Mai / 2013 Nr 5, XX

Matk kevadesse

"Merereostuse" projekti liik-med on rannast kogutud prügist ehitanud skulptuuri, mille pa-nevad 31. mail alevisse üles. Sellega kaasneb projekti tut-vustamine koolimajas, et ka teistele näidata, mida kõike meie randadest leida võib ja kuidas saaks enda käitumisega reostumist vältida.

Kokku on pandud ka meele-lahutuslik lühifilm, mis kujutab kummaliste rannaelanike elu.

Leisi Keskkooli 1.-6. klassi õpilased valmistasid projekti raames teemale vastavad pil-did, mis seatakse üles näitu-seks.

Kõik, kes on huvitatud noorte tegemistest, võivad ühineda reedel, 31. mail kell 11.30

Leisi alevikus parkla juures, kuhu skulptuur on plaanitud sättida.

Ann Saks

Prügiskulptuuri avamine

19. mail toimus Karja küla kevadmatk. Info liikus suusõ-naliselt ja kella 13-ks kogunes Pagariäri ette 20 inimest.

Esimeseks suuremaks elamu-seks oli ühine kaitseliidu suure veoauto kastis sõit matka alg-punkti ehk Kaisa külla. Matka marsruut oli Kaisa külast Kar-jani, mööda Leisi jõe käänulist kallast. Marsruudi kogupikkus oli orienteeruvalt 4 km. Aega kulus selle maa läbimiseks peaaegu 3,5 tundi.

Osavõtjad olid peamiselt lap-sed. Kokku oli lapsi 14 ja täis-kasvanuid 6. Kõige noorem osaleja oli 1,5 aasta vanune, kes kasutas matkamisel muidu-gi ikka ema ja vanaema abi. Veidi suuremad, 4-6 aastased matkasellid suutsid aga ena-muse retke läbida omal jõul, nad olid väga tublid ja vaprad.

Matk kujunes küllaltki ras-keks, sest ilm oli palav ja met-sas ootasid meid veel igasugu sitikad ja satikad. Läbipääs tuli rajada läbi võsa ja rägastiku. Selle raske töö võtsid oma kanda põhiliselt koolipoisid (1.

ja 2. klassi poisid). Teel jõud-sime muidugi nautida ka loo-duse ilu: fantastilist jõekallast, iidseid tammepuid, vees uju-vaid silmusid, tutvusime loo-majälgedega, nautisime külma allikavett jne.

Poolel teel tegime pikniku. Piknikukoha otsimine võttis tükk aega, kuna selleks oli ikka mõnusat kohta tarvis. Pikniku osa meeldis lastele kindlasti kõige rohkem, sest süüa nad hakkasid üsna pea küsima. Kõigil oli oma leivakott ja joogipudel ilusti kaasas. Peale puhkust ja sööki oli samm ko-he jälle reipam ja nobedam.

Kõigilt osalejatelt tagasisidet ei ole saanud, eks mõni võis olla ka veidi tüdinud ja väsi-nud, aga matka jooksul ei ole küll kuulnud ühtegi virinat, kõik olid väga vaprad, ka kõi-ge väiksemad. Matkast osavõt-nuile tahaksin öelda, et olite kõik väga-väga tublid!

Kui rahval on huvi, võiks midagi sarnast korraldada ka järgnevatel aastatel.

matkaliste nimel Lii Mägi

18. mai hommikune pilves ja hall ilm asendus keskpäevaks, kui algas järjekordne Metsküla Küla Seltsi kevadine jalgrattamatk, märksa lootustandvamate ilmaoludega.

Seekordne tutvumis- ja jällenäge-misretk koduküla ümbruses oli juba arvult viies ja viis meid Pammana poolsaarele. Vaatasime veelkord Ranna talu lähedal paik-nevat mõisaaegset tõrvaahju, teise maailmasõja aegseid suurtükialu-seid ja varjusurmas olevat arendus-ala Murika lähedal, suurt rändrah-nu ehk Kalevi kivi Pammama met-sas, külastasime Soela sadamat ja pidasime pikniku Meiuste puhke-alal. Julgemad ja karastatumad võtsid ette ka väikese supluse. Ilm, mis vahepeal kiskus jälle ähvarda-vaks, muutus soojaks ja päikeseli-seks, nii et tagasitee läbi metsa kujunes mõnusaks lõpetuseks veidi üle nelja tunni kestnud ja ligikaudu 25 km pikkusele rattasõidule. See-kord oli matkalisi 13.

Metsküla Küla Selts

Tõrvapõletusahju ja

suurtükialuse juures

Fotod Tiina Olesk

Metsküla viies rattamatk Foto erakogust

Esmaspäeval Triigi sadamas

Leisi valla ettevõtja Rain Uus-saare eestvedamisel ehitati Triigis ekspordiks puhketalu kompleks.

26. mail saabus Triigi sada-masse pargas, millele hakati esmaspäeval, 27. mail peale laa-dima sadamas ehitatud kolme maja, mis viiakse merd mööda Soome ja tõstetakse seal vunda-mendile.

Fotod Andres Jalakas

2 Mai / 2013 nr 5, XX

Vallavolikogu istung 20.05.2013

1. Kuulati ära Tõnu Erini poolt esitatud Leisi ujula kasutamise üle-vaade 2012/2013 a kohta. 2. Otsustati Metsküla küla Platsi kinnistu müük otsustuskorras taotlu-se esitanud Tõnu Rosenfeldile. 3. Kuulati ära Enno Reisi informatsiooni 2013. a valla teehoiutöödest. 4. Kinnitati revisjonikomisjoni tööplaan. 5. Tutvuti Andres Jalaka õppereisilt Gotlandi saarelt saadud informat-siooniga kohaliku omavalitsuse toimimise kohta.

Vajaduspõhine peretoetus ja selle taotlemine

12.04.2013 sotsiaalministeeriumi pressiteates annab sotsiaalminis-ter Taavi Rõivas teada: "Et laste vaesuse vähenemine jätkuks, hakkab käesoleva aasta suvest kehtima vajaduspõhine peretoe-tus, mille tulemusena julgen en-nustada suhtelises vaesuses ela-vate laste arvu märgatavat lange-mist."

Mis on vajaduspõhine peretoe-

tus ja selle suurus?

Vajaduspõhine lastetoetus on uus peretoetus lastega peredele, kes elavad vaesuses. See on riik-lik peretoetus, mille taotlemist, määramist ja maksmist regulee-rib sotsiaalhoolekande seadus. Riik on kehtestanud toetuse suu-ruse toetust õigustatud saama pere kohta ning kohustanud selle välja maksma kohalike omavalit-suste (loe vald) kaudu. Kohalik omavalitsus maksab toetust riigi-eelarvelistest vahenditest.

Toetuse suurus suhtelises vae-suse olevale perele on järgmine: • ühe lapsega perele 9,59 eurot pere kohta kalendrikuus; • kahe ja enama lapsega perele 19,18 eurot pere kohta kalendri-kuus (NB! mitte lapse kohta, seega nii kahe-, kolme- kui ka seitsmelapseline pere saab ühes kuus vaesust leevendavat toetust ühesuguses määras, st summas 19,18 eurot).

Kellel on õigus vajaduspõhist

peretoetust taotleda?

Vajaduspõhist peretoetust on õigus taotleda isikul, kellele juba makstakse riiklike peretoetuste seaduse alusel lapsetoetust. Pere-konna kohta saab esitada ainult ühe taotluse.

Pere sissetulekute arvestamisel lähtutakse samadest sissetuleku-

test nagu toimetulekutoetuse puhul (erandid on välja toodud sotsiaalhoolekande seaduse § 222 lõikes 2). Aluseks võetakse taot-lemisele eelneva kolme kuu kõik netosissetulekud . Näiteks arva-takse sissetulekute hulka saadud töötasu (kolme kuu palgatõend), ka "mustalt" saadud töötasu, peretoetused (välja arvatud selle aasta juulis lisanduv kolme- ja enamalapselistele peredele makstav lisatoetus), töötukind-lustushüvitis, töötutoetus, elatis. elatisabi, pension, puudega vane-ma toetus, tulumaksu tagastus ja muu sissetulek.

Taotlemisele eelneva kolme kuu sissetulekutest arvutatakse välja toetust taotleva pere kesk-mine kuine tulu. Kui see jääb alla vajaduspõhise peretoetuse sissetulekupiiri, on perel õigus saada uut peretoetust taotlemise-le järgneva kolme kuu jooksul.

Mis on vajaduspõhise pere-

toetuse sissetulekupiiri suurus

2013. aastal?

Selleks, et teada, kas sinu perel on õigus saada alates 01.07.2013 uut peretoetust, on riik kehtesta-nud pereliikmetele sissetuleku-määrad järgmiselt: • perekonna esimene liige 280

eurot kuus; • perekonna iga järgmine täis-

kasvanud liige ja vähemalt 14-aastane laps 140 eurot kuus; • perekonna alla 14-aastane

laps 84 eurot kuus. Näide: 4-liikmeline perekond,

kus on kaks täiskasvanut, üks 14-aastane ja vanem laps ja üks alla 14-aastane laps. Sellise kooslusega pere kolme eelneva kuu keskmine sissetulekupiir vajaduspõhise toetuse saamiseks

on 280+140+140+84=644 eurot. Kui näiteks pere netosissetulek ületab seda summat, siis selline pere uut peretoetust taotleda ei saa.

Kuhu pöörduda ja millal?

Kui arvestasid oma pere kolme eelneva kuu (märts, aprill, mai) keskmise kuise netosissetuleku kokku ja leiad, et sul on õigus saada uut peretoetust, siis tule alates 17. juunist kuni 30 juunini 2013 Leisi valla sotsiaalosakon-da ja kirjuta avaldus vajaduspõ-hise peretoetuse saamiseks. Avaldusele tuleb kindlasti lisada dokumendid, mis tõendavad pe-rekonnaliikmete kolme eelneva kuu saadud netosissetulekut ja makstud elatise suurust. Järgne-vatel kuudel saab toetust taotleda juba kuu esimesest kuupäevast kuni kuu lõpuni. Sinu perele määratakse õigustatuse korral selle avalduse alusel toetus kol-meks kuuks, seega järgneval kahel kuul ei ole sul vaja enam avaldust kirjutada. Esimene toe-tus makstakse välja hiljemalt 20.07.2013 ja järgmised toetused iga järgneva kuu 20. kuupäe-vaks.

Toetuse andmise keeldumise otsus tehakse taotlejale teatavaks kirjalikult viie tööpäeva jooksul, arvates otsuse tegemise päevast.

NB! Iga uue asja juurutamine

võib tekitada arusaamatust.

Palun lahkesti pöörduda lisa-

teabe saamiseks Leisi valla

sotsiaalosakonda (457 3292, 53 436 289, sots@leisivald.ee).

Mari-Anne Tuuling

Leisi valla sotsiaaltöötaja

Alanud äikesehooaeg põhjus-

tab paljudele eestimaalastele

muret nii ruuterite, digiboksi-

de kui ka telerite pärast. Tõde

on see, et iga inimene saab

oma koduseid seadmeid äike-

sekahjude eest ise kaitsta.

"Äikese ajaks tuleb nii ruuter, digiboks, teler kui ka muud seadmed tõmmata välja nii elektri- kui ka kaablivõrgust," paneb Elioni klienditoe vald-konnajuht Kaili Soosaar inimes-tele südamele. See tähendab juhtmete lahtiühendamist nii tavalisest toitestepslist kui ka Elioni telefoni- ja internetivõr-gust. Kui ruuter, digiboks, teler, telefon ja arvutid on vooluvõr-gust eemaldatud, tuleks eemal-dada ruuteri küljest kas punane või hall juhe; või kui võrgukaa-bel tuleb seinast, siis piisab selle juhtme lahtivõtmisest.

"Maja sisevõrku ega kõiki seadmete küljes olevaid kaab-leid ei ole kindlasti tarvis lahti

võtta. Oluline on majja sisene-vad ehk Elioni võrgust tulevad juhtmed oma seadmete küljest lahti võtta," rõhutab Soosaar ning lisab, et juhtmeid ja kaab-leid pistikutest eemaldades on oluline meelde jätta, kuhu mingi juhe läks, et hiljem oleks liht-sam neid ka tagasi ühendada.

Pärast äikest tuleks aga varuda veidi kannatust – äikese möödu-des ja siis kui elekter on tagasi tulnud, saab seadmed voolu- ja internetivõrku tagasi ühendada. "Kui telefon on tumm, teler ei näita pilti või internetti pole, soovitame oodata umbes 30 minutit, et ühendus jõuaks ise-seisvalt taastuda," lisab Soosaar.

Kogu kodune tehnika, muu-hulgas telefon, teler, arvuti, di-giboks, ruuter, kodukinosüsteem ja muu säärane on äikesest tingi-tud ülepingele tundlik ning võib pikselöögi tõttu muutuda kasu-tuskõlbmatuks. Kahju võib tek-kida ka siis, kui äike tabab

elektri- või telefoniliine kodust paari kilomeetri kaugusel. Üle-pingest ja äikesest kahjustatud seadmetele tootja garantii ei kehti ning uued seadmed tuleb kasutajal ise osta. Kuuldes ilma-teadet või nähes äikesepilvi saab iga inimene oma koduste sead-mete eest hoolitseda nii, et nen-dega midagi ei juhtuks.

Videoõpetus, kuidas kaitsta tehnikat äikese eest: http://www. yo utube . co m/ wa tch?v=gntVlUhNMGU

Lisainfo: www.elion.ee/aike

Annelis Rum

Elioni avalike suhete juht

Vallavalitsuse istung 23.04.2013

1. Väljastati kirjalikud nõusolekud: - puurkaevu rajamiseks Koikla OÜ-le Nihatu külas Lauda maaük-

susele; - Velli Rahule katuse rekonstrueerimiseks Roobaka külas Pihla

maaüksusele. 2. Väljastati ehitusluba Maris Uussaarele üksikelamu püstitamiseks

Laugu külas Pärna maaüksusele. 3. Nõustuti Purtsa küla Tõmba-Tooma katastriüksuse jagamisega

kaheks katastriüksuseks. 4. Nõustuti Selja küla Lalle katastriüksuse jagamisega kaheks ka-

tastriüksuseks. 5. Vabastati korraldatud jäätmeveoga liitumisest üks jäätmetekke-

koht. 6. Kinnitati vallavolikogu kultuuri- ja spordikomisjoni 19.04.2013

tehtud ettepanekud. 7. Kooskõlastati puurkaevu asukoht Poka külas Niidi-Jaani maaük-

susel. 8. Kinnitati Köögivilja katastriüksusest 40302:003:0407 2,0 ha suu-

ruse maa rendi enampakkumise võitjaks Arli Lember, kui kõrgeima pakkumise tegija.

Vallavalitsuse istung 15.05.2013

1. Väljastati projekteerimistingimused: - Margo Välile Jõiste külas Andruse mü suvila ehitusprojekti koos-

tamiseks; - Margus Kullile üksikelamu ehitusprojekti koostamiseks Leisi ale-

vikus Jõeääre tn 3; - Arvin Auule elamu ehitusprojekti koostamiseks Külma külas Nur-

ga mü. 2. Väljastati ehitusload: - Elektrilevi OÜ-le Leisi alevikus Papi alajaama rekonstrueerimi-

seks; - Elektrilevi OÜ-le Õeste külas Kurve mü elektri võrguühenduse

rajamiseks. 3. Kooskõlastati puurkaevu asukoht Leisi alevikus Jõeääre tn 3. 4. Väljastati kirjalikud nõusolekud: - Sven Tehule Murika külas Sandri mü puurkaevu rajamiseks; - Merike Aavasalule Leisi alevikus Tooma mü sauna püstitamiseks; - Mati Õispuule Karja külas Mäe mü abihoone püstitamiseks. 5. Seati sundvaldus Leisi alevikus asuvate Karja tn 2, Karja tn 6

korteriomanditele ja Matsi kinnistule. 6. Kinnitati vallavolikogu sotsiaalkomisjoni 06.05.2013 tehtud ette-

panekud. 7. Nõustuti Soela küla Jaani kinnistu jagamisega kaheks katastriük-

suseks. 8. Nõustuti Õeste küla Kuke kinnistu jagamisega kolmeks katastri-

üksuseks. 9. Kiideti heaks Leisi valla 2012. aasta majandusaastaaruanne ning

suunati volikogule kinnitamiseks. 10. Ann Saks tutvustas projekti Merereostus: "Me oleme oma noor-

tealgatusliku projekti käigus käinud randadest prügi koristamas, kor-raldanud filmikoolituse, valmistanud meelelahutusliku lühifilmi ja kõikide soovijate jaoks organiseerinud meediaringi. Suuremat osa projektist on rahastanud programm Euroopa Noored, aga ka Leisi vald toetab meid. Praegune küsimus seisneb selles, et meil on projekti elluviimisel kavas ehitada prügiskulptuur. Selleks on meil vaja valla-valitsuse luba, et üldse selline nö skulptuur püsti panna. Kavas on see ehitada kuni 2,5 meetri kõrguseks, ümbermõõt mitte laiem kui kolm meetrit. Kavas on see üles seada Leisi alevisse võimalikult avalikku kohta, et sellega anda edasi sõnumit, kuivõrd plastikust sõltuvaks on inimkond muutunud. See seisaks seal ajavahemikus 31. mai kuni 10. juuni. Üles panemine ja maha võtmine toimub meie omadel jõu-dudel. Oleme ka valmis reageerima, kui keegi otsustab seda omavoli-liselt lammutama hakata või ei pea see ilmastikuoludele vastu. Veel ei ole me loomisega pihta hakanud, aga see on lähimal ajal kavas. Mis Te arvate, kas see on võimalik?"

Vallavalitsus andis eelpooltoodule heakskiidu.

Kodutehnikat saab äikesekahjude eest ise kaitsta

Tõmba juhe ruuterist välja!

3

SPORT SPORT SPORT

Mai / 2013 nr 5, XX

Korstnapühkija on teie küttekollete perearst

Viljar Loori mälestusturniiri 2013

võitjad: Anne-Maria Kanemägi

ja Ainar Kane

Kevadisel soojaperioodil mõtlevad vähesed inimesed sügisele ning kütmisvajadusele, kuid kutseline korstnapühkija Arvo Jõe soovitab just nüüd oma ahjud, pliidid korda teha, sest järjekorrad on lühemad.

Samuti pole suvel vaja küttekoldeid kuumaks ajada, nii saab vajadusel teha ka remondi või ümberehitustöid, et sügis võiks muretult tulla. Millal peaks korstnapühkija koju kutsuma?

Kohe peale kütteperioodi. Või kui ilmnevad esimesed tunnused, et küttekolle ei tõmba ja tunnete majas suitsulõhna, küttekoldeuksest ajab tuppa vingu, on tekkinud tahmapõleng, soojamüür ei lähe soojaks. Ühesõnaga annab küttekolle mitmel moel märku, et see on kor-rast ära. Miks võiks korstnapühkija kevadel kutsu-

da?

Korstnapühkija vaatab teie küttekolded ja korstnad üle, et kas need vajavad remonti või ei vaja. Kui see jätta sügisesse, on järjekorrad hästi pikad, ei ole võimalik koheselt remonti teostada ja teil ei ole sel ajal võimalk küttekol-deid kasutada. Sellest tulenevalt on teie elami-ne tuleohtlik ja seal võib tekkida tulekahju.

Elu on näidanud, et sügisel on korstnapühki-jatel kuuajalised järjekorrad ja pottseppadel on veel pikemad. Inimesed on pahased ja ei mõis-ta, miks nad ei saa kohe meie teenuseid kasuta-da. Kellel on vaja küttekoldeid remontida, peaksid korstnapühkija kutsuma praegu, mitte veeretama seda sügisesse. Praegu on nädalased järjekorrad, siis saab sügiseks küttekolded kor-da ja võite muretult talvele vastu minna. Mida korstnapühkija teeb?

Korstnapühkija vaatab teie küttekolded ja korstnad üle ning puhastab need. Kui vaja, teeb ka pisiparandused, näiteks vahetab tahmatop-sid, teeb pliidiremondi, vaatab korstna olukorra üle ja ummistuste korral likvideerib need. Pea-le korstnapühkija käiku on teie küttekolded tuleohutud ja võite julgesti kütta. Milliseid pabereid väljastab korstnapühki-

ja?

Peale hooldustöid saab korstnapühkijalt akti, millele mõlemad pooled alla kirjutavad. Aktil on kirjas tehtud tööd ning korstnapühkija kut-setunnistuse number. Kutsetunnistuse kehti-vust tuleb enne töö tellimist kindlasti kontrolli-da aadressil www.kutsekoda.ee

Ja muidugi esitab korstnapühkija ka arve. Miks neid pabereid vaja on?

Kui on väljastatud akt, siis korstnapühkija vastutab ka oma töö eest, sõnaga, sellel tööl on garantii. Mida ise soovid veel lisada?

Kui te olete leidnud endale õige korstnapüh-kija, siis võiksite ka tema juurde niiöelda jää-da, sest korstnapühkija on teie küttekollete perearst, kes teab ja tunneb teie küttekoldeid.

Aastaringse puiduga kütmise korral tuleb kütteseadmeid ja lõõre puhastada kaks korda, hooajaliselt kasutatavaid üks kord enne kütte-perioodi algust. Gaasikütteseadmeid tuleb hooldada üks kord aastas.

Ahju peaks kütma kvaliteetse halupuuga. Kui aga küttekoldesse visatakse halva kvaliteediga küttematerjale (okaspuu, pinnud jne), siis tu-leks ka küttekeha tihedamini hooldada.

Ärge kartke korstnapühkijat, ta on alati teile abiks nõu ja jõuga. Korstnapühkijate andmeid võite julgelt küsida ka päästeala infotelefonilt 1524.

Evelin Trink

Päästeameti Lääne päästekeskuse pressiesindaja

Jalgpall 30. aprillil toimusid Lüman-da spordiväljakul VII Saare-maa B-klassi meistrivõistlu-sed jalgpallis. Üheteist kooli osavõtul toimunud võistlustel osalesid teistkordselt ka Leisi noormehed ja seda edukalt. Alagrupis võideti Tornimäe PK (1:0), Kihelkonna PK (4:0) ja Muhu PK (5:1). Fi-naalturniiril võideti Mustjala Põhikooli (3:0) ja väga jõuli-seks muutunud mängus Ku-ressaare Vanalinna kooli (1:0). Ainsa kaotuse saime Salme Põhikoolilt (0:1). Ku-na Salme kaotas aga Vana-linna koolile, siis kogusid kolm kooli võrdselt 9 punki. Kuna meie lõime finaalis kokku ainult viis väravat teiste kaheksa vastu, siis oli meie lõpptulemuseks tubli kolmas koht. Võistkonnas mängisid kapten Olev Sten Erik Jõgi (7 väravat), Iiv Aavik (3 väravat), Cris-Karlis Lepp (3 väravat), San-der Süld (1 värav), Madis Aljas, Jaen Ots, Erico Tuus ja väravas kindlana seisnud Tõnis Kristjan Nava, kes pidi ainult kahel korral oma vära-vast palli tooma.

* * *

13. mail mängiti jalgpalli juba Kuressaares, kus toimus SLK Tuule CUP-i finaal-etapp 5. kuni 7. klassi poiste-le. Veerandfinaalis kohtuti Salme Põhikooliga, kellest enamus mängib FC Kures-saare ridades. Raske mäng kaotati 1:3 ja edasi tuli män-gida kohtadele 5.–10. Seal võideti 7:3 Aste Põhikooli, 5:1 Tornimäe Põhikooli ja kaotati 1:2 Mustjala Põhi-koolile ning saavutati viies koht. Kooli esindasid Iiv Aavik (7 väravat), Jakob Markus Kuusk (4 väravat), Mihkel Villsaar (2 väravat), Kaupo Humal, Märt Rahu, Marko Leiman ja Ainar Kane.

Võrkpall 5. mail toimusid Kuressaa-

re spordihoones Saaremaa 2013. aasta meistrivõistlused naiste võrkpallis. Meie õn-neks toimusid sel aastal meistrivõistlused kahel päe-val. Esimesel päeval mängi-sid kõik võistkonnad omava-hel. Tasavägiselt kulgenud mängudes kaotasime Valjala-le 0:2, Saaremaa Tarbijate Ühistule 1:2 ja Kaarmale 1:2. Teisel päeval toimunud ko-hamängudes mängisime uuesti tugeva Kaarma nais-konnaga ja võitsime 3:1. Kolmanda koha saavutanud võistkonnas mängisid Maria Varik, Marta Nelis, Eveli Rohi, Cristin Lepp, Janeli Palits ja õed Kadi Kaia Mägi.

* * *

10. mail osalesid kooli 5. klassi poisid Saaremaa kooli-de meistrivõistlustel 4.–6. klassi poiste võrkpallis ja saavutasid kolmanda koha. Võistkonnas mängisid Ainar Kane, Olari Õun, Timo Kaubi ja Ranno Rand.

* * * 15. ja 16. mail Rakveres

toimunud Eesti U-16 noor-meeste võrkpallimeistrivõist-luste II finaalturniiril saavu-tas Cris-Karlis Lepp Saare-maa spordikooli võistkonna-ga II koha, mis meistrivõist-luste kokkuvõttes andis küm-nenda koha.

Kergejõustik 9. mail Kuressaare keskväl-

jakul toimunud kuuendal üle-eestilisel heategevuslikul teatejooksul oli stardijoonel ka kuusteist Leisi Keskkooli õpilast, et toetada ratastooli sattunud eakaaslasi. Teate-jooksul aega ei võetud ja igal õpilasel tuli läbida 250 meet-rit. Meie tublid õpilased hea-tegevuslikul teatejooksul olid: Erico Tuus, Aaron Nau, Jaen Ots, Madis Aljas, Cris-Karlis Lepp, Olev Sten Erik Jõgi, Sander Süld, Tõnis Kristjan Nava poistest ja Elina Sepp, Mariliis Rahu, Elo Rosenfeld, Hanna Mari Villsaar, Diana Magus, Jane Süld, Kaili Nurk, Laura King tütarlastest.

* * * 15. mail Kärla terviserajal

toimunud koolinoorte kevad-jooksul esinesid väga hästi Leisi õpilased. Saavutati kaks meistritiitlit – Kaili Nurk T-C ja Kristi Alle T-J vanuseklassis. II kohaga lõ-petas T-A 1000 meetri jook-su Hanna Mari Villsaar. B-vanuseklassi poisid Iiv Aavik, Cris-Karlis Lepp ja Aaron Nau saavutasid neljan-da, viienda ja kuuenda koha. Neljas-viies olid ka A-vanuseklassi noormehed Den Tarmo Tool ja Jaen Ots. Tüdrukute E-vanuseklassis kooli au kaitsnud Marianne Kupits ja Heidy Kaubi saa-vutasid neljanda ja viienda

koha. Viies oli ka Andero Mägi poiste E 650 meetri jooksus. Oma kooli eest võis-telda ei häbenenud ka Heleri Jalakas, Erik Kirss ja Ranno Rand.

* * * 17. mail, vaatamata hom-

mikusele tugevale äikesele Leisis alevikus, sai teoks XXXII Leisi Jooks. Stardi ajaks oli ilm juba päikese-paisteline ja jooksu sai nauti-da 160 ajale jooksjat. Päeva esimese stardi tegid I klassi õpilased, kes läbisid 1 kilo-meetri. Siin olid kiiremad Roland Mägi, Jüri Valt ja Ahti Ansper. Poistega pida-sid hästi sammu ka tüdrukud ja parim oli Marianne Kupits. Talle järgnesid Õnnely Rahu ja Karoliina Humal. II–III klassi distantsi pikkuseks oli 1,5 kilomeetrit. Tulise heitlu-se esikoha eest pidasid Markkus Erin-Uussaar kol-mandast ja Andero Mägi teisest klassist. Võitis vanem poistest. Kolmas oli Margus Uussaar. Tütarlaste nobeda-mad olid Triin Rahu, Aveli Kane ja Heidi Kaubi.

Kell 12 anti start põhijook-sule. Põhijooksu pikkuseks neidudele ja noorematele poistele oli 3 kilomeetrit. Vanemad noormehed läbisid 6 kilomeetrit. Esimesena ületas finišijoone Iiv Aavik, kes läbis distantsi 11.58-ga. Teine-kolmas olid Kaupo Humal ja Heldar Juns.

Neidude kiireim oli 13.42-

ga Kaili Nurk. Teine neiu oli Kristi Alle ja kolmas Helery Uussaar. Oma esimese Leisi jooksu 1982. aastal teinud Janne Traumann oli neidu-dest seits-mes. Noor-meeste 6 km jooksu läbis 25 j o o k s j a t . Kiireim oli v i l i s t l a ne Kaur Alle, k e l l e l e j ä r g n e s i d Jaen Ots, Cris-Karlis Lepp, Hel-

jus Saks, Sander Süld ja Den Tarmo Tool. Rahvajooksus läbis 3 km 104 jooksjat. XXXII Leisi jooksu korral-dajad tänavad oma abilisi, kelleks olid Karja Pagariäri, Leisi Keskkool, Leisi Valla-valitsus, Leisi Autoteenindus eesotsas Marek Meriga, AS Premia ning Andres Põdra .

* * * 21. mail toimusid Kures-

saare staadionil koolinoorte meistrivõistlused kergejõusti-kus. Vaatamata meie halba-dele tingimustele ja treening-tundide puudumisele, esine-sid meie vähesed julged õpi-lased edukalt. Kooli esinda-nud õpilastest osalevad spor-dikooli treeningutel vaid Kaili Nurk, Carl-Hillar Stankevitš ja Den Tarmo Tool. Teised õpilased on aastaid esindanud kooli tun-nis õpitud oskuste abil ja mitte halvasti.

Tublide õpilaste edukad sooritused andsid meile ka sel aastal neli meistritiitlit – Kaili Nurk T-C kaugushüp-pes ja 800 m jooksus, Carl Hillar Stankevitš P-A ketta-heites, Cris-Karlis Lepp P-B odaviskes. Muide P-B oda-viskes saavutasid Leisi poisid koguni kolmikvõidu. Lepale järgnesid Erico Tuus ja Iiv Aavik. Tütarlaste C-vanuse-klassi palliviskes saavutas II koha Kaili Nurk. Kaks II kohta saavutasid Carl-Hillar Stankevitš (P-A odavise ja kuulitõuge) ning Cris-Karlis Lepp (P-B kuulitõuge ja ket-taheide). Poiste B kaugus-hüppes sai oma teise II koha meistrivõistlustel Erico Tuus.

Medaleid saavutasime ka jooksualadelt. Kristi Alle oli T-J 300 m jooksus kolmas ja 800 m jooksus teine. Den Tarmo Tool lõpetas P-A 400 m jooksu kolmandana ja 1500 m teisena.

B-vanuseklassi poistest saavutas Iiv Aavik 300 m jooksus II koha ja Kaupo Humal 800 m jooksus III koha. Kooli esindasid veel Arno Ansper, Olev Sten Erik Jõgi ja Kaidi Vallik. Ka nen-de sooritused olid finaalkoh-tade väärilised.

Teatejooksul osalejad

Odaviskes saavutasid Erico,

Cris-Karlis ja Iiv kolmikvõidu

91 Aliide Saar 28. mai Koikla küla

85 Anette Nõu 27. mai Linnuse küla

80 Õie Aulik 29. mai Leisi alevik

75 Ilmar Papp 29. mai Ratla küla

90 Aino Allas 1. juuni Karja küla

75 Luule Süld 1. juuni Triigi küla

75 Tiit Lauri 30. juuni Koikla küla

4

Toimetaja: Airi Toompuu Koduvald

Kooli 12, Leisi, Leisi Vallavalitsus

94202 Saare maakond

� 45 73 038, E-post: koduvald@leisivald.ee

Leisi valla volikogu väljaanne.

Trükitud Saarte Trükikojas.

Tiraaz 790.

Mai / 2013 nr 5, XX

Palju õnne!

Paula Vooglaine * 30.01.1934 † 10.05.2013 Nurme küla

KINO Leisi KK saalis: 2. juunil kell 21 RAUDMEES 3

9. juunil kell 19 ja 21 KRUUDID

(animatsioon, eesti keeles)

16. juunil kell 21 HITCHCOCK

Sulev Vilu * 23.12.1949 † 30.04.2013 Pamma küla

Pärsama Lasteaed SULETUD kollektiiv-puhkuseks 1. juuli – 4. august.

MTÜ Mätja Küla Selts koostöös Päästeameti Ennetustöö büroo ja Leisi vabatahtlikega korraldab 8. juunil 2013 algusega kell 11

Mätja külas Mätja-Tareste Seltsimaja juures

koduse tuleohutuse teabepäeva Teabepäeval leiavad professionaalset käsitlust

järgmised teemad: • tulekahjude tekkepõhjused ja nende ärahoidmine, • tulekahju korral käitumine, • hädaabikõne sooritamine häirekeskusesse, • kütteseadmete ohutu kasutamine ja õige hooldamine.

Praktilise osana teabepäeval käsitletakse esmaste tulekustutusvahendite kasutamist. Kohapeal võima-lus tutvuda Leisi vabatahtlikega ja nende tehnikaga. Erna Laid

* 30.07.1928 † 10.05.2013 Triigi küla

PUHKUSED 2013 Enno Reis, abivallavanem 25.06–12.07. Aasa Allikson, kantseleijuhataja 22.05.–28.06. Mari-Anne Tuuling, sots. osak. juh. 25.06.–12.07. Maivi Ots, vanemsots. töötaja 03.06.–21.06. Tiina Sild, Pärsama rmk juh. 25.06.–.29.07. Ene Kask, Pärsama lasteaia dir. 01.07.–04.08.

Melissa Mägi sündis 18. aprillil

Metsküla küla

Kui kellelgi on ära anda või müüa kasutult seisvaid stagna-aegseid sööginõusid (taldrikuid, kohvitassi-

de komplekte või muid nõusi), siis võtke palun ühendust! � 50 33 930, Andrus Kandima

Hea vallaelanik! Valla heakorrakomisjon palub esitada ettepane-kuid kaunimate elamute, kortermajade, suveko-dude, tootmis- ja turismitalude, tootmishoonete,

asutuste, külaplatside ja külade väljaselgitamiseks 1. juuliks valla kantseleisse 45 73 181 või kirjali-

kult. Ringsõit vallas toimub juuli esimesel nädalal.

Olete oodatud 22. juunil Nihatu külaplatsile, et ühiselt jaanipäeva tähistada.

Alustame kell 20 erinevate põnevate män-gudega lastele ja täiskasvanutele, järgnevad võistlused käesurumises, sangpommi tõst-mises, köieveos. Kell 21 süütame jaanilõk-ke, kl 22 tantsuks Antti Kopliste ehk “Üks kõigi eest”

Tule lähemalt ja kaugemalt, tule koos perega!

Metsküla KALMISTUPÜHA toimub 15. juunil kell 12.

Teade! Seoses kantseleijuhataja Aasa Alliksoni puhkusega toimub ajutiselt (kuni 28. juunini) perekonnaseisu-

toimingute (sünd, surm) registreerimine Saare Maavalitsuses (Kuressaare, Lossi 1, tuba 9),

tel 45 20 551, 45 20 550. Neid toiminguid on võimalik registreerida sõltumata elukohast ka kõikides

kohalikes omavalitsustes.

TÄNUD! Pärsama lasteaia pere tänab tublisid lapsevanemaid Ahti ja Helen Vikatit, Maidu Uussaart, Aasar Muuli,

Kerli Treialit, Triinu Lemberit ja Mirek Kingi, kes osalesid ja olid meile suureks abiks üritusel

„Lasteaia õu puhtaks“.

Veenäitude teatamine Alates 22. juunist teatada näidud järgmiselt: 1) e-posti teel: kommunaal.leisi@tt.ee 2) kirjalikult teatega kommunaalameti postkasti.

Teatele kirjutada nimi, aadress ja veemõõtja näit. Postkastid asuvad Pärsamal küla ristteel alajaama juures, ühes rivis teiste postkastidega ja Karja külas Pagariäri seinal. Postkastile on peale kirjutatud "Kommunaalamet". 3) telefon teel: 45 73 444 – vastu võtab automaat-

vastaja ja sinna anda andmed.

Veemõõtja näit ümardada täisarvuks ja teatada iga kuu 3.ndaks kuupäevaks. Kui näitu ei ole sel-leks kuupäevaks teatatud, on kommunaalameti juhatajal õigus veekuluks arvestada eelmise kuu kulu.

Need, kellel on e-posti aadress, kuhu saata arve, palun andke sellest teada allakirjutanule. Tasuda saab ülekandega või sularahas vallamaja kassasse. Kassa on avatud E, K, R, kell 8.30–16.

Küsimustega pöörduda kommunaalameti juhata-ja poole � 52 27 431.

Jaak Grepp, kommunaalameti juhataja

23. juunil Leisi valla jaaniõhtu Karja külaplatsil

kell 10 sportlikud mängud Leisi staadionil kell 20 kontsert valla taidlejatelt kell 21 murumängud väikestele ja suurtele kell 22 süütame jaanitule, tantsuks ansambel RELIIKVIA Tartust

Tants ja trall hommikuni!

Suve tervitamine Metskülas Tornikoplis 21. juunil kell 8. 05

Hei, 16–25-aastased noored! 25.06.–3.07.2013 toimub Oitmel

INTERREG PROGRAMMI PROJEKTI YOUTH INIATIVES AND CO-OPERATION

NOORTEKOHTUMINE. OOTAME TEID OSALEMA!

Suhtluskeel: inglise, osalemine on tasuta

MTÜ TRIIGI TRIKIRAND Toetajad: Leisi vald ja Euroopa Regionaalarengu Fond

Info: balticyoth.eu looremagus@gmail.com tuulipartel@gmail.com

31. mail kell 18.30 on Metsküla seltsimajas loeng "Kapillaarid – meie teine süda". Lektor on Aivar Villems. Vaatame ka oma kapillaare. Tasuta!

Jaaniõhtu Metskülas 22. juunil Päeval on võrkpallivõistlused (kellaaeg täpsusta-

takse kodulehel: www.leisi.ee/metskyla ja facebookis: Metsküla Küla Selts). Võistelda saavad vaid eelregistreeritud 4 liikmelised võistkonnad. Eelregistreerimine kuni 20.06. tiina@parmeron.ee

Õhtu algab kl 19 teatrietendusega; kl 20.30 alustab ans ParvePoisid;

kl 21 süütame lõkke; esineb Mets-küla ja Karja segakoor; loterii –

iga loos võidab; võistlused lastele, naistele, meestele;

koduõlu, jäätis; annetuskast; osalemine tasuta!