NARVA KESKKONNATEATMIK

2 0 1 1

2

Narva keskkonnateatmiku tähtsamaks ülesandeks on tutvustada lugejaid ja esmajärjekorras linna elanikke peamiste keskkonnaalaste teemadega ning anda teavet selle kohta, millised looduse- ja keskkonnaprobleemid iga teemaga seonduvad.

Narva keskkonnateatmik sisaldab 11 kirjutist: Säästev areng, Keskkonnakorraldus, Looduskaitse, „Veekogud, Kalandus, Metsamajandus, Välisõhu seisund, Energia, Veemajandus, Jäätmemajandus, Ökomärgistus.

Esimesed peatükid aitavad lugejal rohkem teada saada loodusesse säästliku suhtumise tähtsusest, aga ka mõista, kuidas keskkonnakaitse on riiklikul ja kohalike omavalitsuste tasandil korraldatud. Järgnevates peatükkides vaadeldakse probleeme teemade kaupa: vesi, õhk, jäätmed jne.

Täname autoreid ja kõiki, kes on oma kommentaaride ja ettepanekutega aidanud kaasa Narva teatmiku valmimisele: Valdo Liblik, Anne-Ly Feršel, Arina Koroljova, Airi Vetemaa, Rudolf Kultajev, Priit Orav.

Narva Keskkonnateatmik on koostatud Narva Linnavalitsuse Linnavara- ja majandusameti tellimusel SA Keskkonnainvesteeringute Keskus toetusel.

Jänes teab!

Autorid: Margus Ljubimov – Kalandus Maret Vihman – LooduskaitseMarina Janssen – Keskkonnakorraldus, Välisöhu seisund, JäätmemajandusErhard Janssen – Säästev areng, Energia, ÖkomärgistusJulia Viguro – Veekogud, Metsamajandus, Veemajandus

Koostaja ja toimetaja: Marina Janssen – MTÜ Rakendusökoloogia Keskus

Tõlketööd: OÜ SDG Studio

Kujundus: Sata OÜ

Käesoleva teatmiku tekstid ei ole autorikaitse objekt ning seda võib kasutada ilma väljaandja eelneva loata. Kasutamise puhul palume viidata allikale.

NARVA KESKKONNATEATMIK

2 0 1 1

4

SisukordSissejuhatus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .5

Säästev areng. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .6

Keskkonnakorraldus Eestis . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .10

Looduskaitse . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .15

Veekogud . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .20

Kalandus. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .23

Metsamajandus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 26.

Välisõhu seisund . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .30

Energia . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .35

Veemajandus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .41

Jäätmemajandus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .45

Ökomärgistus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .49

5

Sissejuhatus

Oma elustiili ja käitumisega, mis väljendub poes igapäevaostude soori-tamises, kodustes ja töistes tegemistes, transpordivahendi kasutamises, pidevalt tekkiva prügiga ümberkäimises muudame ka end ümbritsevat (elu)keskkonda. Kuidas me argielus käitume, missuguseid otsuseid vastu võtame sõltub suuremalt jaolt sellest, milliseid väärtusi meile vanemad kodus ja õpetajad koolis külge pookisid, missuguseid raamatuid me luge-sime ja millist informatsiooni eri allikatest saime.

Narva keskkonnateatmiku tähtsaim ülesandeks on tutvustada lugejaid ja esmajärjekorras linna elanikke peamiste keskkonnaalaste teemadega ning anda teavet selle kohta, millised looduse- ja keskkonnaprobleemid iga teemaga seonduvad. Nendest probleemidest arusaamine ja lahen-dusteede mõistmine tõstab inimese keskkonnateadlikkust, sest ainult haritud/asjatundlik, kõrge käitumiskultuuriga inimene on suuteline oma tegevuse tulemusi õigesti hindama, ümbritsevat keskkonda mitte kahjus-tama ja loodusesse säästlikult suhtuma. Selle saavutamiseks on vajalikud nii üldised keskkonnaalased teadmised kui ka võimalikult täielik informat-sioon kohalikust elukeskkonnast, keskkonnapoliitikast ja keskkonnajuhti-misest.

Narva keskkonnateatmik sisaldab 11 kirjutist: Säästev areng, Keskkonna-korraldus, Looduskaitse, Veekogud, Kalandus, Metsamajandus, Välisõhu seisund, Energia, Veemajandus, Jäätmemajandus, Ökomärgistus.

Esimesed peatükid aitavad lugejal rohkem teada saada loodusesse sääst-liku suhtumise tähtsusest, aga ka mõista, kuidas keskkonnakaitse on riik-likul ja kohalike omavalitsuste tasandil korraldatud. Järgnevates peatükki-des vaadeldakse probleeme teemade kaupa: vesi, õhk, jäätmed jne.

Teatmiku koostajad loodavad, et keskkonnateadmised ja vastastikest seostest arusaamine aitavad lugejas tekitada isiklikku vastutust ja soovi panustada moel, mis ei hävitaks elukeskkonda, vaid kaitseks ja hoiaks seda nii meile kui järeltulevatele põlvedele.

6

Säästev areng

Juba 70ndate aastate keskel, industriaalühiskonna arengu tipul, sugenes Lääne-Euroopa ja Ameerika Ühendriikide teadlaste seas tõdemus, et kaasaegne ühiskond ja tema poolt loodud majandusmudel on arenguteel, mis paratamatult viib globaalse kriisi tekkeni, mis ohustab mitte ainult planeeti Maa, vaid ka inimese enda eksistentsi Maal. Probleemid teravduvad paljudes eluvaldkondades: energeeti-kas, põllumajanduses, transpordis, tarbimises.

Vaatamata sellele, et viimaste aastakümnete jooksul on paljude inimeste heaolu üldiselt tõusnud, ei tunne inimesed ennast samavõrd tervematena, õnnelikemana ja eluga rahulolevamatena, kuivõrd nad on materiaalses mõttes rikkamaks saanud. Sellised nähtused nagu allergilised haigused lastel, samuti ühiskonnas esinev tööpuudus, narkomaania, alkoholism ja teised sotsiaalsed probleemid näitavad, et võib omada pidevat sisemise koguprodukti kasvu, mille järgi rahvusvahelises mastaabis hinnatakse riigi arengu edukuse üle, kuid see ei garanteeri terve, harmoonilise, ohutu, oma oleviku-ga rahuloleva ja tulevikus kindla ühiskonna olemasolu.

Võib täheldada küllaldaselt märke sellest, et tänase ma-janduse kasvu mudel, mis on üles ehitatud pidevalt

kasvavale fossiilsetest kütustest saadud energiatar-bimisele ja kõikide loodusressursside enam-vä-

hem piiramatule kasutusele, on jõudnud oma lõppfaasi. Oluline osa kaasaaegsest majandustu-lust on saadud kas keskkonna või siis tulevaste

põlvkondade arvelt. Keegi on tabavalt nimetanud seda ajastut «oleviku pealetungiks kõigile teistele

aegadele – minevikule ja tulevikule».

Maa ise ja selle loodus seavad niisugusele arengule piirid: Maakera rahvastiku edasisel kasvul ja teiste, enim tiheasustatud riikide, näiteks nagu Hiina ja India, üleminekul energia- ja ressursimahukale, pidevale tarbimisele orienteeritud Läänemaailma ja USA arengumudelile, läheb inimkonnale vaja mitte ühte, vaid mitut sellist planeeti nagu on meie oma.

Väljakutsed, mille ees inimkond oma arengus täna on, nõuavad vastust küsimusele: kuidas olla, kuidas edasi areneda?

Aegamisi on kujunenud ka vastused, kuid siin näeme erinevaid ideelisi voole: ühed loodavad lahendada probleemid tehnilises valdkonnas ole-masolevate tehnoloogiate täiustamise, efektiivsuse tõstmise, alternatiivide ja innovatsioonidega.

Teised, ökoloogilise mõttesuuna esindajad, osutavad õiglaselt, et see ei lahenda problee-me lõplikult: näiteks auto, mis 10 l bensiini ase-mel tarbib 5 l, on muidugi hea, kuid kui autode koguarv linnas kahekordistub (nagu näitab ole-masolev tendents), siis tervist see juurde ei too ja keskkonnakoormust ei vähenda. Sellepärast vajame me pigem muutusi inimeste peas, nende maailmavaates.

Võimalik, et enim harmoonilise ja balanssee-ritud arengu saavutamiseks peavad ja võivad inimesed teiste meetmete kõrval üle vaadata ka oma tarbijaharjumused, muutma oma väär-tushinnanguid ning mitte eraldivõetud inimese tasandilt, vaid massiliselt püüdma aru saada rat-sionaalse külluse tähendusest, sellest, mida nad omada tahavad.

7

Soovi korral võib leida mitmeid variante kasu-tamaks tsivilasatsiooni hüvesid mitte era- vaid ühisomandina – teatud maade linnades, kus on arenenud jalgrattatransport ning autot on inimestel vaja vaid harva pikemate sõitude tegemiseks, on levimas mudel, kus mitu autot on kogukonna (näiteks ökoküla linna keskel) omandis ning igaüks, tasudes teatud maksu, kasutab autot siis, kui tal seda vaja on. Sellise süsteemiga linnad on ühinenud võrgustikku.

On olemas ka palju teisi näiteid keskkonnasõbra-likust elustiilist ilma mugavust kaotamata.

Samuti nagu isiklikul tasandil on paljude suh-teline heaolu üles ehitatud krediitidele, elab ka ühiskond tervikuna krediidi arvel, mida võtab looduselt ja tulevastelt põlvedelt, kes end selle

vastu kuidagi kaitsta ei saa.

Sellise arengu, mis viib pigem ummikseisu, vas-tandina pakuti maailmaühiskonna poolt juba eelmise sajandi 80ndatel aastatel alternatiivina välja üleminekut säästvale arengumudelile (sustainable development – eng.).

Vale on arvata, et kestev areng hõlmab ainult keskkonna kaitset inimmõjutuste eest. Ka inim-ressurss, inimeste heaolu ühiskonnas ei ole väiksema väärtusega, moodustades ühe osa tasakaalustatud arengust.

Täna levinud säästva arengu definitsioon kõlab nii: «säästev on niisugune areng, mis rahuldab praegused vajadused, seadmata ohtu tule-vaste põlvkondade võimalusi oma vajaduste rahuldamiseks» (1987. a – Maailma Keskkonna- ja Arengukomisjon). Säästva arengu eesmär-giks on iga inimese ja kogu ühiskonna poolt tervikuna looduskeskkonnale mõju avaldamise vähendamise juures edasine inimeste elukvali-teedi parandamine.

Üldiselt arusaadava säästva arengu määratluse juures ei anna see küllalt selget seletust sel-le kohta, kuidas seda saavutada, mida igaüks meist saab ja on kohustatud oma tavalises iga-päevaelus tegema.

Sää

STEV

ARE

NG

Olemasolevate probleemide lahendamisel võib mõlemaid suundi vaadelda mitte kui teineteisele vastasseisvaid, vaid kui ühe medali kahte poolt. Ökoloogilist olukorda võib paljuski parandada loodust säästvate tehnoloogiate juuruta-mine. Teisalt on selge, et alates ainelise kindlustatuse teatud tasemest (toit, eluase, riided jne), ei vii pürgimus omada normaalseks eluks hädavajalikust ja piisavast tunduvalt rohkem enamikke inimesi «veel parema elu» poole, vaid põh-justab suuremat stressi, tervisekaotust, tekitab pidevat ajapuudust paljude teiste elus tähtsate asjade jaoks – oma laste ja vanemate jaoks, samuti ka loodusega, sõpradega suhtlemiseks. Nagu näitlikult ütles üks filosoof, iseloomustades kaasaegset ühiskonda: „Me ostame asju, mida me ei vaja, raha eest, mida meil ei ole (krediidid), et avaldada muljet inimeste-le, keda me ei armasta (naabrid, tuttavad, kolleegid)”.

8

Narva keskkonna-teatmiku artiklitest saavad linna elanikud rohkem teada ko-dukoha loodusest, tähtsamatest kesk-konda puudutavatest teemadest ja võima-lustest anda kasvõi väike, kuid oma panus nii maailma kui oma kodulinna pare-maks muutmiseks.

9

saastatus jne) protestida, pretensioone esitada ja oma arvamust avaldada hilja ning asjade käi-ku praktiliselt võimatu muuta.

Keskkonnamõju hindamise aruande

koostamine

Aruande heakski-it, nõuete kehte-

stamine

Programmi koostamine

Programmi avalik väljapanek

Programmi avalik arutelu

Programmi heakskiit

Aruande avalik väljapanek

Aruande avalik arutelu

Tegevusloa väljastamine

KMH/KSH algatamise otsus

Keskkonnamõju hindamise protsess, punasega on märgitud etapid, milles on ette nähtud avalikkuse osalemine ja elanike seisukohtadega arvestamine.

Osalemine KMH/KSH arutelusP z eamine reegel – osaleda võimalikult varasel etapil. Oma hoiakud tuleb esitada ka KMH programmi sisu kohta. zOma arvamuse tuleb kõigepealt esitada kirjalikult enne arutelu, aga mitte ainult suuliselt zaruande või programmi arutelu käigus.

Ainult elanike endi aktiivne juhtimisest, planeerimisest, probleemide lahendamisest osavõtt kohalikul tasandil võib aidata liikuda tarbijaühiskonnast postmateriaalsesse infoühiskonda ning saavutada tasakaalustatud, jätku-suutlikku arengut.

Kasutatud allikad: Keskkonnaministeeriumi kodulehekülg, URL http://www.envir.ee/631

Vaht,Ü. & P.Kuldna, A.Oja Kohalik Agenda 21, (2000). Säästva Eesti Instituut (SEI) Tallinn http://www.seit.ee/failid/109.pdf

Vahtrus, S.,SA Keskkonnaõiguse Keskus- ettekanne „Avalikkuse võimalused osaleda keskkonnaotsuste tegemises ning keskkonnajärelevalves“ Sillamäel, 6.11.2010

Säästvat arengut ei saa juurutada ülevaltpoolt, see on protsess, mis võib teostuda ainult juhul, kui juhtimises, planeerimises, otsuste vastuvõt-mises kõikidel tasanditel – nii riiklikel kui kohali-kel –osalevad aktiivselt kohalikud inimesed ise.

Linlaste osalemine juhtimises ja otsuste vas-tuvõtmises võib esineda erineval kujul ja eri situatsioonides: mingi konkreetse aktuaalse probleemi lahendamiseks võivad elanikud töö-gruppidesse organiseeruda, mõnikord võib see olla teema, millega kodanikualgatus pikaajalise-malt tegeleb.

Üheks seadusega ette nähtud võimaluseks, kus kohalikud elanikud saavad tähtsate aren-guküsimuste arutamisest osa võtta, on plaani-tava objekti keskkonnamõju hindamise (KMH) ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) protsess. Millistel juhtudel neid hindamisi te-hakse, saab lähemalt uurida keskkonnaameti kodulehelt http://www.envir.ee/631 (vt ka artik-lit «Keskkonnajuhtimine»).

Seadusega on sätestatud, et üldsus saab osale-da ainult mõnedes selle protsessi etappides – asjast huvitatud linlastel on võimalus saada nii ettevõtjatelt kui ka riigiasutuste ja linnavalitsuse esindajatelt vastuse kõikidele oma küsimustele, teha neile märkusi ja esitada ettepanekuid.

Teave KMH algatamise kohta koos KMH programmide ja aruannete avaliku väljapa-neku aegadega avaldatakse internetilehel www.ametlikudteadaanded.ee, piirkondlikes ajalehtedes, linnavalitsuse kodulehel.

Kui linlased ei võta planeeringute arutlustest, ehitatavate või oma tegevust laiendavate et-tevõtete KMHst osa, siis pärast seda, kui kesk-konnamõju hindamise tulemusel on väljasta-tud objekti ehitus- või tegevuse laiendamise luba, on probleemide puhul (näiteks müra,

Sää

STEV

ARE

NG

10

Keskkonnakorraldus

Eesti Vabariigi põhiseaduses on öeldud, et loo-dusvarad ja loodusressursid on rahvuslik rikkus, mida tuleb kasutada säästlikult.

Riigi keskkonna- ja looduskaitse korraldamine on Keskkonnaministeeriumi (edaspidi KM) va-litsemisalas seaduste, määruste, kavade jne alu-sel. KM tegevus koostöös uurimisinstituutide, erinevate organisatsioonide ja kohalike oma-valitsustega on suunatud keskkonnaseisundi parandamisele.

Kuna inimtegevuse tagajärjel saastuvad vesi, õhk ja pinnas, hävivad metsade ökosüsteemid ja loomade, kalade, putukate ning lindude elu-paigad, vajab loodus kaitset. Keskkonnaharidus, millega Keskkonnaamet talle alluvate teenistus-te ja organisatsioonide kaudu samuti tegeleb, on looduskaitse lahutamatu osa.

Loodusega tutvumiseks on üle riigi moodus-tatud infokeskused, loodusmajad. Loodusma-jade paiknemise kohta leiab infot veebilehelt www.keskkonnaharidus.ee.

Seoses Eesti ühinemisega 2004. a Euroopa Liiduga viidi ka Eesti keskkonnakaitsealane seadusandlus kooskõlla Euroliidu nõuetega. Vastavalt õigusaktidele teenivad KM ja kohalik omavalitsus ühist eesmärki – keskkonnakaitset, igaüks oma pädevuse piires ja ulatuses.

Mõnikord on KM ja kohaliku omavalitsuse vastu-tusala raske täpselt piiritleda. Ministeerium ja tal-le alluvad asutused lahendavad riikliku tähtsu-sega organisatoorseid küsimusi. Keskkonnaamet ja Keskkonnainspektsioon vastutavad ülesannete tegeliku täitmise eest: välisõhu saasteloa ja vee erikasutusloa väljastamise, arenguprogrammide/kavade juurutamise, keskkonnaseire, keskkonna-rikkumistega seonduva asjaajamise eest jne.

Organisatoorseid küsimusi linna tasemel, nagu Narva elanike veega varustamist, linna territoo-riumil jäätmekäitluse korraldamist jne, lahendab kohalik omavalitsus. Linnavalitsuses tegelevad keskkonnaalaste küsimustega Linnavara- ja Ma-jandusameti alluvuses olevad keskkonnateenis-tus ja heakorra- ja haljastusteenistus.

11

KESK

KON

NA

KORR

ALD

uS

12

Kelle poole ja missuguse küsimusega pöörduda?infotelefon . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 6262802veeb . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . www.envir.ee

e-post: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . keskkonnaministeerium@envir.ee

Keskkonnaamet, Viru regioon (k.a. Narva):üldtelefon . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 33 24401veeb . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . www.keskkonnaamet.ee e-post . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . ida-viru@keskkonnaamet.ee

Spetsialistide telefoninumbrid:juhtiv spetsialist . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 33 24420jäätmemajandus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 35 72617, 33 24 416veemajandus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .33 24402, 33 24417õhk . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 33 24412metsamajandus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 33 24406jahindus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 33 24408kalandus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 32 58409loodukaitse (kaitseliigid ja objektid) . . . . . . . . . . . . . . . . . 33 70224keskkonnakaitse planeerimine, sh KMH protseduurid . . . . 33 24404

Keskkonnainspektsioon, Ida regioon (k.a. Narva):

üldtelefon . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 1313 veeb . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . www.kki.ee e-post . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . idaregioon@kki.ee peaspetsialist . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 33 95669

Keskkonnaministeerium

infotelefon (24 h) . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 35 99005veeb . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .www.narva.ee e-post . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . info@narva.ee

Arhitektuuri- ja Linnaplaneerimise Amet:keskkonnamõjude hindamise vanemspetsialist . . . . . . 35 99253, planeeringute spetsialist . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 35 99062e-post . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . info@narvaplan.ee

Linnavara- ja MajandusametKeskkonnateenistuspeaspetsialist . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 35 99195keskkonnainspektor . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .35 99138, 35 99132e-post . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .varamajandus@narva.ee

Heakorra- ja haljastusteenistus::peaspetsialist . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 35 99215vanemspetsialist (raiepilet) . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 35 99135 e-post . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .varamajandus@narva.ee

Narva Linnavalitsus

Kohalik omavalitsus kaalub KMH läbiviimise vajadust järgmiste tegevuslubade väljastamisel:ehitusluba linna piires ehitamiseks, luba kasutada linna ehitist/hoonet, linna keskkonda mõjutada võiv tegevusluba

Kohalik omavalitsus kaalub KSH vajalikkust:linna arengukavade (jäätmekava , veemajanduskava, energeetikakava, tootmis/tööstuskava jt), linna üldplaneeringu, linna detailplaneeringu, dokumendi, mille alusel on eeldatav Natura 2000 alal tegevus, koostamiselLisateavet KMH kohta linna tasandil saab Arhitektuuri ja Linnaplaneerimise Ametist.

Keskkonnamõju hindamine Eestis on kasutusel 2 hindamisviisi:

Keskkonnamõju strateegiline hindamine – KSH. Sellel tasandil hinnatakse strateegiliste planeerimisdokumentide (näiteks linna arengukava) või planeeringute (näiteks linna üldplaneering) elluviimisega kaasneva tegevuse keskkonnamõju.

Keskkonnamõju hindamine – KMH. See hindamisprotseduur eelneb mingi tegevusloa väljastamisele (näiteks jäätmetöötlusjaama ehitamisele, mingi ettevõtte tegevuse alustamisele või muutmisele jne). Sellise hindamise eesmärk on kavandatava tegevuse looduslike, sotsiaalsete, kultuuriliste keskkonnamõjude ekspertiis ja analüüs, samuti tingimuste formuleerimine, mille puhul keskkonnamõjud on minimaalsed. KMH protseduur on abiks vastutavale ametiasutusele, kes väljastab tegevuslubasid. KSH/KMH protseduur näeb teatud etappides ette elanike ja üldsuse osalust programmi ja aruande arutelus (vt ka artiklit «Säästev areng»).

Vastavalt keskkonamõju hindamise protseduuri reguleerivale seadusele algatab KMH tegevuslubasid väljastav ametiasutus. Samuti on seadusega reguleeritud, millistel juhtudel tuleb keskkonnamõju hindamist läbi viia, millistel mitte.Kõikide hindamiste asjaajamine avaldatakse internetilehel www.ametlikudteadaanded.ee

?

13

? ?

?

?

Kodutute kasside ja koerte püük ja hoid

Kodutute koerte ja kasside püügi ja hooldusega tegeleb linna territooriumil Narva linnavalitsus. Hulkuvast kassist või koerast (haigest loomast) tuleb teatada Keskkonnateenistus, töövälisel ajal – linnavalitsuse infoteenistusele. Kinnipüütud loomad viiakse Kohtla-Järvel asuvasse varjupaika. Varjupaiga kodulehele www.greydogs.ee on üles pandud oma peremeest otsivate loomade pildid. See on ainus Ida-Virumaal olev loomade varjupaik.

Linnas kehtib kasside ja koerte pidamise eeskiri (nr 34/18, 19.06.2003. a). https://www.riigiteataja.ee/ akt/608934. 2011. a kaotati eluruumis koerapidamise maks.

T E A d M I S E K S :

ühe kassi kinnipüüdmine läheb linnale maksma 68 eurot, ühe koera – 120 eurot.

Keskkonnakasutuslubade kooskõlastamine.Keskkonnakasutusluba on dokument, millega antakse õigus kasutada loodusressursse, viia keskkonda saasteaineid ja jäätmeid ning teostada väljastatud loaga seotud äritegevust. Keskkonnaluba on vaja taotleda metsa raieks, jahipidamiseks, kalapüügiks, välisõhu ja vee saastamiseks, jäätmekäitluseks jne.

K E S K K O N N A M I N I S T E E R I u M

Kõiki lubasid väljastavad Keskkonnaministeeriumi asutused. Konsultat-sioone lubade tüüpide kohta on võimalik saada Keskkonnaametist (vt kontakte). Iga loatüübi kohta käiva infoga saab tuvuda riiklikus registris internetiaad-ressil http://klis.envir.ee/klis

N A R V A L I N N A V A L I T S u S

Kohaliku omavalitsuse osa seisneb väljastatavate lubade kooskõlastamises. Lubade kooskõlastamiseks tuleb pöörduda Narva linnavalitsuse Linnavara- ja Majandusameti keskkonnateenistusse.

Ehitusprojektide ja detailplaneeringute kooskõlastamine Ehitusloa ja ehitise kasutusloa väljastamine ning detailplaneeringute kinnitamine kuulub kohaliku omavalitsuse pädevusse.

K E S K K O N N A M I N I S T E E R I u MMõnedel juhtudel on vajalik Keskkonnaameti kooskõlastus:

Kooskõlastuste küsimustes nõustab spetsialist tel 3572614.

N A R V A L I N N A V A L I T S u SEhitusprojektid ja detailplaneeringud tuleb kooskõlastada linnavalitsuse erinevate osakondadega, sh keskkonnateenistusega. Keskkonnateenistus kontrollib:

objektil jäätmemajanduse korraldamist z

reovee ära z juhtimist (Narvas on lubatud reoveed juhtida ainult kanalisatsioonisüsteemi! Lokaalne heitvee ümbertöötlemine (septik, «kuivkäimla») on Narvas keelatud! Lokaalset reovee puhastamist sobib kasutada aiamaal.

sadevee ärajuhtimist z

planeeritava tegevuse üldist keskkonnamõju (sõltuvalt projektist) z

Konsultatsioone nimetatud küsimustes võib saada keskkonnateenistuse peaspetsialistilt.

Raiepiletite vormistamine ja väljastamine

Puude lõikamine ja raie toimub vastavalt Narva linnavolikogu 06.08.2008 määrusele nr 20 «Raieloa andmise tingimused ja kord», dokumendiga saab tutvuda aadressil http://web.narva.ee/files/248.pdf

KESK

KON

NA

KORR

ALD

uS

14

Välisõhu kvaliteet Narvas

Peamisi õhukvaliteediga seonduvaid küsimusi (seire, lubade väljastamine, jä-relevalve normatiivide järgimise üle jne) lahendavad riiklikud struktuurid (vt artiklit «Välisõhu seisund»). Kohaliku omavalitsuse roll seisneb koostöö korraldamises, eesmärgiks on hea kvaliteediga õhu tagamine linnas. Välisõhu kvaliteediküsimustega tegelev kontaktisik Narva linnavalitsuses on keskkonnateenistuse peaspetsialist.

JäätmemajandusK E S K K O N N A M I N I S T E E R I u M

Riiklike struktuuride osa selles valdkonnas piirdub omavalitsuste jäätme-majandusalase tegevuse suunamisega seotud õigusaktide väljatöötamises ning nende täitmise üle kontrolli ja järelevalve teostamises.

Keskkonnaamet annab välja jäätmekäitluslubasid, jälgib ettevõtete aruand-lust.

N A R V A L I N N A V A L I T S u S

Praktiliselt on kogu jäätmemajanduse korraldamine linnas kohaliku omava-litsuse pädevuses (vt artiklit «Jäätmemajandus»)..

VeemajandusK E S K K O N N A M I N I S T E E R I u M

Vee kaitset Eestis (nii pinna- kui põhjavee) korraldab Keskkonnaministee-rium.

Keskkonnaamet väljastab vee erikasutuslubasid.

N A R V A L I N N A V A L I T S u S

Joogivesi ja kanalisatsioon

Linna joogiveega varustamist ja heitvee ärajuhtimist korraldab kohalik omavalitsus linna veemajandusettevõtte Narva Vesi kaudu, kes vastutab vee kvaliteedi ja heitvee puhastamise eest (www.narvavesi.ee , info@nar-vavesi.ee).

Vee erikasutusloa taotlused kooskõlastab linnavalitsus. Taotlused tuleb lä-bivaatamiseks esitada Linnavara- ja Majandusametile. (vt ka artiklit «Vee-majandus»)

Kasutatud allikad Keskkonnaministeeriumi kodulehekülg, URL www.envir.ee

Eco-net.ee kodulehekülg, URL http://www.eco-net.ee/?mid=35

Keskkonnalubade infosüsteemi kodulehekülg, URL http://klis.envir.ee/klis/www/luba/

Ajakiri «Lemmikajakiri» (2005) http://www.lemmikajakiri.ee/est/?articleId=332

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (22.02.2005) RT I 2005, 15, 87; viimati muudetud 26.11.2010. URL https://www.riigiteataja.ee/akt/116112010013

Looduskaitseseadus (21.04.2004) RT I 2004, 38, 258 viimati muudetud 31.05.2011, URL https://www.riigiteataja.ee/akt/110062011005

Veeseadus (11.05.1994) RT I 1994, 40, 655 https://www.riigiteataja.ee/akt/13339827?leiaKehtiv

Narva linna arengukava 2008-2021 (26.09.2007), Narva Linnavolikogu määrus nr. 36, viimati muudetud 08.09.2011 määrusеga nr. 7

URL http://web.narva.ee/files/2011_IX_Narva_AK_2008-2021.pdf

?

?

?Keskkonnakaitse teemaliste harivate ürituste läbiviimine

Narva linnavalitsuse keskkonnateenistus ja heakorra- ja haljastusteenistus osalevad erinevates riiklikul ja rahvusvahelisel tasandil korraldatavates projektides. Projektijärgsete tegevuste kohta leiab teavet veebilehelt http://jaatmed.narva.ee. Info Narva linnavalitsuse kõikide projektide kohta asub aadressil http://projektid.narva.ee

15

Loodukaitse

Eestimaa loodus on Euroopa ja ka maailma sil-mis unikaalne. Eestis asuvad Euroopa ühed suu-remad sood ja luhad, säilinud loodusmetsad, põhjamaa kohta erakordselt suur liigirikkus.

Hanno Zingel, Keskkonnaministeeriumi loo-duskaitse nõunik leiab, et “Loodus – see meie hästi kaitstud ja säilitatud loodus – ongi Eesti paljuotsitud Nokia”.

Käesoleval ajal on Eestis looduskaitse all 18% territooriumist, 2010. aasta seisuga oli Eestis 5 rahvusparki, 131 looduskaitseala, 150 maastikukaitseala ning 344 kaitstud piirkonda ja 537 kaitsealust pargi- ja metsaala. (allikas: http://loodus.keskkonnainfo.ee/avalik/el_fil/

ulevaade_stat_2010.htm

Looduskaitse eesmärk on:

1) Looduse mitmekesisuse ja looduslike elupai-kade säilitamine ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikidele soodsa elu-keskkonna tagamine

2) kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku loo-duskeskkonna või selle elementide säilitamine

3) loodusvarade jätkusuutlik ja säästlik kasuta-mine ning elukeskkonna (vee, õhu, pinnase) puhtuse tagamine

IGAÜHEÕIGuS on seadus, mille alusel on igaühel õigus osa saada Eesti loodusest, on õigus liikuda looduses, looduskaitse-alal või eramaal. Igaüheõigus võtab kokku kõik õigused ja kohustused inimese ja loo-duse vahel. Eestis on kõikjal, loodusmaasti-kul (v.a. looduskaitsealal eraldi märgistatud reservaadid) ja kultuurmaastikul, sõltumata maa omandivormist, lubatud liikuda jalgsi, jalgrattal või suuskadel, osaliselt ka paadiga. Eramaal võib liikuda päikesetõusust kuni loo-janguni, kui sellega ei tekitata kahju maaoma-nikule või muule maavaldajale. Maaomanikud või muud maavaldajad ei või takistada kaasko-danike liikumist avalikel ja avalikuks kasutami-seks määratud maadel, teedel ja veekogudel, maaomanikud ei või tõkestada teid ja ranna-ribasid taraga või lasta liikumisalale lahtiseid koeri. Liikumine kohalike elanike ja eraomanike majaõuel ja aiamaal ei ole kodurahu tagamise nimel lubatud.

Looduses viibija võib liikuda jälgi jätmata, kor-jata marju, seeni jt. loodusande keskkonda kah-justamata, võib püüda kala lihtkäsiõngega, võib ujumise või puhkamise eesmärgil kasutada

Looduskaitse ja igaüheõigus

LOO

Du

KAIT

SE

veekogu kallasrada. Lõket teha ja telkida tohib ainult selleks ettenähtud ja tähistatud kohtades, matkapliiti või priimust võib kasutada ka ranna-alal. Pesta tohib end ja oma asju kuival maal, mitte veekogus. Koer peab olema ketis, seda nii teiste inimeste kui ka metsloomade kaitseks.

Seega igaüheõigusega kaasnevad ka kohus-tused ja vastutus, mida looduses liikuja peab arvestama.

16

1) Kaitsealad (rahvuspargid, looduskaitsealad ja maastikukaitsealad)Kaitseala on inimtegevusest puutumatuna hoitav või erinõuete kohaselt kasutatav ala, kus säilitatakse, kaitstakse, taastatakse, uuritakse või/ja tutvustatakse loodust. Ida-Viru-maal näit. Puhatu looduskaitseala, Narva Pimeaed ja nahkhiirte kaitseala ning Narva jõe kanjoni maastikukaitseala.

2) HoiualadHoiuala on elupaikade ja kasvukohtade kaitseks määratud ala, mille säilimise tagami-seks jälgitakse ja piiratakse inimtegevust ja keelatakse ala soodsat seisundit kahjusta-vad tegevused. Hoiualade hulka kuuluvad Narva jõe ülemjooksu ja jõe alamjooksu piir-konnad. Natura 2000 on üle- euroopaline kaitstavate alade võrgustik, mille eesmärk on tagada Euroopa haruldaste või ohustatud lindude, loomade ja taimede ning nende elupaikade ja kasvualade säilitamine ja kaitse. Kõik Euroopa Liidu liikmesmaad peavad korraldama ja tagama Natura 2000 loodusväärtuste säilimise oma riigi territooriumil.

3) Kaitsealused liigid, kivistised ja mineraalid – haruldase taime-, loo-ma- või seeneliigi elu- ja kasvukoht, sigimisala või toitumiskohtEestis on kaitse alla võetud 538 taime-, seene- ja loomaliiki. Ka Ida- Virumaal kasvab ja elab rohkesti kaitsealuseid liike, näiteks orhideed, kotkad, lendorav, must toonekurg, Narva linnas ka nahkhiired. Liike saab kaitsta nende elupaikade ja kasvukohtade säili-tamise kaudu.

4) Püsielupaigad – näit. Narva jõe osad mitmete haruldaste ja ohustatud kalaliiki-de elupaigana, Narva Pimeaed ja bastionid nahkhiirte elupaigana.

5) Kaitstavad looduse üksikobjektidKaitstav looduse üksikobjekt on teadusliku, esteetilise või ajaloolis-kultuurilise väärtuse-ga elus või eluta loodusobjekt, nagu puu, allikas, rändrahn, juga, kärestik, pank, astang, koobas jne. Nende hulgas on näiteks Meriküla e. Narva-Jõesuu looduskaitsealune põ-lispuu, mis on rahvasuus tuntud kui Musumänd ehk Šiškini mänd ning Päite ja udria pank või Valaste juga.

6) Kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavad loodusobjektid on kait-seobjektid mis ei kuulu eelpoolnimetatud rühmadesse ning mille kaitse on organi-seeritud KOV tasandil. Kohaliku omavalitsuse tasandil võib kaitstavaks loodusobjektiks olla maastik, väärtuslik põllumaa, väärtuslik looduskooslus, maastiku üksikelement, park. Ida-Virumaal selliseid kaitseobjekte pole.

Kaitstavad loodusobjektid jaotatakse Eestis seaduse alusel kuude rühma:

17

Kaitsealuste loomaliikide elupaigad, kaitsealad ja hoiualad Narva Vanalinna alal:

LOO

Du

KAIT

SE

18

Pargid, puud ja Linne aedTänapäeva Narva pargid on suhteliselt noored. Narva linna vanim park – Pimeaed rajati 19.sa-jandi keskel Victoria bastionile (Suur Pimeaed), hiljem laienes park ka bastionile Pax (Väike Pi-meaed) ja Hahni treppideni (rajatud 1875.a. lin-napea Adolf Hahni algatusel). Pimeaed sai nime kõrval asunud Pimevärava (kaarega käigu) järgi, kust viis linnast tee sadamasse. Park on 19.sa-jandi aed-pargi arhitektuuri näidis. Narva Pime-aed pindlaga 1,8 km2 võeti looduskaitse alla 1959.a.

Vanade puude liigilisse koosseisu valiti kodu-maised pikaealised lehtpuud. Puude vanus kõi-gub 50-st aastast 125 aastani, puid on Pimeaias kokku üle 500, erinevaid puu- ja põõsaliike on 22. Kõige arvukamalt on esindatud harilik saar (154 puud) ja vahtrad (154 ), järgnevad pärnad (79 ), tammed (69) ja jalakad (23). Vähesel mää-ral on esindatud hõbepaplid (11), hobukasta-nid (7), künnapuud (7) lisaks veel üksikud kased, tuhkpuu, aedõunapuu, põõsastest sirelid, lääts-puud ja kibuvitsad.

Istutamisel on hästi palju kasutatud kontrast-suse põhimõtet, puuliigid vahelduvad reas, mis näitab kontraste ja värve eriti sügisel. Koidula ja Pimeaia tänavat ääristaval alleel kasvavad pensilvaania saared (22) ja harilikud vahtrad. Pimeaia park vajab uuendamist. Tänapäevase pargiuuenduse juures peetakse silmas puude tervislikku seisundit, ajaloolist väärtust, pargi väljendusrikkust ja terviklikkust aga ka nahkhiir-te suviste varjepaikade säilitamist.

Kaitsealused liigid NarvasNarva bastionites olevad käigud (kasematid) on kujunenud sobivaks elupaigaks nahkhiirtele, nende hulgas on I ja II kategooria kaitsealuseid liike. Eestis elab 11-13 liiki nahkhiiri. Maastiku-kaitseala Narva Pimeaed ja selle lähiümbrus on mitmete nahkhiire liikide elu- ja toitumispaik: tiigilendlane, suurkõrv, põhja-nahkhiir ja vee-lendlane. Bastionide käigud on nahkhiirtele sobivad talvituskohtad, sest siin püsib talvel temperatuur +4°-+8°C ringis. Toitumisalaks so-bib Pimeaed ja Joaorg ning suvisteks varjumis-kohtadeks sobivad Pimeaia piirkonna eelkõige vanad õõnsustega puud.

Linne aed2009.a rajati Narva kindluse Põhjaõue juurde Linne aed. Karl Linné (Carolus Linnaeus) (1707- 1778) oli Rootsi loodusteadlane ja arst.

Narva muuseumi Linne aed teeb kummarduse suurele teadlasele ja Linné taksonoomiale, sest aias on kasutatud pea ainult Linné poolt nime-tatud ja kirjeldatud taimi. Loodud ürdiaed on klassikalist tüüpi, kus kasvavad köögis ja medit-siinis kasutamist leidvad taimed.

Iga aeda rajatud ruum kannab vastavalt taime-valikule oma karakterit ja alateemat – siit leiab Roosilise puhkehoovi, Loodusehoovi, Rändava ürdiaia ja Köögitaimede hoovi. Kõik aiaosad pakuvad suvel silmailu, kuid kaks viimasena nimetatut annavad lisa ka maitsemeelele. Aias kasvavaid maitse- ja köögitaimi ning nende tra-ditsioonilist kasutamist tutvustatakse muuseu-mi haridusprogrammides ning Põhjaõues suviti toimuvates töötubades. Köögitaimede hoovi ja Rändava ürdiaia taimekoosseis ja kujundus muutub vähesel määral igal aastal.

Tiigilendlane, on üks suurimaid Eestis esineva-test nahkhiirtest, Eesti asurkond on 1000- 3000 vahemikus, talvitujaid vaid ~400, suurte tal-vekolooniate puhul moodustuvad koopalaes kuni 50-isendilised kobarad. Tiigilendlase elu-paik on laienenud Narvas kõikide bastionide alale. Suurkõrv on paikne liik, suvise asurkon-na suurus Eestis hinnanguliselt 8 000–40 000, talvituvate isendite arv ~4300. Põhja-nahkhiir on levinud kogu Eestis ja sage ka linnades. Põhja-nahkhiir on Eestis esindatud kõige roh-kearvulisemalt: suvine asurkond 100 000–300 000, talvitujaid teadaolevates grupilistes

19

Kasutatud allikad: Looduskaitseseadus. (21.04.2004)RT I 2004, 38, 258; viimati muudetud 31.05.2011. URL https://www.riigiteataja.ee/akt/13118655?leiaKehtiv Zingel, H. Loodus - see meie hästi kaitstud ja säilitatud loodus - ongi Eesti paljuotsitud Nokia, URL http://www.keskkonnaamet.ee/lk100/index.php?id=10573Eesti looduskaitsealad ja kaitsealad ,URL (http://www.puhkaeestis.ee/et/avasta-eestimaad/puhkus-looduses/looduskaitsealad)

Narva jõgiNarva linna territooriumil voolab jõgi ~10 km ulatuses, jõe maksimaalne laius on 400 meetrit ja sügavus 4-6 meetrit. Narva linna piiridesse jääb Kreenholmi saar ja sellest kahele poole joaastan-gud ning 3 km pikkune võimas kanjonilõik.

Jõelõik Narva linnast kuni suudmeni kuulub Natura 2000 hoiualade võrgustikku. Hoiuala-de hulka kuulub ka Narva jõe ülemjooks, mille piires ulatuvad Narva jõeni Struuga maastiku-kaitseala ning Puhatu looduskaitseala ja Poruni metsa matkarada.

Охр

ан

а п

рирО

ды

Narva jõe kanjon ja kosedNarva joastangud (kosed) paiknevad kahel pool Kreenholmi saart: idapoolne Joala astang on 6,5–7 m kõrge ja 120 m lai, läänepoolne Kreenholmi astang on 3,5–4 m kõrge ja 60 m lai. 1956.a., kui rajati hüdroelektrijaama kanal ja suleti veevool looduslikku jõesängi, jäid joaas-tangud kuivale. Vaid kevadise suurvee ajal saab näha jugade võimsust. Praegu on käimas pro-jekt, mille kohaselt on plaanis juhtida loodulikku jõesängi 10% veehoidla veest, mis tagaks vee joaastangutel aastaringselt. Narva jõe astangud võeti kaitse alla 1959.a.

1999.a. moodustati Narva jõe kanjoni maas-tikukaitseala. Kaitseala pindala on 13,9 ha ja see hõlmab ordoviitsiumi ajastu lubjakividesse lõikunud 3 km pikkust kanjonilõiku ja joaastan-guid. Narva joaastangud ja jõekanjon moodus-tavad väärtusliku ja unikaalse maastiku.

Kokkuvõttes võib öelda, et Narva asub loodusli-kult kaunis kohas, kus vahelduvad mitmekesised maastikud. Narva on roheline linn ja linna ala asustavad mitmed tavalisemad ja haruldasemad linnu- ja loomaliigid. Õpi tundma ja väärtustama oma kodupaika, naudi ja tunne rõõmu siin näh-tust, kuuldust või loetust. See kõik teeb sind rikka-maks, õpetab elama tervislikult ning kujundab loodussõbralikud hoiakud ja käitumismallid.

talvituskohtades ~8300. Veelendlane on Eesti mandriosas, saartel ja ka linnades laialt levinud, suvise asurkonna suurus on hinnanguliselt 10 000–40 000, talvituvate isendite arv teadaoleva-tes grupilistes talvituspaikades on ~2000. Kõik nahkhiired on looduskaitse all, neist tiigilend-lane on kantud ka Punasesse raamatusse ohus-tatumate liikide hulka. Kuna loomad kasutavad tihti varje- või talvituspaikadena inimtekkelisi rajatisi, on nad küllaltki kergesti haavatavad ja ohus. Seega tuleb ka bastionide rekonstruee-rimisel ning eelkõige Pimeaia puude uuenda-misel ja väljavahetamisel silmas pidada, et ei kaoks ära nahkhiirte pääs talvituskohtadesse ja ei kaoks täielikult suvised varjumiskohad..

Narva vanalinna linnaosa uldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine,KSH aruanne http://www.narvaplan.ee/docs/Narva_vanalinna_yldplaneeringu_KSH_ARUANNE_13052011.pdfNarva puistute dendroloogiline hindamine 2003-2007. Narva linnavalitsuse tellitud uuringIda-Virumaa kaitsealused pargid. (2009). Keskkonnaamet

Narva muuseumi Linné aed http://www.narvamuuseum.ee/pic/pdf/NM_linne_voldik_EST.pdfVihman,M., Leinuste,K., Reitav,U. (2006) Narva loodus. Vaatlused ja töölehed Narva elukeskkonnast. NarvaIda-Virumaa kaitstavad liigid (2010) Eesti Loodusfoto. TartuFeršel, A., & E.Tuvi (koost.) (2010). Narva jõgi, hoiualadega jõed Virumaal 2, Keskkonnaamet, Kuru-Tartu

20

Eesti on veevarudede poolest, mida võib jaota-da pinna- ja põhjaveteks, rikas. Pinnaveeressurs-side hulka kuuluvad kõik maapinnal paiknevad läbivoolava ja seisva veega veekogud: jõed, ojad, kraavid, järved, veehoidlad, tiigid. Põhja-veevarude hulka kuuluvad põhjaveed.

Eesti suurimaks pinnaveeressursiks on Eestit põhjast ja läänest uhtuv Läänemeri ehk Balti meri. Atlandi ookeanist kitsaste ja madalate Taani väinade kaudu väga aeglaselt toimuva veevahetuse tõttu on Balti meri reostuse suhtes väga tundlik. Läänemeres toimub täielik vee-vahetus umbes 25 aastaga. Võrdluseks: Narva veehoidlas, millest allpool juttu teeme, vahetub vesi täielikult 12-15 päevaga. 1974. aastal allkir-jastasid Läänemere riigid “Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitse konventsiooni”. Eesti ühines selle konventsiooniga 1992. aastal. Kuna Narva jõgi suubub samuti Läänemerre, sõltub jõevee puhtusest ka mere üldine seisund.

77 km pikkune Narva jõgi ei kuulu isegi Ees-ti 10 pikima jõe hulka, kuid ta on esikohal kui Eesti veerohkeim jõgi keskmise vooluhulgaga

400 m³/s. Narva jõgi saab alguse Peipsi järvest, suurim lisajõgi on Pljussa jõgi. Narva jõgi on piiri-veekogu, mille kasutamist reguleerivad mitmed rahvusvahelised konventsioonid, samuti ka Ees-ti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni valitsuste vahel 1997. aastal sõlmitud koostöökokkulepe piiriveekogude kaitse ja säästliku kasutamise kohta. Koostöökokkuleppe alusel moodustati aasta hiljem Eesti-Vene ühiskomisjon, mis viib läbi iga-aastaseid kohtumisi ja tegeleb piirivee-kogude keskkonnaseisundi alase töö koordi-neerimisega. Koostöökokkuleppe jõusoleku ja komisjoni tegevuse ajal on aastate jooksul la-hendatud palju küsimusi: jõe keskkonnaseire ja jõe seisundi ühtsete hindamispõhimõtete koh-ta, samuti on koostatud veemajanduskavad. Kuid paljud küsimused ootavad veel lahenda-mist: veebilanss ja Narva veehoidla kasutamine, Narva jõe veehulga arvutamine jne.

Narva jõe keskmine laius on 200–300 meetrit. Üldine jõe langus suudme poole on 30 meetrit, kuid see on jaotunud ebaühtlaselt ja suuremad langused on koondunud jõe kahele lõigu-

le – üheks, kus langus on suurim (4–7,5 m), on Narva kosk. Kahjuks on praegu kosk enama osa aastast kuiv ja imetleda selle ilu on võimalik ai-nult kevadise suurvee ajal.

Koskede ja nendega ka Narva jõesängi 2 km pikkuse lõigu kuivamise on põhjustanud Nar-va jõele püstitatud hüdroelektrijaam, mille ehi-tamisel rajati koskedest ülespoole 215 m laiune tamm ja jõe veed juhiti uude 2,5 km pikkusesse kanalisse. Selle tulemusel osa jõesängist ja kose astangud kuivasid ning tekkis nende hävingu oht. Unikaalse loodusobjekti säilitamiseks võeti 1959. aastal see Narva jõe osa maastikukaitseala-na riikliku kaitse alla. (vt artiklit “Looduskaitse”).

Narva jõge on harjutud jaotama kaheks veeko-gumiks: ülemjooksuks (lähtest kuni Narva vee-hoidlani) ja alamjooksuks (Narva veehoidlast kuni suudmeni). Eraldi tuuakse välja Narva vee-hoidlat. Vastavalt 21. mai 1992. a direktiivi 92/43 lisale II (looduslike elupaikade ning loodusliku taimestiku ja loomastiku kaitse) on jõe ülem-jooks ja alamjooks alates 2005. aastast riiklikud kaitsealad. (vt artiklikt „Kalandus”)

Veekogud

21

Narva jõe seisundit mõjutavad mitmed tegurid: heitveed, kasutatud tehnoloogiline vesi, Balti ja Eesti elektrijaamade tuhaväljade leelisvesi, Nar-va hüdroelektrijaama tamm jne. Sellest tulene-valt jõe seisund allavoolu erineb. Jõe ülemjook-su seisundit hinnatakse heaks, Narva veehoidla seisundit keskmiseks, alamjooksu aga halvaks.

Peale Narva jõe on Narva linna territooriumil veel hulk teisi looduslikke ja tehisveekogusid: Narva veehoidla, Kadastiku I ja Kadastiku II karjäärid, Võidu tiik, juurdevoolu- ja äravoolukanalid, Narva elektrijaamade settetiigid (17 tehisjärve) jm.

Narva veehoidla on Eestis suuruselt kolmas si-seveekogu. See on linna suurim tehisveekogu, mis tekkis Narva hüdroelektrijaama rajamise tu-lemusel ja soode ning soostunud metsade kui ka Narva ja Pljussa jõesängide üleujutamise tagajär-jel. Mööda Narva veehoidlat regulaarselt triivi-vad ujuvsaared tekivad just soise pinnase tõttu. Tammi terviklikkuse säilitamiseks lastakse need veehoidlast Narva jõe kuiva sängi kaudu alla jõe alamjooksule, mis mõnikord toob endaga kaa-sa Narva ja Narva-Jõesuu randade risustamise.

Narva veehoidla üldpindala on umbes 190 km², millest Eesti territooriumile jääb ainult 18%. Algselt oli veehoidla ainsaks ülesandeks jõe ära-voolu reguleerimine Narva hüdroelektrijaama töö tagamiseks. Pärast kahe soojuselektrijaama käikulaskmist 1959. a ja 1970. a muutus Narva veehoidla nende jaoks tehnoloogilise veega va-rustamise allikaks ja kasutatud vee heitekohaks. Enne vee tagasijuhtimist läbib kogu elektrijaa-made tehnoloogiline vesi jaama puhastussead-med. Kuid Narva veehoidlasse tagasijuhitava vee temperatuur on võetava vee temperatuu-rist kuni 10º kõrgem, mis koos veehoidla ma-dala sügavusega (keskmine sügavus on 1,82 meetrit) põhjustab termilist reostust, mõjuta-des seal olevaid voolusid ja vee jaotumist ning soodustades taimestiku kasvu.

Suuruselt järgmisteks veekogudeks peetakse Narva linnas Kadastiku I ja Kadastiku II karjääre. 20. sajandi teisel poolel kaevandati Kadastiku karjääridest lubjakivi. Praegu on karjäärid veega täitunud, keskmine sügavus on 4-5 meetrit.

Suvisel ajal meelitavad järvede ja jõgede soo-

jad veed ligi palju suplejaid. Kõigist võimalikest supluskohtadest tuleb eelistuse anda ametli-kele randadele, kuna ainult nende suhtes keh-tivad erinõuded ja ainult nendel teostatakse omaniku- ja Tervishoiuameti järelevalvet. Nar-vas on ainult üks ametlik supluskoht – Joaoru rand, mis paikneb samanimelises linnajaos. Eestis kestab suplushooaeg 3 kuud – 1. juunist kuni 31. augustini. Sellel perioodil korraldatak-se kõikides ametlikes supluskohtades randade koristamist ja vee mikrobioloogiliste näitajate kontrolli. Kuid isegi ametlikel randadel on ohu-tu supelda ainult poidega piiratud ujumiskohas ja kohtades, kus vee sügavus on alla 1,8 meetri. Poide taha ujumine on alati seotud kõrgenda-tud riskiga.

VEEK

OG

uD

22

Kuna inimtegevus on tihti põhjustanud veeko-gude ökoloogilise seisundi halvenemist, keh-testati veeseaduse ja looduskaitseseadusega veekogude suhtes alad, kus inimtegevus rannal või kaldal on piiratud:

1. Piiranguvöönd – ulatus võib olla 50, 100 või 200 m.

2. Ehituskeeluvöönd – ulatus võib olla 25, 50, 100 või 200 m. Ehituskeeluvööndis on uute hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud.

3. Veekaitsevöönd – ulatus tavalisest veepiirist enamikel järvedel, veehoidlatel, jõgedel, ojadel, allikatel, kraavidel ja kanalitel on 10 m.

Nagu juba eelpool mainitud, Narva jõgi on piiri-veekogu. Seoses sellega laienevad talle riigipiiri seaduses sätestatud piirirežiimiga kindlaksmää-ratud reeglid, nagu näiteks:

Ujumine Narva jões ja Narva veehoidlas zon lubatud ainult päevasel ajal ja selleks ettenähtud kohtades (ametlikel randadel).

Kalapüük ja jääl viibimine on lubatud Nar- zva jõel kuni 20 meetri, Narva veehoidlal kuni 50 meetri kaugusel riigipiirist.

Kõik Narva jõel ja Narva veehoidlal kasu- ztatavad või nende kaldal hoitavad ujuv-vahendid peavad olema registreeritud ja kandma registreerimisnumbrit. Kaldal hoitavad veesõidukid peavad olema kin-nitatud ja lukustatud.

Ujuvvahendite liikumine Narva jõel on zlubatud mööda pealaevateed. Ujuvva-hendid võivad läheneda riigipiirile Narva veehoidlal kuni 50 meetri kaugusele.

Maavalduste ja rajatiste omanikud peavad zvõimaldama politsei/piirivalvetoimkonda-del liikuda piki Narva jõe ja Narva veehoid-la kallast, jättes vabaks kallasraja (Narva jõel – 10 m, Narva veehoidlal – 4 m). Kal-lasrajaga ristuvates piirdeaedades ja tara-des peavad olema lukustamata väravad ja üle kraavide paigaldatud purded.

Kõik isikud, asutused ja organisatsioonid pea-vad nende poolt Narva jõel ja Narva veehoidlal korraldatavad võistlused, õppused, allveetege-vuse ning muu piirirahu häiriva tegevuse eelne-valt piirivalvega kooskõlastama. Kooskõlastuse saamiseks tuleb vähemalt 10 tööpäeva enne plaanitud üritust esitada politseiprefektuuri kir-jalik avaldus. Vastus avaldusele antakse viie töö-päeva jooksul selle saamisest arvates.

Kasutatud allikad: Veeseadus (11.05.1994) RT I 1994, 40, 655 URL https://www.riigiteataja.ee/akt/13339827?leiaKehtiv

Looduskaitseseadus (21.04.2004) RT I 2004, 38, 258

URL https://www.riigiteataja.ee/akt/13342186?leiaKehtiv

Riigipiiri seadus (30.06.1994) RT I 1994, 54, 902 URL https://www.riigiteataja.ee/akt/31960

Keskkonnaministeeriumi kodulehekülg, URL www.envir.ee

Projekti «Narva River Water Routes kodulehekülg, URL www.nrwr.net

Feršel, A., Tuvi. E, (2010) Narva jõgi, hoiualadega jõed Virumaal 2, Keskkonnaamet, Kuru-Tartu

Jaani A.jt. (2000) Narva jõgi ja veehoidla: artikleid hüdroloogiast, keskkonnaseisundist ja veemajandusest, Piiriülese Koostöö Keskus, Tartu

Käärt, U (2010) Avastusi igal sammul, Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus, Turismiarenduskeskus

Коченовский О. (1991) Нарва градостроительное развитие и архитектура, Таллинн «Валгус»

„Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava“ (2008), Keskkonnaministeerium

URL http://www.envir.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=1090620/2008.12.22+Ida-Eesti+vesikonna+veemajanduskava+eeln%F5u.pdf

Kõikide nende rannal või kaldal kehtestatud vööndite ühine eesmärk on kaitsta vett ja veekogude äärset pinnast reostuse ja hävimise eest, säilitada taimestik ja kaitsta puhkajate rahu.

23

Kalavarud ja kalaliigid Narva lähedusesInimene on juba ürgsest ajast kala püüdnud, kuid siis ei olnud püügitehnika nii efektiivne ja rahvaarv sedavõrd kõrge, kui tänapäeval. See-tõttu tuleb kalavarude tarbimist reguleerida.

Eestil on Euroopa Liidu riigina omapoolsed ko-hustused liigikaitse vallas. EL Loodusdirektiiv käsitleb ohustatud elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitsepõhimõtteid. Seejuures määrab iga liikmesriik oma piirides: ohustatud-, ohualtid-, haruldased- ja endeem-sed või elupaiga eripära tõttu erilist tähelepanu vajavad liigid. Narva jõgi on Neeva jõe järel suu-

ruselt teine Soome lahte voolav jõgi, kus elab kirjanduse andmetel 35 kalaliiki ning seda on enam, kui teistes Eesti jõgedes. Loodusdirektiivi lisades mainitud kala- ja sõõrsuuliikidest esineb ja on esinenud Narva jões ja veehoidlas 12 kala- ja sõõrsuuliiki. Nendeks on merisutt , jõesilm , ojasilm, vinträim , lõhe, atlandi tuur , tõugjas, vingerjas, hink, võldas, merisiig ja harjus.

Veemajanduskava (2010) järgi on kalastiku sei-sund jõe alamjooksul hüdroelektrijaama (HEJ) paisust kuni suudmeni kesises seisundis. 1956. aastal ehitati jõele Narva HEJ, mille tagajärjel hävinesid lõhelaste ning mitmete teiste kala-liikide koelmukohad. Täna leidub jões vaid Ees-ti- ja Venemaa poolt siia kunstlikult asustatud lõhet, jões endas lõhede kudemist ei toimu. Jõe alamjooksul on kõige levinumateks kalalii-kideks särg, ahven, nurg, roosärg, linask, latikas, haug, hõbekoger, kiisk ning leidub ka angerjat.

Riigiküla piirkonnas domineerisid 2008 no-vembris tehtud katsepüükide põhjal nurg, ahven ja särg. 2009. aastal tehtud seirepüü-

kide põhjal on Kannisaare piirkonnas levinu-mateks kalaliikideks särg, roosärg, nurg, latikas,

ahven ja linask, teatud perioodidel lisandub

neile angerjas, luts, haug ja koha. Lisaks on jõe alamjooksul kohatud merest pärit liike, nagu lest ja siig. Kuid Narva jõe üks kõige tuntumaid asukaid on jõesilm, kes kuulub sõõrsuude klassi. Suurema osa oma elust veedab jõesilm meres, jõkke tuleb ta vaid kudema. Kudema tuleku ajal silm ei toitu. Tema vastsed (nn. liivasonglased) elavad oma sünnikoha põhjasetetes, vanemad isendid lähevad pärast moonet merre, võttes omaks parasiitse röövlooma eluviisi.

Narva veehoidla on väärtuslikuks kalastusko-haks nii kutselistele-, kui harrastuskalastajatele. Narva veehoidlas on 2010 aasta seire põhjal suurenenud fütoplanktoni, eriti sinivetikate biomass ja klorofülli sisaldus, samuti on suure-nenud liikide arv, jäädes siiski mõõdukalt eut-roofsele tasemele. Narva veehoidla üldine sei-sund on Veemajanduskava (2010) järgi kesine, suurimaks surveteguriks on heitvesi. (vt artiklit „Veekogud“)

Kalavarude vähenemise põhjuseid on mitmeid ning need on veekogude puhul erinevad, kuid peamisteks põhjusteks on ülepüük, reostus ning elu- ja kudemispaikade hävinemine.

KALA

ND

uS

Kalandus

Narva linnas ja linna ümbruses on mitmeid veekogusid, suuremad ning olulisemad neist on: Narva veehoidla ning Narva jõgi, mis voolab Läänemerre. Kõik need on omavahel seotud ja oma olemuselt kaladele väärtusli-keks elupaikadeks ning kalameestele headeks kalastuskohtadeks.

24

Üheks oluliseks probleemiks on veel sellise võõr-liigi nagu kaugida unimudila levik Narva vee-hoidlas. Teda leiti esmakordselt 2005. aasta suvel Narva veehoidla Balti soojuselektrijaama sisse-voolukanalist nr.1. Hiljem on teda leitud veel Narva veehoidlast ja tiigist Kulgu tammi lähedal. Unimudil on väike, 14-25 cm pikk prügikala, kes eelistab aeglast seisvat vett. Unimudilal on era-kordne kohanemisvõime. Kala talub hästi reos-tust, hapnikuvaegust, veekogude külmumist ja kuivamist. Seetõttu on ta kohalikest liikidest elu-jõulisem ning võib need välja tõrjuda ja muuta oluliselt looduslikke veeökosüsteeme. Unimudil toitub nii selgrootutest, väikestest kaladest kui ka kahepaiksete vastsetest. Unimudila arvukuse kasvades, väheneb teiste meile väärtuslike kala-de hulk. Küsimused ja teated uute leidude kohta võib saata internetiaadressil alien@envir.ee.

Kalapüügikorraldus Kalapüük toimub kalapüügiõiguse alusel, sõl-tuvalt kasutatavatest püügivahenditest erista-takse õnge-, harrastus- ja kutselist püügiõigust. Kalade püügikeeluajad, kohad ning kalade alammõõdud ning mõõtmise nõuded leiab Kalapüügieeskirjast, mis on leitav Riigi Teataja veebilehelt www.riigiteataja.ee. Kõikides veeko-gudest on keelatud püüda: säga, tõugjat, har-just ja tuura.

Harrastuskalapüügi võib Eestis jagada tinglikult kolmeks:

1. ÕngepüükIgaüks tohib tasuta ja püügiõigust vormista-mata ühe lihtkäsiõngega püüda kala avalikul ja avalikuks kasutamiseks määratud veekogul, arvestades lubatud püügiaegu, -kohti ja kalalii-kide suhtes kehtestatud piiranguid. Lihtkäsiõng koosneb ridvast, kuni 1,5 ridva pikkusest õnge-nöörist, üheharulisest konksust, millega püügil kasutatakse looduslikku sööta ning mis võib olla varustatud raskuse ja ujukiga. Õngepüügi-õigus on igaühe eluaegne õigus.

2. Harrastuspüük

Igaüks tohib kalastuskaardi alusel või harrastus-püügiõiguse eest tasumise korral püüda harras-tuspüügivahenditega kala avalikul ja avalikuks kasutamiseks määratud veekogul, arvestades seadusest tulenevaid piiranguid. Harrastuspüü-givahendid on: spinning, vedel, sikuti, lendõng, põhjaõng (krunda ehk tonka), und, käsiõng ja rohkem kui üks lihtkäsiõng, harpuunipüss ja har-puun ning haakeõng. Nende püügivahenditega püüdmisel tuleb maksta püügiõiguse tasu.

Harrastuspüügiõiguse eest ei pea tasuma eel-kooliealised lapsed, alla 16 aastased õpilased, pensionärid, õigusvastaselt represseeritud isi-kud ja puudega isikud. Eelpool loetletud isikutel peab püügil kaasas olema soodustust tõendav dokument.

Veel üheks probleemiks on röövpüük. Kui märkate ebaseaduslikku kalapüüki või muud ebaseaduslikku loodussaaduse turustamist helistage tasuta Keskkonna-inspektsiooni valvetelefonile 1313.

NB! Tasuta püügiõigus ei laiene püügivahen-ditele ja püügikohtadele, kus püügiõigust tõendavaks dokumendiks on kalastuskaart.

25

3. Harrastuspüük kalastuskaardi alusel

Kalastuskaart on vajalik kui püügil kasutatak-se õngejada, nakkevõrku; kuuritsat või liivi. Samuti vähipüügil vähinata ja vähimõrraga ning lõheliste püügil (lõhejõgedes ja forelli-jõgedes) spinningu ja lendõngega ning all-veepüügivahenditega püügil Saadjärvel ja Kuremaa järvel. Kalastuskaarti saab taotleda Keskkonnaametist ning alates 1. juulist 2011.a. saab teatud kalastuskaarte vormistada www.pilet.ee keskkonna kaudu. Kalastuskaardi oma-nik esitab andmed kalastuskaardi alusel püütud kala kohta (kg) kalastuskaardi andjale sõltuma-ta sellest, kas püügil käidi või püügil käies saaki

a) Tasumine www.pilet.ee kodulehel või krediitkaardigaPüügiõiguse tasu maksmiseks tuleb minna kodulehele www.pilet.ee ning täita harrastuspüügiõiguse maksekor-raldus. Kalapüügiõigust tõendavaks dokumendiks on mak-sekorralduse väljatrükk koos isikut tõendava dokumendiga. Alates 1. juulist 2011 on püügiõigust tõendavaks dokumen-diks isikut tõendav dokument ning maksekorralduse välja-trükki enam kalapüügil kaasas olema ei pea.

Püügiõiguse eest saavad tasuda ka Eesti isikukoodi mitteoma-vad isikud sh välismaalased. Selleks tuleb sisestada oma sün-niaeg koodina 0aakkpp0000 (aa - sünniaasta, kk - sünnikuu, pp - sünnikuupäev). Näiteks kui teie sünniaeg on 22.11.1983, siis tuleb sisestada kood kujul: 08311220000

Krediitkaardi olemasolul võib pileti osta ka telefoni teel helis-tades numbrile 11800 (kõne hind 0,22 eurot minut). Teenus töötab 24h ööpäevas ning on kättesaadav eesti, inglise ja vene keeles.

Harrastuspüügiõiguse tasu on järgmine:

1 päev 0,95 €

kuni 1 nädal 1,59 €

kuni 6 kuud 7,66 €

kuni 12 kuud 11,50 €

b) Tasumine mobiilimaksegaMobiilimakse töötab ainult EMT, Elisa ja Tele2 mobiilivõr-kudes ning püügiõigus hakkab kehtima kaks tundi pärast mobiilimakse sooritamist ja vastava teavitussõnumi saamist. Mobiilmakse korral on maksmist tõendavaks dokumendiks isikut tõendav dokument ning püügiõiguse kehtivust saab kontrollida internetiaadressil www.pilet.ee.

Harrastuspüügi õiguse eest tasumisel mobiilimaksega tuleb sisestada mobiiltelefonil vastav numbrikombinatsioon ning helistada (mitte saata sõnumina!). Numbrikombinatsioon tu-leb sisestada vastavalt püügiõiguse kehtivusajale järgmiselt:

1312*Kood*Isikukood või sünniaeg

Kood Püügiõiguse kehtivuse aeg Tasu:

400 1 päev 0,95 €

401 kuni 1 nädal 1,59 €

402 kuni 6 kuud 7,66 €

403 kuni 12 kuud 11,50 €

isikukoodi olemasolul sisestada isikukood, isikukoodi puudu-misel 0aakkpp0000

Püügiõiguse tasule lisandub teavitussõnumi (0,19 EUR) ja meeldetuletussõnumi (0,19 EUR) tasu, viimane ei lisandu 1-päevase loa ostmisel.

Aates 1. jaanuarist 2011 on püügiõiguse eest tasumiseks järgmised võimalused:

Kasutatud allikad Ojaveer, H.& L.Eek, J.Kotta (2011). Vee võõrliikide käsiraamat. Tallinn.

Feršel, A., & E.Tuvi (koost.) (2010). Narva jõgi, hoiualadega jõed Virumaal 2, Keskkonnaamet, Kuru-Tartu

Keskkonnaministeerium, Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava, Kinnitatud Vabariigi Valitsuse 1. aprilli 2010. a. korraldusega nr 118.

OÜ Hendrikson ja KO (2011). „Narva jõe kanjoni kalakoelmute osaline taastamine“ eelprojekti keskkonnamõju hindamine. Keskkonnamõju hindamise aruanne, Tartu.

Kalapüügiseadus (27.09.1995) RT I 1995, 80, 1384; viimati muudetud 10.12.2010 nr. 779.

URL https://www.riigiteataja.ee/akt/122122010033

Kalapüügieeskiri (09.05.2003) RT I 2003, 41, 282 , viimati muudetud 30.06.2011 nr 88

URL https://www.riigiteataja.ee/akt/13305822?leiaKehtiv

www.kalastusinfo.ee, www.pilet.ee, www.envir.ee, www.agri.ee, www.kki.ee

http://eelis.ic.envir.ee:88/seireveeb/index.php?id=13&act=show_reports&subact=&prog_id=-385362150&subprog_id=787697480

saadi. Kui püügil ei käidud või püügil käies saaki ei saadud, märgitakse aruandelehele püügi-koguseks null. Kalastuskaardi alusel toimunud harrastuspüügi andmed esitatakse 5 päeva jooksul pärast kalastuskaardi kehtivuse lõppu. Kalastuskaart on kõigile tasuline ning nende arv võib olla püügivahendite järgi limiteeritud!

с) Püügiõiguse saab soetada postkon-toritestAlates 2011 aastast on võimalik püügiõiguse eest tasuda mit-metes suuremates Eesti Posti postkontorites. Kalapüügiõi-gust tõendavaks dokumendiks on väljastatav müügikviitung koos isikut tõendava dokumendiga. Narvas on püügiõiguse tasu võimalik tasuda järgmistes postkontorites:

Narva postkontor •Tallinna mnt 41 (Astri Kaubanduskeskus), Narva

Narva Kesklinna postkontor •Kerese 3/ Kosmonaudi 4, Narva 20309

KALA

ND

uS

26

Metsamajandus

Eestis reguleerib metsamajanduse arengut ja metsade korraldusega seonduvaid küsimusi metsaseadus. Nimetatud seaduses antakse ka metsa mõiste määratlus. Vastavalt sellele võib metsaks nimetada ökosüsteemi, mis koosneb metsamaast, sellel kasvavast taimestikust ja seal elunevast loomastikust.

Metsaseadus ja selle juurde kuuluvad õigusak-tid sisaldavad kõiki metsa majandamist regu-leerivaid norme. Mõned metsaseaduse osad ristuvad teiste seadustega: näiteks metsa rekul-tiveerimisel tuleb arvestada taimede paljunda-

mise ja sordikaitse seadusega ning taimekaitse-seadusega.

Linnametsal kui linnamaastiku esteetilisel osal on tähtis roll ka kohaliku kliima kujundamisel, kuna puud on head saaste kinnipüüdjad. Selle-pärast võimaldab metsaseadus kohaliku oma-valitsuse tasemel piirata eraldi võetud planee-ringute raames metsade väljaraiumist.

Paljude rahvaste, sealhulgas ka eestlaste ajalu-gu on alati olnud metsaga tihedalt seotud. Läbi aegade on puit olnud peamiseks ehitusmater-jaliks, mets energia ja elatise allikaks. Meie päevil on metsa roll inimeste elus mõnevõrra muutu-nud. Kaasaegses Eesti ühiskonnas käsitletakse metsa eelkõige tulu saamise allikana, puhke- ja töökohana, Eesti kultuuripärandi osana, samuti ka kui nišši liigirohkuse säilitamiseks. Riigi ma-janduses räägib metsa osatähtsusest see fakt, et puit ja pidutooted moodustavad 15 % kogu Eesti ekspordist.

Metsade poolest on Eesti üks rikkamaid riike maailmas. Üle poole Eesti territooriumist on kaetud metsaga, mis pärast Soomet, Rootsit ja

Sloveeniat asetab Eesti Euroopas 4. kohale. Ent 100 aastat tagasi oli metsaga kaetud kaks korda vähem alasid kui praegu. Metsade oluline kasv on seotud metsastuse protsessiga ja metsade loomuliku taastusega aladel, mida põllumajan-dusmaadena enam ei kasutata. Ligi 40% Eesti metsadest kuulub riigile ja on Riigimetsa Ma-jandamise Keskuse (RMK) halduses. RMK tagab riigimetsade tulususe ja püsivuse.

Sademete hulk on Eestis üsna suur (keskmiselt 646 mm/aastas), aurumise tase ei ole aga küllaldane, mistõttu esineb palju liigniiske pinnasega alasid. Nimetatud aladel kasvavad metsad on vähem produktiivsed ja siit tule-nevalt ka vähem tulusad. Lahendusi sellele probleemile otsiti juba mitu sajandit taga-si. Esimesed metsakuivenduskraavid Eestis kaevati 19. sajandil, mille tulemusel puidu juurdekasv tõusis. Eriti intensiivselt toimus metsade kuivendamine 20. sajandi teisel poolel. Praegu piirduvad maaparandustööd juba olemasolevate kuivendussüsteemide hooldamisega, uute metsaalade kuivendamist tehakse ainult erandjuhtudel.

27

MET

SAM

AJA

ND

uS

2011. aasta on ÜRO poolt välja kuulutatud kui rahvusvaheline metsaaasta, mille eesmärk on tõsta elanikkonna teadlikkust säästlikust metsa majandusest, looduskaitsest ja eri metsatüüpide jätkusuutlikust majandamisest.

RMK tähtsateks tegevussuundadeks on ka looduskaitse, inimeste puhkuse korraldamine ja keskkonnateadlikkuse edendamine. Nende ülesannete täitmiseks on RMK rajanud puh-kealad, kust võib leida ööbimiskohti (metsaon-ne ja metsamaju), telkimisalasid, lõkkekohti, matkaradu, loonud üle terve Eesti looduskes-kused, kus kõigile huvilistele pakutakse põne-vaid ja loodushariduslikke programme.

Eesti metsi saab liigitada metsatüüpideks. Erinevate metsatüüpide tekkimise aluseks on mullastik sellele eriomase taimestikuga. Met-sade liigitamine metsatüüpideks on küllaltki keeruline. Lihtsaimaks viisiks on jagada met-sad leht- ja okaspuumetsadeks. Umbes 60% kõikidest Eesti metsaaladest võtavad enda alla okaspuumetsad. Kõige levinumad puulii-gid Eesti metsades on mänd ja kuusk, samuti ka kask. Puistus esinevatest puuliikidest tuleb veel ette haaba, leppa, vahtrat, pärna, tamme, jalakat. Alusmetsa moodustavad toomingas, pihlakas, paju ja erinevad põõsaliigid. Kokku kasvab Eesti metsades ligi 90 puuliiki.

Eestis elavate loomade suurim liigirikkus on esindatud just metsas. See on tingitud seal pesitsusvõimaluste olemasolust, piisavast toidust, samuti ka asjaolust, et mets annab loomadele kaitset. Selgroogsed ja selgrootud

28

Riigimetsas ja piiramata või tähistamata 9erametsas tohib viibida ja korjata marju, seeni ja pähkleid ning varuda dekoratii-voksi, ravim- ja dekoratiivtaimi. Seejuures tuleb metsaandide korjamisel vältida metsaomaniku huvide põhjendamatut kahjustamist ja ka metsale endale püsiva-te kahjustuste tekitamist.

Viibides metsas tuleb lugu pidada teiste 9metsas olijate/puhkajate ja loomade ra-hust. Nende ohutuse huvides tuleb koera hoida jalutusrihma otsas.

Metsas tohib telkida ja lõket teha selleks 9ette valmistatud ja tähistatud kohtades. Kõik muud algatused tuleb metsaomani-kuga kooskõlastada.

Sõidukiga sõita tohib metsamaal paikne- 9vatel teedel. Väljaspool teid tohib sõita ainult metsaomaniku loal.

Mida siis endast kujutab metsa säästev kasutamine ja kuidas tuleb metsas käituda? Metsaseaduses on ära toodud metsas käitumise põhiprintsiibid ja määratletud metsa säästva kasutamise alused:

Metsale kahju tekitamise ennetamiseks on kohalikul omavalitsusel õigus (näiteks tule-ohtlikul ajal) keelata kõrvalistel isikutel metsas viibimise, piirates sellega mistahes tegevu-se metsas. Nende piirangute rakendamisel tuleb kohalikul omavalitsusel üldsust sellest massiteabevahendite kaudu teavitada.

29

Kasutatud allikad: Narva linna metsade kirleldus (2008). OÜ Metsakorralduse büroo

Keskkonnaministeeriumi kodulehekülg, URL http://www.envir.ee

Metsaseadus (07.06.2006) RT I 2006, 30, 232 https://www.riigiteataja.ee/akt/13318447?leiaKehtiv Kusmini T. jt.(2011), Eesti metsa lugu, mets läbi aegade, RMK

Riigimetsa Majandamise Keskuse kodulehekülg, URL http://rmk.ee

Käärt U. (2010), Avastusi igal sammul, Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus, Turismiarenduskeskus

MET

SAM

AJA

ND

uS

loomad elavad kõikjal Eesti metsades. Selgroo-tute hulgas domineerivad putukad. Meie met-sade tuntumad selgroogsed on sellised suured imetajad nagu pruunkaru, ilves, metssiga, põ-der, rebane, hunt. Pruunkaru on suurim Eestis elav kiskjaline. Tema kaal võib ulatuda kuni 340 kg. Hinnanguliselt on pruunkaru arvukus Eestis umbes 700 isendit.

Umbes pooled Eestis esinevatest lindudest ela-vad samuti metsas. Tuntumad nendest on rähn, vint, tihane, leevike, teder, kakk, kull, kotkas.

Narva on metsadest ümbritsetud edela-, lää-ne- ja loodepoolsest küljest. Vastavalt 2008. a koostatud kirjeldusele on Narva linna terri-tooriumil paikneva metsa arvatav üldpindala 2091,2 hektarit, mis moodustab ligi 25% linna kogupindalast. Linna edelaosasse koondunud 590 ha suurune metsaala on riigi omandis ja RMK halduses.

Suurem osa metsa asub reformimata riigimaal ja ainult väike metsaala on linna omandis. Sel-le linnametsa arengu-, juhtimise ja kasutamise kontseptsioon on alles loomisjärgus. Maailmas ja Euroopas on üha laialdasemalt levimas met-sa stabiilse, ökoloogilise ja sotsiaalselt vastutus-tundelise juhtimise põhimõtted, sest metsa väärtust hinnatakse mitte ainult materiaalse

hüve suuruse järgi, mida see tuua võib, vaid ka selle järgi, et jätta veel paljudele põlvkondade-le pärast meid loodusega ja metsades säilinud bioloogilise mitmekesisusega suhtlemise, mar-jade ja seente korjamise, metsajalutuskäikude tegemise võimalus.

Narvas on linlaste aktiivse puhkuse ja looduse-ga suhtlemise lemmikkohaks Pähklimäe. Suvel on siin võimalus mööda terviserada jalutada, tal-vel – suusasporti harrastada. Paari viimase aasta jooksul rajati vabatahtlike, linnavõimude ja spor-diklubi Äkke esindajate ühiste jõupingutustega terviserajad, osteti sisse kunstlume tootmise seadmed, samuti algatati detailplaneering tervi-sekompleksi ehitamiseks (Äkkeküla 2 ja Äkkeküla 3 06.07.2006. nr 118 http://www.narvaplan.ee/index.php?lang=et&menu=3&page=6), mis või-maldab hulga suuremal linlaste arvul ja erineva-te spordialade harrastajatel looduses viibida.

Narva linnas on suuremad metsamassiivid koondunud linna edela- ja loodeosasse. Narva linnametsa seisundit võib keskeltläbi heaks hin-nata. Narva linnametsa peamisteks puuliikideks on kuusk ja mänd. Levikualalt kolmandal kohal on hall lepp. Haljasalade väärtuse tõstmiseks vajab Narva linnamets rekonstrueerimist. Um-bes pooltes kõikidest linnametsadest tuleb teha harvendusraiet.

Huvitavaid fakte:

Inimese hapnikuvajaduse rahuldamiseks piisab viiest puust.

Eestis tuleb ühe inimese kohta ca 1400 puud.

30

Õhukvaliteedi normatiivid Õhu kvaliteeti reguleeritakse normatiividega.

Normatiiv e saastatuse taseme piirväärtus (SPV) kajastab sel-list välisõhu saastatuse lubatud taset, mille puhul puudub oht inimese tervisele või negatiivne mõju keskkonnale.

Õhu saastatuse tase väljendub teatud ajaperioodi jooksul õhu mahus oleva aine kogusega (mikrogramm/kuupmeetri kohta – µg/m3).

Saasteainete välisõhus lubatud piirväärtuste kohta on seadu-sega sätestatud ajaperioodid:

tunni keskmine (SPV z 1)ööpäeva keskmine (SPV z 24)aasta keskmine (SPV z a)

Mõnedel juhtudel: 8 tunni keskmine (SPV8).

SPV piirväärtused on toodud keskkonnaministri määruses (Välisõhu saastatuse taseme piir- ja sihtväärtused, saasteaine sisalduse muud piirnormid ning nende saavutamise tähtajad, RTI, 12.07.2011, 3).

Mõnede saasteainete suhtes on lubatud teatud arv kordi aas-tas kehtestatud normatiive ületada.

Välisõhu kvaliteeti reguleerib Eestis välisõhu kaitse seadus (VÕKS, RTI 2004, 43, 298).

Seaduse eesmärgiks on välisõhu kvaliteedi säilitamine piirkondades, kus see on hea, ja välisõhu kvaliteedi parandamine piirkondades, kus see ei vasta nõuetele.

Välisõhu kvaliteeti mõjutavad paljud tegurid: mitmesugused keemilised ühendid, ühed inimese tervisele, taimede eksistentsile kahjulikud, teised neutraalsed inimese, kuid mitte kliima suhtes (näiteks süsihappegaas); müra; tolm; vibratsioon; ioniseeriv ja mitteioniseeriv kiirgus (ultraviolett-kiirgus); elektromagnetväljad.

Välisõhku saastavad allikad võivad olla paiksed (ettevõtete, katlamajade, elektri- ja soojusjaamade korstnad jne) ja liikuvad.

Töökeskkonna ohutuse, sh õhu kvaliteedi, müra taseme jms seotud kü-simusi reguleerib Töötervishoiu ja tööohutuse seadus (RT I 1999,

60, 616), mille üle järelevalvet teostab Tööinspektsioon.

Välisõhk on hooneväline õhk, välja arvatud õhk töökeskkonnas.

Välisõhu seisund

31

KeskkonnaametKeskkonnaküsimustes teostab Eestis täidesaat-vat riigivõimu ja riiklikku järelevalvet Keskkon-naamet, kes väljastab ka keskkonnalubasid, sh välisõhu saasteluba ja muid lubasid, esitab sei-sukohti ja arvamusi planeeringute, projektide jms kohta. Ida-Virumaal väljastab ülalnimetatud lubasid Jõhvis paiknev Keskkonnaameti Viru re-gioon (Pargi tn.15 ).

Heitmeluba ja KMHEestis väljastab ettevõtetele välisõhu saastelubasid Keskkonnaamet. Välisõhu saasteloas märgitakse iga saasteaine täpne kogus, mida ettevõte võib aasta jooksul välisõhku heita (tonni aastas – t/a) ja maksi-maalne heitkogus sekundis (grammi sekundis – g/s). Loa väljastamise aluseks on saasteaine lubatud heitko-guste projekt – LHK projekt, milles on ära toodud saas-teaine heitkoguste arvutuslik põhjendus. Saasteluba ei väljastata juhul, kui ettevõtte tegevuse tulemusel eralduv saasteaine heitkogus põhjustab tegevuskohas SPV ületamise.

Keskkonnale olulise mõju korral tuleb välisõhu saas-teallika valdajal enne tegevuse alustamist läbida kesk-konnamõju hindamise protseduuri - KMH. Eksperdi koostatud KMH programm ja aruanne tuleb seaduse kohaselt avalikustada. Avaliku arutelu ajal on elanikel õigus esitada planeeritava tegevuse kohta küsimusi, märkuseid/ettepanekuid ja vastuväiteid (täpsemalt vt KMH süsteemi kohta artiklit «Keskkonnajuhtimine Ees-tis», avalikkuse osavõtu kohta nendes aruteludes aga artiklit «Säästev areng»).

Kõik paiksed õhusaasteallikad on kantud Eesti kesk-konnateabe registrisse. Registri veebilehel http://re-gister.keskkonnainfo.ee/ on esitatud andmed kõikide teemade kohta, sh ka välisõhu kohta.

VäLI

SÕH

u S

EISu

ND

KeskkonnainspektsioonKeskkonnainspektsioon kontrollib ettevõttele väljastatud loas fikseeritud normatiivide ja ko-hustuste täitmist.

Narvas võtab elanikelt kaebusi õhu kvaliteedi, sh tugevate ja ebameeldivate lõhnade osas jne vastu ja registreerib Jõhvis paiknev Ida regiooni Keskkonnainspektsioon (Pargi tn 15).

Helistamisel tuleb Keskkonnainspektsioonile esitada järgmine informatsioon:

kaebuse esitaja nimi ja kontaktandmed; z

lõhna tekkimise koht ja aeg; z

saasteallikas, mis eeldatavasti kutsub zreostust või SPV ületamist esile või levi-tab lõhna.

Keskkonnainspektsioon kontrollib kaebuse põhjendatust. Probleemi lahendamiseks ja kontrolliks kutsub Keskkonnaamet vajadusel kokku ekspertgrupi.

Regulaarse saastamise, lõhna olemasolu jne tu-vastamisel tuleb saasteallika valdajal koostada saasteainete heitkoguste vähendamise või väl-timise tegevuskava. Ebameeldiva lõhna vähen-damise tegevuskava kinnitab Keskkonnaamet. Kava täitmist kontrollib keskkonnainspektsioon, kes võib vastavate meetmete mitterakendami-sel määrata trahvi.

Probleemide puhul õhukvaliteediga või seoses ebemeeldiva lõhnaga jne võivad linna elanikud pöörduda Keskkonna-inspektsiooni tasuta telefonil 1313.

32

Peale looduslike tegurite avaldavad välisõhu kvaliteedile Narvas suurimat mõju:

riiklikule kontsernile Eesti Energia kuuluvad põlevkivienergia kompleksid: zNarva lähistel asuvad elektrijaamad ja põlevkiviõli tehas

kohalikud ja piiritransiidi transpordivahendid z

linna tööstusettevõtted (Cargotec AS, Metalliset Eesti AS, Narva Bark jt) z

bensiinijaamad z

Veel avaldab välisõhule mingil määral mõju ka õhusaasteainete kauglevi teis-test riikidest, eelkõige naaberriikidest (Venemaalt, Soomest).

Käesoleval ajal on registri andmebaasis paikseid saasteallikaid Narvas 30 et-tevõtet – 2 elektrijaama (Balti elektrijaam ja reservkatlamaja), 19 tööstuset-tevõtet ja firmat, 4 kohalikku katlamaja, 4 tanklat ja 1 jäätmekäitlusettevõte (reovete puhastusjaam AS Narva Vesi).

Olulist mõju välisõhule avaldavad Narvas ka Vaivara vallas Auvere halduster-ritooriumil asuvad Eesti elektrijaam ning põlevkiviõli tehas. Andmed nende emissioonide kohta asuvad nimetatud regiooni registris.

Kuna põlevkivikaevandamine on vähenenud peaaegu 2 korda, on ka põlev-kivielektrijaamadest õhku paisatavate saasteainete tase võrreldes nõukogu-de ajaga alanenud. Kui aastatel 1975-1990 ulatus vääveldioksiidi emissioon kuni 215 000 tonnini aastas, siis praegu on see kogus umbes 55 000 tonni (vt ka artiklit «Energia»).

Võrreldes teiste Eesti regioonidega on õhu kvaliteet Narvas, nagu ka teistes riigi kirdeosas paiknevates linnades, probleemne, eriti kohaliku tööstuse jaoks tüüpiliste saasteainete osas: vesiniksulfiid, fenool, ammoniaak. Ka vääveldiok-siidi kontsentratsioon on võrreldes teiste piirkondadega kõrgem. Eesti Kesk-konnauuringute Keskuse 2010. a aruande kohaselt on selle põhjuseks põlev-kivienergeetika ja regiooni kontsentreerunud keemiatööstuse ettevõtted.

Välisõhu saastatuse taset kas mõõdetakse või hinnatakse arvutuste põh-jal. Et teatud kindlas kohas määrata ja hinnata õhu kvaliteeti, viiakse läbi mõõtmisi, kontrolli või seiret – õhukvaliteedi muutuste pidevat jälgimist mingi ajavahemiku jooksul

Kust võib leida andmeid seire kohta?Eestis tegeleb õhuseirega Eesti Keskkonnauuringute Keskus – EKUK ja selle kesklaboratoorium. Kogu teave õhukvaliteedi kohta Eestis on kät-tesaadav selle keskuse poolt loodud Eesti õhukvaliteedi juhtimissüsteemi veebilehel.

Vastavalt riiklikule seireprogrammile töötab üks 9st riiklikust välisõhu sei-re automaatjaamast alates 2008. a Narvas, Kreenholmi tänavas. Jaama andmed uuenevad iga tund ja nende põhjal arvutatakse Airviro tarkvara kasutades mõnede linna õhus olevate saasteainete tunni- ja ööpäeva-keskmised väärtused.

Sellekohast teavet , mis on esitatud iga elaniku jaoks arusaadavas vormis õhusaaste indeksi näol («väga madalast» kuni «väga kõrgeni») peente osakeste, lämmastikdioksiidi, vääveldioksiidi ja osooni kohta, võib lei-da internetiaadressil http://mail.klab.ee/seire/airviro/apinarva.html.

Välisõhu seireVälisõhk Narvas

Allikas: http://mail.klab.ee/seire/airviro/dispnarva.html

Peente osakestega PM10 saastatud õhu modelleeritud kaart, 12.08.2011

33

Kuidas hinnatakse õhukvaliteeti modelleerimise abil?Kuues eesti linnas: Tallinnas, Tartus, Pärnus, Narvas, Kohtla-Järvel ja Silla-mäel toimub õhukvaliteedi hindamine modelleerimise abil. Süsteemi sisestatakse meteomastides mõõdetavad meteoroloogilised näitajad, linna pinnareljeefi andmed, riiklikul keskkonnalubade infosüsteemil (KLIS) põhinevad emissooniandmed, liiklustiheduse loendusandmed ja muu-dest andmekogudest pärinev saasteallikate informatsioon.

Nende andmete alusel luuakse mudel – kaart, millel on ära toodud saasta-tuse kontsentratsioon ja selle hajumisarvutus, lähtudes ettevõtete saaste-lubadesse kantud kogustest. Isegi kui ettevõte antud hetkel midagi õhku ei paiska, näitab kaart olukorda, kus ettevõte töötaks nagu täisvõimsusel.

Reaalajas on nende kuue linna, sh Narva välisõhus NO2, peente osakeste PM10 ja SO2 viimase 24 tunni jooksul modelleeritud saastatuse tasemeid võimalik vaadata aadressil http://mail.klab.ee/seire/airviro/modelleerimine.html.

Õhukeskkonna reostus: müraMüra – see on soovimatu heli, ehk inimest häiriv või tema tervist ja heaolu kahjustav heli. Ka see on üks õhu reostuse teguritest.

Müra kahjustav toime inimese tervisele, psüühilisele seisun-dile sõltub müra intensiivsusest (tasemest), helisagedusest ja kestusest. Erinevad inimesed reageerivad ühele ja samale müraallikale erinevalt.

Eesti Välisõhu kaitse seadus keelab mõjutada keskkonda põh-jendamatu müraga.

Ainult vähesed linna elanikud teavad, et ka mürareostust regu-leerivad normatiivid. Lubatud müra tase on kehtestatud sot-siaalministri 04.03.2002 määrusega nr 42 Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mü-rataseme mõõtmise meetodid (RTL, 2002, 38, 511)

Inimesed peavad teadma, kuhu pöörduda müraprobleemi tekkimisel ja mida probleemi lahendamiseks ette võtta. Et-tevõtete, firmade, majaväliste tehniliste süsteemide jne põh-justatud müra levimisel teostab järelevalvet Terviseamet.

Kui linnaelanikul tekib konkreetse müraallika suhtes kaebusi, tuleb Terviseameti Ida talitusse esitada sellekohane avaldus (vaneminspektor – tel 3375211; sekretär – tel 33 75214).

Kohaliku järelevalveorgani esindaja kontrollib olukorda ko-hapeal ja vajadusel tellib nõutavad laboratoorsed mõõtmi-sed.

Kõige parem on välisõhus levivat mürareostust ennetada juba uute hoonete ehitamise planeerimisel ning ehitusprojektide koostamisel. On tähtis, et linnaelanikud ise aktiivselt osaleksid linnaplaneeringute ja ehitatavate objektide KMH aruteludes (vt artiklit «Säästev areng»). Juba ehitatud linnaosades võib raken-dada meetmeid müra vähendamiseks ja kaitseks müra eest. .

Kasutatud allikad: Kört, M.& E. Teinemaa, K. Saare, K. Kesanurm (2011) Riikliku keskkonnaseire alamprogramm Välisõhu seire linnades, TallinnVälisõhu kaitse seadus (05.05.2004)RT I 2004, 43, 298, viimati muudetud 01.07.2011 nr 920http://www.keskkonnaamet.ee/organistatsioon/oigusaktid-4/oigusaktid-2Keskkonnaministeeriumi kodulehekülg URL http://www.envir.ee/626Keskkonnaregistri avalik teenus, URL http://register.keskkonnainfo.ee/envreg/main#HTTPQgWPYVnSV4fTN4b5Icr2Zk2whESuAThttp://www.keskkonnainfo.ee/failid/ky/valisohk.pdfKeskkonnaameti kodulehekülg, URL http://www.keskkonnaamet.ee/keskkonnakaitse/valisohukaitse-3/ Kukk, T.(2007) Kirde-Eesti keskkonna hullud ajad on möödas. Eesti loodus. 2007(9) http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/artikkel2054_2042.html

VäLI

SÕH

u S

EISu

ND

34

Ega asjata ole linna tunnussõnas väljend «ener-gia». Igas Narva kirjelduses on mainitud, millist osa etendab linna, Ida-Virumaa ja kogu Eesti jaoks energia tootmine.

Narva lähistel paikneb kaks Eesti suurimat ja tähtsaimat põlevkivielektrijaama: linnast 5 km kaugusel asuv Balti SEJ (ehitatud aastatel 1956-1966) ja 20 km kaugusel asuv Eesti Elektrijaam (ehitatud aastatel 1969-1973).

Kogu energiakompleks kannab nimetust AS Nar-va Elektrijaamad ja kuulub Eesti Energia kontser-ni, mis on 100% riigi omanduses olev ettevõte.

Ettevõte varustab elektrienergiaga Eesti tarbijaid ja soojusenergiaga Narva linna, ekspordib elekt-

rienergiat teistesse Baltimaadesse ning varustab Estlinki merekaabli kaudu elektriga Põhjamaade elektriturgu.

Lisaks elektri- ja soojusenergiale toodab Eesti Energia kontsern veel põlevkiviõli, mille toot-mismahud on viimastel aastatel hoogsalt kas-vanud, moodustades aastas 140 000 tonni. Eesti elektrijaama kõrvale ehitatakse uut kaasaegse tehnoloogiaga põlevkiviõlitehast, mille plaanitav võimsus on 290 000 tonni vedelkütust, 75 mlj/m³ pürolüüsigaasi ja 280 GWh elektrienergiat aastas. Ehitus peab olema lõpetatud 2012. a.

Rääkides linna seosest energia teemaga tuleb mainida veel ühte Venemaa piiril Narva jõel Nar-

va ja Ivangorodi vahel paiknevat energiakomplek-si – 1955. aastal käikulastud hüdroelektrijaama.

Pärast Eesti taasiseseisvumist 1991. aastal jäid HEJ ja paremkaldal asuv tammiosa Venemaale, vasakkaldal asuv tammiosa aga Eestile. Praegu toodab Narva HEJs elektrienergiat Venemaa et-tevõte ТГК-1.

Narva - «hea energia linn»

ENERGIA

35

ENER

GIA

Narva elektrijaamades toodetakse rohkem kui 90% Eestis tarbitavast elektrienergiast.

Balti- ja Eesti Elektrijaamade vanadel kateldel on kasutusel põlevkivi tolmpõletustehnoloo-gia, mis ei ole eriti efektiivne ega tõhus, kuna õhku paisatakse märkimisväärses koguses SO2, NOx, tahkeid osakesi (põlevkivi lendtuhka) ja teisi välisõhku saastavaid aineid.

Mõlemas elektrijaamas on töös üks tsirkuleerival keevkiht-tehnoloogial töötav energiaplokk, kus saab kütusena koos kasutada 90% ulatuses põ-levkivi ning 10% puiduhaket. See tehnoloogia on efektiivsem ja keskkonnale ohutum.

Et viia järelejäänud vanadest Balti SEJ plokki-dest välisõhku eralduvate heitmete kogused vastavusse Euroopa direktiivide normidega, on kavas neile paigaldada uued filtrid.

Narva elektrijaamade vanade plokkide prae-gusel kujul kasutamine on võimalik kuni 2016. aastani – selleks ajaks peavad nad olema re-noveeritud või vastasel juhul tuleb ettevõttel maksta tasu ümbritsevale keskkonnale tekita-tava kahju ja globaalse kliimamuutuse olulise mõjustamise eest. Sellepärast on Eesti Energial kavas juba 2012. aastal investeerida neljale Eesti elektrijaama vanale energiaplokile väävlipüüd-misseadmete (filtrite) paigaldamisse, mis aitab ligi 6 korda vähendada välisõhku heidetava vääveldioksiidi kogust. Peale selle rakendab ettevõte ka teisi meetmeid põlevkivienergeeti-kast tingitud negatiivsete keskkonnamõjutuste vähendamiseks.

Balti Elektrijaam ja Eesti Elektrijaam

36

Eesti energeetika ja Euroopa Liidu nõudedAstudes 2004. aastal Euroopa Liitu võttis Ees-ti endale kohustuse viia läbi muudatused ka energeetika valdkonnas: juurutada seadusand-lusesse Euroopa normid, 2013. aastaks avada elektriturg, täita keskkonnakaitsenõudeid. Eesti põlevkivienergeetikale kehtestatud ülemineku-perioodi lõpp on plaanitud 2016. aastasse.

Juba praegu ostab Eesti Energia uue elektritu-ruseaduse kohaselt kindlaksmääratud hinnaga elektrit ka teistelt tootjatelt. Seejuures makstak-se taastuvast allikast või elektri ja soojuse koos-tootmisest saadud «rohelise energia» tootmise eest toetust.

Alates 2013. aastast jõustuvad uued süsihappe-gaasi heitkogustega kauplemise EL reeglid. Et tõsta põlevkivielektri tootmise ökoloogilisust, täita EL direktiivide nõudeid ja säilitada samas edasine põlevkivi kui kohaliku tooraine kasu-tamine, võeti vastu otsus ehitada Eesti elekt-rijaama naabrusesse uus kuni kahe keevkiht-tehnoloogial energiaplokiga (igaüks 300 MW) põlevkiviküttel töötav elektrijaam. Esimese energiaploki valmimistähtaeg on 2016. aasta, teise ploki rajamine otsustatakse 2012. aastal.

Juba täna tõstatub küsimus, kuidas saavutatak-se Euroopa Komisjoni poolt kõigile EL liikmes-riikidele seatud eesmärk – vähendada kasvu-hoonegaaside heitkoguseid 2020. aastaks 20% võrra (võrreldes 1990. aastaga), suurendades sa-maaegselt taastuvallikatest toodetava energia tarbimise osa kuni 20 % ning tõstes seejuures 20% võrra ka energiakasutamise efektiivsust.

Energeetika tulevikMõningaid põlevkivienergeetikaga seotud ökoloogilisi probleeme võib pehmendada või osaliselt lahendada põlevkivi kaevandamise, põletamise ning töötluse tehnoloogiate pa-rendamisega ja emissioonide vähendamisega (püüdesüsteemide rakendamine) jne. Teised probleemid, nagu suure koguse süsihappegaa-si eraldumine, maapinna muutus ja veekasutu-se iseloom, on põlevkivienergeetikaga lahuta-matult seotud ja võivad lakata ainult põlevkivi kui energia saamiseks kaevandatava toorme kasutamise lõpetamisega.

Üheks alternatiiviks põlevkivienergeetikale, mida praegu Eestis arutatakse, on tuumaener-gia kasutamine kas siis tuumajaama rajamises osalemisega mõnes teises riigis või oma aato-mielektrijaama ehitamisega.

Arvestades täna teadaolevate faktidega (ka-tastroof Jaapani tuumajaamas Fukushima, Sak-samaa otsus loobuda tuumaenergeetika aren-dusest, selleteemalised diskussioonid teistes EL riikides jne) tundub enim tõenäosena ökoloo-giline altenatiiv, mis Eestis nagu ka kõikjal mujal baseerub kolmele alussambale:

energiaefektiivsuse suurendamine (energia tootmisel, jaotamisel, ülekandmisel)

Eestil on selles valdkonnas suur potentsiaal, mida näitlikult võib vaadelda sellise näitaja järgi nagu energiamahukus, ehk lihtsama