MOOSTE VALLA EELARVESTRATEEGIA AASTATEKS 2013-2016 Mooste... · Mooste valla eelarvestrateegia koostamisel on aluseks võetud 2011. aasta eelarve täitmine, 2012. aasta eelarve, Rahandusministeeriumi

Kinnitatud

Mooste Vallavolikogu 28.09.2012. a

määrusega nr 1-1.2/12

Mooste Vallavalitsus

MOOSTE VALLA EELARVESTRATEEGIA AASTATEKS 2013-2016

MOOSTE 2012

2

SISSEJUHATUS .................................................................................................................................................. 3

1. MAJANDUSKESKKOND JA EELARVEPOLIITIKA ........................................................................................... 4

1.1 Ülevaade majandusolukorrast .................................................................................................................. 4 1.2 Eesti riigi eelarvestrateegia alused ........................................................................................................... 5 1.3 Suunavad õigusaktid ................................................................................................................................. 6

2. MOOSTE VALLA SOTSIAALMAJANDUSLIK OLUKORD................................................................................. 8

3. VALLA FINANTSOLUKORD ......................................................................................................................... 9

4. TULUDE PROGNOOS 2013-2016 .............................................................................................................. 17

4.1 Tulumaks ................................................................................................................................................. 18 4.2 Tasandusfond .......................................................................................................................................... 19 4.3 Toetusfond .............................................................................................................................................. 19 4.4 Maamaks................................................................................................................................................. 19 4.5 Muud tegevustulud ................................................................................................................................. 20 4.6 Tulud kaupade ja teenuste müügist ........................................................................................................ 20

5. KULUDE PROGNOOS 2013-2016 ............................................................................................................. 21

5.1 Põhitegevuse kulud ................................................................................................................................. 21 5.2 Investeerimistegevus ............................................................................................................................... 21 5.3 Laenukohustused..................................................................................................................................... 22

6. SÕLTUV ÜKSUS ....................................................................................................................................... 23

7. KOKKUVÕTE ........................................................................................................................................... 25

3

Sissejuhatus Eelarvestrateegia on kohaliku omavalitsusüksuse arengukavast tulenev finantsplaan nelja eelseisva eelarveaasta kohta, mille koostamise kohustus tuleneb 1. jaanuarist 2012.a. jõustunud kohaliku omavalitsusüksuse finantsjuhtimise seadusest (KOFS). Mooste valla eelarvestrateegias püstitatakse eelarvepoliitika eesmärgid perioodiks 2013-2016:

• Tagada positiivne tegevustulem ulatuses, mis võimaldaks paindlikku finantsplaneeri-mist ning vajalike investeeringute elluviimist.

• Kindlustada olemasolevate laenude teenindamine. • Investeeringute kavandamisel ja elluviimisel kaasata maksimaalselt Euroopa Liidu

struktuuritoetuste vahendeid. • Järgida konservatiivset joont, et tagada valla arenguks vajalike tegevuskulude,

varaliste kohustuste ja investeeringute vahenditega kaetus. • Teenuste pakkumisel arendada koostööd ümberkaudsete omavalitustega.

Eelarvestrateegia koostamise lähtealuseks on majandusprognoosid, valla arengukava, val-dkondlikud arengukavad. Eelarvestrateegia koostamisel lähtutakse järgmistest etappidest:

• Põhitegevuse tulude prognoosimine; • Laenu võtmise vajaduse ja võimaluste väljaselgitamine; • Põhitegevuse kulude ja investeerimistegevuse planeerimine; • Valdkondlike kulude proportsioonide arvestamine.

Mooste valla eelarvestrateegia koostati esmakordselt 2010. aastal perioodiks 2011- 2014 ning käesolev, uuendatud strateegia kajastab valla eelarvepoliitilisi eesmärke ja tegevusi nende saavutamiseks aastatel 2013 – 2016.

4

1. Majanduskeskkond ja eelarvepoliitika

1.1 Ülevaade majandusolukorrast Valla eelarvestrateegia on lahutamatult seotud riigi majanduse makrokeskkonnaga ja eelar-vepoliitikaga. Eesti majandus tervikuna on viimasel kümnendil teinud läbi kiireid ja muutlik-ke arenguid. Aastatel 2000- 2007 toimus keskmiselt üle 8%-line sisemajanduse kasv aastas. Kiire majanduskasvu tulemusena toimus keskmisest kiirem hüpe elatustasemes. Keskmisest kiiremat majanduskasvu võimaldasid peamiselt kuni 2005. aastani suhteliselt madalal tase-mel püsinud inflatsioon ja pankade kergekäeline laenude andmine (vaatamata Eesti Panga korduvatele hoiatustele kiire laenukoormuse kasvuga seotud riskide eest juba 2003. aastal). Tõelise hoo sai laenu- ja kinnisvarabuum alates 2005. aastast, mille tulemusel kasvas tööhõi-ve, vähenes töötus ning keskmise palga kasv oli vastavuses tööviljakuse kasvuga. Kõik eel-nev mõjutas tugevalt tarbijate ja ettevõtete kindlustunnet ning süvendas välisinvestorite usal-dust Eesti majanduse vastu. Kasvas erasektori laenujäägi suhe SKP-sse: 2002. aastal oli vas-tav näitaja 42% ning 2008. aasta lõpul 110%, mis oli teiste Euroopa Liidu uute liikmesriiki-dega võrreldes väga kõrge. Kiire kasvuperioodi järel toimusid olulised muutused halvenemise suunas. Märgid majandus-langusest hakkasid ilmnema 2007. aasta keskel, mil langusse pöördus kinnisvaraturg, täiendava hoobi sai majandus globaalsest finantskriisist, milline kulmineerus 2008. aasta sügisel. Kriisile järgnes tõusuaeg, nii ulatus 2010. aastal Eesti majanduse kasv 3,1%-ni. Rahandusministeeriumi prognoosi kohaselt kasvab majandus nii 2011. kui 2012. aastal 3,6%. Majanduse peamiseks kasvumootoriks jääb eksport, mis toob kaasa majanduse kindlustunde paranemise ning ka järk-järgulise sisenõudluse taastumise. 2012. aastal on majanduskasvu kergitanud suurenev sisenõudlus, seda eelkõige eratarbimiskulutuste ja investeeringute kasvu kiirenemise tõttu. Aastatel 2013–2015 peaks Eesti majandus kasvama keskmiselt 3,5% aastas. Lisaks ekspordile toetab neil aastail SKP kasvu sisenõudluse stabiilne suurenemine. Ilmselt toimub tarbijahindade ajutine kiirem tõus seoses elektrituru täieliku avanemisega. Kogu prognoosiperioodil jääb tarbijahindade tõus arvatavasti kõrgemaks võrreldes muu euroalaga seoses sissetulekute ja hinnatasemete jätkuva ühtlustumisega. Riigi majandusolukorrast, eelarvepoliitikast ning lähiaastate riigieelarve tasakaalu mõjutava-test muudatustest annab parima ülevaate riigi eelarvestrateegia. Kehtiv strateegia on kättesaa-dav: http://www.fin.ee/res. Olulisemad üleriigilised näitajad on toodud tabelis 1 ja joonisel 1. Tabel 1. Makromajanduslikud põhinäitajad (Eesti).

Makromajanduslikud näitajad* 2012 2013 2014 2015 2016 SKP jooksevhindades (mln EUR) 16 671,9 17 701,1 18 795,7 19 995,1 21 244,8

SKP reaalkasv 1,7% 3,0% 3,4% 3,5% 3,5%

SKP nominaalkasv 4,4% 6,2% 6,2% 6,4% 6,3%

Tarbijahinnaindeks 3,3% 3,0% 2,7% 2,7% 2,7%

Hõive (tuh inimest) 613,1 619,5 623,2 625,7 628,2

Tööhõive kasv 0,7% 1,0% 0,6% 0,4% 0,4%

Keskmine kuupalk (EUR) 867,0 909,9 958,1 1 010,8 1 071,5

Palga nominaalkasv 3,8% 5,0% 5,3% 5,5% 6,0%

Palga reaalkasv 0,5% 1,9% 2,5% 2,7% 3,2%

* Rahandusministeeriumi 2012. a. kevadine majandusprognoos

5

. Joonis 1. Makromajanduslikud põhinäitajad (Eesti).

1.2 Eesti riigi eelarvestrateegia alused

Riigi eelarvestrateegia 2013-2016 koostamise eesmärk oli tagada keskpikas perspektiivis eelarvepoliitika jätkusuutlikkus ning muuta valitsuse tegevus riigi ja valdkondlike arengute suunamisel tulemuslikumaks. Kehtivat riigi eelarvestrateegiat uuendatakse igal kevadel, täpsustades kolme eelseisva aasta kavasid ning seades plaanid neljandaks aastaks. Nii kohandatakse pidevalt keskpika perioodi plaane vastavalt muutustele majanduses, fiskaal-keskkonnas ja valdkondlikus tegevuskeskkonnas. Eelarvestrateegias esitatakse eelarvepoliitilised põhimõtted, Vabariigi Valitsuse prioriteedid, majandusolukorra analüüs ja majandusarengu prognoos, sealhulgas tulude prognoos ning muu finantsjuhtimiseks oluline informatsioon. Vabariigi Valitsuse prioriteetideks on:

• Valitsussektori eelarve ülejäägi saavutamine. • Positiivne iive (Eesti rahvast peab saama kasvav rahvas). • Tootlikkuse kasv 73%-ni Euroopa Liidu keskmisest aastaks 2015. 2013. aasta sihiks

on 71%, 2016. aasta eesmärgiks on seatud 73,6%. • Aastaks 2020 kriisieelse tööhõive taseme saavutamine. Selleks kavandatakse 2015.

aastal jõuda 72% tööhõive määrani vanusegrupis 20.-64. aastat. 2013.a. sihiks on jõuda 71%-ni ja 2016.aasta sihiks on seatud 72,8%.

• Põhihariduse või madalama haridustasemega mitteõppivate noorte osakaalu vähendamine 18-24 aastaste vanusegrupis 11%-ni aastaks 2015. 2013.aasta eesmärgiks on 11,5%, 2016.aastaks püüeldakse 10,5%-ni jõudmiseks.

• Tervena elatud eluea kasv (sihttasemed 2015. a meestel 57,1 ja naistel 62 eluaastat). 2013. aasta eesmärgiks on tervena elatud eluea tõstmine meestel 56,3 ja naistel 61 aastani. Aastaks 2016 on seatud sihttase meestel 57,5 ning naistel 62,5 eluaastat.

• Kasvuhoonegaaside heitkoguste hoidmine 2010. aasta tasemel (või alla 20 miljoni tonni aastas). Sama eesmärk on seatud ka aastateks 2013 ja 2016.

6

1.3 Suunavad õigusaktid Kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seadus (KOFS) sätestab eelarvestratee-gia sisu: § 20. Eelarvestrateegia koostamine (1) Eelarvestrateegia koostatakse arengukavas sätestatud eesmärkide saavutamiseks, et planeerida kavandatavate tegevuste finantseerimist. Eelarvestrateegia koostamisel ja menetlemisel lähtutakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse §-st 37. (2) Eelarvestrateegia koostatakse eelseisva nelja eelarveaasta kohta. (3) Eelarvestrateegias esitatakse: 1) kohaliku omavalitsuse üksuse majandusliku olukorra analüüs ja prognoos eelar-vestrateegia perioodiks; 2) eelarvestrateegia vastuvõtmisele eelnenud aasta tegelikud, jooksvaks aastaks kavanda-tud ja eelarvestrateegia perioodiks prognoositavad põhitegevuse tulud vähemalt käesoleva seaduse § 7 lõike 1 või § 14 lõike 1 detailsuses, eeldatavad põhitegevuse kulud vähemalt § 8 lõike 1 või § 15 lõike 1 detailsuses, investeerimistegevuse eelarveosa olulisemad tegevused ja investeeringud koos kogumaksumuse prognoosi ja võimalike finantseerimisal-likatega, eeldatav finantseerimistegevuse maht ning likviidsete varade muutus; 3) ülevaade kohaliku omavalitsuse üksuse ja temast sõltuvate üksuste majandusolukorrast, sealhulgas arvnäitajad, mis on vajalikud põhitegevuse tulemi ja netovõlakoormuse määra arvutamiseks; 4) kohaliku omavalitsuse üksuse ja kohaliku omavalitsuse üksuse arvestusüksuse põhitegevuse tulem eelmisel aastal, jooksvaks aastaks prognoositud ja eelarvestrateegia perioodi igaks aastaks prognoositav põhitegevuse tulem vastavalt käesoleva seaduse §-le 33 iga aasta lõpu seisuga; 5) kohaliku omavalitsuse üksuse ja kohaliku omavalitsuse üksuse arvestusüksuse tegelik netovõlakoormus eelmisel aastal, jooksvaks aastaks prognoositud ja eelarvestrateegia peri-oodiks prognoositav netovõlakoormus vastavalt käesoleva seaduse §-le 34 iga aasta lõpu seisuga; 6) muu kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise korraldamiseks oluline infor-matsioon. (4) Eelarvestrateegias võib põhitegevuse tulud, põhitegevuse kulud ning investeeringud planeerida täiendavalt ka tegevuste kaupa. (5) Eelarvestrateegias võib ette näha kavandatud tulude ületamise korral rahastatavate täiendavate tegevuste nimekirja. Eelarvestrateegia koostamisel ja menetlemisel lähtutakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse §-st 37. Eelarvestrateegias esitatakse: 1) Kohaliku omavalitsuse üksuse majandusliku olukorra analüüs ja prognoos eelarvestra-

teegia perioodiks; 2) eelarvestrateegia vastuvõtmisele eelnenud aasta tegelikud, jooksvaks aastaks kavandatud

ja eelarvestrateegia perioodiks prognoositavad põhitegevuse tulud, põhitegevuse kulud, investeerimistegevuse eelarveosa olulisemad tegevused ja investeeringuprojektid koos hinnangulise kogumaksumuse prognoosi ja võimalike finantseerimise allikatega;

3) ülevaade kohaliku omavalitsuse üksuse konsolideerimisgruppi kuuluvate äriühingute ja mittetulundusühingute majandusolukorrast, sealhulgas nende arvnäitajad, mis on vajalikud ülejäägi või puudujäägi määra ja netovõlakoormuse määra arvestamiseks;

7

4) kohaliku omavalitsuse üksuse ja kohaliku omavalitsuse üksuse konsolideerimisgrupi viie viimase aasta tegelik, jooksvaks aastaks prognoositud ja eelarvestrateegia perioodi igaks aastaks prognoositav ülejääk või puudujääk, eelnenud aasta tegelik, jooksvaks aastaks prognoositud ja eelarvestrateegia perioodiks prognoositav ülejäägi või puudujäägi määr;

5) kohaliku omavalitsuse üksuse ja kohaliku omavalitsuse üksuse konsolideerimisgrupi tegelik netovõlakoormus eelnenud aastal, jooksvaks aastaks prognoositud ja eelarvestra-teegia perioodiks prognoositav netovõlakoormus iga aasta lõpu seisuga;

6) muu kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise korraldamiseks oluline informatsioon. Vastavalt „Riigieelarve seadusele“ on kohaliku omavalitsuse üksuse eelarve seotud riigi-eelarvega: seadusega kohaliku omavalitsuse üksusele pandud riiklike kohustustega seotud kulud kaetakse eraldistega riigieelarvest. „Riigieelarve seaduse“ § 9 kohaselt tehakse riigi-eelarvest eraldisi kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvesse: eelarvete tasandusfondi kaudu ja sihtotstarbeliste eraldistena. Mooste valla arengukava 2007-2017 näeb valda tulevikus puhta loodusega, kõrgekvaliteedi-list elukeskkonda pakkuva maaomavalitsusena, kus kõigil ühiskonnagruppidel on hea elada ja töötada ning leidub piisavalt võimalusi puhkeaja sisustamiseks. Arengukava on koostatud valdkondade kaupa ning välja on toodud valdkondlikud eesmärgid ja investeeringuvajadused.

8

2. Mooste valla sotsiaalmajanduslik olukord Mooste vald asub Põlvamaal Kagu-Eesti ürgorgudest lõhestatud lainjate lavakõrgendike piir-konnas. Mooste valla pindala on 185,12 km². Vald piirneb Põlva maakonna Ahja, Põlva ja Räpina ning Tartu maakonna Võnnu ja Meeksi vallaga. Valla haldusterritoorium jaguneb Mooste aleviku ja 14 küla vahel: Jaanimõisa, Kaaru, Kadaja, Kanassaare, Kastmekoja, Kauksi, Laho, Rasina, Savimäe, Suurmetsa, Säkna, Säässaare, Terepi, Viisli. 1. jaanuari 2012. a. seisuga elas vallas 1504 elanikku, suuremad keskused on Mooste alevik (508 inimest), Kauksi (312 inimest), Rasina (130 inimest) ja Jaanimõisa (108 inimest) külad. Valdav osa elanikest on eestlased. Vallavalitsus asub Mooste aleviku serval (Säässaare küla piiril) vanas vallamajas, mis 1873. aastal ehitati kohtumajaks. Mooste valda mõjutavad oma asukohaga enim Põlva ja Tartu linnad. Peamised koostöövaldkonnad, mis mõjutavad Mooste valla ja ümbritsevate omavalitsuste sotsiaalmajanduslikku olukorda: � Haridus – Põlva linna ja vallaga. Muusika-, kunsti- ja spordikooli osas koostöö Põlva

linnaga. � Kultuur – Põlva linna ja vallaga. � Sotsiaal- ja kaubandussfäär – Põlva ja Tartu linnaga.

Vaadeldes tervikuna Mooste valla teenindussektorit, siis suures osas teenindavad siinseid elanikke ümbritsevate omavalitsuste teenindusasutused. Kohapeal on Mooste kultuurimaja, kolm vallaraamatukogu, kolm külakeskust, Mooste alevikus töötab apteek ja kaks toiduainete kauplust, milles on ka minimaalne tööstuskaupade valik ning kohvik. Mooste vald saab pakkuda teiste omavalitsuste elanikele puhkamisvõimalusi: Laho järve piirkond, metsad, Mooste mõis, järv ja park jmt. Jätkusuutliku arengu tagamiseks vajab teenindusvõrk täiendamist, kuigi ka tulevikus säilib Tartu ja Põlva linna suur tähtsus tootmis-, teenindus- ja hariduskeskusena. Suurim väljakutse on tööhõive tagamine võimalikult paljudele tööealistele elanikele.

9

3. Valla finantsolukord Mooste valla eelarvestrateegia koostamisel on aluseks võetud 2011. aasta eelarve täitmine, 2012. aasta eelarve, Rahandusministeeriumi ja Mooste vallavalitsuse poolt koostatud prog-noosid aastateks 2013-2016. 2012. aasta eelarves on põhitegevuse tulud koos kahe vastuvõetud lisaeelarvega 1 578 541 eurot ja põhitegevuse kulud 1 599 996 eurot. 2012. aastal läbiviidud eelarvestruktuuri muudatus annab võimaluse eristada põhitegevust ja investeerimist. Uus struktuur näitab paremini omavalitsusüksuse põhitegevuse tulude ja põhitegevuse kulude vahekorda, inves-teerimis- ja finantseerimistegevust ning likviidsete varade muutumist. Nii ilmneb selgemini eelarveline dünaamika ja omafinantseerimise võimekus ehk omavalitsuse investeeringute tegemise ja laenude maksmise võime. Netovõlakoormuse arvestuses võetakse omafinant-seerimisvõime aluseks omavalitsusüksuse netovõlakoormuse piirmäära suurendava näitajana. Eelarvetuludes kajastatakse kogu tulubaas, eelarveaasta jooksul täiendatakse eelarvetulusid sihtotstarbeliselt laekunud summadega. Lisaeelarvetega laekunud tulud suunatakse eelarve-kulude täienduseks. Mooste valla eelnenud finantsolukorrast annavad ülevaate tabelid 2, 3, 4 ja joonised 2, 3, 4, 5, 6, 7. Tabelites ja joonistes kajastuvad Mooste valla poolt Rahandusministeeriumile esitatud andmed eelarvete täitmise kohta kuuaruannete põhjal.

Joonis 2. Mooste valla tulude jaotus eurodes Eelarvetulude maht kasvas, vähenemine toimus 2008. a. ja eriti järsult 2009. a. (joonis 2). Füüsilise isiku tulumaksu laekumise suurim tõus toimus 2007. aastal ja langus 2009. aastal. Langus jätkus veel ka 2010. aastal, kui füüsilise isiku tulumaksu laekumist oli planeeritud 6,72% vähem 2009. aasta tegelikust laekumisest, laekus aga 9,04% vähem. Tulumaksu laekumise tõus taastus 2011.aastal. Muutused oli tingitud üldisest majanduslangusest ja nii

10

pole järgnevateks aastateks võimalik hästi prognoosida tulude kasvu eelnenud perioodi kesk-mist arvestades. Vaja on täpselt analüüsida Mooste valla ettevõtete ja üldist tööturu olukorda, et näha ette ka ootamatusi. Vallaeelarve tulude koosnemise proportsioonidest tululiikide lõikes annavad ülevaate joonis 3 ja tabel 2. Füüsilise isiku tulumaksu osakaal eelarvetuludes oli suhteliselt suur aastatel 2007- 2009, moodustades 2008. aastal koguni 30,36% kõikidest tuludest. 2010. aasta eelarves oli füüsilise isiku tulumaksu osa tuludest vaid 14,24% ja 2011. aastal juba 23,92 %. Tulumaksu laekumise muutuse trend ei ole siiski päris üheselt määratav, kuna 2009. aastal vähendas riik tulumaksu laekumise osa omavalitsustele 11,9%-ilt brutopalgalt 11,4%-le.

Joonis 3. Mooste valla tulude osakaalud eelarves (vertikaalanalüüs). Maamaksu osakaal tuludest jääb alla 4%-i ja mõjutab eelarvet ja tulusid suhteliselt vähe. Prognoositavalt väheneb maamaksu osa veelgi, kui 2013. aastast hakkab kehtima kodualuse maa maksuvabastus elamumaa sihtotstarbega maadele. Kaupade ja teenuste müügi osatähtsus püsib stabiilsena, olles maksimaalsena kuni 6,25%. Kohalikke makse kehtestatud ei ole. Riiklikud toetused, nii siht- kui mittesihtotstarbelised, on olulisimad eelarvet mõjutavad tulu-liigid, moodustades keskmiselt ligi 2/3 eelarvetuludest. Suuremaid kõikumisi toetuste osas on põhjustanud sihtotstarbelised toetused põhivara soetamiseks, mis on olnud seotud suuremate investeeringutega ja valla jaoks oluliste objektide korrastamisega. Muude tulude osakaal on olnud väike, jäädes keskmisena ca 1,5%-ile tuludest.

Kinnitatud



Tabel 2. Mooste valla tulud (horisontaal- ja vertikaalanalüüs). Aasta 2007 2008 2009 2010 2011 2012 Keskmine

Omavalitsus Mooste Muut Mooste Muut Mooste Muut Mooste Muut Mooste Muut Mooste

Kirje nimetus Täitmine Täitmine Täitmine Täitmine Täitmine Kinnitatud

Tulud 2 517 318 -32,51% 1 698 879 -5,83% 1 599 859 75,93% 2 814 694 -35,29% 1 821 441 -24,49% 1 375 363 -4,44%

Maksud 525 903 10,41% 580 634 -13,18% 504 122 -8,01% 463 767 7,84% 500 104 0,26% 501 396 -0,54%

Osakaal tuludest 20,89% 34,18% 31,51% 16,48% 27,46% 36,46% 27,83%

Füüsilise isiku tulumaks 463 856 11,18% 515 700 -14,56% 440 616 -9,04% 400 784 8,71% 435 708 0,39% 437 396 -0,66%


Maamaks 62 047 4,65% 64 934 -2,20% 63 506 -0,82% 62 983 2,24% 64 396 -0,61% 64 000 0,65%


Müügimaks 0 0,00% 0 0,00% 0 0,00% 0 0,00% 0 0 0,00%


Kaupade ja teenuste müük 78 933 21,61% 95 988 4,17% 99 990 -17,30% 82 695 1,83% 84 205 -23,31% 64 580 -2,60%


Toetused 1 176 485 -14,27% 1 008 573 -2,18% 986 540 128,44% 2 253 689 -45,57% 1 226 706 -32,12% 832 701 6,86%


Sihtotstarbelised toetused

jooksvateks kuludeks

68 221 64,35% 112 119 -73,73% 29 452 227,44% 96 437 -46,11% 51 972 -100,00% 0 14,39%


Sihtotstarbelised toetused

põhivara soetamiseks

419 509 -57,63% 177 727 46,47% 260 320 450,87% 1 434 022 -70,31% 425 692 -73,02% 114 867 59,28%


Mittesihtotstarbelised

toetused

688 755 4,35% 718 727 -3,06% 696 768 3,80% 723 229 3,57% 749 042 -4,17% 717 834 0,90%


Vabariigi Valitsus, s.h. 688 755 4,35% 718 727 -3,06% 696 768 3,80% 723 229 3,57% 749 042 -4,17% 717 834 0,90%

Tasandusfond § 11 lg1 335 217 -5,43% 317 002 -6,45% 296 550 2,48% 303 900 7,04% 325 306 -3,75% 313 117 -1,22%

Tasandusfond § 11 lg2 353 539 13,63% 401 725 -0,38% 400 218 4,78% 419 330 1,05% 423 736 -4,49% 404 717 2,92%

Muud tulud 47 241 -71,03% 13 685 -32,72% 9 207 57,97% 14 544 -28,31% 10 426 -65,47% 3 600 -27,91%


Kinnitatud



Eelarve suurima kululiigi majandusliku sisu järgi moodustavad tegevuskulud keskmiselt 71%-iga perioodil 2007- 2012.a. (joonised 4, 5, tabel 3). Tegevuskulud koosnevad personali- ja majandamiskuludest. Personalikulud kasvasid 2008. aastani, 2009. aastast toimus nende oluline kärpimine. Vallaametnike tasustamises kaotati 13. palk, oluliselt rohkem pole enam ka võimalik töötasusid kärpida. 2010. aasta aprillist oli täitmata maanõuniku ametikoht valla-valitsuses, alates 2012. aastast täidab neid töökohustusi lisaülesandena teine ametnik. 2009. aastal kärbiti majandamiskulusid kolmandiku võrra, 2010. aastal toimus majandamis-kulude tõus ligi viiendiku mahus.

Joonis 4. Mooste valla kulude jaotus majandusliku sisu järgi eurodes.

Joonis 5. Mooste valla kulude jaotus majandusliku sisu järgi protsentides.

13

Vaadates kulude jaotust tegevusalade järgi (joonised 6,7, tabel 4), on näha, et suurimad on haridus- ja majanduskulu, üldised valitsussektori teenused ning vaba aja, kultuuri ja religiooni kulud. Väiksema osakaaluga on olnud sotsiaalse kaitse, elamu- ja kommunaalmajanduse, tervishoiu ja keskkonnakaitse kulutused. Avaliku korra ja julgeolekuga seotud kulutused on sisuliselt olematud, kuna põhiliselt on teenused tagatud riigi poolt.

Joonis 6. Mooste valla kulude jaotus tegevusalade järgi eurodes.

Joonis 7. Mooste valla kulude jaotus tegevusalade järgi protsentuaalselt

Kinnitatud


määrusega nr 1-1.2/12 Tabel 3. Mooste valla kulude jaotus majandusliku sisu järgi (horisontaal- ja vertikaalanalüüs).

Aasta 2007 Muut 2008 Muut 2009 Muut 2010 Muut 2011 Muut 2012 Keskmine


Kulud majandusliku sisu järgi 1 671 950 7,34% 1 794 615 1,10% 1 814 315 53,42% 2 783 595 -34,81% 1 814 570 -29,77% 1 274 307 -0,55%

Eraldised 80 761 58,71% 128 173 24,22% 159 213 -5,76% 150 044 7,03% 160 591 56,08% 250 655 28,06%

Osakaal kuludest 4,83% 7,14% 8,78% 5,39% 8,85% 19,67% 9,11%

Tegevuskulud 1 268 425 14,97% 1 458 337 -20,88% 1 153 881 8,83% 1 255 820 0,93% 1 267 518 -8,07% 1 165 255 -0,84%


Personalikulud 644 338 22,01% 786 143 -9,78% 709 231 0,50% 712 762 -1,51% 701 982 2,24% 717 723 2,69%


Majandamiskulud 624 087 7,32% 669 781 -33,61% 444 650 22,13% 543 058 4,14% 565 536 -20,87% 447 531 -4,18%


Muud kulud 4 126 -41,52% 2 413 191,38% 7 031 117,28% 15 277 3,77% 15 854 -10,17% 14 242 52,15%


Materiaalsete ja

immateriaalsete varade

soetamine ja renoveerimine

318 638 -35,45% 205 692 140,26% 494 190 175,69% 1 362 454 -72,80% 370 607 -142,05% -155 845 13,13%

Osakaal kuludest 19,06% 11,46% 27,24% 48,95% 20,42% -12,23% 19,15%

ÜLEJÄÄK (+) / PUUDUJÄÄK (-) 156 611 -93 322 -214 455 33 164 6 871 -21 718

FINANTSEERIMISTEHINGUD -156 611 93 322 214 455 -33 164 -6 871 -24 895

Kinnitatud


määrusega nr 1-1.2/12 Tabel 4. Mooste valla kulude jaotus tegevusala järgi (horisontaal- ja vertikaalanalüüs). Aasta 2007 Muut 2008 Muut 2009 Muut 2010 Muut 2011 Muut 2012 Keskmine


Kulud tegevusalade järgi 1 671 951 7,19% 1 792 201 1,23% 1 814 315 53,42% 2 783 595 -34,81% 1 814 570 -11,83% 1 599 996 3,04%

Üldised valitsussektori

teenused

194 314 8,93% 211 661 -20,52% 168 231 1,63% 170 976 20,81% 206 552 -2,23% 201 949 1,72%


Avalik kord ja julgeolek 1 117 47,90% 1 652 -46,00% 892 -9,19% 810 45,15% 1 176 7,51% 1 264 9,07%


Majandus 199 697 16,84% 233 325 44,55% 337 261 344,83% 1 500 238 -75,73% 364 036 -71,30% 104 474 51,84%


Keskkonnakaitse 23 319 122,17% 51 808 -5,93% 48 738 -73,86% 12 739 1105,09% 153 517 100,00% 146 780 249,49%


Elamu- ja

kommunaalmajandus

44 370 80,26% 79 981 86,58% 149 228 -44,08% 83 454 6,84% 89 164 -42,36% 51 392 17,45%


Tervishoid 186 662 -94,03% 11 150 -55,52% 4 959 2,64% 5 090 -5,21% 4 825 94,21% 9 370 -11,58%


Vabaaeg, kultuur ja

religioon

223 920 13,74% 254 692 -34,21% 167 565 -20,08% 133 917 -12,71% 116 891 27,85% 149 441 -5,08%


Haridus 679 374 20,36% 817 718 -4,95% 777 250 -12,47% 680 351 1,06% 687 579 4,69% 719 828 1,74%


Sotsiaalne kaitse 119 178 9,26% 130 213 23,02% 160 189 22,43% 196 112 -2,69% 190 832 12,93% 215 498 12,99%


Kinnitatud



2008. aastal alanud majanduslanguse mõju oli Mooste valla eelarves märgatav, kuid suurema-mahulist eelarve puudujääki siiski ei tekkinud ning vald on seni suutnud rahuldavalt tagada avalike teenuste pakkumise. Üldiste valitsussektori teenuste osakaal eelarvekuludes on vähenenud kõige enam. Hariduskulude osakaal on aastate lõikes püsinud enam-vähem stabiilsena. 2010. aastal oli hariduskulude osakaal erakorraliset madal seoses suure investee-ringuga Mooste mõisakompleksi. Absoluutnäitajalt olid hariduskulud suurimad 2008. aastal. Sotsiaalse kaitse kulud absoluutnäitajates on aastatel 2007-2012 kasvanud peaaegu 2 korda.

17

4. Tulude prognoos 2013-2016 Jätkuva majanduse madalseisu ja teostatud eelarvekärbete tõttu on kohalikud omavalitsused raskustes. See mõjutab ka Mooste valla eelarvete kavandamist perioodil 2013-2016. Tööjõu-turg reageerib majanduses toimuvale reeglina viivisega, seetõttu jõuavad majanduse tõusule-pööramise mõjud kohalike omavalitsuste tulubaasi mõningase hilinemisega. Rahandusminis-teeriumi prognoosi kohaselt kohalike omavalitsuste koondeelarve seis järgnevatel aastatel halveneb. Seda mõjutavad lisaks laenude võtmisele kehtestatud ajutise piirangu lõppemisele edasi lükatud investeeringute teostamine ja kohaliku omavalitsusüksuse finantsjuhtimise sea-duse jõustumisega kaasnenud võlakohustuste ülempiiri suurenemine. Alates 2009. aastast on omavalitsuste tulud märgatavalt vähenenud nii riigieelarve kärbete kui ka maksutulude järsu vähenemise tõttu. 2009. aastal vähendati kohalikele omavalitsustele eraldatava üksikisiku tu-lumaksu määra 11,93%-lt 11,4%-ni, käibemaks tõusis 18%-lt 20%-le, tõusis töötuskindlustu-se maksumäär töötajale 0,6%- lt 2,8%-le ja tööandjal 0,3%-lt 1,4%-le. Lumerohked talved on teede olukorra muutnud halvaks ning seetõttu on kulunud teede hooldusest varasemast roh-kem ressursse.

Tulude prognoosimisel on kasutatud Mooste valla statistikat elanike arvu, maksumaksjate ar-vu, keskmise sissetuleku ja laekuva tulumaksu osas ja eeldatud sarnaste tendentside jätkumist ning oldud prognoosides pigem pessimistlik. Tulude kasvu osas on kasutatud Rahandusminis-teeriumi makromajanduslikku prognoosi keskmise palga ja tarbijahinnaindeksi muutuste osas. Mooste valla eelarve kujunemise prognoos on toodud tabelis 5. Tabel 5. Mooste valla eelarve kujunemise prognoos kuni aastani 2016

Mooste vald 2011

2012 (kuni 01.07) 2013 2014 2015 2016

Põhitegevuse tulud kokku 1 821 441 831 087 1 525 201 1 555 997 1 587 206 1 623 065 Maksutulud 500 104 264 918 550 201 580 997 612 206 648 065 sh tulumaks 435 708 224 784 496 201 526 997 558 206 594 065 sh maamaks 64 396 40 134 54 000 54 000 54 000 54 000 sh muud maksutulud 0 0 0 0 0 0 Tulud kaupade ja teenuste müügist 84 205 36 327 70 000 70 000 70 000 70 000 Saadavad toetused tegevuskuludeks 1 226 706 529 074 900 000 900 000 900 000 900 000 sh tasandusfond ( lg 1) 325 306 176 705 320 000 320 000 320 000 320 000 sh toetusfond ( lg 2) 423 736 268 345 410 000 410 000 410 000 410 000 sh muud saadud toetused tegevusku-ludeks 477 664 84 024 100 000 100 000 100 000 100 000 Muud tegevustulud 10 426 768 5 000 5 000 5 000 5 000 Põhitegevuse kulud kokku 1 443 963 757 316 1 460 715 1 473 597 1 486 839 1 500 452 Antavad toetused tegevuskuludeks 160 591 128 486 250 655 250 655 250 655 250 655 Muud tegevuskulud 1 283 372 628 830 1 210 060 1 222 942 1 236 184 1 249 797 sh personalikulud 701 982 383 512 717 723 717 723 717 723 717 723 sh majandamiskulud 565 536 245 318 460 060 472 942 486 184 499 797 sh alates 2012 sõlmitud katkesta-matud kasutusrendimaksed sh muud kulud 15 854 0 14 500 14 500 14 500 14 500 Põhitegevuse tulem 377 478 73 771 64 486 82 400 100 367 122 613

Investeerimistegevus kokku -370 607 -17 717 0 0 0 0 Põhivara müük (+) 0 3 600

Põhivara soetus (-) -370 607 -129 393 0 0 0 0

18

sh projektide omaosalus 0 0 0 0 0 Põhivara soetuseks saadav sihtfinantsee-rimine (+) 0 114 867 Põhivara soetuseks antav sihtfinantsee-rimine (-) 0 0 Osaluste ning muude aktsiate ja osade müük (+) 0 0 Osaluste ning muude aktsiate ja osade soetus (-) 0 0

Tagasilaekuvad laenud (+) 0 0

Antavad laenud (-) 0 0

Finantstulud (+) 0 40

Finantskulud (-) 0 -6 832

Eelarve tulem 6 871 56 054 64 486 82 400 100 367 122 613

Finantseerimistegevus 8 156 4 526 -64 486 -82 400 -100 367 -122 613

Kohustuste võtmine (+) 312 267 82 605

Kohustuste tasumine (-) -304 112 -78 079

Likviidsete varade muutus (+ suurene-mine, - vähenemine) 15 027 60 580 0 0 0 0

Nõuete ja kohustuste saldode muutus (tekkepõhise e/a korral) (+ suurenemine /- vähenemine) 0 0

Likviidsete varade suunamata jääk aas-ta lõpuks 49 809 110 388 110 388 110 388 110 388 110 388 Võlakohustused kokku aasta lõpu seisu-ga

263 322 267 847

sh sildfinantseering 0 0

Netovõlakoormus (eurodes) 213 513 157 459 0 0 0 0

Netovõlakoormus (%) 11,7% 18,9% 0,0% 0,0% 0,0% 0,0%

Netovõlakoormuse ülemmäär (eurodes) 1 821 441 498 652 915 121 933 598 952 324 973 839

Netovõlakoormuse ülemmäär (%) 100,0% 60,0% 60,0% 60,0% 60,0% 60,0%

Vaba netovõlakoormus (eurodes) 1 607 929 341 193 915 121 933 598 952 324 973 839

E/a kontroll (tasakaal) 0 0 0 0 0 0

Põhitegevuse tulude muutus - -54% 84% 2% 2% 2%

Põhitegevuse kulude muutus - -48% 93% 1% 1% 1%

Omafinantseerimise võimekuse näitaja 1,26 1,10 1,04 1,06 1,07 1,08

4.1 Tulumaks

Eelarve tulude osas on suurim mõjutaja ning olulisim omatulu allikas tulumaks (tabel 6), mil-le laekumise kohta on koostatud prognoos kuni 2016. aastani, kasutades Rahandusministee-riumi poolt koostatud soovituslikke materjale (KOV finantsjuhtimise käsiraamat).

Tabel 6. Tulumaksu laekumise prognoos 2012-2016.

Tulumaksu laekumise andmed 2012 2013 2014 2015 2016 Maksumaksjate arv* 499 504 507 509 511

Maksumaksjate arvu muutus 0,7% 1,0% 0,6% 0,4% 0,4%

Väljamaksed füüsilistele isikutele* 4 044 089 4 288 684 4 543 081 4 812 122 5 121 253

19

Sissetulek inimese kohta kuus 675 709 746 787 835

Sissetuleku kasv 3,8% 5,0% 5,3% 5,5% 6,0%

Sissetuleku kasv Eestis kokku 3,8% 5,0% 5,3% 5,5% 6,0%

Tulumaksu laekumine* 461 026 496 201 526 997 558 206 594 065

Tulumaksu laekumise kasv 5,8% 7,6% 6,2% 5,9% 6,4%

Tulumaksu laekumise ja sissetulekute suhe 11,40% 11,57% 11,60% 11,60% 11,60%

4.2 Tasandusfond

Tasandusfond on riigilt saadav toetus omavalitsuse tulude tasandamiseks. Tasandusfondi prognoosimisel on lähtutud 2012. aasta riigieelarvega kinnitatud tasandusfondi arvutamise mudelist. Tasandusfondi arvutamise valem võtab arvesse arvestuslikud tulud ja arvestuslikud kulud ning tulude puudujäägi vabariigi keskmisest tasemest kompenseerib koefitsiendiga 0,9. Tasandusfondi suuruseks on prognoositud 2016. aastaks 320 000 eurot, mis on 6883 euro võrra suurem kui 2012. aastal.

4.3 Toetusfond

Toetusfondi moodustavad riigi poolt eraldatavad vahendid hariduskuludeks, toimetuleku-toetuseks ja sotsiaalteenuste osutamiseks. Kõige suurem toetusfondi osa on toetus haridus-kuludeks. See toetus on ette nähtud õpetajate ja koolijuhtide palkadeks, koolitusteks, õppe-vahendite soetamiseks, investeeringuks, lasteaiaõpetajate koolitusteks, ainesektsioonide tööks, õpilasüritusteks, koolilõuna toetuseks. Haridustoetus arvutatakse mudeli järgi, milles kõige suurem osatähtsus on õpilaste arvul, aga arvesse võetakse ka klassikomplektide arvu ja muid näitajaid. Haridustoetuse suurus 2012. aastal on 316 764 eurot ja sama suurus on prognoosi-tud kogu perioodiks. Toimetulekutoetus on ette nähtud kehtestatud reeglite järgse toimetulekutoetuse maksmiseks. Toimetulekutoetuse suuruseks on prognoositud 81 044 eurot ja see on kogu prognoositava perioodi jooksul sama. Samas tuleb arvestada, et 2011. aasta kasutamata jääk on kantud 2012. aastasse ja vajadusel korrigeeritakse ka järgnevate aastate toimetulekutoetuse summat.

4.4 Maamaks

2011. aastal moodustas maamaks 3,54% valla maksutuludest ja selleks aastaks prognoositakse seda 4,65%. Maamaksuseaduse alusel vabastatakse alates 2013. aasta 1. jaanuarist maamak-sust kodualune elamumaa sihtotstarbega maa tiheasustusega alal kuni 1500 m² ja hajaasus-tusega piirkonnas kuni 2 ha ulatuses. Seadusest tulenev maamaksu vähenemine on 2013. aastal hinnanguliselt ligikaudu 10 000 eurot, millest suurema osa riik kompenseerib (tõenäoliselt tulumaksumäära tõstmisega 0,2% võrra). Maamaksumäära tõstmine võib tulevikus olla vajalik põhitegevuse tulubaasi suurendamiseks. Kuna maksimaalne maamaksumäär vastavalt seadusele võib olla 2,0% põllumajandusmaa (haritav maa, looduslik rohumaa) maksustamishinnast ja 2,5% ülejäänud maa (metsamaa,

20

õuemaa, muu maa) maksustamishinnast, on siin kasutamata tulubaasi ressurssi, kuna vallas on maamaksumäär vastavalt 0,7% ja 2%. Maamaksumäära tõstmist lähiajal planeeritud ei ole.

4.5 Muud tegevustulud

Muud tegevustulud on loodusvarade kaevandamisõiguse tasud, saastetasud, laekumised vee erikasutusest. Muud tegevustulud on prognoositud kogu perioodiks mahus 5 000 eurot aastas.

4.6 Tulud kaupade ja teenuste müügist

Tulud kaupade ja teenuste müügist on perioodil 2007-2012 moodustanud keskmiselt 4,55% eelarvetuludest. 2012. aasta eelarvesse on planeeritud 64 580 eurot, neist riigilõive 1500, laekumisi haridusasutuste majandustegevusest 48 630, laekumisi sotsiaalasutuse majandus tegevusest 5800, üüri ja renditulu 7300 eurot. Muud laekumised on oluliselt väiksemad. Kogu eesseisva perioodi kohta on kaupade ja teenuste müügist prognoositud tulu 70 000 eurot aastas.

21

5. Kulude prognoos 2013-2016

5.1 Põhitegevuse kulud

Mooste valla eelarve kulude jaotuse prognoosi vaata tabelist 5. Mooste vald võib vajaduse ilmnemisel eelarve koostamisel kulude proportsioone muuta. Majanduslanguse jätkumisel ja täiendava kärpimisvajaduse tekkimisel on mõistlik kulud üle vaadata hariduse (sh. lapse-hoidude ja põhikoolide) valdkonnas, kuna teised valdkonnad on juba kärped üle elanud ning avalike teenuste kvaliteetse pakkumise tagamiseks ei ole mõistlik enam neis valdkondades kulusid vähendada. Pidevalt on olnud alarahastatud teede valdkond ning vajalikeks investeeringuteks puuduvad vahendid. Kärpimine põhjustaks teede niigi kehva kvaliteedi langust ning nii muutuks elukeskkonna kvaliteet halvemaks. Põhitegevuse kulude prognoosimisel eeldati, et antavad toetused ja personalikulud prognoosi-perioodil jäävad võrreldavateks järgnevaks aastaks planeeritavate summadega. Majandamis-kulusid suurendatakse eelneva aastaga võrreldes arvestades tarbijahinnaindeksi tõusuga (kesk-miselt 2,8% aastas kogu perioodi jooksul). Reservfondi võiks planeerida prognoositaval perioodil kuni 2% aasta põhitegevuse tulude prognoositavast mahust. Põhitegevuse tulude ja põhitegevuse kulude vahe on põhitegevuse tulem. Põhitegevuse tulem on prognoositud positiivsena kogu perioodiks, v.a. 2012. aastal.

5.2 Investeerimistegevus

Mooste valla investeerimistegevus on olnud aktiivne erinevate toetusmeetmete käivitumise algaastatest alates. Investeeringud on olnud suunatud valla jaoks olulistesse valdkondadesse kvaliteetse elukeskkonna loomisel: rekonstrueeritud on ühisveevärgi ja –kanalisatsioon objek-te, parandatud kohalikke teid, põhilises osas on renoveeritud Mooste mõisakompleks ja küla-keskused valla suuremates külades Kauksis, Rasinal ja Jaanimõisas. Muuhulgas on julgetud võtta ka riske ning tehtud investeeringuid, millest on võimalik tulevikus täiendavat tulu teenida. Kõnealusteks investeeringtuks ongi eelkõige mõisakompleksi väljaarendamine ja külastuskeskuse rajamine. Teisalt on oht, et külastuskeskuse vähese külastatavuse korral täiendavat tulu ei teenita. Investeeringute teostamisel on Mooste vald olnud eriti aktiivne Euroopa Liidu (EL) toetus-rahade kasutaja, kuna üle 80% teostatud investeeringute kogumahust on toimunud erinevate struktuurfondide ja lisaks ka siseriiklike toetusmeetmete vahendite abil. Pangalaenuga on investeeringute omaosalusi finantseeritud u. 5%-i ulatuses. Kirjeldatud investeerimiskäitu-mine on EL toetusperioodi arvestades olnud mõistlik. Eelarvestrateegia perioodil oleks vajalik teostada järgnevad prioriteetsed investeeringud: � Mooste mõisa korrastamata osa renoveerimine (meierei, sõiduhobuste tall)- maksumus

hinnanguliselt u. 700 000 eurot. � Kauksi küla reoveepuhasti ehitus– hinnanguline maksumus u. 130 000 eurot. � Kauksi õpetajate maja reoveepuhasti ehitus- hinnanguline maksumus u. 120 000 eurot.

22

� Mooste järve veesüsteemi tervendamine (terviklahendus- mõjude hindamine, järve ja –kallaste puhastamine, ülevooluregulaator) – maksumus hinnanguliselt 1 miljon eurot.

� Rasina eakate keskuse rajamine endises koolimajas, sotsiaalmaja ehitus endisse valla-majja - hinnanguline maksumus u. 350 000 eurot.

Lisaks prioriteetsetele investeeringutele toob valla arengukava aastateks 2007-2017 välja (elluviimine toimub tõenäoliselt alates aastast 2014) ühisvee- ja kanalisatsioonisüsteemide rajamise vastavalt Mooste valla ühisveevarustuse ja kanalisatsiooni arengukavale 2012-2024, valla teedevõrgu renoveerimise jmt. Viimase suure investeeringuna anti 2011. aasta detsembris ekspluatatsiooni Mooste aleviku uus reoveepuhasti. Objekti lõplikuks maksumuseks kujunes 264 050 eurot. 2011. aastal toimunud tulekahju järgselt taastati Mooste vallamaja. Taastamine teostati põhili-selt kindlustusrahade arvel, kuid lisaks viidi hoone üle maaküttele, milleks taotleti abi KIKi keskkonnaprogrammist. Küttesüsteemi uuendamise maht oli 22 000 eurot, millest 50% kaeti omafinantseeringuna. Käesoleval ajal on vallavalitsuse aktiivses menetluses: - Mooste Lasteaia renoveerimine nn. CO2- kvoodi rahade ja regionaalsete investeeringu-toetuste andmise programmi kaasabil. Tööde maht on orienteeruvalt 200 000 eurot ja need lõpetatakse oktoobriks 2012.a. - Kauksi küla uue reoveepuhasti ehitamise ettevalmistused. Tööde orienteeruv maht on 130 000 eurot. Projektile taotletakse toetust KIK-i siseriiklikust keskkonnaprogrammist. Investeeringute vajadus eelarvestrateegia perioodil on umbes 4,5 miljonit eurot. Vajalikust investeeringumahust on prognoosijärgselt omavahenditega kaetav alla 10%-i. Kaasates elluviimisse erinevaid toetusi ja pangalaene omavalitsuse laenuvõimekuse piires, on investee-ringute täies mahus teostamine ikkagi küllalt ebareaalne. Käesoleval ajal on lõppemas eurotoetuste programmiperiood 2007- 2013 ning kuni 2013. aasta lõpuni tuleb eelkõige arvestada siseriiklike vahenditega. Uue programmiperioodi 2014- 2020 toetusrahade suurust ja meetmete avanemist on praegu raske prognoosida. Eelarvestrateegia koostamisel on arvestatud eelkõige võimalike toetusmeetmetega PRIA, EAS-i ja KIK-i keskkonnaprogrammi kaudu.

5. 3 Laenukohustused

Mooste valla laenukäitumine on olnud konservatiivne, kuna laene on võetud ainult oluliste investeeringuobjektide omaosaluse katteks. Mooste valla krediidivõimelisena hoidmise tarvis seatakse laenustrateegiat toetavad põhimõtted: � investeeringud planeeritakse vastavalt kehtivale arengukavale ja eelarvestrateegiale

ning valdkondlikele arengukavadele. � tulude alalaekumisel teostatakse kulutusi kinnitatud eelarvest proportsionaalselt väik-

semas mahus. � tulude alalaekumine vajab koheselt põhjuste leidmist ja analüüsimist. � omatulude senise osakaalu hoidmine eelarve kogumahust vähemalt samal tasemel. � oluliste majandus- ja demograafiliste muudatuste ilmnemisel tulude ja kulude struk-

tuuri operatiivne ümberhindamine.

23

Tabel 7. Mooste valla laenude ülevaade

Laenu andja Lõpptähtaeg Intressimäär Jääk 31.12.2011 Intressikulu 2011

AS SEB Pank 15.12.2013 5,601 27 674 EUR

1669 EUR AS SEB Pank

15.11.2014 6 kuu Euribor +3,5% 13 497 EUR

922 EUR AS SEB Pank

01.11.2009 6 kuu Euribor +3,5% 170 681 EUR

32 155 EUR

Kokku 211 852 EUR

34 746 EUR 2011. aasta lõpus olid Mooste valla võlakohustused kokku 211 852 eurot (tabel 7). Netovõla- koormus 2011. aasta lõpus oli 11,7% (tabel 5), 2012. aasta lõpuks on see tõusnud eeldatavasti 18,9% -ni (tabel 5). Laenukohustused kaetakse vallaeelarves ettenähtud rahaliste vahenditega. 2011. aastal kasutati Mooste aleviku reoveepuhasti rekonstrueerimise (põhiliselt omaosaluse katmiseks KIK keskonnaprogrammi toetusprojekti raames) finantseerimiseks arvelduslaenu suuruses 54 515,50 eurot. Arvelduslaenu lubati võtta Mooste Vallavolikogu otsusega nr 9 27. aprillist 2011.a. Laen tasuti tagasi 4. jaanuaril 2012. aastal.

6. Sõltuv üksus

Sõltuv üksus on OÜ Mooste Olme, millise põhitegevusalaks oli kuni 2011. aasta esimese poolaastani soojusenergia tootmine ja vee- ja kanalisatsiooniteenuse osutamine Mooste valla piires. Alates 2011. aasta maist jäi OÜ Mooste Olme põhitegevusalaks vee- ja kanalistsiooni-teenuse osutamine. Ettevõtte müügitulu saadakse Eesti Vabariigi siseselt. 2012. aastal jätkab OÜ Mooste Olme oma tavapärast tegevust ja suuremaid investeeringuid ei ole planeeritud. Tabelis 8 on toodud sõltuva üksuse majandusnäitajad. Tabel 8. OÜ Mooste Olme eelarveprognoos

OÜ Mooste Olme 2011 2012 2013 2014 2015 2016

Põhitegevuse tulud kokku (+) 105 162 105 162 105 162 105 162 105 162 105 162 sh saadud tulud kohalikult omavalitsuselt sh alates 2012 sõlmitud katkestamatud kasutusrendimaksed sh saadud tulud muudelt arvestusüksusesse kuuluvatelt üksustelt Põhitegevuse kulud kokku (+) 116 324 119 581 122 929 126 371 129 909 133 546 sh tehingud kohaliku omavalitsuse üksusega sh tehingud muude arvestusüksusesse kuuluvate üksustega sh alates 2012 katkestamatud kasutusrendimaksed (arvestusüksusesse mitte kuuluvatele üksustele) Põhitegevustulem -11 162 -14 419 -17 767 -21 209 -24 747 -28 384

Investeerimistegevus kokku (+/-) 3 750 4 000 4 000 4 000 4 000 4 000

Eelarve tulem -7 412 -10 419 -13 767 -17 209 -20 747 -24 384

Finantseerimistegevus (-/+)

24

Likviidsete varade muutus (+ suurenemine, - vähenemine) -41 712

Nõuete ja kohustuste saldode muutus (tekkepõhise e/a korral) (+/-)

Likviidsete varade suunamata jääk aasta lõpuks 4 720 4 720 4 720 4 720 4 720 4 720 Võlakohustused kokku aasta lõpu seisuga 40 436 sh sildfinantseering (arvestusüksuse väline) sh võlakohustused (arvestusüksuse sisene) sh muud võlakohustused, mis kajastuvad ka KOV bilansis

Netovõlakoormus (eurodes) 35 716 0 0 0 0 0

Netovõlakoormus (%) 34,0% 0,0% 0,0% 0,0% 0,0% 0,0%

Põhitegevuse kulude prognoosimisel lähtuti eeldusest, et personalikulud prognoosiperioodil jäävad võrreldavaks järgnevaks aastaks planeeritavate summadega. Majandamiskulusid suurendatakse eelneva aastaga võrreldes arvestades tarbijahinnaindeksi tõusuga (keskmiselt 2,8% aastas).

25

7. Kokkuvõte Eelarvestrateegia eesmärk on tagada omavalitsuse finantspoliitika jätkusuutlikkus: positiivne eelarvetulem, reservide olemasolu, piisav laenuteenindamise ja investeerimise võimekus.

Omavalitsuse jätkusuutlik areng tervikuna on sotsiaal-, majandus- ja keskkonnavaldkonna pikaajaline sidus ja kooskõlaline arendamine, mille eesmärgiks on seal elavatele inimestele kõrge elukvaliteedi ning turvalise ja puhta elukeskkonna tagamine. Omavalitsus on jätkusuut-lik, kui inimesed piirkonnast ei lahku (ka töökoha asumisel väljaspool) ning kui sisserändele ja investeeringutele on loodud soodsad tingimused. Võtmeteguriks on töö- ja elukoha vaheli-ne hea transpordiühendus ning heal tasemel avalike teenuste (haridus-, sotsiaal- ja kommu-naalteenused) olemasolu ja kättesaadavus. Riiklikud toetused, sihtotstarbelised ja mittesihtotstarbelised kokku, moodustavad ligikaudu kaks kolmandikku Mooste valla eelarvetuludest, samas, kui laekumised maksudest jäävad keskmiselt alla 30%. Käesoleva eelarvestrateegia kontekstis võib öelda, et Mooste valla eel-arvetulude maht on majanduslanguse tingimustes vähenenud, kuid sellest hoolimata on olnud võimalik tagada avalike teenuste osutamise taseme säilitamine, kuid vahendeid infrastruktuuri arendamiseks ei ole piisavalt ja omavalitsuse võime investeerida on küllaltki tagasihoidlik. Eelarve kujunemise prognoosi (tabel 5) järgi on Mooste vald vaadeldaval perioodil võimeline omavahenditest investeerima keskmiselt kuni 100 000 eurot aastas. Positiivne on, et omavalit-suse netovõlakoormus on suhteliselt madal ning tal on olemas võimekus laenuraha kaasami-seks vajalike investeeringute tegemisel. Vajadus investeeringuteks valla arengukava prioritee-tide järgi on aga tähelepanuväärne. Kaasates projektide läbiviimisse nii ELi struktuuritoetusi kui erinevaid siseriiklikke toetusmeetmeid ning pangalaene vastavalt perioodiks prognoositud laenuvõimekusele, on investeeringute tegemine täies mahus sellele vaatamata probleemne.

Documents

MOOSTE VALLA EELARVESTRATEEGIA AASTATEKS 2013-2016 Mooste... · Mooste valla eelarvestrateegia koostamisel on aluseks võetud 2011. aasta eelarve täitmine, 2012. aasta eelarve, Rahandusministeeriumi