Upload
others
View
4
Download
0
Embed Size (px)
Citation preview
Kinnitatud Eesti Maaülikooli rektori
14.12.2017. a käskkirjaga nr 1-8/45
EESTI MAAÜLIKOOL
LÕPUTÖÖ VORMISTAMISE NÕUDED
Tartu 2017
2
SISUKORD
SISSEJUHATUS ................................................................................................................... 3 1. LÕPUTÖÖ VORMISTAMISELE ESITATAVAD NÕUDED ........................................ 4
1.1. Lõputöö struktuur ..................................................................................................... 4 1.2. Lõputöö keel ............................................................................................................. 7 1.3. Lõputöö vormistus .................................................................................................... 8
1.3.1. Üldnõuded ..................................................................................................... 8 1.3.2. Loetelud ......................................................................................................... 9
1.3.3. Tabelid ......................................................................................................... 11 1.3.4. Joonised ....................................................................................................... 12 1.3.5. Kaardid ........................................................................................................ 20 1.3.6. Plakatid ........................................................................................................ 21 1.3.7. Valemid ....................................................................................................... 22
2. VIITAMINE .................................................................................................................... 23
2.1. Tsiteerimine, refereerimine, vahendatud viitamine ................................................ 23 2.2. Viitamissüsteemid ................................................................................................... 24 2.3. Nime ja aasta järgi viitamine .................................................................................. 25
2.4. Numbriline viitamine .............................................................................................. 28 3. KASUTATUD KIRJANDUSE LOETELU VORMISTAMINE .................................... 29
3.1. Üldreeglid ............................................................................................................... 29 3.2. Loetelukirjed nime-aasta viitamissüsteemis ........................................................... 30
3.2.1. Raamatud ..................................................................................................... 30 3.2.2. Artiklid ........................................................................................................ 32 3.2.3. Elektroonilised allikad ................................................................................. 34
3.2.4. Muud allikad................................................................................................ 35 KASUTATUD KIRJANDUS ............................................................................................. 37
LISAD ................................................................................................................................. 38 Lisa 1. Bakalaureusetöö tiitellehe näidis ....................................................................... 39
Lisa 2. Magistritöö tiitellehe näidis ............................................................................... 40 Lisa 3. Lühikokkuvõtte vorm eesti keeles ..................................................................... 41 Lisa 4. Lühikokkuvõtte vorm inglise keeles .................................................................. 42 Lisa 5. Lihtlitsents lõputöö salvestamiseks ja üldsusele kättesaadavaks tegemiseks ning
juhendaja(te) kinnitus lõputöö kaitsmisele lubamise kohta ............................... 43 Lisa 6. Lihtlitsents lõputöö salvestamiseks ja lõputöö üldsusele kättesaadavaks
tegemiseks (avaldamise tähtajaline piirang) ning juhendaja(te) kinnitus töö
kaitsmisele lubamise kohta ................................................................................ 44 Lisa 7. Lihtlitsents lõputöö salvestamiseks (avaldamise tähtajatu piirang) ning
juhendaja(te) kinnitus töö kaitsmisele lubamise kohta ...................................... 45 Lisa 8. Ehitusjooniste kirjanurga elemendid formaadil A4 ........................................... 46
Lisa 9. Näidishoone 3D vaade ....................................................................................... 47 Lisa 10. Näidishoone plaan ............................................................................................ 48 Lisa 11. Näidishoone lõige ............................................................................................ 49 Lisa 12. Näidishoone vaade ........................................................................................... 50
3
SISSEJUHATUS
Käesolev juhend on koostatud eesmärgiga ühtlustada lõputööde (v.a doktoritööde)
vormistamise nõuded Eesti Maaülikoolis. Esitatud nõuded kehtivad ka õppeainetes tehtavate
kirjalike tööde (nt kursusetöö jms) kohta, kui õppekava haldav instituut või õppeainet õpetav
õppejõud ei ole kehtestanud teistsuguseid nõudeid. Juhendi koostamisel on aluseks võetud
maaülikoolis väljakujunenud kirjalike tööde vormistamise tavad. Erialast tulenevaid
spetsiifilisi vormistamise nõudeid selgitatakse uurimistöö aluseid käsitlevas õppeaines.
Lõputöö teema valimise, juhendamise, retsenseerimise, kaitsmise ja avalikustamisega
seonduvaid tingimusi ning korda sätestab Eesti Maaülikooli nõukogu määrus
„Bakalaureuse- ja magistrikraadi ning rakenduskõrgharidusõppe diplomi andmise
tingimused ja kord“.
Allikatele viitamisel ja bibliograafiliste kirjete koostamisel võib kasutada rahvusvaheliselt
tunnustatud süsteeme (APA, Harvard, Oxford jt). Sellisel juhul peab töö sissejuhatuses
näitama, millist süsteemi on töö koostamisel kasutatud.
Juhendi koostajad: Ina Järve, Marko Kass, Mart Külvik, Anneli Lorenz, Siim Maasikamäe,
Villu Mikita, Vello Pallav, Ülle Roosmaa.
Korrektor: U. Ansip.
Küljendaja: R. Ruus.
4
1. LÕPUTÖÖ VORMISTAMISELE ESITATAVAD NÕUDED
1.1. Lõputöö struktuur
Lõputöö (edaspidi nimetatud töö) kohustuslikud osad on tiitelleht, eesti- ja ingliskeelne
lühikokkuvõte, sisukord, sissejuhatus, töö sisuline osa, kokkuvõte, kasutatud kirjanduse
loetelu, lisad (vajaduse korral) ja lihtlitsents.
Tiitellehele märgitakse ülikooli logo, ülikooli ja instituudi nimetus, töö koostaja ees- ja
perekonnanimi, töö pealkiri eesti (suurte tähtedega, paksus kirjas) ja inglise keeles (suurte
tähtedega), töö liik (bakalaureusetöö, rakenduskõrgharidusõppe lõputöö, magistritöö, ehitus-
inseneriõppe lõputöö, loomaarstiõppe lõputöö), õppekava nimetus, juhendaja ees- ja
perekonnanimi ning akadeemiline kraad, töö kaitsmise koht ja aasta (lisad 1 ja 2). Tiitellehe
iga element paikneb omaette real, töö kaitsmise koht ja aastaarv samal real.
Lühikokkuvõte koostatakse vastava vormi kohaselt eesti ja inglise keeles (Abstract) (lisad
3 ja 4). Lühikokkuvõte sisaldab töö kohta järgmisi andmeid: autor, õppekava, töö pealkiri,
lehekülgede arv, jooniste arv, tabelite arv, lisade arv, töö koostamist kureeriv osakond või
õppetool, uurimisvaldkond, juhendaja(d), kaitsmiskoht ja -aasta. Sellele järgneb töö
lühiiseloomustus, kus antakse ülevaade valdkonna probleemidest, töö eesmärgist, uurimis-
ja analüüsimeetoditest, olulisematest tulemustest (probleemilahendustest), järeldustest ning
nende rakendusalast. Lühikokkuvõtte pikkus on 150–250 sõna. Lühikokkuvõtte lõpus
esitatakse kolm kuni viis võtmesõna. Võtmesõnadena ei korrata töö pealkirjas olevaid sõnu.
Võtmesõnad on töö sisu ja mõtet kandvad olulised märksõnad, mis eraldatakse komaga.
Võtmesõnade loetelu ei ole töö pealkirja taasesitus.
Sisukorras esitatakse töö kõikide kohustuslike osade ja sisulise osa jaotiste (põhijaotis ehk
peatükk, jaotis, alajaotis) pealkirjad koos nende alguse lehekülje numbritega. Pealkirjade
sõnastus sisukorras peab täpselt vastama sõnastusele töös. Töö põhijaotiste pealkirjad on
soovitatav esile tõsta suurte tähtedega või paksus kirjas. Järjenumbritega tähistatakse ainult
töö sisulise osa põhijaotised, jaotised ja nende alajaotised. Soovitatav on kasutada kuni
5
kolmetasemelist järjestussüsteemi (näide 1). Minimaalne alajaotiste arv on kaks. Jaotiste ja
alajaotiste pealkirjad algavad taandega.
Näide 1.
1. __________
1.1. __________
1.1.1. __________
1.1.2. __________
1.2. __________
2. ___________
Tiitelleht, lühikokkuvõtted, sisukord, lühendid ja tähised, sissejuhatus, kokkuvõte, kasutatud
kirjanduse loetelu, lisad ning lihtlitsents ei kanna jaotisenumbrit. Kõik lisad (maketid,
tehnilised joonised, plakatid, kaardid, plaanid jne) numereeritakse ja esitatakse sisukorras
koos pealkirja ja alguslehekülje numbriga. Sisukorras kajastatakse ka töö välised lisad.
Lühendite ja tähiste loetelu esitatakse vajaduse korral. Enne erialatermini või vähetuntud
lühendi kasutamist tuleb see defineerida. Üldkasutatavaid lühendeid ei ole vaja defineerida
ja koondloendis esitada. Lühendid ja valemites esinevad tähised esitatakse tähestikulises
järjestuses, eraldades need kasutatavate tähestike järgi rühmadesse – ladina tähed, kreeka
tähed, vene tähed. Lühendite ja tähiste loetelu esitatakse sisukorra järel.
Sissejuhatuses antakse ülevaade tööst ja tutvustatakse selle ülesehitust. Põhjendatakse
teema valikut ja selle aktuaalsust, uudsust ja esitatakse töö eesmärk (vajaduse korral
hüpotees) ja selle saavutamiseks püstitatud uurimisülesanded (küsimused). Lühidalt
kirjeldatakse töös kasutatavaid andmeid ja metoodika. Sissejuhatus hõlmab umbes 5% töö
sisulisest mahust.
Tänuavaldus töö valmimisele kaasa aidanud isikutele ja organisatsioonidele esitatakse
põhjendatud vajaduse korral sissejuhatuse lõpus.
Töö sisulise osa ülesehitus ja liigendus sõltub töö iseloomust ning temaatikast. Tavaliselt
jaguneb vaatluste või eksperimentide käigus kogutud materjalil põhinev töö kolmeks
põhijaotiseks: kirjanduse analüüs, materjal ja metoodika, töö tulemused ning arutelu. Töö
sisulises osas kasutatakse soovitatavalt teksti kuni kolmetasemelist liigendust ja
liitnumeratsiooni, kus esimene number tähistab põhijaotise, teine jaotise ning kolmas
vastava alajaotise numbrit. Töö sisuline osa peab sisaldama viiteid kasutatud allikate kohta.
Töö sisulise osa maht peab moodustama 70–80% kogu tööst.
6
Kirjanduse analüüsi põhijaotises selgitatakse töö teoreetilisi lähtekohti ja antakse põhjalik
süstematiseeritud ülevaade vastavast temaatikast kirjanduse alusel. Selle põhijaotise maht
on empiirilise uurimuse korral ligikaudu 25%, teoreetilise uurimuse korral ligikaudu 50%
töö sisulisest mahust. Kirjanduse analüüsi osa pealkirjastatakse teemakohaselt.
Materjali ja metoodika põhijaotises antakse uuritava objekti või probleemi üksikasjalik
kirjeldus ja andmete kogumise ning töötlemise meetodid. Märgitakse ka, millist tarkvara on
töö autor kasutanud. Standardmeetoditele peab olema viidatud ja originaalmeetodid peavad
olema põhjalikult kirjeldatud. Selle põhijaotise osakaal on umbes 5% töö sisulisest mahust.
Töö tulemuste ja arutelu põhijaotises esitatakse uurimise käigus saadud tulemused ja nende
tõlgendus. Tulemuste osa võib sisaldada ka statistilise töötluse tulemusi ja ruumilis-
kontseptuaalseid lahendusi. Töös saadud tulemusi võrreldakse kirjanduses avaldatud
seisukohtadega ja põhjendatakse tulemuste sarnasust või erinevust nendega. Arutluses
kasutatud argumendid peavad põhinema uurimistulemustel ja töö autor peab selgitama oma
seisukohti töös käsitletud põhiküsimuste kohta. Töö tulemuste ja arutelu põhijaotise maht
on umbes 40–50% töö sisulisest mahust.
Kokkuvõttes esitatakse lühidalt töö sisulises osas saadud peamised tulemused, järeldused
ja hinnangud ning antakse vastused sissejuhatuses püstitatud uurimisülesannetele (küsimus-
tele). Kokkuvõttest peab selguma, kuidas töö eesmärk saavutati (nt kas töös püstitatud hüpo-
tees leidis kinnitust või ei) ja milliseid lahendusvõimalusi pakuti. Kokkuvõttes antakse ka
soovitused tulemuste rakendamiseks ja tuuakse välja edaspidist lahendamist vajavad
probleemid. Kokkuvõttes ei viidata kirjandusallikatele ega esitata seisukohti ja järeldusi
küsimustes, mida töös ei käsitletud, st kokkuvõttes ei tooda enam uusi, tekstis varem esita-
mata andmeid ning järeldusi. Kokkuvõte moodustab umbes 5–10% töö sisulisest mahust.
Kasutatud kirjanduses esitatakse töös viidatud allikate loetelu alfabeetilises või
numereeritult kasutuse järjestuses.
Eestikeelne üldkokkuvõte lisatakse ainult eesti õppekeelega õppekaval koostatud
ingliskeelsele lõputööle. Üldkokkuvõte on kokkuvõte kogu tööst. Selles esitatakse
kokkuvõtlik ülevaade töös püstitatud eesmärkidest, uuritavatest probleemidest, uurimisüles-
annetest, nende lahendamise meetoditest, uurimistöö peamistest tulemustest ja nende
rakendatavusest. Üldkokkuvõtte pealkirjaks on „Üldkokkuvõte“ ja selle all lõputöö teema
eestikeelne pealkiri. Üldkokkuvõtte maht on 1–3 lehekülge.
7
Lisades esitatakse tööga seotud ja seda täiendavad lisamaterjalid (arvandmed, joonised,
mahukad tabelid, dokumendikoopiad, küsitlusleht, intervjuu plaan jmt). Töös peab viitama
kõikidele lisadele. Esimese lisa ette paigutatakse leht pealkirjaga „Lisad“, mis vormin-
datakse lehe keskele. Kõik lisad pealkirjastatakse ja tähistatakse kas numbri- või tähestik-
süsteemis tekstis viitamise järjekorra kohaselt. Ühetüübilised väiksemahulised täiendavad
materjalid (nt fotod) võib esitada ühe lisana. Iga lisa alustatakse uuelt lehelt. Kui lisa paikneb
mitmel lehel, siis alates lisa teisest lehest on märge lehe ülaserval (lisa 1 järg või lisa A järg).
Lihtlitsents ja juhendaja(te) kinnitus lõputöö kaitsmisele lubamise kohta
Lihtlitsentsiga (lihtlitsents lõputöö salvestamiseks ja üldsusele kättesaadavaks tegemiseks;
lihtlitsents lõputöö salvestamiseks ja lõputöö üldsusele kättesaadavaks tegemiseks (aval-
damise tähtajaline piirang); lihtlitsents lõputöö salvestamiseks (avaldamise tähtajatu
piirang)) määrab üliõpilane oma töö avaldamise korra. Peale selle tõendab töö juhendaja
oma allkirjaga, et töö on lubatud kaitsmisele (lisad 5, 6, 7). Lihtlitsentsil kui töö osal on
lehekülje number ja see köidetakse viimase lisana töö lõppu.
1.2. Lõputöö keel
Töö koostatakse vastava õppekava õppetöö keeles. Kui lõputöö juhendaja on välisriigist,
võib erandina ja juhendaja(te) nõusolekul eesti õppekeelega õppekava lõputöö koostada
inglise keeles. Sellisel juhul peab lõputöö sisaldama eestikeelset üldkokkuvõtet.
Töö keelekasutus peab vastama teaduskeele nõuetele, olema täpne, neutraalne ja järgima
kirjakeele normi. Töö sõnastus peab olema selge ja ladus ning lausete sisu üheselt mõistetav,
lausete ja lõikude ülesehitus peab olema loogiline ning sidus.
Töös tuleb kasutada konkreetse teadusala üldtunnustatud ja väljakujunenud terminoloogiat.
Terminite tõlkimisel on täpse vaste puudumise korral soovitatav termini järele sulgudesse
lisada ka vastav võõrkeelne termin.
8
1.3. Lõputöö vormistus
1.3.1. Üldnõuded
Töö vormistamisel tuleb lähtuda järgmistest nõuetest:
1) töö vormistatakse üldjuhul A4 formaadis valge paberi ühele või kahele küljele;
2) veerised on lehe ülemises ja alumises servas 2,5 cm, siseküljel 3 cm ning välisküljel
2,5 cm;
3) töö kirjutatakse kirjatüübis Times New Roman kirjasuurusega 12 punkti, reasamm 1,5,
töö sisukord vormistatakse reasammuga 1,0;
4) töö jaotatakse lõikudeks; kasutatakse plokkstiili, kus tekstilõigud eraldatakse
12-punktise lõiguvahega; kasutatakse rööpjoondust (Justified), s.o servast servani
joondatud ridu;
5) tiitelleht vormistatakse kirjasuurusega 14 punkti, v.a töö pealkiri, mis kirjutatakse
kirjasuurusega 16;
6) töö põhiosad (sisukord, sissejuhatus, töö sisuline osa, kokkuvõte ja kasutatud kirjandus)
alustatakse uuelt leheküljelt, jättes ülaservast vabaks kaks tühja rida (tühja rea
kirjasuurus 12 punkti, reasamm 1,5, lõiguvahe 0);
7) kõik pealkirjad ja alapealkirjad kirjutatakse paksus kirjas (Bold) kirjatüübis Times New
Roman, pealkirja sõnu ei poolitata ning lõppu punkti ei panda. Pealkirjad joondatakse
lehe vasakusse serva;
8) põhijaotiste (esimese taseme jaotise) pealkirjad on suurtähtedega ja kirjasuurusega
16 punkti, teise taseme jaotiste pealkirjad on väiketähtedega (esimene sõna suure algus-
tähega) ja kirjasuurusega 14 ning kolmanda ja järgnevate tasemete jaotiste pealkirjad
väiketähtedega (esimene sõna suure algustähega) kirjasuurusega 12;
9) põhijaotise (esimese taseme jaotise) ja teise taseme jaotise pealkirja vahele jäetakse üks
tühi rida kirjasuurusega 12 punkti, samuti teise ning kolmanda jaotise pealkirja vahele
üks tühi rida kirjasuurusega 12;
10) pealkirja ja järgneva teksti vahele jäetakse üks tühi rida kirjasuurusega 12 punkti;
11) pealkirjad ei sisalda viiteid ega üldjuhul ka lühendeid;
12) pealkirja ja eelneva teksti vahele jäetakse kaks tühja rida kirjasuurusega 12 punkti;
13) põhi- ja alajaotiste pealkirjade vahel vaheteksti ei esitata;
14) loetelus on reasamm 1,5 ja lõiguvahe 0, vajaduse korral võib tihendada;
9
15) tabelites on üldjuhul reasamm 1,0 ja lõiguvahe 0 punkti; tabeli kirjasuurus võib vajaduse
korral olla väiksem põhitekstis kasutatavast, kuid mitte väiksem kui 10 punkti. Tabelite
ja jooniste all esitatud märkuste kirjasuurus on 10 punkti;
16) tabelite pealkirjad ja jooniste allkirjad ning nendega koos esitatavad märkused
rööpjoondatakse;
17) ühtki töö osa ei alustata ega lõpetata loetelu, joonise, tabeli, valemi või viitega;
18) kasutatud kirjanduse loetelu vormistatakse kirjasuurusega 11 punkti, reasammuga 1,5,
lõiguvahega 0 ja teise rea taandega 0,8 cm;
19) kasutatud kirjanduse loetelu rööpjoondatakse;
20) kõik töö leheküljed alates tiitellehest võetakse nummerdamisel arvesse, kuid numbrid
märgitakse lehekülgedele alates sisukorrast. Leheküljenumber paigutatakse lehel
alumisse serva keskele;
21) teksti vormistamisel tuleb jälgida, et lisaks pealkirjale mahuks lehekülje lõppu vähemalt
kaks rida järgnevat teksti;
22) võõrkeelsed terminid, lühendid jm kirjutatakse kaldkirjas (Italic).
1.3.2. Loetelud
Loetelud tähistatakse araabia numbri, väiketähe või mõne muu tähisega. Loetelu järjekord
tuleb tähistada numbri või tähega juhul, kui toodud andmete järjestus või arv on tähtis,
samuti kui tekstis on vaja mõnele punktile viidata või kui loetelu punktid koosnevad mitmest
lausest. Muudel juhtudel on järjekorda tähistavad numbrid või tähed parem asendada mõtte-
kriipsu või mõne muu märgiga.
Kui numbri või väiketähe järel on ümarsulg, alustatakse loetelurühmi väiketähega. Loetelu
võib paigutada ka teksti sisse üksteise järele (näited 2 ja 3). Loetelule peab eelnema või
järgnema selgitus, mis tähendab, et põhijaotist või alajaotisi ei alustata ega lõpetata
loeteluga.
Näide 2.
Ravi peamised ülesanded on: 1) rebenenud kõõluse otste lähendamine ja
fikseerimine, 2) haigele kõõlusele rahu tagamine ja 3) tüsistuste vältimine.
10
Näide 3.
Eesti kalakasvanduses esinevad kalade haigused võib tinglikult jagada nelja rühma:
1) haigused, mis on põhjustatud kalade ebaõigest toitumisest ja kahjulikest kesk-
konnatingimustest;
2) kalade infektsioonhaigused;
3) senini lõplikult selgitamata põhjustega haigused;
4) parasitaarhaigused.
Kui väiketähega algavates loetelurühmades on täislauseid, algavad need suure tähega ja lau-
sete vahele pannakse punkt. Kui lause on loetelurühma lõpp ja loetelu jätkub, pannakse lause
lõppu semikoolon (näide 4).
Näide 4.
Proovivõtukohad on tavaliselt jaotatud kahte rühma:
1) toodetega otseselt kokku puutuvad pinnad, nt seadmete osad või alad, mis
puutuvad vahetult kokku toiduga ja on puhastatavad. Nende tootmispindade halb
hügieen mõjutab toodete mikrobioloogilist kvaliteeti;
2) toodetega kaudselt kokku puutuvad pinnad, millelt saadud ATP bio-
luminestsentsi tulemused näitavad ettevõttes heade hügieenitavade rakendamist
ja selle efektiivsust.
Kui loetelurühmaks on laused, lõpeb sissejuhatav lause kooloniga. Loetelu osadeks olevad
laused algavad suure tähega ja lause lõppu pannakse punkt (näide 5).
Näide 5.
Ökonomeetrilisi uurimusi võib liigitada kolme rühma:
1. Teoreetilise mudeli kontroll. Meetodeid ja andmeid loetakse usaldusväärseteks,
eesmärk on uurida teoreetilise majandusmudeli paikapidavust.
2. Meetodite kontroll. Teooria ja andmed on aktsepteeritavad, ülesanne on uurida
meetodi omadusi ja kasutusvõimalusi.
3. Andmete kontroll. Eesmärk on hinnata andmeid, nende usaldusväärsust ja
representatiivsust.
Loetelude puhul võib kasutada reasammu 1,0.
11
1.3.3. Tabelid
Tabelid nummerdatakse araabia numbritega kogu töö ulatuses (lihtnumeratsioon) või
kaasates põhijaotiste numbrid (liitnumeratsioon). Tabeli number ja pealkiri kirjutatakse
tabeli kohale kirjatüübis Times New Roman kirjasuurusega 12 punkti. Pealkiri algab sõnaga
„Tabel“ ning sellele järgneb tabeli number (mõlemad paksus kirjas). Tabeli pealkirja lõppu
punkti ei panda. Tabelisse kantavad tähised, arvud ja sõnaline tekst vormistatakse üldjuhul
kirjasuurusega 11 ning reasammuga 1,0. Tabeli lahtrites lausete lõpus punkti ei kasutata.
Veergude pealkirjades kasutatakse suurt algustähte ja keskjoondust. Tabeli ning sellele
eelneva ja järgneva teksti vahele jäetakse üks tühi rida. Joonised, tabelid ja graafikud peavad
olema loetavad eraldiseisvana, tuues vajaduse korral nende all kasutatud lühendite seletused.
Tabeli pealkiri peab olema piisavalt informatiivne, selgitades, mida joonise või tabeliga
kirjeldatakse.
Üldjuhul tabeli veerge ei nummerdata. Veerud tuleb nummerdada (st moodustada
ülekanderida), kui selleks on otsene vajadus, näiteks:
tabel jätkub järgmisel leheküljel;
töö tekstis viidatakse tabeli teatud veergudele;
mõne veeru nimetuses on näidatud, kuidas sellesse veergu on saadud tulemus
(nt veerg 2 + veerg 3).
Veergude nummerdamisel on soovitatav tähistada veerud, kus pole arvandmeid,
suurtähtedega A, B jne, ülejäänud veerud aga nummerdatakse 1, 2, 3 jne. Tabeli järje
ülekandmisel teisele lehele kirjutatakse lehe paremale ülanurgale ülekanderea kohale
„Tabeli X järg“.
Mitme mõõtühiku kasutamisel esitatakse need vastavate veergude või ridade nimetuste
juures, eraldades mõõtühikud eelnevast tekstist komaga.
Tabelis esitatud andmed tuleb siduda töö tekstiga ja kõikidele tabelitele tuleb tekstis enne
viidata. Kui tabelis toodud andmed ei pärine autorilt, tuleb tabeli pealkirja järel
viitamisreeglite (tabel 1) kohaselt viidata andmete allikale.
12
Tabel 1. Tabeli pealkiri (sisu, objekt, ajavahemik), mõõtühik (perekonnanimi aasta: 55)
/[3: 55]
Suure algustähega
Suure algustähega Suure algustähega
väikese
algustähega
väikese
algustähega
väikese
algustähega
väikese
algustähega
A 1 2 3 4
1. Esimese rea pealkiri 123,45 123 – 789
2. Teise rea pealkiri 0,00 0 456 …
Märkused:
1. Tähis „0“ tähendab, et näitaja on olemas, kuid tema väärtus väike, st ümardamisel saadud 0.
2. Tähis „-“ või vahel kasutatakse tähist „.“ tähendab, et mõiste (näitaja) pole rakendatav (leitav).
3. Tähis „…“ märgib, et andmed pole kättesaadavad või on avaldamiseks ebakindlad.
Märkused tabelis oleva teabe kohta paigutatakse tabeli alla. Kui märkusi on üks, siis pärast
sõna „Märkus“ pannakse punkt ja sellele järgneb selgitav tekst. Kui märkusi on mitu, siis
pärast sõna „Märkused“ pannakse koolon ja märkused esitatakse nummerdatult üksteise all.
Märkuse(d) võib esitada ka joonealuse viitena. Sel juhul sõna „Märkus“ ei kirjutata.
1.3.4. Joonised
Kõiki töös esitatud illustratsioone nimetatakse joonisteks. Joonised jaotatakse kaheks: 1)
tekstisisesed joonised (illustratsioonid: diagrammid, graafikud, kaardid, joonistused, skee-
mid, plaanid, fotod) ja 2) tekstivälised joonised (tehnilised joonised, graafikud, plakatid vms,
mis esitatakse lisadena või eraldi köidetuna).
Joonised nummerdatakse kogu töö ulatuses järgarvuga või liitnumbriga, mille esimene
number tähistab põhijaotise numbrit ja teine joonise järjenumbrit selles jaotises. Joonis peab
olema nii selgelt esitatud ja allkirjastatud, et joonisel toodust on võimalik põhiteksti
lugemata aru saada (joonis 1). Joonise allkiri lõpeb punktiga. Tekstis tuleb viidata kõikidele
joonistele. Kogu joonistel olev teave tuleb töö tekstis selgitada. Väikeste mõõtmetega joonis
paigutatakse teksti vahele sobivasse kohta, suurem eraldi lehele. Joonise ning sellele eelneva
ja järgneva teksti vahele jäetakse üks tühi rida.
Joonised peavad olema must-valge väljatrüki korral loetavad.
13
Joonis 1. Piimalehmade arv (seisuga 31. detsember) ja keskmine piimatoodang lehma
kohta aastas Eestis aastatel 2010–2014 (PM09; PM12).
Joonised peavad järgnema kohale, kus nendele esimest korda viidati.
Tekstiväliste tehniliste jooniste formaadid ja vormistamine. Tehniliste jooniste
vormistamisel on soovitatav võtta aluseks väljaanded „Ehituskonstruktori käsiraamat“
(2014) ja „Mehaanikainseneri käsiraamat“ (2012). Üliõpilastele on kättesaadavad ka muud
materjalid, mis lihtsustavad tehniliste jooniste vormistamist, nt ISO vastavad standardid ning
CAD keskkondades kasutatavad dokumentide vormingud, tingmärkide kogud jms.
Käesolevas juhendis on piirdutud põhiliste nõuete esitamisega.
Jooniste esteetiliselt vastuvõetav ja ökonoomne kujundus eeldab, et paberi pinnast oleks
kujutiste, mõõtmete ja teksti näol esitatava teabega hõlmatud ligikaudu kaks kolmandikku.
Joonised tehakse paberilehtedele, mille kõrguse ja laiuse vahekord ehk formaat on kindlaks
määratud standardiga ISO 5457 (joonis 2).
96,5
96,2
96,8
97,9
95,67021
7168
7526
7990
8233
6400
6600
6800
7000
7200
7400
7600
7800
8000
8200
8400
94,0
94,5
95,0
95,5
96,0
96,5
97,0
97,5
98,0
98,5
99,0
2010 2011 2012 2013 2014
Kes
km
ine
pii
mat
oo
dan
g, kg
Pii
mal
ehm
ade
arv,
tuh
pea
d
Piimalehmade arv Keskmine piimatoodang lehma kohta aastas
14
Joonis 2. Põhiformaadid.
Formaate kasutatakse horisontaalsena (v.a A4) või vertikaalsena (joonis 3). Igal joonisel on
raamjooned, kirjanurk ja köiteriba. Vajaduse korral võivad joonisel olla ka tsentreerimis- ja
orientatsioonimärgid.
Raamjoon tõmmatakse vähemalt 0,5 mm paksuse pideva jämejoonega. Selle kaugus
formaati lõigatud paberi servast on formaatidel A4, A3 ja A2 vähemalt 10 mm, formaatidel
A1 ja A0 on see kaugus vähemalt 20 mm.
Joonis 3. Orientatsioonimärkide ja kirjanurga kasutamine: a – horisontaalsel formaadil (v.a
formaat A4); b – vertikaalsel formaadil.
a b
15
Kirjanurk asub joonise alumises parempoolses nurgas, toetudes pikema küljega vastu
alumist ja lühemaga vastu paremat raamjoont (joonised 3 ja 4). Standardid annavad
kirjanurga koostamiseks vaid üldisi põhimõtteid ja soovitusi. Maaülikoolis kasutatakse
joonistel 5, 6, 7 ja lisas 8 (ehitusjooniste kirjanurk) esitatud kirjanurki.
Tehnilise sisuga lahtris „Näitamata piirhälbed“ esitatakse vajalikud andmed ISO 2768 järgi
ja ehitusjooniste kirjanurgad ISO 7200 järgi.
Joonis 4. Objekti korrektne paigutus.
Kui dokument on ühel või mitmel lehel, tuleb kirjutada lisaks lehe numbrile kaldkriipsu
järele ka lehtede üldarv, näiteks 1/6.
Eseme ja sellest joonisel tehtud kujutise suuruse vahekorda selgitab mõõtkava ehk mastaap.
Mõõtkava numbriliseks väljenduseks on mõõtsuhe. Standard ISO 5455 määrab kindlaks
järgmised mõõtsuhted:
suurenduse korral 2 : 1; 5 : 1; 10 : 1; 20 : 1 ja 50 : 1;
vähenduse korral 1 : 2; 1 : 5; 1 : 10; 1 : 20; 1 : 50; 1 : 100; 1 : 200; 1 : 500; 1 : 1000;
1 : 2000; 1 : 5000; 1 : 10 000.
16
Joonis 5. Masinaehitusliku joonise kirjanurga elemendid formaadil A4.
17
Joonis 6. Skeemide ja plaanide kirjanurga elemendid formaadil A4.
Joonis 7. Muude jooniste kirjanurga elemendid formaadil A4.
Mõõtkava kirjutatakse kirjanurga lahtrisse „Mõõt“. Kui kasutatakse kirjanurga varianti, mis
on näidatud joonisel 6, nt objekti asendiplaani joonisel, märgitakse mõõtkava joonise väljale.
Objekti suuruse ja vajaliku mõõtkava järgi valitakse sobiv paberi formaat (joonis 4).
Prindituna peab joonis olema hästi loetav ja kõik vajalikud lisaelemendid (mõõdujooned,
telgjooned, tingmärgid, märkused jne) peavad mahtuma joonise raamjoonega piiritletud
18
alale. Mõõtkava ja paberilehe mõõdud peavad olema sellised, et objekti kujutis paberilehel
ei oleks liiga väike ega ka ülearu suur sellisel juhul ei mahu osa vajalikke lisaelemente
joonisele või jäävad need liiga serva lähedale.
Joonte liigid ja kasutusalad. Joonisel 8 on näidatud enam kasutatavad joonte liigid ja
joonisel 9 nende põhilised kasutusalad.
Joonis 8. Joonte liigid. (Riives et al. 1996)
Joonte jämedus ja selle valik. Joonisel kasutatakse kahte jämeduse poolest erinevat
joont – jämejoont ja peenjoont. Jäme- ja peenjoone suhe peab olema vähemalt 2 : 1. Joonte
jämeduste rida: 0,13; 0,18; 0,25; 0,35; 0,5; 0,7; 1; 1,4 ja 2 mm. Need nõuded kehtivad ka
joonise vähendamise korral.
Paralleeljoonte vaheline kaugus ei tohi joonisel kunagi olla väiksem kui kahest
kõrvutiolevast joonest jämedama joone kahekordne jämedus. On soovitatav, et see vahe ei
oleks väiksem kui 0,7 mm.
Pärast väljatrükki peab vähim peenjoone jämedus olema 0,13 mm ja jämejoonel 0,25 mm.
Joonistel kasutatakse standarditega EVS-EN ISO 3098-1:2015 ja EVS-EN ISO 3098-5:1999
kehtestatud normkirja. Kuna normkiri on kaldkiri, tuleb ka arvutisse teksti sisestades
Joonte liigid EVS-EN ISO 128:1982
Pidev jämejoon (põhijoon)
Jäme kriipsjoon
Jäme kriipspunktjoon
Pidev peenjoon
Pidev vabakäejoon
Murretega peenjoon
Peen kriipsjoon
Peen kriipspunktjoon
A1,A2
E1,E2
J1
B1…B14
C1
D1
F1,F2
G1…G3
19
kasutada kaldkirja (Italic). Kirja suuruseks loetakse suurtähtede kõrgust millimeetrites.
Kehtestatud on järgmised kirjasuurused: 2,5; 3,5; 5; 7; 10; 14 ja 20 mm. Väiketähtede kõrgus
ei tohi olla väiksem kui 2,5 mm. Seega saab kirja suurusega 1,8 mm kirjutada vaid
suurtähtedega.
Joonis 9. Joonte kasutusalad: A1 – nähtav kontuurjoon; A2 – nähtav ülemineku- ja
servajoon; B2 – mõõtjoon; B3 – distantsjoon; B5 – viirutusjoon; B9 – keerme põhjajoon;
B11 – väljatoodud elemendi eraldusjoon; C1 – katkestusjoon, vaate ja lõike eraldusjoon;
E1 – varjatud kontuur; G2 – sümmeetriatelg; J1 – termiliselt töödeldud pinna märgistusjoon.
(Riives et al. 1996)
Jooniste kokkumurdmine. Suureformaadilisi jooniseid võib köitmise eel kokku murda.
Kokkumurdmisel volditakse formaat kõigepealt vertikaalseks lõõtsaks, millel joonise
kirjanurk on pealpool, ja edasi murtakse tekkinud lõõts formaadi A4 kõrguseks. Voldiku
alumise kihi laius koos köiteribaga on 297 mm, pealmised kihid on kitsamad. Kirjanurgaga
pealmise kihi laius on 190 mm. Joonise ülemine vasakpoolne nurk murtakse tagasi.
Masinaehituslikud joonised. Toote joonisel peavad olema kõigi tootesse kuuluvate
detailide kujutised. Vaated, lõiked ja väljatoodud elemendid peavad andma täieliku
ettekujutuse kõigi detailide konstruktsioonist.
Pöördkehade detailide (nt võllide, rataste ja pukside) kuju on täielikult määratud ühe
projektsiooniga. Keerukamate detailide kuju määramiseks tuleb kasutada mitut
20
projektsiooni. Konstruktsiooni määramiseks esitatakse joonisel lisaks võllidest tehtud
laotislõikele, mis on põhivaade, veel ka eest-, pealt- ja külgvaade ning mitu kohtlõiget.
Põhivaadete joonestamisel kasutatakse mõõtkava 1 : 1. Vähem tähtsad vaated joonestatakse
vähendatult (1 : 2; 1 : 5). Nende vaadete juurde käivad lõiked ja väljatoodud elemendid
tehakse mõõtkavas 1 : 1 või suurendatult (2 : 1; 5 : 1).
Ehitusjoonised. Ehitusjooniste koostamisel tuleb arvestada väljaandes „Ehituskonstruktori
käsiraamat“ esitatud nõudeid. Tehniliste jooniste kujutised on määratud standardiga ISO 128
ja ehitusjooniste kujutisi käsitlevad standardid ISO 4068, ISO 8048 ning infokaart
RT 15-10635-et. Hoone põhikujutised on vaade, plaan ja lõige. Vaate, plaani ja lõike
näidisjoonised on esitatud lisades 9, 10, 11 ning 12.
1.3.5. Kaardid
Kaardil peavad olema esitatud järgmised andmed:
1) autor;
2) loomise kuupäev;
3) pealkiri;
4) vajaduse korral alapealkiri (ühel lehel mitme kaardifragmendi näitamisel kohustuslik);
5) mõõtkava (mitme mõõtkava puhul iga kaardifragmendi juures eraldi), soovitavalt kasu-
tada standardmõõtkavasid ning dubleerida joonmõõtkavaga;
6) põhjasuund;
7) leppemärgid;
8) vajaduse korral koordinaatsüsteemi atribuudid;
9) soovitatavalt raamjoon (kaugus formaati lõigatud paberi servast 10 mm, köiteservas
40 mm).
Mitme sama pealkirjaga kaardi puhul peab igal lehel olema unikaalne märge (number), mis
võimaldaks erinevatest lehtedest ülevaadet saada ja neile tekstis viidata.
Planeeringujoonisel tuleb kasutada soovituslikke leppemärke.
21
Kui kaardil esitatakse materjale, mis pole autori enda loodud, tuleb neile korrektselt viidata.
Kui autori looming tugineb teise autori tööl seda edasi arendades (nt Maa-ameti aluskaardile
teostatud analüüsikaart), tuleb selline tuletamise fakt kaardil ära märkida ning algallikale
viidata.
1.3.6. Plakatid
Kui töö olulise osa moodustavad plakatid, tuleb jälgida, et plakatite ja töö tekstilise osa
vormistus oleks visuaalselt terviklik. Teksti ja graafilise osa vormistamisel tuleb pidada
silmas kompositsiooni ning maksimaalset loetavust.
Plakatina vormistatud graafilisel materjalil peab esitama järgmised andmed:
1) autori nimi;
2) loomise kuupäev;
3) üldistav pealkiri (nt X projektala kujundusidee);
4) vajaduse korral alapealkirjad;
5) mõõtkavalise joonise (plaan, lõige) puhul selle mõõtkava (mitme mõõtkava puhul iga
fragmendi juures eraldi), soovitatav on kasutada standardmõõtkavasid ja dubleerida
joonmõõtkavaga;
6) põhjasuund, kui tegu on kaardi või plaaniga;
7) vajaduse korral leppemärgid;
8) soovitatav on raamjoon (kaugus formaati lõigatud paberi servast 10 mm, köiteservas
40 mm);
9) mitmel lehel plakatite kogumi puhul unikaalne märge (number), mis võimaldaks erine-
vatest lehtedest ülevaadet saada ja neile tekstis viidata.
Kui plakatil esitatakse materjale, mis pole autori enda loodud, tuleb neile korrektselt viidata,
kui autori looming tugineb teise autori tööl seda edasi arendades (nt Maa-ameti ortofotole
teostatud analüüsiskeem), tuleb selline tuletamise fakt plakatil ära märkida ja algallikale
viidata.
22
1.3.7. Valemid
Valemid esitatakse omaette real kaldkirjas kirjasuurusega 12 punkti. Lihtsad seosed, millele
ei ole vaja teksti teistes lõikudes viidata, võib esitada ka tekstirea sees (murru puhul
kasutatakse kaldkriipsu). Valemite kirjutamisel tuleb kasutada valemiredaktorit. Kõigi töös
esinevate valemite ja matemaatiliste avaldiste saamist tuleb selgitada. Kui töös on mitu
valemit, tuleb need nummerdada. Valemite numereerimisel liitnumeratsiooni (näide 6)
kasutades tähistab esimene number töö põhijaotist ja teine valemit põhijaotises. Valemi
number paigutatakse valemiga samale reale paremale sulgudesse. Valemi sümbolite seletus
algab sõnaga „kus“ ja selgitused võivad olla esitatud tekstis või ülevaatlikkuse mõttes
üksteise all (näide 6).
Näide 6.
Soojusenergia akumuleerumist radiaatorites ja torustikus kirjeldab diferentsiaalvõrrand
(Kokin et al. 2000: 62–70)
,17121184555 QQQQQQTdt
dC SSSSS (1.1.)
kus CS5 on soojaveetorustiku ja selles oleva vee summaarne soojusmahtuvus J/kg;
t – aeg s;
TS5 – soojavee temperatuur °C;
QS5 – soojaveesüsteemis salvestuv soojusvoog W;
QS4 – soojusvaheti primaarpoolelt sekundaarpoolele ülekanduv soojusvoog W;
QS8 – juurdeantava veega süsteemi sisenev soojusvoog W;
Q11, Q17 – tarbitava veega süsteemist lahkuv soojusvoog W;
Q12 – soojaveetorustiku soojuskaod W.
Mõõtühikud esitatakse valemi selgitusteksti rea lõpus, koma ja sulgudega eraldamata.
23
2. VIITAMINE
2.1. Tsiteerimine, refereerimine, vahendatud viitamine
Töös kasutatud teiste autorite seisukohtadele, ideedele, andmetele, fotodele jms tuleb
korrektselt viidata. Viitama ei pea üldiselt teadaolevatele tõdedele.
Tsiteerimine on originaaltekstile täpselt vastav sõnasõnaline (sh kirjavahemärgid, kaldkiri,
sõrendused jm) väljavõte. Tsiteerimist kasutatakse, kui on kahtlus, et refereerimisel võib
teksti autori idee jääda arusaamatuks või on tsitaat teksti sisu mõistmiseks tähtis või on
tegemist eriti ilmeka, huvitava, värvika näitega. Tsitaat pannakse jutumärkidesse ja viide
märgitakse kohe pärast tsitaati lõpetavaid jutumärke, sõltumata sellest, kas tsitaat asub lause
lõpus või keskel. Pikem tsitaat (rohkem kui 40 sõna) esitatakse üldjuhul eraldi lõiguna
kaldkirjas ja jutumärkideta. Kui tsiteeritavast tekstist jäetakse välja pikemaid lauseosi või
lauseid, märgitakse vahelejätukoht katkestusjoontega (---).
Refereerimine on teise autori seisukoha, idee või töö ümberjutustus oma sõnadega.
Refereeringu puhul jutumärke ei kasutata, kuid kohustus on viidata kasutatud allikale.
Refereeringu esitusest peab selguma, missugused mõtted kuuluvad refereeritavale autorile
ja kust algab töö autori enda tekst. Töö koostamisel pole lubatud teiste autorite lausetest
kokku seada oma töösse sobivaid tekstilõike.
Refereerimiseks on kolm võimalikku viisi:
1) parafraseerimine – algteksti pikkus säilib, mõte antakse edasi teiste sõnadega või muutes
lausestruktuuri teises järjestuses. Kokkuvõtva refereerimisega võrreldes on parafraasis
esitatud rohkem detailset teavet algallikast;
2) summeeriv e kokkuvõttev refereerimine – allika põhiidee antakse edasi oma sõnadega,
algteksti oluliselt lühendades;
3) sünteesimine – erinevatest kirjandusallikatest võetud põhiseisukohtade kokkuvõtlik
edasiandmine.
24
Vahendatud viitamine. Kui ühe autori materjale on tsiteeritud või refereeritud teise autori
töös ning originaaltekst ei ole kättesaadav, siis viites tuuakse välja mõlema allika andmed:
esimesel kohal algallika andmed ja teisel kohal täiendiga tsit (tsiteeritud) või ref
(refereeritud) selle allika andmed, mille kaudu viidati (vt näide 17). Kasutatud kirjanduse
loetelus tuuakse kõigepealt algallika andmed, mille kohta leitakse andmed teisese allika
kirjanduse loetelust, ja seejärel andmed kasutatud allika kohta.
Plagiaat e loomevargus on teis(t)e autori(te) uurimistulemuste, mõtete, ideede või teose
osaline või täielik esitamine oma loominguna.
2.2. Viitamissüsteemid
Viitamissüsteemi valimisel lähtutakse eriala valdkonnas enamkasutatavast viitamise viisist.
Üldjuhul kasutatakse üliõpilastöödes tekstisisest nime ja aasta järgi viitamist või numbrilist
viitamist. Kogu töö ulatuses peab kasutama ühte viitamissüsteemi.
Nime ja aasta järgi viitamise puhul märgitakse pärast tsitaadi või refereeringu lõppu
ümarsulgudes viidatava autori perekonnanimi (-nimed), teose ilmumisaasta ja viidatavad
leheküljed.
Numbrilise viitamise korral märgitakse pärast tsitaadi või refereeringu lõppu nurksulgudes
viidatava allika number viidatud kirjanduse loetelus ja vajaduse korral viidatavad leheküljed
(oleneb valdkonnas kasutatavast viitamissüsteemist).
Tekstisisene viitamine ei välista joonealust teksti, mis täiendab põhiteksti. Kui ka seal on
vaja viidata, tehakse seda põhiteksti viitamissüsteemis.
Viite asukoht lauses sõltub sellest, kas soovitakse esile tõsta autori isikut (autorikeskne
viitamine) või on käsitluse põhirõhk teksti sisul (teemakeskne viitamine). Autorikeskse
viitamise puhul tuuakse enne autori väidete esitamist autori nimi jm viitekirje teave (vt näide
10). Teemakeskse viitamise korral on viite asukoht lause või tekstilõigu lõpus (vt näide 7).
25
Kui viide käib ühe lause kohta, pannakse viide enne lauset lõpetavat punkti. Kui viidatakse
tervele lõigule, lisatakse viide lõigu viimase lause punkti järele. Tervele lõigule viitamist
võib kasutada erandjuhtudel, eelistada tuleb algallika refereerimist.
Loetelude puhul sõltub viite asukoht sellest, mitme allika materjale on loetelu koostamisel
kasutatud. Ühe allika kasutamisel pannakse viide enne koolonit, loetelu ette. Kui loetelu
koostamisel lähtuti mitmest allikast, pannakse viide loetelu osadele enne loetelu vahemärki
või vahetult pärast loetelu lõpetavat punkti.
2.3. Nime ja aasta järgi viitamine
Nime ja aasta järgi viitamise korral algab viide autori perekonnanimega, millele järgneb
allika ilmumisaasta. Eesnimi või selle esimene täht märgitakse ainult siis, kui töös viidatakse
mitmele sama perekonnanimega autorile. Autori nime ja aastaarvu vahele koma ei panda.
Kui on vaja osutada leheküljenumbrile või -numbritele, järgneb aastaarvule koolon, tühik
ning viidatava lehekülje number või numbrite vahemik.
Kui viite allikaks on kahe autoriga teos, siis märgitakse viites mõlema nimed (näide 7).
Näide 7.
Kaudkulud on tüüpiliselt käitumuslikult olemuselt püsikulud (Haldma, Karu
1999: 51).
Kolme ja rohkema autoriga teosel pannakse viitesse esimese autori nimi koos lühendiga „jt“
või „et al.“ (näide 8).
Näide 8.
Plagieerimine väljendub sageli puuduliku või ebamäärase viitamisena (Hirsijärvi jt
2005: 110) või (Hirsijärvi et al. 2005: 110)
Kui ühes viites viidatakse mitmele sama autori tööle, ei ole autori nime vaja korrata. Tööde
ilmumisaastad eraldatakse üksteisest komaga ning esitatakse ilmumisaastate kronoloogilises
järjestuses. Kui on kasutatud sama autori mitut ühel aastal ilmunud publikatsiooni, lisatakse
aastaarvudele tähis a, b jne (näide 9).
26
Näide 9.
Üraskite arvukus oli suur samuti aastatel 1920–1930 ja muidugi pärast 1967. ja 1969.
aasta torme (Voolma 1998, 2002a, 2002b).
Kui viidatava allika autor ja pealkiri tuuakse ära juba lauses, siis esitatakse viites ainult
täiendavad andmed (näide 10).
Näide 10.
Ivar Trikkel kirjutab raamatus „Ja ilma ja inimesi“ (1990: 26): „Ajakirjanik ei ole
teateruupor, vaid oma maa ja rahva ees (ka nende eest) vastutav.“
Kui viited samale teosele järgnevad üksteisele ja vahepeal pole viiteid teistele autoritele, siis
võib kordusviites kasutada sõna „Sealsamas“ või „Ibid.“ (Ibidem) (näide 11).
Näide 11.
Aameri arvates on taoline käsitlus õige ja lihtsalt mõistetav (Aamer 1990: 12).
Olulise tähtsusega on töötegur. Ettevõtteprotsessis toimub pidev vara ümber-
rühmitamine. (Sealsamas: 9) või (Ibid.: 9)
Kui viidatakse kogu teosele, siis leheküljenumbrit viites ei tooda (näide 12).
Näide 12.
Üliõpilastöö koostamisel võivad heaks abiks olla mitmed raamatud, sealhulgas
„Õppimine kõrgkoolis“ (McMillan, Weyers 2011).
Kui teosel puudub autori nimi, tuleb viites märkida pealkirja esimene sõna (või esimesed
sõnad), mille järele lisatakse kolm punkti ja allika väljaandmise aasta (näide 13).
Näide 13.
Agronoomias on katsevariandiks taimeliigid, nende sordid, aretised või hübriidid
(Eesti Maaelu… 2008: 311).
Kui viidatakse entsüklopeedia või sõnaraamatu märksõnale, esitatakse teatmeteose pealkiri
või selle lühend, ilmumisaasta, selle järel lühend s. v. (lad k sub verbo – sõna all) ning
teatmeteose märksõna (näide 14).
Näide 14.
Pinnasesse rammitud sulundseinad ankurdatakse (EE 1996 s. v. tugisein).
27
Määruste, mitmesuguste komiteede otsuste jms allikatele viitamisel, mille puhul autor ei ole
teada, algab viitekirje publikatsiooni pealkirjaga, mõnikord väljaandva organisatsiooni
nimega, sellele järgneb aasta ja viidatava teksti asukoha leheküljenumber (näide 15).
Näide 15.
Maa hindamisel on kasutatud juhendit (FAO 1976: 125).
Õigus- ja normatiivaktide puhul märgitakse viites allika pealkiri, väljaandmise aeg,
paragrahvi ja lõike number (näide 16).
Näide 16.
Füüsilisest isikust ettevõtja peab enne tegevuse alustamist esitama avalduse enda
kandmiseks äriregistrisse (Äriseadustik 2012, § 3 lg 2).
Vahendatud viitamisel tuuakse tekstis algallika andmed ja täiendi „tsit“ või „ref“ järel
materjali andmed, mille kaudu algallikale viidati (näide 17).
Näide 17.
Alternatiivsete majanduspoliitiliste otsuste hindamisel eristatakse majandus-
poliitilise põhiliini analüüsi (baseline simulation) ja poliitika uuendamisega seotud
kõrvalekaldeid tekitavate otsuste analüüsi (pesturbed simulation) (Wallis 1993 ref
Majandusprotsesside modelleerimine 1996: 98).
Internetiallikatele viitamisel tuleb lähtuda samadest üldnõuetest nagu paberkandja korral, st
peab olema tagatud allika kontrollitavus ja identifitseeritavus.
Veebiallika kasutamisel viidatakse autorile või pealkirjale, lisades kas materjali avaldamise
aasta või selle puudumisel kasutamise aasta ning võimaluse korral leheküljenumbri. Kui
leheküljenumbrit ei ole võimalik tuvastada, tuuakse ainult allika nimetuse algus ja aastaarv.
Internetiaadressi viites ei esitata.
Nimeviidete korral järjestatakse viitekirjed kirjanduse loetelus tähestiku järgi.
28
2.4. Numbriline viitamine
Numbrilise viitamise puhul pannakse viidatava teksti lõppu nurksulgudes olev viitenumber
(viidatava allika järjekorranumber kasutatud kirjanduse loetelus), mis peab ühtima kasutatud
kirjanduse loetelus olevaga (näide 18).
Näide 18.
Teiskeelsete allikate kasutamisel peab olema valvel, et võõrkeel ei hakkaks autori
oma lauseehitust ja väljenduslaadi mõjutama [2].
Kui viidatakse mitmele allikale, pannakse viitesse kõigi viidatud publikatsioonide järje-
korranumbrid, mis eraldatakse koma või mõttekriipsuga, kui on tegemist järjestikuste
viidetega (näide 19).
Näide 19.
Teiskeelsete allikate kasutamisel peab olema valvel, et võõrkeel ei hakkaks autori
oma lauseehitust ja väljenduslaadi mõjutama [1, 2] või [6–9].
Tsiteerimisel, või kui seda vajalikuks peetakse, lisatakse numbrilisse viitesse allika lehe-
küljenumber (näide 20).
Näide 20.
Teiskeelsete allikate kasutamisel peab olema valvel, et võõrkeel ei hakkaks autori
oma lauseehitust ja väljenduslaadi mõjutama [2: 18].
Numbrilisel viitamisel peavad viitekirjed kirjanduse loetelus olema nummerdatud.
29
3. KASUTATUD KIRJANDUSE LOETELU VORMISTAMINE
3.1. Üldreeglid
Kirjandusloetelu vormistamine on seotud viitamissüsteemiga. Kirjandusloetelu süsteemi
võib üliõpilane valida lähtuvalt valdkonnas enim kasutatavast süsteemist. Kasutatud kirjan-
duse loetelus tuuakse ainult viidatud allikad, samuti peab igale loetelus olevale allikale
olema viide töös. Viidatud kirjanduse loetelus on nõutav kirjeelementide esituse range ühe-
taolisus: järjestatus, lühendite ja kirjavahemärkide reeglipärane kasutamine.
Nime ja aasta järgi viitamise korral esitatakse allikad alfabeetilises järjestuses autori pere-
konnanime või autori nime puudumisel pealkirja esimese sõna järgi. Mitme autori puhul
esitatakse nimed allika tiitellehel esinevas järjekorras. Kui samalt autorilt on kasutatud mitut
teost, tuuakse need kronoloogilises järjekorras. Probleemiks võib osutuda autori nime
esitamine, kui mõnel loetellu kuuluval allikal on autori eesnimi välja kirjutatud ja mõnel
piirdutud eesnime algustähega. Ühtlustamise huvides tuleb kasutada kõigil juhtudel autori
eesnime algustähte.
Kui teosel on veel teine pealkiri või pealkirja täiendandmed, lisatakse põhipealkirjale koolon
ja siis täiendandmed. Mitme väljaandmiskoha korral märgitakse esimene.
Viitekirje koostatakse viidatava algallika keeles ja kirjetes kasutatakse vastava keele
traditsioonilisi lühendeid.
Esmalt tuuakse ladinatähestikuline ja seejärel teistes tähestikes esitatud kirjandus. Kirillitsas
olevad allikad võib esitada translitereerituna ladina tähestikku, kusjuures kirje lõpus on
märge töö keele kohta (nt vene keeles või in Russian), sel juhul paiknevad kirjed üldises
järjekorras. Kasutatud kirjanduse loetelu rööpjoondatakse ning vormistatakse kirjasuurusega
11 punkti, reasammuga 1,5, lõiguvahega 0 ja teise rea taandega 0,8 cm.
30
3.2. Loetelukirjed nime-aasta viitamissüsteemis
3.2.1. Raamatud
Andmed kasutatud kirjanduse loetelus esitatud allikate kohta saadakse nende tiitellehelt
ja/või selle pöördelt. Raamatute puhul alustatakse kirjeldamist autori(te) nime(de)ga, mis on
soovitatav kirjutada paksus kirjas (Bold) (tabel 2). Sellele järgneb ümarsulgudes ilmumis-
aasta. Ilmumisaasta puudumist tähistatakse lühendiga s. a. (lad k sine anno – ilma aastata).
Sama autori samal aastal ilmunud teoste puhul lisatakse aastaarvule väiketähed a, b, c jne.
Raamatu pealkiri ja täiendpealkiri (selle esinemise korral tiitellehel) eraldatakse omavahel
kooloniga. Mitmeköitelise teose puhul järgneb köite number raamatus esitatud kirjaviisis.
Kordustrükkide puhul märgitakse trüki number araabia numbritega ümarsulgudes. Välja-
andmiskoha ja väljaandja (kirjastuse) nimi esitatakse täielikult ning nende vahele pannakse
koolon. Kui teos on välja antud mitmes kohas, tuuakse kirjes ainult üks koht (esimene). Kui
väljaandmiskohta ei ole võimalik kindlaks teha, kirjutatakse sine loco (ilma kohata).
Väljaandja (kirjastuse) nimes ei kasutata jutumärke. Raamatute puhul näidatakse kirjes
raamatu lehekülgede koguarv (maht) (näide 21).
Näide 21.
Autor, A. A. (aasta). Raamatu pealkiri: Täiendpealkiri. Köite nr. (x trükikordus).
Väljaandmiskoht: Väljaandja. Maht.
Kui raamatul ei ole autorit, kuid tiitellehel on toimetaja ja/või koostaja nimi (nimed), on
kirjes esikohal raamatu pealkiri, sellele järgneb aasta, seejärel kaldjoone taga vastavad
lühendid (Toim., Koost.) ja isiku nimi (eesnime esitäht ja perekonnanimi) ning
väljaandmiskoht, väljaandja ja maht (näide 22, tabel 3).
Näide 22.
Raamatu pealkiri. (aasta). /Koost. E. Perekonnanimi. Väljaandmiskoht: Väljaandja. Maht.
Vahendatud viitamise puhul on allika kirje ees tärn „* “:
* Algallika kirje, viidatud: Teise allika kirje, lk x vahendusel.
Järgnevas vahendatud viitamise näites on allikaks artikkel, millele on viidatud raamatu
vahendusel (näide 23).
31
Näide 23.
* Wallis, K. F. (1993). On macroeconomic policy and macroeconomic models. – The
Economic Record, Vol. 69, No. 205, pp. 113–130, viidatud: Majandusprotsesside
modelleerimine. 1996. Tartu: AS Atlex, lk 98 vahendusel.
Tabel 2. Autori(te)ga raamatute loetelukirjed
Allika liik Näited
Ühe autori raamat Aamer, A. (1990). Maksud. Tallinn: Valgus. 26 lk.
Trikkel, I. (1990). Ja ilma ja inimesi: Päevakajalisi mõttekilde, arutlusi,
mõtisklusi 1984–1989. Tallinn: Perioodika. 112 lk.
Oksanen, S. (2010). Baby Jane. (2. tr.). Tallinn: Tänapäev. 229 lk.
Mitme autori raamat Hirsijärvi, S., Remes, P., Sajavaara, P. (2005). Uuri ja kirjuta. Tallinn:
Medicina. 412 lk.
McMillan, K., Weyers, J. (2011). Õppimine kõrgkoolis: Tudengi
käsiraamat. Sihtasutus Archimedes, programm Primus. 542 lk.
Ühe autori samal
aastal avaldatud
raamatud
Lyons, J. (1981a). Language and linguistics. Cambridge: Cambridge
University Press. 370 p.
Lyons, J. (1981b). Language, meaning and context. London: Fontana.
256 p.
Kui allikal puudub autor, kuid on kas koostaja või toimetaja, siis esitatakse vastavad andmed
kaldkriipsu järel.
Tabel 3. Autorita raamatute loetelukirjed
Allika liik Näited
Autorita raamat,
mille tiitellehel on
märgitud koostaja
või toimetaja
Põllumajandus ja maaelu: 2006/2007. (2007). /Koost. A. Laansalu. Toim.
S. Pärismaa. Tallinn: Põllumajandusministeerium. 194 lk.
Mediating Languages and Cultures. (1991). /Eds. D. Buttjes, M. Byram.
Clevedon: Multilingual Matters. 330 p.
Eesti puidusektori konkurentsivõime. (2004). /Toim. U. Varblane, K.
Ukrainski. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. 367 lk.
Autorita ja
tiiteltoimetajata
raamat
EE8 = Eesti Entsüklopeedia. (1995). 8. kd. Tallinn: Eesti
Entsüklopeediakirjastus. 576 lk.
Biogaasi tootmine ja kasutamine: Käsiraamat. (2009). Tartu: Eesti
Põllumeeste Keskliit. 157 lk.
32
Raamatute puhul võib loetelukirje koostamiseks vajalikku teavet leida mõnel juhul raamatu
tagakaanelt.
3.2.2. Artiklid
Artikli kirje koosneb kahest osast, mis eraldatakse teineteisest mõttekriipsuga. Esimeses
osas tuuakse artikli autor(id), avaldamise aasta (või kuupäev) ja artikli pealkiri. Teises osas
tuuakse andmed väljaande kohta, kus artikkel on ilmunud, ning artikli alguse ja lõpu
lehekülje numbrid (tabel 4).
Kui väljaandeks on kogumik, siis näidatakse kirjes ka kogumiku nimetus, toimetaja ja/või
koostaja, väljaandmiskoht ning avaldaja. Kuna kogumike puhul võib olla tegemist ka sari-
väljaannetega, siis lisandub kirjele ka sarja nimetus või number (näide 24).
Näide 24.
Artikli autor(id). (Aasta). Artikli pealkiri. – Kogumiku pealkiri. /Kogumiku
tiiteltoimetaja(te) või koostaja(te) nimi (nimed). Sarja nimetus ja/või number.
Väljaandmiskoht. Avaldaja, lk xx–xx.
Teatmeteose artikkel esitatakse analoogiliselt kogumiku artikliga, kuid kirje võib olla
esitatud ka lühikirjena, kasutades lühendit s. v. (lad k sub verbo – sõna all).
Konverentside materjalide kasutamisel tuuakse loetelukirjes välja konverentsi nimetus ja
kogumiku nimetus.
Ajalehe- ja ajakirjaartikli puhul esitatakse kirjes järgmised andmed (näide 25).
Näide 25.
Artikli autor(id). (Aasta või ajalehe ilmumiskuupäev). Artikli pealkiri. – Ajakirja või
ajalehe nimi. Ajalehe aastakäik, number; ajalehe sektsiooni number, lk xx–xx.
33
Tabel 4. Artiklite loetelukirjete näited
Allika liik Näited
Artikkel kogumikus Leetsar, J. (1997). Mida mõista „maamajanduse“ all? – Mis saab Eesti
maast? /Koost. J. Kivistik. EAA väljaanne nr 11. Tallinn: AS
Infotrükk, lk 23–27.
Vinkler, P. (1995). Some aspects of related performances of individuals.
– Scientimetrics. Vol. 32, No. 2, pp. 23–45.
Artikkel ajakirjas Parts, E. (1995). Välisinvesteeringud maailmamajanduses. – Eesti
Välismajanduse Teataja. Nr 8, lk 56–59.
Värnik, R., Omel, R. (2007). Konkurentsivõime tähendab ellujäämist. –
Maamajandus. Nr 8, lk 6–7.
Artikkel ajalehes Laidre, A. (31. jaanuar 2000). IT-investeeringu tasuvust saab mõõta. –
Äripäev, lk 12.
Varblane, U. (2. veebruar 1996). Kas Eesti vajab välisinvesteeringuid? –
Eesti Ekspress, B2.
Lehtsaar, T. (2007). Tippjuhil tuleb arvestada üksildusega. – Juhtimine
(Äripäeva lisa), lk 8–9.
Konverentsi teesid Schröder, A., Südekum, K.-H. (1999). Glycerol as a by-product of
biodiesel production in diets for ruminants. – Proceedings of 10th
International Rapeseed Congress. New Horizons for an Old
Crop.(Eds. N. Wratten, P. A. Salisbury), Canberra, Australia. Paper
No. 241.
Werner Omazic, A., Bertilsson, J., Tråvén, M., Holtenius, K. (2009).
Dietary glycerol supplementation to dairy cows: effects on lactation
performance and metabolism. – Proceedings of the 11th International
Symposium on Ruminant Physiology (Eds. Y. Chilliard et al.),
Clermont-Ferrand, France, pp. 694–695.
Tänavots, A., Kaart, T., Kiiman, K. (2014). Platsillüpsi lüpsisageduse ja
automaatse lüpsiseadme mõju piimatoodangule ja
kvaliteedinäitajatele erinevatel laktatsioonidel. – Konverentsi „Terve
loom ja tervislik toit 2014“ kogumik. Tartu: Eesti Maaülikool, lk
3347.
Teatmeteose artikkel Saare maakond. – EE kd. 8. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 1995,
lk 286.
34
Antud juhend ei kajasta näiteid kõikide võimalike allikate esitusviiside kohta, mistõttu tuleb
autoril eriliste allikate kajastamisel kasutatud kirjanduse loetelus leida vastava allika jaoks
kõige sobivam ja töö lugejale allika leidmist võimaldav esitusviis.
3.2.3. Elektroonilised allikad
Elektrooniliste allikate kirjed esitatakse samal põhimõttel kui trükiste kirjed, st peab olema
tagatud allika kontrollitavus ja identifitseeritavus (tabel 5). Kirjete koostamisel tuleb lähtuda
lihtsast reeglist: tuleb tuua ära kogu võimalik teave. Lisaks allikakirje tavalistele osadele
(autori(te) nimi (nimed), aasta, raamatu/artikli pealkiri, väljaande andmed) tuleb
nurksulgudes näidata multimeediumi tüüp, nt [on-line], [e-ajakiri], ja seejärel kodulehe
omanik. Kirje lõpus esitatakse ümarsulgudes külastamise kuupäev.
Elektrooniliste andmebaaside (nt EUROSTAT, Eesti statistika andmebaas) puhul
märgitakse tabeli nimetus, kodulehekülje omanik, andmebaasi nimetus, aadress ning
viimase kasutamise kuupäev.
Tabel 5. Elektroonilised allikad
Allika liik Näited
E-raamat Building a Virtual Library. (2002). /Ed. A. Hanson. Hershey: Information
Science Publishing. [on-line] ebrary (13.04.2009).
Artikkel e-
ajakirjas
Ernits, P., Reinap, A., Lees, M. (2000). Investeeringud looduse arvel. –
Luup. Nr. 7. [e-ajakiri] http://www.postimees.ee/luup/00/07/maja1.shtm
(14.04.2000).
Koduleht Eesti Maaülikool. (s.a). Ülikool arvudes. [veebileht]
http://www.emu.ee/ylikoolist/yldinfo/ylikool-arvudes/ (27.12.2016)
Aruanne Maaelu arengu aruanne 2011. (2011). Tartu: Eesti Maaülikooli majandus- ja
sotsiaalinstituut.
http://eesti2030.files.wordpress.com/2012/01/maaelu_arengu_aruanne_2
011final.pdf (25.09.2012).
Normdokument Vee uurimise üldküsimused. (2017). Vee kvaliteet. Määramatuse hindamine
valideerimise ja kvaliteedikontrolli andmeid kasutades: Eesti standard
EVS-ISO 11352:2017. Tallinn: Eesti standardikeskus. [veebileht]
https://www.evs.ee/tooted/evs-iso-11352-2017 (25.09.2017).
35
Allika liik Näited
Patent Valdmann, A., Valdmann, M. (2015). A device for collecting samples:
Euroopa patent EP2029026B1. [veebileht]
https://worldwide.espacenet.com/publicationDetails/originalDocument?
FT=D&date=20151202&DB=EPODOC&locale=en_EP&CC=EP&NR=
2029026B1&KC=B1&ND=4# (25.09.2017).
Õigusakt Diplomi ja akadeemilise õiendi statuut ja vormid. (vastu võetud 12.03.2003,
viimati jõustunud 22.03.2004). – Riigi Teataja
https://www.riigiteataja.ee/akt/128042015007 (25.09.2017)
Mittetulundusühingute seadus. (vastu võetud 06.06.1996, muudetud,
täiendatud, viimati jõustunud 01.01.2012). – Riigi Teataja
https://www.riigiteataja.ee/akt/114032011008 (21.09.2012).
Andmebaasid IT011: Haldustarkvara kasutavad ettevõtted tegevusala (EMTAK 2008) ja
tööga hõivatud isikute arvu järgi. (andmed uuendatud 29.06.2010). –
Eesti Statistika andmebaas. http://pub.stat.ee/ (20.04.2012).
Elektrooniliste allikate esitamisel, mida antud juhend ei kajasta, tuleb töö autoril leida
analoogia põhjal sobivaim esitusviis.
3.2.4. Muud allikad
Intervjuu kohta peavad viidatud materjalide loetelus olema järgmised andmed (näide 26):
1) intervjueeritava perekonna- ja eesnimi; 2) intervjuu pealkiri; 3) intervjueerija nimi;
4) intervjuu salvestuse vorm (üleskirjutus, helisalvestis, videolindistus, e-kiri),
5) intervjueerimise koht ja aeg.
Näide 26.
Milk, Madis. Õlletehase ajaloost. Autori intervjuu. Üleskirjutis. Tartu. 16.04.1997.
Kasutatud aruannete, dokumentide jms kohta on vaja loetelus ära märkida dokumendi
nimetus (ka ettevõtte nimetus), võimaluse korral väljaandmise aeg (aasta või kuupäev),
dokumendi liik (näide 27).
Näide 27.
Eesti väikse ja keskmise suurusega ettevõtete arengusuundumused. (2005). Uuringu
aruanne. Saar Poll OÜ. 103 lk.
36
Arhiivimaterjalide puhul tuuakse kasutatud arhiiviühiku pealkiri ja kuupäev, võimaluse
korral ka autor. Seejärel järgnevad arhiivi andmed: arhiivi nimetus, fondi number, nimistu
number, säiliku number ning lehe või lehekülje number (näide 28).
Näide 28.
Tartu linna ja ümbruse plaan. M 1:8400. Koostanud 1901–1902 ja 1920. a mõõtmise alusel
L. Jakobson. – Ajalooarhiiv. EAA.2072.9.756.
Kasutatud teiste lõputööde (doktori-, magistri-, bakalaureuse- või muu lõputöö) kirjes
tuuakse töö autori perekonna- ja eesnimi, aasta, töö pealkiri (mitte läbiva suurtähtkirjana),
töö liik, kõrgkooli ning allüksuse nimetus, kus töö asub, kaitsmiskoht, maht (näide 29).
Näide 29.
Ots, Sirje. 1999. Kurgsoo talu äriplaan. Bakalaureusetöö. Eesti Maaülikooli majandus- ja
sotsiaalinstituut. Tartu. 36 lk.
Käsikirjalised allikad esitatakse kasutatud/viidatud kirjanduse loetelus. Peale autori nime
ja töö pealkirja märgitakse aasta, käsikirja liik ning asukoht (näide 30).
Näide 30.
Linda Sibula kiri Peeter Saulile. (10. aug. 1972). Säilitatakse Tallinna Muusikakoolis.
37
KASUTATUD KIRJANDUS1
Hirsijärvi, S., Remes, P., Sajavaara, P. (2005). Uuri ja kirjuta. Tallinn: Medicina. 412 lk.
Ilves, K. (2009). Akadeemilise kirjutamise alused. http://hdl.handle.net/10062/14276 (02.12.2015)
Kokin, E., Liiske, M., Peets, T. (2000). Hoone küttesüsteemi modelleerimine −
Põllumajandustehnika, -ehitus ja -energeetika. EPMÜ teadustööde kogumik, nr 206. Tartu.
EPMÜ, lk 62–70.
Mehaanikainseneri käsiraamat. (2012). /Toim. P. Kulu, E. Hendre. Tallinn: Tallinna Tehnikaülikooli
Kirjastus. 492 lk.
Riives, J., Teaste, A., Mägi, R. (1996). Tehniline joonis. Õppeotstarbeline käsiraamat. Tallinn:
Valgus. 176 lk.
Rohusaar, J., Mägi, R., Masso, T., Talvik, I., Jaaniso, V., Otsmaa, V., Voltri, V., Loorits, K.,
Peipmann, T., Pukk, O., Õiger, K., Just, E., Just, A., Hartšuk, V. (2014).
Ehituskonstruktori käsiraamat. (4. tr). Tallinn: Ehitame kirjastus. 577 lk.
1 Juhendi koostamisel kasutatud kirjandus.
38
LISAD
39
Lisa 1. Bakalaureusetöö tiitellehe näidis
EESTI MAAÜLIKOOL
Majandus- ja sotsiaalinstituut
Kaisa Kriisk
EESTI PÕLLUMAJANDUSE RAHVUSVAHELINE
KONKURENTSIVÕIME
INTERNATIONAL COMPETITIVENESS OF ESTONIAN
AGRICULTURE
Bakalaureusetöö
Maamajandusliku ettevõtluse ja finantsjuhtimise õppekava
Juhendaja: lektor Katri Mäesoo, MSc
Tartu 2017
40
Lisa 2. Magistritöö tiitellehe näidis
EESTI MAAÜLIKOOL
Tehnikainstituut
Margus Kukkerpill
MAAGAASI KASUTAMISE TEHNILIS-MAJANDUSLIK
ANALÜÜS TRAKTORIMOOTORIS
THE TECHNO-ECONOMIC ANALYSIS OF THE USE
OF NATURAL GAS IN TRACTOR ENGINE
Magistritöö
Tootmistehnika õppekava
Juhendaja: dotsent Villu Tuhkanen, PhD
Tartu 2017
41
Lisa 3. Lühikokkuvõtte vorm eesti keeles
Eesti Maaülikool
Kreutzwaldi 1, Tartu 51014
Magistritöö / Bakalaureusetöö /
Rakenduskõrgharidusõppe lõputöö
lühikokkuvõte
Autor: Õppekava:
Pealkiri: *
Lehekülgi: Jooniseid: Tabeleid: Lisasid:
Osakond / Õppetool:
ETIS-e teadusvaldkond ja CERC S-i kood:
Juhendaja(d):
Kaitsmiskoht ja -aasta:
Töö tausta kirjelduses (1–2 lauset**) antakse ülevaade probleemi olemusest, seotusest
mingi teise töö või probleemiga, probleemi varasemast uuritusest jne. Tuuakse välja töö
eesmärk (üks lause). Antakse ülevaade töös kasutatud andmetest ja tuuakse metoodika
kirjeldus (paar lauset). Töö tulemuste ja arutelu osas (mitu lauset) esitatakse tähtsamad
tulemused, võrreldakse saadud tulemusi eelmiste analoogiliste töödega, viidatakse jätku-
uuringute võimalustele, töö kasutatavusele reaalse projektina jms.
Märksõnad: kuni viis märksõna
* pealkiri kirjutatakse harilikus kirjastiilis (mitte suurtähtedega);
** lühikokkuvõtte lausete arv on soovitatav, kuid mitte kohustuslik, sõltudes suurel määral
töö sisust ja olemusest.
42
Lisa 4. Lühikokkuvõtte vorm inglise keeles
Estonian University of Life Sciences
Kreutzwaldi 1, Tartu 51014
Abstract of Master’s / Bachelor’s /
Professional Higer Education Thesis
Author: Curriculum:
Title:
Pages: Figures: Tables: Appendixes:
Department / Chair:
Field of research and (CERC S) code:
Supervisors:
Place and date:
Siin esitatakse töö ingliskeelne lühikokkuvõte samadel alustel nagu eestikeelne
lühikokkuvõte.
Keywords:
43
Lisa 5. Lihtlitsents lõputöö salvestamiseks ja üldsusele kättesaadavaks tegemiseks
ning juhendaja(te) kinnitus lõputöö kaitsmisele lubamise kohta
Mina, _________________________________________________________________, (autori nimi)
sünniaeg _______________,
1. annan Eesti Maaülikoolile tasuta loa (lihtlitsentsi) enda koostatud lõputöö
_________________________________________________________________________
_________________________________________________________________________
__________________________________________________________________, (lõputöö pealkiri)
mille juhendaja(d) on_____________________________________________________, (juhendaja(te) nimi)
1.1. salvestamiseks säilitamise eesmärgil,
1.2. digiarhiivi DSpace lisamiseks ja
1.3. veebikeskkonnas üldsusele kättesaadavaks tegemiseks
kuni autoriõiguse kehtivuse tähtaja lõppemiseni;
2. olen teadlik, et punktis 1 nimetatud õigused jäävad alles ka autorile;
3. kinnitan, et lihtlitsentsi andmisega ei rikuta teiste isikute intellektuaalomandi ega
isikuandmete kaitse seadusest tulenevaid õigusi.
Lõputöö autor ______________________________ (allkiri)
Tartu, ___________________ (kuupäev)
Juhendaja(te) kinnitus lõputöö kaitsmisele lubamise kohta
Luban lõputöö kaitsmisele.
_______________________________________ _____________________ (juhendaja nimi ja allkiri) (kuupäev)
_______________________________________ _____________________ (juhendaja nimi ja allkiri) (kuupäev)
44
Lisa 6. Lihtlitsents lõputöö salvestamiseks ja lõputöö üldsusele kättesaadavaks
tegemiseks (avaldamise tähtajaline piirang) ning juhendaja(te) kinnitus töö
kaitsmisele lubamise kohta
Mina, _________________________________________________________________, (autori nimi)
sünniaeg _______________,
1. annan Eesti Maaülikoolile tasuta loa (lihtlitsentsi) enda koostatud lõputöö
_________________________________________________________________________
_________________________________________________________________________
__________________________________________________________________, lõputöö pealkiri
mille juhendaja(d) on _____________________________________________________, juhendaja(te) nimi
1.1. salvestamiseks säilitamise eesmärgil,
1.2. digiarhiivi DSpace lisamiseks ja
1.3. veebikeskkonnas üldsusele kättesaadavaks tegemiseks pärast tähtajalise piirangu
lõppemist
kuni autoriõiguse kehtivuse tähtaja lõppemiseni;
2. olen teadlik, et punktis 1 nimetatud õigused jäävad alles ka autorile;
3. kinnitan, et lihtlitsentsi andmisega ei rikuta teiste isikute intellektuaalomandi ega
isikuandmete kaitse seadusest tulenevaid õigusi.
Lõputöö autor ______________________________ (allkiri)
Tartu, ___________________ (kuupäev)
Juhendaja(te) kinnitus lõputöö kaitsmisele lubamise kohta
Luban lõputöö kaitsmisele.
_____________________________________ _____________________ (juhendaja nimi ja allkiri) (kuupäev)
_______________________________________ _____________________ (juhendaja nimi ja allkiri) (kuupäev)
45
Lisa 7. Lihtlitsents lõputöö salvestamiseks (avaldamise tähtajatu piirang) ning
juhendaja(te) kinnitus töö kaitsmisele lubamise kohta
Mina, __________________________________________________________________, (autori nimi)
sünniaeg _______________,
1) annan Eesti Maaülikoolile tasuta loa (lihtlitsentsi) enda koostatud lõputöö
_________________________________________________________________________
_________________________________________________________________________
__________________________________________________________________, (lõputöö pealkiri)
mille juhendaja(d) on _____________________________________________________, (juhendaja(te) nimi)
salvestamiseks säilitamise eesmärgil, sh digitaalarhiivis DSpace säilitamise eesmärgil kuni
autoriõiguse kehtivuse tähtaja lõppemiseni;
2) olen teadlik, et punktis 1 nimetatud õigused jäävad alles ka autorile;
3) kinnitan, et lihtlitsentsi andmisega ei rikuta teiste isikute intellektuaalomandi ega
isikuandmete kaitse seadusest tulenevaid õigusi.
Lõputöö autor ______________________________ (allkiri)
Tartu, ___________________ (kuupäev)
Juhendaja(te) kinnitus lõputöö kaitsmisele lubamise kohta.
Luban lõputöö kaitsmisele.
_______________________________________ _____________________ (juhendaja nimi ja allkiri) (kuupäev)
_______________________________________ _____________________ (juhendaja nimi ja allkiri) (kuupäev)
46
Lisa 8. Ehitusjooniste kirjanurga elemendid formaadil A4
47
Lisa 9. Näidishoone 3D vaade
48
Lisa 10. Näidishoone plaan
49
Lisa 11. Näidishoone lõige
50
Lisa 12. Näidishoone vaade