MAK 2030 algatamise majandusvaldkonna alamtöörühma … · 2018-08-22 · Riigimetsast on tehtud keskkonnakaitse doonor..... 41 JAANUS AUNI LISANDUNUD PROBLEEM 1 ..... 41 Amortiseerunud

1

MAK 2030 algatamise majandusvaldkonna

alamtöörühma probleemide kaardistus

I TÖÖRÜHMAS KONSENSUSLIKULT SÕNASTATUD PROBLEEMID ...................................................................... 4

LINDA-MARI VÄLI PROBLEEM NR. 1 ............................................................................................................................ 4 Praeguse arengukava maksimaalne raiemaht, puistute vanuseline ja puuliigiline jagunemine ei taga

tööstusele pikaajalist ühtlast puidukasutust ................................................................................................. 4 LINDA-MARI VÄLI PROBLEEM NR. 4 ............................................................................................................................ 5

Eesti metsade tervislikku seisundit ohustab juurepessu levik, mis langetab puidu väärtust. ........................ 5 LINDA-MARI VÄLI PROBLEEM NR. 5 ............................................................................................................................ 6

Piirangute õiglase hüvitamise meetmed ei ole olnud piisavad ...................................................................... 6 RENE TAMMISTU PROBLEEM NR. 1 ............................................................................................................................. 7

Puudub ülevaade energiamajanduses tulevikus kasutatavast puiduressursist ja nõudlusest ....................... 7 RENE TAMMISTU PROBLEEM NR. 4 ............................................................................................................................. 8

Puudub ülevaade puiduenergeetika majanduslikest mõjudest ..................................................................... 8 TÖÖGRUPI POOLT LISATUD PROBLEEM NR. 1 ................................................................................................................. 8

Puidubilansi aluseks olevad andmeallikad puudulikud ning puidubilansi ja prognoosi koostamise osas

puudub riiklik valdkonna terviklik kaardistus ................................................................................................ 8 TÖÖGRUPI POOLT LISATUD PROBLEEM NR. 2 ................................................................................................................. 9

Puudub teadmine, mis ulatuses majanduspiiranguteta metsade pindala võib muutuda ............................. 9 MKM PROBLEEM NR 1........................................................................................................................................... 10

Võimalik raielimiidi sätestamise ülempiir ei paku piisavalt paindlikkust ning seetõttu võib jääda osa

ressurssi kasutamata ................................................................................................................................... 10 EESTI ERAMETSALIIT PROBLEEM NR 3 ........................................................................................................................ 10

Olemasolevate teede halb seisund takistab metsakasutust ........................................................................ 10 EESTI ERAMETSALIIT PROBLEEM NR 4 ........................................................................................................................ 11

Kraavivõrk erametsas hooldamata ............................................................................................................. 11 EESTI ERAMETSALIIT PROBLEEM NR 7 ........................................................................................................................ 13

Erametsade uuendamiseks ei jätku metsakultiveerimismaterjali ............................................................... 13 EESTI ERAMETSALIIT PROBLEEM NR 8 ........................................................................................................................ 13

Erametsad ei uuene okaspuuga................................................................................................................... 13 BERT RÄHNI PROBLEEM NR 1 ................................................................................................................................... 15

Puudub selge ja kõigile osapooltele teada olev poliitika või kokkulepe kolmandate isikute majanduslikuks

metsa kõrvalkasutuseks. .............................................................................................................................. 15 BERT RÄHNI PROBLEEM NR 2 ................................................................................................................................... 16

Puuduvad uuringud metsa nn kõrvalkasutuse majandusmõjudest ja selle võimalustest............................ 16 BERT RÄHNI PROBLEEM NR 5 ................................................................................................................................... 17

Eesti rahvusparkide metsa majandamist reguleerides ei arvestata piisavalt loodusel põhineva turismi ning

rekreatsiooni potentsiaali ning vajadusi. ..................................................................................................... 17 EMPL PROBLEEM NR 1 .......................................................................................................................................... 18

Metsaressursi kasutamine madalama tõhususega võrreldes teiste Euroopa metsarikaste riikidega ......... 18 EMPL PROBLEEM NR 2 .......................................................................................................................................... 19

Raiutava puidu madal kvaliteet vähendab Eesti tööstuse konkurentsivõimet ja metsaomaniku tulu ........ 19 EMPL PROBLEEM NR 3 .......................................................................................................................................... 20

Metsaomanikud ei ole kursis puidu turustamise piirangutega, mis tulenevad metsa sertifitseerimisest ... 20 EMPL PROBLEEM NR 4 .......................................................................................................................................... 21

Puuduvad uuringud looduskaitse otsestest ja kaudsetest kuludest ja tuludest. ......................................... 21 EMPL PROBLEEM NR 5 .......................................................................................................................................... 22

Metsamaterjali maanteetranspordi madal efektiivsus ............................................................................... 22

2

EMPL PROBLEEM NR 8 ............................................................................................. 23 Metsanduse potentsiaali maapiirkondades töökohtade loomiseks ei ole efektiivselt kasutatud ............... 23

EMPL PROBLEEM NR 9 .......................................................................................................................................... 24 Metsade majandamine ja metsade kaitsmine on ühes ministeeriumis....................................................... 24

JAANUS AUNI LISANDUNUD PROBLEEM 2 ................................................................................................................... 25 Metsaomandi killustumise (sh kaas- ja ühisomand) tõttu väheneb metsamajandamise aktiivsus ............. 25

JAANUS AUNI LISANDUNUD PROBLEEM 3 ................................................................................................................... 26 Metsade prügistamine ja risustamine tekitab lisaks visuaalsele reostusele, jäätmete kõrvaldamiskulule,

eluslooduse kahjustamisele, pinna- ja veereostuse ohule mh metsapõlengu ohu (puistu hävimisega

kaasnev majanduskahju) ............................................................................................................................. 26 RENE TAMMISTU LISANDUNUD PROBLEEM 1 ............................................................................................................... 27

Puudub ülevaade LULUCF määruse mõjust, muuhulgas puiduressursi kättesaadavusele .......................... 27 TÖÖRÜHMA POOLT LISATUD PROBLEEM 3 .................................................................................................................. 28

Metsatööstuse lisandväärtus on madal võrreldes Põhjamaadega. ............................................................ 28 LINDA-MARI VÄLI LISANDUNUD PROBLEEM NR 1 ......................................................................................................... 29

Ebaeetilised võtted kinnistute ja raieõiguse ostmisel ja kasutusvalduste seadmisel, mis on väga aktiivsed

ja pealetükkivad. Tagajärjeks see et metsaomanikud ei saa õiglast hinda. ................................................ 29

II PROBLEEMID, MIS EI SAAVUTANUD TÖÖRÜHMAS KONSENSUST................................................................ 30

EESTI ERAMETSALIIT PROBLEEM NR 1 ........................................................................................................................ 30 Raievanused piiravad efektiivset majandatavate metsade majandamist ................................................... 30

EESTI ERAMETSALIIT PROBLEEM NR 2 ........................................................................................................................ 31 Lageraie langi pindala piirang takistab metsade efektiivset majandamist. ................................................ 31

EESTI ERAMETSALIIT PROBLEEM NR 5 ........................................................................................................................ 32 Majandusmetsade (metsad, kus on lubatud raietegevus) tootmisvõime on alla oma potentsiaali ............ 32

EESTI ERAMETSALIIT PROBLEEM NR 6 ........................................................................................................................ 33 Metsade väetamine on keelatud. ................................................................................................................ 33

BERT RÄHNI PROBLEEM NR 3 ................................................................................................................................... 33 Eesti loodusel põhineva turismi mainet kahjustab intensiivistuv metsaraie. .............................................. 33

III PROBLEEMID, MIS ON TÖÖRÜHMA ESITATUD, KUID KÄSITLETUD TEISE PROBLEEMI ALL VÕI ÜHENDATUD

TEISE PROBLEEMIGA ...................................................................................................................................... 35

LINDA-MARI VÄLI PROBLEEM NR. 2 .......................................................................................................................... 35 Puidutooraine väljamüümise piirangu vajadus ........................................................................................... 35

LINDA-MARI VÄLI PROBLEEM NR. 3 .......................................................................................................................... 35 Loodusturismi sihttoetuste vajadus ............................................................................................................. 35

LINDA-MARI VÄLI PROBLEEM NR. 6 .......................................................................................................................... 35 Statistikat moonutab madalaboniteediliste ja kõrgeboniteediliste männikute koosesitamine .................. 35

JAANUS AUNI PROBLEEM NR. 1 ................................................................................................................................ 35 Metsaomandi koondumine kaotab maaomandi järjepidevuse ................................................................... 35

JAANUS AUNI PROBLEEM NR. 2 ................................................................................................................................ 37 Amortiseerunud maaparandussüsteemid erametsamaal vähendavad metsade tootlikkust ...................... 37

JAANUS AUNI PROBLEEM NR. 3 ................................................................................................................................ 37 Erametsade puuliigiline koosseis on muutunud majanduslikult väheväärtuslike puuliikide suunas raiesmike

vähese kultiveerimise ja hooldusraiete (valgustus) vähese teostamise tõttu.............................................. 37 JAANUS AUNI PROBLEEM NR. 4 ................................................................................................................................ 38

Okaspuu ressurss on erametsas pikas perspektiivis ebapiisav .................................................................... 38 JAANUS AUNI PROBLEEM NR. 5 ................................................................................................................................ 39

Energeetikas kasutatava puidu kasvav nõudlus .......................................................................................... 39 JAANUS AUNI PROBLEEM NR. 6 ................................................................................................................................ 39

Hakkpuidu impordi ja ekspordi statistika on puudulik ................................................................................. 39 RENE TAMMISTU PROBLEEM NR. 2 ........................................................................................................................... 40

Raiepiirangute seadmisest........................................................................................................................... 40

3

RENE TAMMISTU PROBLEEM NR. 3 .............................................................................. 40 Puudulik hakkpuidu impordi ja ekspordi statistika ...................................................................................... 40

BERT RÄHNI PROBLEEM NR 4 ................................................................................................................................... 41 Metsa kaitsealade piiranguvööndid ei kaitse piisavalt metsa, uuendusraie on kaitsealadel lubatud ja

kaitsealadel puudub täielik kevadine raierahu. ........................................................................................... 41 EMPL PROBLEEM NR 6 .......................................................................................................................................... 41

Metsamaa tootlikus on madal ..................................................................................................................... 41 EMPL PROBLEEM NR 7 .......................................................................................................................................... 41

Riigimetsast on tehtud keskkonnakaitse doonor ......................................................................................... 41 JAANUS AUNI LISANDUNUD PROBLEEM 1 ................................................................................................................... 41

Amortiseerunud teedevõrgustik erametsamaal .......................................................................................... 41

4

I Töörühmas konsensuslikult sõnastatud probleemid

Linda-Mari Väli probleem nr. 1 1. Probleemi sõnastus

Praeguse arengukava maksimaalne raiemaht, puistute vanuseline ja puuliigiline jagunemine ei taga tööstusele pikaajalist ühtlast puidukasutust

2. Probleemi kirjeldus

Praegusel hetkel on Eesti metsa- ja puidutööstusel kaks

tulevikustsenaariumit: (1) intensiivse kasutuse jätkumine

kuni ressursi kokku kuivamiseni umbes 30 aasta pärast,

mille tulemuseks on kohaliku tööstuse järsk kokku

tõmbumine või (2) jätkusuutliku puidukasutuse

planeerimine, mis omakorda tähendab praeguste

raiemahtude kahandamist. Nii Põhiseaduse kui

Metsaseaduse järgi peab Eesti riik majandama oma

loodusvarusid jätkusuutlikult, seepärast on EMA

hinnangul meie riigi otseste eesmärkidega kooskõlas just

jätkusuutliku puidukasutuse planeerimine. Männi hea

seismise tõttu on otstarbekas tõsta männi raiekriteeriume,

samuti on seoses kuusikute üleraiega mõistlik tõsta kuuse

raiekriteeriume. Optimaalse puidukasutuse saavutamiseks

tuleb luua majanduslikke meetmeid, mis võimaldavad hall-

lepikute senisest ulatuslikumat kasutuselevõttu.

Raiemahtude alandamine teenib samaaegu ka ökoloogilisi,

sotsiaalseid ja kliimaeesmärke.

3. Miks see on tähtis? Majandusliku jätkusuutlikkuse seisukohast oluline.

4. Kelle jaoks on see

probleem?

Riigi ja ühiskonna jaoks, ka metsa- ja puidutööstuse jaoks.

5. Kas tegu on

metsandusliku

probleemiga? Kus on

probleemi juured?

Tegu on metsandusliku probleemiga. Probleemi juuri võib

otsida süsteemi nihkumisest metsapõhiselt majandamiselt

turupõhisele majandamisele.

6. Mis faktid toetavad/ei

toeta probleemi

olemasolu?

K. Kama: https://heureka.postimees.ee/4478717/kaido-

kama-keskkonnakulg-kuidas-tekib-

metsastatistika?_ga=2.186202030.667255070.1526285927-

859618718.1516200628

R. Kuuba: http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c21-teadus/miks-

ministeerium-keeldub-diskussioonist-ja-rundab-praeguse-

metsapoliitika-kriitikuid/

Peeter Raidla:

https://maaelu.postimees.ee/3871143/raiepindala-kahaneb-

raiemaht-kasvab

Jaanus Auni probleemi nr 3 kirjeldus viitab samuti

kõnealusele probleemile: 25 aastastes erametsades okaspuu

enamusega puistud tööstuse vajaduse ning seonduva

puitkütuste tootmise ressursi (2015 kasutati energeetilistel

eesmärkidel kokku 7,1 mln tm) katmiseks pikas

perspektiivis sisuliselt puuduvad.

7. Kas probleem on

lahendatav

Jah

https://heureka.postimees.ee/4478717/kaido-kama-keskkonnakulg-kuidas-tekib-metsastatistika?_ga=2.186202030.667255070.1526285927-859618718.1516200628




http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c21-teadus/miks-ministeerium-keeldub-diskussioonist-ja-rundab-praeguse-metsapoliitika-kriitikuid/



5

8. Mis juhtub kui

probleemiga ei tegeleta?

Kohaliku metsa- ja puidutööstuse kokkutõmbumise

mõnekümne aasta perspektiivis. Kuna tegu on Eesti

kontekstis oluliste sektoritega, siis tuleks kindlasti eelistada

pigem tööstuse kontrollitud kahandamist ja stabiilset,

pidevat olemasolu suurte majanduslike tõusude ja languste

asemel.

9. Ümbersõnastamine

Algselt oli: Tööstuse seisukohast stabiilse puidukasutuse

tagamise vajadus

10. Otsus Probleemina sõnastatud.

11. Sotsiaali kommentaar EMPL jäi eriarvamusele probleemi sõnastuse "praeguse

arengukava maksimaalne raiemaht, puistute vanuseline ja

puuliigiline jagunemine ei taga tööstusele pikaajalist ühtlast

puidukasutust" osas. Põhjendusega: Tööstuse jaoks oluline

pikaajaline ressursi saadavus.

Linda-Mari Väli probleem nr. 4 1. Probleemi sõnastus Eesti metsade tervislikku seisundit ohustab juurepessu levik,

mis langetab puidu väärtust. 2. Probleemi kirjeldus

Puudub selge ülevaade palju kasutatakse juurepessu

tõrjevõtteid erametsades. Probleemi võivad võimendada

Valed töövõtted.

3. Miks see on tähtis? See on oluline, tagamaks metsade tootlikkust, mitmekesist

puidukasutust ja kestvustoodete valmistamist.


probleem?

Riigi majanduse, metsa- ja puidutööstuse ning

metsaomanike jaoks. Probleemiga vajalik tegeleda.

5. Kas tegu on

metsandusliku

probleemiga? Kus on

probleemi juured?

Tegu on metsandusliku probleemiga ning probleemi juuri

võib otsida sellest, et majandamisvõtete muutmisel ei ole

pikaajalisi mõjusid arvesse võetud.


toeta probleemi

olemasolu?

RMK V. Uri kändude juurimise uuring

https://www.rmk.ee/files/Aruande%20vorm%20K%C3%A

4ndude%20juurimine,%20V.%20Uri.pdf

M. Hanso:

https://www.researchgate.net/publication/237810881_Juure

pessu_levimisest_Eesti_metsades

http://mi.emu.ee/userfiles/instituudid/mi/MI/FSMU/1999/

mets_31-

16.pdf?kmi=TkKWraY%2BqX%2FbgH6oGzbXVfnYIs0

%3D

http://www.vooremaa.ee/saastlik-metsamajandus-muut-

voi-tegelikkus

7. Kas probleem on

lahendatav

Probleem on leevendatav ning pikas perspektiivis ka

lahendatav, aga ainult siis, kui sellega teadlikult tegeletakse.

Kuna Eesti metsamajandust ohustavad üha enam

intensiivmetsanduse tagajärjel vohava juurepessu

kahjustused kuusikutes ning ikka rohkem ka männikutes,

siis tuleb (1) keelata juurepessust nakatunud

kuuseraiesmikule uute kuusekultuuride istutamine, (2)

teostada kuusikutes ja pohlamännikutes raiet

https://www.rmk.ee/files/Aruande%20vorm%20K%C3%A4ndude%20juurimine,%20V.%20Uri.pdf

https://www.rmk.ee/files/Aruande%20vorm%20K%C3%A4ndude%20juurimine,%20V.%20Uri.pdf

https://www.researchgate.net/publication/237810881_Juurepessu_levimisest_Eesti_metsades

https://www.researchgate.net/publication/237810881_Juurepessu_levimisest_Eesti_metsades

http://mi.emu.ee/userfiles/instituudid/mi/MI/FSMU/1999/mets_31-16.pdf?kmi=TkKWraY%2BqX%2FbgH6oGzbXVfnYIs0%3D




http://www.vooremaa.ee/saastlik-metsamajandus-muut-voi-tegelikkus

http://www.vooremaa.ee/saastlik-metsamajandus-muut-voi-tegelikkus

6

õhutemperatuuri juures alla 0 kraadi celsiust, (3) hoiduda

monokultuursete puistute rajamisest ja (4) eelistada

hõredamat istutust ning hilisemat harvendust.1 Vastasel

juhul jätame järeltulevale põlvkonnale pessust tugevasti

kahjustatud majandusmetsad.

8. Mis juhtub kui


Kuuse- ja männipuidu kasutusvõimalused vähenevad,

peamiselt on mädanikust kahjustatud puitu võimalik

kasutada lühiealiste toodete valmistamiseks, mis ei aita

saavutada süsiniku sidumise eesmärke. Väheneb ka

varutava puidu kogus.

9. Ümbersõnastamine Oli: Juurepessi levikut tõkestavate meetmete vajadus.

10. Otsus Probleemina sõnastatud. Täiendatud L-M Väli ja M. Luiga

poolt


Piirangute õiglase hüvitamise meetmed ei ole olnud piisavad


Nn maadevahetus oleks lihtne kompenseeriv meede

eraomanikele, aidates vahetada sotsiaalselt või

ökoloogiliselt kõrgema väärtusega erametsatüki

majanduslikult samaväärse ning samas piirkonnas asuva

riigimetsa vastu, mis on sotsiaalses või ökoloogilises mõttes

vähem huvipakkuv. Süsteem vajaks kontrollmehhanismi,

välistamaks selle abil petturliku tulu teenimist, missuguse

võimaluse ärahoidmiseks saame kasutada meie mineviku

metsanduspoliitikast saadud korruptsioonimehhanismi

õppetundi.

3. Miks see on tähtis?


probleem?

5. Kas tegu on

metsandusliku

probleemiga? Kus on

probleemi juured?


toeta probleemi

olemasolu?

7. Kas probleem on

lahendatav

8. Mis juhtub kui


7


Oli: Maadevahetuse programmi taaselustamise vajadus

10. Otsus Probleemina sõnastatud. Martin Luiga kirjeldab kodutööna

uuesti uuendatud probleemi valguses

11. Sotsiaali kommentaar Käsitletud ka sots töörühmas „Piirangutest tulenevate

saamata jäänud tulu kompenseerimine metsaomanikele pole

sageli piisav või puudub üldse“. Võimalusel ühendada.

Rene Tammistu probleem nr. 1 1. Probleemi sõnastus

Puudub ülevaade energiamajanduses tulevikus kasutatavast puiduressursist ja nõudlusest


ENMAK 2030 taastuvenergia eesmärkide täitmiseks on

MAK seisukohalt oluline analüüsida energiapuidu ressursi

kättesaadavust ning kaardistada lahendused. ENMAK 2030

seab eesmärgiks 50%-lise taastuvenergia osakaalu a-ks

2030 sh. soojusmajanduses 80%, elektrimajanduses 50% ja

transpordis 10%. Selles kontekstis tuleks hinnata EL

regulatsioonide, ennekõike LULUCF mõju puiduressursi

kättesaadavusele ning selgitada kuidas hakatakse

rakendama LULUCFst tulenevaid piiranguid ja millised on

sellest piirangust tulenevad mõjud. Oluline oleks

kavandada abinõude väljatöötamist energeetikas kasutatava

puidu allikate osas. Näiteks elektriliinide alune võsa,

hooldusraiel metsa jääv ressurss, omanikuta veekogude

kallastel ressurss, kraavi- ja põlluääred. Teisalt aga on

oluline, et ressursi kasutus oleks maksimaalselt efektiivne,

mistõttu tuleks välistada ebatõhusat ressursikasutust nagu

näiteks puidu masspõletamine Narva elektrijaamades.


Energeetikasektor on suurimaid madalakvaliteedilise

ressursi kasutajaid Eestis ning selle roll kasvab. Pikemas

perspektiivis oleks oluline ressursi pikaajaline

kättesaadavus, luues väärtust kogu tarneahelas.


probleem?

Riigile, kes peab tagama taastuvenergia ja kliimaeesmärkide

täitmise. Energiatootjatele. Ressursi omanikele.

5. Kas tegu on

metsandusliku

probleemiga? Kus on

probleemi juured?

Jah. ENMAK 2030+ püstitab ambitsioonikad eesmärgid

taastuvenergeetikas. Oluline on analüüsida energiapuidu

ressursi kättesaadavust oleks, kavandada abinõude

väljatöötamist energeetikas kasutatava puidu allikate osas ja

tagada ressursi kasutus oleks maksimaalselt efektiivne


toeta probleemi

olemasolu?

7. Kas probleem on

lahendatav

Jah.

8. Mis juhtub kui


Võib sattuda ohtu riigi kliima- ja taastuvenergia eesmärkide

täitmine. Tehakse ebaoptimaalseid investeeringuid,

pärsitakse vajalikke investeeringuid, mis võtaks ressursi

8

kasutusele, alandaks tarbijale toasooja hinda, asendaks

tarbimises vene gaasi, looks väärtust ressursiomanikele.

9. Ümbersõnastamine Oli: Energiamajanduses kasutatava puiduressursi nõudlus

10. Otsus Probleem sõnastatud. LULUCF kohta koostatakse eraldi

teema

Rene Tammistu probleem nr. 4 1. Probleemi sõnastus

Puudub ülevaade puiduenergeetika majanduslikest mõjudest


Käesoleval hetkel puudub ülevaade, millisel määral

panustab puiduenergia Eesti tööhõivesse, millist mõju

avaldab sektor Eesti väliskaubanduse bilansile, milline on

mõju riigi maksutuludele, millist rolli mängib puiduenergia

energiajulgeolekus jms. Vastavad hinnangud Eestis on

tehtud kaudsetele meetoditele tuginedes ega ole täpsed.

3. Miks see on tähtis? Analüüs oleks aluseks poliitiliste otsuste tegemiseks


probleem?

Tööstusele ja otsustajatele

5. Kas tegu on

metsandusliku

probleemiga? Kus on

probleemi juured?

Tooraine kaudu seotud metsandusega.


toeta probleemi

olemasolu?

Käesoleval hetkel ongi faktilise info puudumine suurimaks

probleemiks.

7. Kas probleem on

lahendatav

Jah.

8. Mis juhtub kui


Mõjude hindamisel tehakse valearvestusi ning piiratud

infoväljas otsustamisega võivad kaasneda ka valed otsused.


Oli: Puiduenergia positiivsete mõjude hindamine

arengukava raames

10. Otsus Probleem sõnastatud

Töögrupi poolt lisatud probleem nr. 1 1. Probleemi sõnastus Puidubilansi aluseks olevad andmeallikad puudulikud ning

puidubilansi ja prognoosi koostamise osas puudub riiklik valdkonna terviklik kaardistus

2. Probleemi kirjeldus KAURil puudub aeg ja ressurss, puidubilansi koostamine on

projektipõhine. Puidubilansi koostamine peaks olema

riiklikult koordineeritud.

3. Miks see on tähtis? Puudub piisavalt hea ülevaade puidu kasutamisest,

teadmispõhisus, riigi võimekuse suurendamine

võimaldamaks andma täpsemaid hinnanguid.


probleem?

Turuosalised (investeeringute tegemiseks)

9

5. Kas tegu on

metsandusliku

probleemiga? Kus on

probleemi juured?

Osaliselt metsanduslik probleem, seotud statistikaga.


toeta probleemi

olemasolu?

Projektipõhine puidubilansi koostamine, põhineb

hinnangutel.

7. Kas probleem on

lahendatav

Jah

8. Mis juhtub kui


Ebaselgus puidu kasutamise ning puidu kasutamise

tulevikuprognooside osas



Töögrupi poolt lisatud probleem nr. 2 1. Probleemi sõnastus Puudub teadmine, mis ulatuses majanduspiiranguteta

metsade pindala võib muutuda 2. Probleemi kirjeldus Olemasolevas MAKis seatud kaitsealade miiniumumpiir

mitte maksimum. Samuti võib metsamaa minna kasutusest

välja raadamise tõttu. Tulenevalt puistute ebaühtlasest

jagunemisest ja vanemate puistute vähenemisest lageraiete

mahud vähenevad tulevikus. Mahtude vähenemine on

sots/maj mõjuga.

3. Miks see on tähtis? Tähtis metsatööstuse jaoks, et kavandada arenguid.


probleem?

Metsatööstuse ja ühiskonna jaoks.

5. Kas tegu on

metsandusliku

probleemiga? Kus on

probleemi juured?

Jah.


toeta probleemi

olemasolu?

Kaitsealuste piirangutega metsade pindala on suurenenud.

7. Kas probleem on

lahendatav

Jah

8. Mis juhtub kui


Ei kasuta võimalusi optimaalselt


10. Otsus Probleem sõnastatud.

11. Ökoloogia kommentaar Rangelt kaitstavate alade osakaal on seotud raieringi

pikkusega.

12. Sotsiaali kommentaar Käsitletud ka sots töörühmas „Puudub riigi pikaajaline

plaan majandatavate metsade, majanduspiirangutega

metsade ja rangelt kaitstavate metsade osakaalu kohta“.

Võimalusel ühendada.

10

MKM probleem nr 1 1. Probleemi sõnastus Võimalik raielimiidi sätestamise ülempiir ei paku piisavalt

paindlikkust ning seetõttu võib jääda osa ressurssi kasutamata 2. Probleemi kirjeldus Kui kehtestatakse iga aastane raielimiit, siis see võib pärssida

metsa ressursi ratsionaalset kasutamist. Võimalik, et mõnedel

aastate ei ole võimalik raiuda limiidi ulatuses metsa kuna

ilmastikuolud, maailmaturuhinnad vms ei võimalda seda.

3. Miks see on tähtis? Pärsib ressursi optimaalset kasutust


probleem?

Riigitulude jaoks, metsaomanike jaoks, metsatööstuse jaoks.

5. Kas tegu on

metsandusliku

probleemiga?

Kus on probleemi

juured?

Probleemi juured on metsamaterjali võimalikult efektiivse

kasutuse tagamises.


toeta probleemi

olemasolu?

2017 kehv ilm pärssis metsaraiet ja väljavedu. Samuti on

eelnevatel aastatel jäänud raiemaht alla lubatud limiidi

7. Kas probleem on

lahendatav

Jah. Lahenduseks oleks raielimiidi kehtestamine näiteks viie

aasta libiseva keskmisena. See aitab raiemahtusid suurendada

aastatel kui on head hinnad ja vähendada kui turg või ilmaolud

on kehvemad

8. Mis juhtub kui

probleemiga ei

tegeleta?

Jätkub senine ebaefektiivne lähenemine ning osa ressurssi

läheb ühiskonna jaoks kaotsi

9. Ümbersõnastamine Ümbersõnastatud. Algne sõnastus oli: Raielimiidi ülempiir ei

paku piisavalt paindlikkust ning seetõttu võib jääda osa

ressurssi kasutamata.


11. Ökoloogia

kommentaar

Seos ökoloogia valdkonna probleemiga „Rasketehnika

piirangute kehtestamise vajadus mullastiku ja alusmetsa

kaitseks“

12. Sotsiaali kommentaar Seotud esimese majandusvaldkonna teemaga „Praeguse

arengukava maksimaalne raiemaht, puistute vanuseline ja

puuliigiline jagunemine ei taga tööstusele pikaajalist ühtlast

puidukasutust“.

Eesti Erametsaliit probleem nr 3 1. Probleemi sõnastus Olemasolevate teede halb seisund takistab metsakasutust 2. Probleemi

kirjeldus

Nii era-, metsa-, valla- kui riigi kõrvalmaanteede olukord takistab

aastaringset metsakasutust.. Teed on tihti amortiseerunud või

raskevedusid mittevõimaldavad olukorras. Teed äärmiselt

olulised majandustegevuseks metsas, kuid samas loovad ka

teistele metsa kasutusvõimalustele taristu – loodusturism, korilus,

rekreatsioon, metsakaitse. Probleemne on teede hooldamine ja

parandamine seoses nimetatud tööde kulukuse ning teede aluse

maaomandi killustatusega. Teede rekonstrueerimine/hooldamine

nõuab hästitoimivat omanikevahelist ühistegevust.

11

3. Miks see on tähtis? Kvaliteetse teedevõrgustiku vähesus: 1) piirab metsa kasutamise

võimalusi (metsaressursile mitteligipääsemine ja/või

ülestöötamiskulude kasv pikeneva veodistantsi tõttu, metsale

piiratud ligipääs kõrvalkasutuseks); 2) võib soodustada

pinnasekahjustuste tekitamist (hoolimata tee puudumisest

metsamaterjali vedu nö jõuga).


probleem?

Metsaomanike jaoks, kellel puudub piisav juurdepääs

metsakinnistule. Metsa potentsiaali kasutamata jätmisel

metsatööstuse, aga laiemalt kogu Eesti majanduse probleem.

Samuti on probleemiks metsas igaüheõiguse hüvesid kasutada

soovijate jaoks.

5. Kas tegu on

metsandusliku

probleemiga?

Kus on probleemi

juured?

Jah

6. Mis faktid

toetavad/ei toeta

probleemi

olemasolu?

Erametsade infrastruktuuri uuringu (Mikk Link, 2014.

Kättesaadav: http://www.eramets.ee/wp-

content/uploads/2013/01/erametsade_infrastruktuuri_uuring.pdf)

järgi on kolmandik metsi teede mõjutsoonist väljas.

Era ja vallateede tihedus on ühiselt 11,6 m/ha metsamaa kohta.

Lõuna-Soomes on metsateede tihedus 10,5 m/ha. Optimaalne

võiks olla 12,9 m/ha veoautole sobilikku metsateed ning lisaks 3,2

m/ha tavalist teed.

Teede ehitamine, rekonstrueerimine ning uuendamine on kulukas

(2014.a. koostatud infrastruktuuri uuringu kohaselt maksab teede

rekonstrueerimine keskeltläbi 30 000 eur/km ning uuendamine 14

000 eur/km).

7. Kas probleem on

lahendatav

Jah (toetusmeetmed, metsaühistute tegevus)

8. Mis juhtub kui

probleemiga ei

tegeleta?

Piisava juurdepääsu tõttu jääb mittemajandavatel metsaomanditel

puistute tootlikkuse potentsiaal saavutamata ning seonduv

majanduslik tulu ühiskonnal saamata.

9. Ümbersõnastamine Ümbersõnastatud. Algne sõnastus oli: Teede halb seisund takistab

metsamaterjali vedu

10. Otsus Probleem sõnastatud. Täiendatud M. Link ja J. Aun poolt

11. Ökoloogia

kommentaar

Seotud ökoloogia probleemidega „Metsakuivendusel on tugev

negatiivne mõju märgadele metsa- ja sookooslustele,

veeelustikule, kaldakooslustele ning see hoogustab

kliimamuutusi“, „Metsade vooluveekogude ökoloogiline seisund

on halb“ ja „Taristu olem ja efektiivsem haldus ning planeerimine

(teed, veed, raied)“. Arvestada ökoloogia aspekte.

12. Sotsiaali

kommentaar

Käsitletud ka sotsiaali töörühmas taristut laiemalt

Eesti Erametsaliit probleem nr 4 1. Probleemi sõnastus Kraavivõrk erametsas hooldamata

12

2. Probleemi

kirjeldus

Puudulik kuivendus märgades kasvukohtades takistab metsa

kasvu. Eriti oluline on kraavide roll lageraiejärgselt kui põhjavee

tase võib tõusta kuni 38 cm, mis omakorda takistab uue

metsapõlve rajamist. Suur osa kraave on Maaparandussüsteemide

Registris registreerimata ja enamus registreeritud kraave on

rajatud 1965-1985 ehk amortiseerunud, tagasihoidlik on

ühistegevus kraavide uuendamisel ja korrashoiul2.

Metsamaaparanduse süsteemne toetamine erametsamaal

võimaldaks oluliselt tõsta majandusmetsade tootlikkust.

3. Miks see on tähtis? Puistute tootlikkus väheneb


probleem?

Metsaomanikud ja riik

5. Kas tegu on

metsandusliku

probleemiga?

Kus on probleemi

juured?

Jah. Metsanduslik probleem kui puistute tootlikkus madal. Eestis

ületab sademete hulk summaarse aurustumise3.

6. Mis faktid

toetavad/ei toeta

probleemi

olemasolu?

Eestis on sooviku- (ehk soostunud), soo-, kõdusoo- ja rabastuvaid

metsi kokku 814 700 ha ehk 35,5% metsadest4. Suur osa

kuivenduskraave on Maaparandussüsteemide Registris

registreerimata ja enamus registreeritud kraave on rajatud 1965-

1985 ehk amortiseerunud, tagasihoidlik on ühistegevus kraavide

uuendamisel ja korrashoiul5.

7. Kas probleem on

lahendatav

Jah (ühistegevuse arendamine, olemasoleva kraavivõrgu

korrastamise toetamine jms.)

8. Mis juhtub kui

probleemiga ei

tegeleta?

Puistute tootlikkus väheneb.

9. Ümbersõnastamine Ei.

10. Otsus Probleemina sõnastatud. M. Link ja J. Aun ühendasid punkti alla

J. Auni probleemi nr 2

11. Ökoloogia

kommentaar

Seotud ökoloogia probleemidega „Metsakuivendusel on tugev

negatiivne mõju märgadele metsa- ja sookooslustele,

veeelustikule, kaldakooslustele ning see hoogustab

kliimamuutusi“, „Metsade vooluveekogude ökoloogiline seisund

on halb“ ja „Taristu olem ja efektiivsem haldus ning planeerimine

(teed, veed, raied)“. Arvestada ökoloogia aspekte.

12. Sotsiaali

kommentaar

Käsitletud ka sotsiaali töörühmas taristut laiemalt

2 Erametsade infrastruktuuri uuring 2014 http://www.eramets.ee/wp-

content/uploads/2013/01/erametsade_infrastruktuuri_uuring.pdf 3 http://entsyklopeedia.ee/artikkel/eesti_kliima 4 Tabel 1.2.8 http://www.keskkonnaagentuur.ee/sites/default/files/mets2016_08.09.pdf 5 Erametsade infrastruktuuri uuring 2014 http://www.eramets.ee/wp-

content/uploads/2013/01/erametsade_infrastruktuuri_uuring.pdf

13

Eesti Erametsaliit probleem nr 7 1. Probleemi sõnastus Erametsade uuendamiseks ei jätku metsakultiveerimismaterjali 2. Probleemi

kirjeldus

Istutamiseks ei jätku piisavalt taimi.

3. Miks see on tähtis? Erametsad jäävad uuendamata


probleem?


5. Kas tegu on

metsandusliku

probleemiga?

Kus on probleemi

juured?

Jah

6. Mis faktid

toetavad/ei toeta

probleemi

olemasolu?

Omakasvatatud taimi Eestis 2017 aastal erametsade

uuendamiseks nappis ning seetõttu toodi naaberriikidest lisaks 4,1

miljonit taime. Eestisse toodud taimede seas olid ka meilt

väljaviidud puuseemnetest teistes liikmesriikides kasvatatud

taimed. Populaarseim sisseveoartikkel oli paljasjuurne kuusetaim,

mis moodustas kõigist imporditud metsataimedest 66%.

7. Kas probleem on

lahendatav

Jah

8. Mis juhtub kui

probleemiga ei

tegeleta?

Metsad uuenevad looduslikult majanduslikult vähemtähtsamate

liikidega.

9. Ümbersõnastamine Ümbersõnastud. Algne sõnastus oli: Metsakultiveerimismaterjali

ei jätku

10. Otsus Probleem sõnastatud. Täiendatud M. Parve andmetega

metsauuendusest

11. Sotsiaali

kommentaar

Probleem on olemas ja vaja teemaga tegeleda.

Eesti Erametsaliit probleem nr 8 1. Probleemi sõnastus Erametsad ei uuene okaspuuga 2. Probleemi

kirjeldus Taasiseseisvunud vabariigi ajal on raiutud erametsamaadel

toimunud looduslik uuenemine peamiselt lehtpuudega,

okaspuu noorendikud moodustavad vaid 15,6%. Tagamaks

puidutööstuse konkurentsivõime pikaajaliselt tuleb

metsauuendusse investeerida teadlikult ja senisest oluliselt

rohkem. Metsa uuendamisel on vajalik samaväärne taastamine.

Aastal 2013 moodustas erametsamaa lageraie pindalast toetustega

istutatud metsamaa 4% ja kogu erametsamaal taastati istutusega

lageraiealadest 13%. Metsauuendamise teatamise kohustust alates

aastast 2014 enam pole ja seetõttu puuduvad hilisema perioodi

kohta planeeritud metsauuenduse andmed. Eestis kokku kasutati

2016. aastal metsade uuendamiseks ja metsastamiseks 28,9

miljonit metsataime, sellest 8,7 miljonit erametsas ja 20,2 miljonit

riigimetsas. Metsanduse arengukava näeb ette, et aastaks 2020

peavad erametsaomanikud uuendama 40% uuendusraie aladest

istutamise ja/või külviga. Istutamiseks on vaja 11,7 miljonit

metsataime aastas. Juhul, kui Eestisse sisse toodud metsataimede

14

kogus asendada Eestis toodetava koguste hulka, on vajalik juurde

kasvatada ligikaudu viis miljonit metsataime. Noorendike

hooldust tehti Euroopa Liidu poolt rahastatava toetuse abil

2007-2015 kokku 24 620 ha, mis moodustab 13% noorendike

pindalast välja pool riigimetsamaad. Nt Soomes leiti metsamajandamise 100 aasta stsenaariumide

modelleerimisel, et lähtudes tänasest metsaressursi struktuurist

peab metsamajandamise fookus olema uuendamisel ja noorte

puistute hooldusel kui eesmärgiks on pikaajaliselt tagada ja

suurendada metsade tootlikkust. Intensiivsetes

metsamajandamise stsenaariumides on võimalik raiemaht 40%

suurem kui tänane raiemaht.

3. Miks see on tähtis? Metsamaa tootlikkuse potentsiaal jääb piisavalt kasutamata


probleem?

Metsaomanikud, metsatööstus ja riik

5. Kas tegu on

metsandusliku

probleemiga?

Kus on probleemi

juured?

Jah

Probleemi juured:

1) Ühiskonna suhteline vaesus ning sellest tulenevalt

üheksakümnendatel ning käesoleva sajandi alguses

metsaomanike soov raietegevusest teenitud raha kasutada enda

elujärje parandamiseks. Investeeringud metsakasvatusse olid

tagasihoidlikud.

2) Riigi leige suhtumine metsauuenduskohustuse täitmisesse

(sanktsioone metsauuenduskohustuse süstemaatiliste rikkujate

suhtes rakendatud ei ole)

3) Metsauuendusmaterjali nappus (nö uuem probleem – tekkinud

viimastel aastatel, mil metsauuenduse mahud erametsades on

oluliselt kasvanud)

6. Mis faktid

toetavad/ei toeta

probleemi

olemasolu?

Viimase 60 aastaga on üle nelja korra suurenenud haavikute,

neljakordistunud hall-lepikute ja 3,6 korda on suurenenud

sanglepikute pindala. Samal ajal on kasvanud kogu metsamaa

pindala 1,6 korda, kuuse pindala 1,3 ja männi pindala 1,2 korda

(Mets 2016 tabel 1.4.1). 25 aastastes erametsades okaspuu

enamusega puistud tööstuse vajaduse ning seonduva puitkütuste

tootmise ressursi (2015 kasutati energeetilistel eesmärkidel kokku

7,1 mln tm) katmiseks pikas perspektiivis sisuliselt puuduvad.

Kui männi ja kuuse enamuspuuliigiga küpse mets moodustab

riigimetsamaal 51,4% küpsest metsast ja noorendikud

moodustavad 54%, siis teistel valdajatel moodustab männi ja

kuuse enamuspuuliigiga küpse mets 26,6%, okaspuu noorendikud

moodustavad vaid 15,6% .

7. Kas probleem on

lahendatav

Jah

8. Mis juhtub kui

probleemiga ei

tegeleta?

Puidutööstuse varustatus kvaliteetse metsamaterjaliga kannatab,

riigi maksutulu ja inimeste heaolu langeb.


10. Otsus Probleem sõnastatud. Probleemi alla ühendatud J.Auna probleem

nr 3

15

11. Sotsiaali

kommentaar

Seostub kaudselt sotsiaalvaldkonna probleemiga „Metsanduse

potentsiaali maapiirkondades töökohtade loomiseks ei ole

efektiivselt kasutatud“ Selgitus: Metsakasvatuslike tööde

(metsaistutus, metsauuenduse hooldus ja valgustusraie) suurem

maht erametsades võimaldaks metsanduse potentsiaali

töökohtade loomises efektiivsemalt kasutada. Lisaks suuremale

tööhõivele paraneks metsade tootlikkus ja okaspuude osakaal

ning pikemas perspektiivis paraneks puidutööstuse varustatus

metsamaterjaliga.

Bert Rähni probleem nr 1

1. Probleemi sõnastus Puudub selge ja kõigile osapooltele teada olev poliitika või

kokkulepe kolmandate isikute majanduslikuks metsa

kõrvalkasutuseks.

2. Probleemi kirjeldus Kaitsealusel metsal on ökoloogiline väärtus, kuid lisaks on see

kohalikele inimeste rekreatsiooni keskkond ja loodusturismi

ressurss. Ühelt poolt on Eesti puutumatu loodus valitud üheks

meie turismi kolmest alustalast. Me ei saa kasutada kaitsealasid

loodusturismi ja rekreatsiooni ressursina samal ajal arendades

seal intensiivset metsamajandust. Ökoloogiliselt võib see olla

põhjendatud, kuid turismielamus on terviklik ja koosneb lisaks

erinevate detailidele (nähtud liigid, majutus, toit, taristu jm) ka

keskkonnast.

On esinenud olukordi, kus seaduslik metsamajanduslik tegevus

on häirinud turismiettevõtjaid, kuna majandatud mets on

kahandanud piirkonna loodusturismialast väärtust. Samas ei ole

maaomanik olnud kaasatud loodusturismi korraldusse,

sealhulgas on puudunud turismiettevõtja valmisolek jagada

äritegevuse tulusid kohalike maaomanikega. Vajalik on metsa

rekreatiivse kasutamise kui metsa ühe ökosüsteemse teenuse

arendamine turustatavaks (so maaomanikele kasu toovaks)

teenuseks.

3. Miks see tähtis on? Peamiselt seetõttu, et metsanduse mõjud on väga pikaajalised.

Kord juba lagedaks raiutud mets on puhkuse keskkonnana uuesti

väärtuslik alles aastakümnete pärast. Loodusel põhinev turism

on maailmas kiiresti kasvav majandusharu ja Eestil on

potentsiaali olla Euroopa üks loodusel põhineva turismi tipp

sihtriike. Kaitsealadel veel olemas olevat puutumatut loodust

kaitstes ja samas arendades seal rekreatsiooni ja loodusturismi

saame lisaks looduskeskkonna säilitamisele teenida pikaajalist

majandustulu nn metsa kõrvalkasutusest.


probleem

Loodusel põhineva turismi sektori jaoks. Looduskeskkonnas

toimuva rekreatsiooni huviliste ja arendajate jaoks. Korilaste ja

korilusel põhineva ettevõtluse jaoks.

Metsaomanike jaoks juhul kui organiseeritud äritegevuse korral

on jäetud nende huvidega arvestamata

16

5. Kas tegu on

metsandusliku

probleemiga?

6. Mis faktid

toetavad/ei toeta

probleemi

olemasolu?

Lageraie lubamine Lahemaa Rahvuspargis, surve lubada

lageraiet Karula Rahvuspargis, lageraiele sarnanev raie

Soomaa Rahvuspargi külastuskeskuse kõrval.

7. Kas probleem on

lahendatav?

Jah

8. Mis juhtub kui

probleemiga ei

tegeleta

Kaotame võimaluse olla atraktiivne loodusel põhineva turismi

sihtriik ja teenida selle pealt tulu.

9. Ümbersõnastamine Ümbersõnastatud. Algne sõnastus oli: Puudub selge ja kõigile

osapooltele teada olev poliitika või kokkulepe metsa nn

kõrvalkasutuseks.


Täiendatud J. Aun ja M. Link poolt

11. Ökoloogia

kommentaar

Arutati töörühmas, kuid olulist seost ökoloogia valdkonnale ei

tuvastatud.

12. Sotsiaali

kommentaar

Metsandusvaldkonnas on palju regulatsioone, seega ei toeta

täiendava regulatsiooni kehtestamist. Pigem kokkuleppe teema.

Juhendmaterjali vajadus. Poliitika = näidismaterjal/juhised

kuidas saavutada maaomanikuga kokkulepe


1. Probleemi sõnastus Puuduvad uuringud metsa nn kõrvalkasutuse

majandusmõjudest ja selle võimalustest.

2. Probleemi kirjeldus Ei ole piisavalt andmeid kui suur on metsa nn kõrvalkasutuse

(loodusturism, jahindus, korilus jne) mõju. Seetõttu käsitletakse

diskussioonides täna küpse raiumata metsa kaitset kui ainult

kulu ja metsandust kui puidu tööstust. Kuid loodusel põhineva

turismi seisukohast on küpse kasvava metsa puhul tegemist

ressurssiga, mille abil luuakse lisandväärtust ja majandustulu.

Mõju uuring peaks olema laiapõhjaline, sest näiteks turismi

puhul ei koosne majandusmõju ainult loodusturismi ettevõtete

käibest, vaid ka majutuse, toitlustuse ja transporditeenuste

käibest. Uuringute järgi teeb turist neile kolmele teenusele 60-

96% oma kulutustest.

3. Miks see tähtis on? On tehtud mitmeid uuringuid, mis teemat osaliselt puudutavad,

näiteks EAS Turismiagentuuri turismi uuringuid, kuid pole

ülevaadet. Seetõttu saame praegu kasutada ainult hinnanguid.

17


probleem

Loodusel põhineva turismi sektori jaoks. Looduskeskkonnas

toimuva rekreatsiooni huviliste ja arendajate jaoks. Korilaste ja

korilusel põhineva ettevõtluse jaoks.

5. Kas tegu on

metsandusliku

probleemiga?

Ei

6. Mis faktid

toetavad/ei toeta

probleemi

olemasolu?

Puudub loodusel põhineva turismi majandusmõju hinnang.

7. Kas probleem on

lahendatav?

Jah

8. Mis juhtub kui

probleemiga ei

tegeleta

Arengukava diskussioonideks puuduvad head andmed.




1. Probleemi sõnastus Eesti rahvusparkide metsa majandamist reguleerides ei

arvestata piisavalt loodusel põhineva turismi ning rekreatsiooni

potentsiaali ning vajadusi.

2. Probleemi kirjeldus Praegused regulatsioonid näevad ette ranget looduskaitset ja

majandamisel peetakse silmas eelkõige traditsioonilist looduse

kasutust. Kuid maailm on muutnud ja algselt looduse kaitseks

loodud rahvusparkidest on paljudes riikides saanud suured

majandustuluallikad. Soomes tehtud uuringu järgi teenib iga

riigi poolt rahvusparki investeeritud euro tagasi kümne kordselt.

Eesti loodusel põhineva turismi kõrge potentsiaali täielikuks

rakendamiseks peame kaitsealade ja eelkõige rahvusparkide

kasutusreeglite kehtestamisel arvestama rohkem külastajate

huvidega.

3. Miks see tähtis on? Metsandusega seotud otsused on väga pikaajalise mõjuga.

Liikumispiirangute, jahinduse ja muude regulatsioonidega on

võimalik katsetada ja eksida. Metsanduses kord juba ellu viidud

otsuseid saab tagasi pöörata alles väga pika aja pärast.


probleem

Looduse põhineva turismi sektori, kohalike inimeste,

rekreatsiooni jaoks.

18

5. Kas tegu on

metsandusliku

probleemiga?

6. Mis faktid

toetavad/ei toeta

probleemi

olemasolu?

7. Kas probleem on

lahendatav?

Jah. Näiteks: rahvusparkides peaks olema suured,

ligipääsetavad, kompaktsed ja loodusturismile kasutatavad

raievabad alad. Ülejäänud rahvuspargi piires peaks metsa

majandatama püsimetsana.

8. Mis juhtub kui

probleemiga ei

tegeleta

Rahvusparkides vana loodusväärtusliku metsa maha raiumisel

kaotame võimaluse praegu veel olemasoleva võimaluse

kasutamiseks.

9. Ümbersõnastamine Ümbersõnastatud. Algne sõnastus oli: Eesti rahvusparkides

peaks metsa majandamist reguleerides arvestama loodusel

põhineva turismi ning rekreatsiooni potentsiaali ning vajadusi.


11. Ökoloogia

kommentaar

Ei tohi tuua looduskaitse eesmärke turismiohvriks.

EMPL probleem nr 1

1. Probleemi sõnastus Metsaressursi kasutamine madalama tõhususega võrreldes

teiste Euroopa metsarikaste riikidega

2. Probleemi kirjeldus Surnud ja mädanenud puidu osakaal meie metsades oluliselt

suurem kui Euroopa tõhusa metsamajandamisega riikides.

Palju passiivseid metsaomanike – maksusüsteem ei motiveeri

omandit majandama.

Metsakasvastuslikke võtteid ei kasutata piisavalt.

3. Miks see on tähtis? Jääb saamata puit, positiivne CO2 mõju, saamata jäänud

maksutulu ja töökohad


probleem?

Metsaomanikud, metsatööstus, riik

5. Kas tegu on

metsandusliku

probleemiga?

Kus on probleemi

juured?

Jah.

19

6. Mis faktid

toetavad/ei toeta

probleemi

olemasolu?

KAUR andmetel ei ole viimase 10 aasta jooksul esitatud ühtegi

metsateatist ca 1/3 erametsamaale.

Halllepikute pindala ja vanuseline struktuur annavad

tunnistust, et seda ressurssi ei kasutata piisavalt

7. Kas probleem on

lahendatav

Jah

8. Mis juhtub kui

probleemiga ei

tegeleta?

Jätkub senine madala tõhususega metsakasutus



11. Ökoloogia

kommentaar

Vastuolu ökoloogia valdkonna probleemiga „Raiete käigus

vähenevad metsas surnud puidu kogused ja heterogeensus“.

EMPL probleem nr 2

1. Probleemi sõnastus Raiutava puidu madal kvaliteet vähendab Eesti tööstuse

konkurentsivõimet ja metsaomaniku tulu

2. Probleemi kirjeldus Paljude omanike metsamajandamine pole aktiivne. Seetõttu

jääb suures osas õigeaegseid ja kvaliteetsed hooldusraieid (sh

laasimine) tegemata ja uuendusraie puidu kvaliteet on seetõttu

madal.

3. Miks see on tähtis? Konkureerivad riigid saavad kasutada paremat toorainet

seetõttu on nende tooted konkurentsivõimelisema kvaliteediga.


probleem?

Metsaomanikud, tööstus, riik

5. Kas tegu on

metsandusliku

probleemiga?

Kus on probleemi

juured?

Jah.

6. Mis faktid

toetavad/ei toeta

probleemi

olemasolu?

Sortimentatsiooni jagunemine Puidubilansi andmetel

(http://empl.ee/wp-content/uploads/2015/01/Puidubilanss-

2016-ja-2019.pdf). Küttepuidu suur osakaal ja palgi väike

osakaal puidubilansis on hooldamata metsade tunnuseks.

7. Kas probleem on

lahendatav

Jah.

20

8. Mis juhtub kui

probleemiga ei

tegeleta?

Eesti tööstuse konkurentsivõime on jätkuvalt madal



Probleemi kirjeldus/faktid täiendatud T. Ehrpaisi poolt.

EMPL probleem nr 3

1. Probleemi sõnastus Metsaomanikud ei ole kursis puidu turustamise piirangutega,

mis tulenevad metsa sertifitseerimisest

2. Probleemi kirjeldus Lisaks riiklikele piirangutele, millest metsaomanikud on

teadlikud, kehtivad ka turupiirangud mis on põhjustatud

sertifitseerimisskeemidest jne, millest metsaomanikud ei ole

teadlikud ja mis kitsendavad puidu turustamise võimalusi ja

seeläbi omaniku õiguseid.

3. Miks see on tähtis? Omanike õiguste piiramine, ressursi kasutamise vähendamine


probleem?

Metsaomanikud, metsatööstus Eestis, riik

5. Kas tegu on

metsandusliku

probleemiga?

Kus on probleemi

juured?

Jah.

6. Mis faktid

toetavad/ei toeta

probleemi

olemasolu?

KAUR andmetel on ca 119 000 ha potentsiaalseid VEP alasid.

„Metsade vääriselupaikade inventeerimise metoodika“

(potentsiaalsete VEPide valiku alused sõltuvalt vanusest)

7. Kas probleem on

lahendatav

Jah. Läbi omanike teavitamise.

8. Mis juhtub kui

probleemiga ei

tegeleta?

Oluliselt tõuseb töötlemata puidu väljavedu ja Eestis jääb

lisandväärtus saamata, metsaomanike motivatsioon metsa

majandada langeb.

9. Ümbersõnastamine Ümbersõnastatud. Algne sõnastus oli: Metsaomanikud ei ole

kursis puidu turustamise piirangutega, omaniku õiguste

kaudsete kitsendamistega mis tulenevad pehmete väärtuste

kaitsenõuetest


21

11. Sotsiaali

kommentaar

Käsitletud ka sots töörühmas probleemi all „Metsas olevate

loodusväärtuste täiendav kaitse ei kajastu kommunikatsioonis

ja riiklikus statistikas“.

EMPL probleem nr 4

1. Probleemi sõnastus Puuduvad uuringud looduskaitse otsestest ja kaudsetest

kuludest ja tuludest.

2. Probleemi kirjeldus Paljud Eesti parimad majandusmetsad asuvad riigimetsas.

Järjest suuremate keskkonnakaitseliste piirangute seadmiseks

puuduvad tegelikult riigil vahendid. Lahendus on leitud

piirangute seadmisega riigimaale, mille kaudu pole tegelik kulu

reaalselt läbipaistev ja nähtav ühiskonnale.

Riigieelarves puudub eraldi rida kulu osas metsa

mittemajandamisest.

Lisaks riiklikele piirangutele kehtivad ka turupiirangud, mis on

põhjustatud sertifitseerimisskeemidest jne (VEP, pühapaigad),

mis oluliselt suurendavad kaitsealuse metsa osakaalu

võrrelduna riikliku statistikaga.

Puudub kaasaegne teadmine metsa mittemajandamise

mõjudest (lisandväärtus, töökohad maapiirkondades,

biomajanduse ressursi mittekasutamine, ehitamine puidust,

CO2 bilanss, liikide säilimine, mõjud ökosüsteemile).

3. Miks see on tähtis? Ressursi kasutamise vähendamine, hüvede vähenemine

ühiskonnale


probleem?

Metsaomanikud, metsatööstus Eestis, riik

5. Kas tegu on

metsandusliku

probleemiga?

Kus on probleemi

juured?

Jah, metsandus üks reguleeritumaid valdkondi ja neid lisandub

pidevalt. Metsaomanikud peavad turupiirangute tõttu hakkama

väga täpselt jälgima raievanust. Raiuda tuleb esimesel

võimalusel, vastasel korral muutub see osa metsast

potentsiaalseks vääriselupaigaks ja omanikul ei ole sellest

metsast pärinevat puitu müüa Eesti tööstustele, kellel on FSC

standard.

6. Mis faktid

toetavad/ei toeta

probleemi

olemasolu?

"Metsade vääriselupaikade inventeerimise metoodika"

(Väljaandja: Keskkonnaministeeriumi metsaosakond.

Suurem osa Eesti puidutööstustest kasutavad sertifitseeritud

toorainet ja ei saa seetõttu ka potentsiaalsete VEP-ide puitu

kasutada.

7. Kas probleem on

lahendatav

22

8. Mis juhtub kui

probleemiga ei

tegeleta?

Oluliselt tõuseb töötlemata puidu väljavedu ja Eestis jääb

lisandväärtus saamata, metsaomanike motivatsioon metsa

majandada langeb

9. Ümbersõnastamine Ümbersõnastatud. Algselt oli: pehmete väärtuste kaudne

kaitse ei kajastu riiklikus statistikas

10. Otsus Probleem sõnastatud. MO poolt lisatud vastavalt kokkuleppele

EMPL probleem nr 7 sisu.

11. Ökoloogia

kommentaar

Oluline on, et arvestataks kulusid ja tulusid kõigi

väärtusvaldkondade kohta.

12. Sotsiaali

kommentaar

Suur probleem.

EMPL probleem nr 5

1. Probleemi sõnastus Metsamaterjali maanteetranspordi madal efektiivsus

2. Probleemi kirjeldus Eesti kehtivad piirangud ümarpuidu autotranspordi

massipiirangutele on liiga karmid ja ei võimalda kasutada

transpordiseadmeid efektiivselt. Konkurentriikides

suurendatakse massipiiranguid oluliselt, mis mõjutab Eesti

ettevõtete konkurentsivõimet

3. Miks see on tähtis? Ettevõtete konkurentsivõime, transpordi efektiivsus ja

keskkonnamõju (CO2 jne), turvalisus teedel


probleem?

Metsaomanik, riik

5. Kas tegu on

metsandusliku

probleemiga?

Kus on probleemi

juured?

Jah, ümarpuidu madalast väärtusest tulenevalt on

transpordikomponent oluline kuluosa, mis mõjutab võimalusi

metsa kasumlikult majandada, seda eriti madalama

kvaliteediga puistutes

6. Mis faktid

toetavad/ei toeta

probleemi

olemasolu?

Eestis lubatud autoveo täismass ümarpuidu puhul eritehnikaga

maksimaalselt 54t, Soomes 76t, Rootsis piirkonniti 90t.

Kasutatavad masinad on samad. Lähtudes uuringust

kannataksid Eesti teed kuni 60t täiskoormaid.

7. Kas probleem on

lahendatav

Jah

8. Mis juhtub kui

probleemiga ei

tegeleta?

Konkurentsivõime langus, põhjendamatult suure

keskkonnamõjuga transporditegevus

23

9. Ümbersõnastamine Ümbersõnastatud. Algne sõnastus: Ümarpuidu transpordi

madal efektiivsus


EMPL probleem nr 8

1. Probleemi sõnastus Metsanduse potentsiaali maapiirkondades töökohtade

loomiseks ei ole efektiivselt kasutatud

2. Probleemi kirjeldus Maapiirkonnad jäävad inimestest tühjaks, mis on

julgeolekuprobleem ja riiklikult oluline küsimus. Peamisteks

tööandjateks maapiirkonnas on põllumajandus ja metsandus

ning puidutööstus. Perioodil 2010 kuni 2017 jäi raiemaht

oluliselt alla MAK 2020 raames eesmärgiks pandu, mis pärsib

maaelu arengut.

3. Miks see on tähtis? Puidutööstuse suur roll maapiirkondade tööhõives


probleem?

Riik, ühiskond,

5. Kas tegu on

metsandusliku

probleemiga?

Kus on probleemi

juured?

Jah, metsandusel kandev roll maaelus

6. Mis faktid

toetavad/ei toeta

probleemi

olemasolu?

MAK2020 koostamisel tehtud uuringu „Eesti metsasektori

makroökonoomiline analüüs“

(https://www.envir.ee/sites/default/files/elfinder/article_files/e

my_makroanalyys_aruanne.pdf) kohaselt annab optimaalse

raiestsenaariumi puhul (ca 12 miljonit tihumeetrit) 1 miljon

tihumeetrit raie ligikaudu 2350 töökohta. Metsanduses ja

puidutööstuses on palk keskmisest suurem.

7. Kas probleem on

lahendatav

Jah

8. Mis juhtub kui

probleemiga ei

tegeleta?

Maapiirkondadesse ei looda uusi tasuvaid töökohti

metsandussektori poolt.



11. Ökoloogia

kommentaar

Sama probleem ka sotsiaalis esitatud ja töörühm ei tuvastantud

olulist seost ökoloogia valdkonnaga. Tarmo Tüüri

kommentaar: raiemaht ja sektori tööhõive ei ole

korrelatsioonis.

https://www.envir.ee/sites/default/files/elfinder/article_files/emy_makroanalyys_aruanne.pdf

https://www.envir.ee/sites/default/files/elfinder/article_files/emy_makroanalyys_aruanne.pdf

24

12. Sotsiaali

kommentaar

Käsitletud ka sots töörühmas „Metsanduse potentsiaali

maapiirkondades töökohtade loomiseks ei ole efektiivselt

kasutatud“.

EMPL probleem nr 9

1. Probleemi sõnastus Metsade majandamine ja metsade kaitsmine on ühes

ministeeriumis.

2. Probleemi kirjeldus Omanikul puudub kindlus oma vara kasutamise vabaduste

säilimise osas, ettevõtetel puudub investeeringukindlus jne.

mis tuleneb seadusemuudatustest ja kaitsealade loomistest, mis

ei ole piisavalt pikalt ette kommunikeeritud. Sektori osakaal

riigi majanduses on niivõrd olulise tähtsusega , et valdkonna

otsuste majanduslikku mõju peaks kaaluma ka laiemalt kui ühe

ministeeriumi piires (näiteks 2017 aastal kaitsealade

moodustamisel alade valimine riigimetsa ilma põhjaliku

majandusmõjude analüüsita ).



probleem?

Riik, ühiskond, tööstus

5. Kas tegu on

metsandusliku

probleemiga?

Kus on probleemi

juured?

Jah, metsandus üks reguleeritumaid valdkondi ja neid lisandub

pidevalt

6. Mis faktid

toetavad/ei toeta

probleemi

olemasolu?

Paljud metsateemalise ühiskondliku debati käigus

üleskerkinud probleemid ja pseudoprobleemid võivad olla

seotud valitsemise struktuuriga, milles samad persoonid

vastutavad nii metsade majanduse kui kaitse eest.

7. Kas probleem on

lahendatav

Jah

8. Mis juhtub kui

probleemiga ei

tegeleta?

Jätkub kirjeldatud olukord

9. Ümbersõnastamine Ümbersõnastatud. Algne sõnastus oli: Riiklikult puudub

majandusharu pikaajaline visioon mis põhjustab sektoris

erimeelsusi ja volatiivset tegutsemiskeskkonda ettevõtetele

ning maaomanikele.

10. Otsus Probleem sõnastatud. T.Ehrpaisi poolt täiendatud kirjelduse ja

faktide osa

25

11. Ökoloogia

kommentaar

Tehti meili teel ettepanek arutada, kui töörühmas olulist seost

ökoloogia valdkonnale ei tuvastatud.

Jaanus Auni lisandunud probleem 2 1. Probleemi sõnastus Metsaomandi killustumise (sh kaas- ja ühisomand) tõttu

väheneb metsamajandamise aktiivsus 2. Probleemi kirjeldus <10ha metsaomandite majandamise aktiivsus on madalam kui

>10ha metsaomandil ja püsisissetulekuna kasutataval

metsaomandil.

3. Miks see on tähtis? Puistute juurdekasvu tagamisel ja tootlikkuse tõstmisel on

oluline senisest aktiivsem metsamajandamine. Eestis moodustab

>50ha suurune metsamaa füüsilistel isikutel 5% ja juriidilistel

isikutel 9% kogu füüsilistele ja juriidilistele isikutele kuuluvast

metsamaast, samas kui Soomes oli aastal 2013 >50ha suuruseid

omandeid 56% kogupindalast ja aastal 2025 peab neid olema

70%, mis saavutatakse motivatsiooniskeemiga

põlvkonnavahetuseks ning metsaomanike vanuse jälgimisega.6


probleem?

Riigieelarves tulud vähenevad.

5. Kas tegu on

metsandusliku

probleemiga?

Kus on probleemi

juured?

Metsaomandi killustumine pärandi kaudu ning maalt linna elama

asumine toob kaasa metsaomandi majandamise ja selle oskuse

vähenemise.

6. Mis faktid

toetavad/ei toeta

probleemi

olemasolu?

2015 moodustas füüsilisest isikust metsaomanike arvust <5ha

metsaomanike arv 65% ja pindalast 16%. 2010-2015 suurenes

oluliselt <5ha füüsilisest isikust metsaomanike arv ja mingil

määral pindala (meil on aktiveerimiseks 70 000 <5ha

metsaomanikku 107 500 ha metsamaaga) ning füüsilisest isikust

metsaomanike üldarv 2010-2015, kuid füüsilisest isikust

omanike metsamaa üldpindala vähenes 9%7:

FÜS arvu kasv 2010-2015

13

899 13%

FÜS pindala vähenemine 2010-2015

- 59

581 -9%

0,1-5ha FÜS arvu kasv 2010-2015

18

089 26%

0,1-5ha FÜS pindala kasv 2010-2015

6

235 6%

Seejuures on metsaomandi müügiks altimad päranduseks

metsamaa saanud inimesed.

6

National Forest Strategy 2025 http://mmm.fi/en/nfs 7 lk 59 ja 61

https://www.envir.ee/sites/default/files/erametsaomandi_struktuur_ja_kasutamine_2015.pdf

http://mmm.fi/en/nfs

https://www.envir.ee/sites/default/files/erametsaomandi_struktuur_ja_kasutamine_2015.pdf

26

7. Kas probleem on

lahendatav

Meede passiivsete füüsilisest isikust metsamaa omanikele ja

<5ha metsamaa omanikele maa müügi ennetamiseks, huvi

tekitamiseks metsamajandamise vastu ning metsamajandamise

tegevuste aktiveerimiseks nt metsaühistute, motiveeriva toetus-

või maksusüsteemi või piirinaabrite ostueesõigus jms kaudu..

8. Mis juhtub kui

probleemiga ei

tegeleta?

Killustunud metsaomandis jääb puistute tootlikkuse potentsiaal

saavutamata ning seonduv tulu saamata.


10 Otsus Probleem sõnastatud.

11. Ökoloogia

kommentaar

Raskendab ka ruumiplaneerimist, samas metsamajandamise

vähene aktiivsus võib olla ökoloogiselt kasulik.

12. Kultuuri

kommentaar

Seos kultuurivaldkonna probleemiga „Füüsilisest isikust

erametsaomanike (edaspidi talumetsaomanike) arvu ja nende

omandis oleva metsamaa jätkuv vähenemine ning juriidilisest

isikust metsaomanike (edaspidi firmametsaomanike) metsamaa

pindala intensiivne suurenemine“. Ühismetsad võiks ära hoida

metsaomandi killustumist. Metsaomandi killustumine vähendab

metsade kultuurilist funktsiooni.

Jaanus Auni lisandunud probleem 3 1. Probleemi sõnastus Metsade prügistamine ja risustamine tekitab lisaks visuaalsele

reostusele, jäätmete kõrvaldamiskulule, eluslooduse kahjustamisele, pinna- ja veereostuse ohule mh metsapõlengu ohu (puistu hävimisega kaasnev majanduskahju)

2. Probleemi kirjeldus Loodusest ja teiste omandist hoolimatud inimesed viivad ja

jätavad prügi nii riigi-, era- kui reformimata maale kogustes,

mille tõttu peavad seda probleemiks nt Keskkonnainspektsioon

ning Riigimetsa Majandamise Keskus, maaomanikud ja

kohalikud omavalitsused, kes omal kulul metsa toodud jäätmed

kõrvaldavad.

3. Miks see on tähtis? Maaomanikule lisakulude teke, nt jäätmete kõrvaldamine maa

tarastamine, puistu taastamine.


probleem?

RMK, metsaomanikud, kohalik omavalitsus, teehooldus,

kogukonnad

5. Kas tegu on

metsandusliku

probleemiga?

Kus on probleemi

juured?

Metsandust puudutava probleemiga, kuna tekitab

metsaomanikule lisakulusid puistu arendamise arvelt.

6. Mis faktid

toetavad/ei toeta

probleemi

olemasolu?

Keskkonnainspektsiooni tuvastatud keskkonnakaitse

valdkonnas on üheks enamlevinud rikkumiseks jäätmete

ladestamine selleks mitteettenähtud kohta, enamasti metsa alla

või mujale loodusesse. Sagedamini esineb seda tiheasustusega

piirkondades, linnades ja nende ümbruses.

https://www.kki.ee/et/eesmargid-tegevused/keskkonnakaitse

RMK-le on metsade prügistamine probleem

https://www.rmk.ee/organisatsioon/pressiruum/uudised/uudised

-2016/article ja https://www.rmk.ee/metsa-

https://www.kki.ee/et/eesmargid-tegevused/keskkonnakaitse

https://www.rmk.ee/organisatsioon/pressiruum/uudised/uudised-2016/article

https://www.rmk.ee/organisatsioon/pressiruum/uudised/uudised-2016/article

https://www.rmk.ee/metsa-majandamine/loodusblogi/prugistamine-on-endiselt-suureks-probleemiks

27

majandamine/loodusblogi/prugistamine-on-endiselt-suureks-

probleemiks

http://maaleht.delfi.ee/news/maaleht/uudised/voitlus-prugiga-

maaomanikud-ahvardavad-tokkepuude-ja-

piirdetaradega?id=79736014

http://www.anna-teada.ee/

prugila-voi-mets-kuperjanovlased-koristasid-louna-eesti-

metsadest-ule-kumne-tonni-prugi

http://maaleht.delfi.ee/news/maaleht/uudised/miks-prugi-metsa-

alla-jouab-reformimata-riigimaalt-koristati-260-tonni-

jaatmeid?id=76741528

http://www.eramets.ee/metsandusuudised/kaitsealad_kattuvad_

rampsuga/

7. Kas probleem on

lahendatav

Jah. Meede metsade jäätmetega risustamise ennetamiseks või

siis eramaale piirded ja tarad. Nt metsamineku keeld tuleohtlikul

perioodil.

8. Mis juhtub kui

probleemiga ei

tegeleta?

Metsaomanike kulud, sh metsapõlengute tõttu häviva puistuga

saamata jääv tulu.


10 Otsus Probleem sõnastatud. Lahendused võiks tulla sotsiaal töörühmalt

Rene Tammistu lisandunud probleem 1 1. Probleemi sõnastus

Puudub ülevaade LULUCF määruse mõjust, muuhulgas puiduressursi kättesaadavusele


20.07.2016 a. esitles Euroopa Komisjon määruse eelnõud

millega lisatakse maakasutusest, maakasutuse muutusest ja

metsandusest pärinevad kasvuhoonegaaside heited ja nende

gaaside sidumine 2030. aasta kliima- ja energiapoliitika

raamistikku ning muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määrust (EL) nr 525/2013 kasvuhoonegaaside heite seire- ja

aruandlusmehhanismi ning kliimamuutusi käsitleva muu olulise

siseriikliku ja liidu teabe esitamise kohta. Määrus on käesolevaks

hetkeks heaks kiidetud Euroopa Parlamendi ja Nõukogu ning

ootab avaldamist ja jõustumist. Määruse eesmärk on määrata

kindlaks, kuidas LULUCFi sektor kaasatakse alates 2021. aastast

ELi kliimapoliitika raamistikku. Määruse kohaselt LULUCF

sektoritest tekkinud CO2 emissioonid tuleb tasakaalustada

samades sektorites s.o. nn „no-debit rule“. Määrus sätestab

majandatava metsamaaga seotud arvestusreeglid sh

referentsaastad (2000-2009). ent määruse menetlemise käigus

eemaldati konkreetne viide „majandamise intensiivsusele“.

Selge pole intensiivsuse olemus. Preambula ütleb täiendavalt, et

spetsiifilised olukorrad liikmesriikides nagu metsade vanus

referentsperioodil või tavapärasest madalam raie

referentsperioodil, tuleb arvesse võtta. KeM esialgsetel

hinnangutel asub tasakaalupunkt tasemel ca 10 miljonit tm

aastas. Turuosalistel puudub ülevaade LULUCF määruse

mõjust muuhulgas puiduressursi kättesaadavusele. Vajalik oleks



http://maaleht.delfi.ee/news/maaleht/uudised/voitlus-prugiga-maaomanikud-ahvardavad-tokkepuude-ja-piirdetaradega?id=79736014



http://www.anna-teada.ee/

http://maaleht.delfi.ee/news/maaleht/uudised/miks-prugi-metsa-alla-jouab-reformimata-riigimaalt-koristati-260-tonni-jaatmeid?id=76741528



28

turuosalistele selgitada kuidas hakkab arvestus toimuma,

millised saavad olema piirangud, kuidas hakatakse rakendama

LULUCFst tulenevaid piiranguid, kas riik kavandab ka

kompensatsioonimehhanismide rakendamist ja millised on

sellest piirangust tulenevad mõjud jne. Tegu on hetkel suurima

regulatiivse riskiga kogu sektori jaoks.


LULUCF määruse rakendamisest tulenevad ebaselgused on

kõige suuremaks regulatiivseks riskiks kogu sektorile.


probleem?

Kogu metsandussektorile.

5. Kas tegu on

metsandusliku

probleemiga? Kus

on probleemi

juured?

Jah. LULUCF määruse rakendamine tekitab ebaselgust.

6. Mis faktid

toetavad/ei toeta

probleemi

olemasolu?

Käesoleval hetkel on teave piiratud.

7. Kas probleem on

lahendatav

Jah. Vajalik oleks turuosalistele selgitada kuidas hakkab arvestus

toimuma, millised saavad olema piirangud, kuidas hakatakse

rakendama LULUCFst tulenevaid piiranguid, millised on sellest

piirangust tulenevad mõjud, kas riik kavandab ka

kompensatsioonimehhanismide rakendamist jne.

8. Mis juhtub kui

probleemiga ei

tegeleta?

Jätkuv ebaselgus võib halvendada oluliselt

investeerimiskeskkonda.



Töörühma poolt lisatud probleem 3 1. Probleemi sõnastus

Metsatööstuse lisandväärtus on madal võrreldes Põhjamaadega.


Eestis raiutava ja töödeldava puitu ei kasutata

maksimaalselt, kuna seda ei kasutata võimalikult suure

lisandväärtusega toodete tegemiseks. Puudub puidu

keemiline töötlemine. Eksporditakse töötlemata puitu.

Metsanduse lisandväärtus on madalam kui Põhjamaades

ning selles sektoris on kasvuruumi.


Puidu maksimaalne väärindamine (enne eksporti) annab

metsa omanikele suuremat tulu, loob juurde paremini

tasustatud töökohti ja suurendab seeläbi riigi

maksulaekumist.


probleem?

Metsaomanikud, metsatööstus, riik

5. Kas tegu on

metsandusliku

Jah. Vähene investeerimisvõimekus ja teadmised/

kogemused kõrgema lisandväärtusega toodete tootmiseks.

29

probleemiga? Kus on

probleemi juured?


toeta probleemi

olemasolu?

OÜ Finatsakadeemia 2017.a tehtud uuringust „Metsa- ja

puidutööstussektorit mõjutava maksusüsteemi ja

infovajaduse uuring“. Kui metsamajandamise lisandväärtus

raiutud ümarpuidu tihumeetri kohta metsanduse ja

puidutööstuse tegevusaladel kokku võrdlusriikides oluliselt

ei erine (2013.a), siis paberitööstuse toodangu lisamisel oli

lisandväärtus Skandinaavia riikides oluliselt kõrgemaks.

Metsandussektor kokku hõlmab seejuures lisaks

metsamajandusele ja puidutööstusele ka paberitööstust.

Kogu metsamaterjali väärindamise oluline kasvupotentsiaal

Balti riikides võiks seega olla seotud paberi- ja puitmassi

tootmise arendamisega.

Lisandväärtus (eurot/tm) metsandussektoris oli 2013.a

järgmine: Eesti 84, Läti 75, Soome 126, Rootsi 136.

Lisandväärtus metsamajanduses ja puidutööstuses Eesti

77,8, Läti 72, Soome 78, Rootsi 85.

EUROSTATi andmed 2015:

Metsandussektori

lisandvaartus 2015.xlsx 7. Kas probleem on

lahendatav

Jah

8. Mis juhtub kui


Jätkub senine olukord, kus eksporditakse ümarmaterjali

ning lisandväärtus on Põhjamaadest oluliselt madalam,

mistõttu osa potentsiaalsest tulust jääb saamata.


10. Otsus Probleem sõnastatud. Täiendatud kirjeldust P. Kaimre ja T.

Porgandi poolt

Linda-Mari Väli lisandunud probleem nr 1 1. Probleemi sõnastus

Ebaeetilised võtted kinnistute ja raieõiguse ostmisel ja

kasutusvalduste seadmisel, mis on väga aktiivsed ja

pealetükkivad. Tagajärjeks see et metsaomanikud ei saa

õiglast hinda.


Väikemetsaomanikud kaebavad üha rohkem levinud viisi

pärast kaubelda telefoni kaudu metsaomanikega nende

kruntide või raieõiguse allapoole turuhinda ostmise

võimaluse üle. Helistajad ei taha tihtipeale täpsustada, kust

pärineb nende andmebaas ning sageli on tegemist lühikese

tsükliga äriettevõtetega, missuguste töös esineb tihtipeale

rikkumisi (ntks maksude tasumata jätmist, metsa

uuendamata jätmist, raiumist üle kinnistu piiride jms).


Oma töömetoodikaga konkureerivad sellised ettevõtted

ebaausalt tõsisemate metsaettevõtjatega ja viivad alla kogu

metsaettevõtluse mainet.

30


probleem?

Metsatööstus, riik, metsaomanikud

5. Kas tegu on

metsandusliku

probleemiga? Kus on

probleemi juured?

Jah. Probleemi juured on liiga lõdvas seadusandluses.


toeta probleemi

olemasolu?

https://heureka.postimees.ee/4482259/eestis-pole-avalikku-

metsaturgu

https://heureka.postimees.ee/4482205/eluaegne-

metsamees-lembit-maamets-riik-on-lasknud-

metsatoosturitel-endale-pahe-istuda

https://arvamus.postimees.ee/3983239/nils-niitra-tean-kes-

sa-oled

7. Kas probleem on

lahendatav

Lahendatav. Vähendada stiimuleid mis võimendavad

ebaeetiliste võtete kasutamist. Piirinaabritele ostueesõiguse

andmine vähendaks probleemi. Metsaomanike teadlikkuse

tõstmine, turuinfo levitamine. Metsakorralduse spetsialist

Lembit Maamets on hinnanud, et kui raieõiguse või

metsamaa müügile kehtestataks mõõduka pikkusega

raiemoratoorium (pikem kui mõni kuu, lühem kui viis

aastat), siis muudaks see praegu väga levinud ebaausa

ärimudeli viljelemise võimatuks.

8. Mis juhtub kui


Praegune halläri jätkub, olles pinnuks silmas nii ausatele

metsaettevõtjatele. Metsaomanikele kui ühiskonnale

tervikuna


Algselt oli: Praegune metsaäri praktika võimaldab

õilmitseda ühiskonna silmis halvakspanu pälvinud

äripraktikatel

10. Otsus Sõnastatud. Käsitleda ka sots töörühmas.

11. Sotsiaali kommentaar Tegemist on ebaeetilise käitumisega ja surve olemas. 7.

punkt ei pea lahendusi pakkuma. Lahendusi peab leidma ja

kaaluma arengukava koostamise käigus

II Probleemid, mis ei saavutanud töörühmas konsensust

Eesti Erametsaliit probleem nr 1 1. Probleemi sõnastus Raievanused piiravad efektiivset majandatavate metsade

majandamist 2. Probleemi

kirjeldus

Majandusmetsades (need metsad kus raied on lubatud sh

kaitsealade majandatavad metsad) majandatakse metsa tulu

saamise eesmärgil ning peamine tulu allikas on metsamaterjal.

Kasumiküpsus on tugevalt sõltuvuses metsamaterjali nõudlusest.

Seega ei ole mõistlik parima kasumi saamise eesmärgil lähtuda

muudest küpsuse kriteeriumidest ega tõlgendustest (näiteks

bioloogiline küpsus) / Raievanused tuleb kaotada ning jätta

majandusmetsade küpsuse definitsioon metsaomanike ning

metsaväärtuste nõudluse ja pakkumiste suhtele.

3. Miks see on tähtis? Kasumlikkus metsade majandamisest liialt madal, tasuvusperiood

väga pikk.

https://heureka.postimees.ee/4482259/eestis-pole-avalikku-metsaturgu



https://heureka.postimees.ee/4482205/eluaegne-metsamees-lembit-maamets-riik-on-lasknud-metsatoosturitel-endale-pahe-istuda



31


probleem?

Metsaomaniku ja riigi jaoks

5. Kas tegu on

metsandusliku

probleemiga?

Kus on probleemi

juured?

Jah

6. Mis faktid

toetavad/ei toeta

probleemi

olemasolu?

Kasumiküpsuse uuring. Soome otsus kaotada raievanused.

7. Kas probleem on

lahendatav

Jah

8. Mis juhtub kui

probleemiga ei

tegeleta?

Metsade majandamine ebaefektiivne. Metsaomanike passiivsus

metsade uuendamise, hooldamisel ja taristusse investeerimisel.

9. Ümbersõnastamine Ümbersõnastatud. Algne sõnastus oli: Raievanused piiravad

efektiivset metsade majandamist


R.Kuuba jääb eriarvamusele. Tema hinnangul see ei ole

probleem.

11. Ökoloogia

kommentaar

Raievanuse kaotamine võib kahjustada metsa ökosüsteeme. Seos

ka ökoloogia probleemiga „Metsade majandamine on

lageraiepõhine“ (käsitletud probleemi „Lageraie keskne

metsamajandus ohustab elurikkuse säilimist„ all).

Eesti Erametsaliit probleem nr 2 1. Probleemi sõnastus Lageraie langi pindala piirang takistab metsade efektiivset

majandamist. 2. Probleemi

kirjeldus

Väikesed langid tähendavad kõrgemaid kulusid metsa

ülestöötamisele ning hilisemale metsauuendus ja –

hooldustöödele. Väheneb metsakasvatuse kasumlikkus ja

suureneb tasuvusperiood.

3. Miks see on tähtis? See pärsib metsade majandamise aktiivsust ja investeeringuid

metsauuendusse ja taristusse.


probleem?


5. Kas tegu on

metsandusliku

probleemiga?

Kus on probleemi

juured?

Jah

6. Mis faktid

toetavad/ei toeta

probleemi

olemasolu?

Erametsas on metsauuendamine ja hooldamine passiivne.

Lageraie lankidest vaid 20% uuendatakse. Investeeringud

taristusse puudulikud – vaid 50% erametsa kraavivõrgust võetud

arvele maaparandusregistris.

7. Kas probleem on

lahendatav

Jah

32

8. Mis juhtub kui

probleemiga ei

tegeleta?

Metsamaa puidukasvatamise ja süsiniku sidumise võime ajas

väheneb.



R. Kuuba ja P. Kaimre jäävad eriarvamusele kuna langi piirang ei

takista metsade efektiivset majandamist.

11. Ökoloogia

kommentaar

Lageraie langi piirangu kaotamine võib kahjustada metsa

ökosüsteeme. Seos ka ökoloogia probleemiga „Metsade

majandamine on lageraiepõhine“ (käsitletud probleemi „Lageraie

keskne metsamajandus ohustab elurikkuse säilimist„ all).

Eesti Erametsaliit probleem nr 5 1. Probleemi sõnastus Majandusmetsade (metsad, kus on lubatud raietegevus)

tootmisvõime on alla oma potentsiaali 2. Probleemi

kirjeldus

Seoses metsa vanuselise struktuuri ja madala intensiivsusega

metsakasvatusvõtetega on metsamaa tootmisvõime alla oma

potentsiaali. Varasemate perioodide alaraie, metsade vähene

uuendamine ja tegemata hooldusraied on tekitanud olukorda, kus

metsamaa puidutootmisvõime on langemas.

3. Miks see on tähtis? Majandusmetsade tootmisvõime on alla oma potentsiaali


probleem?


5. Kas tegu on

metsandusliku

probleemiga?

Kus on probleemi

juured?

Jah

6. Mis faktid

toetavad/ei toeta

probleemi

olemasolu?

7. Kas probleem on

lahendatav

Jah

o Toetada ülikoole tegelemaks intensiivselt metsataimede

selektsiooniga, et metsauuendamisel kasutatavad metsataimed

oleksid haiguskindlamad, kiire kasvuga ja heade tüveomadustega

o laiendada suure juurdekasvuga ja meie kliimasse sobivate

võõrpuuliikide kasutamist

8. Mis juhtub kui

probleemiga ei

tegeleta?

Majandusmetsade tootmisvõime ei ole maksimaalselt kasutatud

9. Ümbersõnastamine Ümbersõnastatud. Algne sõnastus oli: Majandusmetsade

juurdekasv liialt madal


R. Kuuba jääb eriarvamusele. Tema hinnangul kaitsealade

majandatavates osades ei ole probleemi sellega, et metsa

tootmisvõime on alla oma potentsiaali.

P. Rooks jääb eriarvamusele.

Täiendatud lahenduste osas EMPL probleem 6 sõnastustega

33

11. Ökoloogia

kommentaar

Võõrliikide kasutamine metsas võib olla ökoloogiline probleem.

Eesti Erametsaliit probleem nr 6 1. Probleemi sõnastus Metsade väetamine on keelatud. 2. Probleemi

kirjeldus

Madalama viljakusega kasvukohtades oleks vajalik kasutada

väetist, mis on täna keelatud. Lisaks on tööstusettevõtetel ja

energiajaamadel on probleem puutuha utiliseerimisega. Samal

ajal on see hea väetis turvasmuldadel metsamaa tootmisvõime

suurendamiseks. Tuleb anda võimalused puutuha laialdasemaks

kasutuselevõtuks turvasmuldade väetamiseks.

3. Miks see on tähtis? Metsade tootlikkuse tõstmine suurenenud juurdekasvu arvel


probleem?


5. Kas tegu on

metsandusliku

probleemiga?

Kus on probleemi

juured?

Jah

6. Mis faktid

toetavad/ei toeta

probleemi

olemasolu?

Metsade väetamine on hetkel keelatud

7. Kas probleem on

lahendatav

Jah

o kaaluda väetiste kasutamise lubamist väheviljakatel

kasvukohatüüpidel, näiteks puidutuha kasutamine

8. Mis juhtub kui

probleemiga ei

tegeleta?

Metsade juurdekasv jääb tänasele tasemele

9. Ümbersõnastamine Ümbersõnastatud. Algne sõnastus oli: Turvasmuldade väetamine

puutuhaga on keelatud

10. Otsus Probleem sõnastatud. M. Link ja T.Anis täiendavad sisukirjeldust.

R.Kuuba jääb eriarvamusele. Metsade väetamine peab jääma

keelatuks. /Täiendatud MO poolt EMPL probleem 6 sõnastustega

11. Ökoloogia

kommentaar

Väetamine mõjutab metsa ökoloogiat.


1 Probleemi sõnastus Eesti loodusel põhineva turismi mainet kahjustab intensiivistuv

metsaraie.

2 Probleemi kirjeldus Raiutakse aina nooremaid metsi ja valdavaks on muutunud

lageraie. Kehtivate seaduste alusel teostatud mõned raied ei ole

(loodus)turistidele esteetiliselt vastuvõetavad. Vana mets kui

keskkond ja seal elavad liigid on oluline loodusel põhineva

turismi ressurss. Selle jätkuv vähenemine kahandab loodusel

põhineva turismi pakkumise võimalusi. Rohekoridorid ei suuda

34

intensiivse lageraide tingimustes oma funktsioone täita nii

looduslike liikide leviku kui ka loodusturismi mõttes.

Eesti metsades on vanu loodusmetsi vaid 2% metsamaast, millest

kõik ei ole kaitse all.

Aastaraamat Mets 2016 andmetel moodustas 2015 aasta

uuendusraiete kogupindalast 93% lageraied. Perioodi 2000-2015

SMI andmetel langes lageraiete osakaal aastatel 2003-2008 alla

80% kogu uuendusraiete pindalast, kuid peale langust on

lageraiete osakaal uuendusraietest taas tõusnud 2000. aasta

tasemele.

3 Miks see tähtis on? Kui see jätkub, siis turismisektori konkurentsivõime saab

kahjustada.

4 Kelle jaoks on see

probleem

Turismisektori ja kogu Eesti maine jaoks.

5 Kas tegu on

metsandusliku

probleemiga?

Jah

6 Mis faktid

toetavad/ei toeta

probleemi

olemasolu?

Viimastel aastatel saame aina rohkem Eestit külastanud

turistidelt just metsade majandamise aadressil negatiivset

tagasisidet. Ilmunud on ka sellekohaseid artikleid meedias.

7 Kas probleem on

lahendatav?

Jah

8 Mis juhtub kui

probleemiga ei

tegeleta

Eesti maine saab kahjustatud ja turismitulu väheneb.

9 Ümbersõnastamine Ümbersõnastatud. Algne sõnastus: Intensiivistuv metsaraie,

metsade noorenemine, lageraie kui valdav raievõte ja viis, kuidas

raiet tehakse vähendab Eesti loodusel põhineva turismi ressurssi

ja kahjustab Eesti mainet.

10 Otsus Probleem sõnastatud.

MO täiendab kirjeldust/MO poolt täiendatud SMI raieandmetega

ning vanade loodusmetsade protsendiga

R.Kuuba eriarvamus. Võiks jääda algselt pakutud sõnastus.

T.Anis jääb eriarvamusele, kuna tal puudub piisavalt

informatsiooni selle kohta.

35

III Probleemid, mis on töörühma esitatud, kuid

käsitletud teise probleemi all või ühendatud teise probleemiga

Linda-Mari Väli probleem nr. 2 1. Probleemi sõnastus Puidutooraine väljamüümise piirangu vajadus 2. Probleemi kirjeldus

Meede aitaks kaasa nii üleraie vähendamisele kui tooraine

suuremale väärindamisele, kuna meile jääv puit annab

kohalikele võimaluse midagi uut ja väärtuslikku (mööbel,

mänguasjad jms) toota ning sellega seonduvaid makse

koguda, töökohti tekitada jms.

10. Otsus Pakutud teemat ei pea töögrupp majanduslikuks

probleemiks.

Linda-Mari Väli probleem nr. 3 1. Probleemi sõnastus Loodusturismi sihttoetuste vajadus 2. Probleemi kirjeldus

Eesti on potentsiaalikas loodus- ja linnuturismimaa, millist

majanduslikku võimalust me tänini täielikult ära ei tarvita.

Suurem osa meil käivatest turistidest koonduvad linnadesse,

samas kui spetsiifiliselt loodusest huvitunud turistide

sihtrühm on vähemalt Eesti ala jaoks piisavalt suur ning

veedab riigis ka keskmiselt pikema aja, jättes siia seega

kruiisituristist märksa rohkem raha. Rahvusvaheline

kogemus näitab, et loodusturismis edu saavutamiseks on

tarvis riigi poolset otsust olla loodusturismimaa. Eesti

loodusturismi veteran Marika Mann on hinnanud, et kui viie

aasta jooksul loodusturismi sihtturundusse miljon eurot

suunata, siis võib selle tulemusel loodusturismi maksupanus

RMK tuluga võrreldavaks kasvada.

10. Otsus Ei ole MAK teema, teemaga tegeleb EAS ja turismi

arengukava


Statistikat moonutab madalaboniteediliste ja kõrgeboniteediliste männikute koosesitamine


Rabamännikuid kui majanduslikult vähetulusaid alasid tuleb

statistikas eraldi arvestada, et männikute tagavara riigi

poolsete majandusplaanide ette valmistamisel üle ei

hinnataks.

10. Otsus Ei ole MAK teema probleemina ja edaspidi kajastatakse

statistika probleemi (Linda-Mari probleem 1) all.

Jaanus Auni probleem nr. 1 1. Probleemi sõnastus

Metsaomandi koondumine kaotab maaomandi järjepidevuse


Aastal 2015 kuulus 35% erametsamaast juriidilistele

isikutele. Samas moodustasid juriidilised isikud 5%

metsaomanike arvust. Juriidilistele isikutele kuuluva

36

metsamaa keskmine suurus on 65,7 ha, kuid füüsilisele

isikule kuuluva metsamaa keskmine suurus on 6,4 ha.

Väärtuslikum erametsamaa on koondumas mõne tuhande

juriidilise isiku kätte tuues tulevikus eeldatavalt kaasa

senisest aktiivsema metsamajandamise. Metsaomandi

koondumine kaotab Esimese Vabariigi ajast jäänud

maaomandi järjepidevuse ning koos sellega eelkõige

metsaomanikust linnainimese senise sideme maa ja

loodusega. Mets on olnud eksistentsiaalne osa eestlusest ja

eestlase narratiivist, nagu sellest on kirjutanud oma

raamatutes näiteks Valdur Mikita8. Tekitades toetuste,

maksude vms-ga omandisuhete muutust toob see kaasa

lisaks metsamajandamisele ja sellest saadavale tulule

vaimset muutust, millega peame arvestama. Seetõttu ei

saa metsamajandamises eraldi eesmärgiks võtta

metsaomandi koondamist juriidiliste isikute kätte, vaid

pigem tuleks panustada füüsilisest isikust metsaomanike

aktiveerimisse. Viimasel kümnendil on juriidilistele

isikutele kuuluva metsamaa pindala rohkem kui

kahekordistunud, mis näitab juriidiliste isikute suuremat

võimekust investeerida metsamaasse ning toota seal tulu.

Metsaregistrisse kantud üle 50 ha metsamaaga kinnistud

moodustavad 9,4% juriidiliste isikute metsamaast (5%

füüsiliste isikute metsamaast).

Juriidilised isikud on aktiivsemad nii raiel kui metsa

uuendamisel. Juriidiliste isikute kavandatud raiemaht

moodustas 58% ja füüsilisest isikust metsaomanike

kavandatud raiemaht 42% aastal 20169. Toetustel on olnud

oluline roll metsamajandamisele kaasa aitamises,

juriidilised isikud on ka toetuste taotlemisel olnud pisut

aktiivsemad. Kui metsa uuendamise toetust maksti aastatel

2007-2015 kokku 33 503 hektarile kogusummas 6,6 mln

EUR, siis sh juriidilistele isikutele 47% ja füüsilistele

isikutele 42%. Tuleb siiski märkida, et füüsiliste isikute

aktiivsus on viimastel aastatel kasvanud nii toetuste

taotlemisel kui sellega seonduvalt ka metsade majandamisel

(nt metsa uuendusele makstud toetuses kolmekordistus

füüsiliste isikute osakaal 21%-lt aastal 2009 63%-ni aastaks

2014).

10. Otsus Irje Möldre sõnastab ringi majanduse teemaks.

Hetkesõnastuse alusel kultuuri/sots teema. Jaanus Auna/Irje

Möldre ettepanek käsitleda teemat sotsiaaltöörühmas. Ei

käsitleta majanduse töörühmas.

11. Sotsiaali kommentaar Käsitletud ka T. Lemmingu teema "Füüsilisest isikust

erametsaomanike (edaspidi talumetsaomanike) arvu ja

nende omandis oleva metsamaa jätkuv vähenemine ning

juriidilisest isikust metsaomanike (edaspidi

37

firmametsaomanike) metsamaa pindala intensiivne

suurenemine"all. Sots töörühma ettepanek uurida, miks see

protsess toimub. Koondumine ühe suure omaniku kätte võib

tekitada teistele omanikele probleeme. Jahinduse näide, kus

suur maaomanik keelas jahi oma maal, mistõttu suurenes

ulukite arvukus (kuna väga suurel alal jahti pidada ei

saanud) ja surve metsakutluuridele.

12. Kultuuri kommentaar Seos kultuurivaldkonna probleemiga „Füüsilisest isikust

erametsaomanike (edaspidi talumetsaomanike) arvu ja

nende omandis oleva metsamaa jätkuv vähenemine ning

juriidilisest isikust metsaomanike (edaspidi

firmametsaomanike) metsamaa pindala intensiivne

suurenemine“. Maaomandi koondumine põliskultuuri

kandjate käest kaotab põliskultuuri järjepidevuse.


Amortiseerunud maaparandussüsteemid erametsamaal vähendavad metsade tootlikkust


Riigimetsamaal vastutab teede ja kraavide inventuuri ja

hooldamise eest Riigimetsa Majandamise Keskus,

erametsamaadel sellist ühte pädevat asutust pole.

Erametsamaal majandusmetsade kuivendusseisund on

valdavalt mitterahuldav. Erametsade infrastruktuuri

korrashoid on metsaomanike kohustus. Probleemne on teede

hooldamine ja parandamine seoses nimetatud tööde

kulukuse ning tee omandi killustatusega. Suur osa kraave on

Maaparandussüsteemide Registris registreerimata ja

enamus registreeritud kraave on rajatud 1965-1985 ehk

amortiseerunud, tagasihoidlik on ühistegevus teede ja

kraavide uuendamisel ja korrashoiul10. Metsamaaparanduse

ning taristu hooldamise süsteemne toetamine erametsamaal


10. Otsus Irje Möldre kodutöö. Sõnastatakse eraldi taristu ka teema –

Mikk Link, Tõnu Ehrpais, Irje Möldre ja Mart Raamat.

Käsitletud EEML probleemi nr 3 ja 4 all.


Erametsade puuliigiline koosseis on muutunud majanduslikult väheväärtuslike puuliikide suunas raiesmike vähese kultiveerimise ja hooldusraiete (valgustus) vähese teostamise tõttu.


Taasiseseisvunud vabariigi ajal on raiutud

erametsamaadel toimunud looduslik uuenemine



38

peamiselt lehtpuudega, okaspuu noorendikud

moodustavad vaid 15,6%. Tagamaks puidutööstuse

konkurentsivõime pikaajaliselt tuleb metsauuendusse

investeerida teadlikult ja senisest oluliselt rohkem. Metsa

uuendamisel on vajalik samaväärne taastamine. Aastal 2013

moodustas erametsamaa lageraie pindalast toetustega

istutatud metsamaa 4% ja kogu erametsamaal taastati

istutusega lageraiealadest 13%.

Metsauuendamise teatamise kohustust alates aastast 2014

enam pole ja seetõttu puuduvad hilisema perioodi kohta

planeeritud metsauuenduse täpsed andmed. Erametsades

uuendatakse täna suurusjärgus 20% lageraielankidest.

Nendest uueneb okaspuuga veel vähem. Keskkonnaameti

lageraie alade inventuur näitab, et männikute puhul uueneb

erametsas männiga 7% lankidest (RMK 43%), kuusikutest

12 % (RMK 88%), kaasikutes 99% (RMK 27%). Eestis

kokku kasutati 2016. aastal metsade uuendamiseks ja

metsastamiseks 28,9 miljonit metsataime, sellest 8,7

miljonit erametsas ja 20,2 miljonit riigimetsas. Metsanduse

arengukava näeb ette, et aastaks 2020 peavad

erametsaomanikud uuendama 40% uuendusraie aladest

istutamise ja/või külviga. Istutamiseks on vaja 11,7 miljonit

metsataime aastas. Juhul, kui Eestisse sisse toodud

metsataimede kogus asendada Eestis toodetava koguste

hulka, on vajalik juurde kasvatada ligikaudu viis miljonit

metsataime. Noorendike hooldust tehti Euroopa Liidu

poolt rahastatava toetuse abil 2007-2015 kokku 24 620

ha, mis moodustab 13% noorendike pindalast välja pool

riigimetsamaad.

Nt Soomes leiti metsamajandamise 100 aasta

stsenaariumide modelleerimisel, et lähtudes tänasest

metsaressursi struktuurist peab metsamajandamise fookus

olema uuendamisel ja noorte puistute hooldusel kui

eesmärgiks on pikaajaliselt tagada ja suurendada metsade

tootlikkust. Intensiivsetes metsamajandamise

stsenaariumides on võimalik raiemaht 40% suurem kui

tänane raiemaht.

10. Otsus Irje Möldre kodutöö. Ühendatud EEML probleemi nr 8 alla.


Okaspuu ressurss on erametsas pikas perspektiivis ebapiisav


25 aastastes erametsades okaspuu enamusega puistud

tööstuse vajaduse ning seonduva puitkütuste tootmise

ressursi (2015 kasutati energeetilistel eesmärkidel kokku 7,1

mln tm) katmiseks pikas perspektiivis sisuliselt puuduvad.

Kui männi ja kuuse enamuspuuliigiga küps mets moodustab

riigimetsamaal 51,4% küpsest metsast ja noorendikud

moodustavad 54%, siis teistel valdajatel moodustab männi

ja kuuse enamuspuuliigiga küpse mets 26,6%, okaspuu

39

noorendikud moodustavad vaid 15,6% . Taasiseseisvunud

vabariigi ajal on raiutud erametsamaadel toimunud

looduslik uuenemine peamiselt lehtpuudega. Tagamaks

puidutööstuse konkurentsivõime pikaajaliselt tuleb

metsauuendusse investeerida teadlikult ja senisest oluliselt

rohkem.

Puidutööstuse installeeritud tootmisvõimsustele vajaliku

ressursi tagamiseks tuleks modelleerida erinevate

metsamajandamise võtete mõju puidu sortimentidele,

bioenergiale, maksutulule, süsinikuvarule ja elurikkusele

maakonniti majandusmetsas, eraldi riigi- ja erametsamaal.

Modelleerimise tulemuste alusel oleks võimalik kavandada

järgmist erametsanduse toetuste perioodi. Soome

Luonnonvarakeskus on avaldanud valmisolekut Soomes

metsamajandamise võtete mõju modelleerimisel ressursile

100 aasta perspektiivis kasutatud metoodikat rakendada

Eesti

metsamajandamise võtete mõju modelleerimiseks koostöös

nt Eesti Maaülikooli ja Erametsakeskusega.

10. Otsus Kaetud J. Auni probleemiga nr 3. Ühendatud EEML

probleemi nr 8 alla

Jaanus Auni probleem nr. 5 1. Probleemi sõnastus Energeetikas kasutatava puidu kasvav nõudlus 2. Probleemi kirjeldus

ENMAK 2030 soojusmajanduse taastuvenergia eesmärgi

täitmisel võib energeetilise ressursi kättesaadavus, eelkõige

LULUCF määrusest tuleneda võiva raiemahu piirangu tõttu

(10 mln tm/a?) osutuda problemaatiliseks. Seetõttu tuleks

kavandada lisaks energeetikas kasutatava puidu allikaid, nt

täna hooldusraiel metsa jääv ressurss, omanikuta veekogude

kallastel ressurss, kraavi- ja põlluääred võiks olla 15 aastase

raieringiga energiapuidu kasvamiseks, liinialused

energiavõsa kasvatamiseks, hakke energiatõhus kasutus.

Viimasele aitaks kaasa nt, kui laiendada logistika ja e-

veoselehe süsteem tarbijatele ehk soojatootjatele

kasutatavaks koostöös Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte

Ühinguga ning muuta see kohustuslikuks.

10. Otsus Läheb osaliselt LULUCF (R. Tammistu lisandunud

probleem ) ja Rene Tammistu 1. punkti alla

Jaanus Auni probleem nr. 6 1. Probleemi sõnastus Hakkpuidu impordi ja ekspordi statistika on puudulik 2. Probleemi kirjeldus

Eraldi energeetikas kasutatava hakkpuidu koguste impordi

ja ekspordi statistika (vastav EMTAK kood) puudub. See on

aga vajalik, et hakke tootjate ja kasutajate abiga täpsustada

energeetikas kasutatava hakkpuidu kaubanduse maht ning

selle võimalik mõju soojusmajandusele ja soojuse hinnale.

40

Lätist imporditi 2016 nt 1,5 mln euro eest saepuru, jäätmeid,

briketti, kuid me ei tea, kas ja mis mahus on selles

energeetikas kasutatava hakke import. Ettevõtjate sõnul

hakke eksport kasvab senise impordi asemel Lõuna-Eestist,

kuna Läti taastuvenergia eesmärk on täna täitmata ning Lätis

on toetused koostootmisele suuremad. Läti kasvav nõudlus

mõjutab energeetikas kasutatava puidu hinda ja

kättesaadavust. Samas on Kirde-Eesti energeetilise

puiduressursi potentsiaal kasutamata, kuna hakketootjate

kogemusel nt Eesti Energia AS korraldab hakke hankeid

pigem hinna teada saamiseks, mitte hangete

realiseerimiseks.

10. Otsus Käsitletakse teemas: Puidubilansi aluseks olevad

andmeallikad puudulikud ning puidubilansi ja prognoosi

koostamise osas puudub riiklik valdkonna terviklik

kaardistus

Rene Tammistu probleem nr. 2 1. Probleemi sõnastus Raiepiirangute seadmisest 2. Probleemi kirjeldus

MAK saatvates diskussioonides on kõlanud ettepanekud

raiepiirangute seadmisest. Selles kontekstis on oluline

täpsustada, et juhul kui raiepiiranguid protsessi tulemusel

seatakse, siis missugustele raietele neid seatakse. See on

küsimus nii puu liikidest (lepp vs. mänd), raieliikidest

(lageraie vs. hooldusraie näiteks). Suures osas erametsas on

tegemata nii valgustus kui ka hooldusraie ja selle tooraine

võiks valdavalt olla bioenergeetika ressursiks. Teiseks

tagavad just harvendus ja hooldusraided metsa jätkusuutliku

ja võimalikult kõrge kvaliteediga toorme allikana. Seega

kindlasti ei tohiks neid piirata, pigem võiks kavandada

meetodid kuidas metsaomanikke motiveerida

metsakasvatusse investeerima. Oluline on silmas ka pidada

seda, et mittemetsamaal kasvav võsa ei peaks LULUCEF

määruse seisukohast olema mets.

10. Otsus Teemat käsitleme energeetika all (R. Tammistu probleem nr

4)

Rene Tammistu probleem nr. 3 1. Probleemi sõnastus Puudulik hakkpuidu impordi ja ekspordi statistika 2. Probleemi kirjeldus

Energeetikas kasutatava hakkpuidu koguste impordi ja

ekspordi statistika puudub. See oleks aga vajalik, et hakke

tootjate ja kasutajate abiga täpsustada energeetikas

kasutatava hakkpuidu kaubanduse maht ning selle võimalik

mõju soojusmajandusele ja soojuse hinnale.

10. Otsus Käsitletakse teemas : Puidubilansi aluseks olevad

andmeallikad puudulikud ning puidubilansi ja prognoosi

koostamise osas puudub riiklik valdkonna terviklik

kaardistus

41


1 Probleemi sõnastus Metsa kaitsealade piiranguvööndid ei kaitse piisavalt metsa,

uuendusraie on kaitsealadel lubatud ja kaitsealadel puudub

täielik kevadine raierahu.

2 Probleemi kirjeldus Esiteks ei taga metsa piiranguvööndid kaitseväärtuste

püsimist, mille tõttu kannatab loodusel põhineva turismi

ressurss. Teiseks on välismaa loodushuvilistele sügavalt

arusaamatu uuendusraied rahvusparkides ja teistel

kaitsealadel.

10 Otsus Ühendada ökoloogia TR piiranguvööndi probleemiga. MO

vaatab kas probleem on kaetud. Piiranguvööndite liiga

leebed normid ja ebaselged majandamisjuhised on

kirjeldatud ökoloogia TR probleemi nr 22 all

„Piiranguvööndite eesmärk, funktsioon ja

majandamisjuhised on ebaselged“.

EMPL probleem nr 6

1. Probleemi sõnastus Metsamaa tootlikus on madal

2. Probleemi kirjeldus Metsamajanduslike võtete kasutamine ei ole piisavalt

levinud erametsaomanike seas, mis vähendab metsade

juurdekasvu. Madalama viljakusega kasvukohtades oleks

vajalik kasutada väetist, mis on täna keelatud. Oluline on

hoida töökorras ja taastada kuivendussüsteeme, mis aitavad

metsa juurdekasvu tõsta.

10. Otsus Ühendame varasemalt esitatud sarnaste

probleemidega./Tekst jagatud sarnaste probleemide alla.

EMPL probleem nr 7

1. Probleemi sõnastus Riigimetsast on tehtud keskkonnakaitse doonor

2. Probleemi kirjeldus Paljud Eesti parimad majandusmetsad asuvad riigimetsas.

Järjest suuremate keskkonnakaitseliste piirangute

seadmiseks puuduvad tegelikult riigil vahendid. Lahendus

on leitud piirangute seadmisega riigimaale mille kaudu pole

tegelik kulu reaalselt läbipaistev ja nähtav ühiskonnale.

Riigieelarvesse eraldi reaga kulu metsa mittemajandamisest.

10. Otsus MO ühendab EMPLi probleemiga nr 4/Ühendatud EMPL

probleemiga nr 4

Jaanus Auni lisandunud probleem 1 1. Probleemi sõnastus Amortiseerunud teedevõrgustik erametsamaal

42

2. Probleemi kirjeldus Riigimetsamaal vastutab teede inventuuri ja hooldamise eest

Riigimetsa Majandamise Keskus, erametsamaadel sellist

ühte pädevat asutust pole. Erametsade infrastruktuuri

korrashoid on metsaomanike kohustus. Probleemne on teede

hooldamine ja parandamine seoses nimetatud tööde

kulukuse ning tee omandi killustatusega. Suur osa kraave on

Maaparandussüsteemide Registris registreerimata ja

enamus registreeritud kraave on rajatud 1965-1985 ehk

amortiseerunud, tagasihoidlik on ühistegevus teede ja

kraavide uuendamisel ja korrashoiul11. Metsamaaparanduse

ning taristu hooldamise süsteemne toetamine erametsamaal


10. Otsus Ühendatud EEML taristu teemaga (EEML probleem nr 3)

11. Sotsiaali kommentaar Käsitletud ka sotsiaaltöörühmas taristut laiemalt



Documents

MAK 2030 algatamise majandusvaldkonna alamtöörühma … · 2018-08-22 · Riigimetsast on tehtud keskkonnakaitse doonor..... 41 JAANUS AUNI LISANDUNUD PROBLEEM 1 ..... 41 Amortiseerunud