3MUHULANE

Muhu jooksuga pakume jooksu-huvilistele ja tervisesportlastelevõistlemisvõimalusi Muhumaal.Jätkame Muhu jooksu traditsiooni.

Muhu jooksu korraldab MuhuVallavalitsus koostöös HellamaaKülakeskuse ja SpordiklubigaMuhu.

Muhu jooks toimub laupäeval,20. augustil 2011. a.

Põhijooksu start kell 11.00Kuivastu sadama juurest ja finiðNautse külas Nautse-Mihkli puh-kekompleksis. Jooksu pikkus on17,2 km.

Rahvajooksu ja kepikõndijatestart kell 11.30 Liiva kiriku parklastja finið Nautse külas Nautse-Mihkli puhkekompleksis. Jooksupikkus on 6,3 km.

Marsruut: Kuivastust (Liivalt)mööda Kuivastu – Kuressaaremaanteed Nautse külani. FiniðNautse- Mihkli puhkekompleksis.

Trassil on kaks joogipunkti.

AJAKAVA: kell 10.40 soojen-dusvõimlemine põhijooksu stardi-paigas

11.00 põhijooksu start 11.10 soojendusvõimlemine

rahvajooksjatele ja kepikõndijatele 11.30 rahvajooksu start 13.00 autasustamine Nautse-

Mihkli puhkekompleksis.Muhu jooksu sekretariaat asub

Muhu Spordihallis. Põhijooksuregistreerimine toimub jooksu-päeva hommikul kell 9.00.- 10.15Kuivastu sadamahoones, rahva-jooksu ja kepikõndijate registree-rimine kell 9.00 – 11.00 MuhuSpordihallis.

Eelregistreerimine alates 1.

Muhu Jooksu juhendaugustist Liiva turismiinfopunktis.

Osalema on oodatud kõik jook-suhuvilised, rahvajooksule kakepikõnnihuvilised ja tervise-sportlased, kes läbivad distantsijalutades või matkates. Kepikõndi-jatele ja matkajatele aega ei võetaning paremusjärjestust ei selgitata.

Muhu jooksust osavõtt ontasuta!

Iga jooksust osavõtja vastutaboma tervisliku seisundi eest ise.

Osavõtja meelespea:- riided ning kotid saab jätta

Kuivastu sadamas ja Muhu Spor-dihalli juures võistluste bussi võiMuhu Spordihalli, buss toob pärastautasustamist jooksjad tagasiLiivale ja Kuivastu sadamasse(praamilt tulijad saavad sõidu-vahendi jätta Virtsu!).

- pesemisvõimalus pärast jooksuMuhu Spordihallis.

Jooksu parimate autasustaminetoimub kell 13.00 Nautse Mihklipuhkekompleksis.

Põhijooksu ja rahvajooksu kolmeparimat mees- ja naisjooksjat ningkolme parimat poissi ja tüdrukut(1993 ja hiljem sündinud) ningpõhijooksu kolme parimat mees-seeniori (1971 ja vanemad) ja kolmeparimat naisseeniori (1976 javanemad) autasustatakse eriau-hinna ja diplomiga.

Eriauhinnad: aktiivsemale Muhuasutusele, parimatele Muhu jooks-jale (mees, naine, noormees, neiu).Kõigi jooksust osavõtjate vahelloositakse välja peaauhind -jalgratas.

Info SK MUHU (Kalev) tel: 5065 161, Muhu Vallavalitsus (Raido)tel: 50 82 776.

20. augustil kella 16-st alatesalgavad Nõmmküla kunstnikepuhkemaja lähedal suured kroketi-võistlused. 3-liikmelisi võistkondioodatakse kl 15.30 veski juurdemeeleolukale algusshowle.

Nõmmkülas toimuvale kroketi-turneele tuleb ligi 80 soomlast,kinnitas Tapio Reini. Eestis toimu-vad kroketivõistlused viiendatkorda. Nõmmkülla oodatakseReini sõnul suure huviga ka Muhuvõistkondi kaasa lööma, mäng onkohapeal õpitav ja pakub lusti niiosalejale kui pealtvaatajale. Pea-kohtunikuks on endine Soomearmee leitnant Lahtinen, kes ontegelenud sukeldumisega.

Kutsutakse lahkestikroketit mängima

Kroketi turneesid jälgitakseerinevate internetiportaalide kaudukogu maailmas. Maailma Kroketiliit(World Croquet Federation) loodi1986.

Kroketimänguga kaasnebNõmmkülas ka muu meelelahutus.Õhtul koondub lavale esinemaSoome muusikute bänd, mis valisnimeks „The Krokotails“. Muusi-kud ei ole varem koos mänginud,pillid üüritakse Orissaarest.Akordionilugudega lõbustab pub-likut Meelis Mereäär.

Tapio Reini loodab, et kroketi-mäng Nõmmkülas lisab kogu Muhusaarele tuntust juurde, ka kõikteenused on tellitud Muhumaalt.

Ühes aastas väljastavad Eesti arstidligi pool miljonit haiguslehte. Enimhaiguslehti väljastatakse seoseskülmetushaigustega oktoobris-novembris ja märtsis-aprillis.

Haiguslehe saab arst kirjutadainimesele, kes käib tööl ja omabtööandja kindlustust. Hüvitiseeesmärk on kompenseerida töö-tajale haigestumise ajal saamatajäänud töötasu teatud ulatuses.

Üldjuhul kolme esimese haigus-päeva eest hüvitist ei maksta. Alates4. päevast maksab hüvitist tööandja70% töötaja viimase kuue kuukeskmisest töötasust. Haigekassahakkab hüvitist maksma alates 9.päevast. Haigekassa makstavahaigushüvitise määr on üldjuhulsamuti 70%, kuid hüvitise arvu-tamise aluseks on inimese eelmiseaasta sotsiaalmaksuga maksusta-tud tulu. Haigekassa maksabhüvitist 100%, kui haiguslehe tööstvabastuse põhjuseks on tööõnne-tus, kutsehaigus ning vigastus riigivõi ühiskonna huvide kaitsmisel jakuriteo tõkestamisel.

Haigusleht tuleb tööle naastesesitada oma tööandjale, kes selleomakorda peab haigekassaleedastama 7 päeva jooksul. Haige-

Haigushüvitist maksavadtööandja ja haigekassa

kassalt saab haigushüvitise kättehiljemalt 30 päeva jooksul alateslehe jõudmisest haigekassasse.Tööandja peab omapoolse hüvitisevälja maksma vähemalt 30 päevajooksul alates lehe saamisest.

Kui arst haiguslehe välja kirjutab,tuleb kindlasti haigust ravida kodus.Haigena tööl käimine võib haigustsüvendada, tekkida võivad tüsis-tused, millede ravi võib olla agakordades kulukam ja pikem. Samutivõib tööl käiv haige inimenenakatada kolleege, kes siis oma-korda on sunnitud võtma haigus-lehe.

Haigushüvitise arvutamise kohtasaate informatsiooni www.haigekassa.ee või infotelefonilt16363.

Teade tööandjatele!Seoses töökorralduse muutumi-

sega ei menetle haigekassa Pärnuosakond alates 1. juulist 2011töövõimetuslehti.

Palume tööandjatel saata töö-võimetuslehed haigekassa Harjuosakonda aadressil Lastekodu 48,10144 Tallinn.

Eesti HaigekassaPärnu osakond

MUHULANE4

Tagasi maanteele tulles on järgminekord põhjust peatuda Üügu pangal,kus lisaks kaunile vaatele on kahuvitavad koopad (Kitsekamber,Sokutuba). Viimased on, tõsi küll,varisemisohtlikud ja pangal üles-allaronides tasub ette vaadata. Siinkasvavad ka haruldased pruun- jamüür-raunjalg (Asplenium tricho-manes ja Asplenium ruta-muraria)ja habras põisjalg (Cystopterisfragilis). Pangal on allikas, midasilmaallikaks hüütakse, sest temavesi mõjuvat silmadele tervenda-valt. Allikasse tuli selle eest müntjätta, arstimise ajal kaabiti aga sõleltvette hõbedat.

Muhu põhjaringilt (2)

Nõmmkülas võib näha ühteMuhu hollandi tüüpi tuuleveski-test. Kogu talukompleks kuulubKunstnike Liidule. Tee ääres olevkurva väljanägemisega nõukogude-aegne klubihoone meenutab sedakihavat elu, mis siinkandis kunagitänu kalatööstusele kees.

Nõmmkülas algab rattasõitjarõõmuks mustkattega tee, mis juhibteiste miljööväärtuslike küladeni –Külasema ja Paenase. Kui kiiretpole, vaatame veel ringi. Pallasmaaküla lähedal asub Korja mägi, misolevat püha hiiekoht olnud. Selleall Tammiski nuka juures ehitatiMuhus laevu, üks esimesi oli 1913.aastal Külasema meeste Lurich.Rannas asub Muhu vägilase MustaMardi ehk Mustkivi.

Tamse külas on põhjust pilkpeale heita Tamse koolimajale,mis on ehitatud vana mõisahoonekohale. Tamse uus koolimaja eisaanud seal kooli pidamise ajalkunagi päris valmis ja kippus kohelagunema hakkama. Rahvasuuräägib, et selle põhjuseks oli Rinsipreestri Raaveli poolt peale pan-dud needus. Koolimaja nurgakivipandi 1940. aastal pärast seda, kuiMuhus juba nõukogude võim olikehtestatud. Preestrit sinna ei

kutsutud ja needus oli vägev. Tamsekool tegutses aastatel 1919-1975.Praegu kuulub see Eesti Kunsti-akadeemiale ja suviti on sealrohkesti noori kunstnikuhakatisiliikumas.

Tamselt tulles võib bussipeatu-sest keerata Põitse poole, kus õigepea möödutakse kõrgendikust,mida nimetatakse Metsiku mäeks,kus külarahvas vanasti jaanituldpidas. Koht võib olla seotud Met-siku kultusega. Sealt on leitud kakiviaegne matusekoht. Kohe edasivõib ronida Kärnikivi nimelisepangatüki peale, kust avaneb kau-

nis vaade kunagisele merepõhjale.Edasi viib tee Külasema poole, kusparemalt esimese talu õues on suurPeetrikivi, mille kohta rahvasuuräägib, et seal olla tsaar Peeter omavõileiba söönud ja Saaremaa val-lutamise plaane teinud. Külasemaküla on arhailine ja samas tänapäe-vase heakorraga tänu külavanemMalle Mätasele ja külaseltsile.Külasema Koosil veetis oma suvedkirjandusteadlane Aarne Vinkel.Külasemast Paenase poole sõitesjääb külasildi lähedal vasakule väikepanganukk, mida rahakivikskutsutakse, kuna Vanapagan ollaseal oma raha lugemas käinud,

natuke maad edasi on veidi teesteemal suur rändrahn, millel on mitunime Suurki, Hobusekivi, Täkukivi.Legendi järgi olevat kivi sinnatoonud Tõll, kes tahtis seda kirikuukse ette viia. Kukelaulu pealelanges see aga maha. Teise jutu järgiolevat seal mära varsaga söönud jakivi olevat neile peale veerenud.

Sepamäe surnuaiale viitava sildijuurest vastassuunas sõites viib teeotse Rinsi kirikuni, mis ehitati1873. aastal. Selle legendaarnepreester Bobkovski olevat viinaveeks muutnud. Kuna Bobkovskisageli Kuivastu piirivalve ülemaganapsitas, jäid teenistused ära janaised kaebasid, et juuakse sala-piiritust. Piirivalvekordoni ülem saiasjast aegsasti kuulda ja hoiatas kaoma preestrist sõpra. Kui kont-rollid kohale tulid, leidsid nadkeldrist vaadi, mille konfiskeerisidja ka omaniku võtsid Kuressaardekaasa. Enne teeleasumist oli prees-ter Bobkovski põlvili langedespalunud, et Kristus nii, nagu taKaana pulmas vee veiniks muutis,nüüd vastupidist teeks. Kuressaa-res selguski, et vaadis oli vesi. Rinsikiriku ehitamisel pidasid koguduseliikmed silma peal ja kaebasid

Varahommikune vaade Üügult.

Üügu koopaid.

ametivõimudele, kui ehitus nendearvates küllalt hästi ei edenenud.

Rinsi kiriku juurest võib lipsataPaenasele, kus Tõnise talus asubSoile Siltaneni Galerii (iga päev kl12-18) ja küla taga metsas hiiekivi,mille läheduses on kaks ümmargustTõrsallikat.

Tõnise perenaine Soile Siltanenoskab mitmeid keeli ega pelga kaeesti keeles suhelda.

„Oleme siin peidus, sest viidadeksitavad,“ ütleb Soile. „Jalgratturidsuunatakse enne meid tagasi.“

Tõnise talu on neljandat suveavatud, siin saab kunsti nautida, agaka kaunil taluõuel jalgu puhata,lastele võib tahkunud leiba kaasavõtta, et nad saaksid lambaid sööta.Sel suvel toimus esimest kordaaiapidu – aiajazz. Ja Tõnise ooperi-kohvik oli samuti avatud.

Tõnisel korraldatakse laagreid jakursusi, hea akustika on söögisaalise suures galeriis. Talu asub kesetloodust ja meelitab pikemaltpeatuma jääma.

Rinsist Viiraküla poole sõiteson tee ääres surnuaed, kuhu onmaetud Juhan Smuuli vanemad,Aadu Hindi ema (hausamba autorE.Kirs) ja eesti kultuuriloos olu-lised tegelased Muhu kösterFreundlich ja pastor Schmidt. Esi-mene avaldas 19. sajandi alguseseestikeelset lugemisvara. Freund-lich oli igati rahvamees, nii et temavalge hobune oli alati vastutulijatnähes seisma jäänud, sest teadis, etperemees jääb pikalt juttu ajama.Freundlich oli ka Väina tammi ehi-tamise üks algatajaid. Nimelt lasita väina vedada oksakubusid, etmeri kuhjaks nende ümber liiva javalmistaks nii ette kohta, kuhutamm ehitada. Pastor Schmidt tegikaastööd Wiedemanni sõnaraama-tule ja oli Õpetatud Eesti Seltsikorrespondentliige. Tema pojad aga

5MUHULANE

saavutasid juba rahvusvahelisekuulsuse. Eriti tuleb esile tõstaAlexander Schmidti, kes on verehüübimise fermentatiivse teooriarajaja. Pastor Schmidti ametiajakeskele langeb muhulaste massilineüleminek õigeusku. Tundub, etmuhulased oma hingekarjasega eritirahul ei olnud. Rinsi koguduseesimene preester Jakov Boikovpidi Schmidtiga vägikaigast vedamaja sõna otseses mõttes maid jagama,sest saarel oli ainult üks surnuaed,kuhu matta. Kahe hingekarjaseametlik kirjavahetus toimus eestikeeles. Ilmselt on see üks esimesikordi, kus ametlikke asju eestikeeles aeti ja pealegi veel olukorras,kus kumbki osapooltest ei olnudeestlane.

Tähelepanuväärsed on surnuaiaväravad. Raudkivist osa ehitasidLinnuselt pärit vennad Saadud.Raudväravad sepistas aga muhukuulus sepp Puka Andrus ehkAndrei Müüripeal. Väravad olidkahjutasu ja karistus salakütitudmetskitse eest.

Viirakülas teeristil asub kirjanikuja keeleteadlase Villem Grünthal-Ridala kodumaja, mis praegu ontaas tema perekonna omanduses.Kirjanik elas ja suri Soomes, kusoli Helsingi ülikooli eesti keele jakirjanduse lektor. Grünthal-Ridala

tõi soome keelest ja muhu murdesteesti keelde rea sõnu. Peale sõnadetõi ta 1908. aastal Soomest Muhus-se ja võib-olla Eestissegi ka suusad.Grünthal-Ridala tõlkis Kalevalaeesti keelde, kuid on tuntud eelkõigeoma ekspressiivsete loodusluule-tustega.

Piiri külas tasub peatuda MuhuPuidukojas ja väikses, kuid eriliseväljapanekuga käsitööpoekeses(väravavahimaja). Piiri küla tekkis19. sajandi lõpus, mil valmis 1893Muhu Suurevalla vallamaja. Kolmaastat hiljem ehitati siia esinduslikraudkivist magasiait, mis oli muhuraudkiviarhitektuuri kaunemaidpärle, kuni ta ümberehitustega ärarikuti. 1908. aastal ehitati veelministeeriumikoolile maja jaTarvitajate Ühisuse poehoone.Kõik hooned on alles, kuid ükskipole enam kasutuses oma algsesfunktsioonis. Magasiait muudetijuba enne Esimest maailmasõdaseltsimajaks. Selle funktsiooni onta viimase ajani säilitanud ja 2009.aastani näidati seal regulaarseltfilme, kui mujal saare maakonnasei olnud enam ühtegi õiget kino.Koolimajas asutati 1946. aastalMuhu Keskkool, mille õigusjärg-lane Orissaare Gümnaasium 25.juunil oma aastapäeva pidas. Selleskoolis said oma hariduse mitmed

Silmaallikas.

eesti kultuuriloos silma paistnudinimesed: koolikirjanduse välja-andja Madis Küla-Nurmik, moe-kunstnik Luule Heapost, antro-poloog Leiu Heapost ja muidugiMuhu Keskkooli eest võitlejaVassili Randmets. Kooli aia ääreson kivirist, mis olevat pandudkohale, kus ratsakäskjalg olevatsurma saanud.

Külale nime andnud riigimetsasasus omal ajal salastatud ja rangeltvalvatud nõukogude raketibaas,mille jäänuseid tänapäeval vabaltvaatama pääseb.

Kuressaare-Kuivastu maanteeltKoguva suunas ära pöörates jõuabRootsivere külasse, kus mitmesõues võib näha Muhule iseloomu-likke maalitud ustega aidahooneid.Rootsivere-Koguva tee ääres onVahtna sadamakoht, mis praeguon ametlik ujumiskoht. Enne väinatammi valmimist käis siit aga uisk,mis pidas ühendust Saare- jaMuhumaa vahel. Veelgi varem oliuisusadam Koguvas, kus praegunoored mehed, kes on koondunudVäinamere Uisu Ühingusse, ehita-vad uisulaeva, mis loodetavasti2012. aastal oma esimese sõiduteeb.

Viidad juhatavad ka külaliseduisuehitusele - teemapark onalati avatud. Suvel saab uisukojasnäha laeva kaarte tahumist. Ennejaanipäeva sai tänu uisuühingulesõita suure kuunariga „Kajsa-moor“, suve lõpus tuleb küllaviikingilaev. Uisusaunast Ranna-rahva Kaupade lettidelt saabsuupisteid, kurku kasta, käsitöödsoetada. Avatud on matkapunkttulekoldega, kus võib piknikkupidada, nädalavahetuseti toimeta-vad uisusauna rentnikud giididena.Atraktsioone võib veelgi lisanduda.

Koguva vabatalupoegade külastasub külastada kirjanik JuhanSmuuli sünnikodus asuvat Muhu

Muuseumi. Kunstitallis (üsnamuuseumi lähedal) võis sel suvelnäha Muhu kunstnike ühisnäitust(esines 22 kunstnikku), augustis agasaab imetleda Piret Rohusaarenäitust „Vana õlipuu“ (Lõuna-Prantsusmaa teemad). Kunstitall onlahti kl 11-18.

Külast välja sõites jääb parematkätt silmapaistev silt „Käsitöö“ -Männiku tallu tasub kl 10-18pöörata neil, keda ka käsitöö tege-mine huvitab. Sirje Tüür võibõpetada siidimaali ja tikkimist, kuidselleks tuleb enne aeg kinni panna(vt web.zone.ee/sirjetyyr).

Ette teatamata saab näha käsitöödja selle tegijat. Sirje ütleb, ettikkimine on justkui sõltuvus:„Kurb on see päev, kui pole saanudmidagi tikkida.“

Tagasitee tasub valida läbiIgaküla, kus otse tee ääres asuskunagi suur ja uhke Igaküla koogugakaev, mille J. Pääsuke 1913. aastalfotole jäädvustas. Veidi enneRootsivere bussipeatust on metsaskunagine esimene Rootsivere külakoht, mida Suurvareks nimetatakse.Seda kohta naljalt üles ei leia, küllaga võib leida mõne maasika, midasuhu pista. Piiri metsas on alati

maasikal käidud. Kui veab, võibpeatee märgi juures enne Kures-saare-Kuivastu maanteele jõudmistkevadel näha ka looduskaitse alloleva kauni kuldkinga ehk kuku-linnupäti puhmast.

Kuressaare poole edasi sõitespidurdavad huvilisi muidugi veeljaanalinnutalu ja Eemu veskiNautses. Kõikjal toimetavad ini-mesed, kes veavad oma ettevõtmisisüdamega. Ehk püüdes kirja pannaMartin Kivisoo sõnu: see, et mepäevast päeva täiesti vabatahtlikultoma võimeid ja oskusi kokku võttesvõime oma mõtteid teoks teha, onsuur õnn.

Eda MaripuuAnu Pallas

Tõnise talu perenaine Soile.

Igakülakaevtäna.

6 x AnuPal las

6 MUHULANE

Ilus mälestus suvest Lalli rannas 1963. aastal. Kes on pildil?

Vanu pilta Muhust

Eesti Vabaõhumuuseum on võtnudeesmärgiks lugeda üles kõik veelsäilinud rehemajad ehk rehielamud.Ja nende hulgas loodetakse teadasaada ka muhulaste rehielamutenimekirja, mis on kindlasti kõigepikem.

Eesti pärimuslik rehielamuesindab üht kõrgemat saavutustelamiskultuuri alal, kuna siin oninimene, elamu ja maailmaruumtäiuslikus kooskõlas, sest nendekolme teguri omavahelised suhtedon lahendatud õnnestunud viisil.

(Kaljo Põllu ”Hiiumaarahvapärane ehituskunst”, 2005)Milleks? See saab olema and-

mebaas, kuhu kogutakse infotänaseni säilinud rehemajadest,samuti nende kõrvalhoonetest(Muhu paistab viimaste rohkusegaju eriti silma): konstruktsioonid,materjalid, nende seisukord praegu,samuti ajalugu (algne ehitusaasta,kui see on teada, hilisemad ümber-ehitused, muudatused). Samutisoovitakse luua omanike jaehitustavasid rohkem tundvateinimeste vaheline suhtlusring. Ehkrehemajade fännklubid. Ega pole jukerge hallata ja korras hoida ca 30meetrist katust, palkseina ja kivi-müüritist. Reheahjust rääkimata.

Kellele? Ikka tulevastelepõlvedele, et oleks mida meenutadaja vaadata, uurida rehemaja kuinähtust, selle muutumist ajas jaruumis.

Kuidas ära tunda rehemaja?- Kes mäletab veel ise rehetegu,

Rehemajade lugemine

teab seda niigi.- Pisut noorematele ja meenutu-

seks natuke ajaluguTeatavasti on eesti rehielamu

kujunemine alanud esimese aasta-tuhande lõpul. Kirjalikes allikateson rehielamut esimest korda mai-nitud 14. sajandil. Ürgses rõhtpalk-seinte ja keriseahjuga suitsutoas kuipõlises elamus hakati sügiseti kavilja kuivatama ja peksma, kunamärgati, et vilja järelkuivataminesuitsus ja kuumuses pikendab tasäilivust ja idanemisvõimet veelülejärgmise aasta saagini ningkauemgi. Edasises arengus tekkisvajadus rehetoale juurde ehitadaviljapeksmise ja -tuulamise paik:rehealune ehk rehalne, kus suuredväravad ikka vastakuti. Selle aasta-sadu kestnud arengu lõpuküm-nendil hakati rehetoa teise otsakambreid ehitama. Ikka eeskamber,nukakamber ja tagakamber.

Muhus on väga levinud rehetoatagaküljes ülejäänud hoonesttugevasti tagasiastuv ja madal pisikekamber, mis oli tavaliselt kasutusesperemehe-perenaise magamistoana.Tekkisid korstnad ja soemüürid,klaasitud aknad. Sellega jõudisrehielamu oma üldtuntud kolme-osalise põhijaotuseni: rehetuba -rehealune - kambrid.

Muhu rehemajad on enamastiPõhja-Eesti tüüpi, millel on kõrgemja kitsam rehetuba, ees ulualune.

Kuidas nimekirja pääseda?Põhitingimus – REHETOA

PALGIRINGI OLEMASOLU,muu pole tähtis!

Oleme kohal, kui kutsute, võitekosta ka naabri eest. Tore olekskülade kaupa.

Inna Ligi inna.ligi@mail.eetel. 51 90 92 90, 4548888, 4554191

Elo Pajuniit elo@saarlane.eetel. 51 27 874.

Igaküla Lauri-Tõnise rehemaja.

Tuleohutusnõudedlõkkele

Päästeamet juhib tähelepanu, etmuutunud on tuleohutuse nõu-ded lõkke tegemisele ja grilli-misele.

· Kulu põletamine on keela-tud; · Lõket tohib teha tuule-vaikse ilmaga; · Lõke tulebpaigutada ohutule kauguselehoonetest, põlevmaterjalidehoiukohast ja metsast; ·Lõkkeümbrus tuleb poole meetriulatuses heinast puhastada, ettuli edasi ei leviks; · Alla 1meetrise läbimõõduga lõke tulebpaigutada hoonetest vähemalt 8m kaugusele ja metsast 10 mkaugusele; · Kui lõkke läbimõõtjääb 1 ja 3 meetri vahele, tulebsee paigutada hoonetest vähe-malt 15 m kaugusele ja metsast30 m kaugusele; · Kui tehakselõket, mille läbimõõt ületab 3 m,tuleb lõkke asukoht eelnevaltoma piirkonna päästekeskusegakooskõlastada (infotelefon1524). Nii suurt lõket siiski tehaei soovita, pigem põletada prahtijupikaupa.

· Avaliku ürituse raamessüüdatav lõke (sõltumata suuru-sest) tuleb eelnevalt oma piir-konna päästekeskusega koos-kõlastada (infotelefon 1524).

· Käeulatuses tuleb hoidaesmased tulekustutusvahendid:pulberkustuti, ämber veega võiaiakastmisvoolik.

· Lõket ei tohi täiskasvanujärelevalveta jätta; · Põlemis-jäägid tuleb kustutada veega.

Vt lähemalt www.lepk.ee

Kogutakse toetustPelgulinna Sünnitusmaja Toe-

tusfond ootab kõikide headeinimeste abi elutähtsa abiva-hendi - loote tsentraalse jälgi-mise süsteemi - soetamiseks.Ainulaadne järelevalvesüsteemvõimaldab ämmaemandatel jaarstidel loote seisundit täpseltjälgida sünnitajat liigselt sega-mata. Saadav info võimaldabhinnata abi andmise vajadust jaoperatiivselt reageerida, et väl-tida loote hapnikupuudusesttekkida võivaid tõsiseid tervise-kahjustusi. Süsteemi maksumuson 51 129 eurot.

Helistades telefonil 900 6000,saab annetada 5 eurot, ja numbril900 6100 annetad 10 eurot.Samuti saab teha annetusi SAPelgulinna Sünnitusmaja Toe-tusfondi pangakontodele221014760940 (Swedbank) ja10220049001018 (SEB).

Aita alustada elu!