T., Verburg, H.P., Revoredo-Gihaa, C., Britz, W., Gocht, A., McCracken, D.2013. Policy reform and agricultural land abandonment in the EU. Land Use Policy 30, 446– 457.

Roose, A., Kull, A., Gauk, M., Tali, T. 2013. Land use policy shocks in the post-communist urban fringe: A case study of Estonia. Land Use Policy 30, 76– 83.

Rounsevella, M.D.A., Ewertb, F., Reginstera, I. , Leemansc, R., Carterd, T.R. 2005. Future scenarios of European agricultural land use II. Projecting changes in cropland and grassland – Agriculture, Ecosystems and Environment 107, 117–135.

Rounsevell, M.D.A., Reginster,I., Araujo, M.B., Carter, T.R., Dendoncker, N., Ewert, F., House, J.I., Kankaanpää, S., Leemans, Metzger, R.M.J., Schmit, C., Smith, P. Tuck, G. 2006. A coherent set of future land use change scenarios for Europe. Agriculture, Ecosystems and Environment 114, 57–68.

Rutherforda, N. G., Bebib, P., Edwardsc, J. P., Zimmermanna, E. N. 2008. Assessing land-use statistics to model land cover change in a mountainous landscape in the European Alps. Ecological modelling 212, 460–471.

SCENAR 2020. 2007. SCENAR 2020: Scenario study on agriculture and the rural world. European Commission. ISBN 978-92-79-05441-9, 232 p.

Silber, R., Wytrzens H.K. 2006.Modelling the probability of land abandonment at parcel level. Jahrbuch der Österreichischen Gesellschaft für Agrarökonomie, Vol. 15, 55-63.

Statistikaametist. 2012. Statistikaamet. [http://www.stat.ee/organisatsioon] (8.10.2012)

Zaragozí, B., Rabasa, A., Rodríguez-Sala, J.J., Navarro, J.T., Belda, A., Ramón, A. 2012. Modelling farmland abandonment: A study combining GIS and data mining techniques. Agriculture, Ecosystems and Environment 155, 124– 132.

Topograafiliste andmete kaardistusjuhend. 2010. Maa-amet. 70 lk.

Uku, H. 2012. Põllumajandusmaa klassifikaator. Statistikaamet. [https://www.google.ee/url?sa=t&rct=j&q=&esrc=s&source=web&cd=1&ved=0CC8QFjAA&url=http%3A%2F%2Fwww.agri.ee%2Fpublic%2Fjuurkataloog%2FTEADUS-ARENDUS%2Fteabep_evad%2Fmarts_2012%2FPollumaj.maa_klassifikaator_ning_Pollumaj.kultuuride_loetelu.ppt&ei=cj92Ud6uN-ak4gSmgoGQBQ&usg=AFQjCNH7bpFROR1tGxlSfjdf66kJkHV8yQ&sig2=uiSOAMehn5KRNGrLJeYBhA&bvm=bv.45512109,d.Yms] (24.04.2012)

Uuring „Maapiirkonna ettevõtjate olukord, arengutrendid ning toetusvajadus“: Uuringu lõpparuanne. 2012. TELLIJA: Eesti Vabariigi Põllumajandusministeerium. Teostaja: Majandus- ja sotsiaalinstituut, Eesti Maaülikool. [http://www.agri.ee/public/juurkataloog/MAAELU/UURINGUD/2012/uuring_maaettevotlus_2012_aruanne.pdf] (4.04.2012)

van Dijk, G., Zdanowicz, A., Blokzijl, R. 2004. Land abandonment, biodiversity and the CAP. Land abandonment and biodiversity, in relation to the 1st and 2nd pillars of the EU’s common agricultural policy; outcome of an international seminar in Sigulda, Latvia, 7-8 October, 2004. Utrecht, 2005 DLG, Service for Land and Water Management

van Dijk, T. 2007. Complicatios for traditional land consolidation. Geforum 38, 505-511.

112

Vitikainen, A. 2004. An Overview of Land Consolidation in Europe. Nordic Journal of Surveying and Real Estate Reasearch. 1, 25-44.

Williamson, I., Enemark, S., Wallas, J., Rajabifard, A. 2010. Land Administration for Sustainable Development. Redlands, California: ESRI Press Academic, 487 lk.

Üleriigiline planeering „EESTI 2030+“. 2012. Siseministeerium.

Ülevaade Eesti topograafilisest andmekogust. 2006. Maa-amet, Geomaatika osakond. [http://geoportaal.maaamet.ee/docs/ETAK/Ylevaade_Eesti_topograafilisest_andmekogust.pdf] (8.10.2012)

Йыгева;Ю. Карельсон; К. Кулль. 1985. Изменение интенсивности осушения ипрогноз срока службы гончарного дренажа. В: Почвы и повышение их плодородия в Эстонской ССР. Научные труды LVII Эстонского научно-исследовательского института земледелии и мелиорации. Таллин, стр 220-232.

Йыгева;К. Кулль. 1989. Исследование изменения интенсивности осушения гончарным дренажем в течение эксплуатации. В: ПочвыЭстонии и проблемы их мелиорации. В: Научные труды LXVII Эстонского научно-исследовательского института земледелии и мелиорации. Таллин, стр 153-160.

Kasutatud õigusaktid Eesti topograafiliste andmekogude pidamise põhimäärus. 2008.

[http://geoportaal.maaamet.ee/docs/ETAK/ETAK_pohimaarus_kehtiv.pdf?t=20100104142808] (8.10.2012)

Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seadus. 2009. – eRT. [https://www.riigiteataja.ee/akt/121022013002] (19.09.2012)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 543/2009, 18. juuni 2009 , põllumajanduskultuuride statistika kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 837/90 ja (EMÜ) nr 959/93 (EMPs kohaldatav tekst) (ELT L 167, 29.6.2009, lk 1—11)

Komisjoni määrus (EÜ) nr 1120/2009, 29. oktoober 2009 , millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 73/2009 (millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames kohaldatavate otsetoetuskavade ühiseeskirjad ja teatavad toetuskavad põllumajandustootjate jaoks) III jaotises sätestatud ühtse otsemaksete kava üksikasjalikud rakenduseeskirjad (ELT L 316, 2.12.2009, lk 1—26)

Komisjoni määrus (EÜ) nr 1122/2009, 30. november 2009 , millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 73/2009 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses põllumajandustootjate otsetoetuskavade alusel makstavate toetuste nõuetele vastavusega, ümbersuunamisega ning ühtse haldus- ja kontrollisüsteemiga ning määruse (EÜ) nr 1234/2007 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses veinisektori toetuskavade alusel makstavate toetuste nõuetele vastavusega (ELT L 316, 2.12.2009, lk 65—112)

Komisjoni määrus (EÜ) nr 1200/2009, 30. november 2009, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1166/2008, mis käsitleb põllumajandusettevõtete struktuuriuuringuid ja põllumajanduslike tootmismeetodite uuringut, loomühikute koefitsientide ja karakteristikute määratluste osas (ELT L 329 15.12.2009, lk 1-28)

Komisjoni töödokument AGR/49533/2002

113

Kõlvikute kaardi ning maa kvaliteedi ja hindamise kaardi koostamise korra kinnitamine. 1995. – eRT. [https://www.riigiteataja.ee/akt/24885] (19.09.2012)

Maakatastriseadus. 1994.– eRT. [https://www.riigiteataja.ee/akt/13335388?leiaKehtiv] (19.09.2012)

Metsa korraldamise juhend. 2009. – eRT. [https://www.riigiteataja.ee/akt/13124148] (19.09.2012)

Metsaressursi arvestuse riikliku registri põhimäärus. 2007. – eRT. [https://www.riigiteataja.ee/akt/13136865?leiaKehtiv] (10.10.2012)

Metsaseadus. 2006. – eRT. [https://www.riigiteataja.ee/akt/120032013022] (19.09.2012)

Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti põhimäärus. 2000. – eRT. [https://www.riigiteataja.ee/akt/120032013030] (29.04.2013)

Kasutatud Statistikaameti andmebaasi materjalid Maakasutuse muutumine. Statistikaamet.

[http://pub.stat.ee/pxweb.2001/Database/Keskkond/06Loodusvarad_ja_nende_kasutamine/04Maakasutuse_muutumine/KK_71.htm] (19.09.2012)

Metsavaru. Statistikaamet. [http://pub.stat.ee/pxweb.2001/Database/Keskkond/06Loodusvarad_ja_nende_kasutamine/08Metsavaru/KK_51.htm] (19.09.2012)

Taimekasvatus. Statistikaamet. [http://pub.stat.ee/pxweb.2001/Database/Majandus/13Pellumajandus/04Pellumajanduslike_majapidamiste_struktuur/04Taimekasvatus/PMS_101.htm] (19.09.2012)

Taimekasvatussaaduste tootmine. Statistikaamet. [http://pub.stat.ee/pxweb.2001/Database/Majandus/13Pellumajandus/06Pellumajandussaaduste_tootmine/06Taimekasvatussaaduste_tootmine/PM_028.htm] (19.09.2012)

Tootmismeetodid. Statistikaamet. [http://pub.stat.ee/pxweb.2001/Database/Majandus/13Pellumajandus/04Pellumajanduslike_majapidamiste_struktuur/045Tootmismeetodid/PMS_601.htm] (19.09.2012)

Üldandmed. Statistikaamet. [http://pub.stat.ee/px-web.2001/Database/Majandus/13Pellumajandus/04Pellumajanduslike_majapidamiste_struktuur/10Uldandmed/PMS_403.htm] (19.09.2012)

Lisa 2.1. Katastriüksuste sihtotstarvete liigid

115

Lisa 2.2. Nähtused ETAK-s

116

Lisa 2.3. Kogutavad ja väljastatavad andmed Statistikaametis

Lisa 2.4. Kõlviku-, põõsa- ja puuliigid Metsaregistris

118

Lisa 2.5. Põllumajanduskultuurid PRIA-s

119

Lisa 3.1. Vooluveekogude kirjeldused topograafiliste andmete kogus (ETAK) ja nende arvestuslikud laiused (m)

Kirjeldus topograafiliste andmete kogus

Arvestuslik laius pindalade

arvutamisel Jõgi 1-2 m Maa-pealne telg 1,5 Jõgi 2-4 m Maa-pealne telg 3,0 Jõgi 4-6 m Maa-pealne telg 5,0 Jõgi 6-8 m Maa-pealne telg 7,0 Jõgi telg Maa-pealne telg 5,0 Jõgi telg Maa-alune telg 0,0 Jõgi telg Mõtteline telg 0,0 Jõgi torus Maa-pealne telg 0,0 Jõgi täitmata Maa-pealne telg 5,0 Kanal 1-2 m Maa-pealne telg 1,5 Kanal 2-4 m Maa-pealne telg 3,0 Kanal 4-6 m Maa-pealne telg 5,0 Kanal 6-8 m Maa-pealne telg 7,0 Kanal telg Maa-pealne telg 5,0 Kanal telg Mõtteline telg 0,0 Kanal torus Maa-pealne telg 0,0 Oja 1-2 m Maa-pealne telg 1,5 Oja 1-2 m Mõtteline telg 1,5 Oja 2-4 m Maa-pealne telg 3,0 Oja 4-6 m Maa-pealne telg 5,0 Oja 6-8 m Maa-pealne telg 7,0 Oja telg Maa-pealne telg 0,0 Oja telg Maa-alune telg 0,0 Oja telg Mõtteline telg 0,0 Oja torus Maa-pealne telg 0,0 Peakraav 1-2 m Maa-pealne telg 1,5 Peakraav 2-4 m Maa-pealne telg 3,0 Peakraav 4-6 m Maa-pealne telg 5,0 Peakraav 6-8 m Maa-pealne telg 7,0 Peakraav telg Maa-pealne telg 0,0 Peakraav telg Maa-alune telg 0,0 Peakraav telg Mõtteline telg 0,0 Peakraav torus Maa-pealne telg 0,0 Kraav 1-2 m Maa-pealne telg 1,5 Kraav 2-4 m Maa-pealne telg 3,0 Kraav 4-6 m Maa-pealne telg 5,0 Kraav 6-8 m Maa-pealne telg 7,0 Kraav telg Maa-pealne telg 0,0 Kraav telg Maa-alune telg 0,0 Kraav telg Mõtteline telg 0,0 Kraav torus Maa-pealne telg 0,0 Kraav torus Mõtteline telg 0,0

120

Lisa 3.2. Teede kirjeldused topograafiliste andmete kogus (ETAK) ja nende arvestuslikud laiused (m)

Kirjeldus topograafiliste andmete kogus

Arvestuslik laius

pindalade arvutamisel

Põhimaantee Püsi- ja kergkate 20 Tugimaantee Püsi- ja kergkate 15 Tugimaantee Täitmata 15 Ramp, ühendustee või muu riigimaantee Täitmata 15 Kõrvalmaantee Kruus 10 Kõrvalmaantee Püsi- ja kergkate 10 Kõrvalmaantee Täitmata 10 Muu tee Kivi 6 Muu tee Kruus 6 Muu tee Pinnas 4 Muu tee Püsi- ja kergkate 6 Muu tee Täitmata 6 Rada Kruus 1 Rada Pinnas 1 Rada Püsi- ja kergkate 2 Rada Täitmata 1 Tänav Kivi 4 Tänav Kruus 6 Tänav Pinnas 6 Tänav Püsi- ja kergkate 6 Tänav Täitmata 6

121

Lisa 3.3. Haritava maa pind ja jaotus sihtotstarvete lõikes ETAK-i andmetel

Sihtotstarve*

Pind koos joon-

objektide all oleva maaga

(ha)

Pind ilma joon-

objektide all oleva maata

(ha)

Haritava maa "puhta"

pinna osatähtsus

(%)

Haritava maa jaotus

sihtotstarvete lõikes (%)

Elamumaa 15 700 15 029 95,7 1,5 Eluasemekohtade maa 0 0 100,0 0,0 Jäätmehoidla maa 122 113 92,5 0,0 Kaitsealune maa 484 466 96,2 0,0 Karjääride maa 0 0 100,0 0,0 Maatulundusmaa 981 861 961 203 97,9 93,6 Mäetööstusmaa 910 894 98,3 0,1 Põllumajandusmaa 7 7 98,6 0,0 Riigikaitsemaa 120 116 96,4 0,0 Sihtotstarbeta maa 382 366 95,8 0,0 Sotsiaalmaa 130 125 96,5 0,0 Tootmishoonete maa 9 9 98,9 0,0 Tootmismaa 2642 2525 95,6 0,2 Transpordimaa 6373 4901 76,9 0,5 Turbatootmismaa 1 1 98,4 0,0 Turbatööstusmaa 5 1 20,7 0,0 Veekogude maa 19 14 74,1 0,0 Väikeelamumaa 9 9 99,9 0,0 Ärimaa 1154 1126 97,6 0,1 Ühiskondlike ehitiste maa

583 552 94,7 0,1

Ühiskondlike hoonete maa

17 17 96,4 0,0

Üldkasutatav maa 654 625 95,4 0,1 Üldmaa 5 5 90,9 0,0 Katastris registreerimata

42 278 38 412 90,9 3,7

Kokku / keskmine 1 053 467 1 026 516 97,4 100,0 * Sihtotstarvete loetelu on saadud päringu tulemusena ja kuna maakatastri kirjetes on ka kehtivuse kaotanud sihtotstarbed, siis kajastub see ka päringu tulemustes.

122

Lisa 3.4. Rohumaa pind ja jaotus sihtotstarvete lõikes ETAK-i andmetel

Sihtotstarve* Pind (ha)


joon-objektideta

Rohumaa "puhta" pinna

osatähtsus (%)

Rohumaa jaotus

sihtotstarvete lõikes

Elamumaa 10 259 9547 93,1 3,8 Eluasemekohtade maa 2 2 96,0 0,0 Jäätmehoidla maa 226 209 92,4 0,1 Kaitsealune maa 6683 6569 98,3 2,6 Karjääride maa 3 2 97,6 0,0 Maatulundusmaa 207 453 195 591 94,3 77,3 Mäetööstusmaa 347 329 94,8 0,1 Põllumajandusmaa 1 1 93,5 0,0 Riigikaitsemaa 1293 1255 97,0 0,5 Sihtotstarbeta maa 647 623 96,4 0,2 Sotsiaalmaa 133 124 93,6 0,0 Tootmishoonete maa 30 29 96,8 0,0 Tootmismaa 2608 2408 92,4 1,0 Transpordimaa 5472 4502 82,3 1,8 Turbatootmismaa 9 7 79,0 0,0 Turbatööstusmaa 23 19 84,8 0,0 Veekogude maa 154 121 78,5 0,0 Väikeelamumaa 20 19 97,5 0,0 Ärimaa 962 914 95,0 0,4 Ühiskondlike ehitiste maa 962 889 92,4 0,4 Ühiskondlike hoonete maa 18 16 88,8 0,0 Üldkasutatav maa 1896 1795 94,7 0,7 Üldmaa 29 28 95,8 0,0 Katastris registreerimata 32 210 28 072 87,2 11,1

Kokku / keskmine 271 437 253 071 93,2 100,0 * Sihtotstarvete loetelu on saadud päringu tulemusena ja kuna maakatastri kirjetes on ka kehtivuse kaotanud sihtotstarbed, siis kajastub see ka päringu tulemustes.

123

Lisa 3.5. Puistute pind ja jaotus sihtotstarvete lõikes ETAK-i andmetel

Sihtotstarve*

Pind koos joon-

objektide all oleva maaga

(ha)

Pind ilma joon-

objektide all oleva maata

(ha)

Puistute "puhta" pinna

osatähtsus (%)

Puistute pinna jaotus siht-otstarvete lõikes (%)

Elamumaa 13 192 12 650 95,9 0,6 Eluasemekohtade maa 2 2 99,8 0,0 Jäätmehoidla maa 807 767 95,1 0,0 Kaitsealune maa 57 284 55 547 97,0 2,5 Karjääride maa 13 13 94,7 0,0 Maatulundusmaa 2 033 923 1 964 086 96,6 87,2 Mäetööstusmaa 5794 5617 96,9 0,2 Põllumajandusmaa 42 42 99,6 0,0 Riigikaitsemaa 14 165 13 758 97,1 0,6 Sihtotstarbeta maa 1034 1005 97,2 0,0 Sotsiaalmaa 501 483 96,4 0,0 Tootmishoonete maa 9 9 97,1 0,0 Tootmismaa 2710 2566 94,7 0,1 Transpordimaa 7910 6746 85,3 0,3 Turbatootmismaa 80 76 94,8 0,0 Turbatööstusmaa 1909 1796 94,1 0,1 Veekogude maa 217 188 86,8 0,0 Väikeelamumaa 13 12 98,2 0,0 Ärimaa 1078 1031 95,6 0,0 Ühiskondlike ehitiste maa 1581 1517 95,9 0,1 Ühiskondlike hoonete maa 67 64 94,6 0,0 Üldkasutatav maa 5222 5044 96,6 0,2 Üldmaa 111 108 97,7 0,0 Katastris registreerimata 186 935 180 243 96,4 8,0

Kokku / keskmine 2 334 599 2 253 369 96,5 100,0 * Sihtotstarvete loetelu on saadud päringu tulemusena ja kuna maakatastri kirjetes on ka kehtivuse kaotanud sihtotstarbed, siis kajastub see ka päringu tulemustes.

124

Lisa 3.6. Metsa pind ja jaotus sihtotstarvete lõikes ETAK-i andmetel

Mets

Sihtotstarve* Pind ETAK-i alade järgi

(ha)

Kraavide all (ha)

Teede all (ha)

Sihtide all


joon-objektideta

Elamumaa 12 404 188 248 76 11 889 Eluasemekohtade maa 2 0 0 0 2 Jäätmehoidla maa 754 25 9 3 717 Kaitsealune maa 56 355 516 177 1032 54 629 Karjääride maa 13 0 0 0 12 Maatulundusmaa 2 010 591 26 380 11613 31045 1 941 553 Mäetööstusmaa 5713 62 65 46 5539 Põllumajandusmaa 42 0 0 0 42 Riigikaitsemaa 14 087 78 121 205 13 683 Sihtotstarbeta maa 837 12 7 4 815 Sotsiaalmaa 484 5 9 3 467 Tootmishoonete maa 4 0 0 0 5 Tootmismaa 2525 56 65 11 2393 Transpordimaa 7556 343 717 47 6451 Turbatootmismaa 80 4 0 0 76 Turbatööstusmaa 1902 86 12 14 1789 Veekogude maa 207 8 18 1 179 Väikeelamumaa 10 0 0 0 10 Ärimaa 1006 15 23 6 962 Ühiskondlike ehitiste maa 1519 17 40 5 1457 Ühiskondlike hoonete maa 66 1 3 0 62 Üldkasutatav maa 5020 48 97 24 4851 Üldmaa 107 1 1 0 105 Katastris registreerimata 181 640 2576 2079 1824 175 161

Kokku 2 302 928 30 423 15 306 34 347 2 222 852 * Sihtotstarvete loetelu on saadud päringu tulemusena ja kuna maakatastri kirjetes on ka kehtivuse kaotanud sihtotstarbed, siis kajastub see ka päringu tulemustes.

125

Lisa 3.7. Põõsastike pind ja jaotus sihtotstarvete lõikes ETAK-i andmetel

Sihtotstarve*

Pind ETAK-i

alade järgi (ha)

Kraavide all (ha)

Teede all (ha) Sihtide all


joon-objektideta

Elamumaa 787 9 17 1 761 Eluasemekohtade maa 0 0 0 0 0 Jäätmehoidla maa 52 2 1 0 50 Kaitsealune maa 929 8 4 0 917 Karjääride maa 0 0 0 0 Maatulundusmaa 23 332 467 296 36 22 532 Mäetööstusmaa 80 1 2 0 77 Põllumajandusmaa 0 0 0 0 0 Riigikaitsemaa 77 1 1 0 75 Sihtotstarbeta maa 196 2 4 0 190 Sotsiaalmaa 17 0 0 0 16 Tootmishoonete maa 5 0 0 0 5 Tootmismaa 184 5 7 0 173 Transpordimaa 353 15 42 0 296 Turbatootmismaa 0 0 0 0 0 Turbatööstusmaa 7 1 0 0 6 Veekogude maa 10 0 1 0 9 Väikeelamumaa 3 0 0 0 3 Ärimaa 73 1 2 0 69 Ühiskondlike ehitiste maa 62 2 1 0 59 Ühiskondlike hoonete maa 1 0 0 0 1 Üldkasutatav maa 202 4 5 0 193 Üldmaa 4 0 0 0 3 Katastris registreerimata 5295 100 107 6 5082

Kokku 31 671 619 491 44 30 517 * Sihtotstarvete loetelu on saadud päringu tulemusena ja kuna maakatastri kirjetes on ka kehtivuse kaotanud sihtotstarbed, siis kajastub see ka päringu tulemustes.

126

Lisa 3.8. Metsa osatähtsus puistute pinnast sihtotstarvete lõikes ETAK-i andmetel

Sihtotstarve* Puistute pind kokku (ha)

Mets (ha)

Metsa osatähtsus puistute

pinnast (%) Elamumaa 12 650 11 890 94,0 Eluasemekohtade maa 2 2 100,0 Jäätmehoidla maa 767 717 93,5 Kaitsealune maa 55 547 54 630 98,3 Karjääride maa 13 13 97,9 Maatulundusmaa 1 964 086 1 941 553 98,9 Mäetööstusmaa 5617 5540 98,6 Põllumajandusmaa 42 42 100,0 Riigikaitsemaa 13 758 13 683 99,5 Sihtotstarbeta maa 1005 815 81,1 Sotsiaalmaa 483 467 96,7 Tootmishoonete maa 9 5 49,8 Tootmismaa 2566 2393 93,3 Transpordimaa 6746 6451 95,6 Turbatootmismaa 76 76 100,0 Turbatööstusmaa 1796 1789 99,6 Veekogude maa 188 179 95,4 Väikeelamumaa 12 10 76,5 Ärimaa 1031 962 93,3 Ühiskondlike ehitiste maa 1517 1457 96,1 Ühiskondlike hoonete maa 64 62 98,2 Üldkasutatav maa 5044 4851 96,2 Üldmaa 108 105 96,8 Katastris registreerimata 180 243 175 161 97,2

Kokku / keskmine 2 253 369 2 222 852 98,6 * Sihtotstarvete loetelu on saadud päringu tulemusena ja kuna maakatastri kirjetes on ka kehtivuse kaotanud sihtotstarbed, siis kajastub see ka päringu tulemustes.

127

Lisa 4.1. Maakatastris registreeritud põllumajandus- ja metsamaa kõlvikute pinnad (ha) sihtotstarvete lõikes (seisuga 14.05.2012)

Haritav maa Rohumaa Mets Sihtotstarve*


(%) Pind (ha) Osatähtsus

(%) Pind (ha) Osatähtsus

(%) Elamumaa 18251 1,79 14783 5,40 8261 0,40 Eluasemekohtade maa 0 0,00 2 0,00 0 0,00 Jäätmehoidla maa 78 0,01 274 0,10 478 0,02 Kaitsealune maa 530 0,05 6776 2,47 60 492 2,97 Karjääride maa 7 0,00 0 0,00 13 0,00 Korruselamumaa 0 0,00 0 0,00 0 0,00 Maatulundusmaa 993 239 97,55 241 705 88,25 1 941 079 95,27 Mäetööstusmaa 838 0,08 546 0,20 5635 0,28 Põllumajandusmaa 7 0,00 1 0,00 43 0,00 Riigikaitsemaa 92 0,01 1308 0,48 12 587 0,62 Sihtotstarbeta maa 294 0,03 497 0,18 323 0,02 Sotsiaalmaa 111 0,01 84 0,03 188 0,01 Tootmishoonete maa 11 0,00 1 0,00 2 0,00 Tootmismaa 2264 0,22 3104 1,13 943 0,05 Transpordimaa 674 0,07 1704 0,62 659 0,03 Turbatootmismaa 0 0,00 16 0,01 34 0,00 Turbatööstusmaa 9 0,00 29 0,01 2575 0,13 Veekogude maa 8 0,00 86 0,03 125 0,01 Väikeelamumaa 6 0,00 3 0,00 5 0,00 Ärimaa 915 0,09 923 0,34 634 0,03 Ühiskondlike ehitiste maa 518 0,05 863 0,32 752 0,04 Ühiskondlike hoonete maa 3 0,00 29 0,01 58 0,00 Üldkasutatav maa 410 0,04 1128 0,41 2377 0,12 Üldmaa 30 0,00 20 0,01 27 0,00

Kokku 1 018 293 100,00 273 882 100,00 2 037 290 100,00 * Sihtotstarvete loetelu on saadud päringu tulemusena ja kuna maakatastri kirjetes on ka kehtivuse kaotanud sihtotstarbed, siis kajastub see ka päringu tulemustes.

128

Lisa 4.2. Haritava maa pindade võrdlus katastri registrite ja ETAK-i andmete alusel (kõik haritavat maad sisaldavad katastriüksused)

Katastri ja ETAK-i andmete

erinevus Sihtotstarve* Tükkide

arv

Katastri-üksuste

pind kokku (ha)

Haritav maa

katastri registrite järgi (ha)

Haritav maa

ETAK-i andmete järgi (ha)

Pind (ha)

%

Elamumaa 71 497 44 455 18 250 15 669 2581 14,14 Eluasemekohtade maa

2 4 0** 0** 0 0,00

Jäätmehoidla maa 213 1301 77 121 -44 -57,14

Kaitsealune maa 176 18 779 529 484 45 8,51

Karjääride maa 3 8 6 0 6 100

Maatulundusmaa 173 971 2 395 274 993 238 981 764 11 474 1,16

Mäetööstusmaa 203 4897 837 909 -72 -8,60

Põllumajandusmaa 1 9 6 6 0 0,00

Riigikaitsemaa 117 5202 91 119 -28 -30,77

Sihtotstarbeta maa 139 1199 293 382 -89 -30,38

Sotsiaalmaa 97 350 111 129 -18 -16,22

Tootmishoonete maa 3 28 10 9 1 10,00

Tootmismaa 4210 9173 2262 2633 -371 -16,40

Transpordimaa 12 229 34 487 673 6344 -5671 -842,64

Turbatootmismaa 3 266 0 1 -1 0,00

Turbatööstusmaa 21 4790 9 4 5 55,56

Veekogude maa 50 803 8 19 -11 -137,50

Väikeelamumaa 36 9 5 9 -4 -80,00

Ärimaa 1906 2494 914 1152 -238 -26,04 Ühiskondlike ehitiste maa

881 3237 517 582 -65 -12,57


9 52 3 17 -14 -466,67

Üldkasutatav maa 937 3331 409 653 -244 -59,66

Üldmaa 20 76 29 5 24 82,76 Kokku 266 724 2 530 224 1 018 277 1 011 011 7266 0,71

* Sihtotstarvete loetelu on saadud päringu tulemusena ja kuna maakatastri kirjetes on ka kehtivuse kaotanud sihtotstarbed, siis kajastub see ka päringu tulemustes. ** Haritava maa pind jääb alla arvutuste täpsust

129

Lisa 4.3. Haritava maa pindade võrdlus katastri registrite ja ETAK-i andmete alusel (katastriüksused, kus katastri registrite andmetel on haritavat maad rohkem, kui ETAK-i andmetel)


Sihtotstarve* Tükkide arv

Katastri-üksuste

pind kokku (ha)

Haritav maa

katastri registrite

järgi (ha)

Haritav maa

ETAK-i andmete

järgi (ha)

Pind (ha)

%

Elamumaa 48 490 28 509 13 805 7451 6354 46,03 Eluasemekohtade maa 1 0 0 0 0 0,00 Jäätmehoidla maa 25 72 18 13 5 27,78 Kaitsealune maa 54 2057 350 232 118 33,71 Karjääride maa 3 9 7 0 7 100 Maatulundusmaa 83 699 945 322 495 712 42 4499 71 213 14,37 Mäetööstusmaa 88 1 38 479 361 118 24,63 Põllumajandusmaa 1 9 7 7 0 0,00 Riigikaitsemaa 37 266 82 71 11 13,41 Sihtotstarbeta maa 34 252 153 83 70 45,75 Sotsiaalmaa 32 74 20 10 10 50 Tootmishoonete maa 2 13 11 6 5 45,45 Tootmismaa 886 2513 1413 1045 368 26,04 Transpordimaa 1196 796 366 225 141 38,52 Turbatööstusmaa 4 27 9 4 5 55,56 Veekogude maa 8 13 3 1 2 66,67 Väikeelamumaa 6 2 2 2 0 0,00 Ärimaa 578 780 510 283 227 44,51 Ühiskondlike ehitiste maa

328 1442 377 251 126 33,42


2 6 1 0 1 100,00

Üldkasutatav maa 195 609 256 198 58 22,66 Üldmaa 7 46 27 1 26 96,3

Kokku 135 676 984 355 513 608 43 4743 78 865 15,36 * Sihtotstarvete loetelu on saadud päringu tulemusena ja kuna maakatastri kirjetes on ka kehtivuse kaotanud sihtotstarbed, siis kajastub see ka päringu tulemustes.

130

Lisa 4.4. Haritava maa pindade võrdlus katastri registrite ja ETAK-i andmete alusel (katastriüksused, kus katastri registrite andmetel on haritavat maad vähem, kui ETAK-i andmetel)


Sihtotstarve* Tükkide

arv

Katastri-üksuste

pind kokku

Haritav maa

katastri registrite

järgi

Haritav maa

ETAK-i andmete

järgi

Pind (ha) %

Elamumaa 21 173 15 453 3958 7731 -3773 -95,3 Eluasemekohtade maa

1 4 0 0 0 0,0

Jäätmehoidla maa 187 1 229 60 109 -49 -81,7 Kaitsealune maa 122 16 722 180 253 -73 -40,6 Maatulundusmaa 89 744 1 449 046 496 707 556 446 -59 739 -12,0 Mäetööstusmaa 115 3360 359 548 -189 -52,6 Riigikaitsemaa 78 4935 9 49 -40 -444,4 Sihtotstarbeta maa 105 948 141 300 -159 -112,8 Sotsiaalmaa 63 276 90 120 -29 -32,2 Tootmishoonete maa 1 16 0 4 -4 0,0 Tootmismaa 3222 6624 813 1552 -739 -90,9 Transpordimaa 10 668 33 614 232 6044 -5811 -2504,7 Turbatootmismaa 3 267 0 1 -1 0,0 Turbatööstusmaa 17 4763 0 1 -1 0,0 Veekogude maa 41 791 6 18 -12 -200,0 Väikeelamumaa 20 5 1 5 -4 -400,0 Ärimaa 1176 1621 311 776 -465 -149,5 Ühiskondlike ehitiste maa

549 1791 136 326 -190 -139,7


7 46 3 17 -14 -466,7

Üldkasutatav maa 715 2710 145 447 -301 -207,6 Üldmaa 12 30 2 4 -2 -100,0

Kokku 128 019 1 544 251 503 153 574 751 -71 595 -14,2 * Sihtotstarvete loetelu on saadud päringu tulemusena ja kuna maakatastri kirjetes on ka kehtivuse kaotanud sihtotstarbed, siis kajastub see ka päringu tulemustes.

131

Lisa 5.1. PRIA põllumassiivide jaotus maasihtotstarvete järgi

Sihtotstarve* Pindala (ha) Osatähtsus % Elamumaa 5959 0,63 Jäätmehoidla maa 61 0,01 Kaitsealune maa 1850 0,20 Karjääride maa 1 0,00 Maatulundusmaa 895 737 94,92 Mäetööstusmaa 494 0,05 Põllumajandusmaa 6 0,00 Riigikaitsemaa 134 0,01 Sihtotstarbeta maa 236 0,03 Sotsiaalmaa 97 0,01 Tootmishoonete maa 6 0,00 Tootmismaa 1 868 0,20 Transpordimaa 1 858 0,20 Turbatootmismaa 0 0,00 Turbatööstusmaa 1 0,00 Veekogude maa 9 0,00 Väikeelamumaa 6 0,00 Ärimaa 516 0,05 Ühiskondlike ehitiste maa 303 0,03 Ühiskondlike hoonete maa 0 0,00 Üldkasutatav maa 330 0,04 Üldmaa 7 0,00 Katastrisse kandmata maa 34 164 3,62

Kokku 943 643 100,00 * Sihtotstarvete loetelu on saadud päringu tulemusena ja kuna maakatastri kirjetes on ka kehtivuse kaotanud sihtotstarbed, siis kajastub see ka päringu tulemustes.

132

Lisa 6.1. Maaparandusehitiste grupeerimine nende ehitusaasta järgi

Ehitamise aasa

Ehitiste arv Pind kokku Ehitiste keskmine pindala (ha)

1875 1 107 107,0 1900 1 315 315,0 1906 1 19 19,0 1912 1 100 100,0 1920 2 8 4,0 1925 1 79 79,0 1929 1 81 81,0 1930 31 1464 47,2 1932 2 13 6,5 1934 2 77 38,5 1935 6 267 44,5 1936 12 535 44,6 1937 20 1749 87,5 1938 32 2108 65,9 1939 99 5132 51,8 1948 2 53 26,5 1949 9 2366 262,9 1950 13 2330 179,2 1951 16 2409 150,6 1952 5 235 47,1 1953 16 5331 333,2 1954 13 838 64,5 1955 39 3272 83,9 1956 40 3794 94,8 1957 36 5351 148,7 1958 60 4705 78,4 1959 113 12 398 109,7 1960 158 9698 61,4 1961 226 23 798 105,3 1962 251 28 060 111,8 1963 325 19 375 59,6 1964 501 35 041 69,9 1965 461 39 908 86,6 1966 404 35 374 87,6 1967 694 47 436 68,4 1968 618 44 906 72,7 1969 667 48 686 73,0 1970 680 53 469 78,6 1971 688 53 688 78,0 1972 648 54 857 84,7 1973 631 51 367 81,4 1974 649 52 174 80,4 1975 765 59 827 78,2

133

Ehitamise aasa

Ehitiste arv Pind kokku Ehitiste keskmine pindala (ha)

1976 700 60 797 86,9 1977 585 46 084 78,8 1978 383 38 186 99,7 1979 679 51 747 76,2 1980 491 42 266 86,1 1981 381 32 424 85,1 1982 514 38 826 75,5 1983 474 30 913 65,2 1984 377 24 896 66,0 1985 364 34 283 94,2 1986 429 27 541 64,2 1987 424 27 683 65,3 1988 422 30 762 72,9 1989 479 33 482 69,9 1990 332 17 349 52,3 1991 286 19 139 66,9 1992 217 14 379 66,3 1993 239 9414 39,4 1994 104 5615 54,0 1995 84 4410 52,5 1996 61 6391 104,8 1997 48 4758 99,1 1998 48 4891 101,9 1999 38 6052 159,3 2000 43 6261 145,6 2001 15 523 34,8 2002 8 1914 239,2 2003 8 564 70,5 2004 4 786 196,4 2005 7 2315 330,7 2006 1 78 78,0 2007 4 509 127,3 2008 6 125 20,8 2010 1 87 87,0 2011 3 870 290,0 2012 1 16 16,0

134

Lisa 6.2. Maaparandussüsteemide eesvoolude paiknemine erineva sihtotstarbega maal

Eesvoolud, mis ei ole riigi poolt korrashoitavad

Riigi poolt korras hoitavad ühiseesvoolud Sihtotstarve*

Pikkus (km) Osatähtsus %

Pikkus (km) Osatähtsus %

Elamumaa 231,1 1,22 61,9 1,14 Jäätmehoidla maa 12,1 0,06 5,0 0,09 Kaitsealune maa 136,7 0,72 27,4 0,58 Maatulundusmaa 16 574,4 87,59 4530,2 83,31 Mäetööstusmaa 6,7 0,04 2,9 0,05 Riigikaitsemaa 4,6 0,02 0,9 0,02 Sihtotstarbeta maa 7,2 0,04 3,0 0,06 Sotsiaalmaa 1,0 0,01 0,0 0,00 Tootmishoonete maa 0,3 0,00 0,0 0,00 Tootmismaa 59,9 0,32 14,3 0,26 Transpordimaa 211,1 1,12 39,2 0,72 Turbatootmismaa 2,6 0,01 1,6 0,03 Turbatööstusmaa 11,4 0,06 14,5 0,27 Veekogude maa 4,7 0,02 12,3 0,23 Väikeelamumaa 0,3 0,00 0,0 0,00 Ärimaa 16,3 0,09 3,3 0,06 Ühiskondlike ehitiste maa 12,2 0,06 9,1 0,17 Ühiskondlike hoonete maa 0,9 0,00 0,0 0,00 Üldkasutatav maa 30,4 0,16 13,9 0,26 Üldmaa 0,5 0,00 0,3 0,01 Katastris registreerimata maa 1600,5 8,46 697,9 12,83

Kokku 18 924,9 100,00 5437,7 100,00 * Sihtotstarvete loetelu on saadud päringu tulemusena ja kuna maakatastri kirjetes on ka kehtivuse kaotanud sihtotstarbed, siis kajastub see ka päringu tulemustes.

135

Lisa 7.1. Korraldatud metsade pindala ja osatähtsus maa sihtotstarvete lõikes

Sihtotstarve* Katastriüksuste arv

Pindala (ha) Osatähtsus (%)

Elamumaa 1018 1156 0,06 Jäätmehoidla maa 24 64 0,00 Kaitsealune maa 956 100 447 5,05 Maatulundusmaa 182 088 1 832 446 92,08 Mäetööstusmaa 265 3879 0,19 Põllumajandusmaa 2 41 0,00 Riigikaitsemaa 565 10 160 0,51 Sihtotstarbeta maa 89 696 0,03 Sotsiaalmaa 29 120 0,01 Tootmishoonete maa 1 1 0,00 Tootmismaa 181 425 0,02 Transpordimaa 148 200 0,01 Turbatööstusmaa 49 2298 0,12 Veekogude maa 17 593 0,03 Ärimaa 107 177 0,01 Ühiskondlike ehitiste maa 175 389 0,02 Ühiskondlike hoonete maa 3 48 0,00 Üldkasutatav maa 221 1442 0,07 Üldmaa 5 17 0,00 Katastris registreerimata maa 1738 35 724 1,79

Kokku 187 681 1 990 322 100,00 * Sihtotstarvete loetelu on saadud päringu tulemusena ja kuna maakatastri kirjetes on ka kehtivuse kaotanud sihtotstarbed, siis kajastub see ka päringu tulemustes.

136

Lisa 7.2. Korraldatud metsade pindala ja osatähtsus maa sihtotstarvete lõikes RMK hallatavatel maadel



Elamumaa 64 55 0,01 Jäätmehoidla maa 7 21 0,00 Kaitsealune maa 820 99 672 9,26 Maatulundusmaa 10 894 938 944 87,28 Mäetööstusmaa 59 872 0,08 Riigikaitsemaa 129 1135 0,11 Sihtotstarbeta maa 14 453 0,04 Sotsiaalmaa 9 38 0,00 Tootmismaa 56 74 0,01 Transpordimaa 98 80 0,01 Turbatööstusmaa 19 1757 0,16 Veekogude maa 13 585 0,05 Ärimaa 45 44 0,00 Ühiskondlike ehitiste maa 39 58 0,01 Ühiskondlike hoonete maa 2 3 0,00 Üldkasutatav maa 22 183 0,02 Katastris registreerimata maa 1213 31 829 2,96

Kokku 13 503 1 075 805 100,00 * Sihtotstarvete loetelu on saadud päringu tulemusena ja kuna maakatastri kirjetes on ka kehtivuse kaotanud sihtotstarbed, siis kajastub see ka päringu tulemustes.

137

Lisa 7.3. Korraldatud metsade pindala ja osatähtsus maa sihtotstarvete lõikes maadel, mis ei ole RMK haldusalas



Elamumaa 954 1101 0,12 Jäätmehoidla maa 17 43 0,00 Kaitsealune maa 136 775 0,08 Maatulundusmaa 171 194 893 502 97,71 Mäetööstusmaa 206 3006 0,33 Põllumajandusmaa 2 41 0,00 Riigikaitsemaa 436 9025 0,99 Sihtotstarbeta maa 75 243 0,03 Sotsiaalmaa 20 82 0,01 Tootmishoonete maa 1 1 0,00 Tootmismaa 125 350 0,04 Transpordimaa 50 120 0,01 Turbatööstusmaa 30 541 0,06 Veekogude maa 4 8 0,00 Ärimaa 62 133 0,01 Ühiskondlike ehitiste maa 136 331 0,04 Ühiskondlike hoonete maa 1 44 0,00 Üldkasutatav maa 199 1258 0,14 Üldmaa 5 17 0,00 Katastris registreerimata maa 525 3895 0,43

Kokku 174 178 914 517 100,00 * Sihtotstarvete loetelu on saadud päringu tulemusena ja kuna maakatastri kirjetes on ka kehtivuse kaotanud sihtotstarbed, siis kajastub see ka päringu tulemustes.

138

Lis

a 8.

1. H

arit

ava

maa

võ

sast

um

ine

om

aval

itsu

ste

ja a

stm

ete

lõik

es

139

Lisa 8.2. Haritav maa ja võsastumine uuritud omavalituste lõikes

Sellest võsastunud

Sellest võsastunud Omavalitsus

Haritav maa (ha)

(ha) %

Kuivendatud haritav maa

(ha) (ha) %

Abja vald 8702 568 6,53 6827 377 5,52 Jõgeva vald 14 181 292 2,06 8460 180 2,13 Jõhvi vald 2895 58 1,99 133 6 4,19 Kanepi vald 7156 491 6,86 2833 82 2,88 Kernu vald 4166 53 1,28 1572 7 0,45 Kohila vald 6355 362 5,70 2090 82 3,91 Koonga vald 8013 123 1,54 4179 16 0,37 Käina vald 4987 91 1,82 4299 78 1,81 Martna vald 5989 14 0,23 4143 6 0,14 Muhu vald 4880 198 4,06 1392 44 3,16 Puka vald 5288 427 8,07 2493 122 4,91 Rannu vald 6302 30 0,48 5348 18 0,34 Türi vald 21 155 276 1,30 15 866 180 1,13 Võru vald 863 396 6,75 2479 115 4,64 Väike-Maarja vald

16 444 140 0,85 1 769 52 2,96

140

Lisa 8.3. PRIA põllumassiivide võsastumine

Võsastunud haritav maa

sealhulgas

Omavalitsus

2003 dekla-

reeritud haritav maa, ha

2011 taotletud haritav maa, ha

Kokku, ha

võsa 2003

deklareeritud

aladel, ha

osakaal 2003

deklareeritud

aladel, %

võsa 2011

taotletud aladel,

ha

osakaal 2011

taotletud aladel,

%

Abja vald 10 228 8069 568 534 5,22 138 1,71 Jõgeva vald 15 887 13 081 292 256 1,61 17 0,13 Jõhvi vald 3244 2368 58 53 1,63 21 0,88 Kanepi vald 8714 6197 491 400 4,59 66 1,07 Kernu vald 4636 3628 53 48 1,04 6 0,17 Kohila vald 7487 4598 362 347 4,64 39 0,85 Koonga vald 9523 7509 123 117 1,23 18 0,24 Käina vald 9065 5088 91 82 0,90 18 0,36 Martna vald 9776 6483 14 8 0,08 2 0,02 Muhu vald 7961 4179 198 172 2,16 64 1,53 Puka vald 6635 4313 427 390 5,88 57 1,32 Rannu vald 6675 6015 30 20 0,30 6 0,10 Türi vald 21 700 19 770 276 203 0,94 34 0,18 Võru vald 7214 4638 396 343 4,75 70 1,52 Väike-Maarja vald 18 130 15 414 140 127 0,70 9 0,06

141

Lisa 12.1. Küsitletud eksperdid Jrk nr

Nimi Asutus Amet

1 Hannes Puu Põllumajndusamet Tartu keskuse juhataja 2 Ilmar Tupits Põllumajandusamet Juhataja

3 Kaul Nurm Eestimaa Talupidajate Keskliit

Peadirektor

4 Sulev Taul Põllumajandusamet Juhataja

5 Jaan Sõrra Tartumaa Põllumeeste Liit

Juhatuse esimees

6 Ahti Bleive PRIA Peadirektori asetäitja 7 Henn Korjus Eesti Maaülikool Dotsent 8 Ahto Oja OÜ Mõnus Minek Juhataja, biometaani ekspert 9 Aavo Mölder AS Tartu Agro Juhataja

10 Marju Aamisepp Maamajanduse Infokeskus

Osakonna juhataja

11 Alar Astover EMÜ PKI Dotsent

12 Toomas Teras - Pensionär, endine Maa-ameti osakonna juhataja

13 Andres Härm Haage Agro OÜ Juhatuse liige 14 Meelis Teder Eesti Maaülikool Lektor 15 Paavo Kaimre Eesti Maaülikool Prorektor 16 Merle Pussak Kose Vallavalitsus Abivallavanem-maanõunik 17 Peep Põntson Metsaekspert OÜ Juhatuse esimees 18 Kalev Sepp Eesti Maaülikool Professor 19 Marika Mänd Eesti Maaülikool Professor

142

Lisa 12.2. Ekspertküsitluse tulemused Küsimus Vastusevariandid Vastuste arv 1.Kas olete nõus väitega, et Eesti põllumajandustoodangul on eeldusi edukaks konkureerimiseks maailmaturul?

1. Täiesti nõus 2. Nõus 3. Osaliselt nõus 4. Ei ole nõus 5. Ei ole üldse nõus 0. Ei oska öelda

7 7 5 0 0 0

2. Kas olete nõus väitega, et vajadus põllumajandusmaa järele Eestis kasvab?


5 10 2 2 0 0

3. Kas olete nõus väitega, et vaja-dus põllumajandusmaa järele Eestis sõltub otseselt ülemaailm-setest trendidest selles valdkonnas?


3 9 6 1 0 0

4. Kuidas mõjutavad Teie arvates erinevad tegurid põllumajandusmaa perspektiivset pinda Eestis lähema 10 aasta jooksul? 4.1.a. Põllumajandustoodete nõudlus ja pakkumine maailmaturul

mõju puudub väike mõju keskmine mõju suur mõju väga suur mõju

0 4 4 7 4

4.1.b. Sellest tulenevalt pind Eestis...

...kasvab

...kahaneb

...ei muutu

10 0 9

4.2.a.Euroopa Liidu põllumajanduspoliitika


0 0 1 14 4


...kasvab

...kahaneb

...ei muutu

13 0 6

4.3.a.Põllumajandustoodete nõudlus ja pakkumine Euroopa Liidus


0 2 5 9 3


...kasvab

...kahaneb

...ei muutu

8 2 9

143

Küsimus Vastusevariandid Vastuste arv 4.4.a.Kaubandussuhted kolman-date riikidega (Aasia riigid ja Venemaa)


0 5 8 5 1


...kasvab

...kahaneb

...ei muutu

8 0 11

4.5.a.Eesti põllumajanduspoliitika mõju puudub väike mõju keskmine mõju suur mõju väga suur mõju

0 3 7 8 1


...kasvab

...kahaneb

...ei muutu

2 3 14

4.6.a.Eesti regionaalpoliitika ja maapiirkondade tehnilise infrastruktuuri areng


1 5 6 4 3


...kasvab

...kahaneb

...ei muutu

0 6 13

4.7.a.Eesti keskkonna- ja looduskaitse poliitika


1 8 5 4 1


...kasvab

...kahaneb

...ei muutu

0 6 13

4.8.a.Põllumajandustehnoloogia (väetised, masinad, uued sordid) arengud


0 7 3 8 1


...kasvab

...kahaneb

...ei muutu

7 1 11

144

Küsimus Vastusevariandid Vastuste arv 4.9.a.Eesti sotsiaalpoliitika ja maapiirkondade sotsiaalse infrastruktuuri areng


1 8 3 6 1


...kasvab

...kahaneb

...ei muutu

1 4 14

4.10.a.Kohalik kliima (sademed, temperatuur)


5 7 1 5 1


...kasvab

...kahaneb

...ei muutu

2 0 17

4.11.a.Eesti muldade viljakus mõju puudub väike mõju keskmine mõju suur mõju väga suur mõju

2 2 8 6 1


...kasvab

...kahaneb

...ei muutu

1 2 16

Ekspertide poolt välja pakutud muud mõjutegurid: · Põllumaade arendustegevus (puuduvad maakorraldusnõuded); · investeeringud põllumaa infrastruktuuri (maaparandussüsteemidesse). · ülemaailmne viljelusmaa vähenemine; · veepuudus maailma eri piirkondades · haritava maa kuivendusseisund · Eesti siseturu väiksus; · riigi siseturu toetus; · põllumajandussaadusi töötleva tööstuse väiksus.

145

Küsimus Vastusevariandid Vastuste arv 5. Kuidas mõjutavad Teie arvates erinevad tegurid metsamaa perspektiivset pinda Eestis lähema 10 aasta jooksul. 5.1.a. Puidu nõudlus ja pakkumine maailmaturul


1 6 7 4 1


...kasvab

...kahaneb

...ei muutu

3 1 15

5.2.a.Puidu nõudlus ja pakkumine kohalikul turul


0 6 8 4 1


...kasvab

...kahaneb

...ei muutu

4 1 14

5.3.a.Eesti metsanduspoliitika mõju puudub väike mõju keskmine mõju suur mõju väga suur mõju

1 3 5 10 0


...kasvab

...kahaneb

...ei muutu

6 2 11

5.4.a.Eesti keskkonna- ja looduskaitse poliitika


0 3 7 8 1


...kasvab

...kahaneb

...ei muutu

3 4 12

5.5.a.Maa kasutamise intensiivistumine põllumajanduses


2 7 4 4 2


...kasvab

...kahaneb

...ei muutu

3 4 12

146

Küsimus Vastusevariandid Vastuste arv 5.6.a.Maapiirkondade tehnilise infrastruktuuri areng (teedeehitus, niiskusrežiimi reguleerimine jm)


1 6 6 4 2


...kasvab

...kahaneb

...ei muutu

4 4 11

5.7.a.Metsamajandamise tavad mõju puudub väike mõju keskmine mõju suur mõju väga suur mõju

1 7 6 3 2


...kasvab

...kahaneb

...ei muutu

3 0 16

5.8.a.Muldade viljakus mõju puudub väike mõju keskmine mõju suur mõju väga suur mõju

5 6 6 2 0


...kasvab

...kahaneb

...ei muutu

1 0 18

5.9.a.Tarbimiskultuur ja harjumused (energia tootmine, puidu kasutamine ehituses jm)


3 3 7 6 0


...kasvab

...kahaneb

...ei muutu

5 3 11

5.10.a.Puistute seisund (vanus, liigiline kooseis)


6 4 3 6 0


...kasvab

...kahaneb

...ei muutu

0 3 16

147

Küsimus Vastusevariandid Vastuste arv 5.11.a.Metsa kahjustavad tegurid (tormid, tulekahjud, reostus)


4 6 8 1 0


...kasvab

...kahaneb

...ei muutu

0 4 15

Ekspertide poolt välja pakutud muud mõjutegurid: · Erametsade investeerimisvõimekuse suurendamine; · metsamajandamist soodustav maksupoliitika; · nõukogudeaegsed maaparandustööd (kuivendamine); · metsamaa niiskusrežiimi pikaajaline muutumine (nt. kobras) · põllumajandustootmise kasv/langus; · toetustingimuste suur muutus; · kuivendussüsteemide ebapiisav rekonstrueerimine; · ebaratsionaalne jahinduspoliitika;

6. Kas olete nõus väitega, et Eesti vajab põllumajandusmaad ainult selles ulatuses, mis on vajalik oma siseriiklike vajaduste rahuldamiseks?


0 0 2 10 7 0

7. Kas olete nõus väitega, et Eestis peaks vähendama põllumajanduslikus kasutuses oleva maad pinda tasemeni, mis tagab siseriiklikud vajadused?


0 0 0 8 10 1

8. Kuidas muutub Teie arvates nõudlus põllumajandusmaa järele Eestis järgmise 10 aasta jooksul?

1. Suureneb oluliselt 2. Suureneb mõõdukalt 3. Ei muutu 4. Väheneb mõõdukalt 5. Väheneb oluliselt 0. Ei oska öelda

3 14 1 1 0 0

9. Kas põllumajandusmaa pindala muutumine mõjutab maapiirkondade tööhõivet?

1. Jah, olulisele määral 2. Jah, vähesele määral 3. Ei mõjuta 4. Ei oska öelda

3 10 6 0

148

Küsimus Vastusevariandid Vastuste arv 10. Kui vajadus põllumajandus-maa järele väheneb siis kuidas tuleks kasutada põllumajanduse jaoks mittevajalikku pinda? Nimetage tähtsuse järjekorras kolm Teie jaoks olulisemat maakasutust.

Metsamaa Looduskaitsealad Energiakultuuride kasvatamine Tootmismaa Põllumajandusmaa säilitamine Kultuurmaastike hoid Biomassitootmine Elamumaa Infrastruktuuride alune maa Märgala Ehitiste alune maa Muu maa Puhkealad

12 4 3 2 2 1 1 1 1 1 1 1 1

Documents

Maatulundusmaa sihtotstarbega katastriüksuste tegeliku ... · Eesti Maaülikool Geomaatika osakond Maatulundusmaa sihtotstarbega katastriüksuste tegeliku kasutamise ning võimalike