MILJÖÖVÄÄRTUSLIKUD HOONESTUSALADKOHTLA-JÄRVE SEMINAR 2007Lilian Hansar

EHITUSKESKKONNA KAITSE

AJALUGU

• 19.saj lõpp - Muinsuskaitse all ajaloolised külad, vabaõhumuuseumid, linnaansamblid. Varem kaitsti vaid üksikobjekte - arhitektuurimonumente.

• 20.saj algus - J.G.Granö, E.Kant - Linnageograafia rajajad Eestis. Linnaehitusteadus kui ümbrusteadus.

• 1960ndad – H.Üprus - Vanalinnade kompleksne uurimine ja säilitamine

• 1976 - UNESCO deklaratsioon - Mitte ainult selle üksikud ehitised, vaid ka neid ümbritsev keskkond peab säiluma kui ühtne tervik.

• 20.saj lõpp - Miljööväärtuslikud alad Tallinnas, väärtuslikud maastikud Eestis.

• 2000 - Euroopa Maastikukonvensioon. Lisaks looduslikele aladele on tähelepanu all ka linnalised alad ning ka harilikud maastikud.

• 2002 - Miljööväärtuslikud alad Eesti planeerimisseaduses.

OLUKORD EESTIS

• Kiired muutused tänases Eestis on nähtavad meid ümbritsevas keskkonnas.

• Ehitustegevus on kontsentreerunud olemasoleva ehituskeskkonna uuendamisele tundmata ja arvestamata selle linnaehituslikke ja arhitektuurseid iseärasusi.

MEIE LINNAD ON MUUTUMAS ÜHETAOLISEKS - KADUMAS ON NENDE OMAPÄRA, AUTENTSUS JA LINNAEHITUSLIK IDENTITEET

MILJÖÖVÄÄRTUSLIKE HOONESTUSALADE

EESMÄRK

KAITSTA VÄÄRTUSLIKKU EHITUSKESKKONDA

KUI KULTUURIKESKKONDA TERVIKLIKULT

SARNASELT LOODUSKESKKONNALE

ON KA EHITUSKESKKOND TAASTAMATU VÄÄRTUS

MILJÖÖ TÄHENDUS

• Ladina k - medius - on see, kes või mis on keskel

• Prantsuse k - milieu – materiaalne ja vaimne ümbrus, meeleolu, atmosfäär

• Eesti k - keskkond, ümbruskond, õhkkond

MILJÖÖ ON NII MATERIAALNE KUI TUNNETATAV KESKKOND

MILJÖÖVÄÄRTUSLIK HOONESTUSALA Seotud ehitusliku keskkonna ja selle tajumisega

inimese poolt.

MILJÖÖVÄÄRTUSLIKUD HOONESTUSALAD METOODIKA

LINNAEHITUSLIKULT VÄÄRTUSLIKUD OBJEKTID

LINNA MÄRGID

LINNAEHITUSLIKULT VÄÄRTUSLIKUD HOONESTUSALAD

LINNA MUSTRID

Taani SAVE süsteemi eeskujul

MILJÖÖVÄÄRTUSLIKUD HOONESTUSALAD METOODIKA

LINNAEHITUSLIKULT VÄÄRTUSLIKUD OBJEKTID

LINNA MÄRGID

• domineerivad ehitised• monumendid• ansamblid• platsid• pargid • sotsiaalse aktiivsusega paigad

Oluline on nende domineerimine linnapildis jatähtsus linnaelanikele.

MILJÖÖVÄÄRTUSLIKUD HOONESTUSALAD METOODIKA

MILJÖÖVÄÄRTUSLIKUD HOONESTUSALAD LINNA MUSTRID

• omapärased terviklikult säilinud linnaosad,• hoonete kvartalid, ansamblid, tänavad, • pargid, maastikuelemendid jms

millel on oma plaanistruktuur ja mahuline ülesehitus,ehitusreeglid ja arhitektuur

MILJÖÖVÄÄTUSLIKUD HOONESTUSALAD KUJUNDAVAD LINNA ÜLDILMET

MILJÖÖVÄÄRTUSLIKE HOONESTUSALADE VALIKU ALUSED

1. PLAANISTRUKTUUR• PLANEERING – linnaehituslik kujunemine, linnaplaani

struktuur - selle originaalsus, omapära või vastavus planeeringule, linna topograafilised iseärasused

• TÄNAVATE STRUKTUUR – tänavate kulgemise iseloom, laius, vaated, vastavus planeeringule

• HOONETE PAIGUTUS – krundil ja tänava suhtes

• HALJASTUS JA PIIRDED – iseloomulik haljastus, selle paigutus tänaval või krundil, piirete olemasolu, asend ja väljanägemine

MILJÖÖVÄÄRTUSLIKE HOONESTUSALADE VALIKU ALUSED

2. MAHULINE STRUKTUUR• ARHITEKTUUR – ala tüüpiline arhitektuur ja selle

originaalsus, hoonete mastaap, maht ja rütm

• HOONESTUSE ÜHTSUS, SOBIVUS – hoonete omavaheline sobivus tänaval, kvartalis, linnaosas, mis ei tähenda ilmtingimata nende sarnasust

Miljööväärtuslikud alad on valitud selliselt, etoleks esindatud linna iseloomustavad erinevadehitusperioodid.

KOKKUVÕTE

MILJÖÖVÄÄRTUSLIKEL HOONESTUSALADEL

• On kindel plaanistruktuur ja mahuline ülesehitus, ehitusreeglid ja ehitustüübid.

• On oluline on väljakujunenud terviklikkus – plaani vastavus ruumilisele ülesehitusele.

• On tähtis hoonestuse ühtsus - ehitiste omavaheline sobivus tänaval, kvartalis, linnaosas, mis ei tähenda ilmtingimata nende sarnasust

KOHTLA - JÄRVE MILJÖÖVÄÄRTUSLIKUD ALAD

ETTEPANE KOHTLA-JÄRVE MILJÖÖVÄÄRTUSLIKUD ALADEKS

1. PIONEERI TN ELAMUD - 1920ndad

2. KARL LUTSU TN ELAMUD – 1922 – 1938

3. IDA ASUM – 1940ndate lõpp

4. INSENERIASUM – 1940ndate lõpp

5. LINNAPARK – alustatud 1950ndatel

6. KESKKLINN – 1940-50ndad

7. LÕUNA MIKRORAJOON 1972 - 1978

SEADUSANDLIKUD ALUSEDMILJÖÖVÄÄRTUSLIKUD HOONESTUSALAD

ÜLDPLANEERING

Üldplaneeringuga määratakse

miljööväärtusega hoonestusalad ning nende

kaitse- ja kasutamistingimusedPS § 8 punkt (3) lg 6

• Kehtiva üldplaneeringu täpsustamiseks ja täiendamiseks võib koostada TEEMAPLANEERIGU eesmärgiga seada miljööväärtuslike hoonestusalade kaitse ja kasutamistingimused.

• Teemaplaneering läbib sarnaselt üldplaneeringule avalikustamise protsessi.

NÄITED KURESSAARE EHITUSMÄÄRUSEST

(1) Miljööväärtuslik hoonestusala on:linnaehituslikult tervikliku plaani- ja mahulise struktuuriga

omapärane linnaosa, kvartal, tänav, hoonete ansambel, park jms.

(2) Miljööväärtusliku hoonestusala eesmärgiks on:väljakujunenud linnaehitusliku terviku ja seda kujundava plaani-

ja mahulise struktuuri, arhitektuuri- ja ehitustraditsioonide ning

miljöölise eripära säilitamine.

NÄITED KURESSAARE EHITUSMÄÄRUSEST

(3) Miljööväärtusliku hoonestusala planeerimisel, uute hoonete püstitamisel, olemasolevate hoonete laiendamisel, remontimisel ja ümberehitamisel arvestatakse:

1) väljakujunenud linnaehituslikku struktuuri – tänavatevõrgu ja kinnistustruktuuri, krundi täisehitusprotsenti, hoonestustavasid, majade asendit, ehitusjoont, ehitiste mastaapi jms;

2) väljakujunenud arhitektuuri- ja ehitustraditsioone, tüüpilisi ehitusmaterjale, katuse kuju ja kattematerjale, fassaadi kujundusdetaile ja viimistlust jms;

3) alale tüüpilisi ja hoonetega sobivaid piirdeid ning haljastustavasid.

NÄITED KURESSAARE EHITUSMÄÄRUSEST

(4) Miljööväärtuslikule hoonestusalale on keelatud projekteerida ja ehitada sealsete linnaehituslike tavade ja arhitektuuriga kokkusobimatuid ehitisi.

(5) Miljööväärtuslikul hoonestusalal välditakse sinna mittesobivate rajatiste (välisvalgustuspostid, reklaamstendid, tehnovõrkude maapealsed elemendid jne) ja ajutiste ehitiste püstitamist.

Täpsemad tingimused, nõuded ja reeglid seatakse

TEEMAPLANEERINGUGA

EHITUSREEGLID TEEMAPLANEERINGUS

ÜLDNÕUDED

Linnavalitsusega on vajalik kooskõlastada:

• majade ümber- ja juurdeehitused ning fassaadide muudatused • uute hoonete rajamine• põlispuude mahavõtmine ja uute rajamine ja uute puude

istutamine• tänavaäärsete piirdeaedade ehitus

Lisad viited seadustele

MILJÖÖVÄÄRTUSLIKUL ALAL PEAB UUSEHITISE RAJAMISELE EELNEMA DETAILPLANEERING

EHITUSREEGLID TEEMAPLANEERINGUS

REMONTIMINE JA JUURDEEHITISTE RAJAMINE

• Järgida hoonete algseid kujundusprintsiipe.

• Säilitada või taastada maju kujundavad iseloomulikud detailid:- akende ja uste kuju, asend fassaadil ja seinas, ruudujaotus ja piidelauad; - varikatuste kujundus;- seinte viimistlusmaterjal ja paigutusviis;- vintskappide suurus ja kujundus; - katuse kalded, kuju ja karniisilahendused.

• Kasutada olemasolevatega sarnaseid naturaalseid ehitusmaterjale:

- puitaknad ja fassaadilaudis remontida või asendada sama materjaliga;- puitmajadele ei ole lubatud ehitada plastaknaid ja kasutada sünteetilisi

viimistlusmaterjale;- katusekattematerjalina on soovitav sileplekk;- värvimisel kasutada alale iseloomulikke ja naturaalseid värvitoone.

• Juurdeehitised rajada nii, et domineeriks oleva hoone maht. - uus osa ehitada maja hoovipoolsesse külge või madalama osana olemasoleva

ehitise pikenduseks.

EHITUSREEGLID TEEMAPLANEERINGUS

UUTE HOONETE RAJAMINE

• Uue hoone asukoha valikule peab eelnema ala plaanistruktuuri analüüs ning detailplaneering.

• Olemasolevate hoonete lammutamine on lubatud vaid nende halva tehnilise seisukorra tõttu.

• Uued hooned ehitada olemasolevale ehitusjoonele.

• Uued hooned peaksid olema nii põhiplaanis kui mahus olemasolevatega sarnaste gabariitide ja katusekujuga.

• Uute hoonete välisviimistlusmaterjalidena kasutada traditsioonilist materjali, imiteerivate materjalide kasutamine ei ole lubatud.

• Kruntidel säilitada väljakujunenud keskmine täisehitusprotsent.

• Vältida abihoonete juhuslikku ja plaanipäratut ehitust, abihooned ja nende välisviimistlus sobitada peahoonetega.

• Tänavaäärsed piirded ja väravad ehitada originaalsete eeskujul, tänavaäärsed piirdeaiad peavad olema ühtse kõrgusega.