Upload
alan-briggs
View
233
Download
5
Embed Size (px)
Citation preview
Meetmed
• Metsa majandusliku ja ökoloogilise elujõulisuse parandamine
• Metsandussaaduste töötlemine ja turustamine
Ettekande sisu• Lühiülevaade Eesti metsandusest• Metsameetme (alameetmed 1.5.1, 1.5.2 ja 1.5.3
rakendumine käesoleval programmiperioodil• Metsanduse töögrupp• Meetmete õiguslik alus• Ülevaade kavandatavatest meetmetest
Eesti mets maailmas• Eesti metsamaa pindala on 2,2 milj ha
– metsaregistris on sellest 1,73 milj ha• Eesti on maailmas:
– metsamaa osakaalult 48. riik– metsamaa pindalalt 99. riik
• Eesti on Euroopas:– metsamaa osakaalult 5. riik– metsamaa pindalalt 23. riik
Eesti mets maailmas
SwedenSpain
Turkey
Norway
Poland
Belarus
Austria
BulgariaLa
tvia
Georgia
Czech
Republic
Bosnia and H
erzegovina
Hungary
Croatia
Switzerla
nd
Belgium
Denmark0
5000
10000
15000
20000
25000
30000
Eesti omab 0,055% kogu maailma metsamaast (0,033% maismaast).
Eesti metsasus maailmas
Finland
Slovenia
Estonia
Austria
Belarus
Slovakia
Portugal
Bulgaria
Lithuania
Andorra
Norway
Switzerla
nd
Poland
Greece
Romania
Hungary
Ukraine
Denmark
Netherla
nds0%
10%
20%
30%
40%
50%
60%
70%
80%
Eesti metsad
Metsamaa pindala omandivormi alusel Metsamaa pindala kaitserežiimi alusel
45%
36%
3.42%15%
Erametsamaa RMK haldusalas
Muu riigimaa Jätkuvalt riigimaa
74%
26%
Majandatav metsKaitstav mets
Eramets
76%
24%
Erametsamaa pindala
Füüsilised isikud Juriidilised isikud
Eestis on 2011. a seisuga 97 272 erametsaomanikku, kellest 4% on juriidilised isikud
Erametsaomanikud haldavad kokku umbes 1 milj ha metsamaad
Metsameetmete rakendumine (1)
MAK perioodil 2007-2013
• Meede 1.5 „Metsa majandusliku väärtuse parandamine ja metsandussaadustele lisandväärtuse andmine“
• 3 alameedetoMetsa majandusliku väärtuse parandamineoMetsandussaadustele lisandväärtuse andmineoKahjustatud metsa taastamine ja
metsatulekahjude ennetamine
Metsameetmete rakendumine (2)
• Programmiperioodi eelarve 20,7 milj €• Eelarvest on kasutatud 19.8 milj € ehk 96%• Väljamaksed on tehtud ligi 60% ulatuses rahuldatud
taotlustest• Metsa majandusliku väärtuse parandamise ja
kahjustatud metsa taastamise ning metsatulekahju ennetamise meetmete rakendamise järjepidevuse tagamiseks on kavas taotlusvoor 2013. aastal eelarvega 2 milj €
Metsameetmete rakendumine (3)
• Viie aastaga on esitatud 3820 taotlust, sh enim taotlusi (ligi 900) esitati 2012. aastal
• Kokku taotleti toetust 37 milj €• Taotlustest on rahuldatud 50%
Metsanduse töögrupp (1)
• Erialaliitude esindajad (Eesti Põllumeeste Keskliit, Liikumine Kodukant, Eesti Keskkonnaühenduste Koda, Erametsaliit, Metsa- ja Puidutööstuse Liit, Eestimaa Talupidajate Keskliit)
• Ministeeriumide esindajad (Rahandusministeerium, Keskkonnaministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Siseministeerium, Põllumajandusministeerium)
• SA Erametsakeskus ja SA Erametsakeskuse nõukoja esindaja • MAK 2014-2020 eelhindaja• Maaülikool• PRIA ja Põllumajandus-Kaubanduskoja esindaja
Metsanduse töögrupp (2)
• Töögrupp käis koos kahel korral (16.10.2012 ja 29.11.2012)
• Töögrupi diskussioonidel arutati põhjalikult läbi kõik küsimused ja probleemid, saavutades kõikide põhimõtteliste küsimuste osas kokkulepped
• Töögrupis arutatu kohta koostatud kokkuvõtvad memod on edastatud kõikidele töögrupi liikmetele
Õiguslik alus
• Art 27 – Investeeringud uutesse metsandustehnoloogiatesse ning metsasaaduste töötlemisse ja turustamisse
• Art 25 – Metsapõlengutest ja loodusõnnetustest ning katastroofidest tingitud metsakahjustuste ennetamine ja kõrvaldamine
Meetme kooskõla Eesti metsanduse arengukavaga aastani 2020
• Jätkusuutliku metsamajanduse all mõistetakse metsade majandamist sellisel viisil ja sellises ulatuses, mis tagab elustiku mitmekesisuse, tootlikkuse, uuenemisvõime, elujõulisuse ning potentsiaali praegu ja võimaldab ka tulevikus teisi ökosüsteeme kahjustamata täita ökoloogilisi, majanduslikke ning sotsiaalseid funktsioone kohalikul, riigi ja maailma tasandil
• Valgustusraied - lõppeesmärk 32 400 ha/a• Harvendusraied - lõppeesmärk 34 500 ha/a
MeedeMetsa majandusliku ja ökoloogilise elujõulisuse
parandamine (1)
• Meetme põhjendus• Meede on sisult käesoleva programmiperioodi meetme 1.5 jätkumeetmeks • Seni ebapiisav hooldusraiete maht ei ole taganud metsamajanduse pikaajalist
ühtlast arengut ning puidutööstuse varustamist kvaliteetse toorainega. Hooldusraie aastane vajadus erametsades esimese viie aasta jooksul kuni 30 000 ha aastas
• Aktiivse valgustus- ja harvendusraiega (hooldusraied) on võimalik kujundada puistu koosseisu, reguleerides valgustustingimusi ja liigilist koosseisu, parandades puistu kasvu ja kvaliteeti ning mullas leiduvate toitainete kasutamist. Hooldusraietega on võimalik tõsta ka metsa majandamise pikaajalist tulukust. Hooldusraie kaudu parendatud puistul paraneb süsiniku sidumise võime
• Metsamajanduse kui majandustegevuse suurim eripära, võrreldes teiste tegevusaladega, on ülipikk tootmisprotsess, s.t metsa kasvamise aeg
Meetme põhjendus (2)
• 2010. aastal võeti arvele ligi 14 000 ha ulatuses metsakahjustusi. Metsa hukkumise peamiseks põhjuseks on olnud tormikahjustused − tuuleheide ja -murd moodustavad umbes 40% hukkunud puistute kogupindalast. Järgnevad taimehaigused 18%-l ja putukakahjustused 14%-l hukkunud puistute pindalast.
• Olulisel kohal on ka ulukikahjustused. Laialt on levinud juure- ja tüvemädanikest tingitud kahjustused. Kogu metsaressursist on erinevate kahjustajate poolt mõjutatud ca 400 000 ha
• Metsatulekahjude põhiline põhjustaja on inimene. Metsatulekahjude ärahoidmiseks tuleb rakendada selliseid metsamajanduslikke võtteid, mis aitaksid puistutel kujuneda vähem tuleohtlikeks, samuti kujundada infrastruktuur, mis aitaks võimalikku tule levikut tõkestada ning tagada kiire juurdepääsu põlevale metsale
Üldeesmärk
• Metsanduse kui maaelu lahutamatu osa toetamise üldeesmärk on jätkusuutlik ja tulemuslik metsa majandamine, mis soodustabo metsa elujõulisuse tõstmist metsa liigilise koosseisu
parandamise või muude metsakasvatusvõtete rakendamise kaudu
o metsa bioloogilise mitmekesisuse, tervikliku ökosüsteemi ja kaitsefunktsiooni säilimist ja taastamist
o metsa multifunktsionaalse rolli ning selle vaimse ja kultuurilise pärandi alalhoidmist
• Toetusega aidatakse kaasa erametsaomanike ja metsaühistute majandusliku tegevuse tulemuslikkuse tagamisele
TOETATAVAD TEGEVUSED
• Metsade elujõulisuse ja majandusliku väärtuse parandamine:• hooldusraied• keskkonnasäästlike ja kliimateadlike metsamajandamisvõtete rakendamine
(keskkonna- ja majanduslikult väärtuslikuma ja vähem tuleohtlikuma puistu kujundamine, kasvavate puude laasimine, metsa ja metsamaamulda säästva metsatehnika soetamine)
• metsa hooldus- ja kaitsetarvikute soetamine ja kasutusele võtmine• Metsakahjustuste ennetamine, kõrvaldamine ja kahjustatud metsa
taastamine:• metsatulekahjude või muude loodusõnnetuste poolt kahjustatud metsas
kahjustuste kõrvaldamine ja kahjustatud metsa taastamine • metsatulekahjude ja muude loodusõnnetuste ennetamine
TOETUSE SAAJAD
• Füüsilised isikud ja mikroettevõtjad, kelle omandis on metsamaa (edaspidi koos erametsaomanik);
• metsaühistud, kelle omandis või kelle liikmete omandis on metsamaa.
Ühistegevus (1)
24%
76%
Ühistegevusega hõlmatud metsamaa pindala
Metsaühistute poolt hallatav metsamaaEi ole metsaühistute poolt hallatavmär
ts 2
009
mär
ts 2
010
mär
ts 2
011
mär
ts 2
012
0
50000
100000
150000
200000
250000
300000
350000
Metsaühistute liikmete arvu muutumine
märts 2009
märts 2010
märts 2011
märts 2012
0
500
1000
1500
2000
2500
3000
3500
4000
4500
5000
MIINIMUMNÕUDED TOETUSE SAAJALE
• Metsamaal tehtavate tegevuste korral saab toetust metsamaa kohta, mille kohta koostatud inventeerimisandmed on kantud metsaressursi arvestuse riiklikkusse registrisse
• hooldusraieks saab toetust mitte vähem kui 1 ha suuruse metsamaa kohta
• taimehaiguste ja –kahjurite leviku ja haiguspuhangute ennetamismeetmed on kooskõlas riigi metsakaitsekavaga
• metsatulekahju ennetamismeetmeid kohaldatakse kõrgema ja keskmise tuleohuga maakondades asuvate metsade puhul riigi metsakaitsekava kohaselt ja toetust saavad üksnes metsaühistud
• kahjustatud metsa kahjustuste kõrvaldamiseks ja kahjustatud metsa taastamiseks saab toetust alates 0,5 ha suuruse kahjustatud metsamaa kohta
TOETUSE MÄÄR (1)
• Metsade elujõulisuse ja majandusliku väärtuse parandamine:o kuni 50% abikõlbuliku kulu maksumusest o metsamaal ellu viidavate tegevuste puhul antakse toetust
standardkulude aluselo Metsatehnika ja -tarvikute soetamise korral on maksimaalne
toetuse määr kuni 40% abikõlbuliku kulu maksumusest, kuid mitte üle 100 000 € erametsaomaniku kohta programmiperioodil ja mitte rohkem kui 300 000€ metsaühistu kohta programmiperioodil
TOETUSE MÄÄR (2)
• Metsakahjustuste ennetamine, kõrvaldamine ja kahjustatud metsa taastamine:o metsatulekahjude või muude loodusõnnetuste poolt kahjustatud metsas
kahjustuste kõrvaldamisel ja kahjustatud metsa taastamisel on toetuse määr kuni 90% abikõlblike investeeringute summast ning toetust makstakse standardsete ühikuhindade alusel
o metsatulekahjude ja muude loodusõnnetuste ja kahjustuste (seal hulgas ulukikahjustused ja metsapuude taimehaiguste ja kahjurite levik) ennetamisel on toetuse määr kuni 80% abikõlblike investeeringute summasto lõkke- ja õppe-/puhkekohtade rajamisel on toetuse määr kuni 50%
abikõlblike investeeringute summast, kuid mitte üle 20 000 euro metsaühistu kohta programmiperioodil
TAOTLUSTE HINDAMINE (1)
• Metsade elujõulisuse ja majandusliku väärtuse parandamine puhul eeldatakse keskkonnasäästlike ja kliimateadlike metsamajandamisvõtete rakendamist ning eelistatud on:o metsamaal elluviidavad tegevusedo metsaühistud, kellel on vähemalt 200 liigeto metsatehnika ja tarvikute soetamise korral taotlejad, kes pole Eesti
maaelu arengukava 2007–2013 meetme 1.5 “Metsade majandusliku väärtuse parandamine ja metsandussaadustele lisandväärtuse andmine” kaudu metsatehnika ja tarvikute soetamiseks toetust saanud
TAOTLUSTE HINDAMINE (2)
• Metsakahjustuste ennetamise, kõrvaldamise ja kahjustatud metsa taastamise puhul on eelistatud:o kahjustatud metsa taastamiseks ellu viidavad tegevusedo taotlejad, kelle omandis või metsaühistu puhul tema liikmete
omandis olevast metsamaast on kahjustunud metsa pindala osakaal suurem
o metsatulekahju ennetamine korral metsaühistud, kellel on vähemalt 200 liiget, või kes taotlevad toetust tuletõkestusvööndite, mille üheks osaks on tee, rajamiseks ja korrashoiuks
RAKENDAMISE PIIRKOND
• Meede rakendub maapiirkonnas paiknevate metsade puhul
• Metsatulekahju ennetamiseks lõkke- ja õppe- /puhkekohtade puhul on toetatavad üksnes need objektid, mis rajatakse nende metsalade tuleohu ennetamiseks, mis on metsa inventeerimisel määratletud I tuleohuklassiga (väga suur tuleoht) metsaaladeks
Metsanduse töögrupp
• Töögrupp ei nõustunud EKO ettepanekutega:o Lisada toetatavate tegevuste loetellu suurediameetriliste surnud
puude ja säilikpuude jätmine langile enam, kui täna metsaseaduses on nõutud
o Eemaldada eesmärgi sõnastusest eeldus, mille järgi metsa jätkusuutlik ja tulemuslik majandamine soodustab metsa bioloogilise mitmekesisuse, tervikliku ökosüsteemi ja kaitsefunktsiooni säilimist ja taastamist
o Seada toetuse andmise eeltingimuseks, et metsamajandaja ei ole kahjustanud majandustegevuse käigus vääriselupaiku ja pärandkultuuriobjekte