Upload
rock
View
38
Download
0
Tags:
Embed Size (px)
DESCRIPTION
Pobreza & Uma-Kain Agrikola. iha Timor-Leste. Modelu Balun & Kestaun Brett Inder Anna Brown Gaurav Datt. Koñesimentu. Finansia husi: Department of Foreign Affairs & Trade, Australia Organizadora: La’o Hamutuk. Deskrisaun Jeral. Pobreza iha Timor-Leste Ekonomia Agríkola - PowerPoint PPT Presentation
Citation preview
Modelu Balun
& Kestaun
Brett InderAnna BrownGaurav Datt
iha Timor-LestePobreza & Uma-Kain Agrikola
Koñesimentu
• Finansia husi: Department of Foreign Affairs & Trade, Australia
• Organizadora: La’o Hamutuk
Deskrisaun Jeral
1. Pobreza iha Timor-Leste
2. Ekonomia Agríkola
3. Konsumsaun ai-han no Rendimentu
Antesedentes: Timor-Leste
• Ekspansaun ba mina no industria gas kontribui ba kresimentu ekonomia nebe forti.
• Povu Timor-Leste, tuir sasukat maioria ba dezenvolvimentu, tama iha lista kiak tebes iha rejiaun Asia.
• Nasaun foun tebes, foin sai dedaun husi konflitu, iha dezenvolvimentu inisia, hamosu obstaklu barak.
Pobreza iha Timor-Leste
Pervasivu Maizoumenus populasaun 50% klasifika hanesan kiak / mukit
Multi-dimensíonal
Difikuldade iha aspeitu barak: saude, edukasaun, nutrisaun, limitasaun ba oportunidade ekonomiku, vulneravel ba risku, no sst
Diversu La hanesan tuir jeografia, sosio-ekonomia & dimensaun demografia
Kondisaun ne’ebé nia abut naruk
Prosesu naruk ida. Prosesu ne’e presiza investimentu iha área balun hanesan institusaun ne’ebé modernu, kapitál úmanu no ekonomia ne’ebé vibrante.
Iha potensiál atu destabiliza
rai
Iha risku hosi distúrbiu sosiál iha sosiedade ne’ebé pós-konflitu ida, ho populasaun aumenta lalais no limitasaun oportunidade ekonómiku
Pobreza iha Timor-Leste
• Pobreza Konsumsaun, TLSLS 2007:– 49% mukit / kiak
• Indíse Pobreza Multidimensíonal (IPM), DHS 2009:– 68% mukit / kiak– 18% tan iha risku ba pobreza
Indíse Pobreza MultidimensíonalIndikadór Uma-kain Valór
Pelu menus ema nain 1 kompleta ona programa edukasaun durante tinan 5 3
Labarik ne’ebé ho idade eskola, eskola hotu 3Laiha ema ida mak mal-nutrisaun 3Laiha labarik ida mak mate 3Iha asesu ba eletrisidade 1Iha asesu ba bee hemu ne’ebé moos 1Iha asesu ba saneamentu ne’ebé adekuadu 1Uma laran fui ho simente ka nahe ho keramik 1
La uza sasan hirak ne’e hodi tein ai-han (foer, ai-sunu no anar metan) 1Iha 2 hosi sasan hirak ne’e: bisikleta, motór, radio, jeleira, telefone no televizaun
1
Mukit: Valór 12 ka menus Iha Risku: Valór 14 ka menus
Tamba Sa Mak Pobreza iha Area Rurais?
• Liu husi 75 % povu Timor mak hela iha area rural
• Dezenvolvimentu agrikola importante ba kresimentu inklusivu iha tempu badak no tempu medium
• Atividade ekonomia iha setor agrikola iha tinan hira kotuk liu tun liu
• Presiza komprrensaun kona ba stratejia nebe diak liu ba dezenvolvimentu agrikola nebe bele produs resultadu diak em termu de hamenus pobreza.
Objetivu & Fokus
• Komprrensaun situasaun ekonomia agrikola iha nivel uma-kain
• Esplora ligasaun entre produtividade agrikola nian & atividade misturadu uma-kain nian & bem-estar uma-kain nia
• Fo input ba stratejia atu hadiak kresimentu inklusivu liu hosi setor agrikola
Uma-kain Agríkola: Ai-han
Ai-han
% hosi uma-kain ne’ebé halo toos ka natar ne’ebé
mak kuda ai-han hirak nee
Média kgs ne’ebé mak uma-kain
sira kolleita
% hosi kolleita ne’ebé mak
fa’an ona
Batar 96 % 300 7 %Ai-farina 80 % 250 12 %Lakeru 59 % 100 15 %Hudi 53 % 100 33 %Fehuk Midar 43 % 200 9 %Talas / Kontas 41 % 200 8 %Modo sira seluk 32 % 150 57 %Nu’u 24 % 100 7 %Fore-rai 21 % 100 33 %Foos 17 % 600 7%Ai-fuan sira seluk 17 % 150 60 %Koto Mean 15 % 100 46 %Foos rai 12 % 300 16 %Forekeli 9 % 60 27 %Koto matak 7 % 100 36 %Fehuk 4 % 100 11 %Kafé (kafé fuan & maran) 21 % 230 83 %
Numeru ai-han ne’ebé koilleta % uma-kain
0 17%
1-3 20%
4-6 34%
7-9 23%
10+ 6%
Ai-han saida mak uma-kain sira kuda?
• Uma-kain barak koilleta batar no ai-farina
• Uma-kain % ki’ik deit koilleta hare
• Maioria uma-kain kuda ai-han tipu oi-oin
Ai-han saida mak uma-kain sira fa’an?
• Maioria uma-kain sira ne’ebé halo toos la fa’an ai-han ida!
• Uma-kain % ki’ik mak relata hetan rendimentu hosi kafé.
NB dadus defini “fan” nudar atividade nebe hetan osan kas deit, nebe minimiza pontu ba nivel komersiu
Rai ne’e hanusa?
02.
0e-0
44.
0e-0
46.
0e-0
4D
ens
ity
0 5000 10000 15000 20000Plot area (m2)
Rai nia haliis
% rai ne’ebé haliis
hanesan ne’e
Tetuk 45 %
Haliis uitoan 37 %
Haliis naton 14 %
Haliis los 4 %
Barak liu kuda ai-han iha fatin ne’ebé rai nia haliis
Rai nia haliis hanesan saida?
Barak liu kuda ai-han iha fatin
ne’ebé ki’ik tebes
Animal?
• Animal uitoan
Animal
% hosi uma-kain rurál ne’ebé mak fa’an
animál ida-ne’e
Média hosi osan ne’ebé hetan hosi
fa’an ida-ne’e Karau Timor 6 % $ 351Karau 12 % $ 265Kuda 2 % $ 116Fahi 40 % $ 94Bibi 11 % $ 55Manu 42 % $ 17Seluk 4 % $ 20
Observasaun Seluk
• Input Agríkola: uma-kain agrikultura menus hosi 4% mak uza fertiliza, adubu, herbisida nsst. Input barak liu mak fini
• Produtu Animal: la fa’an produtu animal, so manu-tolun (5%). 90% husi uma-kain ne’e mak hetan rendimentu menus hosi $20 iha tinan ida hosi fa’an manu-tolun ne’e
• Floresta: iha uma-kain 10% mak hetan rendimentu hosi atividade floresta, maioria hosi fa’an ai maran
Konsumsaun ai-han
• Konsumsaun ai-han mak nesesidade úmanu ida ne’ebé baziku liu!
• Oinsaa mak relasaun entre produsaun ai-han no konsumsaun ai-han?
• Oinsa mak rendimentu afeta konsumsaun ai-han?
Produsaun Ai-han no Konsumsaun Ai-han: Konkorda ka lae?
Ai-han
Kuantidade Produs
Kuantidade Haan
% Ai-han la Haan
% Produs Rasik ka Prezenti
Kg per uma-kain per semana, ho media
Hudi 2.2 1.7 25 % 77 %Ai-farina 5.0 2.5 50 % 85 %Nu’u 0.9 0.5 47 % 83 %Batar 8.2 4.6 43 % 85 %Fore-rai 0.4 0.2 56 % 68 %Fehuk 0.1 0.1 0 % 16 %Fore keli 0.2 0.1 19 % 81 %Lakeru 1.4 0.5 65 % 89 %Fehuk midar 2.0 0.8 59 % 83 %Talas 2.0 0.7 66 % 91 %
Rendimentu no Konsumsaun Ai-han
• Perguntas: – Uma-kain ho rendimentu aas liu mos haan ai-han
barak liu ka lae?
• Resposta: – Konsumsaun ai-han balun: sim; seluk sira: lae– Depende ba fonte rendimentu ida ne’e
Rezultadu: Fontes Rendimentu
Aumenta rendimentu $1 husi fonte hanesan ne’e:
Aumentu iha konsumsaun ai-han
total ba: t-statFa’an ai-han $ 0.99 10.66
Valor ai-han koilleta maibe la fa’an $ 0.06 5.39
Koilleta kafe $ 0.62 7.87
Servisu trabalyadór $ 0.17 23.84Rendimentu seluk (incl. transfers, pensiun)
$ 0.13 6.92
Fa’an animal $ 0.45 10.30
Rendimentu agrikola seluk $ 0.31 5.89
Lukru husi negosiu - $ 0.02 - 6.07
Produsaun no Konsumsaun
% with income from this
source
Annual Income if income from this source
Mean income (all
households)Median MeanMarket value of crops
harvested but not sold 82.4 % $ 220 $ 459 $ 378Livestock 66.0 % $ 105 $ 182 $ 120
Non-coffee crops sold 37.7 % $ 65 $ 110 $ 41Employment 22.3 % $ 150 $ 202 $ 45
Food assistance 20.8 % $ 13 $ 23 $ 5Coffee 16.2 % $ 160 $ 260 $ 42
Forestry 7.0 % $ 36 $ 131 $ 9By-product 5.3 % $ 5 $ 16 $ 1Enterprise 5.2 % $ 375 $ 1,069 $ 56
Fishing 3.0 % $ 290 $ 669 $ 20Other assistance 1.9 % $ 450 $ 1,107 $ 21
Pensions (mainly overseas) 1.4 % $ 1,440 $ 5,068 $ 69Cash assistance 0.3 % $ 700 $ 2,646 $ 9
Produsaun no Konsumsaun
• Diferensia entre produsaun no konsumsaun ai-han ne’e tanba saida?
• Produsaun nebe ladun uza?
• Rezultadu husi estudu ida ne’e hatudu duni katak merkadu ne’ebé iha dedaun, sei limitadu ba atividade lokal, iha atividade negosiu informal
Fontes Rendimentu mak Importante
• Fan ai-han mak iha impaktu direta!
• Tuir mai impaktu direta mos ba kafe & empreza ou rendimentu ba serbisu
• Rendimentu husi fontes seluk fo rezulta nebe ki’ik liu ba konsumsaun hahan nian
• Ligasaun husi produsaun ai-han (porsaun nebe la fa’an) ba konsumsaun hahan nia oitoan
Fontes Rendimentu Importante tanba saida?
• Tuir teoria: osan ne’e hanesan buat ida nebe fungívelMaibe:• Rendimentu husi fonte diferente iha tempu nebe
diferente• Merkadu kapital nebe seidaduk forma ho perfeitu
(imperfect markets) • Rekursu ba nivel uma-kain nebe seidauk kompletu• Issu ho Kultura : selebrasaun, prezenti, impresta, nsst.
Fontes Rendimentu mak Importante
Aumenta Rendimentu $1 husi Fonte hanesan ne’e:
Aumentu iha Konsumsaun:
Fos & Batar Hahan Laos-Sereal
Fa’an ai-han $ 0.20 * $ 0.73 *
Valor ai-han koilleta maibe la fa’an $ 0.02 * $ 0.03 *
Koilleta kafe $ 0.02 $ 0.54 *
Empregu de trabalhu $ 0.01 * $ 0.14 *Rendimentu seluk (inkl. transfer, pensiun) - $ 0.01 $ 0.12 *
Fa’an animal $ 0.06 * $ 0.37 *
Rendimentu agrikola seluk $ 0.09 * $ 0.18 *
Lukru husi negosiu $ 0.00 - $ 0.01 *
Rendimentu no Tipu Ai-Han ne’ebé Han
• Konsumsaun fos no batar la sensitivu ba rendimentu aas liu hosi fonte ruma
• Hahan laos-sereal (inklui ai-fuan, modo, nsst.) mak sensitivu liu ba rendimentu aas liu (signifika katak konsumsaun ba sasan hirak ne’e sae bainhira rendimentu mos sae), liu-liu rendimentu nebe hetan husi fa’an ai-han no kafe.
Istoria Jeral
• Karik objetivu mak atu hamenus pobreza & hadiak konsumsaun hahan & nutrisaun, importante tebes atu hasae rendimentu
• MAIBE: fontes nebe bele ajuda hasae rendimentu sei importante mos:– Rendimentu mai husi non-labor iha kontribusaun nebe ki’ik ba
konsumsaun hahan ba area rurais – Atividade fa’an ai-han fo benefisiu diretamente ba iha
konsumsaun ai-han – Rendimentu husi kafe fo rezultadu nebe diak tebes ba
konsumsaun hahan
Istoria Jeral (cont’d)
• Bainhira rendimentu aumenta, konsumsaun ba ai-han nebe povu toman han (hanesan fos no batar) sei la sa’e demais, maibe konsumsaun ba hahan seluk sei sae
i.e. Rendimentu nudar xafi atu hadiak diversidade nutrisaun nian.
Implikasaun Politika?
• Dezenvolve merkadu ba ai-han lokál mak prioridade ida. Dezenvolvimentu ne’e bele hasa’e negósiu ba ai-han, fasilita espesializasaun, esploitasaun ba eskalaun ekonómia, redus ai-han nebe lakon/aat pos-kolleit, nsst
Maibe obstaklu saida mak merkadu foun sira ne’e enfrenta?
• Kafé iha papél ida ne’ebé importante ba suporta konsumsaun ai-han.
• Transfer iha benefisiu nebe ki’ik liu & hosi serbisu non-labor atu resposta ba pobreza ai-han