Tehnika 115, telefon 6464 760 www.misjonikeskus.ee Meie MisjonMeie Misjon

SA EELK Misjonikeskuse ajakiri kevad 2015 • 3 (27)

• Sind on väga vaja! • Garderoobitädi misjon• Kirik ja kultuur • Misjonärid ja peapiiskop• Sudaanis ja Eestis • Loomulikult üleloomulik• Täiskasvanute piiblikursus • Belgiast Eestisse• Usk kaotab hirmu • Müüdud kirik on tagasi

autojuhte...

Osavõtumaks 25€.

Iseasi, et millal keegi kursust vahetab ja edasi küsib. Looja on ootel, kuid ei suru Tõe olemust peale. Igaüks maadleb Küsimuse-ga. Taevas annab meile vabaduse valida. See on hea kool, et leida elav Elu!

Minugi rada on olnud täis oota-matusi, juhtimist ja õppimist. Aasta-sele piiblikursusele Põltsamaal tulin meie Juuru Mihkli koguduse õpetaja Kalle Kõivu soovitusel. Küsisin, vest-lesime ja otsustasin osaleda.

Miks sellise otsuse tegin? Meenub üks muistend, kus vana

mees näitab noorele mehele metsa

2 3MM 2015 kevadMM 2015 kevad

Reeglina ei lisa me selliste kuldsete inimeste kohta: „ta on kristlane“ isegi siis mitte, kui nad seda on. See määratlus iseenesest ei ütle veel midagi positiivset, vähemalt mitte tänasel päeval. Loevad üksnes teod, inimese igapäevane eluviis, tema olek. Kui see on kristlik ehk ligimesi armastav ja mõistev, siis pole vaja lisada, et „muideks, ta on kristlane”. Kristlane ei käitu armastusväärselt mitte nimetuse või jumaliku staatuse pärast, vaid üksnes sellepärast, et ei saa ega oskagi teisiti, sest ta on võtnud Jeesuse oma südamesse ja püüab tegutseda edaspidi Tema tahtmise järgi.

Kindlasti ei pea me oma usku ka varjama, eriti kui selle kohta küsitakse. Aga kuidas panna inimesi küsima? Minu arvates on just see kõige olulisem küsimus üldse!

Kuidas panna inimesi Kristuse vastu huvi tundma? Kui me seda suudame, siis see ongi misjon! Ei oska pakkuda paremat vastust kui Jeesuse öeldud lihtne tõde: „Kõike siis, mida te iganes tahate, et inimesed teile teeksid, tehke ka nendele!"

Olgem aktiivsed armastuses. Armastage inimesi ja ka teid armastatakse või vähemalt küsitakse ühel päeval: „Kust sa selle armastuse küll võtad?“ Ja siis saad sa öelda välja kõige suurema Tõe ilma, et sind selle eest kividega surnuks visata tahetakse.

KALLE KÕIVEELK täiskasvanute piiblikursuse

koordinaatorEELK Juuru koguduse õpetaja

juhtkiri vaimulik sõna

Toimetaja: Piret Riim. Küljendaja: Hermo Sakk. Trükk: OÜ Vali Press. Esikaanel palvehetk kogu maailma pärast misjoni- ja käsitöö päevalt märtsis EELK Pärnu Eliisabeti koguduses. Foto: Luc SaffreTellimine: mk@eelk.ee või tel 6464 760. Ajakiri saadetakse tellijaile tasuta.Meie kaasautorid kirjutavad ja pildistavad vabatahtlikena. Trükkimist ja postitamist rahastatakse annetustest. Suur tänu teile, kui leiate võimalust Meie Misjonit toetada!

EELK Misjonikeskuse ajakiri

Foto

: Joe

l Rei

naru

Pall on Sinu käes! Foto: Plussmeedia

Sind on väga vaja!Matteuse evangeeliumi 25. peatükis on juttu sellest, kuidas käitusid isanda poolt neile usaldatud talentidega ustavad sulased ja kuidas käitus laisk sulane.

Olen käinud muusikaõhtutel „Ülistus“. Nende eestvedaja Tero Ruotsala on rõhutanud, et kuigi muusika autor Pekka Simojoki on Soome tuntud helilooja, ei ole ei Pekka ega tema laule esitava kammerkoori Lambertus soov, et esile saaks tõstetud nende nimi, vaid et laulud hakkaksid n.ö. oma elu elama. Ja ongi hakanud! Käisin neid kuulamas märtsi ühe nädalavahetuse kahel õhtul. Nii ilus oli! Ilus oli muusika ja ilus oli taaskohtumine Taevase Isaga läbi muusika.

Juba kolm aastat on Tallinnas Nõmmel oma evangelistiandi kasutanud soomlane Ilkka Puhakka, avades Jeesuse tähendamissõnade sõnumit kirikutäiele inimestele. Ma ei tea, mida annab semi kultuuri tunnustatud asjatundjale endale, et ta kolm aastat järjest sõidab Soomest Eestisse vaid nendeks õhtuteks, kui tal võiks olla palju prestiižsemaid üritusi mujal… Aga olen vägaväga tänulik, et Ilkka on olnud ustav oma Isandale oma talentidega kaubeldes. Tema jagatud õnnistusest on osa saanud sajad inimesed ning minulegi on need õhtud olnud Jumala ligiolu kasvuhooneks.

Igale meist on antud mingisugused annid. Olen mõnikord kohanud suhtumist, et „ah, mis nüüd mina, ma ei ole piisavalt osav, mul pole head tunnistust või ilusat lauluhäält.“ Ka minul ei ole kindlasti kõiki neid omadusi, kuid midagi on kindlasti meil igaühel. Oleks patt oma talent maasse matta või – mis veelgi hullem – sundida ka teisi oma

talente maa sees või küünalt vaka all hoidma.

Pauluse kirjast efeslastele võime 4. peatükist lugeda, et Jumal on andnud inimestele erinevad annid selleks, et me koos ehitaksime üles Kristuse Ihu. Kas mõistame, et kui arendame ja kasutame oma ande, siis on see Jumala töö meis ja teistes inimestes? See, mis liidab Kristuse Ihusse uusi inimesi.

Pidime hiljuti abikaasaga leeritundi pidama. Meil oli võimalus jagada evangeeliumi viiele inimesele, kellega kohtusime esimest korda. Olime valmistunud ja palvetanud. Vahetult enne leeritundi kogesin tugevat vaimset rünnakut. Süüdistav hääl aina ketras ja ketras peas: „Kes sa üldse oled, et mõtled kedagi õpetama minna? Oled sa kindel, et oled ise sõnumist õigesti aru saanud? Mis siis, kui need inimesed on kordades targemad kui SINA?“ Kõhus

hakkas keerama, tohutu rahutus täitis südant ja oli tunne, et võiksin oksendada. Tänu Jumalale, et sain paluda töökaaslaselt eestpalvet ning rahu täitis taas mu südant. Hirmule ja saatanale sain öelda: „Sul ei ole siin kohta! Pole tähtis, kes olen mina – tähtis on, kes on Jeesus, ja mina olen Tema laps!“

See leeritund oli eriliselt õnnistatud ja saime rõõmuga jagada evangeeliumi. On imeline kogeda, et Jumal saab sind kasutada, Püha Vaim puudutab kedagi läbi sinu ja sa koged seeläbi armu ka ise.

Niikaua kui inimesed ei kasuta oma talente, ei oska teised neist ehk puudust tundagi. Aga kui paljust me ilma jääme, jättes oma annid kasutamata! Imeline on kogeda, kuidas Kõigeväeline Jumal saab kasutada just mind ja Sind!

Sa oled väga, VÄGA oluline Jumalariigi töös!

KRISTIINA SEPPELEELK Misjonikeskuse peasekretär

Garderoobitädi misjonJh 8:46–51, 56–59 Jeesus ütles: „Kes teist saab tõestada mul ühegi patu olevat? Kui ma räägin tõtt, miks te siis ei usu mind? Kes on Jumalast, see kuuleb Jumala sõnu. Teie ei kuule sellepärast, et teie ei ole Jumalast.” Juudid kostsid talle: „Eks meil ole õigus, kui me ütleme, et sina oled samaarlane ja et sinus on kuri vaim?” Jeesus vastas: „Minus ei ole kuri vaim, vaid ma austan oma Isa, teie aga teotate mind. Aga mina ei taotle tunnustust iseendale. On üks, kes on uurija ja kohtunik. Tõesti, tõesti, ma ütlen teile, kui keegi paneb tallele mu sõnad, siis ta ei näe surma iialgi! /.../ Teie isa Aabraham tundis suurt rõõmu sellest, et ta saab näha minu päeva, ja ta nägi seda ja rõõmustas.” Nüüd ütlesid juudid Temale: „Sina ei ole veel viiekümneaastanegi ja tahad olla näinud Aabrahami?” Jeesus ütles neile: „Tõesti, tõesti, ma ütlen teile, enne kui Aabraham sündis, olen mina.” Nüüd nad võtsid kive, et teda nendega surnuks visata. Aga Jeesus peitis enese ära ja lahkus pühakojast.

Johannese evangeeliumi 8. ptk lõpus kirjeldatakse Jeesuse vestlust juutidega. Jeesus väidab end olevat Jumalast, ilma ühegi patuta, Jumala Poeg, kes on olemas juba enne esiisa Aabrahami. Juudid aga vihastavad sellise jutu peale. Nad leiavad, et Jeesuses pesitseb kuri vaim ning püüavad teda kividega surnuks visata. Jeesusel õnnestub kivide eest varjuda ning pühakojast põgeneda.

Võiks küsida: kas Jeesuse vestlus juutidega oli misjoneeriva, uskuma äratava eesmärgiga? Tõenäoliselt küll. Jeesus teadis, mis Teda lähiajal ees ootab. Teadis piinamistest, alandamisest ja ristisurmast. Teadis, et kõige taga seisavad needsamad juudid. Jeesus pidi neile kuulutama tõde, mõtlemata, kas see neile meeldib või mitte.

Jeesus teadis, et Tema külvatud tõeseeme võib tärgata ellu pärast Tema surma ja ülestõusmist. Ükski inimene ei olnud varem surnust üles tõusnud. Kui aga Jeesus seda tegi ja väga paljudele ennast surmajärgselt ilmutas, pani see ainukordne ime kõiki selle tunnistajaid sügavalt järele mõtlema kõige üle, mida Jeesus oma eluajal oli lausunud. Jeesuse öeldu sai siis hoopis uue tähenduse. Paljud Jeesuse vastased tun

nistasid, et Ta võis tõepoolest olla Jumala Poeg. Paljudest saidki kristlased!

Mida on õppida sellest loost tänapäeval, kui Jeesust küll tuntakse, aga Tema ülestõusmisest räägitakse väljaspool kristlaskonda väga vähe? Minu jaoks on siin õpetlik just kuulajate reaktsioon, mis võib Jeesuse sõnu kuulutava misjonäri suhtes kujuneda üsna sarnaseks Johannese kirjeldatuga.

Kui keegi imbub mõnda seltskonda, kus Jumalat ei tunta, ja hakkab rääkima: „Mina olen ristitud ja läbi selle saanud Jumala lapseks. Mina olen patu tundmisele tulnud ja väldin seega patu tegemist. Mina püüan oma mõtted, sõnad ja teod puhtad hoida ning elada Jumala Vaimus, sest Jumala lastele on tõotatud, et kui nad siit ilmast lahkuvad, siis nad äratatakse üles, et nad saaksid elada igavesti Taevases kuningriigis, jumalikus armastuses...“

Tõenäoliselt teda küll päriselt kiviga ei visata, aga mõttes laseksid kuulajad kivid ehk lendu küll?!

Eks selline „enesetutvustus“ võib täna mõjuda pigem eneseupitamisena, teistest paremaks pidamisena. Kas meile, Jeesuse järgijatele on sedalaadi vestlus kohane? Kas see on misjoneeriv, või tekitame sellega rohkem kahju kui kasu?

Loomulikult sõltub kõik konkreetsest hetkest, kohast, kuulajatest jne. Aga eks me tea või oleme näinud kõik kedagi, kelle kohta enamus inimesi tunnistavad: „ta on väga hea inimene, suure südamega, ei ole iialgi kuulnud, et ta oleks vihastanud või kellegi kohta halvasti öelnud!“. Selliseid ei ole palju, on vaid mõned üksikud. Reeglina on nad suhteliselt lihtsatel ametikohtadel. Lisaks enda vanaemalevanaisale meenub mulle garderoobitädi põhikoolis, kelle ülesanne oli riietehoiu uksi lahti keerata ja koridoride põrandaid pesta. Alati, kui me kooli tulime, võttis ta meid naerusui vastu. Alati tal oli aega laste küsimustele vastata, neid mõista, kaasa tunda, toetada.

4 5MM 2015 kevadMM 2015 kevadkoguduste misjon koguduste misjon

Just Kuressaares sai alguse arengupuuetega inimesi toetava rahvusvahelise liikumise Usk ja Valgus töö Eestis. Hoolealust õnnistab Laurentiuse koguduse abiõpetaja Tiina Ool.

Foto: Kirsti Malmi

Läki külla!EELK Kuressaare Laurentiuse kogudus on misjonitöös keskendunud oma linnale, aga ka saartele laiemalt. Kolmandaks jõutakse mandrile ja neljandaks elatakse kaasa välismaal toimuvale. Jaksamise võti on koostöö.

Meie asi on anda edasi sõnumit, mida keegi meie eest teha ei saa: evangeeliumi kuulutamine, õpetamine, armuvahendite jagamine. Ülejäänu, nagu head teod, hoolekanne ja ka misjon, tuleneb sellest.

Kodukülastusi teeb Laurentiuse kogudus sama palju kui linna palgalised töötajad: üle 1000 külastuse aastas. Need igapäevased nähtamatud teod on kõnekad just väljaspool kogudust olijaile.

Meie kogudus peab perevägivalla ohvrite varjupaika. Siin katuse all kogunevad anonüümsed alkohoolikud, tugev on erivajadustega laste ja noortetöö. Koos teiste meie linna kogudustega alustasime mõned aastad tagasi Toidupanga tegevust. Nüüd on see töölõik koondunud nelipühikiriku mittetulundusühingu alla. Baptistikoguduses on tugev jälle noortetöö teadatuntud noorteõhtutega.

***Võimalus erinevate kogudustega

läbi käia hoiab ära nii eneseimetlust kui ka masendust. Meil on ju üks asi ajada ja Eesti Kirikute Nõukogu liikmetena on meil rohkem ühendavat kui lahutavat. Selle asemel, et kellegi kohta öelda: nemad seal tegelevad peaaegu ebajumalateenistusega, tuleks anda võimalust õppida teiste traditsioone tundma. Selliste ütlemiste põhjus võib olla lihsalt mitteteadmises, mittemõistmises. Avaram pilk kirikutevahelises koostöös ei tähenda, et peaksime unustama selle hea, mis meil endal olemas on.

Kuressaares on viis evangeelset ja üks õigeusu kogudus. Igakuised vaimulike kogunemised annavad ennekõike suhtlemise võimalust isegi siis, kui ühisettevõtmisi alati pole. Vahetame infot, toetame üksteist inimlikul tasandil. Võrdsetena ühe laua tagant on sün

dinud ka suuremaid ettevõtmisi nagu isadepäeva pereüritus linna kultuurikeskuses.

***Miski ei saa

asendada pühapäeva pühitsemist ja pühakirja ümber kogunemist. Me vajame kristlasi, kes on iga päev osaduses Jumala ja kaasusklikega! Kogudus, kus õpetaja või palgalised töötegijad on ainsad misjonärid, tõenäoliselt ei kasva. Kui leidub v a b a t a h t l i k k e abilisi, kellel on motivatsioon ja tahe endast anda ning ka raskusi ja tagasilööke kanda, siis on rõõmu ja lootust mitte ainult koguduse säilimisele, vaid ka kasvule.

***Kui me tänase päeva võimalusi nä

gemata ainult minevikku vaatame, tuleks mõelda rekollektsioonile: parandada meelt, olla osaduses, sõita koguduse nõukogu ja töötegijatega külla mõnele teisele kogudusele. Eestis on küllalt tublisid ja tegusaid kogudusi, kellelt õppida! Kindlasti ei peaks me eeskuju võtma ainult piiri tagant...

Suhtlemist oma praostkonna teiste kogudustega võiks olla rohkem. Oleme püüdnud käia külas Hiiu ja Saaremaa kogudustel, sageli ka mandril. Tihti ei teagi me, mis toimub naaberkoguduses, saati siis meie kirkus laiemalt! Töötegijad on üle koormatud ega jõua teistega jagada kõike, mida nad kõikvõimalikel koosolekutel päevast päeva kuulevad. Koguduste läbikäimisega ennetaksime

paljusid probleeme ja oleksime töös motiveeritumad.

***Oma koguduses on meil tavaks iga

nädala alguses vahetada töötegijatega infot, arutada, palvetada ja laulda. Aega on nii vaimulikuks kui praktiliseks osaks, sest vaimuliku pooleta pole praktikal õnnistust.

Regulaarsed on ka eri töölõikude vabatahtlike kokkusaamised: meil koguneb iga nädal viis erinevat kogudusekooli gruppi. Oleme alates 1996. aastast pakkunud koguduse liikmetele järjepidevalt kõiki meie kiriku pakutavaid tööriistu: kursusi, materjale jne. Peame oluliseks just väikegruppide tööd, millega peame vahet ainult suveti!

ANTI TOPLAAN Kuressaare Laurentiuse koguduse

õpetaja

Fotod: Piibliseltsi kogu

Hendrik Kokamägi, misjonär ja piibliseltsi juht.

Koostöös piibliseltsiga korraldati Hendrik Kokamäe sünnitalu külastus Taageperas.

Kultuur + misjonÜhest küljest tähendab misjon kristluse tutvustamist nendele, kes seda veel hästi ei tunne või pole omaks võtnud.

EELK Helme kogudusele annab hea võimaluse misjoniks Tõrva kirikkammersaali kasutamine – see on endine õigeusu kiriku hoone, mis on nüüdseks korda tehtud kontserdisaaliks. Koos samanimelise sihtasutusega sünnib meil tihti ühiseid üritusi. Need on kas sihtasutuse korraldatud (ning sinna mahub mõni palve või vaimulik tervitussõna) või korraldab kogudus kontserte, mis kultuurisündmusena pakuvad huvi neilegi, kes muidu kirikus ei käi või kogudusse ei kuulu.

Kirik, kultuuri kandjaSihtasutuse asutajaliikmete hul

gas oli meie omaaegne õpetaja Valter Vaasa. Kirikkammersaalis toimuv on suuresti tema algatatud ja toetatud. Tegevdirektor Ilmar Kõverik oskab hästi korraldada kõrgel tasemel kultuurisündmusi klassikast kuni rahvapäri

museni. Viimasel ajal on lisandunud tähelepanu just kiriklikele teemadele: näiteks Juurtesarjas on esil olnud kirikuga seotud inimesi ja näitusi ning väljasõitudel astutakse ka kirikusse sisse. See näitab, et kirik elab üle kõik ajad ja kannab meie kultuuri.

Tänu olnu eestSeptembris 2014 tähistasime Helme

kihelkonna esmamanimise 685. aastapäeva, mis on ühtlasi Helme Maarja koguduse aastapäev. Jumalateenistuse pidasime mulgi keeles, mis äratas ajakirjanduse tähelepanu. Sattusin koguni Vikerraadiosse! Enamvähem igal aastal on mõne vaimuliku või köstri ümmargune mälestustähtpäev. Pühakodasid on meil rohkem kui üks ja peame nendegi ümmargusi aastapäevi meeles.

Üheskoos jaksame!Abi on tulnud ka väljast kas muu

sika või ettekannetega ja ühiselt tuleb välja suurepärane sündmus! Mullu mälestasime näiteks koostöös Eesti Piibliseltsiga Taageperast pärit Hendrik Kokamäge, omaaegset piibliseltsi töötajat ja misjonäri Hiinas.

Teisalt tähendabki misjonitöö koguduses ka selle teadvustmist, et me oleme osa suuremast, ülemaailmsest kristlaskonnast. Püüame ka kaugemal tehtavast kuulutustööst osa võtta või vähemalt silmaringi laiendamiseks kaugemale vaadata.

ARVO LASTINGHelme Maarja koguduse õpetaja

6 7MM 2015 kevadMM 2015 kevad misjonikeskusvälismisjonärid meil

Urmas Viilma.

Fotod: Tero Ruotsala

Foto: Piret Riim

Kuidas kasvatada pealseid?24. märtsil kogunesid EELKs töötavad välismisjonärid, nende koguduste õpetajad, misjonikeskuse ja kirikuvalitsuse esindajad Muuga Sadama Meremeeste Kodu saalis, et end üksteise tegemistega kurssi viia. Muuhulgas tutvuti uue peapiiskopi nägemusega misjonäride rollist Eestis.

Peapiiskop Urmas Viilmal oli kerkinud küsimus: miks töötavad misjonärid peamiselt linnades või nende ümber, kus tööjõudu niigi rohkem? „Sinoditel on näha, et nagu on olemas kaks Eestit, on olemas ka kaks kirikut: linna ja maakogudused. Ühine on neis vaid töötegijate ustavus. Küsimus on: kuidas saada misjonäre appi ääremaadele?”

Misjonikeskuse juhataja Leevi Rei-naru põhjendas keskuste eelistamist sellega, et just neis leidub inimesi, kellele saavad misjonärid väljaõpetavaks eeskujuks olla, et töö misjonäride lahkumisel ei katkeks. Reinaru pakkus lahenduseks võimalust, et suured kogudused võiksid mõne väikese maakoguduse enda toetada võtta.

Mitmelt misjonärilt kuuldus nõutust: kuidas kaasata kogudusetöösse koguduste liikmeid ja kas EELK traditsioon seda üldse võimaldab? Viilma oli nõus, et kirik on vaimulikekeskne – see pärineb nõukogude ajast, mil vaimulik ainsana julges avalikult kristlane olla, ning et strateegilist lähenemist ilmikute kaasamiseks napib kahjuks siiamaani.

Magne Mölster Sakust pakkus, et uute aktiivsete koguduseliikmete kasvatamiseks võiks väikestes kohtades pidada jumalateenistust kasvõi üle nädala, asendades selle pooltel pühapäevadel kodugrupi või muu osadust loova Sõnal põhineva kogunemisega. Viilma läks sammukese edasigi tõdedes, et ka rahvamaja ringides osalemine võib kristlasel kodugrupitööks kujuneda: „Kus kogukonnaga suheldakse, seal püsib kogudus elus!”

Kari Tynkkynen Paidest tegi ettepaneku saata väikestesse kogudustesse abilisi praostkonna tasandilt. Peapiiskop julgustas ettepanekut esitama ka tuleval sinodil: „See eeldab valmidust mõtteviisi muuta, aga just ketserlikuna näiv võib osutuda edasiviivaks!”

Päikesekiirt nähti viimastel aastatel misjonäride abiga algatatud piiblikoolides nii noortele kui ka täiskasvanutele. Ülemkarjast vaevas väike kahtlus: „Kui paljudel neis õppijaist on endal vaimulik nälg ja kui paljudel on valmidust minna teiste heaks midagi – näiteks piiblitunde – tegema?”

Üldiselt näitas peapiiskop kiriku arengu suhtes üles optimismi: „Ehkki maakoguduste liikmeid välismaale lah

kub, näitavad aruanded, et pühapäevaste kirikuliste arv pole kahanenud ja armulaualiste osakaal pigem kasvab. Me ei peaks alahindama ka jõulukirikuliste suurt arvu. See kinnitab, et meie kristlikud juured on sügavamal kui paistab, aga neile tuleb väetist anda, et pealsedki kosuksid.

Misjonärid võiksid olla abiks eelkõige laste ja noortetöös kui tuleviku kasvatamises, sest liiga paljudes kohtades pole seda üldse ning kedagi ei ristita. Maal tähendab see töö suhtlemist kogukonna ja asutustega. Elu näitab, et kus on hea side kooliga, seal pole probleemi ka leerilaste leidmisega. Kus kooliga side puudub, seal on kirik isolatsioonis. Tegeleda tuleb terve perega, siis on kirikul järelkasv olemas!”

Kahe kõige olulisema valupunktina, mille leevendamisse võiksid misjonärid tulevikus panustada, oskas Viilma kohe välja pakkuda kiriku töötegijate sotsiaalsete garantiide tagamist („Koguduses töötav üliõpilane ei suuda praegu õppelaenugi tagasi maksta!”) ning koguduseliikmete arvu säilimist („Kuidas tagada, et inimese terve elukaar käiks läbi kiriku?”).

Tekstid koostas PIRET RIIM

Füüsiliselt ja e-kujul, tegude nimelMisjonikeskuse töötajail on eajastulgi tavaks kord nädalas näostnäkku kohtuda, et üksteise tegemistest täpsemalt teada saada.

Kord aastas oleme kontori värskema (ja tervislikuma) ümbruse vastu vahetanud, et heita oma tegevusele laiem pilk. Kuna aprilli alguses oli välja tulemas meie uus veebileht, siis püüdsime nüüd ka visiooni üle lihvida: kui sõna on konarlik, kannatab tegugi.

Visioon kõlab lühidalt: „Toetame kogudustes tehtavat misjonitööd. Julgustame koguduseliikmeid leidma oma identiteeti Kristuses ning oma eluga täitma misjonikäsku.”

Kodulehele ootas lisamist tutvustus: „Misjonikeskuse töötegijad on rõõmsameelsed, innustunud ja heatahtlikud Kristuse järgijad. Igal on oma anne, mida panustades luuakse meeskond, kellega saab suuri asju korda saata. Misjonikeskuse missioon on olla kogudustele partneriks: toetada seal, kus jääb puudu kogemusest, innustada seal, kus jääb puudu julgusest, palveta

da nendega, kes seda vajavad, rõõmustada rõõmsatega ning nutta nutjatega.”

Tuletasime üksteisele taas meelde, et me ei lähe kogudustesse suuri asju ise ära tegema, vaid soovime olla Jumala tegude tunnistajad seal, kus usutakse, et Ta tegutseb oma koguduse kaudu ka täna. Kutsuge meid oma kogudusse külla ja saame ühiselt näha, mida teeb Jumal! Oleme rõõmsad, kui meil õnnestub lisada kohalikku tegevusse värskust või anda põhjus järjekordseks kohtumiseks ka paigus, kuhu jõudmiseks tuleb kõigepealt hoolsas koosmeeles autokohti klapitada.

***

EELK Misjonikeskuse uue kodulehe tegi Wordpressi baasil meediaasjatundjast misjonär KaiPetteri Lappalainen, kes on meisterdanud kodulehe ka näiteks Ingeri kirikule Venemaal.

Põhisisu väljamõtlemisel osalesid kõik keskuse töötajad. Tekstid ja pildid said lõplikult paika 4–5 liikmelise tiimi

abiga, mida juhtis Sirli Lend, kel see töö tuttav Plussmeedia kodulehe haldamisest. Tiim käis koos korra kuus alates novembrist 2014 ja viie kuuga jõuti vajalik paika loksutada. Uue info ilmumise eest jääb hea seisma Piret Riim, aidates töövaldkondade vastutajatel vajadusel materjali lihvida.

Lehe väljavahetamise tingis eelkõige tehnika kiire areng: näiteks polnud eelmine koduleht parimal moel jälgitav uusimates nutiseadmetes. Samuti on nüüd rohkem arvestatud peamise sihtgrupiga, kes misjoni kohta veebist teavet otsib: nooremate keskealistega. Rohkem on pilte ja võimalusi hüpata sotsiaalvõrgustikesse.

Koduleht pole otseselt evangeliseeriv, vaid pigem jagame infot misjonist huvitatutele. Loodame pakkuda mitmekesist vaadet ning julgustada osalema. Soovijad võivad edaspidi tellida enda epostkasti ka misjonikeskuse uudiste kuukirja. Koduleht asub endiselt aadressil www.misjonikeskus.ee.

Visioonipäeva juhatas sisse uisuring Harju tänava liuväljal. Jääle julgesid minna (vasakult) Katrin-Helena Melder, Tero Ruotsala, Joel Reinaru, Kristiina Seppel, misjonipraktikant Soomest Siiri Selmo, Sirli Lend ja Kirsti Malmi.

8 9MM 2015 kevadMM 2015 kevad koostööpartnerkoostööpartner

Foto: Plussmeedia

Rahus ja rahutuste keskel

Pekka Jauhiainenist on lihtne leida pilte temale kalli Piibliga. Siin õpetab ta seda ühes Plussmeedia noortelaagreist, kus osalejaid Eestist, Soomest ja Venemaalt.

Misjonikeskuse maja ees Tallinnas seisavad (vasakult) mis-jonijuht Pekka Huhtinen, misjonärid Eestis Kirsi Vimpari ja Kari Tynkkynen ning SLEY Eesti tegevuse koordinaator Pekka Jauhiainen.

Foto: Vimpari kogu

Soome Luterliku Evangeeliumiühendusega (SLEY) seob misjonikeskust üle 10 aasta kestnud koostöö. Tuntuim SLEY misjonär Eestis on ilmselt Kari Tynkkynen, endine Ridala ja Martna, nüüdne Paide koguduse õpetaja. Tänavu on Tartu Peetri koguduse juures asunud eesti keelt õppima ja oludega tutvuma noortetöötaja Kirsi Vimpari.

SLEY on 1800ndail sündinud Soome äratusliikumine, millele on misjon väga südamelähedane. Alustasime sellega aastal 1900 Jaapanis. Kaua oli see meie ainuke misjonipõld, kuni avanes uksi Aafrikas ja ka lähipiirkonnas: Eestis, Venemaal. Uusim koht on Myanmar, kus algas töö 2013. Tänavu loodame alustada ametlikku tööd ka meile ammu armsas Iisraelis.

SudaanisTöö seal algas aastal 1998, kui oli

olemas vaid üks Sudaan, range islamiriik. Algus oli pinev: kas saame üldse teha tööd pealinna luterlikus teoloogiaseminaris? Uks avanes ja olen ka ise seal mitu korda õpetamas käinud. Nägin, milliste tohutute raskuste keskel luterlik kirik elas ja kasvas!

Kirik oli sündinud Sudaani Evangeelse Luterliku Kirikuna. Maa jagunemisel siirdus kiriku juhtimine ja koolitus LõunaSudaani ning nimesse lisandus ka see riiginimi. Põhjapoolsetes kogudustes on praegu aga suur mure: õpetajaid ei jätku. SLEY toetabki teoloogiakursusi sealsetele evangelistidele ja teistele ilmikutele, et nad võiksid teenida ka vaimulikena. Toetame pastorite reise Sudaani kogudustesse, et nad saaksid inimesi julgustamas käia

ning ristida, laulatada, armulauda jagada, matta. Kui LõunaSudaani elanikest on kristlasi rohkem kui pooled, siis Sudaanis vaid alla 10%.

Misjonäre meil seal pole, aga toetame kirikut diakooniaabi ja õppejõude saates. Soomes annetatakse sudaanlaste heaks kogu südamega. Aegajalt tuleb põhja poolt halbu uudiseid, et mõnda kirikut on jälle põletatud... Oleme korraldanud korjandusi ning lõhutu on jälle korda tehtud. Ülestõusmispühadeks kuulutasime välja korjanduse Nuubia aladelt põgenenute aitamiseks. See on rahutu piirkond põhjaalal kahe riigi piiril.

JaapanisJumalal on oma ajaarvamine. Mõne

inimesega läheb tal pikalt. Jaapanis käis

üks mees meil seitse aastat jumalateenistustel ja piiblitundides, aga ikka leidis, et veel on vara ristimisele tulla: mida ta isa ütleb jms. Jaapanis on kristlasi alla 1% ja seda suurem rõõm ristimispidu siin on. Ristimise eel tuleb inimestel ületada palju takistusi, kõikvõimalikke hirme. Meie ees on tõsine küsimus: kuidas saame inimesi julgustada, et Kristuses, Tema armastuses pole hirmu, on vaid tugev usaldus? Selle ilmutamine inimsüdamele on üksnes Püha Vaimu võimuses. Seepärast on oluline hoida Jumala sõna esil, et Jumal saaks selle kaudu kinnitada inimese usku: ma tahan usaldada Kristust, tahan saada ristitud.

EestisKa Eestis pole SLEY sihiks

mitte siia hulgaliselt töötajaid läkitada, vaid pigem paigutada mõned inimesed kohtadesse, kus nad saaksid innustada siinseid kristlasi vastutust kandma.

Samuti tullakse Eestist Soome piiblikooli, saadakse luterlikus usus kindlamaks. Tagasi minnes innustakse juba teisi! Soomes noortefestivalidel nähakse, et mujal on kristlasnoori rohkem kui kodumaal, mis annab jälle jõudu...

Piibellikus misjonistrateegias minnakse alati edasi! Apostel Pauluski liikus aina uude paika, lõi uusi kogudusi. Nii ka meie, nähes, et asi kohapeal edeneb, püüame võtta tõsiselt vajadust minna kuhugi, kus kristlikku misjonit ja kristlasi peaaegu polegi. Neid paiku on maailmas palju ja rahvastki on seal palju. Tõsi, sellise mõtteviisiga pole endalgi nii kerge harjuda...

PEKKA HUHTINENSLEY misjonijuht Kolmepäevasele Maata Näkyvissä festivalile

sõidetakse ka Eestist, et kogeda: meid, kristlas-noori on palju!

Mis rõõmustab Venemaal ja Eestis?

SLEY tööd Eestis ja Venemaal koordineeriv Pekka Jauhiainen:

„Venemaal teeb rõõmu, et Ingeri kirikus kestab praegu märkimisväärne piibliõppebuum! Eri paigus peetakse mitmest nädalalõpust koosnevaid kursusi, kus piirkonna kogudustest kohale sõitnud inimesed pühakirja ümber kogunevad. Eestvedajaks on kiriku misjonijuht Ivan Laptev, kes kursustele pädevaid õpetajaid esinema kutsub. Selliseid nädalalõppe on peetud küll Marimaal JoškarOlas, küll Moskvas, viimati peeti üks veebruaris laagrikeskuses Peterburist 50 km lõunas...”

Isiklik puudutusJauhiainen näeb endagi tulevikku

järjest rohkem Piibli õpetamises. Tema doktoriväitekiri on apostel Pauluse jumalasuhtest ning ta mäletab elavalt omaenda paari aastakümne taguseid vaimulikke otsinguid, mil talle eriliselt kirgastus kolme luterliku märksõna – Jumalasõna, ristimise ja armulaua –

sügav tähendus:„Alguses kinnitas Piibli sõna

mulle, et meil on armuline Jumal – ja nimelt Kristuse pärast. Mõne aja pärast tajusin, et see Kristuse pärast armuline Jumal on meil ristimise tõttu. Veel hiljem sain aru, et armulikku Kristust saab kohata armu-laual! Tõeline rahu saabus aga alles siis, kui need kolm üheskoos – Sõna, ristimine ja armulaud – muutusid mu jaoks minust tugevama armulise Jumala tõenduseks Kristuses!”

Meedia seob nooriNii Eestis kui Venemaal teeb

Jau hiainenile rõõmu noortemeedia areng: „Plussmeedial on suurepärased kohalikud eestvedajad. Hea on olnud näha siinse töö algust ja vilju! Soome, Eesti ja Vene noortemeediad kuuluvad ühte, kaks viimast on esimesest alguse saanud. Vene Võboriga korraldame mais Peterbu

ri kesklinnas noortefestivali, kuhu kutsume koguduste gospelbände. Teeme festivalile oma ajakirjas reklaami, korraldame kogudustes eelkontserte ning kanname festivali internetis üle.”

Jumal loob põrmustkiSLEY on seotud Eesti noortelegi

tuttava igasügisese noortefestivaliga Maata Näkyvissä Turus. Jau hiaineni jaoks on festivalil tähenduslik tekkelugu: „See sai alguse 30 aastat tagasi… ühe koolipoisi surmast. Poisi mäletuseks korraldati gospelkontsert, kuhu tuli sadakond noort. Praegu on tegu põhjamaade suurima gospelpeoga, kus käib 10  000 noort päevas. Öeldakse, et Jumal loob põrmust uut elu. Tema võimuses on luua isegi selliste raskete asjade kaudu midagi head ja imelist!”

PIRET RIIM

10 11MM 2015 kevadMM 2015 kevadPüha Vaimu väes kaheaastane kogudus

Jukka Jämsén koos noorte piiblikursuse koordinaatori Titta Hämäläineniga.

Soome luterliku kiriku Lapua piiskopkonna misjoni ja rahvusvahelise töö sekretär Jukka Jämsén on palju uurinud Püha Vaimu temaatikat, sh luterlikku käsitlust Püha Vaimu andidest. Ta on olnud lektor EELK noorte piibli ja misjonikursusel, mille korraldajad tunnistavad:

Olen osalenud kuuel Jämséni piibliõppeseminaril Eestis. See on olnud väga vabastav ja ülesehitav! Ma pole kohanud luterlikus kirikus kuigi palju neid, kes räägiksid loomulikult ja krambivabalt sellest, mida Püha Vaim võib ka täna konkreetselt iga kristlase elus teha. Jukka lähenemisviis tundub hea ja turvaline, sest Püha Vaim ongi ju kõige turvalisem isik üldse, kelle poole pöörduda – Lohutaja Vaim, kelle

Jukka Jämséni saab kuulata ja ühiselt palvetada 12. mail kell 18.30 Nõmme Rahu kirikus „Tähendus sõnade taga”

õhtul.

Jukka Jämsén on kirikuõpetaja, kelle jaoks on oluline kuulamine. Et palve on südame kõne Jumalaga, sai talle endale selgeks juba leerikoolis.

”Kõnelemine hõlmab endas nii rääkimist kui ka kuulamist,” selgitab Jukka. ”Tihti tundub, et meie arusaam palvetamisest on ainult rääkimine ilma kuulamiseta, ning kui keegi väidab, et kuuleb Jumala häält, peetakse seda veidi kahtlaseks. Siiski on Piibli üks põhiteemasid see, et Jumal räägib meile, inimestele! Tuleb lihtsalt kuulata.”

Jeesus palvetas palju. Evangeeliumidest on näha, et palve polnud Tema jaoks mitte ainult rääkimine. Ka tõotas Ta väga selgelt, et Tema järgijad saavad Püha Vaimu, kes neid õpetab, julgustab ja juhatab.

Jumala hääle kuulamist on võimalik harjutada väga lihtsalt – mida oleme koos Jukkaga noorte piiblikursusel ka teinud. Koos palvetamine ja Püha Vaimu andide palumine on tasakaaluka koguduseelu oluline osa. Ühise palve läbi on võimalik julgustada teisi ja saada ka ise julgustatud.

Titta Hämäläinen

Loomulikult üleloomulik

Jukka kasutab meie ja Jumala suhte kirjeldamiseks mobiiltelefoni võrdpilti. Me oleme justkui mobiil, mis pole tekkinud su

valiselt, vaid on loodud Jumalaga ühenduses olema. Väita vastupidist tähendaks öelda, et telefon pole mõeldud helistamiseks.

Iga mobiiliga on võimalik helistada hädaabi numbrile ka siis, kui SIMkaart puudub. Nõndasamuti saab igaks meist Jumalale "helistada" häda korral. „Number” tuleb psalmist 50:15: "Hüüa mind appi ahastuse päeval; siis ma tõmban su sellest välja ja sina annad mulle au!"

Jumal tahab meile pakkuda aga palju enamat – piiranguteta kõnekaarti, mille eest Tema juba ise maksnud on.

Nüüd on olemas telefon ja kõnekaart. Vaja on veel aku väge, milleks ongi Püha Vaim ja vaimuannid.

„Püha Vaim ja vaimuannid Jumalalt võimaldavad kristlastel olla Jumala armastuse kehastuseks ja tunnistuseks vihkamist täis maailmas, kus kõike mõõdetakse turuväärtuses, kuid mis ometi vajab lootust, mis tuleb Jumalalt.(1) Ilma Jumala vaimu ja Tema armuandideta poleks kuulutamine võimalik – see oleks üksnes inimlik ettevõtmine.”(2)

Jumal tahab, et me ei kasutaks oma „telefoni“ üksnes mängimiseks, vaid aktiivseks suhtluseks Temaga; et meie oleksime need, kes toovad lepitust, kõnelevad lootuse sõnumit ja kelle kaudu Jumal tervendab ihusid ja hingi.

Helina Voogne

(1) Luterlik Maailmaliit, Misjon kontekstis, in English, lk 35. https://www.lutheranworld.org/sites/default/files/DMDMissioninContextENlow.pdf(2) Sama, lk 45.

Foto: Veiko Ilus

Jeesus ise meile jättis. Luteri ja anglikaani kirikute sisene äratusliikumine New Wine, mille raames õpetus on toimunud, kasutabki sloganit „Loomulikult üleloomulik“.

Olen avastanud tohutult palju asju, milleks Jumal mind iga päev kutsub, kui õpin Tema häält kuulama. Olen näinud, et vaimuande kasutades saavad julgustatud nii anni kasutaja kui ka see, kelle heaks neid kasutatakse. Üle kõige saab austatud aga Jumala nimi!

Kristiina Seppel

Pärast pühapäevast kohvilauda jäid pildile Ranno ja Kristiina Seppel, praktikandid Elna Øhlund ja Sondre Dahle Norrast, Titta Hämäläinen, Mari-Liis Lootus, Ave ja Mag-ne Mölster koos Joeliga. Fotod: Seppelite kogu

Palves ja teenimisesEELK Saku Toomase koguduse juhatuse liikmele Kristiina Seppelile teeb rõõmu, et kogudus on kahe iseseisvusaastaga suutnud kogukonnas tähelepanu äratada: võetakse kontakti, soovitakse tulla leerikooli. Vallas elab ligi 10 000 elanikku. Pühapäevakoolis on tänavu kirjas 25 last...

EELK ametlikult noorima koguduse liikmete arv on tänaseks 38. Eelnenud on paarkümmend aastat tööd Hageri koguduse kuulutuspunktina. Jumalateenistused on siin igal pühapäeval, kord kuus valmistavad seda ette noored. Tegutsevad leerikool (pildil õnnistamine jõulu eel 2014), pühapäevakool, kodugrupid, noorteõhtud, tüdrukute klubi ja poiste jalgpallitrenn (pildil), lauluring beebidele, gospelansambel (pildil), palvering. Suviti korraldame koos vallaga lastelaagri ja koos Toidupangaga toetame abivajajaid. Valmis

tume uue kirikuhoone ehitamiseks, sest vana vennastekoguduse palvemaja, kus koos käime, on pisikeseks jäänud.

Jumal toetab nõrkuKäisime ühe töögrupiga 2010. aastal

Stockholmis legendaarset Santa Clara kogudust külastamas. Sealne elukogenud pastor ütles, et nende koguduse kasvu aluseks on olnud regulaarne palve ja diakooniatöö ehk ühiskonna kõige nõrgemate teenimine. Seal tuli selgesti esile, et koguduses on kasutusel kõikvõimalikud Püha Vaimu annid.

Eelmisel aastal mõtlesime Saku koguduse liikmetega mitme kuu jook

sul järele: millised on meie väärtused, millele panna rõhku. Sõnastasime kaks visiooni: „Lähedal Jumalale ja lähedal inimestele” ning „Tule, nagu oled: leiame koos Tee, Tõe ja Elu.”

Eks me ise ka alles avastame, kuidas saada õigete andidega inimesi õigetesse kohtadesse. Pole ju kellelegi otsa ette kirjutatud, mis anded tal on, ja päris hull lugu oleks, kui keegi hakkaks kedagi sundima millekski, mis pole tema kutsumus.

Leiud üle teeNäiteks gospelkoor seisis meil aasta

aega ja me lihtsalt palvetasime, et tuleks inimene, kes oleks innustunud ja võtaks koori juhtimise üle. Ja tuligi üks noor inimene, kes elab palvemajast üle tee, on kristlane, muusik. Ütles, et tahaks teha midagi sellist... Oli ilmselge, et see on Jumala vastus meie palvele!

Samamoodi oli orelimängijaga, kes elab samamoodi üle tee! Aastaid käis meil mängimas Hageri koguduse organist. See oli jälle palvevastus, et aasta tagasi tuli oma tulevase abikaasa kaudu meie kogudusse noor neiu, kes õpib muusikaakadeemias ja on meil nüüd igal pühapäeval teenimas!

Meie eakad on olnud väga ustavad palvetajad. Üks neist muigab rõõmsalt siiani, kui näeb kirikusse sisenemas meie organisti Lead või misjonärist pastor Magnet perega – näe, palvevastused astusid uksest sisse!

KasvupinnasNii mõnigi leerilaps on pärast lee

ripäeva saanud endale ülesande, milles saab hakata kogudusetöös kaasa aitama. Nende ülesannete kaudu me hakkame kasvama. Kui oleme olukorras, kus tuleb midagi ise teha, endast välja anda, siis hakkavad Piibli kirjakohad meile rohkem rääkima, hakkame ise rohkem otsima ja vast ka intensiivsemalt palvetama. Ülesanded on, arvan, hea kasvulava meie kõikide jaoks!

KRISTIINA SEPPEL

12 13MM 2015 kevadMM 2015 kevadpiibliõpe piibliõpe

Esimesel kogunemiskorral jaanuari lõpus andis ülevaate religiooni teemast Jaan Lahe (keskel). Vasakul lauanurgas kohalik tugi Markus Haamer ja paremal kursuse peakorraldaja Kalle Kõiv.

Foto: Rain Soosaar, Eesti Kirik

EELK täiskasvanute piiblikursus on käivitunud: iga kuu viimasel reedellaupäeval ootab Põltsamaa kirikla 25 õppurit 14 eri kogudusest, keda kostitavad teadmistega kevadsemestril neli õppejõudu Eestist ja kaks Soome Piibliinstituudist. Küsisime osalejailt kahe kogunemiskorra järel, miks ja kuidas on siia satutud.

„Paluge ja teile antakse, otsige, ja te leiate, koputage, ja teile avatakse”(Mt 7:7).

Olen palunud pikalt Jumalalt juhatust. Olen otsinud oma hingele rahu ja teed, mis viiks mind Talle ligemale, Teda teenima.

Hetkest, mil jõudsin veebruarikuu viimasel reede õhtul Põltsamaale, saabus mu hinge rahu. Teadsin, et olen õiges kohas – kohas, kuhu Jumal mind juhatas. Hirm tundmatu ees oli kadunud, tundsin ühtehoidmist ja ühist usku. Usku, mis kannab endas edasiviivat jõudu! Olen siiralt tänulik õpetaja Kalle Kõivule, kelle poole piiblikursus

test kuuldes pöördusin ning kes julgustas sellega ühinema.

Olen alati kandnud endas usku Jumalasse, mõistnud palve jõudu ja teadnud, et olen kaitstud. Tunnen, et Jumalas on usk ja lootus! Ometi ei ole ma alati olnud tänulik, olen kasutanud mulle antud ande kurjasti ning käitunud Jumala Sõna vastaselt.

Minu tänulikkus tärkas kolm aastat

tagasi mu lapse sünniga. Alates sellest päevast tundsin, et minu senisest Jumala tundmisest ei piisa, vaid vajan õpetust, kuidas väljendada oma tänu Jumala vastu.

Kaks aastat hiljem tundsin täielikku vaimulikku ärkamist. Olles oma usulisel teel üksi, juhatas Jumal mu teele ühe armsa inimese, kes suunas mind avardama mu usulisi vaateid. Tänu temale alustasin sügavamat Piibli lugemist, vaimuliku kirjandusega tutvumist ja erinevate konfessioonide tundmaõppimist.

Religioosne igatsus ja tühimik hinges, jätkasin otsinguid teel Jumala poole, tundes, et mind on kutsutud, ometi

teadmata täpset suunda, kuhu minna. Üks teine hea inimene soovitas mul oma otsingud tuua palves Jumala ette – et kui aeg on õige, küll siis Jumal mind juhatab. Ja juhataski...

Juhatas piiblikooli, kust lootsin leida enda ümber inimesi, kes usuvad. Usuvad nagu minagi – südamest ja hingest. Ja seda oli Põltsamaa kiriklas kohe tunda: ühised palved, laulud ja laupäevahommikune jumalateenistus, ühine Jumala ülistamine ja Tema poole pöördumine. See oli see, mida mu hing oli otsinud ja nüüd leidnud.

Lisaks ootasin piiblikoolist põhjalikke teadmisi kristlikust religioonist, Piiblist ja teest Jumala teenimiseni. Ootused on juba täidetud: olen saanud sügavamat arusaamist Piiblist, selle ajaloost ning Piibli kasutamisvõimalustest. Sain juurde huvi ja indu õppida Piiblit veelgi sügavamalt tundma ning mõista Jumala Sõna keerulisi ja mitmekülgseid nüansse.

Ootan huviga järgmisi loenguid, kus koguda uusi teadmisi, mõtteid ja suundi, mida iseseisvalt edasi avasta

Piiblikursuse teekonnal da. Kuid lisaks akadeemiliste teadmiste omandamisele on minu suureks ootuseks piiblikoolile, et saaksin seal oma usus vaimselt kasvada, lähemale Jumalale.

ANNI AMBERGEELK Nõmme Rahu koguduse liige

RKuulsin Pereraadiost täiskasvanute piiblikursuse reklaami. Soov osaleda tekkis kohe. Omalt poolt julgustas ka kogudusekaaslane Valdek Hang, kes astus mullu Usuteaduse Instituuti õppima. Nii sai mõte lõpliku kinnituse.

Pereraadio saadete kuulaja olen olnud pikemat aega. Olen püüdnud nii korraldada, et saated, mida soovin kuulata, ei ole mitte muudele tegemistele taustaks, vaid kuulamine ja ka märkmete tegemine on sel ajal minu põhitegevus. Ka soov kasvada ja olla osaduses teiste koguduste kristlastega oli ammune.

Kuna kursuse ühes tsüklis tutvustab lektor läbi mitme loengu ainult üht teemat, siis oli alust arvata, et saan käsitletavast laialdased alusteadmised. Lootsin, et kursus aitab senise juhuslikku laadi teoloogilise kirjanduse lugemise süsteemsemaks muuta.

Esimesed kaks kursusetsüklit religioonist ja Piiblist on seda kinnitanud. Samas sain aru, kui vähesed on minu teadmised!

Lisaks pingsatele loengutele on aeg ühisele palvele ja jumalateenistusele armulauaga. Kui kursuse esimeses tsüklis tundsin teatud võõristust, siis järgmisel kokkusaamisel tundsin siirast rõõmu kursusekaaslastest, mis väljendus Jumala õnnistuse soovimises nendele. See oli siiras tunne, et Jumal on meiega siin ja praegu. Sama kogen oma koguduse jumalateenistustel, kui me soovime üksteisele Jumala rahu ja õnnistust.

Loodan, et kursuselt saadud teadmised süvendavad soovi jätkata enda vaimset täiendamist, olla suhtlemises avatum. Oma koguduses on õpetaja mulle usaldanud jumalateenistusel sõnalise osa lugemise. Loodan, et see usaldus jääb püsima ja toob veel muid

võimalusi koguduse teenimisel ilmikuna.

JUHAN RUMMEELK Rakvere Kolmainu koguduse liige

ROleme abikaasaga meie pisikese Tuhala Kaarli koguduse vägagi värsked liikmed. Meid on seal äärmiselt avatud süle ja sooja südamega omaks võetud ning meie peale on pandud ka lootus, et tulevikus võtame koguduse juhtimise oma õlgadele. See seab meile juba praegu ehk natuke suurema vastutuse.

Juhatuse liikmed Liina ja Arvo Rodi on meil väga hoogsalt käivitanud regulaarsed piiblitunnid, mis on heaks eeskujuks ja suunanäitajaks. Imetlen tihti nende misjonitööd ja kirge, millega nad seda teevad. Kindlasti oli see üheks põhjuseks, et osaleda kursusel. Viimases koguduse piiblitunnis anti ka mulle juba sõna ning sain teha pisikese ettekande piiblikoolis kuuldust ja kogetust. Samuti on soov rohkem teada saada Jumala sõnast ja sellest, kuidas ja millal on kõik see kirja pandud. On ka soov Piiblit lugema õppida, sest see ei ole tavaline raamat ja seda niisama lihtsalt ei loe. Tihti on ühes sõnas öeldud rohkem kui terves lauses kokku...

Seni olen osalenud vaid ühel korral. Lektoriks Piibli kronoloogiast ja ajaloost oli Dr. Randar Tasmuth, kes sütitas minus taas soovi läbi lugeda kõik viis Moosese raamatut. Sain läbi osaduse tohutult head, positiivset energiat ja veel kord kinnitust sellele, et kristlased on väga tore seltskond. Siiralt kahju on inimestest, kes kirikust eemale hoiavad. Oleme abikaasaga saanud juba uusi tuttavaid, kellega kindlasti ka pärast kursust edasi suhtleme.

Usun, et saan siin rohkem tundma Isa lähedust.Usun, et saan rohkem tundma Isa õpetussõnu.Usun, et Jeesus leiab koha minu südames.Usun, et saan väga palju rohkem teadmisi Piiblist. Usun, et usun!

Eelmisel korral esitas üks kursusel osaleja ühe küsimuse, mille üle ta viimasel ajal palju juurelnud oli. Küsin seda ka Sinult, armas lugeja:

„Jumal on kogu aeg kohal, aga kus Sina oled?”

MARGUS SUUMANN

R

„See on see julgus, mis meil on tema ees, et kui me midagi tema taht-mist mööda palume, siis tema kuuleb meid. Kuna me teame, et ta meid kuu-leb, mida tahes me paluksime, siis teame ka, et meil on käes need palved, mis me oleme temalt palunud.” 1Jh 5:14-15

Tervitusi kevadisest Lääne-Nigula kogudusest!

Ühe rühmatöö tulemusena jõudsime järeldusele, et meil on korralikul, kindlal vundamendil seisev, vaimne ja heas osaduses kogudus. On väga toredaid koosviibimisi, kutsutud on külalisi, sügisel käisime koos Kullamaa ja Märjamaa kogudustega Soomes Raahe sõpruskogudusel külas, töötab kogudusekool...

Kogudusekool ongi ilmselt õppidatahtmise ajendiks. Teate ju lugu seemnest, mis hakkab idanema… Teade Põltsamaal algavast täiskasvanute piiblikursusest mõjus kui rõõmusõnum. Oli vaja vaid head tahet ja toredaid kaaslasi, ning nii mõnelgi tuli sama mõte! Kogudus ning õpetaja suhtusid väga positiivselt, leiti võimalus meid toetada. Inspiratsiooniks olid ka koguduse noored, kes võtavad osa juba mitu aastat toimivast noorte piiblikoolist. Tundsin kohe suurepärast võimalust teadmiste suurendamiseks ja usus kasvamiseks – sellist võimalust ei saa ju lasta endale mitu korda pakkuda!

Põltsamaal võtsid meid vastu pro

jektijuht Kalle Kõiv, sealse koguduse õpetaja Markus Haamer ja tema abikaasa. Tervitusi tõid misjonikeskuse juhataja Leevi Reinaru ja piiskop Joel Luhamets. Kõik oli meie jaoks valmis, vastuvõtt sõbralik, soe ja armas. Kodu

14 15MM 2015 kevadMM 2015 kevadpiibliõpe Jumala töö

ne elu vajus kahe päevaga unustusse. Seltskond oli tõsiselt vaimne ja töine, õhkond oli kui üks suur rikas osadus! Reede ja laupäev möödusid kiiresti ja koju jõudes tundsin, nagu oleksin nädalasel aktiivsel puhkusel olnud.

Foto: Rain Soosaar, Eesti Kirik

Elve Bender tütrega.Foto: Kirsti Malmi

Tasa sõuad...Küsimus „Mida on tehtud koguduse misjonitöös?” on iga koguduse aastaaruandes. Minu mentor Jüri Bärg kirjutas sinna ikka, et misjonär on iga koguduseliige, sest koguduseliikme kaudu peab ilmsiks saama kristlik kuulutus. Kes viletsasti elab või on kaasinimeste vastu kuri, see pole õige misjonär! Ja kes pole misjonär, pole õige koguduseliige ka.

***Mul on õnnestunud inimesi ülla

tada sellega, et jumalateenistus on igal pühapäeval. Ilmselt on maailm nii ebastabiilne, et misjonina töötab isegi see, kui jumalateenistus ei jää ära lihtsalt sellepärast, et sinna tuleb kellegi meelest liiga vähe inimesi!

Tarvastus suleti külastajate vähesuse tõttu kõrts. Kirikut me ju ei sulge! Kui Issandale sobis, et kus Tema nimel on koos kaks või kolm, seal on Tema nende keskel, siis ei või mina ütelda, et neli või viis on liiga vähe.

***Olen pigem tasase misjoni poolda

ja. Mulle sobis juba nooruses see, kuidas luteri kirikus ei pööratud peadki,

Rõõmsa hoogaPärnu Oikumeeniline Naiskoor asutati kuus aastat tagasi. Pärnu Eliisabeti kiriku leerisaalis harjutatakse neljahäälselt Piret Ripsi, Timo Lige jt kaasaegsete heliloojate laule.

Otsime misjoniks aktiivselt võimalusi. Laulame ka väljaspool kirikuid: hooldekodudes, linna üritustel... Mullu oli kontsert Pärnu raamatukogus. Traditsiooniks on laulmine jaanilaupäeviti Männi pargis. Esitame peo alguses rõõmsaid vaimulikke laule, jättes oma sõnumi maha ka sinna. Me ei pelga, kui seltskond on mittekristlik: üldiselt kuulatakse ikka särasilmi. Kui ka üksainus inimene saab puudutatud, oleme selle eest tänulikud! Oikumeenilised naised (heledas) külas Pärnu Haigla hooldusravi osakonnal koos haigla hobikooriga Ristik. Foto: koori kogu

et vaadata, kes kirikusse sisenes. Läksime lastena vaikselt tagaritta ja keegi ei hakanud torkima: „Anna nüüd tunnistus!” või „Kas oled pöördunud?”. Teinekord kannab see rahulejätmine rohkem vilja kui kellegi kättesaamine, kelle kohta saab öelda: „vastpöördunu” või „võttis Jeesuse südamesse vastu”. Neid asju on raske hinnata. Mida edasi, seda raskem minu meelest.

Teinekord tulevad viljad sealt, kust pole mõelnudki. Teinekord jälle ponnistad väga, aga saad tagasilöögi: sind on täiesti valesti mõistetud... See aga ei tähenda, et seda tööd ei peaks tegema.

***Vaimuliku töö viljad võivad nähta

vaks muutuda alles pärast tegija surma. Tarvastus on vahel öeldud: Harri Haamer pidi jutlustama tühjadele pinkidele. Aga mina näen, et kogudus on siin tugev! Seega ei olnud tühjad pingid need, mis kuulsid ja õppust võtsid...

ELVE BENDEREELK Tarvastu Peetri koguduse õpetaja

Koori juurde käib palve, et tunnetada: kus ja milleks me oleme. Valime sobivad laulud välja ja läheme, kuhu kutsutakse. Lauljate arv 15–20 võiks suuremgi olla, aga transpordiga on nii lihtsam. Kooril on olnud ka ansambel, et olla veelgi mobiilsem. Mullu oli Tõstamaal Pärnumaa ansamblite konkurss ja sealgi võeti meid ainukese vaimuliku ansamblina hästi vastu.

Vahel esineb naiskoori kõla suhtes eelarvamust ja nii olemegi end liitnud rahvarohkete üritustega. Kuulajad saavad rõõmsa üllatuse osaliseks, et ka naiskoor on nauditav!

On kogudusi, kes on meid toetanud, aga bensiinirahad paneme enamasti ise

kokku. Rahasüste oleme saanud ka projekte kirjutades, näiteks vormi soetamiseks. Oleme andjaile väga tänulikud!

Meil laulmiseks on peaasi, et kristlik veendumus on omaks võetud. Enamus toredaid lauljaid, kes polnudki varem kirikuga tuttavad, on tasapisi kogudustega liitunud. Eri paigus käimine on andnud hea võimaluse ära tunda, kus on neile kõige südamelähedasem vaimulik kodu. Igal pühapäeval oma kirikus käimine pakub stabiilsust, aga teiste nägemine laiendab silmaringi ja mõttelaadi.

MERIKE HOLTEREELK Pärnu Eliisabeti koguduse liige

Soov kõike uurida on öökapipealse

raamatute ja märkmete kuhilaks muutnud. Ainult kiidusõnu jätkub neile, kes on osalenud ettevalmistusel ja korraldamisel, tegelenud majanduse ja majutusega! Täname hea toidu, kohvi ja tee eest! Õppejõududele eriline tänu!

Loodan, et saan Põltsamaalt kogutud teadmistega koguduse töös abiks olla. Soovin, et piiblikursus oleks jätkusuutlik ja paljud saaksid seal osaleda paljude aastate jooksul! Toetan seda ettevõtmist õnnistussoovide ja tänupalvetega. Mis nii viga õppida, kui Jumala armust on kõik ette kantud!

AGNE VIILMA

16 17MM 2015 kevadMM 2015 kevadkõrvalpilk elujõud

Autor ja peapiiskop Andres Põder Vigala Maarja koguduse 675. aastapäeval 7.09.2014. Foto: Saffre kogu

EELK Vigala koguduse nõukogu liige Luc Saffre tuli siia Belgiast pärast eestlannaga abiellumist. Eesti usumaailm on üllatanud: „Mõtlesin, et pean vaid natuke oma usust rääkima ja teised hakkavadki uskuma. Aga see ei lähe nii kiiresti...“

Hakkasin kolmteist aastat tagasi Eestisse tulles väga truult jumalateenistustel käima, sest katoliiklastel tähendabki usk seda, et on vaja kogudust, kus seda jagada – üksi ei saa uskuda. Aga tuli välja, et luterlased ei käigi iga nädal jumalteenistustel! See on „jätamindrahulekirik“, mis on olemas, kui sind maetakse, kui abiellud või on laps ristida. Lähed sinna mingi hädaga ja – hops! – õpetaja ongi olemas nagu arst, aga sa ei lähe ju tema juurde, kui oled terve!

Katoliku kirikus on kohustuslik minna iga nädal missale. Iseasi, kas kõik seda teevad, aga selline teoreetiline nõue peaks aitama kaasa, et koguduseelu oleks natuke rohkem olemas.

Kui maailm lükkab ennast Jumalast eemale, siis tuleb leida lahendusi, kuidas näidata inimestele, et oleks siiski vaja lasta Jumal oma ellu. Eestis tuleb julgustada neid, kes räägivad Jumalast tavaelus. Usk mõjutab meie igapäevaseid otsuseid: kuidas käitun lapsega, kas ostan uue auto, kas lähen aitan kedagi või teen kodus omi asju... Sa otsustad erinevalt – sõltuvalt sellest, kas usud Jumalasse või mitte!

Minu meelest arvavad liiga paljud kristlased Eestis, et kiriku ülesanne on õpetamine nagu koolis – lähed sinna ja saadki teada. Ei, otse vastupidi: "Kirik, mis teab kõike ja oskab kõigile vastata, pole usaldusväärne. Usk ei ole lihtsalt mingi süsteem, mida me kaitseme, vaid see on Jeesus Kristus ise, kellega me kohtume," on öelnud kardinal Reinhard Marx.

Misjonitöö sisu on: rõõmustagem, sest Jumal armastab meid! See pole eufooria, sest Jeesus pidi selle eest kallilt maksma. See pole ka pinnapealne pi

Kuidas usuvad eestlased?

Julgelt läbi eludev naeratus, vaid rõõm peab kuidagi tunda olema. Siis hakkamegi särama ja misjonitöö toimib!

Arvan, et minu usk säilib ka siin, sest see on nii sügaval. Olin Belgias lapsest saadik kirikus aktiivne. Altaripoisina käisin vahel missal iga päev, olin koguduse nõukogu liige ja meil olid piiblirühmad. Eestis olen läbinud mitu usulist kriisi, aga iga kord tulnud ikka kristluse juurde tagasi. Et me siin luterlikus ja mitte katolikus kirikus käima hakkame, oli mulle algusest peale selge.

Muidugi on oluline kuulata kirikus Jumala sõna ja lasta õpetusel ennast mõjutada. Aga kui kõik külaelanikud teevad teistmoodi? Olen öelnud oma perele, et kui nemad kirikusse ei tule, ei lähe ka mina, sest kuidas jätan oma pere üksi? Iga asi, mida sa teed inimestele, on samuti jumalateenistus. Tulin Eestisse mitte selleks, et õpetada belglaste kristlust, vaid et koos eestlastega elada ja – paramatult – ka uskuda. Aga kui nad istuvad kodus ja ainult arvavad, et usuvad... Kardan, et pigem on neil usk puudu ja inimesed ei teagi, millest ilma jäävad.

Kodus oleme proovinud õhtupalvusi: laulsime Taize laule ja lugesime Piiblit, aga raske oli vastu pidada. Prae

gu on meil söögipalve: laulame laulu ja süütame küünla. Seda tahavad meie peres kõik! Kui lapsed olid väikesed, siis ma palvetasin nendega õhtul. Praegu suurem laps enam issiga ei palveta, aga tellin Saksamaalt kristlikku lasteajakirja. Lapsed tormavad selle järele! See on hästi tehtud, sakslastel on rohkem raha selle jaoks. Aga see on säilitamis, mitte misjonitöö...

Eestlased on väga tublid, et säilitavad oma kultuuri. Nii väike rahvas peab selle kaitsmiseks väga palju sellega tegelema ja nii ei jää enam aega Iisraeli rahva kultuuri tundma õppida. Kuidas neid ühendada? Mulle meeldib, kui laulupeole satub mõni laul, mis räägib Jumalast, või et Eesti hümnis on Jumal ikka veel olemas. Seda ühendust tuleb edasi arendada.

Kiriku ülesanne on raputada inimesi, et nad saaksid aru, et usu küsimus pole mõttetu. Uskuda Jumalasse tähendab uskuda sellesse, et mina pole maailma keskpunkt. Ja kui mind ei armastata, siis on mu elul ikka mõte, sest Jumal armastab mind. Vahel läheb ka sellist julgustust vaja...

LUC SAFFRE

EELK Pärnu Eliisabeti koguduse lii-ge Saima Härm, mis toob teid koguduse kooskäimistele kohale veel nüüdki, kui liikuda pole enam päris kerge?

Toob kohale usklikkude osadus, ühesuguste inimeste mõtteväli. See antakse palve kaudu ja ta tuleb sinuga kaasa, kui oled koos Jumalaga olnud. See on sõprus, armastus – Jumala Vaimu osadus. Seda pole mitte iga kord igal ajal igas paigas, aga ta on tuntav Püha Vaimu läbi, mis liidab armastuses. Seda peab tunnetama ja see annab jõudu ka misjonit teha.

Olen üles kasvanud vennastekoguduses. See on andnud kindla aluse kõikides olukordades seisma jääda. Seal on luterlik õpetus ja pean seda väga oluliseks. Eks õpetusi ja kirikuid ole mitmesuguseid, aga mu vanemadki on olnud vennastekoguduses. See tähendab ühtsust.

Kas lakkamatu palve, millest apostel Paulus räägib, on olemas?

Küllap see, millest Paulus Piiblis räägib, on nagu õhkamine Jumala poole Temaga ühenduses olles ja Tema käest küsides. Aga on olemas ka kindel palveaeg selleks, mida sa parajasti tahad Jumalaga rääkida. Ja on palvetundides koos käimine. Seal on ka Sõna. Terve Piibel on juhiseid täis, kuidas ja mille eest paluda.

Vennastekoguduse suvepäeval mais 2014.

Foto: Veiko Ilus

Palve on südame asi. Ma ei saa küll öelda, et see töö või kohustus oleks... Palvetama sunnib armastus: armastus Jumala vastu, armastus inimese vastu. Ühel võib ta olla ühtemoodi, teisel teistmoodi...

Mõtteviise on igatmoodi ja kord kutsusin kedagi palvetundi kaasa. Tema vastas: „Ega iga päev ei pea ju Jumalat paluma!” Tema käib pühapäeviti kirikus, palub seal... Mõtlesin siis: kuidas ma olen küll nii lapsik olnud ja arvanud, et kõik ikka kogu aeg Jumalat paluvad!

Tegutsesime abikaasaga kirikus ka nõukogude ajal. Kui usk on südames ja tugev, siis kartust ei ole! Lapsed on kirikus üles kasvanud, aga said ülikoolidki lõpetatud... Töö juures oli samuti loomulik osadus nii Jumalaga kui ka inimestega. Töötasin kiirabi velskrina ja palvetasin ka seal, haigete juures.

Kord kutsuti ühe ülikooli õppejõu juurde, kes oli suremas. Ta küsis minu käest: „Mis sa arvad, kas ma pääsen Jumala riiki?” Teadsin, et ta oli usklik. Enne ei kahelnud ta sugugi... Ütlesin: „Muidugi pääsed!” Võtsin laualt lauluraamatu ja lugesin, kust see lahti tuli. Tema ütles: „Kuidas sa selle leidsid – see oli just minule!” Ta sai väga rõõmsaks, sai lootuses kinnitatud! Paari tunni pärast ta suri.

Ma ei kartnud seda tööd teha. Kõik teadsid sellest ja keegi ei keelanud, et sa ei tohi, ei tohi, ei tohi! Tõime poja neljakuuselt kirikusse ristida, aga praegu kuulen, kuidas öeldakse: ega siis ei tohtinud ju kirikusse minna... Aga just see annabki ju jõudu ja julgust! Kes ise väga tahab, sellele antakse Jumala poolt jõudu ja julgust ning olukorradki lahenevad.

Siis ei saagi vist tõmmata kindlaid jooni palve või misjoni või veel millegi vahele, vaid kõik kokku on loomulik elu?

Jah, see on lihtsalt elu – elu, mis kannab! See on kompleksne asi.

Kas kellelgi võib olla juba hilja Ju-mala juurde tulla?

Ei, hilja ei ole kellelegi kunagi! Jumal teeb ikka oma tööd nende juures, kes seda tahavad. Ja kes ei taha, see võib kirikus ka käia – ega see ei aita. Kui sa ise ei lähe Jumala ligi, ei astu Jumal sinu ligi ka.

Saima Härmi küsitles kodukoguduses misjoni ja käsitöö päeval

PIRET RIIM

18 19MM 2015 kevadMM 2015 kevadnaabrite juures ajalugu

Foto: Juha sõbrakiri

Vaatamata hoiatusele...

Ingeri kiriku eelmise Siberi praosti Juha Saari (pildil) sidemed Venemaa kogudustega pole katkenud, nagu selgub Soome Rahvamisjoni misjonäri kirjadest oma töö toetajatele.

Muuhulgas käib Saari regulaarselt Keltto teoloogilises instituudis Ingeri kiriku töötegijaid koolitamas. Ühel kohtumisel noorte täiskasvanutega paluti tal kõnelda oma karjasekutsumuse

Müüdu saadi tagasi!

1894 valminud uusgooti stiilis palvehoo-ne sissekäigu võib tänapäeval leida 1931 lisatud funktsionalistlikus stiilis fassaadi süvendis.

Fotod: SLEY arhiiv ja Olli Hakamies

Soome Luterliku Evangeeliumiühenduse 1878. aastal Helsingisse ehitatud palvela jäi suurele rahvahulgale ruttu kitsaks. 1894 ehitati Fredriki tänavale uus hoone, mis 1931. aastal kirikuks pühitseti. Alates 1960ndaist ühenduse aktiivsus pealinnas tasapisi langes ning 1989. aastal müüdi hoone maha. Edasi tegutsesid selles mitmed ööklubid. 2014 oli ka viimane neist sunnitud tegevuse lõpetama...

„On Jumala ime, et oleme taastamas lutelikku kirikut Helsingi kesklinnas väga käidavas kohas,” tõdeb misjonijuht Pekka Huhtinen. „Kus on palju inimesi, seal on ka palju probleeme: näiteks on just siinkandis hõlpus narkootikume osta. Jumal on andnud meile aga võimaluse siia tagasi pöörduda ja mõtleme nüüd, milline saab olema meie visioon. Me ei saa jätkata sealt, kus töö kümneid aastaid tagasi pooleli jäi. Töö põhisisu on ikka sama: Jeesuse kui vabastaja tutvustamine, inimeste juhatamine taeva teele – see ei muutu kunagi – aga milliseid töövorme kasutada, kuidas saada inimestega kontakti... Meid ootab tohutult lai tööpõld!

Veel aasta tagasi ei teadnud kiriku tagasisaamise võimalusest keegi, ehkki paljud on kindlasti selle eest palvetanud. Tundsin ka ise muret, kui kirikust sai restoran ja seejärel ööklubi... Jumala õnnistust neis ettevõtmistes polnud, majanduslik edu jäi tulemata ja üksteise järel lõpetasid nad tegevuse – paik oli mõeldud teenima Jumala Püha!

Muutus on toimunud aastaga. Koguneme tuleviku plaanimiseks keset ümberehituse tandrit. Kus enne laius baarilett, on seinal nüüd suur rist... Palvetame, et meie töös sünniks Jumala tahtmine!”

leidmisest ja tööleasumisest Siberis. Saari kirjeldab: „Üritasin realistlikult edasi anda nii kutsumuse häid külgi kui ka õppetunde Jumala kannatuste koolis. Ma ei julgustanud kedagi neid õpinguid ette võtma.

Järgmisel hommikul tuli üks noortest õhinal mu juurde jutuga, et mitu selle rühma noormeest olid otsustanud asuda vaimulikuks õppima! Olin üllatunud, mind haaras lausa hirm. Inimlikult võttes teadsin, et neid noori oota

vad ees üksnes raskused, halvakspanu ja vaesus. Issand, halasta!

Hakkasin kohe mõtlema, et kas maalisin karjase kutsumusest siiski liiga positiivse pildi. Seda ma ei tahtnud... Tuleb aga uskuda, et Issand on neid noori kandnud juba ammu enne sellele kohtumisele juhatamist. Tänu Jumalale! Palvetame pidevalt, et kirik saaks uusi häid töötegijaid.

Andekad, hästi koolitatud ja vaimselt terved töötegijad on Ingeri kiriku jaoks elu ja surma küsimus. Vajame karjaseid, kes suudavad koguda vaimus elusa karja Jeesuse, tõelise Hea Karjase juurde. Vajame innukaid, elava usuga karjaseid ja töötegijaid. Koguduste kasvu ja tervise huvides on Piibli ja teoloogia hea tundmine segaste oludega Venemaal vältimatu.”

Indiaanlaste maalt1879 ilmus Tallinnas saksa keelest ümberpandud „Missioni lugemised”. Tiitellehel seisab: „Raamatu hind on Wirumaa Jaagupi kiriku ehitamise heaks soovitud.”

Eessõna selgitab: „Joseph Schlier, kiriku õpeta-

ja Baierimaal on seda esite selle tarvis kirjutanud, et ta oma kogu-dusele tahtis Missionitööd tutvaks ja armsaks teha. Meil saavad ka mitmes kohas kirikutes ja koolima-jades Missioni lugemised peetud, mille läbi kogudustele Missionitöö tundmist pakutakse. Meie Missioni leht ei tule enam kui aga üks kord kuus lugejate kätte ja meie soovime rohkem oma rahvale missioni luge-misi, kui ükskord kuus.”

Eessõnal autori nimi puudub, aga ViruJaagupi koguduse õpetaja oli tol ajal Hugo Wilhelm Hoffmann, hilisem Viru praost. 195l leheküljel on juttu misjonitööst Saksamaal, Indias, Ameerikas, Madagaskaril, Neuseelandil ja Tahiitil. Siinsed väljavõtted on indiaanlaste lugudest.

Üks misjonär küsis ükskord ühe armuõpetuse läbi valgustud indiaan-lase käest, kuida ta risti usku olla saanud? Mees ei teadnud selle peale mitte kohe õiget vastust anda, aga kui nad hea tüki maad olid edasi läinud, korjas indiaanlane suure hulga kuivi raagu kokku, seadis neid siis nõnda maa peale hunniku, et keskele ümmar-gune plats tühjaks jäi. Nüüd võttis ta ühe ussikese kinni, pani teda raagude keskele tühja platsi peale ja pani raud põlema.

Ussike roomas edasi ja tagasi, aga kui ta nägi, et igal pool tuli ees oli ja ära peasmist loota polnud, siis läks ta platsi keskpaika ja jäi seal meelt ära heites oma surma ootama. Korraga aga võttis indiaanlane teda jälle pihusse ja peastis surmast ära. „Nõnda,” ütles ta nüüd, „on Jumal mind ära peastnud. Mina tundsin tema püha viha tulukest, ja püüdsin ära põgeneda, aga igal pool

nägin ma tuld enese ees; kuskil polnud abi ega ära peastmist näha. Viimaks ei lootnudki ma enam selle peale, vaid hakkasin kaksipidi mõtlema ja meelt äraheitma – siis tuli Jeesus ja peastis mind sest põrgu piinast ära!”

***Põhja-Ameerikamaal on palju

indiaanlasi, kes risti usku vastu on võtnud, aga kõige esimene nende seast sai missionäriks, ja see jutustas ükskord oma lugu, kuidas ta ümber oli pöördud.

„Ükskord”, kõneles tema, „tuli Jumala sõna kuulutaja meie juure ja hakkas õpetama, et üks Jumal on. Siis ütlesime meie: „Kas sa arvad, et meie seda ei tea? Mine aga peale sinna, kust sa oled tulnud.”

Teinekord tuli üks Jumala sõna-kuulutaja ja hakkas õpetama: „Teie ei tohi mitte varastada, valetada ega lakkuda.” Meie vastasime temale: „Sa rumal, kas sa arvad, et meie seda ei tea? Õpi seda esiteks ise ja õpeta oma rahvast, kelle seast sina oled, et nemad mitte nõnda ei teeks!”

Mõne aja pärast tuli jälle üks Ju-mala sõnakuulutaja meie juure, astus

minu urtsiku sisse ja ütles: „Mina tulen sinu juure Issanda nimel kelle päralt taevas ja maa on, ta laseb sulle öölda, et ta sind hea meelega tahab õndsaks teha. Sellepärast on tema inimeseks saanud ja sinu ja minu eest oma verd risti sambas ära valanud, et meie mitte hukka ei saaks!” See peale jäi ta minu urtsiku magama, sest ta oli ära väsinud.

Ma mõtlesin: mis mees see küll peaks olema? Siin on mul kirves käe pärast, ma võiksin teda õige surnuks lüüa ja metsa visata, kes tuleks tema järele küsima? Aga tema sõnadest ei võind ma mitte lahti saada. Nad tulid ikka mo meele ja kui ma magasin siis nägin ma unes, et Kristuse veri jook-sis risti samba pealt. Mina hakkasin mõtlema: see on ometi üks teine vahe ja rääkisin ka teiste indiaanlastele. See-pärast ütlen mina: „Vennad, kuulutage paganatele armuõpetust Jeesusest Kristusest, tema surmast ja verest, kui teie neid hästi tahate õpetada, et nemad sest peaksid kasu saama.”

Esikaane pilt misjoniajakirjast, mis ilmus meil kord kuus.

SA EELK MisjonikeskusTehnika 115, 10139 Tallinntelefon 6464 760 e-post mk@eelk.eewww.misjonikeskus.ee

Misjonitööd tehakse annetustest. Suur tänu abiks olemast!Swedbank: EE482200001120254269SEB: EE551010602016015008

OTSEPOSTITUS

kevad 2015 • 3 (27)

Oled oma teenimisrõõmuga väga oodatud vabatahtlikuks!

Vajame Tartus laulupeo nädalal lõkkekohvi pakkujaid, suhtlejaid, näomaalingute tegijaid,

autojuhte... Pakume koostegemise julgust, osadust jpm!

Registreeri: tartu.maarja@eelk.ee hiljemalt 22.06 Osavõtumaks 25€.

Lisainfo: tel 5621 7575, Kirsti

DVD komplektis „Tähendus Sõnade taga” on Jeesuse tähendamissõnade seletused

fookusega tolle ajastu kultuuril ja tavadel. Kuuel plaadil on 17 õppetundi Ilkka

Puhakkalt, Seppo Niemeläiselt ja Pentti Mentult.

Hind 12 €

Piibliõpe on elukestevIseasi, et millal keegi kursust vahetab ja edasi küsib. Looja on ootel, kuid ei suru Tõe olemust peale. Igaüks maadleb Küsimuse-ga. Taevas annab meile vabaduse valida. See on hea kool, et leida elav Elu!

Minugi rada on olnud täis oota-matusi, juhtimist ja õppimist. Aasta-sele piiblikursusele Põltsamaal tulin meie Juuru Mihkli koguduse õpetaja Kalle Kõivu soovitusel. Küsisin, vest-lesime ja otsustasin osaleda.

Miks sellise otsuse tegin? Meenub üks muistend, kus vana

mees näitab noorele mehele metsa

ja tema sõnab otsides, et ma ei näe, puud on ees.

Mina naudin väga metsailu. Vas-tused on meie ümber, Jumalasõna on meie ümber, isegi kui ei soovi – liht-salt siis ei ole sa osa sellest, nii nagu Looja tahab sulle anda. Seega usun, et sellelt kursuselt on palju ammutada nii loengute kui ka osaduse näol.

Juba praegu on see andnud sisu-kaid vastuseid nö. tehnilises vallas, mis puudutab Piiblit. Andis ava-va hommikuse jalutuskäigu ümber Põltsamaa lossi koos koguduse ju-hatuse esimehega, millega kaasnes elavnemine nii vaimus kui ka mee-

les ning palju sellist, mis sõnasse ei mahu.

Loodan Põltsamaa piiblikursu-selt saada sisemise taipamise kasva-mist, enese ümber nägemise oskust ja palju muud, mis võiks avardada ühe 32-aastase mehe silmaringi, ees-märki ja mis peamine – seesmärki. Et saada aru, mis on minul anda, millega saaksin kasulik olla õdedele, vendadele ja kogukonnale. Kokku-võtteks: et võiksin oma eluga targalt Loojat teenida – aru saades ja Jumala juhatust järgides.

KRISTJAN PAJUVaata ka lk 12–14

Jumala õnnistust teile!