Meie kõigi Rakvere

Oktoober 2017

Keio Soomelt: õnnelik inimene loob. lk 6

Tiina Rumm: noored uues ilmas. lk 7

Velvo Väli: me

lubasime kino teha.

lk 14

Kelly Konetski-Ramul: iga

laps on ilus. lk 16

Jaanus Lekk: armastus kino vastu. lk 7

intervjuu : linnapea-kandidaat Kairit Pihlakuga. lk 8

Marika Pulatova-Manuel: Rakveresse

tasub naasta. lk 16Laila Talunik: kultuur on meie keskkond. lk 2

S ee oli 6. septembril, kui Rakvere Gümnaasiumi aulas kõlas Arvo Pärdi ja Pärt Uusbergi looming. Tõnu Kaljuste juha-tamisel ulatas helimaailma

vanameister käe noorele loojale. Lummavast muusikalisest rännakust said osa sajad kuulajad. Tähenduslik hetk linnale tõesta-maks, et aeg on küps Arvo Pärdi kontserdi-maja valmis ehitamiseks, et headest tingi-mustes aegsasti kasvatada juurde ka uusi muusikakuulajate põlvkondi.

Oleme tänaseks jõudnud hoone projekteerimise faasi, kus on koos kultuu-riseltsidega detailselt üle vaadatud eelpro-

jekt ning tehtud ettepanekud projekti muudatusteks vastavalt harrastajate vaja-dusele. Hoonet hakkavad kasutama kõik meie muusika- ja tantsukollektiivid. Lisaks 430 kohalisele kontserdisaalile tulevad sinna koorisaal, kaks tantsusaali, galerii ning lisaruumid, kus kollektiivid saavad hoida oma vahendeid ja teha tööd väikse-mates gruppides.

Uue maja valmimine tähendab harras-tusteteatritele (Karakter, Jabloko, Linnanoorte näitetrupp) paremaid tingi-musi praeguses rahvamajas, sest siis jääb kõigile piisavalt prooviaega suures saalis, jätkub ruumi rekvisiitide ja kostüümide

hoidmiseks. Eesmärk on rahvamaja suur saal muuta harrastusteatritele kasutajasõb-ralikuks, mis tähendab eelkõige normaalset heli-ja valgusparki ning akustikat. Harrastusteatrite kodu sobib suurepäraselt teatrimäele, et olla samas hingamises professionaalse teatriga ning vajadusel üksteise tegemisi toetada.

Praegune Rakvere Gümnaasium, Arvo Pärdi kontserdimaja ja tulevane riigigüm-naasium, uus tervisekeskus ning põhikoo-lide jaoks planeeritav töö ja tehnoloogia-keskus moodustavad linnaruumi huvitava sõlmpunkti, mis võib kujuneda uueks ja atraktiivseks linnasüdameks.

Rakvere on olnud minu kodu-linnaks nüüdseks juba kuus aastat. Otsus, mille põhjal ma perele uue kodulinna valisin, põhines Rakvere linna

aktiivsel ja silmapaistval kultuurielul. Erilised algatused nagu Punklaulupidu, Baltoscandal või Tumeromantika muusi-kaõhtud andsid veendumuse, et selles linnas on mul võimalik rakendada oma kultuurikorraldaja kraadi ning kunstiala-seid oskusi. Nüüdseks olen pea kolm aastat töötanud Rakvere teatris turundusspetsia-listina ning sama palju olnud seotud Rakvere Linnapäevadega, korraldades põhiliselt Kreisilaata. See aeg ja kogemused on andnud mulle ettekujutuse, kuhu ja kuidas võiks Rakvere linn kultuurivald-

konnas edasi liikuda. Sel aastal on palju inimesi avaldanud

oma arvamust, kas Rakveres on vähe või palju kultuuri. Kuid mis on kultuur, mis on tekitanud nii ägedaid arutelusid? Minu jaoks on kultuur midagi ebamaist ja imma-teriaalset, mida ei saa katsuda ega mõõta. Samas on ta iga päev ja igal pool. Laenates tsitaadi Lennart Merilt: „Kultuur ei ole peoülikond, vaid inimese igapäevane tööriietus, rohkemgi: kultuur on ainus keskkond, milles on võimalik inimese taas-tootmine.“ Kui kultuur on keskkond, milles me elame ja hingame, siis tuleb see keskkond teha võimalikult sõbralikuks ja loovaks, et siia sooviksid asuda vaimu-rikkad inimesed mujaltki. Loovalt mõtlevad inimesed suudavad pakkuda nii

tööstuses kui ka majanduses „karbist väljas“ lahendusi ning see omakorda aitab Rakverel ka teistes valdkondades silma paista. Elav ja rahvusvaheline kultuurielu võiks olla linna turundusstrateegia.

Eesmärgiks tuleb võtta kultuurivald-konna strateegiline planeerimine. Linn on omal moel samasugune süsteem nagu äriühing ning ükski ettevõte ei õilmitse ilma kindla plaanita. Rakvere linna kultuu-ripoliitika ja kaugemad eesmärgid ei tohi sõltuda valitsevatest poliitikutest, vaid peavad olema erakonnaülesed ning teenima kodanike huve, olenemata sellest, kas on valimisaasta või mitte. Seejuures tuleb silmas pidada, et õigus nautida ja luua kultuuri peab olema kõigil inimestel.

Kairit Pihlak:Arvo Pärdi kontserdimajakson aeg küps

Laila Talunik: igaühel on õigus kultuurile

2

R akvere linnavolikogu otsustas sel aastal ühehäälselt toetada Pauluse kiriku ostmist, et rajada sinna muusika- ja kultuurikeskus. Kuigi praegu

puudub detailne ruumilahendus, ehituspro-jekt on koostamisel ning lõplikult pole veel selge ka liiklusskeem, võib prognoosida, et alla 7-8 miljoni euro ehitusmaksumus ei jää. Sellele lisanduvad regulaarsed ülalpidamis-kulud, mis paratamatult uue objektiga kaasas käivad.

Järgmisel aastal on linnal võimalik võtta laenu kuni 4 miljonit eurot. Eeldusel, et vahepealsel ajal kohustusi ei võeta, kasvab see aastaks 2021 prognoosivatavalt üheksa miljonini. Ehk siis Pauluse kiriku ehitamine kultuurikeskuseks mahub võla-kohustuste piiridesse, aga muudeks inves-

teeringuteks enam väga suurt ruumi pole.Otsusele ehitada muusika- ja kultuu-

rikeskus Pauluse kirikusse eelnes arutelu selle üle, kuhu keskus kõige paremini sobiks. Peamine alternatiiv oli keskväljak. Debatis jäid domineerima argumendid, mis kõnelesid Pauluse kiriku kasuks. Rahvusvahelise arhitektuurikonkursi tule-musel on lahendus, mis loodi küll toona Arvo Pärdi nimeliseks muusikamajaks, aga võimaldab katta linna kultuuri vajadusi laiemalt. Ka liikluslahendus ja parkimine olid argumendid, mis toetasid Pauluse kirikut ning tekitaksid keskväljakul prob-leeme. Seega leidis volikogu üksmeelselt, et kultuurikeskuse jaoks on parim asukoht Pauluse kiriku hoone koos selle laiendu-sega.

Reaalne on pidada debatti, kas ehitada

kultuurikeskus Pauluse kirikusse või kesk-väljakule, kuid enne valimisi on esile kerkinud poliitikud, kes unistava valjul häälel mõlemast korraga. Need mõtted võivad olla küll ahvatlevad, aga päädivad sellega, et lähiajal ei kerki kumbagi, sest linna finantsvõimekus pole piisav ja kirjel-datud koostööprojektid erasektoriga ebareaalsed.

Sotsiaaldemokraadid leiavad, et selmet hullutada linlasi ideega rajada linna kaks kultuurikeskust, tuleks panustada energia sellesse, et Pauluse kiriku hoonest saaks korralik linna kultuurielu edendav muusika- ja kultuurikeskus, kus oleks koht erinevatele kultuuritegevustele ja -looja-tele. Nii suure projekti edukas elluviimine nõuab ühist pingutust ja koostööd.

Laila Talunik: igaühel on õigus kultuurile

Rannar Vassiljev:üks kultuurikeskus korraga

3

Viimase aasta-pooleteise jooksul on muidu nii rahuliku ja stabiilse Rakvere hariduselu kihama löönud loodava riigigümnaasiumi teema. Kogu selle saaga võib jagada kaheks osaks. Esiteks, kas Rakveresse on üldse puhast (riigi)gümnaasiumi vaja ja teiseks, kuhu see peaks tulema, kas mõnesse olemasolevasse koolimajja või hoopis uude hoonesse. Esimene pool on oma vastuse saanud. Riigigümnaasium tuleb, nüüd on võtmeküsimus, kuhu? Pärast arutelusid komisjonides on volikogu vastu võtnud otsuse, et linna jaoks oleks kõige kasulikum rajada uus ja kaasaegne koolimaja Koidula tn ringtee juurde. See on tekitanud vas-takaid arvamusi. Miks uus maja, aga mitte vana ja auväärne Kotli koolimaja Vabaduse 1? Sellel on mitu väga ratsionaalset põhjendust.

Kokkuvõtteks: riigigümnaasiumi rajamisega Rakveresse oleks linnal võimalik säästa nii raha kui lahendada mitu teravat prob-leemi, mis on viimastel aastatel üles kerkinud. Vägikaikavedu,

kes olemasolevatest koolidest peaks gümnaasiumihariduse monopoli linnas endale saama, ei vii asja edasi.

1. Linn säästaks tulevikus ühe hoone ülalpidamiskulud. Hetkel on Rakvere linnal neli kooli-hoonet: Vabaduse tn, Võidu tn, Tartu tn ja Tallinna tn majad. Oma põhikoolivõrgu vajadused oleks võimalik ära katta kolme esimesega. Tallinna tn hoone oleks võimalik anda kas rendile või maha müüa.

2. Kõik linna õpilased saaksid rahus jätkata õpinguid senistes hoonetes, kuni uus valmib. Ei mingeid asenduspindu mitme-sajale õpilasele vähemalt kahe aasta jooksul. Kui rajada uus gümnaasium Vabaduse tn majja, siis järelejäävad kolm hoonet linna vajadusi ei rahulda ja tuleks rajada juurdeehitis (ca 1200 m2) ühe koolimaja juurde, mis oleks linnale täiendav kulu.

3. Jättes Vabaduse tn hoone endale, on linnal võimalik taotleda Euroopa fondidest raha sellele kinnistule kaasaegse töö-ja tehnoloogiaõpetuse keskuse rajamiseks, mis katakas ära kõigi linna põhikooli õpilaste

vajadused. Praegu käivad mitme linna kooli õpilased Rakvere Ametikooli ruumides, kuid seda sageli alles alates kl 15-st, mis teeb 5.-6. klassi õpilase kooli-päeva liiga pikaks.

4. Kui linn jätab endale eespool nimetatud kolm hoonet, on võimalik lahendada ka haridus-like erivajadustega laste jaoks mõeldud klasside probleem. Hetkel ei ole selleks lihtsalt ruumi.

5. Loomulikult eeldavad kõik, et uues gümnaasiumis on võimali-kult kaasaegsed ja mitmeke-sised tingimused. Muinsuskaitse all olevasse Vabaduse tn hoonesse on selliste tingimuste loomine ääretult kallis, kui mitte võimatu.

6. Rajades uue kaasaegse kooli-hoone Koidula tn ringtee juurde on võimalik lahendada komp-leksselt kogu ala detailplanee-ring koos tulevase Pärdi kont-serdimajaga, see rikastaks linnaruumi.

Martti Marksoo:tants riigigümnaasiumi ümber

4

184Põhikoolide pidamine on põnev väljakutse

P aljuräägitud riigigümnaasium on õppeasutus, kus Lääne-Virumaa põhikooli lõpetanud noored saavad omandada gümnaasiumiastme hariduse

just sellele kooliastmele loodud keskkonnas. Tänapäevased õppevormid ei vaja ammu enam klassiruume, kus pingid reas, vaid pigem mitmekülgseid grupitöödeks sobi-vaid ja innovatiivselt sisustatud hubaseid keskkondi. Kui riik on koos linnaga lõpuks otsustanud, et ka Virumaa pealinnas saab selline kool olema, siis Rakvere linna prio-

riteediks jääb parima põhikoolihariduse võimaldamine igale lapsele. See on suur väljakutse!

Edaspidi on meie linnal 3 põhikooli. See on suurepärane võimalus kujundada koolikeskkond sobivaks just 7-16 aastaste õpilaste vajadustele. Kõige kriitilisemad on hetkel meie õpilaste tööõpetuse tingi-mused, eriti puidu- ja metallitöökodade osas. Kuna kaasaegse töö- ja tehnoloogia-keskuse rajamine on ressursimahukas, siis oleme kavandamas ülelinnalist keskust, mis on varustatud kõige uuemate õppe-pinkide ja tehniliste vahenditega. Keskust on hiljem võimalik kasutada ka kooliväli-

seks huvitegevuseks. Teine väljakutse linnale on toimetulek hariduslike erivaja-dustega õpilastega. Rakvere koolid on kokku leppinud, et töötatakse ühtse võrgustikuna. Selle võimaldamiseks tuleb kohandada kõikides koolides ruume väik-semateks klassideks ja individuaalse töö jaoks sobivamaks. Kolmandaks on võimalik igas koolis muuta olemine lapse-sõbralikumaks ja mõnusamaks.

Linna eesmärk põhikoolide ümberku-jundamisel on lähtuvalt laste vajadustest luua keskkonnad, mis innustaks nende uudishimu ja teotahet.

Kairit Pihlak

5

Hea mõte loeb!

K äesoleva aasta jooksul on Rakveres palju kirgi kütnud kõikvõimalike hoonete ja teedega seonduvad teemad. Palju erinevaid emotsioone,

isikulisi ründamisi jms, mille võiks kokku võtta lühidalt: palju müra ja vahtu.

Linnamajandamise ja juhtimise üks peamisi eesmärke on linnakodanikele eluterve ja meeldiva keskkonna loomine, et inimestel oleks soov ja rõõm Rakveres elada. Läbi selle saaks jätkuvalt rõõmu tunda uutest linnakodanikest, kes valivad oma koduks just Rakvere.

Uute hoonete, teede ehk taristu raja-mine ei lõppe nende valmimisega. Ehitamine on alati seotud suurte investee-ringutega ja veelgi olulisem on sellelaad-sete otsute juures arvestada hilisemate ülalpidamiskuludega. Näiteks uue kultuu-rikeskuse võime 2-3 aastaga valmis ehitada, aga sellele järgneb selle keskuse haldamine ja hooldamine.

Eesmärk siinkohal ei ole ühe või teise objekti olukorra analüüs, vaid linnavarade hooldamise ja haldamise pikaajalise aren-gukava loomine. Täna tunnetan ja näen majanduskomisjoni liikmena pidevalt seda, kuidas mingid teemad, mis on pike-malt olnud päevakorras, jõuavad otsusta-mise laua taha ikka ootamatult ja siis, kui

olukord on juba halvaks läinud. Ikka ja jälle lükatakse olulisi otsuseid rahaliste vahendite nappuse tõttu edasi, kuni jõutakse hädaolukorda, kus tuleb korraga oluliselt suuremaid investeeringuid teha. Näitena on ehk värskelt meeles kevadine Rakvere teede-tänavate olukord, mil need olid pea läbimatud. See on ilmselge märk pikajalise korrashoiukava puudumisest.

Kokkuvõttes läks see avariiolukorras teede korrastamine linnale oluliselt rohkem maksma, kui oleks see olnud järje-pidevate planeeritud iga-aastaste tegevuste puhul. Asja positiivne pool on see, et nüüd on meil pikemaks ajaks mõned põhiteed heas korras. Täpselt sama kehtib linna haldusalasse jääva kinnisvara haldamise puhul. Kas see jääb ka nii, kui korraliku korrashoiu- ja hoolduskava ei koostata?

Minu suurim ja siiras soov on see, et Rakvere linn areneb professionaalseks ning heaperemehelikuks ja vastutustundlikuks omanikuks oma haldusalasse jääva kinnis-vara ja taristu haldajana.

Meie kõigi Rakvere - mõistlikud luba-dused, kaalutletud otsused.

V alimisperioodi juurde kuuluvad lahutamatult debatid vormist – see on midagi käegakatsutavat, mõõdetavat ja ühiselt mõistetavat. Siledast

teest olulisem on aga tegelikult inimene, kes sellel teel käib. Loomulikult peame linna-ruumi kujundamisel silmas pidama paljusid erinevaid faktoreid, kuid tegelikult ei ole ühe taidleja jaoks vahet, millisel aadressil ta trenni teeb. Loomekeskkonna aineline kvaliteet on oluline, kuid veelgi tähtsam on, et inimene tunneks ennast väärtustatuna ja märgatuna. Loovisiksus peab saama keskenduda sisulistele küsimustele, mitte tegelema sildistava agressiooniga võitlemi-sega. Lõpeks „hääletavad“ ju külalised – ebavajalikud sündmused ja tegevused surevad niikuinii ajaga publiku puuduses välja.

Viimastel aastatel on Rakveres vormi osas astutud märkimisväärseid samme – valminud on Rohuaia lasteaed, mis lisaks põhitegevusele pakub võimalusi harrastus-

tegevuse arendamiseks, riigiga on sõlmitud eelkokkulepped Pärdi Kontserdimaja ja Riigigümnaasiumi valmimise osas ning ka Vallimäe arenduses paistavad õrnad lootu-sekiired. On oluline, et juba enne nende objektide valmimist oleks meil pakkuda ka sisu.

Kvaliteetset sisu suudab luua rahulolev kodanik. Pisut lihtsustatult võib väita, et õnnelik kodanik suudab luua ka siis, kui linnatänavas on väikesed augud, õnnetu kodaniku jaoks pole vahet, kuivõrd kaas-aegne on keskkond. On oluline, et suudak-sime üha enam väärtustada oma linnako-danike poolt loodut, olgu selleks siis erinevad kultuurisündmused, tänavakunst või ka lihtsalt aktiivne linnaelus osalemine.

Loodan, et suudame kujundada Rakverest keskkonna, kus igal kodanikul on julgus oma mõtteid välja öelda ja neid teostada. Loodan, et suudame tulevikus leida vastandumise ja keelamise asemel enam ühisosa ning loodan, et suudame sallida ka neid kaaskodanikke, kelle

arvamus ehk meist pisut erineb. Meie kõigi Rakvere on linn, kus igal inimesel olene-mata oma soost, juuksevärvist, usutunnis-tusest või orientatsioonist on hea ja turva-line elada. Meie kõigi Rakvere on linn, kus on ühtmoodi mõnus ja loominguline õhkkond nii Sinu, minu kui kellegi kolmanda jaoks. Meie kõigi Rakvere on linn, kus meid kõiki väärtustatakse olene-mata meie „sildist“. Hea mõte loeb!

Hea peremees vaatab kaugele ette

Keio Soomeltõpetaja

Allan Liimaettevõtja

6

T iitleid linnadele on jagatud varemgi, kuid Rakveret noorte filmitegijate pealinnaks nime-tamine ei ole lihtsalt sõnakõlks või reklaamitrikk.

Töötan Rakveres haridussüsteemis alates 2001. aastast ning selle ajaga on mulle selgeks saanud, et koolinoortel on väga suur huvi kinolinal lugude jutustamise vastu.

Olen ise saanud filmipisiku arvatavasti emalt varajases lapsepõlves. Veetsin kogu oma vaba aja Kunda kinomajas Areng, mille direktor oli aastaid mu ema. Nägin enamuse sellel ajal kinos linastunud anima- ja laste-filme. Nägin ka seda, kuidas ema ja kino-maja kunstnik koos suuri filmiplakateid maalisid, kuidas kinomehaanik filmi kokku lappis-parandas, seadis projektorit seansiks valmis, kuidas töötas piletikassa ja inimesed voorisid kinno ja veegi suurema rahuoluga pärast seanssi kinost välja.

Minu filmivaatamise, -tegemise ja foto-graafia huvi ongi sellest alguse saanud, sest mul oli eeskuju, toetav inimene ema näol, kes juhendas, seletas, tekitas asja vastu huvi.

Rakveres on neid noori palju, kellele mina olen oma entusiasmi ja oskusi filmitege-misel edasi andnud.

Rakvere on maailmakaardile juba kantud just nende noorte poolt, kes tahavad, julgevad midagi luua. Parim kinnitus sellest on Rakvere Gümnaasiumi Filmifestival, mis sündis käputäiest õpilastest koosnenud

huvigrupi ideest väidetavalt aastal 2000. Teha ise põlve otsas film ja siis seda koos vaadata, see oli edasiviiv jõud, mis on kasvanud suureks ja väärikaks noorte filmi-festivaliks Rakveres.

Vähem oluline pole seegi, et lisaks filmi-huvile on noored soovinud teha ka teletööd, mida Rakvere Reaalgümnaasium Videostuudio ReaaliTV kaudu pakkunud on. Selles valdkonnas on vast kõige kauge-male sõna otsese mõttes lennanud Maria Ann Rohemäe, kes on ERRi Ameerika korrespondent. Rõõmu teeb mulle see, et mitmed noored Rakvere filmihuvilised on läinud laia ilma filmitegemist õppima, kes Inglismaale, kes Tallinna Ülikooli Balti filmi, meedia, kunstide ja kommunikat-siooni instituuti.

Suure tõuke noorte kinovaatamise ja -kultuuri arengusse on andnud kaasaegne Teatrikino. Rakvere noortel on vedanud, et meie linnas on inimesi ja asutusi, kes soovivad noori harida, toetada, aidata, juhendada ja suunata nende loomingu arendamisel ning ideede realiseerimisel.

A jal, mil maailm meie ümber näib muutuvat aina reglemen-teeritumaks ning üha rohkem on inimesi, kes arvavad, et just neil on hea ja kurja, õige ja

vale, musta ja valge määramise monopol, tundub olevat ainuõige tegu peita pea jaana-linnu kombel liiva alla ja üritada end sellest kõigest lihtsalt välja lülitada. Häda on aga selles, et niiviisi ei lähe midagi paremaks.

Olen ligi 30 aastat töötanud Rakvere laste ja noortega ning täna tundub mulle, et nende elu on praegu keerulisem kui kunagi varem. Iseenesest on tore, et meil on kogu maailm peo peal ja igasugune informatsioon on nupuvajutuse kaugusel, aga selle infolaviini all võib nii mõnigi põlvist nõrgaks vajuda või lihtsalt küber-metsa ära eksida. Noored killustavad end aina enam ja see loob ebakindlust.

Ebakindluse vastu ei aita see, kui ühis-

kond inimestele silte külge riputab. Kas me ikka peame kindlaks määrama, milline perekond on õige, milline amet on parim, millist toitu tohib süüa, milliseid filme tohib vaadata ja milliste inimestega võib läbi käia? Paarkümmend aastat tagasi pidasin ma sellist dikteerivat ühiskonda võimalikuks nõukogudemaal. Aga täna on see reaalsus mitte ainult Trumpi Ameerikas, vaid ka Eestis. Ühiskond sunnib noori inimesi kahtlema oma täis-väärtuslikkuses.

Ka see, kui üks laps võtab vaevaks ministrile teatada, et suvevaheaeg on liiga pikk, on kõnekas fakt. Tõenäoliselt on ka neid lapsi, kes tõepoolest ootavad kooli-aasta algust selle pärast, et siis saab õppima hakata. Pigem tahavad nad aga oma sõpra-dega kohtuda, minna oma huviringidesse ja spordiklubidesse. Kodus on igav. Usun, et suvel võiks lisaks igavlemisele, töötami-

sele ja õppimisele ka huvialadega tegeleda. Paraku on huviringid suvepuhkusel ja laagrid kallid. Kohalik omavalitsus saaks siin panustada suviste linnalaagritega huvi-tegevuseks ning miks mitte ka huviringide suvist tegevust toetades.

Jaanus Lekk

Tiina Rumm: minu südames on noored

Tiina Rummlavastaja

Rakvere – noorte filmitegijate linn

7

Kairit teab, mida teha

Kairit PihlakSotsiaaldemokraatliku erakonna linnapeakandidaat

Foto autor Egert Kamenik

8

VALIMISTE EEL LUBATAKSE IGASU-GUSEID ASJU, MIDA SOTSIAALDE-MOKRAADID LUBAVAD – LASTEAIA-KOHTI, KULTUURIMAJASID?

Praeguste sõnavõttude ja lubaduste probleem seisneb selles, et tihti lubatakse teha asju, mis on juba olemas. Selle kõrval jäävad aga tähelepanuta reaalsed prob-leemid, mis pole ehk nii dekoratiivsed. Meil ei ole mõtet rääkida täna lasteaia- või sõimekohtadest, need on kõigile, kel vaja, tagatud. Ka 1. klassi minek pole enam mingi konkursside ja järjekordade parata-matu stress, kõigile on koht tagatud, ilma katseteta.

Muidugi on tore lubada palju lõbusaid kultuurimaju. Aga kas me suudame praegu ehitada ja üleval pidada kaks või kolm kultuuritemplit, on suuresti kaheldav. Ma arvan, et on teisi, väga olulisi asju, mis vajavad tähelepanu.MIS SAAB OLLA OLULISEM KUI UUED KULTUURITEMPLID?

Lapsed. Kui Rakveres ei oleks lapsi, õnnelikke lapsi, kes loovad ja tarbivad seda kultuuri, siis pole sel linnal tulevikku. Lastega seotud teemad aga ei paista reeg-lina välja, kui just pole jutt majadest. Näiteks pole poliitikud eriti teemaks võtnud hariduslike erivajadustega, seal-hulgas ka üliandekaid lapsi. Selliste laste arv kasvab pidevalt ja nende jaoks on vaja leida erilahendused.

Mis veel ei paista - lapsed vajavad toimivat võrgustikku, et oleks normaalne õppida. Linn on võtnud vastutuse ja palganud linna koolipsühholoogid, kes oleks koolidest sõltumatud. See võimaldab võimalikult vara märgata ka sotsiaalseid probleeme. Seda süsteemi on vaja suuren-dada, kuivõrd tulemused ja tagasiside on olnud positiivsed. Meil on vaja veel rohkem eripedagooge, psühholooge ja logopeede.

Probleemi tuvastamisest pole üksi kasu. Pärast ei tohi peret jätta üksi, on vaja tugiisikuid. Linn on juba koolitanud tugi-isikuid ja nende vajadus kasvab pidevalt. SOTSIAALVALDKONNAS MAJU EI LUBATA?

Sotsiaalvaldkonnas on omad kitsas-kohad, mis ka ei paista kaugele. Näiteks omastehooldajad ning puudega laste vanemad - kuidas neid toetada? Olemasolevat süsteemi tuleb muuta selli-selt, et ressursid toetaksid lähedasi ja vähe-neks nende hoolduskoormus. Alati ei olegi raha lahendus, tuleb kombineerida raha ja teenused. Sotsiaalvaldkonnas võiks linnal kindlasti olla laiem koostöö kodanike-ühendustega.SOTSIAALDEMOKRAATIDELE HEIDETAKSE ETTE, ET NAD EI OSKA RAHA LUGEDA JA KIPUVAD PRAS-SIMA.

Vastupidi. Linnajuhtimine taandub eelarvele, mis on ligikaudu 20 miljonit

eurot. Kui me räägime uutest majadest, rohkemast kultuurist, siis on küsimus, mille arvelt me seda teeme. Küsimus on prioriteetides. Ükski asi, mida lubatakse, ei ole tasuta. Kuhu mahub kahe-kolme kultuurimaja laen selle 20 miljoni sees? Kas loobume teede parandamisest? Või hakkame ahendama laste huviaharidust ja kultuuriseltside tegevust?RAHA POLEVAT JU ILMAST KADUNUD, VÄIDAVAD KURAASI-KAMAD LUBAJAD...

Muidugi tuleb otsida ka lisarahastuse võimalusi. Olemegi linnavalitsuses etteval-mistanud mitmeid projekte, millele otsi-takse rahastust väljastpoolt linnaeelarvet, näiteks rahvaaia renoveerimine koos esinemispaviljoniga, vallimägi. Kuid lootus, et keegi meie maju ja pidusid igavesti kusagilt kaugelt suurte summa-dega süstima jääb, on ebareaalne. MILLE ÜLE OLED UHKE?

Olen uhke Rakvere poliitkultuuri üle. See pole tavapärane, et linnade komisjo-nides on kaasatud kõikide erakondade liikmed, ka opositsiooni omad. Koostöövaim on siin nii poliittasandil kui ka näiteks kristlike ühenduste ja kultuuri-seltside vahel.

Uhke olen ka kõigi linnavalitsuse töötajate üle, kes tegelikult igapäevast tööd teevad ning seda suure pühendumisega.

Kairit teab, mida teha

Rakvere linnavalitsuses töötava inimese igapäevarutiin ei ole sugugi mitte suurehituste kavandamine või pidukõnede pidamine. Selleks on hoopis sinu töövaldkonna puudutavate probleemidega tegelemine ja võimaluse korral nende ennetamine. Kaua-kaua, kui kasutada ühe Taukari kuulsa laulu populaarset sõnapaari, on olnud Rakveres probleemiks erivajadustega lapsed ja ka vanemad inimesed. Võimalused nende õpetamiseks ja ka lihtsalt igapäevatoimingutega hakkama saamiseks. Samavõrd pikalt on vaieldud huvitegevuse võimaluste laiendamise ja selle rahastamise korraldamise üle. Neis kahes valdkonnas viimase nelja aasta jooksul toimunu on minu meelest parimaks näiteks Kairiti pühendumusoskusest ja sihikindlusest. Asjad on lõpuks toimima saadud ja teame, kuis edasi liikuda. Juba ainuüksi selle eest väärib Kairit kindlasti võimalust oma tööga jätkata.

Mihkel JuhkamiRakvere linnapea

Kairit on väga tubli

9

Sinu kandidaadid Rakveres

Kairit Pihlak

Helmi Urbalu

Helju Eesmaa

Velvo Väli

Kadi Kruusmaa

Ene Saaber

Martti Marksoo

Keio Soomelt

Mati Kanarik

Rannar Vassiljev

Allan Liima

Jaanus Lekk

Kelly Konetski-Ramul

Laila Talunik

Tiina Rumm

nr 204

nr 209

nr 214

nr 206

nr 211

nr 216

nr 208

nr 213

nr 218

nr 205

nr 210

nr 215

nr 207

nr 212

nr 217

Rakvere abilinnapea, SDE linnapea kandidaat

Lääne-Virumaa Puuetega Inimeste Koja juhatuse esimees

raamatupidaja, sotsiaalkomisjoni liige

teatrijuht, linnavolikogu liige

tunnustatud pedagoog, õppealajuhataja

õpetaja, MTÜ Seeniortants juhataja

koolijuht, linnavolikogu liige

õpetaja, kultuurikorraldaja, #tolerast

finantsnõunik, majanduskomisjoni liige

linnavolikogu liige

ettevõtja, majanduskomisjoni liige

filmimees , hariduskomisjoni liige

linnavolikogu liige, üliõpilane

kultuurikomisjoni liige, teatri turundusspetsialist

Rakvere Linnanoorte näitetrupi lavastaja 

10

Sinu kandidaadid Rakveres

Kaie Kranich

Koidula Saun

Irene Sepp

Sergei Jelissejev

Riina Rooberg

Ene Karin

Henrik Lainvoo

Heino-Jakob Udu

Marit Õunapuu

Arvo Saare

Kalle Tark

Krista Jõgisalu

Marika Pulatova-Manuel

Ülo Torm

nr 219

nr 224

nr 229

nr 221

nr 226

nr 231

nr 223

nr 228

nr 220

nr 225

nr 230

nr 222

nr 227

nr 232

kõrgkooli õppejõud

rõõmsameelne lapsehoidja

pensionär

ehitusobjektide konsultant-nõustaja

ettevõtja

pensionär

üliõpilane

pensionär

õpetaja, nelja lapse ema

tööline

klienditeenindaja

pensionär

suurprojektide koordinaator

pensionär

11

Tuleviku Rakvere

Rahvusvahelise konkurssi võidutöö „Tintin’na:buli“, mille alusel projekteeritakse kultuuriseltside vajadustele vastav kaasaegne kultuurikeskus. Autorid on arhitektid Kristiina Hussar, Kristiina Aasvee, Anne Kose.

Ettevalmistatud projekt Vallimäe väljaarendamiseks. Eskiis: ACTO Consult OÜ.

12

Tuleviku Rakvere

Vaade Pikale tänavale pärast planeeritavaid ehitustöid. Autorid on arhitektid Kai Süda ja Risto Parve.

Vaade uuele, hetkel projekteeritavale tervise-keskusele Rakvere Sotsiaalkeskuse kõrval. Eskiis: Arhitektuuribüroo BOA OÜ

13

Velvo Väli:

2 013. aastal, enne eelmisi KOV valimisi, lubasime ehitada koostöös riigiga Rakveresse kaasaegse kino. Augustis 2016 saimegi avada uue hoone uksed

esimestele kinokülastajatele.Tee lubadusest kino valmimiseni ei

kulgenud lihtsalt. Sellega kaasnes palju tõsist tööd ja kokkuleppeid, arheoloogi-lised leiud kaevetöödel, tagasilöögid ehitustegevuses jne. Tulemus on kõike seda väärt. Ilus kaasaegne ehitis, kus on ekspo-neeritud ka tükike linna vanimat ajalugu ning mis suurepäraselt sobitub mitmeki-hilisele teatrimäele. Muinsuskaitseamet tunnustas 2016. a. arhitekt Raul Vaiksoo projekteeritud Rakvere Teatri Kino ja Proovisaali kui ajaloolisse keskkonda hästi sobituvat uusehitist. Rahvahääletuse tule-musena tunnistati hoone ehitus Lääne-Virumaa aasta teoks 2016.

Esimene aasta uues hoones on kinni-tanud otsuste õigsust. Loomulikult pole kõik kulgenud viperusteta, aga iga tekkinud takistus on leidnud lahenduse. Õpime vigadest ning arendame kino edasi. Mul on väga hea meel, et Rakvere elanikud on kino nii hästi vastu võtnud. Kindlasti on neidki, kes uue hoone valmimisega kasutasid võimalust üle aastate taas kino külastada.

Tänu kaasaegsele kinotehnikale, mis pakub ka 3D võimalust, saame näidata kõiki filme, mis Eestisse jõuavad. Meile on oluline lisaks populaarsetele Hollywoodi filmidele pakkuda valikut ka nõudlikuma maitsega filmisõpradele. Nii näitamegi jätkuvalt Euroopa väärt- ja dokumentaal-filme.

Loomulikult jõuavad ekraanile ka kõik olulised kodumaised filmid.

Oleme suutnud hoida piletihinna

võimalikult madalal ja tänu koostööpart-neritele leiab kinokavast filme, mis on päris tasuta. Läbi koostöö toetame erinevaid sotsiaalprogramme (Puuetega Inimesete Koda Kinno ja Laste Päevakeskuse Sünnipäevalapsed Kinos).

Esmapilgul võib tunduda, et nüüd on teatrimägi valmis. Eesti teatritest oleme juba praegu üks rohkemate ja paremate tasuta parkimisvõimalustega kompleks. Kuid ikkagi ei mahu kõik soovijad alati teatrimäele parkima. Oleme alustanud töödega, mille tulemusena parandame 2018. aastaks kompleksile sisse-ja välja-sõitu ning laiendame parkimisvõimalusi.

Läbi Rakvere volikogu ja selle kultuu-rikomisjoni olen jaganud oma kogemust nii kultuuritegijana, korraldajana kui tarbi-jana. Hindan edasiviivat kriitikat, kuid mitte vihast ja lahmivat. Valimiste eel lennutatakse suuri ideid, millel alati pole reaalsuse mõõtmeid. Uuel volikogul seisab ees kohustus ehitada valmis kultuuri-keskus, kus võimalused ja vajadused on tasakaalus.

Hingega tegijaid ja loojaid mahub linna veel!

me lubasime kino teha

Uuel voli-kogul seisab

ees kohustus ehitada valmis kultuurikeskus, kus võimalused ja vajadused on tasakaalus

14

Internet on üks kasulik asi. Eriti siis, kui näoraamatus lapsepõlvest tuntud multikad ette söödetakse ja neid vaadates omaenda elu üle naljakad mõtted pähe tükivad.

Mõni aeg tagasi vaatasin „Kolmanda planeedi saladust“. Kes meist ei teaks Jutulindu, kel on silmapaistev mõistus ja taiplikkus? Tuleb tuttav ette? Kui ei tule,

siis peaks seda filmi kindlasti vaatama. Ehk leiate ka, et 1981. aastal valminud animafilm, mille tegevus toimub kauges tulevikus, on nagu jutustus Rakvere linna elust. Seda muidugi ülekantud tähen-duses. Filmi värvikad tegelased on justkui meie kodulinna eluekraanilt maha astunud ja otse linnarahva seas toime-tama asunud.

Meil lendavad ringi oma Jutulinnud, kes hiilgavad silmapaistva mõistuse ja taiplikkusega. Vahest sebivad ringi Mürakad, keda pole sada valgusaastat näinud ja siis on nad äkki jälle siin. On

kahe sabaga Tiigerrotid, kellel üks saba on pikem kui teine. Mõnikord vilksavad nähtamatud kalad, keda ainult võlumüt-siga näha saab. On Indikaatoreid, kes saavad kõigest aru, kuid ei räägi, vaid muudavad üksnes värvi.

Loomaaias on nii, et kõik loomad saavad mõnusalt oma elu elada ja lasevad

ka teistel asukatel elada. Meil on targad professorid, kes asukate elu-olu paremaks püüavad teha. Meil on oma pessimistlikud Zeljonõid, kes aitavad lennukate ideedega Alissadel kahe jalaga maas püsida. On ka neid, kes ei tea midagi ja ei lenda juba ammugi. Ja on ka suursugustest piraatidest Naljahambaid. Kõigi eesmärk on elada mõnusat ja mugavat elu oma aias, igaühel on selleks oma meetodid.

Jutulind soovitas hoida kurssi Meduusi süsteemil. Kuhu peaks Rakvere oma kursi võtma? Kas samuti kaugele ja tundmatule Meduusi süsteemile? Või on mõni kodusem ja lähem võimalus?

Muide, Jutulinnu jahtimine on rangelt keelatud! Kes Jutulinnu leiab, peab ta vaba-dusse laskma, sest Jutulind teab, kust võib leida kadunud kapteneid. Kapteneid on meil vaja, keegi peab ju tüüri ka hoidma. Ja siis on hästi, kui abiks on mõni tark Jutulind.

INIMESEKS OLEMISESTInimestele tahaksin öelda, et mida

iganes sa teed, tee seda pühendumisega, rõõmuga. See aitab meid ennast ja meid ümbritsevaid inimesi saavutada oma eesmärke. Kaasaaitamine on tore. Siis võime loota, et tekib kogukond, milles tunnevad kõik sellese kuuluvad inimesed ennast paremini.

Elisabeth Gilbert kirjutab oma raamatus „Suur võluvägi”: „Ütlesin univer-sumile ja kõigile, kes vaevusid kuulama, et olen pühendunud loovale elule, aga mitte selleks, et päästa maailma, protestida, saada kuulsaks, pääseda äravalitute hulka, trotsida süsteemi, näidata lurjustele, tões-tada sugulastele, et olen midagi väärt, vaid lihtsalt sellepärast, et see meeldib mulle.”

Loovust defineeritakse kui võimet lahendada mittestandardseid probleeme,

mõelda ning näha sündmusi ja olukordi teisest vaatenurgast, luua uutmoodi seoseid. Aga me võime sõnastada selle ka palju lihtsamalt: loovus tähendab uudis-himu ja igatsust proovida uusi võimalusi. Loovus tähendab julgust valida uus tee.

Loovuse arendamiseks on Rakveres mitmeid võimalusi. Mida iganes sa tahad teha - maalida, pildistada, käpikuid kududa, tantsida, keraamikat teha - õpi ja tee seda lusti pärast. Kuula oma südant ja ära hooli üleliia teiste arvamusest.ÕPETAMISEST JA ÕPETAJAKS OLEMISEST

Anna endast kõik, kui sa kedagi õpetad. Püüa anda nii palju, et inimene, kes sinult õpib, oleks parem kui sina. Rõõmusta selle üle.

Anna endale alati uus võimalus valida, õppida, kaasa lüüa, otsustada. Lase elul

ennast inspireerida. Me saame elujõudu ja inspiratsiooni erinevatest asjadest: jalutus-käik metsas, reisimine, teatrietendused, ilus muusika, jutuajamised kohvilauas, vaikuses viibimine. Ära oota, kuni tekib rohkem aega. Õpi tähele panema ja tegut-sema. Elus pole muud vaja kui uudishimu ja valmisolekut, lihtsalt otsusta, et sa pühendad end sellele, et oma eluga midagi vaimustavat ette võtta, mis sind avardab, rõõmustab ning toob paremad võimalused töö leidmisel, kodu leidmisel.

Meist alguse saanud rõõmust ja koos-töövõimest, headusest, märkamiset saavad kasu meie ümber elavad inimesed, meie kogukond. Kokkuvõtteks tahan öelda, et toetan seda, et paik, kus elame hetkel, oleks „Meie Kõigi Rakvere”: heade ja õnnelike inimeste linn, loovust hoidev linn, spordi-linn, teatrilinn, kultuurilinn, turvaline linn.

Kadi Kruusmaa: mõistujutt Jutulinnust

Marit Õunapuu: inimeseks olemise rõõm

Kadi KruusmaaRakvere Gümnaasiumi õppealajuhataja

Olen nelja imetoreda lapse ema. Neli korda rohkem rõõmu, neli korda rohkem tööd, neli korda rohkem muret ja neli korda rohkem võimalusi õppida oma lastelt maailma nägema. Peale selle olen õpetaja ja keraamik. Õpin jätkuvalt ka koolis.

15

Erinevus rikastab ja iga laps on väärtus

Kelly Konetski-RamulTallinna ülikooli sotsiaalpedagoogika eriala üliõpilane

HEASÜDAMLIKKUSLaman hingeldades, seelik muruplekke

täis, sukad katkised ja suur naeratus näol. Saanud korraks hinge tõmmata tõusen istuma. Minu ümber jookseb umbes kümme kilkavat ja õnnelikku last, kes mind kooris püsti tõusma ja jalgpalli edasi mängima utsitavad. RÕÕM, ENERGIA, TEOTAHE

Istun saalis, lammutan umbes kahe-kümnendat korda pruunisilmse tüdruku hoolikalt laotud klotsitorni, et ta seda ikka ja uuesti laduda saaks. Samal ajal hoian pisikese 8aastase poisi käest, juhendades teda tähthaaval paberile oma nime kirju-tama. Järsku üritab kallistades minu tähe-lepanu võita 11aastane poisiklutt, kes ei mõista miks ma talle ei plaksuta, kui ta mööda köit järjepidevalt üles-alla ronib.JÄRJEPIDEVUS, ARENG, ÕPPIMISSOOV

Istun põrandal, 12aastase tüdruku pea minu süles. Ta keerutab ja uurib viimased pool tundi minu rippuvaid kõrvarõngaid,

naeratab vahetevahel ja seletab entusiast-likult edasi.VÕLU NÄGEMINE VÄIKESTES ASJADES, SUHTLUS

Jõudes mänguväljakule seab 12aastane poiss meie sammud sihikindlalt kiige poole. 10 minutit hiljem seisan ma kramp-likult hinge kinni hoides, sest mul on tunne, et poiss, kes hetk tagasi iseseisvalt kõndida ei suutnud, lennutab end kõrge-male, kui ma kunagi olen julgenud.JULGUS, ENESEÜLETUS

Jah, tegu on intellektipuuetega lastega, kes tihti ei saa iseseisvalt kõndida või teha kõige elementaarsemaid asju, mida meie iseenesestmõistetavaks peame. Kes tihti ei räägi, mõnikord ka ei mõista kõike, mida meie räägime. Nad on välimuselt tihti hallist massist kergesti eristatavad.

Vaatan, kuidas lapsed kiiguvad, turnivad, mängivad liivakastis ja korjavad lilli. Üritades hoomata neid kogemusi, mida viimased kaks päeva mulle nende eriliste ja üdini heade laste seltsis pakkunud

on, küsin enda kõrval istuvalt naisterah-valt, et milline on nende elu väljaspool seda territooriumi?

Kuulates lugusid sildistamisest, narri-misest, sapistest kommentaaridest ja näpuga näitamisest mitte ainult teiste laste aga täiskasvanud inimeste poolt, mitte ainult lastele, aga ka nende vanematele, muutun ma aina kurvemaks. Mitte seetõttu, et on lapsi, kes ei mahu raami-desse, vaid seetõttu, et meie ümber on inimesi, kes neid raame järjepidevalt loovad.

Iga laps, olenemata oma eripärast, on meie ühine väärtus. Igal ühel neist on oma lugu.

Esimest korda ruumi sisenedes, veel enne, kui olen jõudnud „tere“ öelda, jookseb minu juurde poiss, kallistab mind kõvasti ning seab oma sammud tagasi söögilauda.

Kolm aastat tagasi tegin otsuse pärast aastaid eemaleolekut Eestisse tagasi kolida. Esimesed kuud küsiti mult tihti, miks olen otsustanud

Eestis elada. Põhjused on lihtsad. Eestis on lihtsalt tore elada. Kes meist ei armastaks tõelist eesti toitu, laulu-ja tantsupidu, jõulusid, suvekontserte jne. Kõik need väär-tused on need, mis meelitavad eemalolijad koju tagasi. Kui kaua sa ikka suudad vaadata laulupidu telekast otseülekandena?

Veel meeldib mulle meie lasteaiasüs-teem. Laps on terve päeva hoolitsetud,

magab paar tundi lõunaund, saab sooja toitu, mängib ja õpib. Teistes Euroopa riikides poleks selline asi mõeldav. 5aastased lapsed käivad juba täiskoormu-sega koolis, lõunaunest võivad vaid unis-tada ja kui kella 15 ajal koju jõuavad, siis surutakse trennidesse ja huviringidesse ning kui lõpuks õhtul lapsega koju jõuad, siis olete mõlemad zombid. Kõige juures ei saa sa ise korralikult tööl käia, sest keegi peab ju last ringi sõidutama.

Sel suvel oli mul erakordne võimalus osaleda kodukohvikute päeval. Milline nauding oli põigata sisse hoovidesse,

suhelda toredate inimestega ja selle kõige juures nautida ehtsat kodust toitu. Üldse on Rakveres õhtuti mõnus jalutada. Ei ole siin ei linnakära ega meeletut sagimist. Ei pea kella vaatama, sest linn on väike, siin küll kusagile hiljaks ei jää. Pea iga nurga peal on mõni tore kohvik, kus sõpradega maha istuda või mänguväljak, kus lastega mängida.

Ma olen aastate jooksul vaadanud, kuidas Rakvere kasvab ja areneb jõudsalt. Olen uhke Rakvere kodanik ja tunnen, et siin on minu kodu ja süda. Igaüks meist saab panustada, et Rakveres oleks veelgi parem.

Marika Pulatova-Manuel: Rakveres on tore elada

16

• Rohuaia lasteaia valmimisega saime lisaks kaasaegsele laste kasvukeskkonnale hea saali kultuurisündmuste korraldami-seks ja kultuuri harrastamiseks.

• Rakvere linnas on kino.• Kõik 3aastased lapsed saavad lasteaiakoha.• Koostöös erasektoriga on loodud lastehoiusüsteem. Lapsed

alates 1,5 eluaastast saavad hoiukoha, kui nende vanemad seda vajavad.

• Lapsi ja peresid toetavad koolipsühholoogid ning sotsiaalpe-dagoogid.

• Hariduslike erivajadustega lapsi toetavad koolis ja lasteaias igapäevaselt tugiisikud.

• Sotsiaalsete probleemidega perekondade toimetulekut toetavad peretugiisikud.

• Lasteaia kohatasu sisaldab kõiki igapäevaste tegevustega seotud kulutusi, selleks ei korjata täiendavalt sularaha.

• Kultuuriseltse rahastatakse ühtsetel alustel.• Kasvanud on ligipääs huviharidusele, huvihariduse- ja tege-

vuste valik on mitmekesine, linn toetab lastega tegelevaid spordiklubisid, kultuuriseltse ja erahuvikoole.

• Linn on ostnud Pauluse kiriku eesmärgiga renoveerida see Arvo Pärdi kontserdimajaks - kultuurikeskuseks.

Mis on muutunud viimase nelja aastaga?

17

Ristsõna õigesti vastanute vahel loositakse välja reis kahele Brüsselisse. Vastused saata koos vastaja kontakti-dega rakvere@sotsdem.ee või Toompuiestee 16, 10137 Tallinn hiljemalt 16.oktoobri postitempliga. Võitja avalikustatakse Rakvere Sotsiaademokraadid FB lehel hiljemalt 24.oktoobril. Võitjaga võetakse ühendust.

18

Nemad kandideerivad

Rakveres

19

• Ehitame Pauluse kiriku mitmekülgsete võimalustega Arvo Pärdi kultuurikeskuseks, koos uue liiklussõlmega.

• Rajame tänasesse rahvamajja kaasaegse harrastusteatrite keskuse.• Teeme vallimäe laululavast atraktiivse välikontsertide ja -ürituste

paiga, arendades välja tervikliku keskkonna koos parklate ja teede võrgustikuga.

• Suurendame noorte omaalgatus- ja noortele suunatud projektide toetuseid noorte vaba aja sisustamiseks.

• Rajame koolidele ühise tehnoloogiamaja kaasaegsete õppeköökide, käsitöö, metalli- ja puidutöö klassidega.

• Õpikeskkondade kujundmisel arvestame laste erinevate vajadustega.• Rajame iga kooli juurde õuesõppeklassi.• Kehtestame haridusvaldkonnas tööle asuvatele noortele

spetsialistidele sisseelamistoetuse.• Suhtume linna rahakotti vastutustundlikult ja jätkusuutlikkust silmas

pidades.• Jätkame linnatänavate süsteemset parendamist ja hooldamist.• Arendame plaanipäraselt välja kergliiklusteede võrgu.• Rajame Seminari tänavale roheala mänguväljakute ja

parkimisvõimalustega.• Arendame Piiri tänavale lemmikloomade jalutus- ja treeningväljaku.• Rajame väikelastele õhtu- ja ööhoiukohad.• Toetame eakate elukestvat õpet.• Tagame tasuta bussisõidu pensionäridele.

Meie lubadused: