Kohila valla infoleht

1

Märts 2012. Nr. 3 (136)

• Kohila elanike suurimad tööandjad – lk 2

• Ülevaade veemajandus-projekti kulgemisest – lk 3

• Külalelu – lk 4

• Kevadest politseiniku pilgu läbi – lk 4

• Tiit Paananen – meie mees Skype´is – lk 5

• Gümnaasiumi uudised – lk 6

• Kohila kooli aastaringid – lk 7

• Mälestusi kooliajast – lk 7

• Sõpruskoolide esindajad käi-sid külas – lk 8

• Lasteaedade tegemistest – lk 9

• Sünnipäevad ja aastapäevad – lk 10

• Kuulutused –11 lk

• Reklaam, kuulutused – lk 12

• Koolituskülg – lk 13

• Toitu tervislikult – lk 15

• Sport, kuulutused – lk 16, 17

• Meelelahutus – lk 18

• Kuulutused, teated – lk 19

TÄNA LEHES Kohila vald tänas ja tunnustas oma kodanikke ja koostööpartnereid

Eesti iseseisvuspäeva eel, 23. veebruaril jaga-sid vallajuhid tänu ja tunnustust kogukonna ja kogu ühiskonna heaks tehtu eest. Kõrgei-ma autasu – Kohila teenetemärgi pälvis teene-kas tekstiilikunstnik, põline Kohila elanik Ehalill Halliste, kelle vaibakunsti on kinkinud presi-dent Lennart Meri oma riigivisiitidel, mitmete välisriikide saatkonnad on valinud Ehalille teo-sed oma ruume kaunistama. Kõige rohkem on Ehalill Halliste loomingust osa saanud Kohila ja Raplamaa, kelle esindusruumide heaks on ta põiminud kümneid gobelääne.

Kohila valla vapimärgiga autasustati kergejõus-tikuvõistluste Big kuldliiga peakorraldajat, pal-jude esinduslike spordivõistluste vedajat Ma-ti Lilliallikut. Kohilas on toimunud viis suvist Big kuldliiga etappi. Elutöö preemia sai Tiit Metsallik,

kes 40 aastat on Kohila vallas muu töö kõrvalt kino-mehaaniku ametit pidanud.

Elu edendaja preemia kuulub Hageri rahvama-ja juhatajale Maria Saarnale, kelle eestvedamisel on paranenud laste, noorte, aga ka eakate ja haigete va-ba aja veetmise võimalusted.

Parima ühenduse - SA Hageri Lambertuse Kirik eestvõttel koguti heategevuslike kampaaniate abil Hageri kiriku 160aastase oreli restaureerimiseks veidi üle 40 tuhande euro. Restaureeritud orel taas-õnnistati möödunud sügisel.

Aunimetus kuldaväärt koolmeister kuulub lasteia Sipsik noorele juhile Kristina Mägile, kel-le käe all on väikesest laste päevahoiust kasvanud välja Raplamaa üks suurim lasteaed.

Valla aukirja ja väikese vapimärgi said kaksteist teenekat kodanikku.

Eeva Kumberg

2

Märts 2012 VALLAVALITSUSES

2012. aastal on meie valla eelarves laste ja noor-te (7-26.a) huvialategevuse toetamiseks 443 871 eurot. Riik omapoolset tuge sellele valdkonnale ei paku. Kogu noorsootöö, sh noorte huviala-tegevus ja noorte sporditegevus toimub ainult omavalitsuse ning lapsevanema rahakoti toel.

Kohila Koolituskeskuse muusika- ning kunstikooli ülalpidamiskulud on aastas 172 139 tuhat eurot. Õpilasi on sel aastal 129. Õppeko-ha maksumus on aastas arvestuslikult 1264 eu-rot. Muusika- ja kunstikoolis õppiva lapse va-nem tasub sellest aastas 11,7 % ehk keskmiselt 148 eurot. Ülejäänud osa, ehk 1116 eurot, ta-sub Kohila vald.

Spordiklubide treeningutes osaleb 383 last ja noort. Lapsevanemad tasuvad keskmiselt 20 eurot kuus, see teeb 180-200 eurot aastas. Vald toetab klubide tegevust lapse kohta kuus 230 euroga, mis hõlmab tegevustoetust. Selle-le lisaks garanteerib vald laste ja noorte spor-ditegevuseks ning treeninguteks tasuta saalid. Rahalises mõttes on see praktiliselt sama suur summa lisaks. Sporditegevuse toetust „Noor ja

andekas“ makstakse neile, kes treenivad mujal kui Kohilas ja kellel on eelmise hooaja tulemus-tes Eesti Meistrivõistluste või Eesti Karikavõist-luste kokkuvõttes ette näidata esikuuikukoht. Kokku on laste ja noorte sporditegevuse toe-tuseks valla eelarves 88 007 eurot ning spordi-kompleksi eelarvest kulub laste ja noorte tree-ningtegevuse toetuseks 52 739 eurot.

Lisaks tegutsevad Kohila Gümnaasiumis ning Hageri Rahvamajas huvialaringid, mis on lastele tasuta. Huvialategevust koolis toetatak-se valla poolt 54 514 euro ulatuses. Rahvamajas tegutsevatele huvialaringidele eraldatud toetu-se suurus on 4231 eurot.

Vaba aja tegutsemisvõimaluste rikastami-seks on meie vallas noorte käsutuses Kohi-la Avatud Noortekeskus ja Hageri Rahvama-ja noortetuba, nende ülalpidamiskuludeks on valla eelarves kokku 49 925 krooni.

Tegevustoetustele lisaks toetab vald erine-vaid laste- ja noorteprojekte ning sündmusi suurusjärgus 22 316 eurot.

Veebruari ajalehes ilmunud artiklis „Tulu-maksjad ja tulusaajad“ olid näitena välja too-dud tööandjad, kelle juures töötab suurem arv Kohila elanikke. Kuna artiklis toodud tööand-jate valik on äratanud huvi, siis avaldame and-med (EMTA) tööandjate kohta, kes on 2011. a ja 2012. a jaanuaris tööd andnud kuni 10 Kohi-la valla elanikule.

Valla suurim tööandja on Kohila vallavalit-sus 295 töötajaga, kellest 251 on Kohila valla elanikeregistris. Vallavalitsuse palgal oleva töö-tajaskonna moodustavad gümnaasiumi (105), 4 lasteaia (97), koolituskeskuse (18), spordi-

kompleksi (8), 2 raamatukogu (11), rahvama-ja (1+8 ringijuhid), noortekeskuse (5), 3 teabe-toa (4), muuseumi (2), 2 kalmistu (2), eakate koduhoolduse (3), turvakeskuse (1) ja heakor-ra töötajad, laste tugiisikud (3), valla psühho-loog (1) ning vallavalitsuse ametnikud (25+1 koristaja).

Töökohti, kus Kohila valla elanikud töö-tavad, on aasta jooksul juurde tulnud 210, sa-mal ajal on registreeritud töötute arv vähene-nud 136 inimese võrra ja veebruarikuuga veel 9 inimese võrra.

Arengud töömaastikul annavad lootust.

Vallavalitsus püüab igal aastal korras-tada mõne osa meie igapäevasest ava-likust ruumist, et muuta Kohila vald ja alev järjest paremaks elukeskkonnaks meile kõigile, alates lapsepõlvest kuni kõrge eani.

Juba pikka aega ootab korrasta-mist Lepaluku mets, kus 4,8 ha suuru-sel alal on kunagised jalutusteed võssa kasvanud ja alusmets täismõõtu pik-kust võtmas. Paljud kuused on naka-tunud juuremädanikku ja kahjustatud üraskitest ning muutunud seetõttu ohtlikuks nii lähedalasuvatele majade-le kui ka alusmetsale. Kõik need vanad haigestunud kuused tuleks maha võtta ja nende asemel tulevikus suurendada tammede ning vahtrate osakaalu. Alles jäävad ka männid, kased ja nooremad ning terved kuused. Kuna alusmets ja pargi järelkasv on piisavalt elujõuline, annab haigete kuuskede maha võtmi-ne neile uue kasvamise hoo.

4. aprillil kell 18 ootame kõiki hu-vilisi, eriti aga Lepaluku, Metsa ja Kuu-siku tänava elanikke Kuusiku ja Lepa-luku tänavate ristmikule, et tutvuda kavandatavate töödega ja parkmetsa kujundamise tulevikuplaanidega.

Vallavalitsus

Aasta ema tiitel omistatakse Ko-hila valla kodanikule, kahe või enama lapse emale, kelle lap-sed on tublid kodanikud ja kes oma pere kõrvalt on panustanud energiat kogukonna arengusse ning tegutseb või on tegutsenud aktiivselt valla seltsielus.

Ootame 9. aprilliks ettepanekuid koos kandidaadi

iseloomustuse ja esitaja kontaktandmetega aadressile

tunnustamiskomisjon@kohila.ee või vallavalitsusse Vabaduse 1

Kohila alev 79804

Kas ja kui suures mahus toetab Kohila vald laste ja noorte huvialategevust?Vastab kultuurinõunik Anneliis Kõiv

Kohila elanike suuremad tööandjad

Ootame ettepanekuid Kohila valla aasta ema

nimetamiseks

Lepaluku padriku kujundamine täisväärtuslikuks puhkealaks

Ettevõte, asutus 2011 2012Bong Eesti OÜ 56 66Salutaguse Pärmitehas AS 41 47KP Factory OÜ 29 45Tallinna Pesumaja OÜ 30 42Rapla Tarbijate Ühistu 35 32KMT Prefab OÜ 37 29Tricon Grupp OÜ 35 27Norcar-BSB Eesti AS 21 25Lamipap OÜ 23 23Politsei- ja Piirivalveamet 19 22Rimi Eesti Food AS 19 19Põhja-Eesti Regionaalhaigla SA 22 17Vesiroos OÜ 13 17Hageri Hooldekodu MTÜ 18 16Contractor OÜ 16 16Estmer Grupp OÜ 15 16Maasikas & Ko OÜ 14 16G4s Eesti AS 19 15Päästeamet 15 15Ida-Tallinna Keskhaigla AS 16 14Elion Ettevõtted AS 15 13Saku Õlletehase AS 14 13

Ettevõte, asutus 2011 2012Edelaraudtee Infrastruktuuri AS 12 13Kohila Maja OÜ 15 12Hansaliin OÜ 11 12OG Elektra AS 14 12Selver AS 10 11Kohila Meedik OÜ 11 11Sewing Spider OÜ 8 11Swedbank AS 10 8Eesti Post AS 12 8SEB Pank AS 8 10Lääne-Tallinna Keskhaigla AS 5 10Kohila Vineer OÜ 0 10Elanike arv seisuga 1. jaanuar 7000 6996Elanikke vanuses 19-64 4473 4489Tööealiste osatähtsus 63,9 64,2Tulusaajate arv, v.a haigekassa, sotsiaalkindlustusamet, töötukassa 2629 2839Töötukassast tulu saanute arv 87 56Registreeritud töötuid 407 271

Piret Puun,finantsnõunik

3

Märts 2012VALLAVALITSUSES

Talv on möödas ja torustike ehitamine Kohi-las jätkub täie hooga. Santeh Ehituse OÜ on Ülejõe piirkonnas praktiliselt lõpetanud to-rude paigalduse, jäänud on veel reoveepump-late sisseseade paigaldamine ning katsetused. Ka tänavakatete ning rohealade taastamine on lõpetamata. Nordecon AS jätkab töid Ko-hila põhja ja lõuna piirkonnas.

Lepaluku veehaarde ja veepuhastusjaa-ma hoone on valmis. Toimub tehnoloogiliste seadmete paigaldamine ja katsetamine ning siseviimistlus.

Reoveepuhasti ehitustöödega alustas töö-võtja veebruaris. Praegu toimuvad veema-hutite ning puhasti hoone vundamendi beto-neerimistööd. Ehitustööd on korraldatud nii, et olemasolev puhasti töö ei ole häiritud ning Keila jõe vee kvaliteet kannatada ei saa.

Kohila Maja juhib veetarbijate tähelepa-nu asjaolule, et veetorude ehitamisel, lä-bipesul ja katsetamisel on vaja tihtilugu sulgeda ja seejärel avada olemasolevaid torulõikusid. Selline tegevus võib liikve-le päästa torudesse kogunenud rooste, mis iseenest on tervisele ohutu, kuid värvib vee pruuniks ning võib ummistada kodumasi-nate filtreid/sõelu. Vee-ettevõte püüab küll vältida selliseid juhtumeid, kuid sajaprot-sendiliselt see ei õnnestu. Palume ette va-bandust selliste ebamugavuste pärast ning kinnitame, et tegemist on ajutise nähtuse-ga. Tarbijad saavad omapoolselt asja pa-randada, puhastades olemasolevaid sõelu ja filtreid ehitustööde teostamise ajal tihe-damini kui muidu või siis lisada täienda-

vaid filtreid oma majasisenditele.Liitumine vee-ja kanalisatsioonitee-

nusegaVeemajandusprojekti edenemisega tekib

käesoleva aasta keskel kinnistutel võimalus veevarustus- ja kanalisatsiooniteenusega lii-tuda. Enne peab uus liituja läbima nn. liitu-misprotsessi vastavalt Kohila valla ühisvee-värgi ja –kanalisatsiooni liitumise eeskirjale, mis jõustus 28.02.2012.a ja on leitav Kohi-la Maja kodulehel www.kohilamaja.ee. Selles dokumendis on detailselt lahti kirjutatud ka liitumistasud ning Konkurentsiametis koos-kõlastatud liitumistasu arvestamise metoodi-ka. Eeskirjas on liitumisprotsessi kirjeldatud:1. Liitumistaotluse esitamine. Liituda soovi-

ja võiks selle OÜ Kohila Majale esitada ko-he, kui kinnistu juurde on rajatud liitumis-punkt.

2. Pärast taotluse saamist väljastab Kohila Maja liitumistingimused, mis on aluseks kinnistutorustiku projekteerimisele.

3. Seejärel koostab liituja liitumisprojekti, mille peab kooskõlastama OÜ Kohila Ma-jaga.

4. Pärast projekti valmimist tuleb sõlmida lii-tumisleping, alles seejärel saab asuda kin-nistutorustiku ehitusele.

5. Kinnistu füüsilise ühendamise järel torus-tikuga tuleb sõlmida teenusteleping ning seejärel võib asuda veevarustuse ning ka-nalisatsiooni teenuseid tarbima.Igasugune isetegevuslik liitumistorustike

ühendamine liitumispunktiga on keelatud.Vastavalt liitumise eeskirjale §13, võib lii-

tumistasu tasuda soodustingimustel juhul, kui:• liidetava kinnistu sihtotstarve on elamu-

maa;• liituja on liitumise hetkel ja sellest arvates

katkematult ühe aasta jooksul Rahvastiku-registri andmetel Kohila valla elanik;

• liitumine toimub peatorustikule kasutusloa väljastamisest ühe aasta jooksul.

Soodustingimustel liituja maksab liitumista-su alljärgnevalt:

• 25% liitumistasust 14 kalendripäeva jook-sul liitumislepingu sõlmimisest;

• 25% liitumistasust 14 kalendripäeva jook-sul liitumispunkti ehitustööde lõpetami-sest;

• 50% liitumistasust maksegraafiku alusel kuue kuu jooksul liitumispunkti ehitustöö-de lõpetamisest.Liituja toimetulekuraskuste korral võib

vee-ettevõtja vallavalitsuse nõusolekul liitu-mistasu maksetähtaega pikendada. Täien-davat informatsiooni leiate www.kohilama-ja.ee ning seda võib küsida ka juhatajalt Rein Langeproonilt (tel. 48 92689) ja veemajandus-teenistuse juhilt Enn Lengilt (tel. 48 92686).

NB! Aprilli keskel on tulemas eraldi in-fopäev vee-ja kanalisatsiooniteenusega lii-tumisest. Korraldamise aeg ja koht täp-sustatakse Kohila Maja ja Kohila valla kodulehtedel.

Madis Maddisonprojekti juht

Päikeseliste ilmade saabumisega sulab lume alt välja ka head-paremat pikanäpumeeste-le. Viimasel ajal on aktiviseerunud metalli-vargad. Varastamiseks otsitakse elumajadest eemal olev koht. Sellepärast on politseil tun-giv palve, et vaataksite üle oma kodu ümbru-se ning viiksite lume alt välja sulanud mitte-vajaliku vanametalli ise kokkuostu.

Kevadise sulaga aktiviseeruvad erine-vad liba-müügimehed. Tullakse koju ning pakutakse soodsalt uusi tööriistu müüa. Need on küll kenasti läikivad aga töörõõm nendega jääb tavaliselt üürikeseks. Peale paa-

ri käivitamist kipuvad üles ütlema – tegemist puhtalt pettusega. Palun politseid kohe sellis-test juhtumitest informeerida telefonil 110 ja võimalusel üles märkida auto registreerimis-märk vmt.

Talveunest ärkavad jalgrattad. Enne tä-navale kevadet nautima minekut tuletan meelde, et jalgratta tehnoseisund peab vasta-ma kehtivale liiklusseadusele. Trikirattaga tä-naval liigelda ei tohi, kuna sel puuduvad pi-durid. Samuti soovitan jalgrattad lukustada isegi kortermaja trepikojas, kaupluse seina-äärest rääkimata.

Veidi kohalikest reinuvaderitest. Neid ei maksa karta – marutaud on Eestis likvidee-ritud. Samuti peavad olema marutaudi vas-tu vaktsineeritud koerad-kassid. Nüüdseks on talv läbi ning rebased kolivad toiduotsin-gutega uuesti metsa tagasi. Asulatesse tulevad metsloomad enamjaolt tühja kõhu sunnil. Sellest ka palve – sulgege kor-ralikult prügikastid ning ärge toitke asulas metsloomi.

Kohila piirkonnavanemAivar Vaas

Ülevaade Kohila reoveekogumisala veemajandus-projekti kulgemisest

Kevadine sula politseiniku pilgu läbi

4

Märts 2012 KÜLAELU

Saame kokku, et mõtteid vahetada ning erinevates küsimustes seisu-kohti kujundada. Kutsume üles kõiki huvilisi inimesi kiirete asja-toimetamiste kõrvalt natuke aega leidma ja naabritega eluolu üle dis-kuteerima.Teemad:

1. Hageri küla arengukava 2009-2015 analüüs ja arutelu.

2. Küla sümboolikaga seonduv.3. Info ja muud küsimused.

Hageri Haridusseltsi aktiivgruppInfo 53584881

Kursuste kava 2012. aastal:• 21. aprill "Aiakujunduse algkursus" • 2. ja 16. juuni "Uued kuued mööblile” • 28. juuni - 1. juuli "Kangakudumise algõpetus” • 5.-8. juuli "Kangakudumise algõpetus” • 12.-15. juuli "Suurräti ja sõba kudumine” • 21. juuli "Ketramise töötuba” • 26.-29. juuli "Sisustuskangaste kudumine" • 2.-5. august "Sisustuskangaste kudumine" • 23.-26. august "Fileekangaste kudumine" Kõik kursused toimuvad Raplamaal Märjamaa vallas Velise Seltsimajas.

Info ja registreerimine http://suvekool.iidadesign.eu 53467366 eva@iidadesign.eu

Prillimäe teabetuba avas taas uksed detsemb-ri alguses. Detsembrikuu jooksul külastas tea-betuba 44 inimest. Neist valdav enamus olid lapsed vanuses 7-14. Leidus ka vanemaid kü-lastajaid, kes käisid igapäevaseid e-kirju vaa-tamas ja arveid tasumas.

Enne jõule leidsid aset meisterdamistoad. Lapsed tegid suure huvi ja põnevusega jõulu-kaarte, jõulupärgasid ja jõulukaunistusi. Osa-võtt oli küll oodatust väiksem, aga sellest hoo-limata oli lastel tore.

Teabetuppa sai soetatud ka lauamänge, populaarsemateks on „Yatzy“, „Monopol“ ja „Eesti mälumäng“. Aasta alguses pidasi-me koostöös Kohila Avatud Noortekeskuse-ga maha väiksese „Yatzy“ turniiri. Võit kuulus Prillimäe teabetoa lastele.

18. veebruaril pidasime Prillimäel „Ko-gupere vastlapäeva“. Ilm oli soe ja päikseline. Suuri ja väikeseid osalejaid oli 50 ringis ja te-gevust jätkus kõigile. Alustasime perevõistlu-sega ja lõpetasime lumise jalgpalliga. Sinna vahele mahtus pikima liu laskmine, kummi-kuvise ja keha kinnitamine kuuma vastlasupi, sooja tee ja vastlakukliga. Suur aitäh Zannale, kes aitas teabetoal vastlapäeva korraldada ja suured tänud ka sponsoritele.

Meisterdamised, viktoriinid ja filmiõhtud toimuvad Prillimäe teabetoas kindlatel päe-vadel, vaata ja loe meie tegemisi facebook’ist.

Reelika VaiksaarPrillimäe teabetoa juhataja

Kevadel, kui loodus (t)ärkab ja pimedus taandub ning elu tuleb soojuse ja valgu-se mõjul esile, tähistab kogu kristlik maa-ilm ülestõusmipühi. Ehk on see aeg mõelda rohkem igavikulistele väärtustele ja Kristu-se ohvrile, mille kaudu pimedus on võidetud ja inimesed näevad armatusest lähtuvat elu-valgust.

Kohila koguduse aastatepikkune tradit-sioon on n-ö avatud uste päevad – kutsume ka selle aasta aprillis võtma osa koguduse tee-nistustest ja kuulama külalisi Eesti eri paigust, kellest igaühel on jutustada oma lugu mõnest pöördelisest sündmusest, elumuutvast imest või uuest algusest.

Suure reede õhtul, 6. aprillil on teenistus kl 18, laulab koguduse ansambel ja jutluse peab Allan Helde. Kristuse ülestõusmise hommi-kul, 8. aprillil kl 11 on pidulik jumalateenis-tus, kus kõneleb pastor Viljar Liht ja laulab koguduse segakoor.

15. aprillil on meil külalised Tartust. Oma elust ja tööst räägib aasta ema Sirje Saar ja

jutlustab tema poeg Peep Saar, kes on uue innovaatlise noortekoguduse Risttee pastor. Muusikat teevad Hannes ja Karin Nõlvak.

22. aprillil jutustab oma loo Ülo Kikas, kes on pääsenud Estonia laevakatastroofist jatöötab praegu Hiiumaa ametikooli direktori-na. Jutluse peab Pärnu Immaanueli koguduse pastor Joosep Tammo, kes on ka Pärnu Süte-vaka humanitaargümnaasiumi filosoofiaõpe-taja, kirjamees ja kirikutenõukogu asepresi-dent. Musitseerib koguduse ansambel.

29. aprillil on külas perekond Veevo Hiiu-maalt. Annely Veevol on jutustada lugu en-disest punkarielust ja huvitavatest elupööre-test, praegu töötab ta Kärdla linnavalitsuses avalike suhete nõunikuna. Tema abikaasa Enn Veevo on ettevõtte kvaliteedijuht ja Pa-lade priikoguduse pastor. Ka sellel teenistusel laulab-mängib ansambel.

Kõik on oodatud! Vt ka www.kohilakogudus.ee

Meeli Pajula

Vastlad Prillimäel

Uue alguse lood Kohila koguduses

Hageri küla koosolek 1. aprillil kell 18.00 Hageri rahvamajas

Tule IIDA Suvekooli Velisel !

5

Märts 2012PORTREE

Alates aprillist on Kohila voli-kogu liige ja eelarvekomisjoni esimees, Eesti Langevarjuklubi liige, hobilendur ja kahe lapse isa Tiit Paananen Skype Tech-nologies Eesti juht.

2005. aastast Skype´iga ühi-nenud Tiit töötas siiani ettevõt-te tarkvara testimise osakonna juhatajana, nüüd võttis ta vas-tu ka kogu ettevõtte juhtimise-ga seotud võimalused ja vastu-tuse.

Tiidu pere kodumaja uk-sel Kohila alevis võtab külalist vastu sõbralik retriiver, valgus-küllasel teisel korrusel peesitab diivanil rahulolev kass. „Kui on ruumi, siis võib ka lemmikloo-mi olla,“ kommenteerib Tiit, kellest 2009. aastal sai Kohila elanik tänu Kuusiku lennuväl-jale ja Raplast pärit elukaaslase-le Kadri Kont-Kontsonile. „Vaa-tasin kaardil Rapla-Tallinn liini ja panin näpu keskele: vot siia tahaks elama tulla. Mulle on väga tähtis, et elukoha lähedu-ses oleks toimiv ühistransport, et ma saaksin poes käia jalg-si ega oleks auto ori. Jälgisin ka seda, et turvateenistus, pääste-komando ja kiirabi oleksid lä-hikonnas. Kohilas täpselt nii ka on. Sügisest sai mu kolmeaas-tane poeg Tormi siin ka laste-aiakoha. Teismeline tütar Riine käib Tallinnas koolis “

Imestan, et ei näe lapsi tah-velarvutit või nutitelefoni näp-pimas. „Meie arvutid elavad kõik koos kabinetis ja seal saa-vad ka kõik pere liikmed oma töid teha ja ka mõõdukalt män-gida. Laste tubades arvuteid ei ole, telekat mitte,“ selgitab pe-reisa. Oma igapäevases elus püüab Tiidu pere võimalikult loomuliku elustiili poole, see tähendab ennekõike kohalik-ku päritolu mahetoitu, ener-gia kokkuhoidu ja taaskasutust.

Eluruumide ehitusmaterjalides domineerivad täispuit ja klaas, heas kombinatsioonis kaasaeg-se koduelektroonikaga on va-nadest puukastidest kombinee-ritud riiulid jmt.

Kui pereema Kadri, kelle et-tevõte Bioteek varustab soovi-jaid ökoloogiliselt puhta toidu ja küpsetistega, poetab lauale kausikese värskete speltajahust kaneelikuklitega, teeb Tiit mõ-nevõrra ootamatu avalduse: „Olen mõelnud, et Kohilast on üks pruulikoda puudu – õl-leköök, kus tehakse kohaliku maitsega õlut. Kultuurselt. Mi-na olen elavast õllest väga vai-mustuses,“ jätkab ta õhinaga. Ehkki oma pika kasvu tõttu näib Tiit viikingi järeltulijana, on ta sellel hetkel pigem iirlase moodi. „Ma ei joo enam ammu poe õlut, lihtsalt ei maitse, mis teha.“ Seda, kas Kohila pruuli-koda hakkab pidama ta ise on veel lahtine, aga miskipärast usun, et võimatu see pole.

Automaagiline maailmMäletan, et tänu Tiidu eest-

vedamisele hakkasid volikogu istungid kaks aastat tagasi ole-ma internetis otsepildis jälgita-vad. Algul olid volikogulased üsna kõhklevad. Ühed kartsid, et rääkimisjulgust pärsitakse, teised jälle sisutühje etteasteid. Tegelikkuses aga unustati kaa-merasilm üsna kiiresti ja töö

käib loomulikus rütmis nagu varemgi. „Nii see on, tehno-loogia muutub nähtamatuks, automaagiliseks. Kui Skype videokõnesidki jälgin, võin teh-nika vahepeal täiesti unustada ja suhtlus tundub täiesti vahe-tu,“ sõnab Tiit. Automaagiline on tõesti õige sõna tehnoloo-giate muutumise ja võimalus-te kohta.

„Programmeerimiskeeled muutuvad pidevalt. Kui oled IT-s tipptasemel, õpid kiires-ti ja siis, mingil hetkel, sa enam ei kirjuta pelgalt koodi vaid ku-jundad tervet keskkonda. Pa-nedki suhteliselt inimkeeli kir-ja, mida sa soovid ning arvuti loob kõik vajaliku, et lahendus toimiks – automaagiliselt, “ se-letab Tiit muheledes.

Tehnoloogia maagilistele võimalustele vaatamata eelis-tavad Tiit ja Kadri koos pe-rega suviti langevarjuklu-bi kommuunielu, harrastades mõõdukat sportimist, lenda-mist ja langevarjuhüppeid. „Is-si, lähme lennukiga sõitma, teeb Tormi ettepaneku, kui len-damise juttu kuuleb. Seekord otsustatakse siiski koju jääda. „Langevarjuhüpete korralda-mine on suur projektijuhtimise ülesanne: kokku peavad saama ilm, teised hüppajad, lennuk, kütus, õhuruumi reserveerimi-

se luba, lendur, maapealne tu-gi jne. See on väga hea organi-seerimiskool. Esimestel aastatel olin asjaga väga seotud, nüüd on uus põlvkond noori tegutse-mas,“ räägib Tiit, kes nüüd on ise klubis lenduriks.

Igaüks võiks mõelda, enne kui ütleb

Tiit reisib töö tõttu palju. Möödunud aastal oli ta kodust eemal 50 päeva. „Reisidelt ko-ju tulles tunnen, et meil Eestis napib tolerantsust üksteise ja teiste suhtes, igal tasandil, ül-diselt, mitte konkreetselt mõel-des nahavärvi või usulist tausta. Kuidas seda võiks muuta? Iga-üks meist võiks otsuseid tehes mõelda, kas minu tegevusest sünnib mingi väärtus mulle, minu lähedastele või ühiskon-nale tervikuna. Esiteks, minu tegevuses peaks olema mingi kasu mulle, mis mind õnneli-kuks teeb. Teiseks, olen õnne-lik vaid siis, kui mu ümber on õnnelikud inimesed, tähendab, ma loon väärtust oma lähedas-te jaoks ja kolmas osa puudutab tõdemust – selleks, et me kõik saaksime kuskil koos eksistee-rida, peaks kujunema ühis-kond, väärtuste ühiskond. Iga kord, kui meil on tahtmine mi-dagi kritiseerida ja kommen-teerida, peaksime enne väljaüt-lemist võtma kaks sekundit, et järele mõelda, kas selles, mida ma just teha kavatsen, on mida-gi väärtuslikku ja kellele.

„On tõsi, et armastan oma peret, naudin oma tööd ja olen valmis olema eestvedaja nii ko-gukonnas, ettevõttes kui ühis-konnas. Olen kindel, et kui mõtlen seda, mida ütlen ja mul on oma kindel identiteet, ei saa midagi valesti minna,“ rõhutab Tiit Paananen lõpetuseks.

Eeva Kumberg

Tiit Paananen: Kohilas võiks olla oma pruulikoda

Foto: Siim Solman /Nädaline.

6

Märts 2012 GÜMNAASIUMIST

Uudiseid Kohila gümnaasiumistEesti Vabariigi 94. sünni-päev

Kohila gümnaasiumi direk-tor Raivo Heinaru andis Eesti Vabariigi 94. sünnipäeva tähista-val aktusel üle kolm kooli teene-temedalit. Tänavu sai teeneteme-dali kooli haldusdirektor Kalmer Vilepill kooli õpikeskkonna väl-jaarendamise ja ümbruse kau-niks kujundamise eest. Abitu-rient Rait-Riivo Laane pälvis tunnustuse väljapaistvate saavu-tuste eest korvpallis. Kohila koo-li vilistlast, filosoofiadoktor End-la Lõhkkivi tänati saavutuste eest teadustöös.

Teenetemedali saajate nimel rääkis Tartu Ülikooli teadusfilo-soofia õppetooli hoidja, dotsentEndla Lõhkivi. „Au ja heameel on võtta vastu oma kooli teene-temedalit ja pälvida Kohila kooli tunnustust. Väga vähestel Eesti-maa koolidel on oma teeneteme-dal. Selle asutamine oli tark tegu ja saajale eriline tunnustus. Kui ütlesin töökaaslastele, et lähen Kohilasse oma koolilt teenete-medalit vastu võtma, oli kolleegi-de silmades kadedus ja kommen-taarides kiitus koolile.“

Alates 2005. aastast autasus-tab gümnaasium teenetemeda-liga pedagooge, kes on Kohila koolis töötanud 25 aastat, õpilasi, kes on olümpiaadidel, konkurssi-del ja võistlustel saavutanud kõr-geid tulemusi, kooli töötajaid ja kooli abistajaid gümnaasiumi arengule kaasaaitamise eest, vi-listlasi, kes on tähelepanuväär-selt Eesti elu edendanud. Teene-temedaliga tahab kool rõhutada väärtuste, eriti vaimsete väärtuste loomist. Varasematel aastatel on teenetemedali saanud 50 koolile väga olulist inimest, neist 33 õpe-tajat, 7 vilistlast, 4 kooli abistajat, 3 koolitöötajat ja 3 õpilast.

Eesti Vabariigi sünnipäeva-aktusel pidas kõne Kaitseliidu Rapla maleva juhatuse liige, Rap-la maleva lahingukompanii ülem leitnant Villu Õun. Ta rääkis õpi-lastele Eesti Vabariigi algusest ja riigi keerulistest aegadest, Kaitse-

liidust ja tema rollist Eesti Vaba-riigis. Emotsionaalselt siiras kõ-nes rääkis kaitseliitlane Villu Õun noortele oma riigi ja perekon-na tähtsusest, väärtushinnangu-test ja vabatahtlikust tegevusest riigi kaitsmisel ja hoidmisel. „Va-ja oleks rohkem tarkust ja tahet oma riiki märgata ja väärtustada. Head teod ja armastusega tehtud suured asjad jäävad kestma, neid märgatakse. Hoidke oma riiki, seal elavaid inimesi ja kultuuri!“ rõhutas kaitseliitlane ja suure pe-re isa Villu Õun.

Kohila vallavanem Heiki Hepner ütles õpilastele, et ajalu-gu teeb inimene päevast päeva. „Ka siin, Kohila gümnaasiumis õppides, selleks, et homne päev oleks parem kui eilne, hoidke ja tekitage väärtusi, siis on ajalugu rohkem hingerahu andvam. Siin koolimajas on väärtused hästi hoitud,“ rõõmustas vallavanem Heiki Hepner.Küüditamisest, filmikee-lest, seiskunud ajast...

Emakeelenädalal, mille see-kordne teema oli „Eesti film100“, kohtusid VII-XII klasside õpilased kooli vilistlase, režissöör Martti Heldega.

Martti Helde on Kaljo Kiisa nimelise noore filmitegija stipen-diumi saaja. Tunnustuse pälvis ta filmide „Külm on“ ja „Risttuules“eest. Viimati mainitud filmi põh-jal oli Martti Heldel IX-XII klas-side õpilastega vestlus teemadel „Mõtte lavastamine – mõttest võteteni“ ja „Kuidas kaamera-pildiga lugusid jutustada“. Kü-laline rääkis tähelepanuköitvalt, mõjuvate filmistseenide kaas-abil oma esimese täispika män-gufilmi „Risttuules“ tegemisestja sisust. Film esitab tavatu ja ori-ginaalse filmikeele abil juuniküü-ditamisega seotud süngeid het-ki ning jutustab 21 ühekaadrilise stseeniga noore küüditatud nai-se traagilisest elukäigust Siberis. Rahvuslik tragöödia salvestub unikaalseks dokumentaalfilmiks,millega režissöör näitab, kuidas kodust väljakiskumisega, perede

lõhkumise, Eestimaalt väljatõu-kamise ja küüditamisega seiskus aeg ja jäigi peatatuks. Aeg liigub ainult hingevalusse tardunud ini-mestest tehtud fotode sees. Need on filmis olulised jutustamisva-hendid. Lugu jutustatakse mõ-jusalt ja osavalt pildikeeles. Seda, mida ei ole võimalik edasi anda sõnadega, saab teha kõige kõne-kamalt filmikeeles. Vahetult pä-rast Eesti Vabariigi sünnipäeva ja emakeelepäeva hakul oli Mart-ti Helde esinemine õpilastele eri-ti ajakohane, kõnekas ning silma-ringi avardav.

Talendikas noor režissöör on võitnud omanäoliste lühi-ja rek-laamfilmidega erialaseid kon-kursse, sellest tulenevalt rääkis Kohila kooli vilistlane VII-VIII klasside õpilastele filmikeele lü-hivormist – reklaamist. Oli taas haarav tund, kus nähtud rek-laamfilmides peitus suur loo-mingulisus. Mitmekülgsete et-tevõtmistega, sisuka ja huvitava emakeelenädala korraldas eesti keele ainesektsioon õpetaja Ing-rid Oksaare juhtimisel.

Aineolümpiaadide piirkon-navoorus saavutasid meie õpila-sed häid tulemusi:

Inglise keele olümpiaadil saavutas Annika Lehtsalu 1. ja Sandra Piho 2. koha. Mõlema

õpetaja on Astrid Talviste.Majandusõpetuse olümpiaa-

dil saavutas Holger Saare 1. ja Jaanika Tobi 3. koha. Holger esindab Raplamaad vabariiklikus lõppvoorus. Mõlema õpilase ju-hendaja on Margot Sarv.

Ajaloo olümpiaadil saavutas Kromel Kruusmann (õpetaja Merle Bachfeldt) ja Maiki Virks (õpetaja Viive Tammearu) oma vanuseastmes 3. koha ning 2.-4. kohta jagas Kristiina Babtšenko (õpetaja Silvi Ivanova).

Vabariikliku muusikaolüm-piaadi põhikooliastme lõpp-voorus saavutas Hanna Kristii-na Liht (õpetaja Aime Mäesalu) hõbediplomi. Eesti keele olüm-piaadi lõppvoorus saavutas Aet Abramson (õpetaja Ingrid Oksaar) 6. koha.

Usundiõpetuse olümpiaadil osales Elina Libek (õpetaja Urve Randmaa) ning Elina kutsuti va-bariikliku lõppvooru.

Sporditeemaline mälu-mäng. Rapla maakonna spor-diteemalisel mälumängul „Bu-merang“ saavutas Kohila kooli võistkond (Ragne Hindrimäe, Mattias Liht, Tannar Tint ja Aivar Päri) 1. koha. Võistkonna juhendaja on õpeta-ja Anne Siitam.

Koostas Ants Tammar

2012. aasta septembris esimesse klassitulevate laste vanemate koosolek

Hageri koolimajas 3. aprillil kell 18.30Kohilas 9. aprillil kell 19.00 kooli aulas

Lapsevanematel palume kaasa võtta lapse sünni-tunnistus (mitte pass), foto (3x4 cm) õpilaspileti jaoks ning lapsevanema isikut tõendav dokument.Samal päeval on võimalik registreerida laps kooli-tulijate nimekirja.

Lastevanemate üldkoosolek Kolmapäeval, 4. aprillil 2012 kell 18.30

kooli aulas.Ruta Püvi (MTÜ Mentor Inspira) räägib, kuidas oma lähedastega paremini suhelda. Direktor Raivo Heinaru annab ülevaate 2011/12. õppeaastast.

7

Märts 2012GÜMNAASIUMIST

Kohila kooli aastaringidKohila kooli aastaringid Mälestusi kooliajast1954. aastal kirjutas Tõnis Kroon rajoonile-hes: „Rõõmus ja töörohke on Kohila töölis-alevi tänapäev. Kohila elab oma täisverelist nõukogulikku elu. Pikalt ja kutsuvalt kõlab üle alevi vabrikuvile huilgav tenor, kuuluta-des tööpäeva algust.“

Koolitädi helistatud koolikell aga teatas hommikuti Tohisoo mõisa härrastemajas koolipäeva algust. Tükk aega varem oli ära-tus koolimajas asunud internaadis. Kohila 7-klassilise kooli internaadi organiseeritud tegevusest 1954. aastal pajatas Tõnis Kroon:

„Internaadi ruumid on soojad ja mu-gavad. Noorte õppimise ja käitumise järe-le valvavad kasvatajad-õpetajad Uustalu ja Karind. Kuni kella viieni pärast lõunat ka-sutavad õpilased aega oma äranägemise jär-gi. Kell viis algab ühine õppimine – etteval-mistamine järgmise päeva õppetundideks. Kolme tunni jooksul õpivad noored selgeks oma õppeülesanded. Pärast seda on õpilas-tele avatud lugemistuba. Värsked ajalehed, ajakirjad ja huvitavad noorsooraamatud, samuti lauamängud – male ja kabe – leiavad noorte poolt elavat kasutamist. Kella poo-le üheksa ajal ootab internaadi kasvandikke maitsev ja rikkalik õhtusöök.

Internaadis elavad õpilased on eesrind-likud nii õppetöös kui ka oma tubade kor-rashoidmises. Internaadi juhataja, kooli di-rektor Kiiroja ja internaadi vanem, õpilane Madis Tänavsuu kontrollivad tihti ruumide korrasolekut.

Tihti külastatakse ühiselt kinoseansse ja teatrietendusi. Elu internaadis on huvitav ja mitmekülgne.“

Hille Tänavsuu (Sild) meenutas inter-naadis elamisest järgmist: „Esialgu arvas ema, vaene kolhoosnik, et internaadis lapse pidamine käib talle üle jõu. Harjusin kooli-ga ja tegutsesin aktiivelt mitmel alal – sport, kirjandus, isetegevus. Seega polnud enam mahti iga päev kodus käia. Selleks kulus ju palju aega ja eks see väsitas ka. Ema mõistis seda hästi. Ka kosus pisut meie pere majan-duslik olukord, sest kolhoos jõudis parema-le järjele. Tegime avalduse koha saamiseks internaadis. Leidsin ema asjade hulgast kir-ja, millega teatati internaadis elamise või-malusest ning kodust kaasa võetavate toidu-ainete kogused.

„Näidistoidunormid Kohila keskkoo-li internaadis 1959/60 õppeaastal ühes kuus ühe õpilase kohta: leib (8kg), sepik (5 kg), li-ha (3 kg), või (0,5 kg), suhkur (1,5 kg), kar-tul (20 kg), porgand (3 kg), peet (1 kg), kaa-likas (2 kg), jahu (1 kg), tang (1 kg), manna (1 kg), makaron (1 kg), sibul (5 tk.), kohv (1 pk.), äädikas (1 pdl.), silku või seeni (1 kg), kapsas (3 kg), jõhvikaid või õunu (1 kg), piim (12 liitrit), maitseaineid. Märkus: leiva,

sepiku, või ja suhkru eest võib tasuda rahas. Kohila keskkooli direktori abi majanduse alal: A. Puhkan.“

Olin kooli internaadis alates 1954. aas-ta sügisest kuni 1960. aasta kevadeni. Toad asusid Tohisool koolisaali taga ja toad olid raudvoodeid tihedalt täis. Koridoris oli WC ja kraanikauss. Koolimaja keldris asus veel mingi sanitaarsõlm, kus ka pesemas käi-sime. Mingit dušivõimalust ma ei mäleta. Tihti käisime kambaga Kohila saunas, mis asus siis vabriku lähedal.

Söögituba asus keldrikorrusel. Lapseva-nemad tõid kordamööda söögikraami. Ko-katädi oli tubli ja söögid maitsvad – keegi ei nurisenud. Toidupuudust internaadi lapsed ei tundnud. Mingeid portsjonipiiranguid ei olnud. Söögikordi oli ilmselt kolm.

Pärast koolitunde oli vaba aeg. Soojal ajal viibisime enamasti õues, mängisime ja tegi-me sporti. Aitasime Ternodel nende väik-seid lapsi hoida ning kooli kojamehel Paa-ni-vanal kütteruumi puid tassida. Muidugi osalesime mitmesuguste ringide töös.

Koolimaja jäi pikapeale kitsaks, sest õpi-laste arv kasvas. Kõigepealt läksid täitevko-mitee majja (vana vallamaja) ööbima poisid ja vanemad tüdrukud. Mind jäeti algul väik-semate tüdrukutega koolimajja. Pidin neile vanemaks õeks olema. Aga viimasel kooli-aastal jõudsin ka mina vallamajja. Mäletan, et naistepäeval ostsime tüdrukutega pude-li šampust. Pidu ei kestnud kaua. Lärmi me justkui ei teinud, aga kasvataja, õpetaja Eliise Aksel, kes elas maanteepoolses korteris, sai vist kuidagi haisu ninna või käis ta lihtsalt luuramas. Astus sisse ja võttis sõna lausu-mata pudeli ära. Ametlikult me pahandada ei saanud. Ilmselt pr. Aksel ei teatanud šam-puse pruukimisest direle.“

Katkend Hille Tänavsuu märkmikust: „Vaevalt on kellaosutid jõudnud seitsmele, kui juba võib kooliteel näha elavat liiklust. Õpilased – ja nii vara?“ tekib küsimus. Jah, need on Kohila keskkooli internaadis elavad õpilased. Kuna kooli ruumid on kitsad, ela-vad õpilased alevis. Ja hommikune teekond kooli on heaks hommikuvõimlemiseks värskes õhus. Peale seda istubki ligi 40-liik-meline pere hommikusöögiks laua taha.“

1955/56. õppeaastal elas internaadis 31 õpilast, neist 19 tüdrukut ja 12 poissi. Inter-naadi juhataja oli kooli direktor Otto Terno ning kasvatajad Heljo Terno ja Susanna Karind. 1958. aasta sügisel elas koolimajas olevas internaadis ainult 15 õpilast. Inter-naadi kohta kasutavaid õpilasi oli kokku 50.

Vanu ajalehti sirvis ja Hille Tänavsuu kirjutatud

meenutusi luges Ants Tammar

Järgneb

Kümnendate klasside õpilased, kes valisid va-likaineks meedia, peavad ühe vilistlase meenu-tused oma kooliajast Kohilas üles kirjutama. Üks neiu tõdes: „Kõik, mida tädi mulle rääkis oma kooliajast, oli meeletult huvitav kuulata.“

Mõned nopped meenutustest:„Tulin 1974. aastal Hagerist Kohila kooli

neljandasse klassi. Kool oli kakskeelne. Õppe-töö toimus kahes vahetuses. Algul oli see har-jumatu ja kurnav. Kodused õppetööd tegin ära hommikuti. Õhtuti, kui bussiga koju jõudsin, läksin kohe õue mängima. Sagedasti läksin ko-ju jalgsi, sest mõnikord oli tunde vähe ning bussi ei viitsinud oodata. Kuue-kilomeetrise retke koju võtsime poistega tihti ette. Kuuen-dast klassist alates oli meie õppetöö esimeses vahetuses.

Keskkoolist meenuvad kõikvõimalikud turniirid käsipallis, võrkpallis, korvpallis, jalg-pallis ja jäähokis. Sporti sai tehtud väga palju. Veel toimus väga palju igasuguseid muid üri-tusi. Klassivälise töö organisaator Heljo Terno oli tõesti tubli“.

„Enne uue spordisaali valmimist 1977. aas-tal, toimusid kehalise kasvatuse tunnid koo-li aulas. Võrkkardinaga jagati saaliruum poo-leks. Ühel poolel oli tüdrukute ja teisel poolel poiste kehalise kasvatuse tund. Väga tihti koos-tas õpetaja Laine Tomps muusikalisi võimle-miskavasid, mille me selgeks õppisime ja hin-dele esitasime.

Kui erinevatel klassidel oli korraga kehalise kasvatuse tund, olid need osadel klassidel kooli koridorides. Praeguse koolimaja vana osa esi-mesel korrusel, tollase keemia kabineti ukse ta-ga oli põrandas kaugushüppe kast, mis oli kaa-nega kaetud. Teise korruse koridoris toimus tõkkejooks ja 30 meetri jooks. Pikema distant-si jaoks olid kogu maja kõik kolm koridori hõi-vatud.

Tagantjärele meenub, et klassis tunnis olles oli koridoridest kuulda kilkeid ja jooksumüdi-nat, kuid ei mäleta, et see kedagi väga seganud oleks.“

„Kool oli praegusest majast palju väiksem ning suures ruumipuuduses, sest õpilasi oli lii-ga palju. Mõnede klasside tunnid olid Tohisool. Kooli raamatukogu asus kolmandal korrusel ja see oli väga väike ruum. Raamatukokku sisse ei mahtunud. Ukse vahelt küsisid, millist raama-tut tahad. Raamatukogu oli lahti päevas paar tundi ja raamatuid väljastas ajalooõpetaja.

Kõige rohkem on meelde jäänud keemia-õpetaja Milvi Laanmets, kes oli ääretult tore inimene. Oskas õpilastega nalja teha ja ka tun-de mõnusalt läbi viia. Veel on jäänud meelde ajalooõpetaja Heljo Terno, kes oli üpriski karm õpetaja, kuid tundis oma õppeainet hästi ja os-kas seda õpilastele edasi anda. Kui ajalootunnis kuulasid tähelepanelikult, siis ei pidanud enam kodus rohkem õppima.“

Meenutused kirjutasid üles Mait Rõõmus, Karina Küling ja Kertu Valtri

8

Märts 2012 GÜMNAASIUMIST

Kohila gümnaasiumi töötajatest sai sel aastal kooli teenetemedali Kalmer Vile-pill.

1973. aastal lõpetas Kalmer Kohilas põ-hikooli, 1992. aastal jõudis kodukoha koo-li tagasi. Remonditöölisena. Elu aga pakub uusi väljakutseid. Kui enne oli ta korral-duste täitja, siis 1999. aastal hakkas endi-ne remondimees Kohila keskkooli direk-tori asetäitjana kooli majandustegevust juhtima.

Esimene suur katsumus oli tuult ja soo-ja mittepidavate akende väljavahetami-ne 2000. aastal. Edasi tuli võssamattunud koolimaja õpilaste kaasabil nähtavaks te-ha ja kooli ümbrus korrastada. Seejärel al-gas lagunenud ja räämas WC-de, korido-ride, klassiruumide, põrandate ja lagede remontimine ning 2004. aastal kooli aula ja selle kõrvalruumide renoveerimine. Li-sandus võimla ehitus, mis on olnud kõi-ge mahukam ettevõtmine. Oma jõudude-ga tehti võimlemislinnak. Valmis poiste tööõpetusmaja. Sellest õppeaastast saavad tüdrukud õppida käsitööd ja kodundust uutes kaasaegselt sisustatud ruumides, kus on kõik vajalikud õppevahendid.

Kool hakkab peale territooriumist. Õp-pepraktika juhendajana on Kalmer koos õpilaste ja õpetajatega teinud kõnniteid, kauniks muutnud kooli ümbruse ja sise-õue. Õpilaste tööpraktika on muutunud traditsiooniks. Kui algul oli tööpraktikal osalemine vaevaline ja valuline, siis nüüd on see iseenesestmõistetav osa koolielust. Õpilased näevad oma töö tulemusi, mida märkavad ja tunnustavad teisedki.

Kui kõik on korras, siis ongi kõik kor-ras. Aga kuidas kordasaamiseni jõuda? Kalmer on Kohila koolile pühendunud mees, täpne, korrektne ja abivalmis ning talle on tähtis ettevõetud tööd hästi teha. Ikka nii, et ka silmale oleks ilus vaadata. Kõrvalt vaadatuna tundub, et töö, töö ja töö on talle esmatähtis. Ta tegutseb mär-kamatult, puhkust võtab jupiti. Võib juba praegu öelda, et Kalmer on oma elutöö tei-nud koolis, kus ta ise õppis.

Kohila gümnaasiumi õppenõukogu ot-susega anti Kalmer Vilepillile teeneteme-dal kooli õpikeskkonna väljaarendamise ja kooli ümbruse kauniks kujundamise eest.

Gümnaasiumi direktor Raivo Heinaru ütles, et Kalmer Vilepill on andnud kooli arengusse märkimisväärse panuse – ma-jandusasjad on hästi toimima saanud ning koolimaja on korras ja puhas.

Ants Tammar

6.-10. veebruaril viibisid Kohila koolis ne-li vahetusõpilast Viljandi Paalalinna Güm-naasiumist ja Kuressaare Gümnaasiumist. Kaks saarlast – Nemo Usin ja Jane Kaju – omandasid nädal aega Kohila Gümnaa-siumi 10. klassis kogemusi ning Viljan-di noortest õppis Kai Liis Lepp 11. klassis ning Kaisa Mürk 8. klassis. Tegemist oli ju-ba teise õpilasvahetusega.

Projekti eesmärk on anda õpilaste-le võimalus tutvuda sõpruskoolide eripä-raga, leida uusi kontakte ning saada uusi teadmisi ja kogemusi, mida hiljem kodu-koolis rakendada. Õpilasvahetuse idee ku-junes 2010. a sügisel kolme kooli õpilas-esinduste ühiskohtumisel Kohilas. Ühises laagris arutati erinevaid koostöövõimalu-si. Nüüd on õpilasvahetusest nagu ka kol-me kooli õpilasesinduste ühislaagritest ku-junemas tore traditsioon.

Vahetusõpilaste vaba aeg peale kooli-

päeva lõppu sisustati aktiivselt. Noortele tutvustati Kohilat ja kohalikke kohvikuid. Koos õpilasesinduse liikmetega korralda-ti ühine pizza- ja lauamängude õhtu, kus saarlastest vahetusõpilased oma koka-kunsti demonstreerida said. Ühiselt võe-ti ette ka retk Tallinna, kus nauditi uisuta-mise võlu ja vanalinna vaateplatvormidelt avanevat vaadet.

Nemo, Jane, Kai Liis ja Kaisa lootsid õpi-lasvahetusest saada uusi sõpru, kogemusi ning võrdlusmaterjali enda kooliga. Nen-de sõnul täitusid ootused täielikult. Võrd-luseks toodi välja, et Kuressaare Gümnaa-siumis puudub koolikell ning et valikained algavad aasta hiljem. Saarlastel oli raske ka matemaatikatundidega harjuda.“Vormis-tus ja ülesehitus on nii erinev varemõpi-tust,“ leiab Jane. Siinseks lemmikõpetajaks kujunes vaieldamatult inglise keele õpeta-ja Paul Rodgers.

Kohila koolist läksid nädalaks sõprus-kooli õppima Henry Murumaa (11. klass), Tessi Ilustrumm (9. klass), Marek Morel ja Mariliis Karro (mõlemad 10. klass). Ma-rek ja Mariliis asusid õppima Kuressaar-de. Mariliis kiitis väga saarlaste koolitoitu ning mõlemale gümnasistile meeldis vä-ga, et Kuressaares ei olnud koolikella. See-vastu Henry, kes õppis Viljandi Paalalinna Gümnaasiumis jääb truuks Kohila koo-lile ja ütleb, et siin meeldib talle rohkem. „Oma kooliga on harjutud, inimesed on tuttavad ja Kohila kool on hubasem, kodu-sem,“ leiab Henry.

Vahetusõpilaste muljeid saab lugeda: www.opilasvahetus.blogspot.com

Laura Ruusmann 10. klassi õpilane

Kalmer Vilepill - koolile pühendunud mees

Kohila Gümnaasium võõrustas teistkordselt oma sõpruskoolide õpilasi

9

Märts 2012GÜMNAASIUMIST JA LASTEAIAST

Emakeelepäeva hakati üle-ees-tiliselt tähistama 1996. aastal, esimese eesti luuletaja, Kristjan Jaak Petersoni sünniaastapäe-val - 14. märtsil.

Kohilas Männi lasteaias peeti valla lasteaedade laste emakeelepäevale pühendatud luuletuste lugemise konkurssi viiendat korda. Teemaks oli „

Selle sajandi lasteluule.”Osa võtsid kõikide Kohi-

la valla lasteaedade mudila-sed. Esinejaid oli kokku 34. Žürii hindas lapsi kolmes va-nusegrupis ning eraldi hinnati muukeelseid etlejaid.

3-4 aastaste laste seast sai pa-rima tulemuse Saskia Lukkonen Prillimäe lasteaiast; 5-6 aastasest

oli tublim Enrico Ernits Sutlema lasteaiast; koolieelikutest valiti välja Mirjam Äkke Sipsiku las-teaiast. Muukeelsed lapsed esi-tasid luuletuse eesti keeles ja esi-meseks tuli Margarita Smirnova Männi lasteaiast. Iga luuletuse esitaja sai meeneks raamatu ja tänukirja. Parimatele oli lisakin-gitus.

Aitäh kõigile lastele julge ja toreda esinemise eest, tänud ka õpetajatele, vanematele ja züriile. Ürituse toimumisele ai-tasid kaasa Kohila Vallavalitsus ja spordikeskus.

Männi lasteaiaeripedagoog Kaia Karlep

Rapla politseijaoskond alus-tas veebruarikuus loengu-tega, kus lastele räägitakse

politsei vaatenurgast kooliha-riduse vajalikkusest ning vas-tutusest.

Noorsoopolitseinikud ees-otsas Lea Leopardiga, on võt-nud südameasjaks teha laste-le selgeks, miks peab õppima ja koolis käima. Räägitakse sel-lestki, kuidas mõjutavad noo-ruses toime pandud „pätiteod“ täiskasvanuks olemist ning tu-leviku tegemisi.

Lisaks õppimisele, juhitakse loengutes tähelepanu vastutuse-le ja vastutustundele. Et mõiste olemust lastele arusaadavamaks teha, räägitakse lemmiklooma-dest ja nende eest hoolitsemi-sest. Loengus osaleb piirkonna-

politseinik Margit Härmi truu kaaslane, politseikoer Henni, kelle näitel räägitakse, kuidas lemmiklooma võtmine on ka vastutuse võtmine ja mida see endaga kaasa toob. Loengud 6–11-aastastele lastele toimusid veebruari- ja märtsikuus Rap-lamaa lasteaedades ning kooli-des.

Lea Leopardkomissar

Rapla politseijaoskond489 2938; 5226613

lea.leopard@politsei.ee

29. veebruar on eripärane päev, sest on kalendris vaid iga nel-ja aasta tagant, seega igati sobiv tähtsaks õppekäiguks peaminist-ri töökohta.

Tallinnasse sõistime rongi-ga. Lapsed olid elevil ja ootasid, millal ometi rong pealinna jõuab. Stenbocki majja Toompeal viis pikk trepp. Maja juures ootas ju-ba Rasmuse ema Jane. Majja sise-nemisel tuleb läbida põhjalik tur-vakontroll, õnneks oli meil kõik korras ja kõik pääsesid sisse.

Esmalt viidi meid pressi-ruumi, mis telerist tundub päris suur, aga tegelikkus on üsna pi-sikene. Kõik lapsed said proovi-da, mis tunne on istuda ajakir-janike ees ja oma otsustest aru anda. Pressikonverentsid pee-tud läksime läbi sisehoovi, kus kasvab haruldane suurelehine pärn (Tilia platyphyllos). Puu vanuseks võib olla 120-150 aas-tat. Lõpuks olimegi Stenbocki majas. Meie giid, peaminist-ri sekretär Jane (Rasmuse ema) rääkis maja ajaloost. Stenbocki

maja on ehitatud aastatel 1787-1792. Esialgselt planeeris ku-bermanguvalitsus maja koh-tuhoone tarvis, kuid riikliku finantseerimise äralangemi-se tõttu andsid võimud hoo-ne ehitustööde ettevõtja, Hiiu-maa mõisniku, brigaadikindral krahv Pontus von Stenbocki omandisse.

Järgmisena ootas meid esin-duslik riigivanemate saal, seintel Eesti riigivanemate ning esimese

presidendi Konstantin Pätsi pil-did. Lastele meeldisid väga ilus kuldne mööbel ning Stenbocki maja kommid. Külastasime ka rõdu, kust avaneb võrratu vaade pealinnale.

Lõpuks jõudsime e-valitsu-se istungisaali, mis on maailmas üsna unikaalne. Lapsed said en-dale meeldiva istekoha valida ning seejärel toimus kontroll, kas kõik teavad, millise ministri too-lil nad istusid. Mõnda teati, mõn-

da teame nüüd. Lõpuks saabus meie sekka ka peaminister And-rus Ansip isiklikult. Ta rääkis vä-ga huvitavalt ja emotsionaalselt ning vastas kõikidele küsimuste-le, mida lapsed esitasid. Peami-nister kutsus meid ka oma ka-binetti ning oli nõus iga lapsega ühe foto tegema – lapsed istusid peaministri töötoolil ja peami-nister seisis. Nägime kuidas käib õnnitluse saatmine kolleegile vä-lismaal ning millise vahva kir-ja on saatnud USA ekspresident George Bush. Lõpetuseks jõudsi-me veel tuppa, kus võetakse vas-tu olulisi külalisi. Sirvisime küla-listeraamatut ning tegime toreda grupipildi. Seejärel suundus pea-minister Brüsselisse ja meie keld-rikorrusele kringlit sööma.

Suur-suur aitäh Rasmu-se ema Janele! Nüüd oleme pal-ju targemad ja igal lapsel on pilt koos peaministriga, mida tutta-vatele ja sõpradele näidata.

Merike Tiidrusklassijuhataja

4. b klass käis Stenbocki majas

Nagu kasvavad õunad puule, kannab luule sõnad suule (A. Pajumets)

Politsei räägib vastutusest

4. b klass Stenbocki majas.

10

Märts 2012 KOHILA

Vesse MetsallikDominic KilessoAdeli IlvesRegina ChesnokovaKretlen KuuspaluKrisete Kana

Irene-Georgine Evisalu 95Selma Maslennikov 92Asta Ennok 90Marta-Miralda Pärnaste 88Benita Tuur 88Hart Urvas 87Ester Erm 87Asta Takjas 85Niina Gorodnitševa 85Elme Männik 83Rene Anvelt 83Maimu Pihlapuu 82Leida Kivinurm 82

Õnnitleme!Aprilli sünnipäevad

Õnnitleme sünni puhul

Palume vabandust, eelmisest lehest jäid välja: Ilmar Sõmer 87Aleksandra Tarassova 87

Linda Nelsas 82Valerjan Dubrovski 81Pilvi-Ester Albin 81Olga Tsemin 80Hugo Jaanimägi 80Milvi Kõva 80Saima Roop 79Maria Vapra 79Erich Talu 79Maie-Kristine Jürna 78Olli Raudsepp 78Klarissa Gurjanova 77Enno-Valdor Ernits 76Linda Prunt 76Milvi Kangur 75Rein Hirs 75

Märtsikuu esimese päeva õhtupoolikul ko-gunes Kohila raudteejaama ootesaali roh-kesti rahvast. Tuldi kuulama, milline saab olema raudteejaama tulevik. Ooteruu-mi seintele pandi vaatamiseks-tutvumi-seks uue jaamahoone ja ümbruse, sh per-roonide eskiisprojektid. AS Edelaraudtee Haldus juhataja Neddy Kramer tutvustas põhjusi, miks tuli langetada vana jaama lammutamise otsus ja rääkis, kuidas koos-töös muinsuskaitseinspektori ja kohali-ku omavalitsusega korraldatakse vanade ja väärtuslike ehitusdetailide eemaldami-ne, säilitamine ja taaskasutus. Krameri sõ-nul võeti Kohila uue jaamahoone arhitek-tuurse kavandi koostamisel eeskuju Rapla jaamast, sest sealne ruumiprogramm on optimaalsem. Edelaraudtee kommunikat-sioonijuht Kersti Gorstov rõhutas, et eri-projekti järgi valmiva jaamahoone ka-vandamisel on arvestatud ehitise sobivust ümbritseva miljööga. „Maja on puit- ja ki-vimaterjalist ning varustatud varju pakku-va katusealusega. Uus hoone on osa tervik-likust jaamakompleksist, mille raames on seni Edelaraudteel valminud uus raudtee-ülesõit ning kaasaegne perroon.“ Plaanis on rajada veel üks perroon, jalgratta- ning autoparkla ja jalgtee, mis pikendatakse val-la vahenditest kuni alevi keskpaigani välja.

Vana jaamahoone jääb elama fotodel, mida plaanitakse eksponeerida uues jaa-mas ja väärtuslike puidust ehitusdetailide-na (aknad, tahveluksed, palgid jmt), millest väiksemad säilitatakse Hageri muuseu-mis, suuremad võetakse uuesti kasutusse Sutlema mõisas ja Pahkla külakeskuses.

Uue jaamahoone valmimise täht-aeg selgub läbirääkimiste käigus

Neddy Krameri sõnul selguvad kõik tähtajad siis, kui ehitaja on välja selgita-tud – siis selgub läbirääkimiste käigus ka tegelik ehitusgraafik. “Hetkel tegelemekoostöös muinsuskaitsjate-taaskasutajate-ga nende poolt kaardistatud detailide de-monteerimisega.”

Esialgne ajakava: alustada abihoone

ehitamisega aprilli teisest poolest (kui ilm võimaldab); alustada perroonide ehitami-sega mai algusest; alustada jaama ümber-kolimisega mai keskpaigast; alustada uue hoone ehitusega mai lõpust-juuni algusest. Ehituse lõpp on hetkel planeeritud augus-ti lõpuks.

tekst ja fotoEeva Kumberg

Raudteejaam koos lähiümbrusega saab tervikliku väljanägemise

11

Märts 2012KOHILA

����������������������������

�����������������

������

������ !�"�"�������#�#$�%�

����&�'��#(�&

!�)����&���*#��������#����+�,�

Arvutikursus edasijõudnutele!

„Tekstitöötlus arvutil Microsoft Office Word 2010“

(12 tundi)

3., 10., 17., 24. aprill 2012 kl. 15.15 - 18.00

Kohila Gümnaasiumi arvutiklassis.

Kursusele ootame kõiki, kelle igapäevasteks ülesanneteks on arvutil tekstide loomine, töötlemine.

Kursus sobib lisateadmiste omandamiseks ja uuema versiooniga tutvumiseks, eriti neile, kes siiamaani on

töötanud vaid 97-2003 versiooniga.Koolitaja arvutiõpetaja Kadri Vilsoo

Tutvuge eelnevalt osalemise tingimustega ja eelregistreerimise ning avalduse täitmise infoga:

tel.4833887 või info@tohisoo.edu.ee ja meie kodulehel http://www.tohisoo.edu.ee/elukestev-ope/programm-

elukestev-ope

Kursus korraldatakse Euroopa Sotsiaalfondist tuleva toetusega ja on osalejale tasuta.

�����

�����

���

���

��

�����

������

�� ������������������������������������������

�������������������������������������

��������������������������������������������������������

��������������������������������

��������������������

����������������������

�����������������

���������������������������������

��������������������������������������������������������������������������������������������������������������

������������������������������������������������������������������������������������������������������������

���

������

12

Märts 2012 REKLAAM

EHITUSTÖÖDREMONDITÖÖD

SANTEHNILISED TÖÖD56 159 680

www.eaststar.ee

Kohilasvana vallamaja juures peatub pangabusskell 9.30–12.30

II kvartalis4. ja 18. aprill2., 16. ja 30. mai13. ja 27. juuni

Bussis saate nõu pangateenuste kohta, telli-da ja kätte pangakaardi, makseautomaadist oma kontole sularaha kanda ja välja võtta, teha arvuti abil makseid, sõlmida hoiuseid ja muid erinevaid lepinguid.

Tutvuge pangabussi sõiduplaani ning finantsteenuste tingimustega www.swedbank.ee. Lisainfot pangabussi teenuste, kellaaegade ja peatuste kohta saate 24h telefonilt 6 310 310.

Värsked ja kuivatatud puu-ja juurviljad

Tööstuse 4 (Sipsiku lasteaia juures)

Tule meile külla!Ostame kohalikelt elanikelt puu-ja

köögivilju.Suurema koguse korral toimetame teie

tellimuse soovitud aadressileInfo tel 5648 8225 ja 5666 4966

Laadad Kohilas29. aprillil – kevadlaat20. mail – lehekuu laat16. juunil – jaanilaat

Kell 9-16 raudteejaama taga parklas. Info tel 58050167

13

Märts 2012KOOLITUSKÜLG

Kursus

„Kuidas olla edukas tööjõuturul?“

Laupäeviti 21. ja 28. aprill 2012

kl. 10.00 – 15.00

Kohila Koolituskeskuses Tohisoo mõisasKursus sobib neile, kes soovivad töökohta vahetada või

kellel tuleb töökaotuse tõttu uus töökoht leida.

Kursus aitab suurendada enesekindlust ning parandada endast positiivse mulje loomise oskust.

Koolituse sisu: eneseanalüüs, vajaliku informatsiooni kogumine, CV ja kaaskirja koostamine, tööintervjuuks ettevalmistamine.

Koolitaja psühholoog Ave Kala

Osalemise tingimuste ja eelregistreerimise ning avalduse täitmise info: tel.4833887 või info@tohisoo.edu.ee ja meie kodulehel

http://www.tohisoo.edu.ee/elukestev-ope/programm-elukestev-ope

Kursus korraldatakse Euroopa Sotsiaalfondist tuleva toetusega ja on osalejale tasuta.

23. veebruaril sai Kohila valla aukirja koos väikese vapi-märgiga muusikaõpetaja Aigar Kostabi. Tänu tema pü-hendumisele ja vaimustumisele on uuesti tekkinud lootus Kohila puhkpilliorkestri moodustamiseks.Pildile jäid koos Aigar Kostabiga osa puhkpilliõpilastest: Mattias Moosar, Andrei Lugovoi, Kristjan Todurov (küla-line) ja õpetaja Terje Palli, kes esinesid kontserdil tunnus-tamistseremoonia eel.

Vabariigi aastapäevaaktusel esinenud Kai Ruljandi õpi-lased Mihkel ja Margus Jürgenson ja Kert Lass kinnitasid, et poiste klaveriansamblite traditsioon Kohilas jätkub.

Fotod: Jaak Kadarik

������������������

�����������������

������������������������

� �����������������������������

�������������������

�����������������������������������

����� ������ ���� ����

���������������� �����

�������� ��������������������

����� ��������������

��������!�

• "������

• ���������

• #����������

• ��� ������

$������%������������������������������������� �����

��� ����������������������� ��������������� ���

����� ������

&���� ������� ������������ ����

��� �������'����� ���������������(��)����

14

Märts 2012 MITMESUGUST

Veebilehel Alkoinfo.ee on saada-val test, mille abiga saab inimene kiire ja usaldusväärse hinnangu oma alkoholitarvitamisega seo-tud terviseriskide kohta.

AUDIT (The Alcohol UseDisorders Identification Test) ni-melise küsimustiku on välja töö-tanud Maailma Terviseorgani-satsioon ning seda küsimustikku kasutavad oma töös ka perearstid ja nõustajad.

AUDIT test keskendub alko-holi liigtarvitamise ning sõltuvu-se esimeste märkide tuvastami-sele. Test, mida peetakse üheks kõige täpsemaks, koosneb küm-nest küsimusest ning see näitab, millisel riskitasemel on inime-se alkoholitarvitamine. Riskitase-meid on kokku neli: madala ris-kiga tarvitamine, tervist ohustav tarvitamine, tervist kahjustav tar-vitamine ning võimalik alkoholi-sõltuvus.

Alkoinfo.ee vahendusel tegi möödunud aastal AUDIT testi kokku 7689 inimest, kellest 4756 olid mehed ja 2933 naised. Ter-vist ohustavat alkoholitarvitamist leiti 36% vastanute puhul, 11% vastajatest sai hinnangu, et nen-de alkoholitarvitamine on tervist kahjustav ning 20% vastanute puhul oli tegu võimaliku alkoholi-sõltuvusega.

Kui testi teinud naised kuulu-

sid peamiselt madala riskiga tar-vitanute (46%) ja tervist ohusta-va tarvitamise rühma (35%), siis meestest 37% kuulus tervist ohus-tava alkoholitarvitamise rühma ja 27% võimaliku alkoholisõltu-vuse rühma. Testi teinud naiste seas oli neid, kel on võimalik al-koholisõltuvus 11%. Kõige enam vastajaid oli vanuserühmades 18-24 ja 25-34 aastat. Tervist kahjus-tavat tarvitamist esines nendes vanuserühmades ka kõige enam. Võimaliku alkoholisõltuvusega inimeste arv oli aga suurem va-nemates vanuserühmades.

Alkoinfo.ee lehel tehtud testi-de tulemused näitavad vaid küsi-mustikule vastanud inimeste tu-lemusi nende sisestatud vastuste alusel ega ole üldistatavad kogu Eesti elanikkonnale.

Alkoholi liigtarvitamine kuu-lub oluliste tervist kahjustavate ja surma põhjustavate tegurite hul-ka. Alkohol on otseselt või kaud-selt seotud enam kui 60 erineva haigusseisundi või häirega. 2010. aastal oli Eestis iga kümnes surm seotud alkoholi liigtarvitamisega. Liigtarvitamise varajane avasta-mine on oluline alkoholist tingi-tud kahjude vähendamiseks.

Alkoholi liigtarvitamise enne-tamist toetab Euroopa Liit Eu-roopa Sotsiaalfondi programmi “Tervislikke valikuid toetavad meetmed 2012” raames.

Vabanduse leiab alati.

Oma alkoholitarvitamise võimalikke terviseriske saab igaüks ise hinnata

Uued avatud turu elektripake-tid toob Eesti Energia klienti-deni juba tänavu sügisel ning kõige mugavam kanal lepingu-te sõlmimiseks on e-teenindus. Elektriklientidele on oluline teada ka seda, et avatud elekt-riturg puudutab üksnes elekt-rienergia osa ehk kolmandik-ku arvest. Rohkem infot turu avanemise kohta leiab ettevõtte veebilehelt www.energia.ee.

Elektriturul saab valida elekt-rienergia müüjat, kuid mitte võrguettevõtjat

Elektriturule läheb ainult elektrienergia osa ehk 1/3 elekt-riarvest. Võrguteenus ja maksud jäävad endiselt riigi kontrolli al-la. „Keskmise majapidamise kui-ne elektriarve on täna 26 eurot, millest 8 eurot on riiklikud mak-sud, 7 eurot elektrienergia ning

11 eurot võrguteenused. Just selle 7-eurose elektrienergia osas suh-tes saab elektriturul valikuid teha – kas eelistada peamiselt börsi-hinda või leppida elektrimüüja-ga kokku ühes kindlas hinnas näiteks terveks aastaks,“ selgitas Eesti Energia juhatuse liige Mar-gus Rink 2013. aastast kliendi ees olevaid valikuid.

„Usume, et Eestis on elektri-kliendid müüja valmimisel ak-tiivsemad, kui näiteks Põhjamaa-des, kus üle 2/3 elektritarbijatest ostavad elektrienergiat läbi üld-teenuse,“ lootis Rink. Elektritu-rul ostab elektritarbija üldtee-nust automaatselt, kui ta ei sõlmi lepingut ühegi elektrimüüjaga. Üldteenuse põhimõtted töötab välja riik, seda müüvad võrguet-tevõtjad ning selle hind kujuneb praeguse info kohaselt möödu-

nud kuu kaalutud keskmisel bör-sihinnal.

Elektrimüüja pakkumisel on üldteenuse ees eeliseid. Suurema elektritarbimisega äri-, aga ka ko-duklientidele, kes näiteks küta-vad elektriga, teeb Eesti Energia personaalseid hinnapakkumi-si. Väiksema elektritarbimisega klientidele on leping aga võima-lus energia hinna müüjaga pi-kaks ajaks kokku leppida.

Börsihind mõjutab vaid kol-mandikku arvest

Aasta alguse seisuga on sule-tud turul elektrienergia keskmine

hind pakettides 3,07 (elektriarvel lisandub sellele veel võrguteenus ja maksud). Täna, 22. veebrua-ri seisuga maksab kilovatt-tund elektrienergiat börsil aga 4,35 eu-rosenti, mis on umbes 50% kal-lim suletud turu hinnast. Seda, kui palju maksab üks kilovatt-tund elektrienergiat 2013. aastal avatud turul näitab vaid aeg.

Kohumahus on tekst toodud internetis: http://www.kohila.ee/et/avaleht/valla-ajaleht.html

Eliis VennikEesti Energia Pressiesindaja

Eesti Töötukassa Raplamaa osakond teatab:Teabepäev tööandjatele

19. aprill kell 10Kohila raamatukogu seminariruumis

Eesti Energia tutvustab ettevalmistusi avanevaks elektrituruks

AUDIT testi on kättesaadav veebilehe Alkoinfo.ee avalehel.

Lisainfo: Maris Jakobson, Tervise Arengu Instituudi ava-

like suhete nõunik, tel 659 3906, 5302 2737, maris.jakobson@tai.ee

15

Märts 2012TERVIS

toitutargalt,liigu!Avaneb kolm tervisegruppi:1 grupp Prillimäe lasteaia saalis (Lasteaia põik 4, Prillimäe)

teisipäeviti 3.04.2012-05.06.2012 kell 18:00-19:002 grupp Hobitoas (Kohila Ärikeskuse III koruusel, Lõuna 2)

neljapäeviti 05.04.2012-07.06.2012 kell 9:30-10:303 grupp AINULT MEESTELE

Hobitoas (Kohila Ärikeskuse III koruusel, Lõuna 2)neljapäeviti 05.04.2012-07.06.2012 kell 18:20-19:20

2012. aastal on Fiile tervisegrupis osalemine tasuta!Projekti “Õige toitumine ja piisav liikumine on pika eluea võti!” rahastab Euroopa Sotsiaalfond läbi Sihtasutuse Innove.

Registreeri end facebookis Fiile lehel või kirjuta e-postile reelika@fiile.ee.Alati võid ka helistada 56 494 797!

Esimene kohtumine 31. märtsil kell 11 Tohisoo Mõisa suures saalis.

Jaanuaris käivitus Spordiklubi Fiile MTÜ ja Kohila Vallava-litsuse ühisprojekti „Õige toi-tumine ja piisav liikumine on pika eluea võti!“ esimene hoo-aeg. Tervisegruppidesse regist-reerus oodatust rohkem oma tervisest hoolivaid ja õppimis-himulisi kohalikke elanikke. Hea on tõdeda, et Kohila val-la elanikud on aktiivsed ja soo-vivad oma elukvaliteedi paran-damiseks midagi ette võtta.

Hageri tervisegrupis oli kok-ku 22 osalejat. Kohila hommi-kuses tervisegrupis 18 osale-jat ja õhtuses tervisegrupis 23 osalejat. Kes seekord osalema ei mahtunud, need saavad re-gistreerida II hooaja tervise-gruppidesse, mis algavad 31. märtsist. NB! Seekord ava-neb eraldi grupp ainult mees-tele. Registreerumiseks liitu Facebookis Fiile fännilehega ja sealt leiad juba edasi tervise-grupid või kirjuta reelika@fiile.ee või helista 56494797. Ter-visegrupis osalemiseks peak-sid olema 15-64 aastane! Ühte gruppi mahub maksimaalselt 20 inimest. Kes seekord ei ma-hu, ei pea kurvastama, sest 8. septembril algab kolmas (sel aastal viimane) hooaeg.

Tervisegrupis osaledes:• õpid normaalselt sööma (loe

regulaarselt ja tasakaalusta-tult)

• õpid toidupoes õigeid vali-kuid tegema

• õpid oma toitumist analüü-sima

• õpid toitu valmistama nii, et säiliks maksimaalselt toitai-neid

• saad motivatsiooni ja tead-misi oma elustiili tervisliku-maks muutmiseks

• saad teada, kuidas treenida, et olla terve

Tervisegrupis hoolsalt osale-des ja töötades võib kehakaal vastavalt soovitud eesmärgile tõusta või langeda. Saad roh-kem energiat ja tunned ennast paremini, oled tervem ja ak-tiivsem! Saad teadmisi tervis-likust ja tasakaalus toitumisest (lõpetajatele väljastame tun-nistuse).

Projekt viiakse läbi koos-töös Kohila Vallavalitsusega ning seda rahastab Sihtasutu-se Innove kaudu Euroopa Sot-siaalfond. Projektis osalemine on kõigile TASUTA!

Esimese hooaja tervise-grupid on koos käimise lõ-petanud ja veidi üle poolesa-ja Kohila valla elaniku on teel parema tervise, aktiivsema ja täisväärtuslikuma elu poole!

Kümne nädala jooksul sai-me teada, millised on täna-päeva eestlase suurimad toitu-misega seotud eksiarvamused ja valeharjumused. Rääkisi-me rämpstoitudest, saime tea-da, milliseid toitusid tuleks igapäevases menüüs vältida. Kummutasime toitumisega seoses tekkinud müüdid. Sai-me teada, kui olulised on meie toidulaual rasvad ja õppisime tundma erinevaid toiduras-vu ning sööma kõiki vajalik-ke rasvu sisaldavaid toitusid. Jagati teadmisi füüsilise ak-tiivsuse tähtsusest ja anti ideid oma igapäevase liikumise suu-rendamiseks. Rääkisime eri-nevate toiduainete mõjust ve-resuhkrutasemele ning sellest, kuidas see mõjutab meie ter-vist ja kehakaalu. Saime teada, miks on köögiviljade, kaunvil-jade ja puuviljade piisav söö-mine nii tähtis. Otsisime või-malusi, kuidas neid vajalikke toidugruppe oma igapäevases-se toidusedelisse lisada.

Eraldi arutlesime vahepa-

lade teemal, peamiselt vahe-palade söömata jätmise prob-leemidest, aga ka erinevatest vahapalade variantidest. Lah-kasime ka tunnete ja toitumi-se vahelisi seoseid. Saime tea-da, kuidas stress ja meeleolu mõjutavad meie isu ja toiduva-likuid, otsisime võimalusi ma-gusavajaduse rahuldamiseks tervislike alternatiividega.

Viimasel kohtumisel val-mistasime tervislikke toitu-sid. Maitsesime ja arvustasime neid. Menüüs tekitasid kõi-ge rohkem küsimusi tervisli-kud võileivakatted ja õhtu-söögid, milles ei kasutata liialt liha- ega piimatooteid. Valmis-tasime maitsvaid ja tervislikke toitusid köögiviljadest, kaun-viljadest ja täisteraviljadest.

Osalejate tagasiside põhjal võib projekti esimese hooaja lugeda õnnestunuks. Rohkem

kasulikke tarkuseteri ja oskusi said juurde kindlasti osalejad, kes hoolsalt kohal käisid ja ko-gu programmi kaasa tegid.

Tervisegrupi läbinud oska-vad nüüd paremini oma toitu-mist analüüsida. Teavad, milli-seid toitumisvalikuid millises mahus teha. Teavad ja võibol-la ka juba tunnevad, et toidul on kehale ja hingele väga tugev mõju. Tervisegrupp on hüp-pelauaks tervislikuma elustii-li saavutamiseks! Kindlasti jät-kavad osalejad oma toitumise jälgimist ning teevad edaspidi alati targemaid valikuid ning leiavad aega iseendale – liiku-miseks!

Ilusat kevadet ja palju päi-kest!

Reelika MetsSpordiklubi Fiile OÜ

Toitu targalt ja liigu!

16

Märts 2012 SPORT

Hea lapsevanem!

Ootan lapsi, kel sünniaasta 2007-2008, mudilaste jalgpalliringi.

Esimene kogumine lastel koos vanematega

22.04, kell 12.00 Kohila spordihallis,

kõigil seljas dressid ning jalas spordijalatsid!

Info ning eelregistreerimine: Kaido Mägi, tel 56476073 või e-mail:kaido@pysivus.eeRõõmsat kevadet!

Tule trenni!Fitness treeningudEsmaspäeviti kell 19:00 – BodytrimTeisipäeviti kell 19:00 – Dance – UUS AEG!Kolmapäeviti kell 18:15 – Dance noortele 14-25a,

juhendab Marette Esko – UUS TRENN!Kolmapäeviti kell 19:30 – BodytrimNeljapäeviti kell 19:30 – Dance, juhendab Anneliis Kõiv

Hobituba asub Kohila ärikeskuse 3 korrusel. Lisainfo www.hobituba.ee

17

Märts 2012SPORT

Kohila Võrkpalliklubi viib veeb-ruarist aprillini koostöös Rap-lamaa Spordiliiduga läbi Rapla-maa Meistrivõistlusi võrkpallis. Mängud toimuvad kolmel päe-val, osaleb 7 naiskonda, 6 mees-konda. Praeguseks on peetud igal võistkonnal 4 mängu kuuest. Naiste tabelit juhib Kohila VK I, kellel on kõik võidud ja maksi-maalsed 12 punkti (turniir toi-mub „itaalia“ süsteemi järgi, kus võit võib vastavalt mängutule-musele anda 3 või 2 punkti). Ühe kaotusega ja 9 punktiga järgne-vad Kaerepere ning Märjamaa. 6 punkti ja 2 kaotust on Kaiul ja Kohila VK2-l. Kohila VK I võistkonna koosseis: Käroli Kär-di, Triin Juhtma, Merike Errit, Karmen Kaljurand, Mariliis Karro, Katleen Kangur, Hanna-Loore Õunpuu, Kelli Aunpuu, Kertu Laak. Kohila II-s mängi-vad Ave Kala, Katrin Tammsaar, Zanna Randmaa, Ingrid Kangur, Maarja-Liis Kangur, Kadri See-der, Andra Aavik.

Meeskondadest on seni või-dukaim 12 punktiga ATO SK, järgnevad 8 punktiga Märja-maa ja 7 punktiga Arca Nova, kus mängib hulk kohalikke me-hi: Tiit Pregel, Margus Jaanson, Sven Rungi, Sulev Soomere, Too-mas Tammsaar, Siim Ots.

Viimane mängupäev, mil sel-gitatakse maakonna meistrid, toimub 14. aprillil Kohilas. Kõik huvilised on oodatud mänge vaatama.

U12 (2001.a sündinud ja nooremad) tüdrukud ja poisid käisid veebruaris võistlemas Pär-nus, kus toimus Panzer Cup. Ko-hila VK poistele lõppes turniir tubli 4. kohaga . Mängisid: Oskar Laak (parim mängija), Markus Jürgenson, Markos Parve, And-reas Parder, Siim Kaarel Maasa-lu, Robi Vanem.

Veebruaris oli poiste võrkpal-lis üks edukamaid päevi. Kiilis toimus U14 vanuseklassi poistele Eesti Meistrivõistluste Põhja re-giooni II etapp, millest võttis osa 18 võistkonda. Kohila oli esin-datud 3 võistkonnaga. A liigas mängis 1 ja B liigas 2 võistkon-da. Turniirilt saavutati peaae-gu maksimum: I võistkond sai 2. koha ( Kristo Forsel, Erko Targa-maa, Eero Välik, Harald Jürgen-

son, Leonhard Sildnik). Kohila II ja Kohila III mängisid B-liiga võidu peale. Seekord võitsid noo-remad ( Oskar Laak, Markos Parve, Andreas Parder, Siim Kaa-rel Maasalu, Robi Vanem, San-der Aleks Gildemann, Mar-kus Jürgenson.) II koht: Markos Parve, Andreas Parder, Mikk Jõgisoo, Stefan Ottens, Leon-hard Sildnik III koht: Martin Virolainen, Kenno Heinla, Georg Gustav Rikkinen, Max Andreas Kosenkranius, Kromel Kruus-mann, Markus Rebbase.

Kohila Võrkpalliklubi viib gümnaasiumis läbi kooli meist-rivõistlusi võrkpallis. Mängitud on 1.-3. klassi püüdmisvõrkpall ning ja 4.-6. klassi tüdrukute mi-nivõrkpall.

Tulemused: 1.-3- klassi tüdrukud:1. Anni-Ly Abel, Keiti Kruus-

mann; Liis Veeleid, Emma-Lota Piirmets, Greta-Marleen Kütler

2. Laura- Marii Tammiste, Hedi Volk, Heidy Tamme, Eliisa Neigo, Annabel Ujuk

3. Eva-Lotta Sikka, Mari-Ly Talas, Marika Vebus, Egle Pii-sang, Emely Randma, Gether-Grethe Valk

1.-3. klassi poisid:1. Siim Kaarel Maasalu, Ro-

bi Vanem, Kermo Juldop, Ma-rek Kalda

2. Kevin Kristofer Laanmets, Mattias Heina, Mihkel Jürgen-son

3. Ivan Shatalov, Kristen Kan-gur, Ruben Kuus, Andri Rait Schults, Markus Volmann

4.-6. klassi tüdrukud1. Kadi Talts, Andra Aavik,

Annika Lehtsalu, Hannele Pruunlep, Margit Marma

2. Helina Heinala, Reelika Piirsalu, Mirell Vinnal, Mariliis Pesur, Kelly Kukkur

3. Annabel Kattai, Karmel Ki-buvits, Anneli Näkk, Stella- Mia Salujõe, Liisa Mäesalu, Anne Ma-rit Mereküla

Märtsis korraldas Kohila Võrkpalliklubi nii klubi liikme-tele kui ka Kohila Gümnaasiu-mi õpilastele väljasõidu Otepääle Snowtubingu mäele ning Auras-se ujuma, mis oli vajalik lõõgastus tihedatele treeningutele ning õp-petööle. Kui tavaliselt on veekes-kus populaarseim, siis seekord oli

laste vaieldamatu lemmik tuubi-mägi. Seal jagus tegutsemislus-ti nii esimesele klassile kui ka gümnasistidele, ette antud ka-hest tunnist jäi veidi vähekski, et kõik mäed, kurvid ja hüpekad lä-bi proovida. Pärast mäeseiklu-si oli väike puhkus ning siis kol-metunnine lõdvestus veepargis. Päev läks hästi korda, lapsed olid väsinud, kuid samas aktiivselt te-gutsenud ja vaimu puhanud ning väljasõiduga igati rahul.

12. märtsil toimus Kohilas Eesti Koolispordi Liidu korral-datud Pere Minivõrkpalli Rapla-maa etapp, kus osales 8 poiste ja 6 tüdrukute võistkonda. Turniir oli Kohilale üliedukas: poisid võtsid nelikvõidu ning tüdrukud 1., 3. ja 5. koha. Raplamaa parim tüd-rukute ja poiste võistkond pää-seb edasi Põhja regiooni turnii-rile, Kohilat lähevad esindama Kadi Talts, Andra Aavik, Heli-na Heinala, Hannele Pruunlep, Margit Marma, Annika Lehtsa-lu, Kristo Forsel, Erko Targamaa, Eero Välik, Karl Janar Kinkar ja Henri Heinmäe.

Eelolevad üritused Kohilas:13. aprillil Raplamaa koo-

linoorte U18 meistrivõistlused võrkpallis

14. aprillil kell 10.00 Rapla-maa meistrivõistlused võrkpallis naiskondadele ja meeskondadele

25. aprillil kell 18.00 Jüri-marijooks eelkooliealistele laste-le ja nende vanematele

29. aprillil kell 11.00 Kohila valla lahtised meistrivõistlused võrkpallis segavõistkondadele

märtsist-maini igal kolma-päeval kell 20.00 Saalivolle (võrk-pallimänguõhtu kõikidele soovi-jatele)

Kohila valla lahtistel meistri-võistlustel toimub Kohila Võrk-palliklubi 2011. aasta parima-te võrkpallurite autasustamine.

Kutsutud on: Kelli Aunpuu, Katleen Kangur, Hanna-Loo-re Õunpuu, Aet Abramson, Kertu Laak, Karmen Mere-küla, Merit Heinsar, Johan-na Parve, Andra Aavik, Kadi Talts, Hannele Pruunlep, Heli-na Heinala, Merike Errit, Hel-le-Maris Siilak, Pillerin Asperk, Eva-Liz Juus, Reelika Piirsalu, Margit Marma.

Suvel korraldab Kohila Võrkpalliklubi Raplamaa võrk-pallilaagri, kuhu on oodatud kõik huvilised. Eelnev treening-kogemus ei ole oluline.

Laager toimub kolmel suve-kuul (18.-22. juuni, 16.-20. juu-li, 13.-17. august), mil noortele antakse edasi kogenud treeneri-te poolt võrkpallialaseid teadmisi ja oskusi vastavalt laagris osaleja-te tasemele. 7- 10-aastastele tut-vustatakse eelkõige Püüdmispalli ning antakse algõpetust esmas-te tehniliste oskuste osas, vane-matele õpetatakse rannavõrkpal-li tehnikat, taktikat ja reegleid. Laager kestab kell 10.00 - 15.00. Treeningtegevus toimub kell 10.00 - 12.00 ja 13.00 - 15.00, kell 12.00 - 13. 00 on lõunapaus. Esi-mene treening hõlmab tehnika ja taktika õppimist, teine treening on mänguline, toimub võrkpal-liturniir.

Lisaks võrkpallile mängitakse ka muid liikumismänge, käiak-se kord laagri jooksul väljasõidul (sooja ilma korral Vembutembu-maal, jaheda ilma korral Pärnu Veekeskuses), matkal, korralda-takse lõpuüritus. Laagri lõppe-des saavad osalejad tunnistuse ja T-särgi ning parimaid autasusta-takse medaliga. Ühe nädala laag-ritasu on 15€, kui ühest perest osaleb rohkem lapsi, siis on iga lapse tasu 12€.

Ingrid Kangur

Võrkpallurite kiire kevad

18

Märts 2012 MEELELAHUTUS

Tele-produktsiooni-

firma

Lõunamainepuuvili

Tulirelvkõnekeeles Hapnik Gramm Ilmastiku-

nähtus Lai Sagetänavanimi Fluor Maja osa ... ja ah End. Eesti

laulja Õppejõud Riik Aasias

Elukutse

...kott, ...laps

Teravakstegema

Kaunidus

Teraapia

Jaatus ja ...

Arst

...haavad

Meeldimaingl. k

Tööriist

Jutustama

... Faktor

Osmium

Mikk ...Kokk Anni ...

ÕrnukeAsesõna

Roomanumber

Tehneetsium

DialektSabad ingl. k Deposiit Okay

Roomanumber

AlevikViljandimaal

Veesõiduk

Tom Sawyer

AlevikJärvamaal

Või ingl. k

VeevõtukohtKrediit

Ärata ellu MaduKeskkool

AllahindlusIlmakaar

Kõrv ingl. kLAHENDUS

Asesõnaingl. k

Naatrium

Valuhüüe

... port Lill Täishäälik

...arst Veoautomark Vee "tootja"

Üleskutsele koostada ajalehe tarvis rist-

sõnu, vastas kaks autorit. Täna avaldame

ristsõna, mille autor on Evelin Künk.

������������������������������������������������������������������������������������

������������������������

���������������������������������������� �������������������!�"���������#��$������������������������������

19

Märts 2012

Kuulutused ja teated

KUULUTUSED JA TEATED

11

Jaanuar 2010

Mälestame lahkunuidMargus Ööpik 07.03.1956 - 16.12.2009 Uno Kadastik 19.07.1941 - 17.12.2009Rigo Savuškin 12.09.1955 - 19.12.2009Anatoli Burdeinõi 16.11.1939 - 19.12.2009Anna Sokolova 02.02.1919 - 23.12.2009Selma Anvelt 07.10.1920 - 27.12.2009Endel Nael 06.07.1948 - 18.12.2009Hermilde Kasemets 05.06.1922 - 11.01.2010Tatjana Petrova 15.07.1955 - 09.01.2010Benita Sõster 15.05.1925 - 13.01.2010

Kuulutused ja teated

LOOMAARST Iris Aamissepp- koduvisiidid- vaktsineerimine- kiibistamine tel 55 10 623- ravi www.loomaarstikoduvisiidid.ee

Loomaarst RISTO RANDE

51 33 804 (24h)Lemmikloomakliinik Kohilas (Risto apteek)

Vaktsineerimine, kiibistamine, raviSoovitav eelregistreerimine

Ost-müük ja teenusedUued ja kvaliteetsed Mitsubishi soojuspumbad

koos paigaldusega. Liisi soojuspump koju juba 3000 kr sissemaksuga!

Tel: 5648 3222; www.homeair.ee

Uuest aastast on Politsei- ja piirivalveamet ühendatud. Rapla piirkond kuulub nüüd Lääne prefektuuri. Struktuuris muudatusi ei ole, kuid mõned tööülesanded muutuvad ja töö jaotub kriminaalpolitseinike ja teiste politseinike vahel võrdsemalt,“ selgitab Aivar Vaas.

„Möödunud aasta algupoolel tundus, et Kohila on Raplamaal ku-ritegevusega esirinnas. See oli tingitud sellest, et siin tegutses noorte-punt, kes alustas valvekaamerate lõhkumisega ja lõpetas kütusevar-gustega. Saime neile ilusti jälile. Olukord muutus rahulikumaks kui nende, peamiselt alaealiste laste, juhtoina, täisealise noormehe, vahi alla võtsime. Kohila videokaameratest on kasu, oleme tänu neile tu-vastanud mitmeid rikkumisi, sealhulgas Tohisool titevankriga kooli-tuskeskuse puuvarude vargil käinud inimesed.

Aasta kokkuvõtteid tehes selgus, et üldkuritegevus Eesti terviku-na langes, aga Kohilas ja ka Raplamaal see tõusis. „Aasta algul andsid meil tooni nn rändkurjategijad, kes tegid tühjaks suurte trasside ääres asuvaid maju.

Suvilavargused on teine Kohilale iseloomulik kuritegude vald-kond. Praegu varastatakse rohkem kallimaid ja väärtuslikumaid ese-meid, mitte odavat kraami, mille eest ei saa mustal turul raha. Vahel võetakse toiduaineid ja muud ei midagi. Mõnikord on suvilasse sisse tungitud, seal söödud, vahest ka magatud ja midagi muud polegi va-rastatud.

Korteriomanikele, kelle trepikojad on lukustatud, on palve: hoid-ke jätkuvalt uksed lukus. Korterivargusi meil ei olnud, oli varastamist keldritest, aga see oligi võimalik lahti jäetud uste tõttu.

Talvises liikluspildis pangem tähele, et suured hanged teede ääres piiravad juhtide vaatevälja. Enne tänavale astumist olge tähelepaneli-kud ja arvestage, et juht ei pruugi teid näha.

Kõigile heausklikele elanikele panen südamele: ärge laske ühtki võõrast, kel pole ette näidata ametitõendit, oma hoovi või veel hul-lem, majja. Vastasel korral võib üheksakümne üheksa protsendi ulatu-ses kindel olla, et keegi tahab teid tüssata.“

Eeva Kumberg

Juhtivkonstaabel Aivar Vaas möödunud aastast Vanem naine üürib Kohilas 1 toalise korteri või eramajja toa.

Tel 5128274.

Kohila Tervisekeskuses on vaktsiin A/H1N1 gripi (nn seagripi) vastu olemas. Kontakteeruge oma perearstiga, et saada täpsemat in-formatsiooni vaktsineerimise korraldamise kohta. http://tervisekes-kus.wordpress.com/

Kuidas kasutada Internetti sugupuu uurimisel30. jaanuaril kell 10.15 Hageri rahvamajas. Lektor Rait Talvoja. Koo-litus toimub teabetoas. Osavõtutasu 45.- Info ja registreerimine: 53584881 (Maria)NB! Õppuse eesmärk on aidata leida uusi võimalusi edasi liiku-miseks Teie sugupuuga. Võimaluse korral kaasa võtta juba varem valmis tehtud sugupuu osa.

MTÜ Muusikasõprade Selts esitleb: talvekontsert “Trio Madri-gale. Pähklipureja” reedel, 22. jaanuaril kell 16 Tohisoo mõisas.

Teade Sutlema lubjakivimaardla Sutlema III lubjakivikarjää-ri karbonaatkivimite kaevandamise keskkonnamõju hinda-mise programmi avalikustamisest ja avalikust koosolekustKeskkonnaameti Harju-Järva-Rapla regioon teatab, et on valmi-nud Sutlema III lubjakivikarjääris karbonaatkivimite kaevanda-mise keskkonnamõju hindamise programm. Arendajaks on AS Kiirkandur (Järvekalda tee 1, Harkujärve, 76902, Harku vald, esindaja Tiit Ploom, e-post tiit@warren.ee). Loa andja ja kesk-konnamõju hindamise järelvalvaja on Keskkonnaamet (Tallin-na mnt 14, Rapla 79513, Raplamaa, kontaktisikud Raul Aalde, tel 4841182 ja Elar Vulla, tel 4841177). Keskkonnamõju hindamise ekspert on OÜ Eesti Geoloogiakeskus (Kadaka tee 82, 12168 Tal-linn, ekspert Ain Põldvere, tel 7339004, e-post anai@ut.ee).Kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise programmiga saab tutvuda kuni avaliku arutelu toimumiseni Keskkonnaame-ti Harju-Järva-Rapla regiooni Rapla kontoris ruumis 328, kodu-lehel www.keskkonnaamet.ee ja Kohila Vallavalitsuses (Vabaduse 1, Kohila). Ettepanekud, vastuväited ja küsimused palun esitada Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla regiooni aadressile Tallinna mnt 14, Rapla 79513, Raplamaa või e-postile elar.vulla@keskkonnaamet.ee

Keskkonnamõju hindamise programmi avalik arutelu toi-mub 02. veebruaril 2010. a kell 18.00 Tohisoo mõisas.

Mälestame lahkunuidRein Aruoja 1946Aavu Kadanik 1947Jüri Sepp 1952Guido Salong 1955Vitali Šauder 1956Elfriede Blokk 1924Jelizaveta Kovalenko 1927Regina Bogdanovich 1935Aino Aamer 1938Rita Matetski 1955

Politseiteated

Autode ja busside keemiline puhastusH innad a la tes 58E U RViljand i m nt 9 ,K oh ila

K ontakt ja b roneerim ine te l: 56949200

Loomaarst RISTO RANDEAmbulatoorne vastuvõtt Kohila Südame apteegis

Registreerimine tel: 5133804 (24 h)VAKTSINEERIMINE, RAVI, KIIBISTAMINE, KOJUKUTSED

Avaldame kaastunnetLuule Mõtskülale armsa venna

Aavu Kadanikukaotuse puhul

Tööstuse 25 majanaabrid

Kohila Reumaühingu INFOTUNDühingu liikmetele 4. aprillil

kohvikus „Omamoodi“ kell 17.00Palju jooksvat infot

Antakse nõuandeid toitumisest.Lisa teave tel 55567149

Õhtuti tel 48 33 993 Valve.Kohila Reumaühingu juhatus Müüa Prillimäel Kohila vallas tervikvarana

2 kinnistut üldpinnaga 10000m2. Kinnistutel 2 tootmishoonet (580m2 ja 180m2). On olemas vesi, kanalisatsioon, keskküte, G4S valve. Territoorium on asfalteeritud ja piiratud aiaga. Hind 120 000 €.

Kontakt: 5020648 või info@estmer.ee

19. veebruaril kella 14.20 ajal tangiti Kohila vallas Urge külas teenin-dusjaamas sõiduautosse kütust ja lahkuti selle eest tasumata. Kahju on 77 eurot.

7. märtsi päeval varastati Kohila vallas Aespa alevikus Orava väike-kohas suvilatest tööriistu ja metallesemeid. Kahju on selgitamisel.

Ajavahemikul 1.–9. märts tungiti Kohila vallas Aespa külas Nõge-se tänaval majja ja garaaži ning varastati erinevaid esemeid. Kahju on 1080 eurot.

Ööl vastu 10. märtsi varastati Kohila vallas Hageri külas talust töö-riistu ja metallist esemeid. Kahju on 2886 eurot.

Ajavahemikul 10.–12. märts varastati Kohila vallas Hageri külas erinevaid metallesemeid. Kahju on 1450 eurot.

Ajavahemikul 20. detsember 2011 kuni 15. märts 2012 tungiti Ko-hila vallas Aespa külas Tõru põigus suvemajja ja varastati elektrilisi tööriistu ning kaableid. Kahju on 1539 eurot.

TEADAANNE Alates aprillist avatud autode tehnoülevaatuspunkt

aadressil Vabaduse 15 A, tel 6704018, 55507377

Puurkaevude rajamine, projekteerimine, pumbad. www.puurkae-vud.ee 51912748

Vikerforell 5 EUR kg. Tel 5346 7418 Pirgus

Pottsepatööd. Ahjud, pliidid, soemüürd, kaminad, korstnad. Tel.56 07 24 29

Ostan seisma jäänud ja sõitvaid vanemaid autosid. Tarmo, tel 56634245

Ostame VÄGA HEA HINNAGA vanakodutehnikat ja muud vana-rauda. Pakkuda võib kõike plekkpurkidest – suurte konstruktsioo-nideni. Ostame ka autosi ja autoromusi ning muud tehnikat: trak-torid, kombainid, veoautod, järelkärud, kuivatid jne. Meie vedu, transport ja demontaaz. Raha kohe kätte! Info 56707523

Pakun raamatupidamisteenust väiksematele ja keskmise suuruse-ga ettevõtetele, lisaks ka MTÜ-dele ja KÜ-dele. Hind kokkuleppel! mgrraamatupidamine@gmail.com või 5271921 Mare

Pakume võsa ja väheväärtusliku puu lõikust. Puhastame võsast tee- ja põlluääred, kraavid. Teostame ka harvendus-, sanitaar-, ning lageraiet. RSG Invest OÜ, tel 5688 1135

Tuuleristipäevamatk 26. aprillil algusega kell 17 Kiisal

Toimub kultuurilooline ja pärimuslik matk Kiisal kui esimese vabariigi aegses suvituskohas.

Kaasa võtta: fotoaparaat, soe jook, selga ilmastikule vastavad rõivad-jalatsid.

Arvestama peab 3 tunniga.Info ja registreerimine: Virve Õunapuu, tel 56483828 või

virve.ounapuu@kohila.ee

KOHILA VALLAVALITSUS kuulutab välja konkursi Prillimäe lasteaed Põnnipere direktori ametikohale. Tööle asumise aeg mai 2012. Avaldus, CV ja kvalifikatsiooninõudeid tõendavad doku-mendid esitada aadressil: Kohila Vallavalitsus, Vabaduse 1, Kohi-la 79804 või e-posti aadressil valitsus@kohila.ee . Lisainformatsioon: haridusnõunik Reet Reispass, tel. 4894 791 või reet.reispass@kohila.ee.

Märts 2012

Järgmine leht ilmub APRILLIS 2012. a.

Väljaandja: Kohila Vallavalitsus Küljendus ja trükk: Spin PressToimetaja: Eeva Kumberg tel 489 4797, e-post: eeva.kumberg@kohila.ee Tiraaž 3000

Kopp-laadur teenused* KAEVETÖÖDLAADIMISTÖÖDPLANEERIMISTÖÖDTÕSTETÖÖDPUUDE ja PÕÕSASTE

(vundamendid, kraavid, maaküte jne)

(muld, kruus, liiv jne)

(kauba maha- ja pealetõstmine - Fibo, tsement jne)

väljajuurimine

***** LUMEKORISTUS, lume lükkamine

Vanad headjuhid ja nüüdveel uuemning paremtehnika

E-mail: info@bestkop.eewww.bestkop.ee

Info ja tellimine

tel: 5378 5222

KOHILA ARVUTISALONG

__________________________________

Rehvivahetus al.20 €

Posti tn 2 (endine “side” hoov), KohilaAvatud: E – R 9 – 17; L 9 –14, P kokkuleppel

Info: 5322 6470; 483 3040

Sõiduautode ja kaubikute keretöödvärvimine · poleerimine · klaasivahetus

õlivahetus · remont · rehvitööd sildade reguleerimine