Upload
others
View
0
Download
0
Embed Size (px)
Citation preview
Saare maakond, Kuressaare linn, Pihtla tee 2
EKSPERDIHINNANG MÄLESTISE TUNNUSTELE VASTAVUSE KOHTA
Koostaja: Lilian Hansar
Tellija: EKA muinsuskaitse ja restaureerimise osakond
Tallinn 2012
Projekt ”Eesti 20. sajandi (1870-1991) väärtusliku arhitektuuri kaardistamine ja analüüs”
2
SISUKORD
Asukoha skeem
Krundi plaan
Ortofoto
Eksperdihinnang mälestise tunnustele vastavuse kohta
Mälestise kaitsevööndi piirid
LISAD
Lisa 1 – Fotod
Lisa 2 – Inventeerimisjoonised
3
ASUKOHA SKEEM
Bussijaam paikneb Kuressaare vanalinna muinsuskaitseala kaitsevööndis.
KRUNDI PLAAN
Kollase joonega on tähistatud krundi piirid.
ORTOFOTO
4
EKSPERDIHINNANG MÄLESTISE TUNNUSTELE VASTAVUSE KOHTA
1 ÜLDANDMED
Nimetus BUSSIJAAMA HOONE
Aadress ja
katastritunnus
Saare maakond, Kuressaare linn, Pihtla tee 2.
Katastritunnus 34901:009:0209
Koordinaadid
Praegune funktsioon Bussijaam
2 AJALOOLINE LÜHIÜLEVAADE
Rajamisaeg 1980-1984
Bussijaama vastuvõtu akt 29.06.1984 (Saare Maa-Arhiiv, f 451,
n 2, s 5218)
Autor Arhitekt Maie Penjam
Sisekujundus Tiiu Pai, Tiia Savi
Algne funktsioon Bussijaam
Ümberehitusetapid Hoonet ei ole kapitaalset ümber ehitatud. 21. Sajandi algaastatel
on algne kivikatus asendatud kiviimitatsiooniga PVC kattega
plekiga ning reisijate ooteruumis on niššid kinni ehitatud
erinevateks müügikohtadeks. Enamus puidust aknaraame on
vahetatud plastakende vastu ning puituksed metallraamidega
uste vastu.
Muu ajalooline teave
3 ASUKOHA KIRJELDUS
Bussijaama hoone asub vanalinna muinsuskaitseala kaitsevööndis, vanalinna põhjapoolse
piiri ääres. Hoone paikneb Tallinna tänava ja Pihtla tee hargnemiskoha vahelisel suurel
krundil, kus asub ka busside parkimisplats. Bussijaama krundist lõuna ja ida pool
paiknevad valdavalt 1960. aastatest alates rajatud väikeste elumajade alad.
4 ARHITEKTUURNE VÄLIS- JA SISELAHENDUS
Mahuline ülesehitus Tegemist on valdavalt ühekorruselise liigendatud mahtudega
lamekatusega ja osaliselt kaldkatustega kivihoonega, mille
arhitektuurne lahendus lähtub nõudest sobitada ehitis vanalinna
hoonestusega (vt ortofoto).
Ehitusmaterjal Vundament – betoon, seinad ja tugipostid – punane tellis,
ooteplatvormi ja –saal kandetalad– raudbetoon, katusekate –
kiviimitatsiooniga PVC kattega plekk, viimistlus – puudub
(puhasvuuktellis).
5
Väliskujundus ja
iseloomulikud detailid
Hoone välisilmet kujundavad ehitusmaterjalid: seinte
ehitusmaterjalina punane tellis ning varikatuste
kandekonstruktsioonil ja lael, avade sillustel, seinte parapetil
viimistlemata betoonpinnad. Domineerivad raskepärased
betoonist varikatused nii Pihtla tee poolsel peasissepääsul kui
bussiooteplatvormi kohal (F 5-10).
Hoone ümbruse haljastus on kujundatud betoonmüüritisega
ümbritsetud aladena, olles sellisena oluline väliskujunduse osa
(F 6-7).
Plaanilahendus Hoone plaanilahendus lähtub bussijaama funktsioonist, krundi
kujust ja linna transpordi skeemist. Külastajate sissepääsu käik
on Pihtla tee pool (F 10), see on ühendatud ootesaaliga, mis
paikneb busside parkimisplatsi poolsel küljel (idas). Hoone
hoovipoolses osas (põhjas) oli söökla, selle abiruumid ja
majandusruumid (praegu kohandatud kauplusteks). Läbi kahe
korruse ulatuvat ootesaali (idas) ümbritsevad madalamad niššid,
mis algselt olid avatud, kuid praegu on vaheseintega eraldatud
müügikioskiteks (F 15-18). Ühes niššis on piletite müügi kassad
(F 16). Pihtla teelt avaneva sissepääsu käigu kõrval olev trepp
viib keldris olevatesse sansõmedesse ja pakihoiuruumi ning
teisel korrusel olnud sööklasse ja adminruumidesse (F21-22).
Hoones on cargo bussi teenindusruumid, kuhu pääs on hiljem
ehitatud ooteplatvormi poolt.
Kuigi mõnede ruumide funktsioon on muutunud, ei ole hoone
algset ruumide paiknemist oluliselt muudetud.
Sisekujundus ja
iseloomulikud detailid,
sisustus, mööbel
Hoone arhitektuurse lahenduse üks ideesid on välise kujunduse
jätkumine siseruumides. Seega domineerivad siselahenduses
viimistlemata punasest tellisest seinad ning
kandekonstruktsioonide betoonpiinad, mis hiljem on värvitud
valgeks. Ruumilahendust kujundavad kaldkatuste massiivsed
betoontalad (eriti ootesaalis) (F 15-17).
Sissekäigust kahel pool olid seintesse ehitatud niššid (üks neist
kinni ehitatud), kus paiknesid busside sõidugraafikud (F 20).
Hoone olulisemad akna- ja ukseavad on suuremad, neist
avanevad liigendatud hooneosadele vaated, mõjutades ka
sisekujundust (f 19).
Sisekujunduse olulise osaks olid puitpingid, mis paiknesid
ootesaali ümbritsevates niššides. Osa neist on säilinud ja
paigutatud keset ootesaali (käetoed hiljem lisatud),
ooteplatvormil pingid säilinud (F 11-12, 18). Keset ootesaali oli
ehitatud punasest tellisest alusega lilleklump, mis on lammutatud
(F 2).
Stiililine kirjeldus Hoone arhitektuuris väljendub brutaalne vormimonumentaalsus.
Ehitusmaterjalide valik (punane tellis) ja kaldkatused (algselt
kaetud s-katusekiviga) lähtub soovist sobitada hoone vanalinna
konteksti.
6
5 ÜLDSEISUKORD JA HOOLDUSSTE
Hoone on kasutuses ja hooldatud ning heas seisukorras, välja arvatud välisseinte
murenenud punane tellis, mida on küll parandatud, kuid mis mitmes kohas mureneb.
Siseruumides on varem sooldunud tellisseinad üle värvitud (punane värv).
6 HINNANG ARHITEKTUURSELE SÄILIVUSELE
Vaatamata mõnedele väiksematele ümberehitustele on hoone algne maht ja arhitektuurne
kujundus hästi säilinud.
7 KAITSE ALLA VÕTMISE PÕHJENDUS
1. Hoonel on säilinud originaalne maht ja arhitektuurne välis- ja siselahendus ning algne funktsioon – bussijaam.
2. Hoone on hea näide kaasaegse arhitektuuri sobitamisest vanalinna konteksti.
3. Ainus 1980. aastate arhitektuurile iseloomulikke bussijaama hooneid Eestis.
4. Tulenevalt soodsast asukohast kesklinna sissesõidu tee ääres, on oht bussijaama laiendamiseks või lammutamiseks, et sellesse kohta rajada suurem kaubanduskeskus.
8 MÄLESTISE TUNNUSED
1. Valdavalt ühekorruseline punasest tellisest kivihoone, millel on säilinud algne maht, plaanilahendus, ehitusmaterjalid ning välis- ja sisekujundusdetailid.
2. Ainus 1980. aastate arhitektuurile iseloomulikke bussijaama hooneid Eestis, olles hea näide kaasaegse arhitektuuri sobitamisest vanalinna konteksti.
8 ETTEPANEK MÄLESTISE LIIGI KOHTA
Võtta ehitismälestisena kaitse alla.
9 VÄLITÖÖDE TEOSTAMISE AEG
Juuli 2012
10 Koostaja andmed: arh Lilian Hansar
Allikad:
L. Hansar. 20. saj arhitektuur. ─ Koguteos Saaremaa 2. 2007.
Saare Maa-Arhiiv, Bussijaama dokumentide kaust, f 451, n 2, s 5218.
7
KAITSEVÖÖNDI PIIRID
Kuressaare bussijaam asub Vanalinna muisuskaitseala kaitsevööndis. Bussijaama hoone
kaitsevööndi piirid ühtivad Pihtla tee 2 krundi piiridega. (tähistatud kollase joonega).
Kaitsevööndi eesmärgiks on tagada hoone arhitektuuri ja nähtvuse säilimine.
8
LISA 1
Bussijaama fotod, juuli 2012, L. Hansar
9
1. Bussijaama vaade Pihtla tee poolt 1984. a.
Foto E. Raun. EFA, 0-121082.
2. Bussijaama ootessal 1984. a. Keset saali oli kivist alusel lilleklump.
Foto E. Raun. EFA, 0-121146.
10
3. Vaade Pihtla teelt (ida suunas)
4. Vaade Pihtla teelt (lääne suunas vanalinna poole).
11
5. Vaade Pihtla teelt bussijaama peasissepääsule.
6. Bussijaama peasissepääs, betoonist konsoolidega varikatus.
7. Pihtla tee äärne tugimüüridega kujundatud haljastus.
12
8. Bussiooteplatvormi raudbetoonist konsoolidega varikatus (vaade idast).
9. Bussioote platvorm ja varikatus (vaade põhja suunas).
13
10. Bussioote platvorm ja istepingid.
11. Bussiooteplatvormilt pääs hoonesse.
12. Istepingid bussiooteplatvormil.
14
13. Vaade hoovi poolsele küljele (lääne poolt).
14. Vaade hoovi poolsele küljele, kust avaneb uks ootesaali.
15
15. Ootesaal (vaade lõuna poolt).
16. Ootesaali ooteplatvormi poolne sein.
16
17. Ootesaali läänepoolne sein, täisehitatud niššid.
18. Ootesaali pingid ümberehitatud kujul.
17
19. Pihtla tee poolne sissepääs.
20. Sissepääsu käigu kõrval (vasakul ja paremal) bussisõidu graafikute niššid.
18
21. Ootesaalist teisele korrusele ja keldrikorrusele viivad trepid.
22. Teisel korrusel olnud söökla uks (praegu kauplus).
19
LISA 2
Inventeerimisjoonised
Saare Maa-Arhiiv, f 451, n 2, s 5218
20
Fragmente põhikorruse plaanist.
21
Vaated Pihtla teelt ja Tallinna tn poolt.
Vaated Pihtla teelt
Vaade ooteplatvormi poolt.
22
Lõiked ootesaali kohalt
23