Nr 7 (238)

Hind 0,26 € August 2015

Halliste ja Mõisaküla lehekülg

Pärast aukodaniku tunnustuse vastuvõtmist kirikus said (esireas vasakult) Iivo ja Laila Hakkaja ning Arnold Luhaääre tütar Kersti koos saalitäie rahvaga osa kaunist koorikontserdist.

Tänavu toimunud Mõisa-küla 28. kodukandipäevad, mille tegevus leidis aset neljal päeval, avati keskväljakul 30. juuli õhtul.

Mõisaküla bigbändi muu-sikalise avatervituse järel astus mikrofoni ette kultuurimaja juhataja Laine Pedaja, kes soovis rahvale head ilma ja rõõmsat peotuju.

„...Saavad kokku sõbrad-tuttavad ja ootab kodumaja. Kõik Mõisakülla ruttavad, nii oln’d see kogu aja...“. Nõn-da kirjeldab kodukandipäevi Mõisaküla värsisepp Eha-Dia-na Pikkor oma uuemas luule-tuses, mille luges ette muuseu-mi juhataja Anu Laarmann.

Kodukandipäevadel osale-nuid tervitasid avatseremoo-nial Mõisaküla linnapea Ervin Tamberg ja Riigikogu ase-esimees Helir-Valdor Seeder. Mõlemad rõhutasid linlaste jätkuvat tublidust kodude ja kogu linna linna ilme kauni-maks muutmisel. Linnapea lisas, et linn kavatseb esimesel võimalusel renoveerida kesk-väljaku. Selle projekteerimise heaks läks ka kodukandi-päevade oksjoni tulu, samuti laadapakkujate kohamaksust, ringi käinud annetuskarpi pistetud, teatrietendustest ja õnneloosidest laekunud raha.

Ervin Tamberg tõdes, et mitu päeva kestvatel pidus-tustel on tänavu, mida tähis-tada: Mõisaküla asula tekkest möödub 120 ja linnaõiguste saamisest 77 aastat; 110 aastat täitub kooli asutamisest, mille puhul oktoobrikuus avatakse lammutatud vana koolimaja asukohas mälestusmärk; 105 aastat on Mõisakülas tegutse-nud raamatukogu, 45 aastat muuseum; Mõisaküla luterliku kiriku taastamise nurgakivi panekust möödub 20 ja kiriku käärkambri valmimisest 15 aastat.

„Mitte ainult Tartu linnal, vaid ka Mõisaküla linnal on oma vaim. Ja see vaim ergastub ning tuleb kõige eredamalt välja just kodukandipäeva-del,“ tõdes Helir-Valdor Seeder. Tema hinnangul on Mõisaküla, kust on pärit nimekaid sport-lasi, teadlasi jne. riigile palju andnud, sestap on riigi kohus nüüd Mõisakülale samavõrd tagasi anda.

Kodukaunistajad heiskasid lipud

Mõisaküla tänavu kau-nimateks hinnatud kodude

omanikena pälvisid avatsere-moonial linnavalitsuse tänu-kirja perekond Kuusk (Pärnu tn 60), perekond Ringas (Uus tn 20) ja perekond Vili (Kivi tn 6). Tänukirja koos majamärgi-ga „Kaunis kodu 2015“ võtsid vastu perekond Hannok (Vil-jandi tn 23), perekond Kuusk (Viljandi tn 2B) ja perekond Tisler (Sihveri tn 6). Kolm viimatinimetatut said seejärel ühtlasi au heisata keskväljaku ääres Eesti, Mõisaküla ja kodu-kandipäevade lipud.

Mulgi laste valged puu-skulptuurid lastepargis oli kodukandipäevade ajaks oma laia hõlma varju võtnud must-punases mulgikuues ja kaabus kogukas „isa“. Nende taustal sai mälestuseks teha toredaid perepilte.

Lõbusa kaasaelamisega

võttis saalitäis vaatajaid kul-tuurimajas reede õhtul vastu Mõisaküla näiteringi etenda-tud Eduard Vilde komöödia „Vigased pruudid“. Toredaid karakterrolle lõid Laine Pedaja lavastuses taas Riin Laeneste, Lea Lumiste, Ülle Paru, Urve Tehver, Udo Jakobson, Koit Kask, Arvo Pede ja Ervin Tam-berg. Emotsionaalsust lisasid vahvad laulud, mida esitas end saalinurka mahutanud kam-merkoor Kungla. Akordionil saatis Kadi Kask.

Saal oli etendusest toreda elamuse saanud publikut täis ka eelnenud õhtul, mil toimus lavastuse avalik peaproov. Veelkord leidis kinnitust tõik, et kodukandi publik hindab Mõisaküla teatritegijaid, kelle näitlejameisterlikkus aasta-aastalt täiustub. Olgu lisatud,

et näitering ja koor said „Vigas-te pruutide“ lavastusega sooja vastuvõtu osaliseks ka nädal hiljem Tõrvas, astudes sealses ajaloolises kinomajas üles Tõrva linna päevade raames.

Spordihoones võõrustasid kohalikud korvpallurid reede õhtul Karksi-Nuia meeskonda. Hilisõhtu andis järk-järgult maad ööle ja varahommikule rahvast täis Mõisaküla su-veaias, kus jalakeerutuseks või lihtsalt muusika kuulamiseks ja näpuviskamiseks pakkusid võimalust ansambel Shanon ja DJ-d Endel ning Lauri.

Aukodanikke tunnustati kirikus

Päris alguse said seekord-sed kodukandipäevad aga juba neljapäeva 30. juuli hilis-õhtul EELK Mõisaküla kirik-

kontserdisaalis. Seal toimus linna vastsete aukodanike tunnustamine, millele järgnes kooride öökontsert.

Esmakordselt Mõisakülas pälvisid linna aukodaniku nimetuse korraga kaks ühe pere liiget: abikaasad Laila ja Iivo Hakkaja – läbi ja lõhki muusikainimesed. Mõlemad nad on aastakümnete jooksul tulemuslikult rikastanud ko-halikku muusika- ja kultuuri-elu. Laila on eelkõige tuntud hulga laulukollektiivide looja ja juhendajana. Iivo asutas kakskümmend kaks aastat tagasi Mõisakülla nüüdseks bigbändiks koondunud puhk-pilliorkestri. Selles annavad jätkuvalt tooni tema õpilased erinevatest perioodidest ja juba õpilaste lapsedki. Män-giva dirigendina laseb Iivo bigbändis meeldivalt kõlada ka oma klarnetil ja saksofonil. Paljud mõisakülalased pida-sid teenekat muusikutepaari tähtsa sündmuse puhul kirikus meeles lillede, kallistuste ja soojade sõnadega.

Postuumselt nimetati täna-vu linna aukodanikuks Mõi-sakülas sündinud, kasvanud ja sportlasteed alustanud ka-hekordne olümpiamedalist raskekaalu tõstmises Arnold Luhaäär (20. XI 1905–19. I 1965). 1928. aasta Amsterdami OM-l võitis ta tulemusega 360 kg hõbemedali ning 1936. aasta Berliini OM-l 400 kg-ga pronksi. Aastail 1926–1938 tuli ta kaheksal korral Eesti tõste-meistriks, 1931. aastal võitis meistritiitli ka Kreeka-Rooma maadluses. Ta on püstitanud kaks maailma-, seitse olümpia- ja 40 Eesti rekordit.

Isa eest võttis Mõisaküla kirikus linnapea Ervin Tam-bergilt aukodaniku tunnustuse vastu Tallinnas elav Arnold Luhaääre tütar Kersti Linask-

Luhaäär. Eelnevalt oli linnapea teda austanud vastuvõtuga Mõisaküla muuseumis. Alates 1992. aastast on tõstetreener Enn Raieste eestvedamisel ja linnavalitsuse toel korraldatud spordihoones Arnold Luhaää-re mälestusvõistlusi tõstmises. Mullu valmis skulptor Tiiu Kirsipuul Arnold Luhaääre mälestusmärgi ideekavand. Ent lootus püstitada mälestus-märk juba Luhaääre 110. sün-niaastapäevaks rahapuudusel kahjuks ei täitu.

Nii värsked aukodanikud kui ülejäänud täissaal rahvast Mõisaküla taastatavas luterli-kus kirikus said järgnevalt kau-ni muusikaelamuse kahe koori ühiskontserdist. Esmalt laulis kohalik kammerkoor Kungla Kadi Kase juhatusel, seejärel Olustvere segakoor Lehola, mida dirigeeris Agnes Kurg. Ühe laulu pühendas kunagi aastaid Mõisakülas elanud ja õppinud Kurg seejuures Mõi-saküla kodukandipäevadele ja oma endistele koolikaaslastele. Kontsert lõppes kahe koori võimsa ühisetteastega: kõlasid Kait Tamra „Oma saar“ ja Peep Sarapiku „Ta lendab mesipuu poole“, mis olid ka viimase üld-laulupeo kavas. Mälestuseks ühisesinemisest kinkis Agnes Kurg mõisakülalastele raama-tuks vormitud ülevaate Lehola koori 115-aastasest ajaloost, mille pani kokku pool sajandit Lehola koori juhatanud Aita Tampere. Ühtlasi tänas Kurg öökontserdil viibinud Tam-peret. Mõisaküla linn tänas omalt poolt nii kõiki esinejaid kui ka lahkelt kirik-kontserdi-saali kasutada lubanud EELK Mõisaküla kogudust.

Järgneb lk 2

Fotod: Meelis Sõerd.Mis sellest, et rööpaid on vaid mõnisada meetrit – dresiinisõit on Mõisaküla kodukandipäevadel alati populaarne.

Hoogne tants pani kodukandipäevade kontserdil koos oma partneritega esinenud Ruhja neidude rahvariideseelikud kenasti keerlema.

Mõisakülas peeti kodukandipäevi

2 Halliste ja Mõisaküla lehekülg

HALLISTE VALLAVOLIKOGU 25. VI 2015 toimunud istungil:• kehtestati määrus „Tugiisikuteenuse osutamise kord“;• kinnitati vallavolikogu revisjonikomisjoni akt;• kinnitati Halliste valla 2014. aasta majandusaasta aruanne. HALLISTE VALLAVALITSUS 3. VI 2015 toimunud istungil:• kinnitati toimetulekutoetuse taotlejate nimekiri summas 3958,84 €;• võeti seisukoht Halliste aleviku ja Hõbemäe küla piiride muutmise kohta;• kiideti heaks Halliste valla 2014. aasta majandusaasta aruanne. 17. VI 2015 toimunud istungil:• kinnitati vajaduspõhise peretoetuse saajate nimekiri summas 1350 €;• kinnitati hooldajatoetuse saajate nimekiri summas 830,72 €;• vaadati läbi vallavolikogu otsuse „Tugiisikuteenuse osutamise kord“ eelnõu;• vaadati läbi vallavolikogu revisjonikomisjoni akt;• arutati Green Way projektis osalemist.

3. VII 2015 toimunud istungil:• kinnitati toimetulekutoetuse taotlejate nimekiri summas 2941.35 €;• otsustati lihtmenetlusega riigihanke ,,Teedele mustkate” pakkujate kva-lifi tseerimine, pakkumiste vastavaks tunnistamine ja eduka pakkumise kinnitamine;• kinnitati hajaasustuse programmi taotluste hindamistulemused;• vaadati läbi Abja muusikakooli pöördumine Halliste valla õpilaste koha-maksu kooskõlastamiseks 2015/2016 õppeaastal.

27. VII 2015 toimunud istungil:• kinnitati toimetulekutoetuse taotlejate nimekiri summas 2987,60 €;• kinnitati vajaduspõhise peretoetuse saajate nimekiri summas 1305 eurot • kinnitati hooldajatoetuse saajate nimekiri summas 862,68 eurot;• kiideti heaks hajaasustuse programmi aruanne.

MÕISAKÜLA LINNAVOLIKOGU18. VI 2015 toimunud istungil:• kinnitati Mõisaküla linna 2014. aasta majandusaasta aruanne;• lubati linnavalitsusel võtta Pärnu tn 43 hoone fassaadi renoveerimiseks 56 000 € laenu;• otsustati anda Mõisaküla linna aukodaniku nimetus kultuuritegelastele Laila ja Iivo Hakkajale ning postuumselt tõstekuulsus Arnold Luhaäärele;• otsustati taotleda linna munitsipaalomandisse kaks maaüksust.23. VII 2015 toimunud istungil:• määrati riigihanke tulemusena Mõisaküla linna vee-ettevõtjaks OÜ Abja Elamu;• otsustati müüa kirjalikul enampakkumisel Pärnu tn 32-1 korteriomand; MÕISAKÜLA LINNAVALITSUS19. VI 2015 toimunud istungil:• määrati ja maksti välja maikuu toimetuleku toetused summas 501,97 €;• eraldati eelarvevahenditest Spordiajaloo Klubi Alfred MTÜ-le Arnold Luhaääre uue hauakivi valmistamise kulude katteks 100 €.21. VII 2015 toimunud istungil:• määrati ja maksti välja juulikuu toimetulekutoetused summas 536,14 € ja vajaduspõhised peretoetused summas 450 €;• eraldati eelarvevahenditest Annor Group OÜ-le 1350 € tegevustoetust linnasauna majanduskulude katteks;• kinnitati tänavuse heakorrakonkursi „Kaunis kodu“ tulemused.

OMAVAliTSUSKrOONiKAT

MÄLESTAME UNO-JOHANNES VIITAK

21. VI 1933 – 2. VIII 2015

HELVE PAAP 20. IX 1936 – 17. VI 2015

ELLE SOOTS 17. VI 1950 – 20. VI 2015

Mõisaküla linnavalitsus

Halliste vallavalitsus

Foto: Anu Laarmann.Kodukandipäevade teatrietendus päädis õnneliku lõpplahendusega ja rõõmsalt lasid laulul kõlada nii kaastegev olnud koor kui ka näitetrupp (pildil).

Mõisaküla linnavolikogu määras linna vee-ettevõtjaks OÜ Abja Elamu.

Mõisaküla linnavalitsus korraldas linna piirkonda vee-et-tevõtja leidmiseks riigihanke vastavalt riigihangete seadusele. Riigihanke tulemusena määras Mõisaküla linnavolikogu oma otsusega 23. juulist 2015 vee-ettevõtjaks Osaühingu Abja Ela-mu (registrikood 10531980) alates 1. septembrist 2015 kuni 31. augustini 2020.

Alates 1. septembrist 2015 rakenduvad OÜ Abja Elamu poolt kinnitatud järgmised uued veeteenuse hinnad: 1) vee müük – 1,17 €/m³; 2) vee kanaliseerimine – 0,80 €/m³. Hindadele lisandub käibemaks.

Kuhu minnaMõiSAKÜlA suveaias • 28. VIII kl 20 Jarek Kasari suvelõpu kontsert. Pääse 5 €.KUllA endise kooli pargis. • 20. VIII kl 18 taasiseseisvumispäeva tähistamine: muusi-kalised tervitused; meenutusi jagavad Toivo Univer, Ene Staalfeldt ning Heino ja Jaan Rannap; tunnustatakse Halliste valla tänavusi kaunimaid kodusid. Lähem info tel 5256 049.

Mõisaküla vee-ettevõtjaks kinnitati OÜ Abja Elamu

ÕNNITLEME LAPSE SÜNNI PUHUL!KRISTEL VIIK ja RAIDO KAASIKU

2. VI sündis tütar LISANNA.

BIRGIT KANNES ja EERO AKEL

3. VII sündis tütar ELIISA BRIGITA.

Halliste vallavalitsus

Mõisaküla koolis algab õppeaasta 1. septembril kell 8.30. Avaaktus algab kell 9.00. Kõik vajalikud õpikud ja töövihikud saavad õpilased jooksvalt tasuta raamatukogust kätte alates 1. septembrist. Halliste põhikoolis algab uus õppeaasta kirikus kell 8.30 ja jätkub aktusega koolimajas. Õpikud saavad õpilased kätte 24.–28. augustini kooli raama-tukogust.

Kooliteavet

Laupäeval äratas puhkpillimäng

Laupäeva hommikul aitas und silmast peletada pillipu-hujate äratusmäng. Seda tegi taas Iivo Hakkaja bigbänd mööda linna ringi sõitnud peoehtes auto kastis. Sõita said paljud teisedki – kes raudteest alles jäetud rööpmejupikesel Edelaraudtee dresiiniga, kes ratastel rõõmsavärvilise mini-rongiga piiripunkti ja tagasi. Endine mõisakülalane Jaak Ermits sõidutas soovijaid talle kuuluva vana sõjaväeauto kastis Veelikse järve äärde ja tagasi. Õhtu eel võis kesklinna kohal näha-kuulda tiirutamas helikopterit, teada olevalt oli tegu paari huvilist kodukandi-päevadele toonud erasõiduki-ga. Tuletõrjemaja ees aga rõõ-mustas silma vanasõidukite ja tuletõrjetehnika näitus.

Lasteaed korraldas väi-kestele oma mänguväljakul toredaid murumänge. Vanas reisivagunis oli laste joonis-tuste näitus, sai mängida laua-mänge, joonistada ja voolida. Lastepargis oli mudilaste päralt batuut ja korraldati šokolaadijooks.

Muuseumis käis kahel päeval ligi paarsada inimest. Muuseumi trepil oli vaadata fotoväljapanek linna kaunitest kodudest. Saalis oli näitus „Kes vana asja meelde tuletab...“ ja näitusmüügil käsitööd. Neid sai osta ka koolimaja allkorru-sel käsitöötoas, kus oli lisaks avatud kohvik hõrkude küp-setistega. Koolisööklas pakkus Kilingi-Nõmme kohvik kõhu-täiteks seljankat.

Raamatukogus tutvustas kirjandushuvilistele eesti ja vene keeles oma allegoorilist muinasjuturaamatut „Pusja uus elu Eestis“ kirjanik Dina Gavrilova. Kodanikunime Nadežda Grigorenko all mä-letavad teda kui endist kol-leegi kunagised töökaaslased Talleksi Mõisaküla tehasest, kus samuti toimus nüüd tema raamatu esitlus. Lõpetanud kõrgkooli, on automaatjuhti-missüsteemide mehaanikain-senerist saanud ka kirjanik.

Lisaks sai raamatukogus vaadata Mõisaküla kooli õpe-taja Margit Jaansoni fotonäi-tust „Deja Vu“. Iga fotolavastus jutustas vaatajale mingi loo, osadel piltidel oli autor ise

ka modelliks. Raamatukogu puhkenurgas, mis oli avatud lauamängudeks, tundsid taas-kohtumisest ja malemängust kolmekesi rõõmu Mõisakülast pärit vennad Kuhjad.

Kontserdi eel kolksus oksjonihaamer

Keskväljaku ümbrus oli laupäeval täis laadakauple-jaid ja nende kõikvõimalik-ku kaupa. Ühes müügitelgis pakkusid Mõisaküla linna arendusspetsialist Mirjam Järve ja noortejuht Kaja Õigus õnneloosipileteid, et laekuva rahaga toetada järjekordset Mõisaküla ja Läti noorte vahe-list sõpruskohtumist. Mirjam Järve kujundatud Mõisaküla sümboolikaga külmkapimag-netite müügist laekunud raha seevastu talletati keskväljaku remondi heaks.

Tõusvas joones kulges Arvo Pede ohjamisel süda-päeval alanud oksjon, mille tuluga toetati oksjoniplatsiks olnud linna keskväljaku reno-veerimist. Viimasena müüdi aktiivse pakkumise järel 16 euro eest pudel veini, mis oli toodetud Jaapanis Eesti endise sumokuulsuse Baruto karjääri lõppu tähistanud patsilõika-mistseremoonia auks.

Enne kodukandipäevade kontserti keskväljakul lõhka-sid Tartu Teaduspargi neiud seal vägeva kõmaka ja suu-re valge suitsupilve saatel voolikust tuleleegiga suure õhupalli. Põnevil publikul paluti eelnevalt sõrmeotsad kõrvadesse pista.

Tänavuse kontserdi si-sustasid Mõisaküla rahvast südamlikult tervitanud üle-piirinaabrid Lätimaalt. Pikas meeleolukas kavas laulsid värvikates kostüümides Lode

kultuurimaja nais- ja meesan-sambel ning tantsis rahvariide-seelikuid keerutades hoogsalt Ruhja noorte rahvatantsu-rühm. Kontserti vahendas tõlgina kodukandipäevade videooperaator Uno Tisler.

Läti taidlejate külalise-sinemine oli vastuvisiidiks Mõisaküla isetegevuslaste nädal varem toimunud esine-misele Lätis Ipiki valla päeval. Seal olid külalisesinejateks kammerkoor Kungla ning tantsurühmad Ütenkuun ja Vaprakesed. Vastuvõtt oli soe ja kostitamine lahke.

Kimasid murutraktorid ja krossiautod

Juba kolmandat aastat toi-mus Mõisaküla kodukandi-päevade raames muruniidu-kite baasil ehitatud masinate võidusõit – tänavu Eesti esi-võistluste IV etapp kestvussõi-dus. Startis kaheksa ekipaaži kaheliikmeliste võistkonda-dega. Vabaklassis võitis Võtik-metsa Team I, läbides 3 X 40 minuti jooksul rajal täpselt 100 ringi (90 km). Standardmasi-natel oli parim duo Janec ja Co Põlvamaalt. Kohalike meeste Uno ja Hannes Tisleri poolt raudteetammile ja linnatäna-vatele mahamärgitud rajaga jäid võistlejad väga rahule. Korraldajad eesotsas rajakoh-tunik Arvids Tisleriga on tänu-likud linnavalitsusele ja Peep Lällile mõistva suhtumise eest raja mahamärkimisel, samuti võistlust nautinud publikule. Aasta pärast loodavad sõitjad taas Mõisakülas rajal olla.

Laupäevast pühapäeva jõudsid kodukandipäevad nii noori kui eakamaidki täis su-veaias, kus tantsitasid ansamb-lid Hellad Velled ja UdoBand.

Silmailu pakkus idamaiste tantsudega kohalik rühm Bahira, haarav oli tuleteatri Zerkala piigade etteaste. Tu-ledemängu finaalina kärgatas südaööl taevasse meeliülen-dav ilutulestik.

Pühapäeva keskpäeval elasid väikesed teatrisõbrad koos vanematega suveaias kaasa Abja lasteteatri etendu-sele „Cipollino“. Osatäitjaid ja lavastaja Viive Niinemäed ning muusikalist kujundajat Ruth Mõttust tänanud Laine Pedaja lubas tuleval aastal lastele lisaks teatrietendusele suveaias muudki meelepärast välja nuputada.

Vanale staadionile rajatud trassil algasid keskpäeval Livo-nia autokrossi Mõisaküla etapi treeningsõidud sõiduautode-le. Kohalike kihutajatega koos olid harjutamas Läti masina-mehed teiselt poolt riigipiiri. Paremaid peeti meeles väikes-te meenetega. Kiiremad sõitjad olid tagaveolistel masinatel lätlane Janis Logins mõisakü-lalaste Aimar Kielase ja Arvids Tisleri ees ning esiveolistel lõunanaaber Ainars Liepinš kohaliku mehe Ats Leesmendi ees. Open-klassis platseerus mõisakülalane Aare Tiru tei-sena kahe lätlase vahele.

Mõisaküla 28. kodukandi-päevad läksid kenasti korda. Seda meelt olid mitmed osa-lejad, keda Lõuna-Mulgimaa usutles, samuti suurettevõtmi-se korraldusvankrit vedanud Laine Pedaja. „Ka järgmise aasta kodukandipäevade aeg on juba paika pandud. Kohtu-miseni 4.–7. augustini!“ sõnas kultuurijuht.

MeeliS Sõerd

Mõisakülas peeti kodukandipäevi

3

Juba viisteist aastat sule-tud olnud Ülemõisa algkooli asutamisest möödub tänavu 90 aastat. Sel puhul tähistati 1. augustil endise haridus-templi aastapäeva.

Kunagisi õpetajaid, vilist-lasi ning kogukonna elanikke kogunes Kaarli rahvamajja üle seitsmekümne. Kaar-li rahvamaja esisel ja sees oli endistel koolikaaslastel tore taas terekäsi ulatada ja vestelda. Rahvamaja fua-jees sai vaadata näitust Hal-liste kihelkonna mustrites kinnastest ja sokkidest, mis pärines vilistlase Ahto Orle erakogust. Samuti oli lau-dadel väljapanek kauaaegse teeneka koolijuhataja Silvi Saare koostatud raamatutest, millest sai lugeda-vaadata huvitavat kogukonna ja kooli kohta ning soovi korral raa-matuid ka soetada.

Endise koolimaja hoo-vis, kuhu pidulikult toodi

ja asetati kooli lipp, peeti aastapäevaaktus. Läbi aja-loolise ruupori, mida kasutati juba kooli avamisel, kõneles kooli ajaloost vilistlane Rein Tarkus. Aktust ilmestas vilist-lase Hilja Sikka laul. Endised koolikaaslased jäädvustasid end ühispildile.

Vilistlase Arvo Tautsi ju-hatusel istutati ühiselt koo-

limaja ligidusse haljasalale väike pärnapuu, mis võrsu-nud Õisu pargis.

Bussireisil Tarvastu kal-mistule peeti lillede, küünla-tule süütamise ja tunnustava-te sõnadega meeles esimest koolijuhatajat Liisa Kuusi.

Pidustused jätkusid lõu-nasöögi ning kontserdiga Kaarli rahvamajas. Ühiselt

lauldi Ülemõisa kooli kok-kutulekuks Silvi Saare loo-dud sõnadega laulu, mida saatis klaveril Ruth Mõttus. Endiselt erksa vaimuga Silvi Saar elustas oma peokõnes koosviibijatega toredaid koo-limälestusi.

Järgnenud kontserti alus-tasid lauluga Õisu lasteaia-lapsed. Halliste põhikooli õpilane Silver Hermiste esitas kooliteemalise luulevaliku. Laulis ka Kaarli rahvamaja naisansambel Rosin Ruth Mõttuse juhendamisel. Lus-takate tantsudega astus üles Kaarli rahvamaja naisrahva-tantsurühm Särts Kai Kannis-tu juhendamisel.

Koolikaaslastel jäi veel aega nii tantsuks, peolauas vestlemiseks kui tuttavat kooliümbrust üle vaadata.

Endise Ülemõisa kooli järgmine kokkutulek otsus-tati korraldada viie aasta pärast.

MeeliS Sõerd

Halliste ja Mõisaküla lehekülg

Foto: Livija Tisler.

Foto: Meelis Sõerd.

Mõisaküla oli jaanipäe-vaeelsel laupäeval täis erine-vaid vanasõidukeid, pakku-des rahvale kuhjaga põnevat uudistamist.

Tänavusel ligi 700-kilo-meetrisel Vanasõidukite Suur-sõidul Pärnust Lätimaa kaudu Paidesse osales ligi paarsada sõidukit. Startinud keskpäe-val Pärnust, tehti pärast Kilin-gi-Nõmmet Mõisakülas teine kogunemispeatus. Kamara teeristilt Mõisaküla poole kee-ras teekonnal pikaks ja haju-saks veninud sõidukitekolonn jupphaaval pealelõunal.

Näib uskumatuna, ent korraldajate registreerimis-andmeil mahutasid end sel päeval Mõisaküla kesklinna imekombel ära kokku 122

sõiduautot, 46 mootorratast, 11 veoautot ja 8 bussi. Pärnu tänaval olid nad pikas reas kahel pool teed, nii et uudis-tav rahvas tänavat mööda vaevu liikuma mahtus. Hulk

sõidukeid parkis ka Sihveri tänaval. Peamiselt mootor-rataste päralt oli keskväljak. Näha võis kõike, alates tip-top üles löödud eakatest lääne limusiinidest kuni vanade

sõjaväeveokite ja nõuka-aegsete kolhoosibussideni. Huvilisi oli vaatama tulnud nii Mõisakülast kui kauge-malt.

Read koondatud, vajalik pisihooldus ja tehnokontroll tehtud, joogi- ja toiduvarud täiendatud, asutas kolonn end mõne aja pärast teele Karksi-Nuia suunas. Sihveri tänaval lehvitasid mõnedki ainulaadsest vanatehnikalau-lupeost unustamatu elamuse saanud inimesed lahkujaile südamlikult järele ja viima-sed viipasid sõidukiakendest rõõmsalt vastu.

MeeliS Sõerd

Mulgimaa Arenduskoja, Mulgi Kultuuri instituudi ja Viljandimaa Arenduskesku-se eestvedamisel toimus sel suvel mitmel pool Mulgimaal pärandkultuuri väärtustanud peremäng.

Pered ja sõpruskonnad said uuelaadse mängu käigus 5. juulil ja 1. augustil või-maluse tutvuda huvitavate Mulgimaa külade, talude ning ettevõtmistega. Mängus osale-jail oli võimalus proovida oma käega esivanemate kombe ko-haselt lehma lüpsta, kasevihta teha, puid saagida ja lõhkuda, kangastelgedel kududa, paelu punuda jm. Igast mängu raames külastatud kohast said osalejad mängukaardile templi. Parimatele olid välja pandud auhinnad. Teisalt said MTÜ-d ja ettevõtted peremän-gu käigus soodsa võimaluse tutvustada mängus osalenuile oma teenuseid ja tooteid ning nende müügist pisut tulu teenida.

Uue-Karistes olid pere-mängu korraldajail 5. juulil külaliste ootel üll nägusad rahvariided. Teejuhiks-giidiks Heiki Alp Uue-Kariste aren-gurühmast, tehti esmalt matk looduskaunis pargis ja lagu-nema kippuvate hoonetega vanas mõisasüdames.

Uue-Kariste kodulooringi liige Eda Niin tutvustas see-järel Mulgi külamuuseumi nüüdseks kenasti korda saa-nud ekspositsiooni endistes Uue-Kariste raamatukogu ruumides. Ta palus külastajail olla tähelepanelik, et osata pärast vastata teemakohastele küsimustele ja leida muuseu-mi väljapaneku hulgast mõni jutuks olnud vanaaegne ese.

Vana palkaida kõrvale seatud saepukil prooviti kätt kahemehesaega saagimises. Sealsamas rahvamaja kõrval võisteldi järgnevalt kohtu-nik Martin Linderi ohjamisel lõbusalt tennisepalliga kuuli-tõukes, papptaldrikuga ketta-heites ja vitsaraoga odaviskes.

Peale töötegemist ja ter-visesporti mekiti rahvamaja saalis jalgu puhates mulgipä-raseid suupisted. Samas saalis laudadel paelusid näitus-müü-gil pilku teeneka käsitöömeist-ri Leida Helimetsa viimase aja kätetööna valminud kaltsu-vaibad, sallid, kindad ja sokid.

„Meile meeldis Uue-Ka-ristes kõige rohkem,“ ütles mõisakülalane Viktor Siigur,

kes koos abikaasa ja tütre ning peresõprade Meelis ja Piret Londiga Abja vallast käis 5. juulil läbi kuus Mulgimaa peremängu toimumispaika Abjast Hummulini. „Uue-Ka-ristes oli peremängu korda-mineku heaks kõige rohkem pingutatud,“ lisas ta.

MeeliS Sõerd

Uunikumid ummistasid Mõisaküla

Uue-Karistes oli tore peremäng

Ülemõisa kool saanuks 90-aastaseks

Eesti tänavuseks meistriks vabamaadluse absoluutkaalus tuli Halliste vallas sirgunud sportlane Kaarel Maaten, kaitstes oma eelmist meistritiitlit.

Viljandi valla päevade raames Sultsi spordihoones 1. augustil peetud võistlustel pälvis Eesti maaülikooli spordiklubi esindav Maaten absoluutkaalus (85-125 kg) meistritiitli oma nimeka rivaali Ragnar Kaasiku (Viljandi maadlusklubi Tulevik) ees. Seekord kulges esikohamatš Maateni kontrolli all ja lõppes võidutule-musega 6:0.

Mulgimaa rammumeestele järgnesid Põlva maadlusklubi Lapiti maadlejad Hannes Käärik ja Ahto Pragi.

MeeliS Sõerd

Halliste põhikooli õpilasena sportimist alustanud Kati Ojaloo tuli neljandat aastat järjest Eesti meistriks vasaraheites.

Tallinna Kadrioru staadionil peetud Eesti kergejõustiku meist-rivõistlustel sai Mulgimaa sportlane kirja tulemuse 65.30. Ojaloo meenutas, et oma esimese täiskasvanute kulla võitis ta kümme meetrit nõrgema tulemusega. Päris rahule ta enda võistlemisega tehnilist laadi vajakajäämiste tõttu seekord siiski ei jäänud ja tahab uuesti üritada.

MeeliS Sõerd

Abja vallas Reosel toimusid 18. juulil neljandad Balti ama-töörautosportlaste meistrivõistlused autokrossis, kus neljas masinaklassis osales kokku 43 autosportlast Eestist, Lätist ja Leedust.

Esisillaveolistel autodel läks kolmikvõit Läti Vabariiki. VAZ klassikagrupi autodel saavutas esikoha Ruijena (Ruhja) linna esindanud Janis Logins. Teine oli Sirvo Nõmm ja kolmas Ai-mar Kielas, mõlemad Kilingi-Nõmme linnast. Mõisaküla linna esindaja Arvids Tisler saavutas viienda koha.

VAZ sportklassi autodel olid tublimad Eesti Vabariigi autosportlased. Esikoha sõitis välja Abja valla autosportlane Raido Liivak ning teiseks tuli Mõisaküla linna esindanud Hannes Tisler. Tagasillaveolistel Open- (vaba-) klassi autodel saavutas kolmanda koha Abja valla autosportlane Aare Tiru. Esimene ja teine koht selles võistlusgrupis läks Läti Vabariigi autosportlastele.

Autosportlaste nimel tahame tunnustada Hillar Lehtsaare suurt ja vastutusrikast tööd võistlusraja ettevalmistamisel. Rada oli väga heas korras ning pakkus võistlejatele suurt nau-dingut ja sportlikke elamusi kogu võistluspäeva jooksul. Suur tänu kogu raja ettevalmistusmeeskonnale ja võistluste kor-raldajatele. Sportlike taaskohtumisteni Reose autokrossirajal!

ArVidS TiSler

Kaarel Maaten tuli Eesti meistriks

Kati Ojaloo kaitses tiitlit

Autokross

Foto: Meelis Sõerd.

KODUKANDIS

Pilkupüüdvad vanasõidukid täitsid tihedalt Mõisaküla kesklinna.

Kaarel Maaten.

Perekond Siigur Mõisakülast ja Lond Räägu külast hindasid Uue-Ka-riste peremängu korralduse kõige etemaks. Pildil näitavad pereema Maarika Siigur (vasakul) ja tütar Viktoria oma oskust kahemehesae käsitsemisel.

Seekordset endise Ülemõisa kooli õpilaste ja õpetajate kokkutu-lekut jääb meenutama ühiselt koolimaja lähedale mulda kasvama pandud pärnapuuke.

Võistlushetk Reose krossirajalt: Mõisaküla mees Hannes Tisler (nr 7) on saanud Läti võidusõitja ees sisse väikese edumaa.

4 Abja lehekülg

OMAVAliTSUSKrOONiKAT

Suvi jõudis meid tervitada Abja suvepäevade ja Abja gümnaasiumi 75. aastapäeva aegu ja nüüd ka pool augustit näitas meile oma päikselist naeratavat nägu. Taevataat suhtus meisse suure sõbralikkusega ja meie, kas pidutsesime, puhkasime või töötasime kogu süda-mest, et õigustada meiega tehtud ilusa ilma lepingut.

Rõõmu päikselistest suveilmadest on aga haka-nud varjutama meie sekka hiilinud seakatk. Maaelu ja maainimesed on piisavalt räsitud ja nüüd siis jälle üks suur ja ähvardav mure. Muremõtted ei tohi aga meid halvata. Peame olema äärmiselt hoolsad ja tähe-lepanelikud, et mitte teadmatusest kurja tõbe levitada.

Meis kõigis on piisavalt energiat ja tahtmist teha uusi asju, olla valmis uuteks väljakutseteks. Poole kuu pärast algav õppeaasta on paljudele esimene õppeaasta, paljudele juba meeldivalt tuttav tegevus. Soovin kõigile kaunist suvelõppu ja algava õppeaasta algust. Suvel kogutud energia ja elujõud aita-vad meid saada hakkama nüüd ja edaspidi.

PeeTer rAHNelvallavanem

vallavanema veerg

MÄLESTAMEOLEV LILLEPALU

09.03.1954–17.06.2015HELMI-ELISE LEY

24.03.1929–19.06.2015MAIMU TAMBUR

27.02.1928–24.07.2015ELTS KARM

04.04.1937–26.07.2015ERICH KROMEL

01.04.1931-07.08.2015

Aeg möödub ja riivab nii mõnda,elu viib paljugi käest.

Aja õigus on võtta ja anda,kuid mälestus on jääv...

22.06.2015 toimunud istungil:1) võeti vastu korraldus „Hajaasustuse programmi taotluste rahuldamine ja rahuldamata jätmine“;2) võeti vastu korraldus toimetulekutoetuse maksmiseks juu-nikuu eest vastavalt sotsiaalhoolekande seadusele 8 taotlejale kokku 1085,07 eurot;3) võeti vastu korraldus valla eelarvelistest vahenditest sotsiaal-toetuste maksmiseks vastavalt sotsiaal- ja tervishoiukomisjoni ettepanekule raske- ja sügava puudega isikutele kokku 751,65 eurot (21 taotlejat), puudega lastele kokku 988,06 eurot (11 taotlejat), peredele ja lastega peredele kokku 85 eurot (1 taotleja);4) lahendati vallavalitsusele laekunud avaldusi.

06.07.2015 toimunud istungil:1) otsustati vajaduspõhise peretoetuse maksmine juulikuu eest vastavalt sotsiaalhoolekande seadusele 26 taotlejale kokku 1890 eurot;2) väljastati ehitusload OÜ Elektrilevile ja ühele eraisikule;3) kooskõlastati puurkaevu asukoht Kaidiaia kinnistul;4) kiideti heaks hajaasustuse programmi projekti „Puurkaevu rajamine ja veetõsteseadmete paigaldamine Kaie kinnistu Raa-matu küla“ aruanne;5) anti avaliku ürituse luba Abja suvepäevad 2015 korraldamiseks;6) võeti vastu korraldus valla eelarvelistest vahenditest kooli-toetuste maksmiseks.

29.07.2015 toimunud istungil:1) vastavalt sotsiaalhoolekande seadusele makstakse vajaduspõ-hist toimetulekutoetust juulikuu eest 6 taotlejale kokku 886,01 eurot.2) arutati vallavalitsusele laekunud avaldusi;3) eraldati valla eelarvelistest vahenditest Penuja külapäeva läbiviimiseks 400 eurot;4) korraldusega määrati kinnistu jagamisel tekkinud maaüksus-tele nimed ja sihtotstarbed, otsustati õigusvastaselt maa tagasta-mine ja muudeti vallavalitsuse varasemat korraldust.

elupuud on Abja güm-naasiumi ees kasvanud ajast aega. Nad on näinud palju minekuid ja tulekuid. Kõik oleks justkui siia tal-letatud.

Abja kooli hiilgeaeg, mil koolis oli ligi 800 õpilast, jääb eelmisse sajandisse. Legendaarseid õpetajaid oli perekondade kaupa: Eine-rid, Leplandid, Tiidebergid, Lepikud jpt tugevad õpe-tajad. Koolil oli uhke aed ja suur teatrihuvi. Õpilased töötasid aias, käidi palju teatris, sporditi.

Tänapäeva kool on suu-resti muutunud. Õpilaste arv on kahanenud 217-le, sellest hoolimata on meil jätkusuutlik ja arenev kool. Gümnaasiumis on kolm õppesuunda. Sisekaitsesuu-nal õpetavad piirivalvurid, politseinikud ja päästjad. Noored saavad nii päästja, piirivalvuri kui ka abipo-litseiniku tööks vastava ettevalmistuse. Humani-taar-sotsiaalsuuna valinud noored saavad algteadmisi meediast, osalevad koolile-he Kadakas toimetamisel, õpivad animatsiooni ja vi-deote tegemist. Reaal- ja loodusteaduste suund an-nab süvendatult teadmisi informaatikast, keemiast, bioloogiast, matemaatikast ja majandusest. Meie koo-lis saab hea ettevalmistuse eluks, tulevaseks tööks ja õpinguteks. Meie koolist on saanud oma tee alguse bio-loogid ja geoloogid, genee-tikud, juristid ja ajaloolased, raamatupidajad, ajakirjani-

kud ja meremehed. Aga ka tublid pereemad, autojuhid, põllumehed, müüjad-klien-diteenindajad, õpetajad ja ehitajad, politseinikud ja päästjad. Meie kooli lõpe-tajate üldarvust jätkab üle poole õpinguid kõrgkoolis.

Koolil on tänapäevane õpilaskodu, uus spordi-kompleks ja ujula. Õpilased saavad valida erinevate sportmängude hulgast so-biva, tegeleda kergejõusti-kuga ja ujuda. Hoiame au sees meie koolis õppinud kuulsa sportlase Valter Kül-veti mälestust, korraldades igal aastal tema nime kand-vat kergejõustikuvõistlust. Populaarsust on kogumas Mulgi suusamaraton. Kaua-aegne traditsioon on maas-tikumäng Keeristorm.

Käsitöö- ja kodunduse ning tehnoloogiatunnid toimuvad 2010. aastal val-minud tööõpetuskorpuses.

Muusikatundideks on sisustatud avar tänapäe-vase tehnikaga varustatud auditoorium. Tegutsevad erinevad koorid, kes kõik esinesid XXVI laulupeol.

Kauaaegse legendaarse matemaatikaõpetaja mä-lestuseks korraldatakse igal aastal peast arvutamise võistlus kogu kooliperele. Koduloouurija ja kauaaegse direktori Aksel Tiidebergi mälestuseks pandi kooli ette pink. Rääkides varase-matest õpetajatest: Allveest, Lehesmetsast ja enami-kest tänapäeva õpetajatest, inimlikest, huvitavatest ja loovust arendavatest ini-mestest. Räägime õpetaja-test, kes andsid ja annavad õpilastele koolihariduse kõrval ka südamesoojust, hoolivust ja haritust, innus-tust nende loovusele.

Viimastel aastatel on meie kooli õppekavasse

lisandunud valikained: ro-bootika, praktiline meedia, soome keel, draamaõpe. Õpetajateks on entusiastli-kud haritud noored, meie vilistlased. Abja gümnaasiu-mis on õpilaste nooruslikku otsivat vaimu ja õpetajate mõistvat, innustavat ja toe-tavat meelt.

Oleme uhked oma vi-listlaste üle. Abja-Paluoja hariduselu 100. aastapäe-val 2014. aasta septembris meenutasid nimekad vi-listlased ümarlauas oma õpinguaastaid hea sõna ja südamesoojusega. Avaldati lootust, et Abja kool jätkab gümnaasiumina. Nende soovidega ühineb kogu meie koolipere. Et jätkuks minekuid ja tulekuid elu-puude vahel.

ABJA GÜMNAASiUM

Abja valla noortevoliko-gus toimusid teise koosseisu valimised ning valminud on käesoleva aasta tegevuska-va. Uus koosseis valiti ano-nüümse hääletuse tulemus-tel uus juhatus ja esimeheks sai Mario Kekišev, aseesime-heks Janek-Jürgen Tammai ja sekretäriks Liisi Rajamäe.Kell 13.00 sõitsime me noor-tevolikoguga Vehendi mo-telli, kus toimus meie esime-ne koosolek. Koosolek algas I koosseisu pöördumisega, mille käigus anti põhjalik ülevaade Abja valla noor-tevolikogu senisest tegut-semisest ja ülevaade selle dokumentatsioonist.

Peale kohvipausi tuli meile külla Tartu noortevo-likogu esimees Omari Loid, kes tutvustas meile noor-tevolikogude olemusest ja nende toimimise põhimõtet. Omari jutu sõnumiks oli, et noortevolikogu eesmärk on kaitsta ja esindada noorte huvisid, rääkida kaasa val-la noorsootöö korraldusli-kes küsimustes, julgustada

noorte kodanikualgatusi ning kaasata noori vallaelu korraldamist puudutavates-se otsustusprotsessidesse.

Kell 17.00 ootas meid maitsev õhtusöök ning pärast seda II koosseisu tegevuskava välja töötami-ne. Oli positiivne, et kõigil

uutel liikmetel olid olemas lennukad ideed, mida nad tahavad aasta jooksul korda saata. Kaardistasime kõik mõtted ja töötasime välja iga mõtte jaoks individuaalse arengukava.

Kõhud hommikusööki täis, nii algas meil semi-

nari viimane päev – ees ootas Abja valla noortevo-likogu põhikirja muutmi-se ettepanekud ja avaliku esinemise koolitus. Avaliku esinemise koolitust juhen-das Janek Tuttar, kes on avaliku esinemise koolitaja ja Eesti ettevõtluskõrgkooli Mainor lektor. Koolituse raames tutvusime järgne-vate teemadega: peamised esinemisel tehtavad vead, mida tulevikus saab välti-da; tähelepanu äratamine ja efektiivne sissejuhatus; esinemishirmu ohjeldamise erinevad võtted.

Tööka nädalavahetuse lõpetuseks ootas meid mees-konnatunnet tugevdav ja meeli ergastav sportlik te-gevus – Valma seikluspargi külastamine. Pärast seiklus-pargis käismist tegime vii-mase kokkuvõtte seminarist ja kojusõit võis alata!

JANeK-JÜrGeN TAMMAi

Abja gümnaasium 75

Abja noortevolikogu II koosseisu töökas algus

Aktusesaal ja kogu koolimaja oli inimestest tulvil. Taaskohtumisi ja äratundmisrõõmu jagus kogu õhtuks.

Abja valla noortevolikogu uus juhatus sekretär Liisi Rajamäe, esimees Mario Kekišev ja aseesimees Janek-Jürgen Tammai.

Foto: Peeter Rahnel

Foto: erakogu

5Abja ehekülg

vallavanema veerg

Foto: Lauri Sepp Raamatu autor Mariann Rammo koos raamatupoe müüjate Lia ja Kadriga.

Foto: erakogu Reedel, 7. augustil oli Abja raamatupoes järjekordne pidupäev. Nimelt toimus raamatu “Abja linavabrik” esitlus.Kuigi autor Mariann Rammo pole ise varasemalt Abjaga seotud, oli raamat kohaliku inimese jaoks erilise väär-tusega. Linavabrik on andnud tööd ju aastakümneid ja läbi selle on temaga seotud erinevad põlvkonnad.See raamat räägib arhiiviallikatele tuginedes 1913. aastal Abja-Vanamõisasse rajatud linavabriku ajaloost. Linavabriku raja-mise idee tekkis Mats Kissal juba Riia polütehnikumis õppides.Antud raamatu ilmumise taga ongi Mats Kissa järel-tulevad põlved, kes tegid ettepaneku Tartu ülikooli doktorant Mariann Rammole. Kes omakorda suure pü-hendumusega kogus kolm aastat erinevatest allikatest materjali. Tema pühendumust oli näha ja väga meeldiv kuulda ka esitluspäeval. Raamatu tutvustus kõlas tema suust väga faktitäpselt läbi linavabriku pika ajaloo.Raamatu valmimisel oli suur roll abikaasa Kaspar Rammol. Ühtlasi on tema ka kujundaja ja küljen-daja. Raamatu andis välja kirjastus Ignis Fatuus.Vaatamata puhkuste ajale ja rahva kiirele elutempole, oleme tänulikud kõigile, kes leidsid aega, et meid külastada!

liA KUiK

4. juulil toimus Tartus vai-mulik laulupidu “Maarjamaa - isa maa”, milleks Abja nais-koor Õbeäidsme möödunud talve jooksul hoolega valmis-tunud oli. Rongkäik algas Toomemäelt ja kooriliikmed oma uutes erksinistes kleiti-des püüdsid algusest peale mitmeid komplimente ja tä-helepanuavaldusi. Iseasi, et teeäärsed “Elagu!”-hüüdjad jäid koori nimega korduvalt hätta. Eks meie ilus mulgi keel nõuab ikka natuke har-jutamist ka!

Algul tundus, et laval on hulga rohkem rahvast, kui pingiridades ja see tegi natuke muret, sest kavas oli laulda väga huvitavat ja omanäolist repertuaari, mida just tihti kuulda ei saa, aga selgus, et publik hoidis esialgu puude vilus-se, sest inimesed ei olnud

ootamatult saabunud suvis-te kuumakraadidega veel kohaneda jõudnud. Kaunid lauluviisid meelitasid aina enam kuulajaid ligi ja peo lõpupoole kõlav “Üksteist peab hoidma”, mille on kir-jutanud peol nii dirigendi

kui ka solistina esinenud suurepärane muusik Kadri Hunt, pani rahva kaasa laul-ma ja läks kordamisele.

Täname oma tublit diri-genti Tiiu Sommerit ja soovi-tame vaadata netileheküljele http://etv.err.ee/v/kultuuri-

saated/kontserdid/saated/ef5dabaf-9fb2-4303-840a-d1f1ca62db12, kus kogu pidu kenasti üleval ja Abja laulu-rahvas mitu korda kenasti kaadris!

MArJe KAAreMAA

Abja naiskoor Õbeäidsme Tartus laulupeol Taas esitleti uut raamatut

Kooriliikmed oma uutes erksinistes kleitides püüdsid algusest peale mitmeid komplimente ja tähe-lepanuavaldusi.

Mulgi Ukuvakk on sel-lel suvel ettevõtnud ja ise osalenud mitmetes erine-vates tegevustes. Muidugi oleme ikka jõudnud juuli lõpus ja augusti alguses natuke ka puhata.

Juulikuu oli Mulgi Uku-vakal tegevuste osas põnev just tänu Abja suvepäeva-dele ja sellel ajal korralda-tud töötubadele. Täname töötubade korraldamisel Abja noortekeskust, kes meile on olnud nii mõnelgi teisel üritusel väga heaks koostööpartneriks, aitäh! Suvepäevadel külastas Mulgi Ukuvakka ja osales töötubades kokku üle saja inimese, meie üllatus ja rõõm osavõtjate rohkuse üle suur, olime planeerinud 30 osalejat. Tänu noorte-keskuse abile saime aga ke-nasti hakkama, kaasasime ka mitmeid vabatahtlikke abilisi. Külastajatel oli või-malik osaleda kokku viies traditsioonilistel töövõtetel ja materjalidel põhinevate käsitööesemete valmistami-se töötoas: kaltsuvaiba ku-dumine, paelte punumine, mulgipäraste lühifilmide vaatamise töötuba, kama-pallide ja neile mulgipärase pakendi meisterdamine ja mulgi keelsete ütlemistega külmkapimagnetite valmis-tamine. Töötubades osale-jateks olid nii noored kui vanad, sage oli juhus, kui laps hakkas meisterdama ja lõpuks meisterdasid ka vanemad või vanavanemad ning lõid töötoas võrdselt lapsega kaasa. Töötubades osalenute tagasiside oli väga positiivne. Osalenute sõnul said nad omale palju häid ideid ja julgust ka edaspidi ise käsitööesemeid valmistada ning sõpradele ja tuttavatele isevalmista-tud kingitusi meisterdama. Kõikides töötubades oli osalejate rohkus üllatav, osalejaid oli kõigis töötu-

bades peaaegu võrdselt. Kõige enam meeldisid osa-lejatele kamapallide ja siis kamapallidele pakendi val-mistamine ning külmkapi-magnetite meisterdamine. Kamapallide töötoas saime ise aga toreda avastuse osaliseks. Selgus, et mit-metele töötoas osalenutele oli suureks avastuseks ja üllatuseks see, et kamajahu koosneb mitmest erinevast jahust ehk siis saadi teada, et kamajahu segatakse kok-ku erinevatest jahudest, et rukki, nisu, odra, kaera, oa ja herne jahu kokku segatuna ongi kamajahu. Töötoas osaelejad said ise endale kamajahu kokku segada (kõik kamajahu eri-nevad komponendid olid eraldi kaussides). Pärast kamajahu valmistamist sai osaleja veeretada toor-juustust palli, kuhu sisse pandi üks kuivatatud jõh-vikas ning toorjuustupall veeretati enda poolt kokku segatud kamajahus kenasti kamapalliks. Kamapallidele meisterdas iga osaleja ka mulgipärase pakendi, mil-lega sai osaleja oma kama-pallid ka kaasa võtta. Mulgi keelsete ütlemistega külma-kapimagneti valmistamine pakkus osalejatele samuti väga suurt huvi. Päeva jooksul ei olnud külmkapi-magnetite meisterdamise töötoas hetke, kui kedagi poleks meisterdamas ol-nud. Erilist elevust tekitasid mulgikeelsed ütlemised, mis olid töötoa osalejatele välja prinditud ja teiste materjalidega koos lauale asetatud. Kõige populaar-semad ütlemised magnetite valmistajate seas olid: Kui himu eest veda ja tahtmine tagast tõukab, siis kondid kolavad järele! (Tarvas-tu); Ega ilma pole tuldud sitale, vaid tükka tegemä! (Helme); Raha peab taskun oleme, muidu ei lää siga tee päält kõrva! (Karksi); Targa

sõna murrab vägeva väe! (Tarvastu).

Telgedel vaiba kudumi-se töötoas osalesid lapsed väga suure huviga. Kalt-suvaiba kudumisse andsid osalejad väiksemaid ja suu-remaid panuseid, vaip sai päris pikk. Osalejate huvi oli suur,

Oli neid kes ütlesid, et saavad esimest korda proo-vida kaltsuvaiba kudumist ja oli ka neid kes ütlesid, et on ka seda varem teinud aga ikka ja jälle teeks proo-vi. Näiteks oli üks väike tüdruk väga initsiatiiviks ja avaldas soovi, et tema tahaks omale voodi ette ise vaiba valmis kududa. Lep-pisime kokku ajad, millal ta saaks meie juures käia, et lõpuks omale vaip ise valmis kududa. Paelte pu-numise töötoas oli kõige populaarsem südamepaela punumine, huvi tunti ka kaaruspaela punumise vas-tu. Nii mõnigi osaleja soovis selgeks õppida mõlemad kaaruspaela valmistamise viisid, hargil ja varrastega. Filmide vaatamise töötuba pakkus kõige enam huvi just „mittemeisterdajatele“. Ka selles töötoas sai ärata-tud huvi nii mõneski osale-jas selle vastu, et salvestada filme oma küla vanadest inimestest, nende tegemis-test ja toimetamistest ning töövõtetest.

Leiame, et käsitöö väär-tustamine ning Mulgimaa tavade ja kommete tut-vustamine õnnestus selle projektiga kenasti ning Mulgi Ukuvakk on andnud taaskord panuse kultuu-ripärandi väärtustamisele ja säilimisele. Pilte toimu-nud üritusest on võimalik vaadata Facebookis MTÜ Mulgi Ukuvakk lehelt.

Lisaks olime osalised sellel suvel toimunud Mul-gimaa peremängus ning võtsime kahel päeval, 5. juulil ja 1. augustil, vastu

külastajaid ja pakkusime mulgipäraseid tegevusi. Külastajaid oli nii meie kandist kui ka kaugemalt. Külalised ja meie jäime toimunud Mulgimaa pe-remängu päevadega väga rahule.

Augustikuu esimesel nädalavahetusel jõudsime ka Tallinnas toimunud Ava Lava laadal ära käia ja oma meistrite toodangut pakku-da. Raekojaplatsis toimu-nud kahepäevane Lõuna-Eesti käsitöömeistrite laat oli kokku toonud erinevaid meistreid ja taidlejaid ning sündmuse külalisteks olid suurel hulgal välismaala-sed. Tore oli kohata ka meie enda Abja rahvast, kes meid kenasti laadal ülesse otsisid ja meid uudistama tulid. Välismaalastele pakkus mulgi käsitöö väga huvi, neid paelusid meie arhai-lised kinda- ja sokikirjad ning nende nimetused, imetlust pälvisid puusa-põlle mustrid ja valmistaja meisterlikkus. Mitmed vä-lismaalased olid ka meie kirivöödest lummuses, oldi huvitatud kirivöö sidumise viisidest kui ka valmistami-se tehnikast. Meie kaupa osteti nii endale kui ka sõp-radele kingituseks. Need kaks päeva olid põnevad ja kogemusterohked, kus sai mulgi kultuuripärandi rikkuseid jagatud.

Tegutseme endisel t Kooli tn 2, vanas tööõpe-tuse majas. Külastajate ja uudistajate ootel avame uksed igal teisipäeval kell 10.00–14.00, muul ajal kok-kusaamise osas palume helistada 514 0427. Meie igapäeva toimetamistega saate kursis olla ka MTÜ Mulgi Ukuvakk Facebooki lehe kaudu, leidke meid üles!

LugupidamisegaMTÜ MUlGi UKUVAKK

Abja noortelaagris käisid vabatahtlikud Uus-Meremaalt ja Indiast

Abja noortekeskuses toimus 13. juulist kuni 16. juulini laager, milles kohalikud noored said veeta aega töötubades, matkata ja lihtsalt koos mängida. Läbi AIESECi Youthdecide projekti (Noorus Otsustab), mille raames tuuakse erineva-tesse laagritesse vabatahtlikke noori üle maailma, tulid Abja laagrisse vabatahtlikuks kaks noort Civia Uus-Meremaalt ja Aseem Indiast. Nad tutvustasid noortele oma kultuuri ja juhendasid õpitube, milles noored said arendada mees-konnatööd ja ettevõtlikkust. Seeläbi said noored võimaluse harjutada inglise keelt ja tutvuda erinevate riikide kultuuri-dega ning tundma õppida inimesi teisest riigist. Aseemil on laagrist ainult positiivsed mälestused. Ta kiitis väga noori, kes olid sõbralikud ja aktiivsed ning väga suhtlemisealtid. Samuti meeldis talle väga Abja laagri meeskond ja teised vabatahtlikud. Aseemi jaoks oli see parim suvi siiani ja loo-dame, et ka laagris olnud noortele jäi laager meelde.

riiN TeUGiJASMTÜ AIESEC Eesti

MTÜ Abja Koolituskeskus laskis Koopiastuudios Niini & Rauam printida Mulgimaa postkaardikomplekti. Mulgi rahvariideid, inimesi ja olustikku kajastavad fotod on va-litud 2013.a suvel Kaupo Kikkase juhendamisel toimunud loovfotokursuse 12 osavõtnult. Postkaardikomplekt ja tema ümbris on kujundatud mulgi mustritega. Komplekti saab osta Abja raamatukauplusest.

SirJe riSTprojektijuht

Saadaval on mulgi postkaardikomplekt

Mulgi Ukuvaka tegus suvi

Õnnitleme lapse sünni puhul!Birgit Tammist ja Veiko Paarman 25.06.2015 sündis tütar GERTU

Merike Õun ja Tõnis Jõgi 04.07.2015 sündis tütar MERILIIS

Mari-Liis Aalmaa ja Eerik Hunt 12.07.2015 sündis tütar ADEELE

6 Halliste ja Mõisaküla lehekülg

SPORT

ÕNNITLEME!

lõikuskuu teisel lau-päeval öeldi rimmus taas tere tulemast nii siitlastele kui saarlastele, kel vaid jätkus tahtmist saada osa rimmu 15. kodukandipäe-vast nimetusega „Värät om valla“.

Külaväljakul soovisid osalejaile head peotuju Halliste vallavolikogu esi-mees Andres Rõigas ja vallavanem Ene Maaten. Valla lipu heiskasid Maarja Barinov ja eakas rimmula-ne Alvi Rang.

Mulgi keeles kõiki ter-vitanud kodukandipäeva juht näitleja Andrus Eel-mäe andis lauluotsa Kaarli rahvamaja naisansambli-le „Rosin“ Ruth Mõttuse juhatusel. Tantsijad nais-rühmast „Särts“ Kannistu juhendamisel, pilgud ja käed taeva poole, alustasid järgnevalt oma kava folk-loorimaigulise vihmaloitsu-ga. Külaväljak jäigi esialgu kuivaks, nii et tantsunaised Halliste sõurühmast Ae-rodünaamilised eesotsas Marina Läätsega võisid selle hoogsalt üle harjata.

Eksootiliselt kütkestav ja värvikas oli Halliste rah-vamaja piigade idamaiste tantsude esitus. Mõnusalt koduselt kõlasid Ivar Poo-laku lõõtspillilood ja haaras Anni Zuppingu juhendata-va rahvatantsurühma Turel etteaste.

Rahvatares esitas Aire Pajur Lend Teatrist täis-

saalile humoorika, samas tõsiselt mõtlemapaneva monoetenduse „Teras-mees“. Näitlejat ei häirinud põrmugi, et etenduse ajal tagareas tasapisi mulgiput-rugi nositi. Halliste sööklas valmistatud rahvustoitu pakkus tarenurgas Ulvrika Veidenbaum.

Mõniste muuseum Võ-rumaalt oli kohal töötu-badega nii väikestele kui suurtele, kus soovijad said asjatundjate juhendamisel puust mänguasju ja ehteid meisterdada ning mängu-loomi valmistada. Võimalik oli ka proovida Hülle Haabi juhendamisel oma käega savinõusid voolida ning Epp Johani näpunäidete järgi nööre ja käepaelu punuda.

Taas Rimmu tulnud Naistevalla küla mees Uno

Riisalo õpetas seekord rah-vale linnumaja meister-damist ja luuategemist. Materjaliks kaasa võetud kaskede kaharaid oksi ol-nuks aga kahju ära visata ja nii valmis õpitoas ka mitu kohevat saunavihta. Külaplatsi ääres pakuti mitmesugust laadakaupa – toredatest käsitööesemetest kuni kosutava õlleni. Rah-vatoast oli võimalik endale leida taaskasutusse toodud korralikke riideesemeid.

Kavas o lnud spor-diprogrammist jõuti enne suurt vihma maha pidada vibulaskevõistlus, mida oh-jas kohtunik Pirje Pälsing. Sadu ei seganud ka male- ja kabemängijaid rahvatoas. Parematele oli põnevaid auhindu. Ettevõtmise kor-raldanud külaseltsi Rimmo liidri Anneli Pälsingu hin-

nangul mõned tihedad soo-jad vihmahood pidu suurt ei häirinud. Õhtuse tantsu ajaks jõudsid riided seljas äragi kuivada. Kokku käis külapäevalt läbi ligemale sada kaheksakümmend inimest.

„Vaeva oli palju nähtud ja Anneli on tubli,“ arvas tema hinnangul korda läi-nud külapäeva kohta Leili Tšernõšova Saksakülast. „Juba ainuüksi kokkusaa-misrõõm oli inimestel väga suur,“ lisas ta, kuigi rahvast jääb aastatega vähemaks.

Rimmu külapäeva toe-tamise eest väärivad kor-raldajate tänu Kohaliku Omaalgatuse Programm ja Halliste vald.

MeeliS Sõerd

LINDA MERILA 95VENDA ADAMSON 84ELVI-AURELIA PEDAK 83MAIE TIKKO 83 ASTA-MARIE PÄRNASALU 91UNO HERMISTE 84HELGI KIKKULL 83ELVI AAVIK 82VALVE-VAIKE NÕUMEES 80KAUPO KARTUS 80SALME VALLI 70

Halliste vallavalitsus

Mõisaküla linna aukodanikLAILA HAKKAJA 80LEILI-PAULINE KUSLAP 93MEETA PUKK 88LEIDA RUBIN 88LEHTE PALU 86JAAN TAMSON 85RUTH NUGIS 85MALLE PUUSEPP 75LUULE KIKAS 70

Mõisaküla linnavalitsus

Rimmu külavärav oli valla

Lapsed olid Rimmus suvelaagris

Kaksteist last Viljandi linnast ja Halliste val-last osales 28.-30. juuli-ni rimmu külakeskuses toimunud vahvas laagris „õpetlikud suvepäevad 4“.

Enne laagrit olime tei-nud sisutiheda programmi, et kogu laagriaeg oleks organiseeritud ja toimuks vaheldusrikas tegevus. Esi-mesel päeval see ka toimis

– lapsed said erinevaid mänge mängides omavahel tuttavaks, tegid sporti ja meisterdasid.

Õhtul veetsime mõnu-salt aega jõe ääres, kuhu ootamatult tuli naabrimees Kalev. Ta võttis kätte oma õnge ja rohkem ei olnud lastele vajagi – nad olid õn-nelikud, põnevil ning suu-rem osa ülejäänud laagri ajast veedetigi üllatusi täis

Kõpu jõe ääres. Enne pei-dus olnud külamaja kuus õnge läksid kõik hoolega käiku, nii et õngenöörid püügituhinas sassigi läk-sid. Veest saadi kätte palju kalakesi, mis mõnusalt kü-lakasside kõhtu täitsid.

Selgus, et meie laagri laps Ron-Oskar on väga hea kalamees – ta aitas voolida parajaid saiakuule konksu otsa ja ütles, millal

õng vette panna ja veest välja võtta. Selgemaks said ka kalaliigid – super maa-poiss!

Jõe peal ujutati pilliroost laevukesi, mille tegemist oli Anneli Pälsing enne laste-le õpetanud. Laevukeste võidusõidud ei tahtnud kuidagi lõppeda – kelle paat on kiirem või püsib kauem vee peal jne. Ja mil-lised kivid, kärestikud seal jões veel leidusid – põnev seiklusrada ja ujumiskoht!

Veel jäid laagrist meelde lõkke süütamine, padu-vihmas hullamine, takja-te loopimine, hernestega maiustamine, küpsisetordi valmistamine, vana elektri-jaama maketi valmistamine jne. Rimmu on suurepära-ne laagripaik, kus on te-gutsemisvõimaluste rohke ümbruskond, aktiivsed inimesed ja ilus hubane külamaja.

Lastelaagri korralda-nud MTÜ Teeme (Jaanika Toome ja Epp Johani) tä-nab kaasabi eest Anneli Pälsingut ja teisi aktiivseid külaseltsi Rimmo liikmeid, samuti laagrit toetanud Halliste vallavalitsust.

JAANiKA TOOMe

Uue-Karistes toimus 25. juulil XIV piirkondlik küladevaheline perespordipäev, eestvedajaks Uue-Kariste – Rimmu naisselts, mida juhib Karin Alp.

Spordipäev algas osalejate rivistuse ja Halliste valla lipu heiskamisega rahvamaja esisel. Lipu heiskamise au osaliseks said mulluse spordipäeva parim tüdruk Laura Kaseorg ja parim poiss Sten-Alex Veidenbaum. Järgnenud võistlustel võrdlesid kokku 84 osalejat vanusegruppide kaupa võimeid 11 spordialal. Tublide sportijate vahel jagati välja kokku 42 auhinnakomplekti.

Traditsioonilises jooksus ümber Uue-Kariste järve tulid oma va-nusegrupi võitjaks Kermo Kaasiku, Carmen-Kätrin Laan, Kermo Muttel, Laura Kaseorg, Heikko Alp, Birgita-Carolina Laan, Romet Ain, Ade Aasmäe, Rauno Alp, Kati Mädo ja Kristjan Uuk. Laste pargijooksus olid nobedamad Marie Purge, Kermo Kaasiku, Kirke-Karoliina Krotov, Kermo Muttel, Laura Kaseorg ja Ato Aasmäe.

Petangis näitasid kindlamat kätt Kirke-Karoliina Krotov, Mar-tin Siiman, Annaliisa Pääsik ja Kristo Sosi ning noolevisetes Ato Aasmäe ja Rauno Alp. Täpseimad vibulaskjad olid Kristel Viik ja Andres Siiman.

Saapaviskes võidutsesid Kermo Kaasiku, Allotar-Eliisabeth Uuk, Karl-Johannes Krotov, Kaili Saar, Ato Aasmäe, Birgita-Caro-lina Laan, Taja Vainult, Jander Heil, Eha Viik, Hannes Mädo, Ivi Alp ja Heiki Alp. Rammumehe konkursi parim oli nelja üksikala kokkuvõttes Kristo Sosi.

Võrkpallis sai esikoha võistkond ,,Sööber,, koosseisus: Kristo Sosi, Riivo Rang, Karl Vete, Rauno Alp, Jander Heil ja Garmen Viik.

Eelkooliealistele mudilastele toimus kolm võistlusala. Neil lõi kaasa kokku 13 last.

Selgitati taas välja ka spordipäeva parim tüdruk ja poiss, ar-vesse läksid I-VI kohaga kogutud punktid. Parimateks osutusid teist aastat järjest Laura Kaseorg ja esmakordselt Ato Aasmäe.

Maitsva supi keetis lõunaks perespordipäeva üks suuremaid sponsoreid Ele Saar. Suure tänu väärilised kordaläinud ettevõtmise toetamise eest on samuti Halliste vallavalitsus, Uue-Kariste rahva-maja, Rimmu külaselts, Uue-Kariste arengurühm, Liis Purge, Kati Mädo, Eha Viik, Tiina Sosi, Taavi Laan, Eda Niin, Merje Helemäe, Aune Varik ja kõik kohtunikud.

ANNe KAlJAPUlK

Uue-Karistes tehti peresporti

Laagrilapsed koos korraldajate ja mõne vanemaga jäädvustasid end Rimmu rahvatare lävel mälestuseks toredale ühispildile.

Küllap tänu tantsurühma Särts folkloorsele vihmaloitsule jäid taevaluugid Rimmu kodukandipäeval esialgu

suletuks.

Foto: Anneli PälsingPerespordipäeval Uue-Karistes jätkus huvipakkuvat tegevust taas ka kõige väiksematele.

Foto: Meelis Sõerd.

Foto: Anneli Pälsing

Foto: Meelis Sõerd.

LINDA MERILA 95LINDA MERILA 95VENDA ADAMSON 84VENDA ADAMSON 84ELVI-AURELIA PEDAK 83ELVI-AURELIA PEDAK 83MAIE TIKKO 83MAIE TIKKO 83

7Abja lehekülg

Abja suvepäevad 2015 SUVEPÄEVADE SPORT

Õnnitleme eakaid hällilapsiJUTA KIVILAAN 92ARNO KALLAS 90NIINA SINIVÄLI 89ELSA HRABRÕI 89KOIDULA KALAMEES 87BRONISLOVA GOLOVKIENE 87ARMILDE PIHL 87HELJU-LEONOORE PÜVI 86EELE PÄRNA 86LEIDA-MARIE ILUSMETS 86SALME VOMM 85LISBET SAKSNIIT 85JAAN KUUSIK 85ROOSI ÕISMETS 84MILVI KANGUR 83

LEO TIITUS 83LENNE LAARMANN 83LEIDA LAISAAR 83AKSEL PAJU 82ANTS-VELLO RÕIGAS 82LINDA-HELENE TALU 82LINDA PIIGERT 81SALME VAINO 81HELJU-LAINE MÄNNISTE 81JOHANNES ROOSMAA 81ARVO ELBLAUS 80SALME VAINLO 80ANTO RUMMI 75LEHTE SIKKA 75HELGI POLIKARPUS 70

SIIM SIKKA 70JAAN JAKOBSON 70JUHAN VESSELUHA 70JOHANNES ERELINE 70PIA VALK 70TAIMA TINN 70VIKTOR REPPONEN 70AGU RÄBUS 70HELINA ERG 70

Tanel Padar ja The Sun ning nendega koos laval laulmas enda poiss Silver Kask

Perespordipäeval Uue-Karistes jätkus huvipakkuvat tegevust taas ka kõige väiksematele.

Foto: Meelis Sõerd.

Foto: Mirell Põllumäe.

Taaskord on seljataga Mulgimaa pealinna suurim sündmus, mis sedapuhku oli mahutatud kolme päeva sisse.

Esimene päev oli pea-asjalikult koondunud kul-tuurimajja ja selle ette. Nii väiksemaid kui ka suure-maid teatrisõpru rõõmustas kogunisti kolm lavastust: Abja laste näiteringi „Ci-pollino“, näitetrupi Kolmas Voorus lavastus „Kõik müü-giks“ ning Abja EHH-Teatri lavastus „Geenius“, mis kogu vaatajaskonnaga tõi saali ligi 200 teatrisõpra.

Uudse lahenduse ja või-malusena toimetas Abja noortekeskuse eestveda-misel noortehoov. Ikka ees-märgiga pakkuda põnevat programmi ka noortele. Abja suvepäevade avamine oli piduliku ja päikeseli-se alatooniga, kus astusid üles naisrahvatantsurühm Wallatud, Abja naiskoor Õbeäidsme, akordionistid Baltic Tremolost ning vo-kaalanasambel Murdlaine ja Murdlaineke, kes andsid õhtu lõpetuseks ka täispika kontserdi, mis pealtvaataja-tele sügavale hinge puges. Meie avapäeva jäi lõpetama tantsuõhtu Toomas Anni ja Retrokiirabiga.

Laupäevane päev oli koondud põhiliselt kesk-parki ja selle ümbrusesse. Ning loodame, et sellel päe-val leidis iga suvepäevade külastaja enda jaoks mida-gi. Programm oli tihe nii spordi kui kultuuri poolest. Koostöös Abja päevakesku-se, Abja noortekeskuse ja Mulgi Ukuvakaga oli kõiki-del huvilistel võimalus lüüa käed külge ning valmistada midagi põnevat. Keskpargis ja selle ümbruses oli lau-päevane päev mattunud mõnusasse laadamelusse, oma kaupa oli pakkuma tulnud 80 müüjat kõikjalt Eestist. Lastel oli võimalus

sõita rongiga, lustida batuu-dil ning lasta Glitter-tatoo kunstnikel endale kaunis-tusi maalida.

Keskpargis võtsid ka mõõtu rammumehed. Eel-misel aasta alguse saanud tänavakorvpalli võistlused olid sedakorda võistlustulle toonud 10 võistkonda, mis on kaks korda rohkem kui eelmisel ning loodetavasti saab see osaks pikaajaliselt suvepäevade sporditradit-sioonist. Ei möödu ükski suvepäev ilma korraliku kultuurirohke suvekoktei-lita, kus meie oma inime-sed astuvad üles vahvate numbritega, mida sügisest kevadeni harjutatud. Su-vekokteilis astusid üles: Kapell De la Rosa, Abja gümnaasiumi 1.– 2. nklassi rahvatantsurühm, memme-de tantsurühm Meelespea, Abja gümnaasiumi 1.–2. klassi võimlemistüdrukud, naisansambel Viisivakk, Abja gümnaasiumi 4.–5. klassi rahvatantsurühm ning tüdrukute rühm Sa-histajad, tantsutrupp VOU ja Abja Muusikakooli noor-tebänd Slicky Nodes. Sa-muti andis kauni kontserdi Baltic Tremolo akordionis-tidest koosnev ansambel. Õhtut jäid lõpetama kaks

LIVE-bändi, enne Tanel Padari ja The Suni lavale astumist küttis lava soojaks Raplamaa ansambel SSB. Samal ajal kostus ka öist müristamist vana viljakui-vati juurest, kus oli hoo sisse saanud 10-tunnine kestvussõit.

Abja suvepäevade vii-mane päev oli päikesepaiste saatel koondunud meie kauni järve äärde, kus pika-aegse traditsioonina võtsid mõõtu võrkpallisõbrad. Ka väikesed ja suured jook-susõbrad selgitasid välja väledaimad jalad. Eelmisel aastal alustatud iseehita-tud veesõidukite ralli oli seekordselt välja meelita-nud vahvad sõidukid ja toredad kostüümid. Veele sättis end 6 võistkonda – Abja kultuuri täna ei tee, esimesed pagulased Abjas, Veeohutus, Mulgi Ässad, Eestimaa ja Väle Tigu, kel-lest sedakorda väledaimaks osutus teist aastat järjest võistkond Mulgi Ässad. Võit tõi neile võimaluse oma oskusi veelgi lihvi-da ning oma võistkonna praeguste ja tulevaste liik-metega ootab neid vahva kanuumatk Emajõel. Abja päästekomando oli ka sellel aastal meile nõu ja jõuga

abiks ning ka neil oli välja pandud oma veesõiduk. Toimusid päästerõnga vis-kevõistlused kõigile. Päeva muutsid meelolukaks kõne-puldis olnud Lauri ja Endel, kelle asjakohaste märkuste ja tähelepanekutega möö-dus päev veel lõbusamalt.

Abja kultuurimaja tä-nab kõiki meie abilisi, kes andsid väga suure panuse suvepäevade edukaks toi-mumiseks. Koos ollakse tugevad. Aitäh teile!

Samuti soovime tänada toetajaid: Pajumäe talu, Kerli Ilutuba, AS Alexela Oil, Tallink Grupp, Popsi köök, Abja Tarbijate Ühistu, Abja Vallavalitsus, Mulgi-krõpsud, Castro Invest OÜ, HELMETAL IMS, Darenson OÜ, OÜ Jussi, TUHK & TAHM OÜ, EKNK Abja Kogudus, HRM Tootmine, Triinu pubi, Toom Tekstiil, Mulgi Kõrts, B+Abja raa-matukauplus.

Ning loomulikult meie suur tänu ja sügav kum-mardus läheb kõikidele Abja suvepäevade külasta-jatele. Aitäh teile ja päike-seliste kohtumisteni tuleval aastal.

ABJA KUlTUUriMAJA

Laupäeval selgus peale nelja ala sooritamist, et 2015 aasta Abja Rammumees on Haljalast tulnud Stenn Karro. Teine oli Halliste mees Maiker Reiman ja kolmas Tartu mees Argo Aonurm. Esikolmikust jäi napilt välja Uue-Kariste mees Rauno Alp ning kaks Abja meest Heiko Suviste ja Peeter Kudrin. Osales kaks naist kes tegid kolm ala ja neist viimase, auto veo, sooritasid koos kuna auto oli ka mõne mehe jaoks liikumatu. Rammunaine on Inga Lahesalu ja teine Eerika Ristisaar. Kolme ala said proovida ka pealtvaa-tajad ja selgus, et mõni neist oli ka osalejatest kiirem. Seega olge julged ja tulge osalema.

MedalijooksPühapäeva hommikuses Medalijooksus osales 30 kuni

7 aastast last. Kõik said suud magusaks ja diplomi pihku. Järvejooksul osales 36 jooksjat. Kõige kiirem oli oma valla noormees Silver Kask. Kiireim naine oli Karolina Pugal Pais-tust. Alagrupid olid sell aastal 7.-10. aastased, 10.-12. aasta-sed, 13.-15. aastased, 16.-39. aastased ning 40+. Alagruppide võitjad olid Jörgen Järve ja Carmen Kazantseva, Eric Ilsen ja Andrea-Eveli Ereline, Aldo Õunpuu ja Karolina Pugal, Silver Kask ja Emilia Valgiste, Risto Ütsmüts ja Vilve Juttus. Osalejaid oli üle Eesti aga kahjuks väga vähe kohalike.

VõrkpallKätte jõudis Abja Suvepäevade pühapäev ning aeg oli

mõõtu võtta rannavõrkpalli väljakul selgitamaks selle ala parim võistkond. Kõigile üllatuseks tuli kohale lausa 11 võistkonda ning juba soojendusel oli näha, et tase on võr-reldes varasemate aastatega märgatavalt tugevam. Päeva teises poole oli jäänud sõelale neli tugevamat. Esimeses poolfinaalis eelmise aasta võitja HRM oli sunnitud ülinapilt alla vanduma „Saarde” võistkonnale Kilingi-Nõmmest. Teises poolfinaalis eelmise korra 2. koht Halliste pidi sama tunnistama võistkonna Kama vastu. Hiljem juba kohamän-gudes polnud küsimust kolmanda koha võitjas, kus HRM võitis lausa mängides kahe naismängijaga. Finaal seevastu pakkus pealtvaatajatele oluliselt rohkem elamusi, sest seis oli kuni viimaste punktideni tasavägine. Kiire lõpuspurt viis siiski võidule Saarde võistkonna ning KAMAle jäi teine koht.

Võistkonnad koosseisus:1. SAARDE (Ragnar Pähn, Sven Saarpere, Keiu Org)2. KAMA (Kristjan Kosemäe, Anniki Jaama, Madis-Arno Küüsvek)3. HRM (Harles Kiveste, Karel Pais, Raili Juurikas, Annika Loomus)4. HALLISTE (Maiker Reimann, Mait Reimann, Elari Ilusk, Eda Allik)

Teised osalejad:FIM (Teearu, Taim, Allik), URISSAARE (Öövel, Rohulaid, Oks), POPS (Saar, Helve, Helve), KRM (Sukk, Sõmer, Allik), Abja (Tomp, Välba, Alp, Lääne), RKR (Allik, Viitas, Metste), LILLI (Laanemets, Küper, Õun)

HArleS KiVeSTeturniiri korraldaja

KorvpallOsales siis rekordilised 10 võistkonda, kes mängisid

kahes alagrupis, mille järel selgitati välja edasipääsejad ja kellest omakorda esikolmik (I BC Männimäe koosseisus Karl Peips, Ivar Aus, Rauno Meerits, II Mõisaküla kooseisus Mee-lis Rannama, Aimar Sepa, Riho Raid, Ott Varik, III Neetud Tõnismatsi koosseisus Erki Casar, Sulev Pilk, Illimar Pilk, Margus Saareluht). Toimus ka viskevõistlus kus osales 18 võistlejat, parim Riho Raid, kes edestas Martin Ilmjärv´e. Tänud kõigile, järgmisel aastal ootame rohket osavõttu ja kiiret eelregistreerimist!

JAANiS rOOTS

Rammumees

8

Avatud talude päev Abja vallas Pajumäel rahvarohke. Autosid vooris mööda kit-sast kruusateed tallu ja sealt tagasi pidevalt hommikust saadik. Parklamurul seisis neid pidevalt pikk rivi. Palju tuldi peredega, lapsed käe-kõrval, pisikesed kärudes. Piimandustalu rajaja ja endise kauaaegse peremehe Arvo Veidenbergi hinnangul võis külastajate arv ulatuda poole tuhandeni.

„Meeletu huvi inimeste poolt, tullakse mitme auto kaupa, mitu bussi on käinud. Eks siin võib-olla hea ilm an-nab ka oma osa“, tõdes kiirete toimetuste vahel hetkeks aega näpistanud Pajumäe talu pe-remees Viljar Veidenberg 19. juuli pärastlõunal rahulole-valt, kui avatud talude päev oli poole peale jõudnud.

„Ei osanud nii palju rah-vast oodata. Meil siin kaup, mida degusteerida ja müüa, sai vahepeal otsa. Tegime juur-de, aga ikkagi tuleb puudu,“ pidi noor peremees vaban-davalt möönma. Palju osteti tema sõnul rosina-kohupii-makreemi, hea minek oli uue-ma tooteliigina valmistataval juustul. Uuematena on müü-gil veel kookosemaitselised kohupiimakreemid, mis on eriti head värskete marjadega, samuti piparmündimaitse-lised kreemid. Neid pakkus külmletist varjulise aidaräästa all perepoeg Karl-Hendrik. Keset taluhoovi avaralt degus-

teerimislaualt said soovijad kõiki tooteid eelnevalt ka maitsta.

Iga kahe tunni tagant toi-mus kokku neli talu tutvusta-nud ekskursiooni. Hakatuseks rääkis Arvo Veidenberg talu ajaloost. Seejärel liiguti koos põhjalikke seletusi jaganud ja küsimustele vastanud pe-remees Viljariga ringi ning uudistati talu tehnikaparki ja tootmis- ning töötlemishoo-neid. Lapsed said suureks rõõmuks vanemate abiga ronida traktori- ja niiduki-kabiini ning silitada laudas aediku vahelt väikesi kirju-sid vasikaid. Täiskasvanud, kes avaldasid siirast imetlust Pajumäe talupere töökuse ja jätkusuutlikkuse üle, said ringkäigu kestel põhjaliku

ülevaate nii piimatootmisest kui -töötlemisest. Paljude külastajate seas märkas Viljar Veidenberg ka laulja Tanel Padarit koos oma Abjast pärit kaasaga.

Pajumäe talus on prae-gu veiseid 160 ringis, neist 70 on lüpsilehmad. Eeskätt soodsama investeeringute taotlemise eesmärgil tegutseb talu kahe osaühinguna, andes tööd kokku 15 inimesele. Kui varem tehti kogu töö Arvo Veidenberg FIE nime all, siis nüüd toodab piima Pajumäe Piim OÜ ja töötleb Pajumäe Talu OÜ.

„Enamus kaupa läheb Tal-linna, kus öko- ja mahekaup läheb hästi peale,“ kõneles peremees. Oma müügipunkt on talul teisteski linnades,

Viljandis näiteks turuhoones ja kauplustes Roheline Maja ning Mahewärk. Abjas müüb Pajumäe tooteid Popsi Köök. Etteteatamisel saab tooteid osta ka otse talust.

Viimasel ajal on talu inves-teerinud rohkem traktoritesse ja muusse tehnikasse. Nüüd ootab hädavajalikuna järge töötlemise poole uuenda-mine.

Pajumäe talu alustas te-gevust 1989. aastal veisekas-vatusega. 1995. aastal alustati piima töötlemist. 2010. aastal hinnati talu Eesti parimaks mahetootjaks, 2012. aastal Eesti parimaks tootmistaluks, rohemajanduse edendajaks ja Aasta Taluks 2012.

MeeliS Sõerd

Abja, Halliste ja Mõisaküla ühislehekülg

Halliste ja Mõisaküla lehekülgede ja tagakülje toimetaja Meelis Sõerd (Sarja tee 18, Veskimäe küla, 69409 Abja-Paluoja postkontor). Tel 5395 7842 ja 436 0030. E-post meel is.soerd@gmail .com ja meelis@abja.ee

Kolme omavalitsuse infoleht ilmub kord kuus.

Abja lehekülgede esindaja Lauri Sepp. E-post lauri@abja.ee. Tel 435 4784, 5664 0344.Pärnu mnt 30, Abja-Paluoja, 69403, Viljandimaa.

TEATED

Tellige Lõuna-Mulgimaa!Abja ja Halliste valla ning Mõisaküla linna ühisväljaande Lõuna-Mulgimaa

tellimusi 2015. aastaks võtavad vastu kõik Eesti postkontorid.Ajaleht ilmub kord kuus (välja arvatud juuli), st 11 numbrit aastas.

Lõuna-Mulgimaa (indeks 00927) jooksva kuu väljaannet saab tellida kuni 10. kuupäevani.

Leheeksemplar maksab 26 senti. Lehe tellimishind kaheks kuuks on 52 senti, kolmeks kuuks 78 senti, kuueks kuuks 1,56 eurot jne. Aastatellimus maksab 2,86 eurot.

Lõuna-Mulgimaa on pdf-failina programmi Adobe Reader abil loetav ka internetis kohalike ajalehtede hulgast, samuti veebilehtedelt www.abja.ee , www.halliste.ee ja www.moisakyla.ee .

• Karksi-Nuias asuv puidutööstuse ettevõte AS Textuur otsib tootmistöölisi. CV palume saata e-mailile textuur@textuur.ee või võtta ühendust tootmisjuhiga telefonil 517 5485.

• • 1. augustil unustatud Rimmus Kõpu jõe silla lähedale maantee serva kaks paari matka-saapaid (ühed pruunid, teised tumehallid). Ausale leidjale vaevatasu. Tel 5836 9804.

Kaitseliidu Sakala maleva Karksi malevkonna liikmed kogunesid 29. juuli õhtul oma kodu ruumidesse, et avaldada tunnustust ja lugu-pidamist 23 aastat Kaitseliitu

kuulunud Arno Kallasele tema 90. juubelisünnipäeval.

Arvan, et meie seas pole palju inimesi, kes saaksid öelda, et on teinud kõik oma kodu, oma valla, oma maa-konna, oma riigi kaitseks. Arno saab! 21. veebruaril 1992 astus Arno Kaitseliidu rida-desse ja talle omistati veebli auaste. Tegusa mehena hakkas ta kohe looma Abja rühma. Nii olidki rühmas kõrvuti güm-naasiumi direktor, transpor-ditööline, endised sõjamehed ja noored koolipoisid. Oskus lävida inimestega ja neid enda ümber koondada tegi Arnost 1993. aastal rühma pealiku. Abjas asus tol ajal Abja pii-rivalve kordon ja piirivalve vajas hädasti Kaitseliidust

koostööpartnerit. Selleks sai Arno rühm.

Kui Karksi malevkond sai Rootsi abina tulnud 50. aastate furgooni, kohandas Arno sel-lest rühma meeskonnaruumi, kus olid nii raadiojaam kui talvel puiduga köetav ahi. 90. aastate teisel poolel ei olnud malevas ühtegi õppust, millel poleks osalenud Arno ja tema ülesputitatud Volvo.

Kuna Mõisakülas polnud Kaiteliidu allüksust, said Abja tegusad mehed Arno Kalas ja Enno Evert ülesande leida seal kohalikud inimesed, kel-lest see moodustada. Ühest Arno ja Enno poolt kaasatud mehest on tänaseks saanud Karksi malevkonna pealik.

Aja möödudes ja tervise nõrgenedes leidis Arno, et

aeg on anda juhtimine üle noorematele. Ta otsis meest, kellele rühm väärikalt üle anda. Selleks värbas ta Kait-seliitu Marek Rahu, kes asus õppima Kaitseliidu kooli ja võttis Arnolt üle rühmapea-liku kohustused. Hiljem sai Marekist miinipildujarühma pealik.

Panuse eest Kaitseliidu heaks on Arno Kallas pälvi-nud Valgeristi III klassi ja Val-geristi II klassi teenetemärgi jm. Nüüd lisandusid neile veel Kaitseliidu Sakala maleva teeneteplaat ja Karksi malev-konna tänukiri koos taotluse-ga Sakala maleva juhatusele omistada Arno Kallasele Kait-seliidu auliikme nimetus.

ANTS KAlAM

Arno Kallas.

Avatud talude päeval Pajumäel tutvustas peremees Viljar Veidenberg (pildil vasakul) talutootmist üksisk-asjalikult mitmele suurele külastajate grupile. Foto: Meelis Sõerd.

Kaitseliitlane Arno Kallas 90

Pajumäel käis pool tuhat huvilist

PÄÄSTEAMETI MEELDETULETUS Päästeamet tuletab meelde, et vastavalt Tuleohutuse seadusele (htt-ps://www.riigiteataja.ee/akt/13314859) peab 2015. aasta septembrist igal kütteseadmega maja omanikul olema ette näidata kutselise korstnapühkija tõend.Kütteseadmete riketest tingitud tulekahjusid aitab ära hoida ainult ahjude, kaminate ja nende suitsutorude ning truupide õigeaegne puhastamine ning hooldus. Internetileheküljel www.kodutuleohutuks.ee<http://www.kodutuleo-hutuks.ee> on kõigil ise võimalik kontrollida oma kodu tuleohutust. Test annab teile kohe tagasiside kodu ohutuse kohta ning selle põhjal on võimalik ette võtta vajalikud abinõud, kui olukord vajab paranda-mist. Kui midagi jääb arusaamatuks, saab samal leheküljel nõu küsida päästenõustaja käest või päästeala infotelefonil 1524.

MULGIMAA UHKUS 2015!Mulgi Kultuuri Instituut (MKI) ootab taas kandidaate Mulgimaa Uhkuse auhinnale!Auhinna eesmärk on tunnustada inimesi või organisatsioone, kes oma pi-kaajalise tegevusega on Mulgimaa pärandihoidjad ja väärtustavad mulgiks olemist ning on andnud oma panuse Mulgimaa heaks. Mulgimaa Uhkusega tunnustatakse pikaaegset tööd mulgi murdekeele ja mulgi meele edasi-kestmise heaks, uut head algatust oma keele ja meele ergutamisel jne. Seejuures arvestatakse, kuidas mulkide identiteeti ja enesest lugupidamist väljendatakse, noortele edasi antakse jne. Kandidaate võivad esitada nii era- kui ka juriidilised isikud.Ettepanekud tuleb saata kirjalikult vabas vormis põhjendusega ja kontak-tandmetega 10. septembriks 2015 MKI aadressile Kevade 1 Tõrva 68405 või e-postiga mki@mulgimaa.ee .Mulgimaa Uhkuse auhind kuulutatakse välja X Mulgi konverentsil 9. oktoobril 2015 Abjas.Esimese Mulgimaa Uhkuse auhinna pälvis 2012. aastal Asta Mäeorg alias Tõrva Tilde, edasi 2013. aastal Asta Jaaksoo ja Kaupo Ilmet ning 2014. aastal Ants Taul.