MAJANDUSAASTA ARUANNE€¦ · Kutsehariduskeskus, Valgamaa Kutseõppekeskus, Pärnumaa Kutsehariduskeskus ja Viljandi Kutseõppekeskus. Aasta jooksul laekus 5 liikmeskonnast väljaastumise

MAJANDUSAASTA ARUANNE

aruandeaasta algus: 01.01.2019

aruandeaasta lõpp: 31.12.2019

nimi: MTÜ Eesti Mööblitootjate Liit

registrikood: 80096126

tänava/talu nimi, maja number: Pärnu mnt 160e

linn: Tallinn

maakond: Harju maakond

postisihtnumber: 11317

telefon: +372 6509045, +372 6489002

e-posti aadress: [email protected]

2

MTÜ Eesti Mööblitootjate Liit 2019. a. majandusaasta aruanne

Sisukord

Tegevusaruanne 3

Raamatupidamise aastaaruanne 10

Bilanss 10

Tulemiaruanne 11

Rahavoogude aruanne 12

Netovara muutuste aruanne 13

Raamatupidamise aastaaruande lisad 14

Lisa 1 Arvestuspõhimõtted 14

Lisa 2 Raha 16

Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed 16

Lisa 4 Varud 17

Lisa 5 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad 17

Lisa 6 Materiaalsed põhivarad 18

Lisa 7 Võlad ja ettemaksed 19

Lisa 8 Võlad töövõtjatele 19

Lisa 9 Annetused ja toetused 20

Lisa 10 Tulu ettevõtlusest 20

Lisa 11 Sihtotstarbeliselt finantseeritud projektide otsesed kulud 20

Lisa 12 Mitmesugused tegevuskulud 21

Lisa 13 Tööjõukulud 21

Lisa 14 Seotud osapooled 21

Aruande allkirjad 22

MTÜ Eesti Mööblitootjate Liit 2019. a. majandusaasta aruanne Tegevusaruanne (01.01.2019 ‐ 31.12.2019) Eesti Mööblitootjate Liit on mittetulundusühing, mis ühendab puidutöötlemise, mööblitootmise, mööblimüügiga, furnituuriosade, sertifitseerimise ning selle valdkonna seadmete ja materjalide tootmise, vahendamise ja müügiga ning töötajate koolitamisega tegelevaid ettevõtteid. Eesti Mööblitootjate Liidu missiooniks on tagada Eesti mööblitööstuse jätkuv konkurentsivõime, tegutsedes kõigi Eesti mööbliettevõtjate esindajan tööstusharu ettevõtluskeskkonna arendamisel ja parendamisel. Liikmeskond Seisuga 31.12.2019 oli Eesti Mööblitootjate Liidus 42 liiget, neist assotseerunud liikmeid 10, nendeks on TTÜ Puidutehnoloogia labor, Võrumaa Kutsehariduskeskuse puidutöötlemiskeskuse ja mööblitootmise kompetentsikeskus Tsenter, Kõrgem Kunstikool Pallas, Rakvere Ametikool, Tallinna Ehituskool, Kuressaare Ametikool, Haapsalu Kutsehariduskeskus, Valgamaa Kutseõppekeskus, Pärnumaa Kutsehariduskeskus ja Viljandi Kutseõppekeskus. Aasta jooksul laekus 5 liikmeskonnast väljaastumise avaldust, millest 3 ettevõtja lahkumisavaldused rahuldati juhatuse koosoleku otsusega (e‐protokoll nr 1/2020, punkt 2 alusel1), ja 2 ettevõtjat Velma Mööbel OÜ ja OÜ Sealteck olid nõus jätkma liikmelisust, kui oli toimunud kohtumine Eesti Mööblitootjate juhatuse esimehega. Täiendavalt tegi juhatus otsuse (e‐protokoll nr 1/2020, punkt 3 alusel) 2 lõpetada OÜ Hüdrograafika liikmelisus, seoses ettevõtte majandustegevuse lõppemisega ja kanda maha eelpoolnimetatud ettevõtte liikmemaksu võlgnevus summas 301,35 eurot. 2019. aastal IV kvartalis alustas Eesti Mööblitootjate Liit läbirääkimisi ettevõtjatega, et oma liikmeskonda suurendada ja külastas um 10 ettevõtjat, kellelt oodatakse lõpliku seisukohta liikmeks astumise kohta 2020. aasta II kvartali lõpuks. 2020. aasta alguses jätkati ettevõtjatega kohtumisi, kuniks 13 märts 2020. aastal kehtestati Eesi Vabariigis eriolukord, seoses COVID‐19. Juhtimine ja juhatuse koosseis 18.09.2018.a. valitud juhatuse liikmete seas toimusid 2019 aasta jooksul muudatused: 24.05.2019. aastal toimunud üldkoosolekul3 taandati juhatuse liikme kohalt Robert Pajussaar. Uueks juhatuse liikmeks valiti Britt Vahter Võrumaa KHK puidutöötlemiskeskuse ja mööblitootmise kompetentsikeskuse Tsenter juhataja. Täiendavalt taandas ennast juhatuse liikme kohalt Taimi Hillak AS Antsla Inno´st, kuid jätkas revisjonikomisoni liikmena koos Keidt Siimon OÜ Paigaldamine. Lähtuvalt eeltoodule jätkasid: juhatuse esimehena Enn Veskimägi –

1 Juhatuse e‐koosolek 18‐27.03.2020 protokoll: ..\..\JUHATUSE KOOSOLEK\2020\e‐koosolek_18‐27.03.2020\e‐koosolek PROTOKOLL_18‐27.03.2020.asice 2 Juhatuse e‐koosolek 18‐27.03.2020 protokoll: ..\..\JUHATUSE KOOSOLEK\2020\e‐koosolek_18‐27.03.2020\e‐koosolek PROTOKOLL_18‐27.03.2020.asice 3 Üldkoosoleku protokoll nr 2019‐03: ..\24.05.2019 üldkoosolek\EMTL üldkoosoleku protokoll_24.05.2019.asice

Standard AS, juhatuse aseesimehena August Kull – Neiser Grupp OÜ ja juhatuse liikmetena: Allan Prooso – RaSun OÜ, Jaan Kers – TTÜ Puidutehnoloogia labor, Raivo Niidas – Tallinna Ehituskool, Reeno Tarm – Sonoris OÜ, Ivar Ilmjärv – Sompaserv OÜ, Birtt Vahter ‐ Võrumaa KHK puidutöötlemiskeskuse ja mööblitootmise kompetentsikeskuse Tsenter.

Organisatsiooni tegevused – Eesti Mööblitootjate Liidu tegevus aastal 2019 toimus vastavalt juhatuse otsustele ja kinnitatud eelarvele. Juhatus seadis prioriteediks eelarvest kinnipidamise. Tsiviilasja nr 2‐18‐3703 asjaolud – kohus tuvastas 07.05.2019 otsusega töölepingu erakorralise ülesütlemises tühisuse, mõistes TLS § 100 lg 1 alusel välja hüvitisie 3 kuu keskimise töötasu ulatuses 4200 eurot (neto) ja viivise hüvitise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 07.02.2018 kuni põhinõude kohase tasumiseni. Kohtuotsus jõustus 07.06.2019. Eesti Mööblitootjate Liit (hageja) esitas 12.06.2019 tasaarvestusavalduse ning maksis 13.06.2019 kostja arveldusarvele 2871,12 eurot. Kostja tasaarvestusega ei nõustunud ja esitas 14.06.2019 täitmisavalduse 07.05.2019 kohtuotsuse tsiviilasjas nr 2‐18‐3703 sundtäitmiseks. Kostja täitmisavalduse alusel algatas Harju tööpiirkonna kohtutäitur täitemenetlus täiteasjas nr 023/2019/1120. Kohtuprotsess jätkub 2020.aastal Pärnu Maakohtu kompromissi sõlmimise menetlusega tsiviilasjas nr 2‐19‐10662. Kutseandmise projekt – 2019.aastal viis kutse andja puiduerialade kutsekomisjoni koosseisus sisse muudatused, eelkõige selleks, et intensiivsemalt ja innovaatilisemalt vaadata kutsehariduse tulevikku. Kutsekomisjoni uue koosseisu valmimisel lähtuti asjaolust, et oleks kaasatud nii kutsekoolide esindajad, kellel on erialane kompetents, ja liskas töömaailmast liikmed, et oleks tagatud teadmise, mis on vajalikud töömaailmast lähtuvalt ja tuua kokku nii erialane teadmine kui tööalased vajaduse/oskused. Uues koosseisus alustas kutsekomisjon tööd sügisel: Kalmann ‐ Astangu KRK, Arvi Lokk ‐ Võrumaa KHK, Siim Soomets ‐ AS Antsla‐Inno, Marek Küünarpuu ‐ Aren AS, Harri Karjanen ‐ Helland Baltic OÜ,Tenno Teder ‐ AS Standard. Olulised muudatused toimusid ka erinevates nõukogudes ja nõukojades. Kutsekoja Metsanduse Kutsenõukogu liikme kohalt ja Tallinna Ehituskooli nõukojast taandas ennast Robert Pajussaar ja tema asemele määrati Eneli Org, kes on puiduerialade hindamiskomisjoni esimees. Täiendavalt taandas Robert Pajussaar ennast ka TTÜ õppekava „Materjalitehnoloogia“ programminõukojast, ja tema asendajaks määrati Erki Laur – AS Standard. Koostöö kutse andja ja kutseõppeasutustega õnnestus kutseandmise projekt edukalt läbi viia. Erialaste teadmiste ning kutsetunnistusega töötajate tööturule liikumise osatähtsus mängib olulist rolli mööblisektori arenduses luues lisandväärtust. Haritud spetsialistide pealekasv Eesti mööblisektori jaoks prioriteetsel kohal. Juhatuse e‐koosolekul 08.05‐

15.05.2019 otsustati, et Eesti Mööblitootjate Liidu poolt väljaantud raamatu „Eesti mööbli lood“ kingitakse kõigile kutse taotlejatele, kes sooritavad kutseeksami. 2018. aastal alguse saanud Puiduerialade kutseõpetajate võrgustikuseminar toimus ka 2019. aasta sügisel, kus üheskoos vaadati tagasi möödunud õppeaastale ja kaardistati ühised koostöökohad ja realiseeriti juba 2018 aastal kohtumisel alguse saanud kutseeksami tisler tase 4 kutseeksamiformaadi muudatus. Välismessid/üritused EAS koostöös külastasid 2019. aastal mööblitootjad IMM Cologne messi ühisstendiga, nendeks olid ToomTekstiil AS, Wermo AS, Võrumaa KHK puidutöötlemise‐ja mööblitootmise kompetentsikeskus Tsenter, Alpaka OÜ ja Kaissu Interior OÜ. Hispaania ERASMUS+future facing programm, mööbli värvimine, kus tutvustati Eesti Mööblitööstust ja õpiõimalusi kutsehariduses ja kutse andja rolli. Mööblitööstuse arendused Eesti mööblitööstust saab pidada üheks olulisemaks tööstusharuks Eesti majanduse ja ekspordivõimekuse tõstmise osas. Mööblitöötuse turu moodustavad ettevõtjad, kes on põhi‐ või lisategevusalana teeninud müügitulu järgmistes valdkondades: mööblitootmine, kontori‐ ja kauplusemööbli toomine, köögimööbli tootmine, madratsite tootmine, mööbliosade tootmine jne. Eesti mööblitoostuse enim tegutseb ettevõtteid mirkroettevõtteid, kus keskmine töötajate arv jääb 8‐10 vahele. Eesti tööhõive kogu osakaalust 20,7% moodustab mööblitootmine, luues lisand‐väärtus kogu Eesti tööstuses um 1,87%. Mööblitootmises tegutseb umbes 7600 töötajale, moodustades vastavalt 21% kogu metsa‐ja puidusektorist.4 Mööblitööstuse sektoris tegutseb 2018. aasta andmetele tuginedes üle 700 ettevõtte, neist um 600 põhitegevusena, ja ülejäänul kõrvaltegevusena. Turumaht ehk turul tegutsevate ettevõtjate müügikäive mööblitööstuse tegevusalal moodustas 2018. aastal 555,17 miljonit eurot. Võrreldes Eesti ettevõtluse kogupildiga moodustas turosaliste summaarne müügitulu 2018. aastal 0,91% kõigi Eesti ettevõtjate summaresest müügitulust. Olulised turuosalised 2018 aasta järgi on: Flexa Eesti AS, Wendre AS, Delux Production OÜ, Standard AS, kes on ühtlasi kas Eesti Mööblitootjate Liige, Bellus Furniture OÜ, ja Recticel OÜ, kes on ka Eesti Mööblitootjate Liige.5 MTÜ Eesti Mööblitootjate Liidu kuuluvus teistesse ettevõtluse katuseorganisatsioonidesse

4 Metsa‐ ja puidusektori sotsiaalmajandusliku mõju analüüs, aruanne 15.07.2019 5 Turuülevaade Mööblitootjad 2018. Creditinfo AS

• Eesti Kaubandus – Tööstuskoda • Eesti Tööandjate Keskliit – liige alates 05.03.2019

MTÜ Eesti Mööblitootjate Liit korraldab koostööd alljärgnevate koostööpartneritega

• Majandus‐ ja Kommunikatsiooniministeerium • Haridus‐ ja Teadusministeerium • Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) • Saksa‐Balti Kaubanduskoda Eesti, Lätis, Leedus • Võrumaa Kutsehariduskeskuse puidutöötlemise ja mööblitootmise

kompetentsikeskus Tsenter • Välisministeerium • Keskkonnaministeerium • Tallinna Ettevõtlusamet • Tarbijakaitseamet • Äripäev (Tööstusuudised) • Sihtasutus Tallinna Tehnikaülikooli Arengufond • Statistikaamet • Tööinspektsioon • Sihtasutus Kutsekoda • Sihtasutus Innove • MTÜ Eesti Metsa‐ ja Puidutööstuse Liit • MTÜ Eesti Puitmajaliit

MTÜ Eesti Mööblitootjate Liidu esindatus 6 kooli nõukogus:

Kool

Nõukogu/ nõunike kogu liige

Nõukogu/ nõunike kogu liikme töökoht

Nõukogu/nõunike kogu liikme e‐posti aadress

telefon Volituste aeg

Kuressaare Ametkool

Robert Pajussaar

Kalla Mööbel OÜ tegevdirektor

[email protected] 5093291 1.03.2021

Pärnumaa Kutseharidus

keskus

August Kull MTÜ Eesti Mööblitootjate Liidu tegevdirektor

[email protected] 5041650

1.03.2021 Tallinna Ehituskool

Eneli Org EMTL puiduerialade hindamiskomisjoni esimees/juhatuse assistent

[email protected]

5180068

28.12.2021 Valgamaa Kutseõppeke

skus

Taimi Hillak

Antsla Inno AS juhatuse liige

taimi.hillak@ pohjanmaan.ee

5061179 28.12.2021

Viljandi Kutseõppeke

skus

Taimi Hillak

Antsla Inno AS‐i tegevdirektori asetäitja ja juhatuse liige

taimi.hillak@ pohjanmaan.ee

5061179 16.11.2020

Võrumaa Kutseharidus

keskus

Jaan Kers TTÜ puidutöötlemise õppetooli juhataja

[email protected] 56690118

28.12.2021 Nähtavus meedias ja organisatsiooni poolt jagatud tunnustus

• Jätkati Parim Mööblitisler kutsevõistluse toetamist, mille raames AS Innove koostas kutsekoolide õppefilmid ja noortesarja, kus tutvustati kutsekoolides õpitavataid erialasid.

• Anti välja SA TTÜ Arengufondi kaudu Tiit Kapsi nimeline MTÜ Eesti Mööblitootjate Liidu stipendium.

Raamatupidamine Raamatupidamise teenuseid osutab Eesti Mööblitootjate Liidule: Grow Finance OÜ EMTL raamatupidamisega tegeleb: Pärnu mnt 141 (Delta Plaza 13.k) Malle Liivat 11314 Tallinn [email protected] Tel: +372 5629 3090 www.grow.ee

Haridus ja kutseandmine

Metsanduse Kutsenõukogu on andnud Eesti Mööblitootjate Liidule kutse andmise õiguse alates 13.10.2016.a. päevakorrapunkt nr. 1, otsusega nr. 6.1‐7/2 viieks aastaks järgmistele kutsetele:

Puidupingioperaator, tase 3 17.12.2017 ‐ 12.10.2021

Pehme mööbli valmistaja, tase 4 06.12.2018 ‐ 05.12.2023

Tisler, tase 4 11.06.2018 ‐ 12.10.2021

CNC puidutöötlemiskeskuse operaator, tase 4 17.05.2018 – 16.05.2023

Kutseeksamite ülevaade 2019. aastal koolide lõikes:

Eesti Mööblitootjate Liidu puiduerialade kutsekomisjoni koosseis

Kutsekomisjoni koosseisu kuuluvad: 1) Tööandjad: Siim Soomets – AS Antsla Inno; Tenno Teder – AS Standard; Harri Karjane – Helland Baltic OÜ; Marek Küünarpuu – AS Arens. 2) Koolitajad: Tarmo Kalmann – Astangu Rehabilitatsiooni keskuse puidutöö õppesuuna juht; Arvi Lokk – Võrumaa Kutsehariduskeskuse puidu valdkonna kutseõpetaja 3) Muud osapooled: Eneli Org – Eesti Mööblitootjate Liit, kutse andja

Liidu kontori asukoht Eesti Mööblitootjate Liidu kontor asub aadressile Pärnu mnt 160E, 11317, Tallinn (suurus 20,8 m²). Maja ümber tasuta parkimine. Leping lõpeb 31. oktoober 2024.a.

10


Raamatupidamise aastaaruanne

Bilanss(eurodes)

31.12.2019 31.12.2018 Lisa nr

Varad

Käibevarad

Raha 15 960 22 864 2

Nõuded ja ettemaksed 9 696 11 779 3

Varud 5 022 8 308

Kokku käibevarad 30 678 42 951

Põhivarad

Materiaalsed põhivarad 0 231 6

Kokku põhivarad 0 231

Kokku varad 30 678 43 182

Kohustised ja netovara

Kohustised

Lühiajalised kohustised

Võlad ja ettemaksed 7 696 3 915 7

Kokku lühiajalised kohustised 7 696 3 915

Kokku kohustised 7 696 3 915

Netovara

Sihtkapital/Osakapital nimiväärtuses 1 346 1 346

Reservid 128 128

Eelmiste perioodide akumuleeritud tulem 37 793 32 641

Aruandeaasta tulem -16 285 5 152

Kokku netovara 22 982 39 267

Kokku kohustised ja netovara 30 678 43 182

11


Tulemiaruanne(eurodes)

2019 2018 Lisa nr

Tulud

Liikmetelt saadud tasud 30 644 34 698

Annetused ja toetused 26 715 18 100 9

Tulu ettevõtlusest 41 16 323 10

Kokku tulud 57 400 69 121

Kulud

Sihtotstarbeliselt finantseeritud projektide otsesed kulud -20 247 -18 833 11

Mitmesugused tegevuskulud -26 795 -26 491 12

Tööjõukulud -22 291 -18 251 13

Põhivarade kulum ja väärtuse langus -231 -396

Muud kulud -4 123 0

Kokku kulud -73 687 -63 971

Põhitegevuse tulem -16 287 5 150

Intressitulud 2 2

Aruandeaasta tulem -16 285 5 152

12


Rahavoogude aruanne(eurodes)

2019 2018 Lisa nr

Rahavood põhitegevusest

Põhitegevuse tulem -16 287 5 150

Korrigeerimised

Põhivarade kulum ja väärtuse langus 231 132

Kokku korrigeerimised 231 132

Põhitegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus 2 082 485

Varude muutus 3 286 1 568

Põhitegevusega seotud kohustiste ja ettemaksete muutus 3 782 -10 935

Laekunud intressid 2 1

Kokku rahavood põhitegevusest -6 904 -3 599

Kokku rahavood -6 904 -3 599

Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses 22 864 26 463 2

Raha ja raha ekvivalentide muutus -6 904 -3 599

Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus 15 960 22 864 2

13


Netovara muutuste aruanne(eurodes)

Kokku netovara

Sihtkapital/ Osakapital

nimiväärtuses/

Reservkapital

Reservid Akumuleeritud tulem

31.12.2017 1 346 128 32 641 34 115

Aruandeaasta tulem 0 0 5 152 5 152

31.12.2018 1 346 128 37 793 39 267

Aruandeaasta tulem 0 0 -16 285 -16 285

31.12.2019 1 346 128 21 508 22 982

14


Raamatupidamise aastaaruande lisad

Lisa 1 Arvestuspõhimõtted

Üldine informatsioon

MTÜ Eesti Mööblitootjate Liidu 2019. aasta raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas Eesti Finantsaruandluse standardiga.

Eesti Finantsaruandluse standardi põhinõuded on kehtestatud Eesti Vabariigi raamatupidamise seaduses, mida täiendavad

Raamatupidamise Toimkonna poolt välja antud juhendid. Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on lähtutud soetusmaksumuse

printsiibist, välja arvatud juhtudel, mida on kirjeldatud alljärgnevates arvestuspõhimõtetes.

Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud eurodes.

Raha

Raha ja selle ekvivalentidena kajastatakse rahavoogude aruandes kassas olevat sularaha, arvelduskontode jääke (v.a. arvelduskrediit),

kuni 3-kuulisi tähtajalisi deposiite ning paigutusi rahaturufondidesse ja muudesse ülilikviidsetesse fondidesse, mis

investeerivad instrumentidesse, mis individuaalselt vastavad raha ja raha ekvivalendi mõistele. Arvelduskrediiti kajastatakse bilansis lühiajaliste

laenukohustuste koosseisus.

Nõuded ja ettemaksed

Nõuetena ostjate vastu kajastatakse tavapärase äritegevuse käigus tekkinud lühiajalisi nõudeid. Nõudeid ostjate vastu kajastatakse

korrigeeritud soetusmaksumuses (s.o nominaalväärtus miinus tagasimaksed ning vajadusel tehtavad allahindlused). Nõuete allahindlust

kajastatakse, kui esineb objektiivseid tõendeid selle kohta, et kõik nõuete summad ei laeku vastavalt nõuete esialgsetele

lepingutingimustele. Asjaoludeks, mis viitavad võimalikule nõuete väärtuse langusele, on võlgniku pankrot või olulised finantsraskused

ning maksetähtaegadest mittekinnipidamine. Individuaalselt oluliste nõuete väärtuse langust (st. vajadust allahindluseks) hinnatakse iga ostja

kohta eraldi, lähtudes eeldatavasti tulevikus laekuvate summade nüüdisväärtusest. Selliste nõuete puhul, mis ei ole individuaalselt olulised

ja mille suhtes ei ole otseselt teada, et nende väärtus oleks langenud, hinnatakse väärtuse langust kogumina, arvestades eelmiste

aastate kogemust laekumata jäänud nõuete osas. Ebatõenäoliselt laekuvate nõuete allahindlussumma on vahe nende nõuete

bilansilise väärtuse ja tulevaste rahavoogude nüüdisväärtuse vahel, kasutades sisemise intressimäära meetodit. Nõuete bilansilist väärtust

vähendatakse ebatõenäoliselt laekuvate nõuete allahindlussumma võrra ning kahjum allahindlusest kajastatakse kasumiaruandes mitmesuguste

tegevuskuludena. Kui nõue loetakse lootusetuks, kantakse nõue ja tema allahindlus bilansist välja. Varem alla hinnatud ebatõenäoliste

nõuete laekumist kajastatakse ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kulu vähendamisena.

Materiaalsed ja immateriaalsed põhivarad

Materiaalseks põhivaraks loetakse ettevõtte enda majandustegevuses kasutatavaid varasid kasuliku tööeaga üle ühe aasta ja

maksumusega alates 640 eurot. [Varad, mille kasulik tööiga on üle 1 aasta, kuid mille soetusmaksumus on alla 640 eurot, kajastatakse

kuni kasutusele võtmiseni väheväärtusliku inventarina (varudes) ja vara kasutuselevõtmise hetkel kantakse kulusse. Kuludesse kantud

väheväärtuslike inventaride üle peetakse arvestust bilansiväliselt.] Materiaalne põhivara võetakse algselt arvele tema soetusmaksumuses, mis

koosneb ostuhinnast (k.a tollimaks ja muud mittetagastatavad maksud) ja otseselt soetamisega seotud kulutustest, mis on vajalikud

vara viimiseks tema tööseisundisse ja –asukohta. Materiaalset põhivara kajastatakse bilansis tema soetusmaksumuses, millest on maha arvatud

akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Kapitalirendile võetud materiaalse põhivara arvestus toimub

sarnaselt ostetud põhivaraga.

Materiaalse põhivara objektile tehtud hilisemad väljaminekud kajastatakse põhivarana, kui on tõenäoline, et ettvõte saab varaobjektiga seotud

tulevast majanduslikku kasu ning varaobjekti soetusmaksumust saab usaldusväärselt mõõta. Muid hooldus- ja remondikulusid kajastatakse

kuluna nende toimumise momendil. Amortisatsiooni arvestamisel kasutatakse lineaarset meetodit. Amortisatsioonimäär määratakse igale

põhivara objektile eraldi, sõltuvalt selle kasulikust tööeast. Olulise lõppväärtusega varaobjektide puhul amortiseeritakse kasuliku eluea

jooksul kulusse ainult soetusmaksumuse ja lõppväärtuse vahelist amortiseeritavat osa. Juhul kui materiaalse põhivara objekt koosneb üksteisest

eristatavatest komponentidest, millel on erinevad kasulikud eluead, võetakse need komponendid raamatupidamises arvele

eraldi varaobjektidena ning määratakse vastavalt nende kasulikule elueale eraldi amortisatsiooninormid.

Amortisatsioonimäärade vahemikud on materiaalse põhivara gruppidele järgmised:

- Ehitised ja rajatised 3-5%

- Tootmisseadmed 8-10%

- Muud masinad ja seadmed 10-20%

- Muu inventar ja IT seadmed 20-30%

Piiramata kasutuseaga objekte (maa, püsiva väärtusega kunstiteosed, muuseumieksponaadid ja raamatud) ei amortiseerita. Amortisatsiooni

15


arvestamist alustatakse hetkest, mil vara on kasutatav vastavalt juhtkonna poolt plaanitud eesmärgil ning lõpetatakse kui lõppväärtus

ületab bilansilist jääkmaksumust, vara lõpliku eemaldamiseni kasutusest või ümberklassifitseerimisel “müügiootel põhivaraks”. Igal

bilansipäeval hinnatakse kasutatavate amortisatsioonimäärade, amortisatsioonimeetodi ning lõppväärtuse põhjendatust.

Juhul kui põhivara kaetav väärtus (s.o kõrgem kahest järgnevast näitajast: vara õiglane väärtus (miinus müügikulutused) või vara

kasutusväärtus) on väiksem tema bilansilisest jääkmaksumusest, on materiaalse põhivara objektid alla hinnatud nende kaetavale

väärtusele. [Laenukasutuse kulutused (näiteks intressid), mis on seotud materiaalse põhivara ehitusega, kapitaliseeritakse antud objekti

soetusmaksumuses perioodi jooksul, mis on vajalik vara otstarbekohasesse kasutusvalmidusse viimiseks. Muid laenukasutuse

kulutusi kajastatakse tekkeperioodil kuluna. / Laenude intressikulusid põhivara soetusmaksumuses ei kapitaliseerita.] Materiaalse

põhivara kajastamine lõpetatakse vara võõrandamise korral või olukorras, kus vara kasutamisest või müügist ei eeldata enam

majanduslikku kasu. Kasum või kahjum, mis on tekkinud materiaalse põhivara kajastamise lõpetamisest, kajastatakse kasumiaruandes muude

äritulude või muude ärikulude real. Materiaalse põhivara objektid, mis väga tõenäoliselt müüakse lähema 12 kuu jooksul,

klassifitseeritakse ümber müügiootel põhivaraks.

Põhivarade arvelevõtmise alampiir 650 eurot

Finantskohustised

Kõik finantskohustused (võlad hankijatele, võetud laenud, viitvõlad, väljastatud võlakirjad ning muud lühi- ja pikaajalised

võlakohustused) võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, mis sisaldab ka kõiki soetamisega otseselt kaasnevaid kulutusi.

Edasine kajastamine toimub korrigeeritud soetusmaksumuse meetodil (v.a edasimüügi eesmärgil soetatud finantskohustused ning

negatiivse õiglase väärtusega tuletisinstrumendid, mida kajastatakse nende õiglases väärtuses. Lühiajaliste finantskohustuste korrigeeritud

soetusmaksumus on üldjuhul võrdne nende nominaalväärtusega, mistõttu lühiajalisi finantskohustusi kajastatakse bilansis maksmisele

kuuluvas summas. Pikaajaliste finantskohustuste korrigeeritud soetusmaksumuse arvestamiseks võetakse nad algselt arvele saadud

tasu õiglases väärtuses (millest on maha arvatud tehingukulutused), arvestades järgnevatel perioodidel kohustustelt intressikulu kasutades

sisemise intressimäära meetodit. Finantskohustus liigitatakse lühiajaliseks, kui selle tasumise tähtaeg on kaheteist kuu jooksul alates

bilansikuupäevast; või kontsernil pole tingimusteta õigust kohustise tasumist edasi lükata rohkem kui 12 kuud pärast bilansikuupäeva.

Laenukohustusi, mille tagasimakse tähtaeg on 12 kuu jooksul bilansipäevast, kuid mis refinantseeritakse pikaajaliseks pärast bilansipäeva, kuid

enne aastaaruande kinnitamist, kajastatakse lühiajalistena. Samuti kajastatakse lühiajalistena laenukohustusi, mida laenuandjal oli

õigus bilansipäeval tagasi kutsuda laenulepingus sätestatud tingimuste rikkumise tõttu.

Eraldised ja tingimuslikud kohustised

Eraldis kajastatakse juhul, kui ettevõttel lasub enne bilansipäeva toimunud kohustavast sündmusest tulenevalt juriidiline või faktiline kohustus,

kohustuse realiseerumine on tõenäoline ja selle summat on võimalik usaldusväärselt mõõta. Muud võimalikud või eksisteerivad kohustused,

mille realiseerumine ei ole tõenäoline või millega kaasnevate kulutuste suurust ei ole võimalik piisava usaldusväärsusega hinnata,

on avalikustatud aastaaruande lisades tingimuslike kohustustena.

Annetused ja toetused

Sihtfinantseerimine

Sihtfinantseerimist kajastatakse tuluna nendes perioodides, mil leiavad aset kulud, mille kompenseerimiseks sihtfinantseerimine on mõeldud.

Sihtfinantseerimine, mida saadakse eelmistel perioodidel tekkinud kulude eest või millega ei kaasne täiendavaid tulevikku suunatud tingimusi,

kajastatakse tuluna perioodis, millal sihtfinantseerimine aset leidis. Sihtfinantseerimist ei kajastata tuluna enne, kui eksisteerib piisav kindlus,

et ettevõte vastab sihtfinantseerimisega seotud tingimustele ja sihtfinantseerimine laekub. Sihtfinantseerimisega kaasnevaid võimalikke

kohustusi kajastatakse aruandes eraldiste või tingimuslike kohustustena. Mitterahalisel sihtfinantseerimisel võetakse saadud vara bilansis arvele

tema õiglases väärtuses ning samas summas kajastatakse bilansis kohustusena tulevaste perioodide tulu sihtfinantseerimisest. Saadud

vara amortiseeritakse kulusse ja sihtfinantseerimise kohustus tulusse saadud vara järelejäänud kasuliku eluea jooksul. Tegevuskulude

sihtfinantseerimisel kajastatakse tulu sihtfinantseerimisest proportsionaalselt sellega seonduvate kuludega. Kasumiaruandes kajastatakse

kompenseeritavat kulu ja saadud toetust mõlemaid eraldi. Netomeetotil kajastatakse saadud sihtfinantseerimise tulu vastava kulu

vähendusena. Sihtfinantseerimisega seonduvad tulud ja kulud kajastatakse kasumiaruandes kirjetel “Muud äritulud/muud ärikulud” (eraldi kirjetel

“Sihtfinantseerimise tulu/kulu”).

Tulud

Tulude arvestus

Tulu kaupade müügist kajastatakse saadud või saadaoleva tasu õiglases väärtuses, võttes arvesse kõiki tehtud allahindlusi ja soodustusi.

Tulu kaupade müügist kajastatakse siis, kui kõik olulised omandiga seotud riskid on läinud üle müüjalt ostjale, müügitulu ja tehinguga seotud

kulu on usaldusväärselt määratav ning tehingust saadava tasu laekumine on tõenäoline. Tulu teenuse müügist kajastatakse teenuse

osutamise järel, või juhul kui teenus osutatakse pikema ajaperioodi jooksul, siis lähtudes valmidusastme meetodist.

Liitumistasud

Liitumistasud kajastatakse tuluna perioodi jooksul, mil kliendid eeldatavalt liitumisega seotud teenust tarbivad. Juhul, kui teenuse müügi periood

ei ole lepingus fikseeritud, kajastatakse liitumistasu tuluna liitumisega seoses tehtud investeeringute kasuliku eluea jooksul.

Intressitulu [litsentsitasusid] kajastatakse siis, kui tulu laekumine on tõenäoline ja tulu suurust on võimalik usaldusväärselt hinnata. Intressitulu

16


kajastatakse kasutades vara sisemist intressimäära, välja arvatud juhtudel, kui intressi laekumine on ebakindel. Sellistel juhtudel arvestatakse

intressitulu kassapõhiselt. [Tulu litsentsitasudest kajastatakse tekkepõhiselt, võttes arvesse lepingu tingimusi Juhul kui bilansipäeval ületab

ostjale esitatud vahearvete summa projektile tehtud kulutused ja sellele vastava tuluosa, kajastatakse vahe bilansis lühiajalise kohustuse

real „Võlad ja ettemaksed“[/“Ettemakstud pikaajaliste teenustööde tulud” /“Muud ettemakstud tulevaste perioodide tulud”]. Juhul kui

ostjale esitatud vahearvete summa on väiksem kui projektile tehtud kulutused ja sellele vastav tuluosa, kajastatakse

vahe bilansis real „Nõuded ja ettemaksed“.

Seotud osapooled

MTÜ Eesti Mööblitootjate Liidu aastaaruande koostamisel on loetud seotud osapoolteks:

- omanikke/liikmete (emaettevõte ning emaettevõtet kontrollivad või selle üle olulist mõju omavad isikud));

- tegev- ja kõrgemat juhtkonda;

- eespool loetletud isikute lähedasi pereliikmeid ja nende poolt kontrollitavaid või nende olulise mõju all olevaid ettevõtteid.

Lisa 2 Raha(eurodes)

31.12.2019 31.12.2018

Arvelduskontod 15 960 22 864

Kassa

Kokku raha 15 960 22 864

Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed(eurodes)

31.12.2019 12 kuu jooksul

Nõuded ostjate vastu 9 180 9 180

Ostjatelt laekumata

arved9 481 9 481

Ebatõenäoliselt

laekuvad nõuded-301 -301

Maksude ettemaksed ja

tagasinõuded315 315

Ettemaksed 201 201

Kokku nõuded ja

ettemaksed9 696 9 696


Nõuded ostjate vastu 11 577 11 577

Ostjatelt laekumata

arved11 577 11 577

Ettemaksed 202 202

Kokku nõuded ja

ettemaksed11 779 11 779

17


Lisa 4 Varud(eurodes)

31.12.2019 31.12.2018

Valmistoodang 5 022 8 308

Raamatud 5 022 8 308

Kokku varud 5 022 8 308

Lisa 5 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad(eurodes)

31.12.2019 31.12.2018

Ettemaks Maksuvõlg Ettemaks Maksuvõlg

Käibemaks 0 0 0 1 157

Üksikisiku tulumaks 0 844 0 54

Sotsiaalmaks 0 1 681 0 264

Kohustuslik kogumispension 0 89 0 16

Töötuskindlustusmaksed 0 112 0 19

Ettemaksukonto jääk 315 0

Kokku maksude ettemaksed ja maksuvõlad 315 2 726 0 1 510

18


Lisa 6 Materiaalsed põhivarad(eurodes)

Kokku

Arvutid ja

arvutisüsteemid

31.12.2017

Soetusmaksumus 1 981 1 981

Akumuleeritud kulum -1 354 -1 354

Jääkmaksumus 627 627

Amortisatsioonikulu -396 -396

31.12.2018



Jääkmaksumus 231 231

Amortisatsioonikulu -231 -231

31.12.2019



Jääkmaksumus 0 0

19


Lisa 7 Võlad ja ettemaksed(eurodes)


Võlad tarnijatele 1 473 1 473

Võlad töövõtjatele 2 872 2 872

Maksuvõlad 2 726 2 726

Muud võlad 0 0

Muud viitvõlad 0 0

Saadud ettemaksed 72 72

Muud saadud ettemaksed 72 72

Lühiajalised eraldised: Klastri EU41530

projekt553 553

Kokku võlad ja ettemaksed 7 696 7 696


Võlad tarnijatele 402 402

Võlad töövõtjatele 966 966

Maksuvõlad 1 510 1 510

Muud võlad 384 384

Muud viitvõlad 384 384

Saadud ettemaksed 100 100

Muud saadud ettemaksed 100 100

Lühiajalised eraldised: Klastri EU41530

projekt553 553

Kokku võlad ja ettemaksed 3 915 3 915

Lisa 8 Võlad töövõtjatele(eurodes)

31.12.2019 31.12.2018

Töötasude kohustis 2 445 717

Puhkusetasude kohustis 427 249

Kokku võlad töövõtjatele 2 872 966

20


Lisa 9 Annetused ja toetused(eurodes)

2019 2018

Sihtfinantseerimine: Kutseomistamisefond 26 715 18 100

Kokku annetused ja toetused 26 715 18 100

sh eraldis riigieelarvest 8 800 7 300

sh eraldis kohaliku omavalitsuse eelarvest 0 10 800

SA KUTSEKODA Kutseeksami toetus 700 0

Tulud teenustest 17 215 0

Lisa 10 Tulu ettevõtlusest(eurodes)

2019 2018

Raamatute müük 41 1 925

IMM 2019 Cologne 0 14 398

Kokku tulu ettevõtlusest 41 16 323

Tasuta on antud õpilastele üle 175 raamatut laos olnud varudest, kokku summas 3267,25 eurot. Seega on ettevõtluse tulem -3245 eurot.

Lisa 11 Sihtotstarbeliselt finantseeritud projektide otsesed kulud(eurodes)

2019 2018

Transpordikulud 1 640 899

Mitmesugused bürookulud 157 35

Lähetuskulud 228 198

Tööjõukulud 16 815 10 902

Kutsetunnistused 487 376

Muud 920 6 423

Kokku sihtotstarbeliselt finantseeritud projektide

otsesed kulud20 247 18 833

21


Lisa 12 Mitmesugused tegevuskulud(eurodes)

2019 2018

Üür ja rent 4 072 3 438

Mitmesugused bürookulud 657 575

Lähetuskulud 791 3 087

Koolituskulud 99 0

Liikmemaksud teistele ühingutele 2 720 220

Muud kulud 5 933 7 011

Raamatupidamisteenused 4 209 2 516

Juriidilised kulud, lepingutasud, viivised lepingutelt 6 911 5 466

Majandustarkvara rent 0 989

Koosoleku kulud 0 54

Kodulehe kulud 339 415

Esinduskulud 0 154

Erisoodustusega seotud kulud 262 1 425

Konverentsi kulud 0 938

Isikliku auto kasutamise kompensatsioon 501 203

Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded 301 0

Kokku mitmesugused tegevuskulud 26 795 26 491

Lisa 13 Tööjõukulud(eurodes)

2019 2018

Palgakulu 16 866 22 018

Sotsiaalmaksud 5 425 7 134

Kokku tööjõukulud 22 291 29 152

Töötajate keskmine arv taandatuna täistööajale 1 1

Lisa 14 Seotud osapooled(eurodes)

Liikmete arv majandusaasta lõpu seisuga

31.12.2019 31.12.2018

Juriidilisest isikust liikmete arv 42 46

Tegev- ja kõrgemale juhtkonnale arvestatud tasud ja

muud olulised soodustused

2019 2018

Arvestatud tasu 29 638 22 018

Documents

MAJANDUSAASTA ARUANNE€¦ · Kutsehariduskeskus, Valgamaa Kutseõppekeskus, Pärnumaa Kutsehariduskeskus ja Viljandi Kutseõppekeskus. Aasta jooksul laekus 5 liikmeskonnast väljaastumise