New Valdkond: tekstiili, rõivaste, jalatsivalmistamise ning naha … · 2007. 10. 10. · 1 Kool Tallinna Tööstushariduskeskus Õppeasutuse kood 70005559 Aadress Sõpruse pst 182,

1

Kool Tallinna TööstushariduskeskusÕppeasutuse kood 70005559

Aadress Sõpruse pst 182, Tallinn 13424Telefon/Faks 66545026e-post [email protected]

Valdkond: tekstiili, rõivaste, jalatsivalmistamise ning naha töötlemineHTM valdkondade liigituse järgi

Õppekava nimetus RõivaõmblemineEesti keeles

clothing sewingInglise keeles

Õppeaeg (aastates): 3 aTase sisseastumisel: PKTase lõpetamisel: KKPB

Õppekava maht (õppenädalates): 120Õppekeel: eesti ja veneÕppevorm: päevane

Kinnitan: Paul Alekand ............................................................................................................................................Kooli direktori nimi, allkiri

Käskkirja nr 19-Ü kuupäev 28.04.2006 pitsat

Linna, valla või maakonna kooskõlastus

.....................................................................................................................................................Nimi, allkiri

.............................................................................................................................................................................................................Asutus, amet

Kuupäev .......................................................................................pitsat

Kutseliidu või tööandjate esindaja kooskõlastus

Meelis Virkebau .........................................................................................................................Nimi, allkiri

Eesti Rõiva- ja Tekstiililiidu juhatuse esimeesAsutus, amet

Kuupäev .......................................................................................pitsat

Kontaktisik Luule Õunmaa ......................................................................................................................................................Nimi, allkiri

rõiva- ja kaubandusõppevaldkonna juhatajaamet

6545026 [email protected] 6545026kontaktandmed (telefon, e-post, faks)

Registreeritud Haridus- ja Teadusministeeriumis....................................................................................Kuupäev

Õppekava kood

mailto:[email protected]

mailto:[email protected]

2

SISUKORD:

ÕPPEKAVA RÕIVA ÕMBLEMINE ..................................................................................41. ÕPPEKAVA EESMÄRK ..............................................................................................42. ÕPPEKAVA ÜLESANDED ..........................................................................................43. KUTSEOSKUSNÕUDED ............................................................................................44. ÕPPEKAVA STRUKTUUR JA MAHT..........................................................................64.1.MOODULITE LOETELU JA MAHT............................................................................75. VASTUVÕTU TINGIMUSED .......................................................................................86. HINDAMISE EESMÄRK JA PÕHIMÕTTED................................................................87. LÕPETAMISE KORD ................................................................................................108. ÕPPEBAAS...............................................................................................................109. PEDAGOOGID..........................................................................................................11

MOODUL 1 SISSEJUHATUS ÕPINGUTESSE ................................................12MOODUL 2 TÖÖKORRALDUSE ALUSED ......................................................14MOODUL 3 ERIALANE VÕÕRKEEL................................................................16MOODUL 4 TÖÖKESKKONNAOHUTUSE ALUSED .......................................17MOODUL 5 MAJANDUSE JA ETTEVÕTLUSE ALUSED.................................20MOODUL 6 TÖÖSEADUSANDLUSE ALUSED ...............................................22MOODUL 7 SUHTLEMISE ALUSED................................................................24MOODUL 8 ÕMBLUSTEHNOLOOGIA ALUSÕPE...........................................26MOODUL 9 ÕMBLUSSEADMED .....................................................................29MOODUL 10 ERIALANE JOONISTAMINE .....................................................32MOODUL 11 KOSTÜÜMIAJALUGU.................................................................34MOODUL 12 MATERJALIÕPETUS..................................................................36MOODUL 13 VÄRVUSÕPETUS.......................................................................38MOODUL 14 SEELIKU TÖÖTLEMINE.............................................................39MOODUL 15 MEESTE PÄEVASÄRGI TÖÖTLEMINE.....................................41MOODUL 16 PLUUSI TÖÖTLEMINE...............................................................43MOODUL 17 PÜKSTE TÖÖTLEMINE .............................................................45MOODUL 18 KLEIDI TÖÖTLEMINE ................................................................47

II ÕPPEAASTAL ÕMBLUSTEHNOLOOGIAS JA KOOLI PRAKTIKAS OMANDATUDÕPIOSKUSED:..............................................................................................................49

MOODUL 19 VOODRITA JAKI TÖÖTLEMINE.................................................50MOODUL 20 VESTI TÖÖTLEMINE .................................................................52MOODUL 21 SOOJENDUSVOODRIGA JOPE JA PÜKSTE TÖÖTLEMINE....54MOODUL 22 VOODRIGA JAKI TÖÖTLEMINE................................................56

III ÕPPEAASTAL ÕMBLUSTEHNOLOOGIAS JA KOOLI PRAKTIKAS OMANDATUDÕPIOSKUSED:..............................................................................................................58

MOODUL 23 ARVUTIKASUTAMISE JA ASJAAJAMISE ALUSEN ..................59MOODUL 24 ERIALANE ARVUTI ...................................................................61MOODUL 25 MASINTIKKIMINE.......................................................................63MOODUL 26 PRAKTIKA .................................................................................65

ÜLDAINETE MOODULID KUTSEKESKHARIDUSE OMANDAMISEKS.......................67I AINERÜHM.......................................................................................................67

EMAKEEL ................................................................................................67EESTI KEEL EESTI ÕPPEKEELEGA ÕPPERÜHMAS ..........................67VENE KEEL VENE ÕPPEKEELEGA ÕPPERÜHMAS ...........................72KIRJANDUS EESTI ÕPPEKEELEGA ÕPPERÜHMAS 4 NÄDALAT......76KIRJANDUS VENE ÕPPEKEELEGA ÕPPERÜHMAS 5 NÄDALAT........79

3

EESTI KEEL VENE ÕPPEKEELEGA ÕPPERÜHMADES......................82VÕÕRKEEL .............................................................................................86A. INGLISE KEEL ....................................................................................86B. SAKSA KEEL ......................................................................................90C. VENE KEEL ........................................................................................92

II AINERÜHM......................................................................................................97MATEMAATIKA .......................................................................................97FÜÜSIKA ...............................................................................................103KEEMIA .................................................................................................107

III AINERÜHM...................................................................................................112GEOGRAAFIA .......................................................................................112BIOLOOGIA...........................................................................................118

IV AINERÜHM ..................................................................................................125AJALUGU ..............................................................................................125INIMESEÕPETUS/PEREKONNAÕPETUS ...........................................127ÜHISKONNAÕPETUS...........................................................................129

V AINERÜHM ..................................................................................................131MUUSIKA...............................................................................................131KUNST...................................................................................................133KEHALINE KASVATUS .........................................................................135

LISADLISA A ÜLDHARIDUSLIKE AINETE ÕPPEKAVA........................................139LISA B ERIALAAINETE ÕPPEKAVA ............................................................139LISA B 1 ERIALAAINETE ÕPPEKAVA ............................................................141LISA B 2 ERIALAAINETE ÕPPEKAVA ............................................................142LISA C PRAKTIKA JUHEND .........................................................................143LISA D ETTEVÕTTE PRAKTIKAJUHENDAJA HINNANGULEHT ................144LISA E PRAKTIKANDI ENESEHINNANGU LEHT .......................................145LISA F HINDAMISKRITEERIUMID................................................................146LISA G KOOLI LÕPUEKSAMI JUHEND........................................................147LISA H PRAKTIKA LEPING...........................................................................151LISA I ÕPPETÖÖ GRAAFIK.........................................................................154LISA J PRAKTIKA ISELOOMUSTUS ...........................................................155LISA K ÕPPEKAVAGA SEOTUD ÕPETAJAD(ERIALA AINED) ...................156LISA L ÕPPEKAVAGA SEOTUD ÕPETAJAD (ÜLDHARIDUSLIKUD ÕPPEAINED) ....161

4

ÕPPEKAVA RÕIVA ÕMBLEMINEKutseala valdkond: tekstiili, rõivaste, jalatsitevalmistamine ning naha töötlemine

Eriala: rõiva õmblemine

1. ÕPPEKAVA EESMÄRKTallinna Tööstushariduskeskuse rõiva õmblemise eriala õppekavaga kehtestatud kutsealase

koolituse eesmärk on tagada võrdsed võimalused põhikoolijärgseks kutsekeskhariduse

omandamiseks rõiva õmblemise erialal s.o.

• võimalus omandada rõiva õmbleja ettevalmistus tööks riigiasutuses või erafirmas;

• võimalus omandada sotsiaalseks toimetulekuks vajalikud teadmised ja oskused;

• võimalus luua baas edasisteks õpinguteks, elukestvaks õppeks.

2. ÕPPEKAVA ÜLESANDED- kujundada isiksus, kellel on teadmised, praktilised oskused , vilumused ja hoiakud töötamiseks

tootmisprotsessis

- orienteerida õpilasi pidevõppele ja elukestvale enesetäiendamisele

- kujundada õpilastes iseseisva töö oskust, loovust, algatus-, otsustusvõimet ja vastutustunni

- kujundada suhtlemisvalmidust

- arendada ja süvendada järgmisi üldoskusi: meeskonnatöö oskus, probleemide lahendamise ja o;

tegemise oskus, analüüsioskus, õppimisoskus

- omandada teadmised tehnoloogilistest protsessidest ja nende osadest ning kutse-, eri- ja ametiala

töötoimingute analüüsi võime

- rakendada õmblusalaseid teadmisi ja oskusi konkreetsete tööülesannete täitmisel

- planeerida, teostada, hinnata ja arendada oma tööd väärtustada oma kutseala ja jätkuvalt arendada oma

kutseoskusi teha eetilisi, seaduspäraseid ja õiglasi valikuid

- suhtuda kaasinimestesse võrdväärselt

- vastutada enda ja kaastöötajate turvalisuse eest ning tulla toime kriisi-ja ohuolukordades

- töötada keskkonda saastes

3. KUTSEOSKUSNÕUDEDAluseks on õmbleja kutse standard, mis on kinnitatud Kergetööstuse Kutsenõukogu

poolt 10.12.2001 otsusega nr.4

Üldoskused ja teadmised

5

* omab teadmisi Eesti ühiskonnast

* omab teadmisi Eesti majandusest

* tunneb ettevõtluse aluseid

* tunneb turunduse põhialuseid

* tunneb seadusandlust - tööõigus, kutsetegevust reguleerivad õigusaktid

* tunneb töötervishoidu ja -ohutust

* oskab anda esmaabi

* oskab riskiolukordades käituda

* oskab eesti keelt algtasemel

* oskab käsutada arvutit

Põhioskused ja teadmised

teab kergetööstuse, sh rõivatootmise ajaloost ja arengusuundadest

teab tootmise liike

tunneb kutsealast terminoloogiat

tunneb materjalide liike, omadusi, käsutamist ja töötlemist

oskab lugeda tehnoloogilist dokumentatsiooni

tunneb leppemärke

tunneb õmbluste ja pistete liike

tunneb toote töötlemise tehnoloogilist järjestust

oskab kuumniiske töötlemise viise

oskab käsutada töövahendeid, seadmeid ja masinaid vastavalt valitud tehnoloogilisele

protsessile

tunneb juurdelõikamist algtasemel

oskab töökohta otstarbekalt ette valmistada

töötamisel käsutab ratsionaalseid töövõtteid

tunneb kvaliteedi nõudeid

oskab käsutada erialast kirjandust ja teisi infoallikaid

Isikuomadused

loogiline mõtlemine

kontsentreerumisvõi

me

6

visuaalne mäluja ruumiline kujutlusvõime

kohanemisvõime

füüsilise koormuse taluvus

stressitaluvus

liigutuste hea koordinatsioon., sõrmede osavus

suhtlemisvalmidus

koostöövalmidus,

meeskonnatööoskus

abivalmidus, lahkus, tolerantsus

korrektsus ja täpsus

iseseisvus, algatusvõime, kehtestavale käitumisele orienteeritud hoiak õpi-ja arenemisvalmidus,

enesekriitilisus

4. ÕPPEKAVA STRUKTUUR JA MAHTÕppekava on koostatud õmbleja I II kutsestandardi alusel, mis on Kergetööstuse Kutsenõukogu

poolt kinnitatud 01.12.2003.a. otsusega nr.7. Õppekava koosneb üldharidusainete ja

kutseharidusliku õppe moodulitest, mis on õppekavas paralleelselt. Üldhariduslike ainete maht on

50 ja kutseharidusliku õppe maht 70 õppenädalat, millest 7nädalat on üldõpingud,45 nädalat

põhiõpingud 5nädalat valikõpinguid, üks nädal lõpueksamiteks ja 12 nädalat praktikat ettevõttes.

Õmbleja eriala kogumaht on 120 õppenädalat. Õppenädal vastab 40 tunnile ja koosneb 35.

auditoorsest teoreetilise või praktilise õppe tunnist ning 5 iseseisvatöö tunnist .Õppetöös on talvine

koolivaheaeg 2 nädalat.

Üldhariduslike ainete õppekava( lisa A)

Erialaainete õppekava( lisa B)

7

4.1.MOODULITE LOETELU JA MAHT Maht tundides

Nr Mooduli nimetusMaht

õppenädalatesKokku

tunde/iseseisv

at

Teoreetiline

õppetöö

Praktiline

õppetöö

Üldõpingute moodulid 7õn 280/80 172 1081. Sissejuhatus õpingutesse 1õn 40/10 20 202. Töökorraldus 1õn 40/10 32 82.1 Ohuõpe 0,25 10 8 22.2 Ergonoomia 0,25 10 8 22.3 Tootmisprotsesside korraldamine 0,25 10 8 22.4 Standard, kvaliteet 0,25 10 8 23. Erialane võõrkeel (eesti, vene) 1õn 40/15 15 254. Töökeskkonnaohutuse alused 1õn 40/15 25 154.1 Töötervishoid 0,25 10 104.2 Keskkonnaõpetus 0,25 10 104.3 Töövõimlemine 0,5 20 5 155. Majanduse ja ettevõtluse alused 1õn 40/10 30 106. Tööseadusandluse alused 1õn 40/10 30 107. Suhtlemise alused 1õn 40/10 20 20

Põhiõpingute moodulid 45 õn 1800/310 610 11908. Õmblustehnoloogia alusõpe 10 õn 400/70 120 2809. Õmblusseadmed 1 õn 40/5 20 2010. Erialane joonistamine 1 õn 40/5 20 2011. Kostüümiajalugu 1 õn 40/10 20 2012. Materjaliõpetus 2 õn 80/10 60 2013. Värvusõpetus 1 õn 40/10 30 1014. Seeliku töötlemine 4 õn 160/30 60 10015. Meeste päevasärgi töötlemine 3 õn 120/20 40 8016. Pluusi töötlemine 3 õn 120/20 40 8017. Pükste töötlemine 3 õn 120/20 60 6018. Kleidi töötlemine 3 õn 12/20 20 10019. Voodrita jaki töötlemine 4 õn 160/30 40 12020. Vesti töötlemine 2 õn 80/10 20 6021. Soojendusvoodriga jope japükste 3õn 120/20 40 8022. Voodriga jaki töötlemine 4 õn 160/30 20 120

Valikõpingute moodulud 5 õn 200/50 95 10523. Arvuti kasutamisejaasjaajamise 1 õn 40/10 15 2524. Erialane arvuti 2 õn 80/20 40 4025. Masintikkimine 2 õn 80/20 40 4026. Praktika 12õn 480/100 48027. Lõpueksam 1 õn 40/5 40

Üldharidusõpingud 50 õn 2000 2000

28. Eesti keel/vene keel 5 õn 20029. Kirjandus 3õn 120

30. Vene keel 2õn 80

8

31. Võõrkeel 7õn 280

32. Matemaatika 6õn 24033. Füüsika 5õn 200

34. Keemia 3õn 12035 Geograafia 2õn 8036. Bioloogia 2õn 8037. Ajalugu 5õn 20038. Inimeseõpetus 2õn 8039. Ühiskonna õpetus 1õn 4040 Muusika 1õn 4041 Kunst 1õn 4042. Kehaline kasvatus 5õn 200

Üldhariduslikud õpingud 50 õn 2000 2000Kutsehariduslikud õpingud 70 õn 2800 917 1883KOKKU 120 4800 2917 1883

5. VASTUVÕTU TINGIMUSED*Vastuvõtt toimub põhikooli baasil

*Koolitusele võetakse isikuid, kelle tervislik seisund arstliku komisjoni otsuse põhjal võimaldab

õppimist ja töötamist õmblemise kutsealal

*Toimub vestlus kutsesobivuse selgitamiseks

* Arvestatakse põhikooli lõputunnistuse keskmist hinnet

*Erivajadustega isikute vastuvõtu otsustab igal konkreetsel juhul kooli vastuvõtukomisjon

koos meedikute esindajatega

*Kooli astumiseks tuleb esitada:

isiklik avaldus (täidetakse kohapeal)

haridust tõendav dokument (originaal)

pass

teatis perearstilt tervisliku seisundi kohta

4 fotot 3x4 cm

alla 18- aastastel õppuritel lapsevanema nõusolek (vastav blankett)

6. HINDAMISE EESMÄRK JA PÕHIMÕTTEDEesmärk:

*kindlaks määrata, millises ulatuses on Õpilased omandanud soovitud oskused, teadmised ja

vilumused

9

hindamise tulemusena saavad õpilase teadmiste ja oskuste tasemest informatsiooni Õpilased ise,

lapsevanemad, õpetajad ja tööandjad.

* õppeprotsessi hindamise ülesandeks on anda õpilasele tagasisidet õppimise edukusest,

positiivse enesehinnangu toetamine, õpimotivatsiooni tugevdamine

Põhimõtted:

• hinnatakse teadmiste ja oskuste ulatust, õigsust, esituse täpsust ja loogilisust ning rakendamise

iseseisvust

• aluseks võetakse õppekava moodulites esitatud eesmärgid ja õpitulemused

• arvestuslik hindamine toimub mooduli teemade läbimise järel ja kokkuvõttev hindamine

poolaasta ning õppeaasta lõpul

• kutseharidusliku lõpueksami hindamine toimub eksamikomisjoni poolt, mille esimeheks

on tööandjate esindaja

• hindamine toimub viiepallilises süsteemis, kus 1 ja 2 märgivad mitte omandamist; 3,4,5

positiivset hinnangut.

Hindamisel lähtutakse järgmistest oskuste tasemetest:

1. Hinne "5" (väga hea) - õpilane oskab käsutada töövõtteid ja töövahendeid õigesti. Oskab

hinnata ja arendada töövõtteid. Toimib aktiivselt ja motiveeritult erinevates töösituatsioonides

ja meeskonnatöös. Suudab iseseisvalt töötada, ei vaja korraldusi. Oskab arendada oma tööd,

töökeskkonda, tööohutust, analüüsida ja arendada ennast mitmekülgselt, toimimaks

muutuvates olukordades. Õpilane oskab hinnata hangitud informatsiooni õigsust ja

usaldusväärsust. Oskab panna probleeme tähtsusejärjekorda, planeerida ja arvestada

erinevaid mõjureid ning valida sobivaima. Õpilane oskab töötades arvestada töökoha

eripärasid, tajuda oma tööd osana ettevõtte tööst ja ettevõtet osana tootmiskeskkonnast

2. Hinne "4" (hea) - Õpilane oskab käsutada töömeetodeid, töövahendeid ja materjale. Ta tuleb

toime põhiliste töödega. Õpilane suudab toimida erinevates situatsioonides ja meeskondades,

käsutada oskusi ja tööga seotud teadmisi uutes situatsioonides. Oskab järgida eeskirju ja

juhendeid erinevates situatsioonides ja täidab tööohutusnõudeid. Täidab talle antud ülesanded

iseseisvalt ja hindab enda töötulemusi mitmekülgselt. Oskab hinnata informatsiooni Õigsust ja

usaldusväärsust.

3. Hinne "3" (rahuldav) - õpilane on võimeline tööle asuma läbitud kursusele vastaval kutsealal,

hoolimata mõningate tööoskuste ja tööga seotud teadmiste puudulikust valdamisest. Õpilane

valdab lihtsamaid töömeetodeid, oskab käsutada tavalisi töövahendeid ja materjale, tuleb toime

tavalistes töösituatsioonides. Ta oskab käsutada tööoskusi ja tööga seotud teadmisi harjutus-

situatsioonides ja rutiinses töösituatsioonis. Juhendatuna oskab õpilane leida tööga seotud

10

informatsiooni, esitada seda arusaadavalt suuliselt ja kirjalikult. Täidab korraldusi ja oskab

hinnata enda töö tulemuslikkust. Oskab kinni pidada tööaegadest, tööohutuse nõuetest, muudest

kokkulepetest ja juhenditest ning arutleda kõrvalkallete üle.

7. LÕPETAMISE KORDKool loetakse lõpetatuks pärast õppekava täitmist täies mahus ja kutseharidusliku lõpueksami

sooritamist.

Kutsehariduslik lõpueksam

Eesmärk;

* hinnata õpilaste terviklikke kutsealaseid teadmisi ja oskusi

* võimaldada õpilastel demonstreerida hoiakuid, suhtlemisvalmidust,

koostöövalmidust, loovust, mõtlemis- ja otsustusvõimet ning teisi isikuomadusi.

* võimaldab eksamikomisjonil hinnata õpilase vastavust õmbleja kutsestandardi taseme nõuetele

* hinnata valmisolekut töötamiseks valitud kutsealal.

Kutsahariduslik lõpueksam on komplekseksam, mis koosneb teoreetilisest eksamist ja praktilises

toote sõlmest. Teoreetilisel eksamil on küsimused õmblustehnoloogiast, õmblusseadmetest,

materjaliõpetusest, majandusest, seadusandlusest. Praktilise eksami ülesanne: töötootesõlme

töötlemine tööjuhendi ja näidise alusel määratud aja jooksul.

* . Teooria eksam võimaldab õpilasel näidata õppekava piires omandatud teoreetilisi teadmisi.

Praktilise töö käigus õpilane demonstreerib praktilisi oskusi, hoiakuid ja isikuomadusi,

valmisolekut töötada õpitud kutsealal.

Eksamikomisjon otsustab praktilise töö ja teoreetilise eksami tulemuste põhjal lõpueksami hinde.

Positiivse tulemuse puhul antakse välja lõputunnistus kutsekeskhariduse omandamise kohta ja

hinneteleht, millele kantakse üld- ja põhioskuste moodulite ning üldharidus õpingute kokkuvõtvad

hinded

.

8. ÕPPEBAASRõiva Õmblemise erialal Õppetöö läbiviimiseks on koolis järgmised seadmed, vahendid ja

ruumid:

• klassiruumid, mis on varustatud tahvli ja grafoprojektoriga;

• arvutiklassi 15 töökohaga , arvutiklass erialaste arvutiprogrammidega Modaris, Diamino

11

ja Kaledo Style15 töökohaga

• õppetöökojad:

kaks õppetöökoda av30 õpilasele:30 universaalõmblusmasinat, 5

äärestusmasinat, nööpaugumasin, 4 kuum-niiske töötlemise kohta

kolm õppetöökoda a' 15 õpilasele: 15 universaalõmblusmasinat, 2 äärestusmasinat, 2 kuum-

niiske töötlemise kohta

• raamatukogu õppekirjandusega

Ettevõtte praktika toimub vastavalt lepingule ja praktika juhendile õmblus ettevõtetes.

9. PEDAGOOGIDPedagoogidena töötavad õmblemise eriala õpetamisel kõrgema või keskeriharidusega õpetajad,

kes on läbinud pedagoogikakursused. Lisa K

12

MOODUL 1 SISSEJUHATUS ÕPINGUTESSE

1 õn

T / P

1. Eesmärk

Õpetusega taotletakse, et õppija omandab teadmised ja hoiakud koolitöö korraldusest, õppetöö

vormidest, valitud erialast praktiku nägemuse läbi, erialaga seonduvatest nõuetest ning

teadmised õppekava sisust ja ülesehitusest.

2. Nõuded mooduli alustamiseks

Puuduvad

3. Õppesisu

3.1.SISSEJUHATUS ERIALASSE. Kooli ja kooli ajaloo tutvustus. Kooli kodukord (eksamite ja

arvestuste korraldus, õppepraktika, kooli lõpetamine). Õppija õigused ja kohustused. Kooli

teenindavad struktuuriüksused. Kooli infosüsteem. Rõivaõmblemise õppekava sisu ja ülesehitus

(loengud, seminarid, praktilised tööd vms, iseseisev teoreetiline ja praktiline töö, projektid,

kirjalike tööde vormistamise nõuded); tunniplaani koostamise põhimõtted. Kooli praktikabaasid.

Õppematerjalid ja -vahendid ning nende kättesaadavus; õppijat puudutav dokumentatsioon.

Õpilaskodu. Õmbleja imago. Õmbleja kutsestandard ja kutseeksam. Tutvumine pedagoogilise

personaliga.

3.2. KERGETÖÖSTUSE AJALUGU JA ARENGUSUUNAD: Lühiülevaade kergetööstuse

ajaloost ja suuremad kergetööstusettevõtted Eestis.

4. Õpitulemused

Õppija teab ja tunneb:

· õppeasutuse õpikeskkonda;

· õppetöö vorme ja korraldust;

· erinevaid õpimeetodeid;

· õmbleja kutsestandardis kirjeldatud nõudeid;

· õmbleja kutseeksami sooritamise võimalusi;

· Eesti kergetööstuse ajalugu ja arengusuundi;

oskab:

13

· leida infot õmblusettevõtete kohta;

· orienteeruda kooli teenindavates struktuuriüksustes

5. Hindamine

Hinnatakse:

· kooli kodukorra ja õppija õiguste ja kohustuste tundmist

14

MOODUL 2 TÖÖKORRALDUSE ALUSED 1 õn

T/P

1. Eesmärk

Õpetusega taotletakse, et õppija omandab teadmised, oskused standardiseerimise ja

kvaliteedialastest põhimõistetest, õmblustoodete kvaliteedi kontrollimisest, õmblustoodete

märgistusest, töökorralduse ja normeerimise põhialustest, tehnoloogiliste protsesside arvutamise

alustest, töökoha, seadmete ja abivahendite tööks ettevalmistamisest ja korrashoiust,

otstarbekast töökorraldusest ning hoiakud säästlikult ja kvaliteetselt töötada.


Puuduvad

3. Õppesisu

3.1. STANDARDISEERIMISE EESMÄRK JA ÜLESANNE. Standardiseerimise ja standardi

mõiste. Standardiseerimise eesmärgid ja ülesanded.

3.2. TOOTE KVALITEET Kvaliteedi mõiste ja määratlus, toote kvaliteedi kujunemine,

kvaliteeditasemed. Kontrollimise eesmärgid. Kvaliteedi kontrollimise etapid (tooraine,

juurdelõikuse täpsus, pooltoodangu, lõppkontroll). Kvaliteedi järelvalve. Õmblustoodete

kvaliteedi näitajad: ( esteetilised, konstruktsioonilis-ergonoomilised, tehnoloogilised, tehnilised,

materjali omaduste, majanduslikud, ekspluatatsioonilised näitajad). Õmblustoodete kvaliteedi

kontrollimise objektid ja meetodid:( kahandamise õigsus detailides; detailide äärte sirgus;

paarisdetailide sümmeetrilisus; pistete, pisteridade ja õmbluste kontroll; riide mustri suund ja

mustri ühtimine; kinnise töötlemise õigsus; kinnituslukud ja seesmised kinnitused; lõikeäärte

töötlemine; kuum-niiske töötlemine; tekstiilivead). Informatsiooni edastamine vigade kohta.

Õmblustoodete märgistus ja markeering.

3.3 TÖÖKORRALDUSE ALUSED. Töökorralduse vajadus, töökorralduse ülesanded ja

põhisuunad, tootmise ratsionaalse korralduse elemendid.

Tootmissüsteemid, tootmise tüübid, tootmisprotsesside tüübid, töökohtade säästlik

korraldamine. Tehnoloogiliste protsesside arvutused. Tootmise tehniline ja tehnoloogiline

ettevalmistus, protsesside arvutamisel lahendatavad küsimused, protsessi optimaalse takti

arvutamise põhimõtted. Toodete töötlemisjärjestuse koostamine. Tehnoloogiliselt jagumatute

15

operatsioonide rida. Töö normeerimise alused.

4. Õpitulemused


· stanardiseerimisalaseid põhimõisteid;

· standardiseerimise eesmärke ja ülesandeid;

· pooltoodangu kvaliteedi kontrollimise tähtsust;

· õmblustoodete kvaliteedinäitajaid;

· õmblustoodete märgistust ja markeeringut;

· töökorralduse aluseid;

· tehnoloogiliste protsesside arvutuse aluseid;

· töö normeerimise aluseid;

· töökoha planeerimist.

oskab:

· kontrollida õmblustoote kvaliteeti;

· töökohta otstarbekalt ette valmistada

· koostada toodete töötlemise järjestust jagumatute operatsioonide järgi;

· kasutada töövahendeid ja seadmeid vastavalt valitud tehnoloogilisele protsessile

5. Hindamine

Hinnatakse:

· standardiseerimisalaste põhimõistete tundmist,

· toote kvaliteedi kontrollimist

· õmblustoodete märgistuse tundmist,

· toodete töötlemise järjestuse koostamist

16

MOODUL 3 ERIALANE VÕÕRKEEL1 õn T/P

1. EesmärkÕpetusega taotletakse, et õppija omandab erialase sõnavara ja terminoloogia.

2. Nõuded mooduli alustamiseksPuudub

3. Õppesisu

3.1 RÕIVAD JA RÕIVADETAILID. Naiste-, meeste-, lasterõivad ja rõivadetailid.Moejoonise lugemine, moekirjelduse koostamine.

3.2 FIGUUR JA MÕÕDUD Figuuritüübid ( kasv, täidlus, suurusnumber). Mõõtude nimetused( pikkus –, laius- ja ümbermõõdud).

3.3 TÖÖVAHENDID JA SEADMEDÕmblustöödel kasutatavad töövahendid ja õmblusseadmed ( õmblus-, triikimis-, lõikamis- jamõõtmisvahendid ning seadmed).3.4 ÕMBLUSMATERJALID. Materjalide nimetused, mustrid, värvitoonid.

4. Õpitulemused:Õppija teab ja tunneb:

· erialast terminoloogiat;· rõivaste ja rõivadetailide nimetusi ;· figuuri tüüpe ja mõõtude nimetusi;· materjalide nimetusi· rõivaste markeeringut;

oskab:· lugeda ja aru saada erialastest tekstidest;· kirjutada erialaseid tekste

5. HindamineHinnatakse:

· erialase teksti sisu mõistmist· erialase terminoloogia tundmist

17

MOODUL 4 TÖÖKESKKONNAOHUTUSE ALUSED2 õn

1 T / 1 P

1.Eesmärk

Õpetusega taotletakse, et õppija omandab teadmised ja oskused keskkonnas valitsevatest

ohtudest ning nendega toimetulekust, käitumisest ohu korral, jäätmekäitlusest, töökoha

organiseerimisest ergonoomia nõudeid arvestades, töövõimlemise mõjust inimese organismile,

kõrge töövõime säilitamisest; aktiivse eluhoiaku ja tervislike eluviiside kujundamisest.


3. Õppesisu

3.1.TÖÖTERVISHOID JA TÖÖOHUTUS. TÖÖHÜGIEEN. Töökeskkond: üldnõuded, töökoht,

töövahendid. Tööolme. Tööohutuse ja töötervishoiu tagamise meetmed. Töökeskkonna

ohutegurid ja ohutusjuhendid. Tervisekontroll. Tööandja ja töötaja kohustused ja õigused.

Turvalisus. Õnnetusoht ja käitumine ohuolukorras. Tööõnnetus ja kutsehaigus.

3.2 ERGONOOMILINE TÖÖKOHT

3.3.ESMAABI.Tegutsemine õnnetuspaigal. Põhilised esmaabivõtted. Esmaabi lämbumise korral.

Uppumine. Haavad ja verejooksud. Vereringehäired. Äkkhaigestumised, teadvusekaotus.

Kukkumine. Luumurrud. Lihaste ja liigeste venitused. Põletushaavad. Külmumine.

Kuumakahjustused. Mürgitused. Võõrkehad. Valud, palavik. Psüühiline kriisiseisund.

Liiklusõnnetused. Sidumis- ja toestamisvahendid. Kannatanu tõstmine, kandmine,

transportimine. Esmaabi vahendid töökohal. Koduapteek.

3.3.KESKKOND JA SÄÄSTEV ARENG. JÄÄTMEMAJANDUS. Looduslike protsesside

seotus ja tasakaal. Keskkonnastrateegia ja säästva arengu põhimõtted. Keskkonnareostuse

ennetamine ja vältimine töökeskkonnas ning olmes.

Jäätmete teke ja liigitus. Ohtlikud jäätmed. Jäätmetekke vähendamine. Jäätmehooldus ja esmane

käitlus.

3.4.TÖÖVÕIMLEMINE. Töövõimlemine: töövõimlemise ülesanded, tähtsus, etapid, aeg ja

18

ruum. Rüht ja rühihäired: õige kehahoid, lülide ehitus, lülisamba talitlus, rühivigade põhjused,

lülisamba muutused ja selle kiire vananemise põhjused.

Nõuded kehahoiu vaatlemiseks: oma rühi hindamine, rühi vaatlus kaaslase abiga.

Tervise ja hea rühi säilitamine tööprotsessis: istuv ja seisev tööasend, nõuded töökohale.

Võimlemisharjutusi tööpausiks ( kaelale, õlgadele, sõrmedele, randmetele, silmadele).

4. Õpitulemused


· tööandja ja töövõtja õigusi ja kohustusi töökeskkonna ohutuse, tööõnnetuste ja

kutsehaiguste vallas;

· töökeskkonna ohutegureid;

· kutsealaga seonduvaid tööohutus- ja tööhügieeninõudeid;

· esmaabi üldisi põhimõtteid;

· looduslike ja ühiskondlike protsesside vahelisi seoseid;

· üldisi keskkonnaprobleeme ja säästva arengu põhimõtteid;

· jäätmekäitluse vajadust

· töövõimlemise tähtsust tööprotsessis;

oskab:

· leida ja kasutada teavet töökeskkonda reguleerivate õigusaktide kohta;

· hinnata töökeskkonna ohutegureid, neid vältida või nende mõju vähendada;

· järgida kutsealaga seonduvaid tööohutus- ja tööhügieeninõudeid;

· töötada tervist säästvalt ja ökonoomselt;

· sooritada töövõimlemise harjutusi;

· kasutada päästevahendeid, aidata teisi, teavitada ohust, evakueeruda;

· anda esmaabi;

· koostada koduapteeki;

· märgata keskkonna reostamise võimalikke ohte ja neid ennetada, vältida või teavitada

ohust;

· järgida jäätmekäitluse keskkonnasäästlikke põhimõtteid.

5. Hindamine

Hinnatakse:

19

· tööohutusnõuete tundmist;

· õmbleja tööspetsiifikast lähtuvat esmaabi andmist;

· ergonoomiliste nõuete tundmist;

· töövõimlemisharjutuste sooritamist

20

MOODUL 5 MAJANDUSE JA ETTEVÕTLUSE ALUSED1 õn

T / P

1. Eesmärk

Õpetusega taotletakse, et õppija omandab teadmised ja oskused majanduse üldalustest, toote

omahinna kujunemise põhimõtetest, ettevõtluse ja ühistegevuse alustest.


Puuduvad

3. Õppesisu

3.1. MAJANDUSE ALUSED Vajadused ja ressursid. Majanduse põhiküsimused. Nõudluse ja

pakkumise mehhanism. Eraomand, hinnasüsteem ja konkurents. Valitsuse roll ja funktsioonid:

riigieelarve, maksud ja nende olemus. Eesti majanduse arengusuunad. Majanduslik stabiilsus:

SKP, RKP, tööturg, tööpuudus. Pank ja pangateenused.

3.2. ETTEVÕTLUSE ALUSED. Ettevõte, ettevõtja, ettevõtlus. Ühistegevuse põhimõtted.

Äriühing, mittetulundusühing ja füüsilisest isikust ettevõtja.

Ettevõtte loomise etapid. Ettevõtte juhtimine. Tootmine ja teenidus: toode ja toodang, püsiv- ja

muutuvkulud, kasum ja käive. Turunduse põhialused ja turundusmeetmestik. Ettevõtte

finantseerimine. Aruandlus. Väikeettevõtte äriplaan. FIE-na tegutsemise põhireeglid.

4. Õpitulemused


· ühiskonnas toimivaid peamisi majandusprotsesse;

· Eesti majanduse arengusuundi ühtses Euroopa Liidu majandusruumis;

· turumajanduse põhikomponente;

· ettevõtluse aluseid;

· ettevõtte finantseerimise ja administreerimise üldpõhimõtteid;

· ühistegevuse põhimõtteid ja ühistulise ettevõtluse olemust;

· äriplaani koostamise aluseid;

· toote omahinna kujunemise aluseid;

· FIE-na tegutsemise võimalust.

21

5. Hindamine

Hinnatakse:

· Majandusalaste põhimõistete tundmist

22

MOODUL 6 TÖÖSEADUSANDLUSE ALUSED1 õn

T / P

1. Eesmärk

Õpetusega taotletakse, et õppija omandab teadmised põhilistest kutsetööga seotud seadusaktidest

ning nendega seotud tööandja ja töötaja õigustest ja kohustustest.

2. Mooduli alustamise nõuded

Puuduvad

3. Õppesisu

3.1 LEPINGULISED SUHTED. Füüsilised ja juriidilised isikud. Tehingu mõiste ja vorm.

Lepingu mõiste. Lepingute liigid, sisu ja sõlmimise kord. Volitus ja volikiri. Tähtaeg ja tähtpäev.

Ametijuhend.

Töölepingu pooled, nende õigused ja kohustused Töölepingu kohustuslikud tingimused.

Määratud ja määramata ajaks töölepingu sõlmimine. Katseaeg. Töölepingu peatumine ja

muutmine. Üleviimine teisele tööle. Töölepingu lõpetamine. Töölepingu tühistamine ja

kehtetuks tunnistamine.

Kollektiivleping. Kollektiivlepingu pooled ja selle sõlmimise kord. Töövaidluste lahendamine.

Töötajate usaldusisik. Töötüli. Streik ja töösulg. Seaduslikust streigist osavõtjate tööalased

õigused.

3.2.TÖÖ-JA PUHKEAEG. Töö- ja puhkeaeg. Töönorm, tööpäev, töönädal, töövahetus.

Ületunnitöö. Töötamine puhkepäevadel, rahvus- ja riigipühadel.

Puhkuse liigid: põhi- ja lisapuhkus, palgata- ja osaliselt tasustatav puhkus, vanemapuhkused,

õppepuhkus ja nende andmise kord. Puhkuse tasustamine. Puhkuse kasutamist takistavad

asjaolud ja puhkuse katkestamine.

3.3.TÖÖ TASUSTAMISE ALUSED. Palk, põhi- ja keskmine palk, lisatasu ja juurdemaksed.

Palgatingimuste kehtestamine ja palga maksmise kord. Töö tasustamine eritingimustes.

Tagatised ja hüvitised. Kinnipidamised palgast. Sotsiaalsed tagatised: toetused, pensionisüsteem.

Materiaalne vastutus tööõigussuhetes.

23

4. Õpitulemused


· oma tegevusvaldkonna seadusandliku reguleerimise vajalikkust;

· peamisi töösuhteid reguleerivaid õigusakte ja tunneb neid ulatuses, mis on vajalik tööle

asumiseks;

· töölepingu poolte seadusega sätestatud õigusi ja kohustusi (ametijuhend);

· töölepingu sõlmimise, muutmise ja lõpetamise aluseid;

· palga ja puhkuse arvestamise aluseid;

· töö- ja puhkeaja korraldust ja arvestamise aluseid;

· töötingimuste kollektiivse kujundamise aluseid;

· töösuhete pinnalt tekkinud vaidluste lahendamise võimalusi.

5. Hindamine

Hinnatakse:

· orienteerumist õigusaktides

· juriidiliste terminite tundmi

24

MOODUL 7 SUHTLEMISE ALUSED1 õn

T / P

1. Eesmärk

Õpetusega taotletakse, et õppija omandab teadmised, oskused ja hoiakud korrektselt suhelda nii

töö- kui õpikeskkonnas. Oskab oma võimeid reaalselt hinnata, end kehtestada ja kohaneda

töökollektiiviga.


Puuduvad

3. Õppesisu

3.1.SUHTLEMISE OLEMUS. Suhtlemisvajadused ja –ülesanded. Verbaalne ja mitteverbaalne

suhtlemine. Vahetu- ja vahendatud suhtlemine. Ametlik ja mitteametlik suhtlemine. Koosolekud

ja läbirääkimised. Kirjalik suhtlemine. Suhtlemistõke ja hirm.

Isikutaju eripära ja seda mõjutavad tegurid. Positiivne minapilt. Tõepärane enesehinnang.

3.2. KÄITUMINE SUHTLEMISSITUATSIOONIDES. Positiivse mulje loomine. Käitumisviisid

(agressiivne, alistuv, eirav ja kehtestav käitumine). Erinevad suhtlemissituatsioonid.

Veaolukorrad ja nende tekkepõhjused. Toimetulek veaolukordades. Meeskonnatöö.

3.3. STRESS. Pingete tekkepõhjused. Stress ja seda põhjustavad tegurid. Tööstress.

Läbipõlemine. Toimetulek pingete ja stressiga.

4. Õpitulemused


· esmamulje tähtsust;

· meeskonnatöö iseärasusi ja tähtsust;

· võimalusi tööpinge ja stressi maandamiseks;

oskab:

· edastada positiivset esmamuljet;

· käituda vastastikust suhtlemist toetaval viisil;

· suhtlemisprotsessi alustada ja lõpetada;

· kasutada suhtlemisel kommunikatsioonivahendeid, sh järgib telefoni-suhtluse

põhimõtteid;

25

· tähelepanelikult kuulata;

· kasutada sõna suulises ja kirjalikus suhtluses ning kehakeelt;

· tõepäraselt ennast hinnata.

5. Hindamine

Hinnatakse:

· situatsioonülesannete lahendamist

· eneseanalüüsi koostamist

· meeskonnatööd

26

MOODUL 8 ÕMBLUSTEHNOLOOGIA ALUSÕPE10 õn

3T7P

1. Eesmärk:

Õpetusega taotletakse, et õppija omandab teadmised ja oskused erialasest terminoloogiast,

erialastest joonistest ja skeemidest, joonestusalastest alusteadmistest, õigetest töövõtetest ja

tööasenditest, käsitsi-, masin- ja pressimistöödest, iseseisvalt töötamisest, erinevate

kodutekstiilide töötlemisest.

2. Nõuded alustamiseks

Õmblusseadmed ja materjaliõpetus moodulite läbimine.

3. Õppesisu:

3.1 ÕMBLUSTEHNOLOOGIA. Tarbepisted: eel-, kald-, peit-; eriotstarbelised pisted:

nööpaugu-, kinnituslikud pisted furnituuri õmblemiseks. Probleemanalüütiline treening: paber ja

kangasharjutused Töövõtted: pihtvõte, pööratud pihtvõte, puudutusvõte, parandatud

puudutusvõte, kolmesõrmevõte, puudutusvõte + randmeliigutus, parandatud puudutusvõte +

randmeliigutus, kombineeritud võtted. Masinõmblused: tähised ja tingmärgid.

Lihtühendusõmblused: sirged, kaarjad, nurksed; kappõmblused: liht-, kaetud-,

püstkappõmblused; pealistusõmblused: liht-, pööratud äärega-, sisenurgaga-, välisnurgaga

pealistusõmblus; pöörd-, rööbas-, kahekordne-, lukkõmblused; kandiga õmblused:

reljeefõmblused. Erinevate materjalide omavaheline ühendamine, teppimine, õmblustele ja

õmblustesse kaunistuspaelte, -kantide õmblemine. Palistused: ühekordne-, kahekordne-, kandiga

palistused. Lõikesrevade töötlemine hargnevuse vältimiseks. Detailide kaunistamine: Kantimine

ja detailide kaunistamine rüüzi-, volangi-, pitsi-, aplikatsiooni-, voltidega. Kuumniiske

töötlemine.

3.2 LÕIKEÕPETUSE ALUSED. Töövahendid ( pliiatsid, joonlauad, lekaalid). Joonte liigid ja

kasutus. Jooniste koostamine, paigutamine ja vormistamine ( normkiri, paberi formaadid,

mõõtkava, kirjanurk). Joonte sujuvühendid. Sirglõigu, nurga, ringi jaotamine

Lihtsamad geomeetrilised konstruktsioonid ja skeemid.

3.3 PRAKTILINE TÖÖ

Kodutekstiilide töötlemine: voodipesu-, laudlina-, linikute-, dekoratiivpatjade-, voodi-, ja

27

toolikatete-, kardinate õmblemine.

4. Õpitulemused:

Õpilane teab ja tunneb:

· tarbepisteid ja nende kasutusvaldkonda;

· masinõmblusi ja nende kasutusvaldkonda;

· detailide kaunistamise võimalusi;

· õmbluste tähiseid ja tingmärke;

· joonte liike ja kasutust;

· jooniste vormistamise põhimõtteid;

· tootele esitatavaid kvaliteedinõudeid

oskab:

· kvaliteetselt teostada tarbepisteid ja õmmelda furnituuri;

· kasutada ratsionaalseid töövõtteid;

· kantida ja palistada lõikeääri

· kasutada erinevaid kaunistusvõtteid

· õmmelda erinevaid masinõmblusi püsiva kiiruse ja kvaliteediga;

· valida materjalile vastavat niiti ja õmblusmasina nõela;

· teostada kuumniisket töötlust;

· valida triikimistemperatuuri vastavalt kangale;

· kasutada abivahendeid;

· õmmelda universaal-, äärestus- ja ühendusäärestusmasinal;

· joonestustööks valida ja tööks ette valmistada töövahendeid;

· vormistada joonestustöid

· vormistada ja lugeda jooniseid;

· joonestada sujuvühendeid;

· joonestada puhtalt ja täpselt;

· töökohta otstarbekalt ette valmistada

· õmmelda kodutekstiile

5. Hindamine:

Tööjuhendi järgi kodutekstiili õmblemine.

28

Hinnatakse:

· kanga parema ja pahema poole ning lõime suuna määramist,

· materjalile vastava niidi ja õmblusmasina nõela valikut;

· abivahendite kasutamist;

· tehnoloogiliste jooniste ja skeemide lugemist;

· kuumniiske töötlemise seadmete kasutamist ja režiimi valikut;

· praktilise töö valmistamise kvaliteeti ja kiirust;

· masinõmbluste kvaliteeti, teostamise täpsust ja töövõtteid;

· iseseisvat tööd;

· lõppviimistlust;

· töökoha korraldust

29

MOODUL 9 ÕMBLUSSEADMED1õn

0,5 T/ 0,5 P

1. Eesmärk

Õpetusega taotletakse, et õppija omandab teadmised ja oskused õmblustööstuses kasutatavatest

seadmetest, õmblusseadmete praktilisest käsitsemisest ja hoiakud seadmete hooldamise ja

puhastamise vajadusest tööea ja töökvaliteedi tagamiseks.


Puuduvad

3. Õppesisu

3.1 UNIVERSAAL- JA SPETSIAALÕMBLUSMASINAD Õmblusmasinate ajalugu ja

klassifikatsioon. Masinpistete klassifikatsioon. Õmblusmasinate otstarve ja tööorganid.

Universaal ja eriotstarbelised süstikpistemasinad. Süstikpistemasina tööpõhimõte. Süstikpiste

moodustumise protsess. Süstikpistemasinate tehnilised näitajad, põhimehhanismid, tööorganid

ja niiditamine. Pistepikkuse, niidipinge ja presstalla surve reguleerimine. Defektsed õmblused ja

vigade kõrvaldamine. Nõelte ja niitide valik Abivahendid (presstallad, palistajad, kantijad,

juhtjoonlauad).

Ahelpistemasinate tööpõhimõte. Kahe-, kolme- ja neljaniidilised äärestusmasinad, niiditamine ja

aheläärestuspiste moodustamine. Äärestus- ja ühendus-äärestusmasinate tehnilised näitajad,

põhimehhanismid, tööorganid ja niiditamine. Äärestamise laiuse ja niitide pinge reguleerimine.

Äärestus- ja ühendus-äärestusmasinate defektsed õmblused ja vigade kõrvaldamine. Nõelte ja

niitide valik. Salapiste-, katte-, kahenõelaline- , karusnaha õmblusmasin ( tööpõhimõte,

põhimehhanismid ja tööorganid, reguleerimine).

3.2 KUUMNIISKE TÖÖTLUSE SEADMED Kuumniiske töötluse olemus ja etapid.

Kuumniiske töötlemise seadmed (triikraud, press, triikimislaud ) tööpõhimõte ja tehnilised

näitajad. Kuumniiske töötluse režiimid. Seadmete hooldusvahendid ja hooldamine.

3.3 LÕIKUSSEADMED. Lõikusseadmete liigitus. Ladestusseadmed. Liikuv

käsijuurdelõikusmasin, statsionaarne lintjuurdelõikusmasin, laser-juurdelõikusseadmed .

3.4 POOLAUTOMAADID JA AUTOMAADID. Õmblusautomaatide tööpõhimõte. Tasku-,

õmblusautomaatliin tööpõhimõte. Poolautomaadid: nööpaugu-, nööbikinnitus-, riilimasina

30

(tööpõhimõte, põhimehhanismid ja tööorganid, reguleerimine)

3.5 MUUD ÕMBLUSTÖÖSTUSES KASUTATAVAD SEADMED Dubleerimis-,

kleepetehnoloogia-, teipimis-, tikkimisseadmete tööpõhimõte. Aurumannekeenid ja

aurutunnelid.

4. Õpitulemused


· süstikpistemasinate tööpõhimõtet;

· eriotstarbeliste süstikpistemasinate kasutamist ja tööpõhimõtet;

· ahelpistemasinate tööpõhimõtet;

· süstikpiste moodustumise protsessi;

· aheläärestuspiste moodustumise protsessi;

· kuumniiske töötluse olemust ja režiime;

· defektsete õmbluste põhjuseid;

· õmblusautomaatide, poolautomaatide ja lõikusseadmete tööpõhimõtet

oskab:

· eristada piste liike omaduste, kasutuse ja välimuse järgi;

· niiditada universaalõmblusmasinaid, reguleerida niidipinget, vahetada nõela,

puhastada seadmeid;

· paigaldada ja kasutada abivahendeid;

· niiditada ja reguleerida niidipinget, vahetada nõela spetsiaalõmblusmasinatel;

· reguleerida nööpaugu ja riili pikkust;

· hinnata spetsiaalmasinate masinatõrkeid ja kutsuda abi

· töötada universaal-, äärestus-, ühendus-äärestus-, kahenõelalisel, nööpaugu-,

nööbikinnitus-, riili-, kattepiste-ja salapistemasinal;

5.Hindamine

Hinnatakse:

· materjalile vastava niidi ja õmblusmasina nõela valikut;

· abivahendite paigaldamist ja kasutamist;

· universaal- ja spetsiaalmasinate niiditamist, niidipinge ja piste reguleerimist ning

prooviõmbluse kvaliteeti;

· õmblusautomaatide ja poolautomaatide tööpõhimõtete tundmist;

31

· kahenõelalise, kattepiste-ja salapistemasina niiditamist, niidipinge reguleerimist,

õmbluse kvaliteeti

· nööpaugu- ja riilimasina niiditamist, riili- ja nööpaugu pikkuse reguleerimist ja

tulemuse täpsust ja kvaliteeti;

· universaal- ja spetsiaalmasinal õmblemist

.

32

MOODUL 10 ERIALANE JOONISTAMINE1 õn

0,5T/ 0,5P

1. Eesmärk

Õpetusega taotletakse, et õppija omandab teadmised ja oskused värviringi koostamisest, värvide

segustamisest ja eristamisest, näivomadustest ja mõjust inimesele. Värviharmooniast ja valikust

rõivastuses. Figuuri ja moejoonise joonistamisest.


Puuduvad

3. Õppesisu

3.1.VÄRVUSÕPETUS

Põhimõisted värvidest, värvusõpetuse ajaloost, kromaatilised ja akromaatilised värvid, soojad ja

külmad toonid, heleduse ja tumeduse mõiste. Värvide segustamine: põhivärvid ja nende

segustamine, primaar-, sekundaar- ja tertsiaalvärvid, kromaatiliste ja akromaatiliste värvide

segustamine; täisvärvid, hele- ja tumepuhtad ning tuhmid värvid. Värviring, spektrivärvid,

värviringi koostamise põhimõtted. Värvide vastastikune mõju, samaaegne ja järelkontrast,

heleduskontrast. Värvide eristamine, erinevad värvid erineval taustal. Üksikvärvide

näivomadused, värvide mõjust inimpsüühikale.Värvid rõivastuses. Värviharmoonia. Erinevad

värvikombinatsioonid ja -lahendused.

3.2. MOEJOONISTAMINE

Üksikeseme näilise kuju tundmaõppimine, lineaarsed suurussuhted; üksikesemete kujutamine,

valgus ja vari, perspektiivi alused, kompositsiooni mõiste, erinevate vormide ja faktuuri

kujutamine. Figuuri joonistamine, inimkeha proportsioonide tundmaõppimine, figuuri

kujutamine erinevates asendites, pea ja näo, käte ja jalgade joonistamine. Üksikute rõivadetailide

ja rõivaste joonistamine figuuril; nõuded moejoonistele; voldid ja drapeeringud, kraed ja

kaelused, varrukad, seelikud, püksid, pluusid, jakid, kleidid, mantlid, peakatted, jalatsid, rõivaste

lisandid.

.

4. Õpitulemused

33


· põhimõisteid värvidest;

· värvide segustamise viise;

· värviringi koostamise põhimõtet;

· värvide vastastikust mõju;

· värvide näivomadusi;

· värvide sobitamise põhimõtteid;

· lineaarseid suurussuhteid;

· perspektiivi ja kompositsiooni põhialuseid;

· inimkeha proportsioone

oskab:

· segustada värve;

· koostada värviringi;

· joonistada figuuri;

· sobitada värve;

· kujutada erinevaid rõivadetaile ja rõivaid.

5. Hindamine

Koostada õpimapp

Hinnatakse:

· Värviringi

· värvide segustamist

· värvide eristamise ja värviharmoonia harjutusi

· erinevad joonised rõivaelementidest

· rõivaste ja rõivaelementide joonistamist figuuril

· rõivaste visandamist erinevates vaadetes

34

MOODUL 11 KOSTÜÜMIAJALUGU

Maht: l õn

Eesmärk

Õpetusega taotletakse, et õppija omandab teadmised ja oskused rõivastusest tema tekkeperioodist

tänapäevani; rõivaste ajaloolistest stiilidest ja mõistetest; moealasest terminoloogiast;

orienteerumisest kaasaegsetes moesuundades.

Õppe sisu

1. Kostüümi ja moe mõisted

2. Rõivastus Egiptusest keskajani

• Vana-Egiptuse rõivastus, tekstiil

• Antiikaja rõivastus Kreekas ja Roomas

• Bütsantsi mõjud rõivastusele ja tekstiilile

• Varase ja hilise keskaja rõivad

• Renessansiajastu rõivad. Uued suunad moes

3. 17. sajandi rõivastus

• Barokkstiil - uus stiil rõivastuses, lisandites

• Prantsuse moediktaat. Moe levik

4. 18. sajandi rõivastus

• Uued suunad rõivastuses

• Kangad

5. 19.sajandi rõivastus

• Tuntumad rõivastusstiilid - ampiirstiil, biidermeier, krinoliin

• Rõivatööstus

• Kõrgmoe teke

6. 20. sajandi mood

• Algaastate mood

• Mood 20 - 30-ndail aastatel

• Mood 40 - 50-ndail aastatel

• 70-ndate uued suunad moes

35

• Tuntud moeloojad: K. Lagerfeld, C. Klein, Y.S. Laurent

• Moe erinevatest suundadest ( stiilidest)

Õpitulemused


• rõivastusest Vanas Egiptuses

• antiikaja rõivaid

• varase ja hilise keskaja rõivaid

• rõivastusest 16.sajandist kuni tänapäevani

• ajaloolisi stiile

• moealast terminoloogiat

oskab:

• orienteeruda rõivaste ajaloolistes stiilides ja mõistetes

• oskab rakendada oma teadmisi erialases töös

Hindamine

• testid mõistete ja rõivaste kohta vastavalt teemale

• suuline arvestus stiilidest, rõivastuses

36

MOODUL 12 MATERJALIÕPETUS2 õn

1 T/ 1 P

1. Eesmärk

Õpetusega taotletakse, et õppija omandab teadmised ja oskused klassikaliste ja kaasaegsete

tekstiilmaterjalid kasutamisest kutsetöös, tekstiilkiudude ja rõivamaterjalide liigitusest ning

omadustest, rõivaste hooldusest ja hoidmisest, furnituuri, abi- ja kaunistusmaterjalide valikust.


Puuduvad

3.Õppesisu

3.1.TEKSTIILKIUD.

Tekstiilkiudude üldandmed, mõisted, liigitus. Tekstiilkiudude omadused. Looduslikud ja

keemilised kiud (looduslikud kiud: puuvill, lina, vill, siid ; tehiskiud: viskoos, kupro, modaal,

lyocell, atsetaat, triatsetaat; sünteetilised kiud: polüester, polüamiid, akrüül, elastaan;

mineraalkiud: klaaskiud, metallkiud)

3.2.TEKSTIILITÖÖSTUSE TEHNOLOOGIA.

Ketramise alused. Lõngade ja niitide saamine, ehitus, koostis, omadused, otstarve. Kanga

kudumine. Kangaste struktuurtüübid – kootud kangad, trikotaazmaterjalid, lausmaterjalid nende

tootmine, omadused. Kangaste sidused. Kangaste viimistlemine. Kangavead.

3.3.KANGASTE OMADUSED.

Hügieenilised, mehaanilised, füüsikalised, optilised, tehnoloogilised.

3.4.KANGASTE SORTIMENT.

Üldiseloomustus. Päevasärgi, kleidi ja kostüümikangad. Kaubanduslikud nimetused.

Silmkoekangad. Lausmaterjalid. Vahematerjalid.

3.5.ÕMBLUSTARVIKUD JA ÕMBLUSNIIDID.

Õmblusniidid. Furnituur. Kaunistusmaterjalid.

3.6.TEKSTIILMATERJALIDE HOOLDAMINE JA HOIDMINE.

Hooldustingmärgid ja hooldustähised.

37

4.Õpitulemused


· tekstiilkiudude liigitust;

· tekstiilkiudude omadusi ja kiu määramise meetodeid;

· kangaste siduseid;

· erinevaid materjale, nende omadusi;

· kangaste sortimenti;

oskab:

· määrata kanga paremat ja pahemat poolt, lõime ja koelõnga suunda;

· valida toote liigile ja tegumoele sobiva materjali;

· valida vahematerjali vastavalt põhimaterjali omadustele;

· valida sobivat furnituuri;

· hoida ja hooldada tekstiilmaterjale;

5.Hindamine

Tööjuhendi järgi kanga kirjelduse koostamine.

Hinnatakse:

· kanga parema ja pahema poole, lõime ja koelõnga suuna määramist,

· kanga omaduste kirjeldamist,

· kanga siduse määramist.

38

MOODUL 13 VÄRVUSÕPETUSMaht 1õn

Eesmärk

Õpetusega taotletakse, et õppija omandab teadmised ja oskused värvitajust, värvide

sobitamisest rõivastuses ja ruumis, värvide mõjust inimesele.

Õppe sisu

• värvide liigitus.

• värvide omadused.

• värviharmoonia.

• värvid riietuses ja ruumis.

Õpitulemused


• kromaatilisi ja akromaatilisi värve

• lähedasi ja vastandvärvusi

• värvuste psühholoogilisi, füüsilisi omadusi;

• värvide varjundeid ja pooltoone

• värvide vastastikust mõju, oskama sobitada värvitoone omavahel

• värvide mõju inimesele

oskab:

• koostada värviringi

• valida ja soovitada sobivaid värvitoone riietuses ja ruumis

Hindamine

Töödemapi koostamine.

39

MOODUL 14 SEELIKU TÖÖTLEMINE 4 õn

1,5T/2,5P

1. Eesmärk

Õpetusega taotletakse, et õppija omandab teadmised ja oskused sirgelõikelise seeliku

konstrueerimisest, üksiksõlmede töötlemisest vastavalt tööjuhendile, seeliku praktilisest

õmblemisest, hoiaku säästlikult ja kvaliteetselt töötada


Õmblusseadmete teemade 3.1; 3.2, materjaliõpetuse, õmblustehnoloogia alusõppe moodulite

läbimine

3. Õppesisu

3.1LÕIKEÕPETUS Ülevaade rõivastuse liikidest, gruppidest ja sortimendist. Rõivastusele

esitatavad nõuded Mõõduvõtmine, avaruse lisad Põhimõõtude ja kontrollmõõtude nimetused ja

lühendid Seeliku lõike konstrueerimine. Lihtsamad moekohased tuletused.

3.2.ÕMBLUSTEHNOLOOGIA Seeliku detailid, õmblusvarud , vastasmärgid. Värvli ja

vööjoone lõikekohase kandi juurdelõikamine. Sissevõtete märkimine ja töötlemine. Vastand – ja

ühepoolsete voltide märkimine ja töötlemine lihtühendus- ja pealistusõmblusega. Õmblusesse

töödeldud ja kaetud lõhiku töötlemine. Õmblusesse töödeldud-, peit- ja kaetud tõmblukk kinnise

töötlemine. Seeliku külje- ja keskõmbluse töötlemine. Seeliku vööjoone töötlemine värvliga ja

lõikekohase kandiga. Seeliku allääre töötlemine. Seeliku lõppviimistlus ja kvaliteedi kontroll.

Seeliku tehnoloogilise järjestuse koostamine.

3.3. PRAKTILINE TÖÖ

Seeliku tootesõlmede töötlemine ja seeliku õmblemine

4. Õpitulemused


· seeliku konstrueerimiseks vajalikke mõõte ja avaruse lisasid;

· sirgelõikelise seeliku põhikonstruktsiooni;

· seeliku töötlemise erialast terminoloogiat

· erinevaid seeliku töötlemise tehnoloogiaid.

40

oskab:

· leida tüüpfiguuride tabelist vajalikke mõõte ja neid konstrueerimisel kasutada;

· konstrueerida sirgelõikelise seeliku põhilõiget;

· teostada kergemaid moekohaseid tuletusi põhikonstruktsioonile;

· koostada seeliku töötlemise tehnoloogilist järjestust ;

· lugeda ja koostada tehnoloogiliste sõlmede skeeme ja jooniseid;

· lõigata värvlit ja vööjoone lõikekohast kanti;

· töödelda praktiliselt seeliku õmblemiseks vajaminevaid tehnoloogilisi sõlmi;

· teostada seeliku lõppviimistlust;

· kontrollida töö kvaliteeti ning anda hinnangut oma tööle

5 Hindamine

Tööjuhendi järgi sirgelõikelise seeliku õmblemine.

Hinnatakse:

· ratsionaalsete töövõtete kasutamist ja kvaliteedinõuete täitmist

· tehnoloogiliste sõlmede, skeemide ja tööjooniste lugemist;

· seeliku tehnoloogiliste sõlmede töötlemist;



41

MOODUL 15 MEESTE PÄEVASÄRGI TÖÖTLEMINE3 õn

1T\2P

1. Eesmärk

Õpetusega taotletakse, et õppija omandab teadmised ja oskused meeste särgi lõike

konstrueerimisest, üksiksõlmede töötlemisest vastavalt tööjuhendile ja särkide praktilisest

õmblemisest, hoiaku säästlikult ja kvaliteetselt töötada


Õmblusseadmete teemade 3.1; 3.2, materjaliõpetuse, õmblustehnoloogia alusõppe moodulite

läbimine

3.Õppesisu

3.1 LÕIKEÕPETUS

Meeste mõõtude tabelid ja avaruslisad Suurusnumbrid. Päevsärgi lõike konstrueerimine.

Kannaga krae, esikinnise, passe, tasku konstrueerimine.

3.2 ÕMBLUSTEHNOLOOGIA

Särgi detailid, õmblusvarud, vastasmärgid, detailide kontroll. Tasku, taskuklappide, krae ja

manseti juurdelõikamine. Passe töötlemine. Pealeõmmeldud tasku, klapiga tasku töötlemine.

Eesääre töötlemine. Varruka kinnise töötlemine: kandiga, liistuga, küünarnuki õmblusesse.

Varruka ühendamine käeaugukaarele, varruka alumise õmbluse ja küljeõmbluse ühendamine.

Püst- ja kannaga krae töötlemine ja ühendamine kaelakaarele. Manseti töötlemine ja ühendamine

varrukasuuga Allääre töötlemine. Nööpaukude ja nööpide õmblemine. Lõppviimistlus ja

kvaliteedi kontroll

3.3 PRAKTILINE TÖÖ

Särgi tootesõlmede töötlemine ja särgi õmblemine

4. Õpitulemused


· särgi konstrueerimiseks vajalikke mõõte;

· mõõtude tabelite vajadust ja sisu;

· põhivõrgu konstruktiivjooni;

42

· särgi töötlemisega erialast terminoloogiat;

· särgi detaile, õmblusvarusid, vastasmärke

· särgi tootesõlmede töötlemise tehnoloogiaid

oskab:

· leida tabelist vajalikke mõõte ja kanda neid konstruktsioonile

· konstrueerida särgi põhilõiget ja kraed

· koostada särgi töötlemise tehnoloogilist järjestust

· lugeda ja valmistada tehnoloogilisi jooniseid ja skeeme

· lõigata taskut, taskuklappi, kraed ja mansetti;

· töödelda särgi tootesõlmi

· iseseisvalt töötada, kasutades ratsionaalseid töövõtteid

· kontrollida töö kvaliteeti ja anda hinnangut oma tööle

5. Hindamine

Tööjuhendi järgi meeste päevasärgi õmblemine

Hinnatakse:


· särgi tehnoloogiliste sõlmede töötlemist;

· ratsionaalseid töövõtteid ja kvaliteedinõuete täitmist

· lõppviimistlust


43

MOODUL 16 PLUUSI TÖÖTLEMINE3õn

1T/3P

1. Eesmärk

Õpetusega taotletakse, et õppija omandab teadmised ja oskused pluusi tehnoloogiliste sõlmede

töötlemisest, lugeda ja koostada tehnoloogilisi jooniseid, õmmelda erineva tegumoega pluuse.


Õmblusseadmete teemade 3.1; 3.2, materjaliõpetuse, õmblustehnoloogia alusõppe, meeste

päevasärgi töötlemise moodulite läbimine

3. Õppesisu

3.1. ÕMBLUSTEHNOLOOGIA

Sissevõtete töötlemine: külje-, õla-, rinna-, küünarnuki- ja vööjoonesissevõtted. Passede

töötlemine: nurkne ja figuurne passe. Õla- ja küljeõmbluste töötlemine. Kinniste töötlemine:

põhimõisted (keskjoon, ülekäik, hõlmaäär, katteriie), nööpaukude ja nööpide paigutus kinnise

keskjoone suhtes, eraldi lõigatud katteriidega kinnised, salakinnis, katteriidega äärestatud

sisselõikeline kinnis, polokinnis, kahe liistuga sisselõikeline kinnis, ühe kandiribaga

sisselõikeline kinnis, tõmblukk-kinnis. Kraede töötlemine: püstkrae, seotav püstkrae,

sirgelõikeline mahapööratav krae, ümardatud nurkadega krae, kaunistuskandiga krae, rüüsiga

krae;

Kraede ühendamine kaelakaarega: krae ühendamine kaelakaare ja katteriide vahele, krae

ühendamine lõikekohase kandi abil. Kraeta kaelakaare töötlemine. Varrukate töötlemine:

varrukasuu töötlemine lühikesel varrukal, ühe- ja kahekordse palistusega, kummipaelaga,

käänisega, ringse kätisega, varrukasuu töötlemine lõhikuga ja lõhikuta. Kätise töötlemine:

sirgelõikeline kätis, ümardatud nurgaga kätis, figuurne kätis. Kätise ühendamine varrukasuuga.

Varruka ühendamine käeaugukaarega: kahandatud, kroogitud. või volditud varrukakaar.

Varrukateta käeaugukaare töötlemine. Pluusi allääre töötlemine. Pluusi lõppviimistlus:

nööpaukude ja nööpide õmblemine, kuum-niiske töötlemine.


Pluusi tootesõlmede töötlemine ja pluusi õmblemine.

44

4. Õpitulemused


· pluusi töötlemise erialast terminoloogiat;

· erinevaid kraede liike ja töötlemist;

· erinevaid kinniste liike ja töötlemist

· kraede ühendamisviise kaelakaarega;

· varrukasuu töötlemist;

· varruka ühendamist tootega;

· pluusi allääre töötlemise tehnoloogiat;

· pluusi tehnoloogilise töötlemise järjestust;

oskab:

· õmmelda pluusi tehnoloogilisi sõlmi;

· õmmelda pluusi väljalõigatud detailidest;

· teostada lõppviimistlust ja kontrollida töö kvaliteeti

5. Hindamine

Tööjuhendi järgi pluusi õmblemine .

Hinnatakse:

· ratsionaalsete töövõtete kasutamist;

· tehnoloogiliste sõlmede skeemide ja jooniste lugemist;

· tehnoloogiliste sõlmede töötlemist;

· toote lõppviimistlust.

45

MOODUL 17 PÜKSTE TÖÖTLEMINE3õn

1T / 2P

1. Eesmärk

Õpetusega taotletakse, et õppija omandab teadmised ja oskused pükste lõike konstrueerimisest,

üksiksõlmede töötlemisest vastavalt tööjuhendile ja pükste praktilisest õmblemisest. Hoiaku

säästlikult ja kvaliteetselt töötada.


Õmblusseadmete teemade 3.1; 3.2, materjaliõpetuse, õmblustehnoloogia alusõppe, seeliku

töötlemise moodulite läbimine

3.Õppesisu

3.1 LÕIKEÕPETUS. Mõõtude tabelid. Mõõduvõtmine ja avaruslisad. Suurusnumbrid. Pükste

lõike konstrueerimine Sisselõikeliste taskute, küljetaskute, taskukottide, passede, püksivärvlite,

värvlitrippide konstrueerimine.

3.2 ÕMBLUSTEHNOLOOGIA. Püksi detailid, õmblusvarud, vastasmärgid, detailide kontroll.

Tasku detailide, trippide, pükste voodri juurdelõikamine Passe töötlemine. Taskute töötlemine:

nööpauktasku, eraldi küljetükiga tasku. Esikinnise töötlemine nööpidega, lukuga. Püksi külje-,

sammu –ja istmikuõmbluse töötlemine. Pükste värvli töötlemine miidriga. Püksi alläärte

töötlemine kahekordse mansetiga, kannapaelaga. Pükste nööpaukude ja nööpide õmblemine.

Lõppviimistlus ja kvaliteedi kontroll.

3.3 PRAKTILINE TÖÖ. Pükste tootesõlmede töötlemine ja pükste õmblemine.

4. Õpitulemused


· pükste konstrueerimiseks vajalikke mõõte

· mõõtude tabelite vajadust ja sisu

· põhivõrgu konstruktiivjooni

· pükste töötlemise terminoloogiat

· pükste detaile, õmblusvarusid, vastasmärke

· pükste tootesõlmede töötlemise tehnoloogiaid

46

oskab:

· leida tabelist vajalikke mõõte ja kanda neid konstruktsioonile

· konstrueerida pükste põhilõiget

· koostada pükste töötlemise tehnoloogilist järjestust

· lugeda ja valmistada tehnoloogilisi jooniseid ja skeeme

· lõigata tasku detaile, trippe, voodrit;

· töödelda pükste tootesõlmi

· iseseisvalt töötada, kasutades õigeid töövõtteid

· kontrollida töö kvaliteeti ja anda hinnangut oma tööle

5. Hindamine

Tööjuhendi järgi pükste õmblemine

Hinnatakse:


· pükste tehnoloogiliste sõlmede töötlemist;

· ratsionaalseid töövõtteid ja kvaliteedinõuete täitmist

· lõppviimistlust


47

MOODUL 18 KLEIDI TÖÖTLEMINE3õn

1T/2P

1. Eesmärk

Õpetusega taotletakse, et õppija omandab teadmised ja oskused kleidi detailide tundmisest,

üksiksõlmede töötlemisest, kleidi praktilisest õmblemisest ja lõppviimistlusest.


Põhiõpingute läbimine

3. Õppesisu

3.1 ÕMBLUSTEHNOLOOGIA.

Kleidi detailid, õmblusvarud, vastasmärgid, detailide kontroll. Voodriga kleidi detailid. Toote

sõlmede töötlemine ja töötlemise järjestus. Sissevõtete ja läbilõigete töötlemine( printsess-, õlalt

lähtuvad läbilõiked) Kaelakaare kuju muutmine ja töötlemine( kreeka kaelus, volangkrae,

erikujuline kaelakaar), detailide krookimine. Kaunistusdetaili töötlemine ( žaboo) Kantide,

kaunistusdetailide juurdelõikus. Kleidi voodri töötlemine. Voodriga kleidi kinniste töötlemine

peitlukuga. Õla- ja küljeõmbluste töötlemine. Kraeta kaelakaare ja varrukateta käeaugukaare

töötlemine. Vööjoonelt läbilõigatud kleidi töötlemise iseärasused. Kleidi allääre töötlemine.

Toote lõppviimistlus. Voodriga kleidi tehnoloogilise töötlemise järjestus.

3.2 PRAKTILINE TÖÖ. Kleidi tootesõlmede töötlemine ja kleidi õmblemine.

4. Õpitulemused


· kleidi töötlemise terminoloogiat;

· kleidi detaile, õmblusvarusid, vastasmärke;

· tootesõlmede töötlemise tehnoloogiaid.

oskab:

· koostada toote töötlemise tehnoloogilist järjestust;

· lugeda ja valmistada tehnoloogilisi jooniseid ja skeeme;

· töödelda erinevaid tootesõlmi;

· töödelda voodriga kleiti;

48

· iseseisvalt töötada kasutades õigeid töövõtteid;

· õmmelda kleiti;

· kontrollida kvaliteeti ning anda hinnangut oma tööle.

5. Hindamine

Tööjuhendi järgi kleidi õmblemine

Hinnatakse:

· tehnoloogiliste jooniste ja skeemide koostamist;

· tootesõlmede tehnoloogilist töötlemist;

· ratsionaalsete töövõtete kasutamist ja kvaliteedinõuete täitmist;


· töökoha korraldust.

49

II ÕPPEAASTAL ÕMBLUSTEHNOLOOGIAS JA KOOLI PRAKTIKASOMANDATUD ÕPIOSKUSED:

• teab pluusi, kleidi, pükste ja päevasärgi töötlemise tehnoloogiat

• oskab valida tegumoele sobivaid materjale, valida nõelaja niidi numbrit

• oskab valida tegumoele ja materjalile vastava tehnoloogia

• oskab koostada toote tehnoloogilise töötlemise järjestust

• oskab iseseisvalt ja täpselt sooritada õigeid töövõtteid toote töötlemisel

50

MOODUL 19 VOODRITA JAKI TÖÖTLEMINE

4õn

1T/3P

1.Eesmärk

Õpetusega taotletakse, et õppija oskab valida materjalile sobiva tegumoe, teostada

väikedetailide juurdelõikust ja eelnevas õppes omandatud teadmisi ja oskusi rakendades töödelda

voodrita jakki ning teostada kuum-niisket töötlust. Õppija oskab kontrollida õmblustoodete

kvaliteeti; kasutada ratsionaalseid töövõtteid, töövahendeid ja seadmeid vastavalt

tehnoloogilisele protsessile; ette valmistada otstarbekalt töökoht. Õppija on omandanud hoiaku

säästlikult ja kvaliteetselt töötada ning tööd korraldada.

2. Nõuded mooduli alustamiseks.

Õmblustehnoloogia alusõppe mooduli läbimine!!

3. Õppesisu.

3.1. ÕMBLUSTEHNOLOOGIA.

Vajalike kokkupanekumärkide ülekandmine. Väikedetailide juurdelõikus. Reljeefide ja taskute

töötlemine(nööpauk-tasku, klapiga tasku, õmblusesse töödeldud tasku). Detailide lõikeäärte

äärestamine ja kuum-niiske töötlemine. Esiäärte töötlemine katteriidega. Õla ja küljeõmbluste

töötlemine. Sallkrae ja reväärkrae töötlemine. Varrukate töötlemine ja ühendamine tootega.

Allääre töötlemine. Õlakute töötlemine ja paigaldamine tootele. Kaunistustepingu õmblemine

vastavalt tegumoele. Nööpaukude töötlemine. Valmistoote lõplik kuum-niiske töötlemine.

3.2.PRAKTILINE TÖÖ. Voodrita jaki tootesõlmede töötlemine ja jaki õmblemine.

4.Õpitulemused.

Õppija teab

· Voodrita jaki töötlemisega seotud erialast terminoloogiat;

· Tootesõlmede töötlemise tehnoloogiat

Õppija oskab

· Koostada tehnoloogilist järjestust

· Töödelda vajalikke tootesõlmi

· Teostada lõppviimistlust ja kontrollida kvaliteeti.

51

5. Hindamine.

Tööjuhendi järgi voodrita jaki õmblemine.

Hinnatakse

· Töö üldist kvaliteeti

· Valikuliselt tähtsamaid tootesõlmi

· Toote lõppviimistlust

52

MOODUL 20 VESTI TÖÖTLEMINE2õn

0,5 T/1,5P

1.Eesmärk

Õpetusega taotletakse, et õppija omandab teadmised ja oskused vesti üksiksõlmede töötlemisest

ja praktilisest õmblemisest.


Õmblustehnoloogia alusõppe! mooduli läbimine

3.Õppesisu

3.1ÕMBLUSTEHNOLOOGIA. Vesti detailid, õmblusvarud, detailide kontroll. Tootesõlmede

töötlemine ja töötlemise järjestus. Printsessläbilõike töötlemine, sissevõtte ja pingutustripi

töötlemine. Vesti külje- ja rinnatasku töötlemine. Vesti hõlma eesäärte töötlemine

põhimaterjalist katteriidega või hõlma voodriga. Hõlma allääre töötlemine. Käeaugukaarte

töötlemine. Seljaosa töötlemine. Õla-, kaelakaare-ja küljeõmbluste ühendamine. Nööpaukude ja

nööpide märkimine ja õmblemine. Lõppviimistlus.

3.2 PRAKTILINE TÖÖ. Vesti tootesõlmede töötlemine ja vesti õmblemine.

4. Õpitulemused


· vesti töötlemise terminoloogiat;

· vesti detailide õmblusvarusid, vastasmärke, lõimelõnga suunda;

· vesti abimaterjale, furnituuri;

· vesti tootesõlmede töötlemise tehnoloogiaid;

· vesti töötlemise erinevusi.

oskab:

· koostada toote töötlemise tehnoloogilist järjestust;

· lugeda ja valmistada tehnoloogilisi jooniseid ja skeeme;

· töödelda erinevaid tootesõlmi;

· iseseisvalt töötada, kasutades õigeid töövõtteid;

· õmmelda klassikalist vesti;

53

· kontrollida töö kvaliteeti.

5. Hindamine

Tööjuhendi järgi vesti õmblemine

Hinnatakse:

· tehnoloogiliste jooniste ja skeemide lugemist ;

· tootesõlmede tehnoloogilist töötlemist;

· ratsionaalseid töövõtteid ja kvaliteedinõuete täitmist;

· lõppviimistlust.

54

MOODUL 21 SOOJENDUSVOODRIGA JOPE JA PÜKSTE TÖÖTLEMINE3õn

1/2P

1.Eesmärk

Õpetusega taotletakse, et õppija oskab arvestades tegumoe eripära paigutada lõikeid kangale,

teostada väikedetailide juurdelõikust ja eelnevas õppes omandatud teadmisi ja oskusi rakendades

töödelda

soojendusvoodriga tooteid ning teostada kuum-niisket töötlust. Õppija oskab kontrollida

õmblustoodete kvaliteeti; kasutada ratsionaalseid töövõtteid, töövahendeid ja seadmeid vastavalt

tehnoloogilisele protsessile,

ette valmistada otstarbekalt töökoht. Õppija on omandanud hoiaku säästlikult ja kvaliteetselt

töötada ning tööd korraldada.

2. Nõuded mooduli alustamiseks.

Õmblustehnoloogia alusõppe mooduli läbimine

3.Õppesisu

3.1. ÕMBLUSTEHNOLOOGIA.

Väikedetailide juurdelõikus ja vajalike kokkupanekumärkide ülekandmine. Väikedetailide

valmistamine (taskud, krae, mansetid, kapuuts, tripid). Tehnoloogilise järjestuse koostamine.

Moekohaste reljeefide ja taskute töötlemine. Kaunistusdetailide paigaldamine( paelad, tikandid).

Õla- ja küljeõmbluste töötlemine. Varrukate töötlemine ja ühendamine tootega. Kapuutsi ja krae

ühendamine tootega. Värvli ja mansettide ühendamine tootega. Voodri ja soojendusmaterjali

töötlemine. Luku ühendamine tootega. Soojendusvoodri ja põhitoote ühendamine ning

õmblusvarude kinnitamine. Toote ümberpööramine, korrastamine ja kaunistustepingu

õmblemine vastavalt

tegumoele. Valmistoote kuum-niiske töötlemine.

3.2.PRAKTILINE TÖÖ. Tootesõlmede töötlemine ja soojendusvoodriga jope ja pükste

õmblemine

4.Õpitulemused


55

· soojendusvoodriga toodete tehnoloogilist järjestust;

· vajalike tootesõlmede tehnoloogiat;

· kuum-niiske töötlemise režiimi.

oskab:

· valida tootele õige tehnoloogiline järjestus;

· töödelda vajalikke tootesõlmi;

· teostada materjali ja tegumoe eripära arvestades kuum-niisket töötlust.

5.Hindamine

Tööjuhendi järgi soojendusvoodriga jope ja pükste õmblemine.

Hinnatakse:

· toote üldist kvaliteeti;

· tehnoloogilise järjestuse õigsust vastavalt tegumoele;

· väikedetailide töötlemise kvaliteeti;

· valmistoote kuum-niisket töötlemist.

56

MOODUL 22 VOODRIGA JAKI TÖÖTLEMINE3õn

0,5T 2,5P

1.Eesmärk:

Õpetusega taotletakse, et õppija omandab teadmised ja oskused voodriga jaki detailide

tundmisest, üksiksõlmede töötlemisest, töötlemisjärjestusest, voodriga jaki õmblemisest ja

lõppviimistlusest.


Põhiõpingute moodulite läbimine

3.Õppesisu:

3.1 ÕMBLUSTEHNOLOOGIA

Jaki detailid, õmblusvarud, vastasmärgid, detailide kontroll; tugevdusmaterjalide kasutamine ja

detailide dubleerimine; detailide kuum-niiske töötlemine; reljeefide töötlemine vastavalt

tegumoele; taskute töötlemine: ühendusõmblustesse töödeldud tasku, liistuga sisselõikeline

tasku, nööpauk-tasku, klapiga sisselõikeline tasku; hõlma eesäärte töötlemine; seljaosa

töötlemine; õla- ja küljeõmbluste töötlemine; krae töötlemine ja ühendamine kaelakaarega:

reväär- ja sallkrae; varrukate töötlemine: üheosaline varrukas, kaheosaline varrukas, täis- ja

poolraglaan varrukas, varrukalõhikute töötlemine, varrukasuu töötlemine; varrukate ühendamine

käeaugukaarega; allääre töötlemine; õlakute töötlemine ja paigaldamine tootele; voodri

töötlemine; voodri ühendamine tootega ; nööpaukude töötlemine; toote lõppviimistlus; nööpide

õmblemine.

3.2 PRAKTILINE TÖÖ. Voodriga jaki tootesõlmede töötlemine ja voodriga jaki õmblemine.

4. Õpitulemused:

Õpilane teab ja tunneb:

· voodriga jaki töötlemise terminoloogiat;

· jaki detaile, õmblusvarusid ja vastasmärke;

· erinevaid voodriga jaki töötlemise tehnoloogiaid;

· voodriga jaki töötlemise tehnoloogilist järjestust

57

oskab:

· lugeda ja koostada tehnoloogilisi jooniseid ja skeeme;

· töödelda voodriga jaki tootesõlmi;

· teostada materjali ja tegumoe eripära arvestades toote kuum-niisket töötlemist;

5. Hindamine:

Tööjuhendi järgi voodriga jaki õmblemine

Hinnatakse:

· ratsionaalsete töövõtete kasutamist;


· tehnoloogiliste sõlmede töötlemist

· toote lõppviimistlust

58

III ÕPPEAASTAL ÕMBLUSTEHNOLOOGIAS JA KOOLI PRAKTIKASOMANDATUD ÕPIOSKUSED:

• teab jaki õmblemiseks vajalikke materjale ja nende sobivust tegumoele

• teab naiste voodrita, voodriga ja soojendusvoodriga jaki õmblemiseks vajalikke materjale

ja nende sobivust tegumoele

• teab naiste jaki tehnoloogilise töötlemise järjestust

• tunneb erinevaid jaki töötlemise tehnoloogiaid

• oskab kasutada jaki töötlemiseks tegumoele ja materjalile sobivat tehnoloogiat

• oskab koostada antud toote tehnoloogilise töötlemise järjestust

• oskab tehnoloogilise kaardi alusel töödelda erinevaid jakke

59

VALIKMOODUL

MOODUL 23 ARVUTIKASUTAMISE JA ASJAAJAMISE ALUSEN1õn1. Eesmärk

Õpetusega taotletakse, et õppija omandab teadmised ja oskused tekstitöötlusest, tabeltöötlusest,

interneti kasutamisest, tööalaste kirjade koostamisest, arvete ja blankettide täitmisest.


Puuduvad

3. Õppesisu

3.1.ARVUTIKASUTUSE ALUSED. Personaalarvuti põhiosad ja nende funktsioonid:

põhiplokk-emaplaat, protsessor, sisemälu, andmekandjad ja nende lugejad, kuvar, hiir,

klaviatuur, printer. Ohutusnõuded kuvariga töötamisel.

3.2.TÖÖ WINDOWS`S. Arvuti sisse- ja väljalülitamine. Töölaud (desktop), ikoonid ja kaustad,

töölaua standardsed ikoonid. Programmide käivitamine ja dokumentide avamine. Aknad:

programmiaknad ja dialoogiaknad, nende kasutamine. Menüüd ja nupud, nende kasutamine.

3.3 TÖÖ DOKUMENDIGA. Dokumendi loomine, töötlemine, salvestamine ja trükkimine,

erinevad failitüübid.

3.4. INTERNET. Interneti kasutusvõimalused, infootsing Internetist, e-kirja võimalused, veeb.

Arvutiviirused.

3.5. ASJAAJAMISE ALUSED. Asjaajamise alused ja -kord. Dokumendi koostamis- ja

vorminõuded: dokumendiplangid, dokumendi rekvisiidid, dokumendi vormistamise protseduur.

Avalduse, elulookirjelduse (CV), iseloomustuse, seletuskirja koostamise ja vormistamise nõuded

arvutil ja paberkandjal.

Ametikirjade (algatuskiri, vastuskiri, tellimiskiri, kaaskiri, volikiri ja vabanduskiri) koostamise ja

vormistamise nõuded arvutil ja paberkandjal.

4. Õpitulemused


· arvuti seadmeid;

· ohutusnõudeid kuvariga töötamisel;

· akende, menüüde ja nuppude tähendusi;

60

· muuta akende suurust ja kasutada menüüsid;

· erinevaid failitüüpe;

· mis on arvutivõrgud, server ja arvutiviirused;

· Interneti kasutamise võimalusi;

· hea suhtlustava põhimõtteid, sh elektroonilises keskkonnas;

· dokumendiplangile ja dokumentide rekvisiitidele esitatavaid nõudeid;

· algatuskirja, vastuskirja, tellimiskirja, kaaskirja, volikirja ja vabanduskirja koostamise

nõudeid.

oskab:

· arvutit sisse ja välja lülitada, kasutada hiirt ja klaviatuuri;

· muuta akende suurust ja kasutada menüüsid;

· tegutseda dialoogiaknas;

· luua ja kasutada erinevaid faile;

· leida informatsiooni Internetis;

· avada, luua, trükkida, salvestada dokumenti;

· otsida veebist infot ja seda salvestada;

· koostada ja saata e-kirja;

· koostada ja vormistada avaldust, elulookirjeldust (CV), iseloomustust, seletuskirja arvutil

ja paberkandjal.

5. Hindamine

Hinnatakse:

· dokumendi avamist, loomist ja salvestamist

· e-kirja koostamist ja saatmist

· ametikirja koostamist

· info leidmist Internetis

61

MOODUL 24 ERIALANE ARVUTI2õn

1T/1P

1. Eesmärk

Õpetusega taotletakse, et õppija omandab teadmise ja oskused erialaste arvutiprogrammide

otstarbest ja kasutamisvõimalustest. Omandab oskuse programmide praktilisest käsitlemisest ja

hoiakud seadmete hooldamise ja töökvaliteedi tagamiseks.


Arvutikasutuse ja asjaajamisealuste mooduli läbimine

3. Õppe sisu

3.1.PROGRAMM KALEDO STYLE võimaldab luua ja kasutada visandeid, fotosid,

skänneeritud kangaid, teksti, deagramme, igasuguseid tehnilisi spetsifikatsioone, kombineerides

kokku tootmiseks vajaliku informatsiooni ühte kergesti ligipääsetavasse kohta disainerile,

konstruktorile, tootejuhile, müügiinimesele ja partnerile.

Joonistada mudeleid, tööjooniseid, läbilõikeid Kasutada erinevaid joonte, noolte liike ja

erinevaid täite, viirutusvõimalusi. Kasutada erinevaid värvimis- ja musterdamisvõimalusi

Koostada erinevaid mustreid joonistada sümmeetria abil.

3.2.PROGRAMM MODARIS võimaldab uue mudeli loomist, lõigete digiteerimist, digiteeritud

lekaalide korrastamist arvutis, suurendamist vastavalt suuruste skaalale , õmblusvarude lisamist.

3.3. PROGRAMM DIAMINO võimaldab paigutuste koostamist masstootmise nõudeid

arvestades

3.4. PRAKTILISED TÖÖD Kaledo Styles moejoonise koostamine koos värvimise ja mustri

kasutamisega ning sobiva tausta kujundamine, sissetöödeldud tasku läbilõike joonise ja skeemi

koostamine.

Modarises uue mudeli loomine, suurusskaala valimine, lekaalide

digiteerimine, korrastamine

Lekaalide suurendamine ja õmblusvarude lisamine

Diamino

Paigutuse koostamine, paigutuse efektiivsus ja vastavus normidele

4. Õpitulemused

62

Õppija teab ja tunneb: spetsiaalselt rõivatööstusele disainitud arvutiprogramme.

oskab:

• programmis Kaledo Style moejoonise koostamist koos

värvimise ja mustri kasutamisega ning sobiva tausta

kujundamisega.

• tehnilisi jooniseid ja skeeme

• vormistada erinevaid tööülesandeid vastavalt programmi

võimalustele

• programmis Modaris uue mudeli loomist, suurusskaalade

valimist, lekaalide digiteerimist , korrastamist täita

tööülesannet vastavalt valitud mudelile

• programmis Diamino koostada erinevate suurusnumbritega

lekaalide paigutusi ja arvestada kanga kasutamise efektiivsuse

nõudeid.

5. Hindamine

Hinnatakse: programmis Kaledo Styles töö sooritamise

iseseisvust, töö korrektsust ja vastavust esitatud nõuetele

• Programmis Modaris uue mudeli loomist, suurusteskaalade

valimist, lekaalide digiteerimist, korrastamist

• lekaalide suurendamist ja õmblusvarude lisamist,

• töö vastavalt suurendusreeglitele, õmblusvarude õigsust

vastavalt tehnilistele tingimustele

• töö sooritamise iseseisvust, töö korrektsust, vastavust esitatud

tehnilistele tingimustele

• Programmis Diamino paigutuse koostamist lekaalide

paigutamise efektiivsust ja vastavust normidele.

63

MOODULL 25 MASINTIKKIMINE2 õn

1T/1P

1.Eesmärk

Õpetusega taotletakse, et õppija omandab teadmised ja oskused tikkimismasina ning

tikkimisprogrammide praktiliseks kasutamiseks ning hoiakud seadmete hooldamise ja

töökvaliteedi tagamiseks

2.Nõuded mooduli alustamiseks

Arvutikasutuse ja asjaajamisaluste mooduli läbimine

3.Õppesisu

3.1. TIKKIMISMASINA tööpõhimõtted, tööfunktsioonid, nende kasutamine. Masinas olevate

programmide kasutamine. Tikkimisniitide, alusniidi ja tugevdusmaterjalide valik.

Tikkimismooduli ja erinevate tikkimisraamide kasutamine.

3.2. ARVUTIPROGRAMMI PROFESIONAL PLUS kasutamisvõimalused, uute mustrite

loomine. Töö arvuti ja tikkimismasinaga, erinevate mustrite liitmine.

3.3. PRAKTILISED TÖÖD mustri kujundamine ja vähemalt 5000pistega iseseisev tikkimistöö

õpilase vabal valikul.

4. Õpitulemused


erinevaid tikkimismasinaid, masintikkimisvõimalusi, erinevaid tikkimisprogramme.

oskab

• valida õigeid tugevdusmaterjale ja tikkimisniiti

• kasutada erinevaid tikkimisprogramme

• valida õigeid tikkimisraame

• juhtida tikkimismasinat läbi arvuti

• oskab luua uusi mustreid ja neid liita

64

5. Hindamine

Praktiline töö tikkimismasina ja tikkimisprogrammide kasutamist,

mustri moodustamist oskust iseseisvalt valida niite ja

tugevdusmaterjale ning teostada kvaliteetselt vabalt valitud

tikkimistöö.

65

MOODUL 26 PRAKTIKA12 õn

1. Eesmärk

Praktikaga taotletakse, et õppija omandab teadmised organisatsioonist ja selle allüksuste tööst

ning tootmisest kui süsteemist. Kujundada õppija valmisolek täita õmbleja eriala tööülesandeid,

kasutades teoreetilisi teadmisi ja praktilisi oskusi. Väärtustada õppija kollektiivis töötamist.


Koolipraktikaks läbitud moodulid: materjaliõpetus, õmblusseadmed, õmblustehnoloogia alusõpe,

töökorraldus, töökeskkonnaohutuse alused, seeliku töötlemine, pükste töötlemine, pluusi

töötlemine, päevasärgi töötlemine, kleidi töötlemine, vesti töötlemine.: naiste jaki töötlemine,

voodriga vesti töötlemine, jope töötlemine, soojendusvoodriga pükste töötlemine, erialane

joonistamine.

3. Õppesisu

3.1. ÕMBLEJA PRAKTIKA Tutvumine ettevõttega. Organisatsiooni õiguslik vorm,

struktuuriüksused, tegevuseesmärgid, põhilised konkurendid, kliendid. Töökorraldus ja

tööjaotus. Tutvumine ametijuhenditega, töötajate kohustustega. Tutvumine töösisekorra ja

tööohutuse eeskirjadega. Töötamine õmbleja töökohal. Erinevatel seadmetel töötamine. Kergete

rõivaste ja voodriga toodete töötlemine lähtuvalt ettevõtte spetsiifikast.

4. Õpitulemused


· ettevõtte omandivormi ja tegevuse eesmärke;

· tootmise korraldust ettevõttes;

· ettevõtte sisekorda ja tööohutuse nõudeid;

· ettevõttes kasutatavaid seadmeid;

· ettevõttes kasutatavat tehnoloogiat.

Oskab:

· sooritada erinevaid tööoperatsioone;

· kasutada erinevaid seadmeid;

66

· õmmelda tooteid näidismudeli järgi;

· kontrollida kvaliteeti;

· anda hinnangut oma tööle.

5. Hindamine

Hinnatakse

Teoreetiliste teadmiste ja praktiliste oskuste iseseisvat kasutamist praktika sooritamisel ning

töökeskkonnas kohanemist.

1. ettevõtte (juhendaja) hinnangut praktikal töötamise kohta 70%

2. koolipoolse juhendaja hinnangut praktikale - 20%

3. õppija eneseanalüüsi – 10%

67

ÜLDAINETE MOODULID KUTSEKESKHARIDUSE OMANDAMISEKS

Põhikooli ja gümnaasiumi riiklik õppekava (VV määrus nr 56 25. jaanuar 2002) sätestab riiklikuõppekava alused ja kohustusliku üldharidusliku sisu.

EESTI KEEL VENE KEELAINE-RÜHM

ÕPPEAINEKohustus-lik

Valik Kohustus-lik

Valik

Eesti keel/vene keel 3 2 1 2Kirjandus 2 2 3 2Eesti keel vene õppekeelegaõpperühmades

- 4 1

I

Võõrkeel 6 2 4 1Matemaatika 4 2 4 2Füüsika 3 2 3 2

II

Keemia 2 1 2 1Geograafia 1 1 1 1IIIBioloogia 2 2Ajalugu 3 2 3 2Inimeseõpetus 1 1 1 1

IV

Ühiskonnaõpetus 1 1Muusika 1 1Kunst 1 1

V

Kehaline kasvatus 2 3 2 2Kokku 32 18 33 17

Põhiharidusel rajaneva kutsekeskhariduse riiklike õppekavade üldhariduslike õppeainete

kogumaht on 50 õppenädalat, millest eesti keeles õppivatel õpperühmadel on 32 nädalat

kohustuslikku ja vene keeles õppivatel õpperühmadel 33 nädalat kohustuslike üldharidusaineid.

18 (17) õppenädalat eriala toetavaid üldharidusaineid. Sellest nõudest lähtuvalt on õppeained

jaotatud mooduliteks. Üldainete õpetamisel Tallinna Tööstushariduskeskuses on seatud nõudeks

igal võimalusel seostada õppeaineid õpitava erialaga. Õppekavas on toodud ära lisakursused

(moodulid), mis on olulised antud eriala omandamiseks. Kohustuslikud kursused on kõigi

kutseõppeasutuste jaoks ühesugused ning need on õppekavast jäetud välja.

I AINERÜHM

EMAKEEL

EESTI KEEL EESTI ÕPPEKEELEGA ÕPPERÜHMASKogumahuga 5 nädalat. Emakeele ainekava sisaldab 3 nädalat eesti keele ja 2 nädalat

valikkursust. Ühe kursuse maht on 1 õppenädal ehk 40 tundi:

68

· Sõnavara ja sõnastus.

· Praktilise eesti keele kursus (2 õppenädalat)

· Kirjanduskursus (2 õppenädalat)

· Väljenduskursus (1 õppenädal)

Valik:

· Eesti nüüdiskirjanduse kursus (1 õppenädal)

· Aeg ja inimesed 20. sajandi maailmakirjanduses (1 õppenädal)

· Sõnavara ja sõnastuse kursus (2 õppenädal)

Eesmärk:

Arendada suulist ja kirjalikku väljendusoskust, suutlikkust vastu võtta, hinnata, kasutada ja

edastada teavet. Laiendada erialast sõnavara ja arendada sõnastusoskust, suhtlemisvalmidust,

esinemisoskust- ja kujundada esitlusoskust.. Õppides väärtustama emakeelt ja rahvuskultuuri.

Õpetada eesti keelt integreerides kirjandusõpetusega.

Õppesisu

1. Õigekeelsus (2 õppenädalat)

ÕIGEKIRJUTUS.

Eesti keele õigekirja põhimõtted. Algustäht, täheortograafia, võõrsõnade olemus ja ortograafia,

kokku- ja lahkukirjutamise põhimõtted ja reeglistik, sõnade poolitamine. Arvude märkimine

kirjas, lühendamise põhimõtted ja märkimine kirjas. Keelekäsiraamatute kasutamine.

VORMIÕPETUS. Sõnaliigid. Käänete süsteem, käändsõnavormide ja omadussõna

võrdlusastmete moodustamine, Arv- ja asesõna, nimede käänamine. Pöördeliste ja käändeliste

vormide moodustamine.

LAUSEÕPETUS. Lause. Liht- ja liitlause. Üte, lisand, lauselühend. Otse- ja kaudkõne. Lausete

kirjavahemärgistamine. Sõnade järjekord lauses. Ühildumine. Rektsioon.

4.1.5. KEELE SÕNAVARA. Keele sõnavara ja selle rikastamise võimalused. Kirjakeele ja

argikeele sõnavara.

Õpitulemused:

69

· oskab kasuta eesti kirjakeelt põhijoontes õigesti;

· teab keeleõpetuse põhimõisteid, sõnade põhiliigitust ja muutesüsteemi;

· teab ortograafia põhireeglistikku;

· oskab kasutada keelekäsiraamatuid sõnavalikul, õigekirja kontrollimisel ja vormimoodustuses.

2. Väljendusõpetus (1 õppenädal)

Õppesisu:

TEKST. Teksti terviklikkus ja liigendamine, lõik, sidusus, alustus ja lõpetus. Suuline ja kirjalik

tekst. Väljendusvahendite eripära sõltuvalt eesmärgist, adressaadist ja olukorrast. Erisuguste

tekstide lugemine.

MEEDIATEKST. Meediateksti olemus ja eripära. Uudis, olemuslugu, intervjuu, arvustus,

reportaaž, reklaam.

TEABETEKST. Teabeteksti olemus ja eripära. Refereerimine, tsiteerimine, allikaviide,

konspekteerimine.

ILUKIRJANDUSTEKST. Ilukirjandusliku teksti olemus ja eripära. Keelekasutuse kujundlikkus.

Kirjeldus, jutustus, arutlus. Lüüriline eneseväljendus.

TARBETEKST. Tarbeteksti olemus ja eripära. Avaldus, elulookirjeldus, kiri, apellatsioon,

volikiri, protokoll.

TEKSTI KOOSTAMINE. Teema. Materjali kogumine. Ainestiku järjestamise põhimõtted ja

võimalused. Teksti viimistlemine. Arutlev kirjand. Sagedasemad sõnastus- ja stiilivead.

TEKSTI VORMISTAMINE. Pealkirjastamine, liigendus, paigutus.

SUULINE TEKST. Igapäevasuhtlus, vestlus, tutvustus, kaastundeavaldus. Kõneks

valmistumine, esinemine. Olmekõned: tervitus, õnnitlus, tänukõne. Informeerivad kõned:

ettekanne, sõnavõtt koosolekul.

Õpitulemused :

· oskab eristada eri tekstitüüpe ja tunneb ära kujundliku keelekasutuse;

· oskab mõtteid kõnes ja kirjas edasi anda, arvestades eesmärki, adressaati, olukorda;

· oskab seisukohti põhjendada ja näiteid tuua;

· oskab leida vajalikku teavet, seda kasutada ja edastada;

70

· loetut ja kuulatut kokkuvõtlikult refereerida, väljendada selle kohta oma arvamust;

saadud ainestikku uue teksti loomisel kasutada;

· vestlust alustada, vestelda ja kaasvestlejaid kuulata;

· koostada ja esitada olmekõnet;

· koostada ja korrektselt vormistada olulisi tarbekirju.

3. Sõnavara ja sõnastus (1 õppenädal)

Õppesisu

SÕNA JA SELLE TÄHENDUS. Sõnade mitmetähenduslikkus. Paronüümia. Sageli vääras

tähenduses kasutatavaid sõnu. Metafoorid keeles. Fraseologismid.

SÕNAVARA. Sõnavara mõiste ja koostis. Keele sõnavara rikastamise allikad ja viisid.

Murdesõnad. Lühendamine ja tehissõnad.

LIITSÕNAMOODUSTUS. Veaohtlikke kokku- ja lahkukirjutamise juhtumeid.

SÕNATULETUS. Sagedasemate tuletiste tähendus ja ortograafia.

SÕNADE LAENAMINE. Näiteid varasematest laenudest; ladina ja kreeka kaudlaene.

Tõlkelaenud. Võõrsõnad; võõrsõna tunnusjooned ja ortograafia. Tsitaatsõnad.

NIMED JA NIMEKASUTUS. Nimede ortograafia; nimede käänamise erijooni. Nimedest

saadud üldsõnade ja võõrnimetuletiste ortograafia.

SÕNA TEKSTIS. Sõnavaliku olenevus väljenduse eesmärgist, kõne laadist, adressaadist,

situatsioonist. Peamisi sõnastusvigu. Olulisemaid rektsioone.

SÕNARAAMAT. Eesti keele sõnaraamatud ja nende kasutamine.

Õpitulemused

· teab sõnavaraõpetuse põhimõisteid;

· teab põhilisi sõnamoodustusviise;

· oskab valida ja kasutada väljendusvahendeid vastavalt suhtlusolukorrale ja adressaadile;

· oskab kasutada nimesid vastavalt eesti õigekeelsusnormidele;

· leida erinevatest sõnaraamatutest vajalikku infot

4. Erialane sõnavara (1 nädal)

Õppesisu:

71

Erialase sõnavara ja sõnastusoskuse omandamine, esinemisoskuse – ja esitlusoskuse

omandamine, Toimetulek tööalase dokumentatsiooniga (CV, avaldus, tööleping j.m.s.)

CV. Currilicum Vitae-, kaaskirja koostamine, tööintervjuu.

AVALDUS. Avalduse ja ameti kirjade koostamine.

HINNAPAKKUMINE. Hinnapakkumise koostamine, suhtlemine klientidega kirja teel

ASJAAJAMISE KORD. Dokumentide ja üldise asjaajamise kord.

Õpitulemused:

· Oskab koostada CV ning kaaskirja

· Oskab end esitleda tööandjale

· Teab ametikirjade koostamise aluseid ning oskab neid koostada

· Oskab jälgida ametikirjadele esitavaid nõudeid

· Teab ja tunneb asjaajamise korda

Hindamine:

Jooksev ja kokkuvõttev

Valmistab ette riigieksamiks

72

VENE KEEL VENE ÕPPEKEELEGA ÕPPERÜHMASKogumahuga 3 nädalat. Emakeele ainekava sisaldab 1 nädalat eesti keele ja 2 nädalat


· Sõnavara ja sõnastus.

· Praktilise vene keele kursus (2 õppenädalat)

· Väljenduskursus (1 õppenädal)

Eesmärk:

Arendada suulist ja kirjalikku väljendusoskust, suutlikkust vastu võtta, hinnata, kasutada ja

edastada teavet. Laiendada erialast sõnavara ja arendada sõnastusoskust, suhtlemisvalmidust,

esinemisoskust- ja kujundada esitlusoskust.. Õppides väärtustama emakeelt ja rahvuskultuuri.

Õpetada vene keelt integreerides kirjandusõpetusega.

Õppesisu:

1. Õigekeelsus (2 õppenädalat)

ÕIGEKIRJUTUS.

Eesti keele õigekirja põhimõtted. Algustäht, täheortograafia, võõrsõnade olemus ja ortograafia,

kokku- ja lahkukirjutamise põhimõtted ja reeglistik, sõnade poolitamine. Arvude märkimine

kirjas, lühendamise põhimõtted ja märkimine kirjas. Keelekäsiraamatute kasutamine.

VORMIÕPETUS. Sõnaliigid. Käänete süsteem, käändsõnavormide ja omadussõna

võrdlusastmete moodustamine, Arv- ja asesõna, nimede käänamine. Pöördeliste ja käändeliste

vormide moodustamine.

LAUSEÕPETUS. Lause. Liht- ja liitlause. Üte, lisand, lauselühend. Otse- ja kaudkõne. Lausete

kirjavahemärgistamine. Sõnade järjekord lauses. Ühildumine. Rektsioon.

KEELE SÕNAVARA. Keele sõnavara ja selle rikastamise võimalused. Kirjakeele ja argikeele

sõnavara.

Õpitulemused

· oskab kasuta eesti kirjakeelt põhijoontes õigesti;

· teab keeleõpetuse põhimõisteid, sõnade põhiliigitust ja muutesüsteemi;

· teab ortograafia põhireeglistikku;

· oskab kasutada keelekäsiraamatuid sõnavalikul, õigekirja kontrollimisel ja vormimoodustuses.

73

2. Väljendusõpetus (1 õppenädal)

Õppesisu:

TEKST. Teksti terviklikkus ja liigendamine, lõik, sidusus, alustus ja lõpetus. Suuline ja kirjalik

tekst. Väljendusvahendite eripära sõltuvalt eesmärgist, adressaadist ja olukorrast. Erisuguste

tekstide lugemine.

MEEDIATEKST. Meediateksti olemus ja eripära. Uudis, olemuslugu, intervjuu, arvustus,

reportaaž, reklaam.

TEABETEKST. Teabeteksti olemus ja eripära. Refereerimine, tsiteerimine, allikaviide,

konspekteerimine.

ILUKIRJANDUSTEKST. Ilukirjandusliku teksti olemus ja eripära. Keelekasutuse kujundlikkus.

Kirjeldus, jutustus, arutlus. Lüüriline eneseväljendus.

TARBETEKST. Tarbeteksti olemus ja eripära. Avaldus, elulookirjeldus, kiri, apellatsioon,

volikiri, protokoll.

TEKSTI KOOSTAMINE. Teema. Materjali kogumine. Ainestiku järjestamise põhimõtted ja

võimalused. Teksti viimistlemine. Arutlev kirjand. Sagedasemad sõnastus- ja stiilivead.

TEKSTI VORMISTAMINE. Pealkirjastamine, liigendus, paigutus.

SUULINE TEKST. Igapäevasuhtlus, vestlus, tutvustus, kaastundeavaldus. Kõneks

valmistumine, esinemine. Olmekõned: tervitus, õnnitlus, tänukõne. Informeerivad kõned:

ettekanne, sõnavõtt koosolekul.

Õpitulemused:

· oskab eristada eri tekstitüüpe ja tunneb ära kujundliku keelekasutuse;

· oskab mõtteid kõnes ja kirjas edasi anda, arvestades eesmärki, adressaati, olukorda;

· oskab seisukohti põhjendada ja näiteid tuua;

· oskab leida vajalikku teavet, seda kasutada ja edastada;

· loetut ja kuulatut kokkuvõtlikult refereerida, väljendada selle kohta oma arvamust;

saadud ainestikku uue teksti loomisel kasutada;

· vestlust alustada, vestelda ja kaasvestlejaid kuulata;

· koostada ja esitada olmekõnet;

· koostada ja korrektselt vormistada olulisi tarbekirju.

74

3. Sõnavara ja sõnastus (1 õppenädal)

Õppesisu:

3.1 SÕNAD JA SELLE TÄHENDUS. Sõnade mitmetähenduslikkus. Paronüümia. Sageli vääras


SÕNAVARA. Sõnavara mõiste ja koostis. Keele sõnavara rikastamise allikad ja viisid.

Murdesõnad. Lühendamine ja tehissõnad.

3.2 LIITSÕNAMOODUSTUS. Veaohtlikke kokku- ja lahkukirjutamise juhtumeid.

3.3 SÕNATULETUS. Sagedasemate tuletiste tähendus ja ortograafia.

3.4 SÕNADE LAENAMINE. Näiteid varasematest laenudest; ladina ja kreeka kaudlaene.

Tõlkelaenud. Võõrsõnad; võõrsõna tunnusjooned ja ortograafia. Tsitaatsõnad.

3.5 NIMED JA NIMEKASUTUS. Nimede ortograafia; nimede käänamise erijooni. Nimedest

saadud üldsõnade ja võõrnimetuletiste ortograafia.

3.6 SÕNA TEKSTIS. Sõnavaliku olenevus väljenduse eesmärgist, kõne laadist, adressaadist,


3.7 SÕNARAAMAT. Eesti keele sõnaraamatud ja nende kasutamine.

Õpitulemused:

· teab sõnavaraõpetuse põhimõisteid;

· teab põhilisi sõnamoodustusviise;

· oskab valida ja kasutada väljendusvahendeid vastavalt suhtlusolukorrale ja adressaadile;

· oskab kasutada nimesid vastavalt eesti õigekeelsusnormidele;

· leida erinevatest sõnaraamatutest vajalikku infot

4. Erialane sõnavara (1 nädal)

Õppesisu:

4.1 ERIALANE SÕNAVARA. Erialase sõnavara ja sõnastusoskuse omandamine,

esinemisoskuse – ja esitlusoskuse omandamine, T

4.2 DOKUMENTATSIOON Toimetulek tööalase dokumentatsiooniga (CV, avaldus, tööleping

j.m.s.)

4.3 CV. Currilicum Vitae-, kaaskirja koostamine, tööintervjuu.

4.4 HINNAPAKKUMINE. Hinnapakkumise koostamine, suhtlemine klientidega kirja teel

75

Õpitulemused:

· Oskab koostada CV ning kaaskirja

· Oskab end esitleda tööandjale

· Teab ametikirjade koostamise aluseid ning oskab neid koostada

· Oskab jälgida ametikirjadele esitavaid nõudeid

· Teab ja tunneb asjaajamise korda

Hindamine:

Jooksev ja kokkuvõttev

Valmistab ette riigieksamiks

76

KIRJANDUS EESTI ÕPPEKEELEGA ÕPPERÜHMAS 4 NÄDALATKogumahuga 4 nädalat. Kirjanduse ainekava sisaldab 2 nädalat eesti keele ja 2 nädalat


Eesmärk:

Kirjanduse õpetamisel on õpetuse keskmes on kirjandusteos. Kirjandusloolist teavet kasutatakse

peamiselt teoste lugemisel ja käsitlusel konteksti loomiseks. Kirjandusteaduslikke mõisteid

õpitakse seostatuna teoste analüüsiga. Õpetuses kasutatakse kirjandusteaduse eri meetodeid

lähilugemisest võrdlev-ajaloolise meetodini, mille käigus saab ülevaate eesti ja

maailmakirjanduse olulisematest esindajatest ning teostest, rikastades lugemiskogemust,

arendades lugemiskultuuri, vväärtustades ilukirjandust kui tunde- ja mõttemaailma rikastajat ja

minapildi avardajat. Kursuse läbides mõistab õpilane ilukirjanduse tähtsust rahvus- ja

maailmakultuuri osana.

Õppesisu:

Loob eelduse poeetika, eesti ja maailmakirjanduse (2 õn), eesti nüüdiskirjanduse (1 õn), 20

sajandi maailmakirjanduse (1 õn) tundmiseks. Annab võimaluse jätkata hariduse järgneval

haridustasemel.

Õpilane on kohustatud läbi lugema vähemalt 8 ulatuslikumat ilukirjandusteost.

1. POEETIKA

1.1. ILUKIRJANDUSTEKSTI ERIPÄRA. Kujundlik keelekasutus. Kirjanduse põhiliigid ja -

zanrid. Kõla-, kõne- ja lausekujundid. Metafoor.

1.2. LÜÜRIKA. Lüüriline eneseväljendus, temaatika; vormid, riim. Luuletus. Lüroeepika.

1.3. DRAMAATIKA. Dialoog, sündmus, karakter, kompositsioon. Tragöödia, komöödia,

draama. Dramatiseering, stsenaarium.

1.4. EEPIKA. Kirjeldus, alltekst; tegelane, vaatepunkt, süzee. Eepos, romaan, novell, jutustus,

lühivormid.

77

2. MAAILMAKIRJANDUS

2.1. ANTIIK-, KESK- ja RENESSANSIAEG. Antiikmütoloogia. Näiteid eepostest. Antiikteater.

Antiiktragöödia näide. Piibel: tegelasi ja tekstinäiteid. Renessansi iseloomustus. Boccaccio 1-2

novelli. SHAKESPEARE’i üks näidend.

2.2. VALGUSTUS JA ROMANTISM. Valgustuse iseloomustus. Goethe “Faust” I osa

(katkendid). Romantismi iseloomustus. Scott “IVANHOE” või Hugo “JUMALAEMA KIRIK

PARIISIS” või Mérimée “CARMEN” või C. või E. BRONTË üks proosateos. Byroni või Heine

luule.

2.3. REALISM, MODERNISM JA POSTMODERNISM. Realismi ja modernismi iseloomustus.

BALZACI või STENDHALI või FLAUBERTì või TOLSTOI või DOSTOJEVSKI üks romaan.

Tšehhovi 1-2 novelli. REMARQUEì või HEMINGWAY üks romaan või Bulgakovi “MEISTER

ja MARGARITA”. Hesse või Kafka või Salingeri üks proosateos. Modernistlik luule. Näiteid 2-3

autori loomingust: Baudelaire, Mallarme, Verlaine, Rimbaud, Whitman, Blok, Ahmatova,

Jessenin, Lorca, Tagore, Leino, Eliot. Modernistlik ja absurditeater. Näiteid 1–2 autori

loomingust: Ibsen, Pirandello, Brecht, Beckett, Ionesco, Williams, Albee (katked).

Postmodernismi iseloomustus. Üks tänapäeva MAAILMAKIRJANDUSE TEOS õpilase valikul.

3. EEST KIRJANDUS

3.1. EESTI KIRJANDUSE TEKE JA ARENG. Rahvusromantismi iseloomustus. Kreutzwaldi

muinasjutud. „Kalevipoeg“ (katked). Koidula luule. Liivi luule. KITZBERGI või VILDE üks

näidend.

3.2. EESTI KIRJANDUS 20. SAJANDI I POOLEL. “Noor-Eesti” kirjanduse ja keele ja kunsti

uuendajana. Näiteid Suitsu, Underi, Visnapuu, Sütiste, Alveri luulest. Tuglase 1–2 novelli.

Näiteid Gailiti või Vallaku lühiproosast. Tammsaare “TÕDE ja ÕIGUS” I osa.

3.3. EESTI KIRJANDUS 1940–2000. Näiteid 2–3 autori luulest: Lepik, Laaban, Merilaas,

Alliksaar, Vaarandi, Laht, Kaalep, Niit. Üks TRAADI või VALTONI või UNDI proosateos.

Näiteid 2–3 autori luulest: Kaplinski, P.-E. Rummo, Runnel, Luik, Viiding, Kareva. Üks KROSSI

romaan. Üks UUDISKIRJANDUSE TEOS õpilase valikul.

Õpitulemused

· mõistab ilukirjanduse väärtust ja lugemise tähtsust;

· on lugenud vähemalt 8 ulatuslikumat ilukirjandusteost;

· teab eesti ja maailmakirjanduse olulisemaid esindajaid ja teoseid ainekava piires;

78

· teab poeetika põhimõisteid;

· oskab loetud kirjandusteoste kohta oma mõtteid ja arvamusi avaldada.

4. EESTI NÜÜDISAJAKIRJANDUS

4.1. Kodu- ja väliseesti kirjanduse arengujooni 1940. aastast tänapäevani. Gailiti või Ristikivi või

Mälgu ühe romaani lähivaatlus. Viirlaid “Ristideta hauad” või Helbemäe “Ohvrilaev”.

4.2 PROOSA. Näiteid Hindi või Smuuli proosast. Näiteid Kallase või Undi proosast. Näiteid

Tuuliku või Peegli või Traadi loomingust.

4.3. LUULE. Näiteid Krossi, Niidu, Merilaasi, Sanga, Lepiku luulest. Näiteid kassetipõlvkonna

luulest.

4.4. DRAMAATIKA. Vetemaa või Kruusvalli ühe näidendi lähivaatlus.

4.5. UUEM KIRJANDUS. Näiteid Valtoni, Muti, Saadi, Luige, Bergi, Sauteri, Tode teostest; 1-2-

teose lähivaatlus.

Õpitulemused

· teab üldjoontes kirjanduse arengujooni 1940. aastast tänapäevani;

· teab eesti nüüdiskirjanduse tähtsamaid esindajaid;

· oskab loetud teoste kohta suuliselt ja kirjalikult väljendada oma arvamusi;

· mõtteid ja seisukohti.

5. AEG JA INIMESED 20 SAJANDI MAAILMAKIRJANDUSES

5.1. LÄÄNE-EUROOPA KIRJANDUS. Hemingway ühe teose lähivaatlus. Näiteid Hesse või Th.

Manni lühiproosast. Näiteid Hamsuni loomingust. Hašek “Vahva sõduri Švejki juhtumised

maailmasõja päevil” (katked). Saint-Exupéry ühe teose lähivaatlus. Christie ühe teose lähivaatlus.

5.2. VENE KIRJANDUS. Bulgakovi ühe teose lähivaatlus. Näiteid Majakovski või Jessenini

luulest. Näiteid Solzenitsõni loomingust.

5.3. DRAMATURGIA. 1-2 näidendi lähivaatlus.

5.4. UUDISKIRJANDUS. 1-2 teose lähivaatlus.

Õpitulemused

· luges läbi 3-4 kirjandusteost, oskab loetud teoste kohta avaldada oma mõtteid ja arvamusi;

· teab käsitletud maailmakirjanduse autoreid ja teoseid, nende temaatikat;

· väärtustab kirjandust aja ja inimese kujutajana.

79

KIRJANDUS VENE ÕPPEKEELEGA ÕPPERÜHMAS 5 NÄDALATKogumahuga 5 õppenädalat. Emakeele ainekava sisaldab 3 nädalat kirjanduse kohustuslikku

kursust, mille lisandub 2 nädalat valikkursust. Ühe kursuse maht on 1 õppenädal ehk 40 tundi:

Eesmärk:

Erialase sõnavara ja sõnastusoskuse omandamine. Esinemisoskuse- esitlusoskuse omandamine.

Loob eelduse eesti ja maailmakirjanduse tundmises ning loob võimaluse jätkata hariduse

järgnevas haridusvaldkonnas.

Valik:

· Vene nüüdiskirjanduse kursus (2 õppenädal)

· Aeg ja inimesed 20. sajandi maailmakirjanduses (1 õppenädal)

· Sõnavara ja sõnastuse kursus (1 õppenädal)

1. Vene nüüdiskirjanduse kursus (1 õppenädal).

Õppesisu:

· Vene migrantide kirjandus

· Eesti kirjandus

· Kodu- ja väliseesti kirjanduse arengujooni 1940. aastast tänapäevani.

· Näiteid kassetipõlvkonna luulest.

· Õpetaja teeb loetletud autorite loomingust ja teostest õpilastele sobiva valiku.

· Lauseühendid

· Väljendusõpetus, morfoloogia

· Täheortograafia

· Realism

Õpitulemused:

· teab ülevaatlikult maailma kirjanduse arengujooni 1940. aastast tänapäevani,

80

· teab eesti kirjanduse tähtsamaid esindajaid.

· oskab loetu kohta suuliselt ja kirjalikult väljendada oma arvamusi, mõtteid ja seisukohti,

· oskab analüüsida käsitletud kirjandusteoseid eri aspektidest.

2. Aeg ja inimesed 20. sajandi maailmakirjanduses (1 õppenädal)

Õppesisu:

· Hemingway ühe teose lähivaatlus.

· Näiteid Hesse või Th. Manni lühiproosast.

· Bulgakov ühe teose lähivaatlus.

· Näiteid Majakovski või Jessenini luulest.

· Näiteid Hamsuni loomingust.

· Hašek "Vahva sõduri Shvejki juhtumised maailmasõja päevil" (katkendid)

· Saint-Exupéry ühe teose lähivaatlus.

· Näiteid Solzenitsõni loomingust.

· Christie ühe teose lähivaatlus.

· 1-2 näidendi lähivaatlus.

· 1-2 uudiskirjanduse teose lähivaatlus.

*Õpetaja teeb loetletud autorite loomingust ja teostest õpilastele sobiva valiku.

Õpitulemused:

Õpilane oskab:

· loetu kohta suuliselt ja kirjalikult väljendada oma arvamusi, mõtteid ja seisukohti,

· analüüsida käsitletud kirjandusteoseid ajast ja inimestest lähtuvalt.

81

3. Sõnavara ja sõnastuse kursus (1 õppenädal)

Õppesisu:

· Sõna ja selle tähendus. Sõnade mitmetähenduslikkus. Paronüümia. Sageli vääras


· Sõnavara mõiste ja koostis.

· Sõnavara rikastamise allikad ja viisid.

· Liitsõnamoodustus. Veaohtlikke kokku- ja lahkukirjutamise juhtumeid.

· Sõnatuletus. Tuletiste ortograafia.

· Laenamine. Näiteid varasematest laenudest; ladina ja kreeka kaudlaene. Tõlkelaenud.

Võõrsõna, selle tunnusjooned. Võõrsõnade ortograafia. Tsitaatsõnad.

· Lühendamine ja tehissõnad.

· Murdesõnad ja kirjakeel.

· Nimed ja nimekasutus. Nimede ortograafia; nimede käänamise erijooni. Nimedest saadud

üldsõnade ja võõrnimetuletiste ortograafia.

· Sõna tekstis. Sõnavaliku olenevus väljenduse eesmärgist, kõne laadist, adressaadist,


· Eesti keele sõnaraamatud ja nende kasutamine.

Õpitulemused:

· Teab sõnavaraõpetuse põhimõisteid;

· Teab põhilisi sõnamoodustusviise;

· Oskab valida ja kasutada väljendusvahendeid vastavalt suhtlusolukorrale ja adressaadile;

· Oskab kasutada nimesid vastavalt eesti õigekeelsusnormidele;

· Oskab leida erinevatest sõnaraamatutest vajalikku infot.

82

EESTI KEEL VENE ÕPPEKEELEGA ÕPPERÜHMADESVene õppekeelega õpperühmadele lisandub erialane eesti keel, millest 4 nädalat kohustusliku

õpinguid, millele lisandub 1 nädalat valikõpinguid.

Eesmärk

Tunnetada võõrkeelte õppimise vajadust, mõista igapäevasest ja erialaga seotud võõrkeelses

kõnet ja vestlust. Omandades lugemisvilumuse, mõistab lihtsamaid erialase omandatud õpiviise-

ja võtteid. Oskab kasutada seletavat sõnaraamatut, julgeb ja oskab suhelda õpitavates võõrkeeles,

oskab ennast kirjalikult väljendada õpitud temaatika piires.

Õppesisu

1. Kõnearendus-, lugemis-, kuulamis- ja kirjutamisteemad

1.1.PEREKOND JA KODU: abielu ja perekond, rollid ja suhted perekonnas, majapidamistööd,

kodu ja kasvatus, unistuste kodu, perekonna eelarve, majapidamisraha, taskuraha.

1.2. INIMENE JA ÜHISKOND: mina isiksusena teiste seas, iseloom, võimed, eelistused, suhted

teistega.

1.3. LOODUS KUI ELUKESKKOND: loodus ja tema kaitse, kliima ja loodusrikkused, puhkus,

reisimine ja matkamine, maa ja linn.

1.4. HARIDUS JA TÖÖ: haridussüsteem ja õppimisvõimalused Eestis ja õpitava keele maades,

töö ja tööpuudus, ametid ja elukutsed: kutsevalik, karjäär ja prestiiz.

1.5. INIMENE JA TEHNIKA: olmetehnika, arvutitehnika ja sellega seotud probleemid, tehnika areng.

1.6. IGAPÄEVANE ELU: tervislik eluviis, toitumine, sportimine ja spordialad, tervise- ja tippsport,

suitsetamine, alkohol, narkootikumid, suhtlemine teeninduses.

1.7. KULTUUR JA LOOMING: teater, kino, muusika, ilukirjandus, kunst.

1.8. MEEDIA: televisioon, raadio ja kirjutav press, reklaam ja tema roll.

1.9. EESTI: riigikord, kultuuri-, majandus- ja poliitilised kontaktid, kultuuritavad, olulisemad

pühad, nendega seotud kombed, söögitraditsioonid ja rahvustoidud.

1.10. ÕPITAVAT KEELT KÕNELEVAD MAAD: riigikord, kultuuri-, majandus- ja poliitilised

kontaktid, kultuuritavad, olulisemad pühad, nendega seotud kombed, söögitraditsioonid ja

rahvustoidud.

GRAMMATIKA

· nimisõna: käänamine ainsuses ja mitmuses;

· omadussõna: võrdlusastmed (na redkost krassivaja, udivitelno komfortnõi,tšrezvõtšaino

interesnoje);

83

· arvsõnad ja mõõtühikud: arvsõnade käänamine;

· asesõna: asesõnade käänamine;

· tegusõna: pööramine, ajavormid;

· määrsõna: võrdlusastmed;

· eessõna: nesmotrja na ..., vopreki (tšemu?), eessõnade sünonüümia;

· sidesõnad: i, da, ni..., ni; a takze i; kak... tak i; no, da; ne..., a; ne tolko ..., no i ...;

· lausemoodustus: ühilduv ja mitteühilduv täiend, üte, liitöeldis ja kesksõna

· lihtlauses; liitlause (rind- ja põimlause), kõrvallause (alus-, sihitis- ja määruslause);

· sõnatuletus: liitsõnade moodustamine; liited, tunnused;

· õigekiri: rõhuta täishäälikud; eessõna ja nimisõna lahku kirjutamine; arvsõnade

· õigekiri; ees- ja perekonnanimede ning tähtsamate geograafiliste nimede õigekiri;

· subjektiivse hinnangu andmise keelelised vahendid; suhtumist, eesmärki, seisundit

· väljendavad keelendid; kõne-, teadusliku, publitsistika- ja ametikeele stilistilised

· iseärasused; enamkasutatavad ühiskondlik-poliitilised, üldteaduslikud, meditsiini-, spordi-,

psühholoogia-, sotsioloogia- ja loodusalased terminid.

Õpitulemused:

Kuulamisel:

· mõistab kõnelejate olmeteksti ja telefoni teel edastatud teateid, eeldusel, et need on

lähedased standardkeelele;

· oskab jälgida raadio- ja TV-uudiseid ning -teateid, et saada vajalikku infot;

· oskab tuletada tundmatute sõnade tähendust konteksti abil temale tuntud

· elementide kaudu;

84

· oskab eristada kuulatu detaile ja järjestada sündmusi;

· mõistab 5–10-minutilist lühiloengut ning eristab sellest olulist infot.

Kõnelemisel:

· oskab kasutada vastavale võõrkeelele omast intonatsiooni, rütmi ja rõhku;

· oskab vestelda põhitemaatika ulatuses ning esitada ja põhjendada oma vaateid ja seisukohti;

· teab suhtlusetiketti ja oskab seda kasutada;

· oskab suhelda võõrkeeles nii vahetult kui ka telefoni teel;

· oskab vestluses vajadusel kasutada kompensatsiooni strateegiaid.

Lugemisel:

· mõistab funktsionaalstiililt erinevaid tekste, sh mitmesuguseid kasutamisjuhiseid;

· oskab leida tekstist talle vajalikku või teda huvitavat informatsiooni;

· oskab teksti mõistmiseks kasutada pealkirju, illustratsioone, jooniseid, skeeme, kirjapilte;

· oskab tuletada tundmatute sõnade tähendust konteksti abil temale tuntud telementide kaudu;

· teab oma emakeeles kasutatavate rahvusvaheliste sõnade tähendusi ning oskab neid teadmisi

kasutada võõrkeelset teksti lugedes;

· oskab leida ja kasutada õpitava võõrkeele vahendusel infot eri allikatest;

· oskab kasutada sõnaraamatuid ja teatmeteoseid.

Kirjutamisel:

· oskab kirjutada teateid ja lihtsamaid mitteametlikke kirju;

· oskab teha märkmeid loetu ja kuulatu põhjal;

· oskab täita ankeete ja vastata küsimustikele;

· oskab kirjutada elulookirjeldust (CV);

85

· oskab kirja panna olulist infot kuulates telefonikõnet;

· oskab kirjutada kirjeldavaid tekste, referaate;

· teab õigekirja ja kirjavahemärke, vajadusel oskab neid kontrollida teatmeteoste abil.

86

VÕÕRKEEL

A. INGLISE KEELÕpilasel on kohustus valida kaks võõrkeelt vastavalt põhikoolis õpitud keeltele (A või B

võõrkeel), millele lisandub eesti õppekeelega õpperühmadele erialane vene keel. Eesti

õppekeelega õpperühmade kohustusliku võõrkeele õpingute maht 6 õppenädalat ja 2 õppenädalat

vene õppekeelt.

Eesmärk:

Omandadada vajalik võõrkeele oskus, et oskaks ennast väljendada õpitud temaatika piires.

Võimaldades suhelda õpitavas võõrkeeles ja jätkata enese täiendamist. Saada aru inimeste

igapäevasest ja erialaga seotud võõrkeelsest kõnest, vestlusest. Omandades lugemisvilumuse ning

oskuse mõista lihtsamaid erialaseid tekste. Õppides kasutama seletavat sõnaraamatut.

Õppesisu (4 õppenädalat)

1. Kõnearendus-, lugemis-, kuulamis- ja kirjutamisteemad.

1.1.PEREKOND JA KODU: abielu ja perekond, rollid ja suhted perekonnas, majapidamistööd,

kodu ja kasvatus, unistuste kodu, perekonna eelarve, majapidamisraha, taskuraha.

1.2. INIMENE JA ÜHISKOND: mina isiksusena teiste seas, iseloom, võimed, eelistused,

nõrkused, suhted teistega.

1.3. LOODUS KUI ELUKESKKOND: loodus ja tema kaitse, looduskaitsealad, kliima ja

loodusrikkused, puhkus, reisimine ja matkamine, maa ja linn.

1.4. HARIDUS JA TÖÖ: haridussüsteem ja õppimisvõimalused Eestis ja õpitava keele maades,

töö ja tööpuudus, ametid ja elukutsed: kutsevalik, karjäär ja prestiiz.

1.5. INIMENE JA TEHNIKA: olmetehnika, arvutitehnika ja sellega seotud probleemid, tehnika

areng.

1.6. IGAPÄEVANE ELU: tervislik eluviis, toitumine, sportimine ja spordialad, tervise- ja

tippsport, suitsetamine, alkohol, narkootikumid, suhtlemine teeninduses.





1.10. ÕPITAVAT KEELT KÕNELEVAD MAAD: riigikord, kultuuri-, majandus- ja poliitilised

kontaktid, kultuuritavad, olulisemad pühad, nendega seotud kombed, söögitraditsioonid ja

rahvustoidud.

2. Keeleteadmised:

87

2.1 GRAMMATIKA

nimisõna: üld- ja pärisnimede kasutamine, nimisõnad ja nende kasutamine; ; omastav kääne,

abstraktsed nimisõnad, ainsuse ja mitmuse kasutamise erijuhud.

artikkel: artikli kasutamine üld- ja pärisnimedega, ainenimedega, abstraktsete nimisõnadega;

artikli asendajad; artikli puudumine; väljendid umbmäärase artikliga, määrava artikliga, ilma

artiklita;

omadussõna: -ing, -ed- lõpulised (kesksõnalised) omadussõnad; liitomadussõnad; so ja such,

enough ja too kasutamine; sõnajärg mitme täiendsõna puhul; võrdlusvormid (not) as...as, not

enough to..., too...to; the + omadussõna the elderly; eritüvelised võrdlusastmed; little +

loendatav/loendamatu nimisõna; omadussõna + to- infinitiiv /that osalause : I'm happy to see

them again/He was happy that they were coming to the party;

arvsõna: lihtmurrud, kümnendmurrud, aritmeetilised põhitehted, erinevad mõõtühikud;

asesõna: umbmäärased asesõnad some, any, no, many, much, a few, a lot of, one, every, each, all,

both, another, (the) other(s)either, neither; umbisikulised asesõnad it, there;

tegusõna: kõneviisid; aktiiv ja passiiv: aktiivi ajavormid Present Perfect Progressive, passiivi

ajavormid Present Progressive, Present Perfect, Future Simple;

tegusõna põhivormid; modaalverbid can, could, may, might, must /have to, mustn't, ought to,

should, will, would, need, needn't, used to + infinitiiv ja nende kasutus; tingimuslaused

(Conditional I, II); ajamääruslaused;

määrsõna: määrsõna koht lauses; mitmetähenduslikud määrsõnad badly, rather, right, shortly, so,

still; kahe erineva vormiga määrsõnad loud/loudly, quick/quickly, cheap/cheaply jt;

eessõna: ajamäärustes esinevad eessõnad after, before, between, in, on, for, until, till since,

from...to/till, by; kohamäärustes esinevad eessõnad in, at, on, up, near, under, above, behind, in

front of, between, to, into, towards, up to, over, from, out of, off, down, through, opposite, round,

next to/beside; viisimäärustes esinevad eessõnad by, on, in with, without; eessõnalised fraasid at

the beginning of jt; nimi- ja omadussõnad, mis nõuavad enda ees teatud eessõna by car, for sale,

at last jt; nimi-, omadus- ja tegusõnad, mis nõuavad enda järel teatud eessõna advice on, afraid of,

belong to jt;

lauseõpetus: fraaside ja lausete ühendamine; it ja there lause algul; teksti seostamine tervikuks

(cohesion); idioomid keeles;

sidesõna: siduvad sidesõnad as well as, besides, not only...but also; vastandavad sidesõnad

however, only, still, yet; põhjuslik sidesõna for; järelduslikud sidesõnad then, therefore; alus-,

sihitis- ja öeldistäitelauseid alustavad sidesõnad that, if, whether, who, whose, what, which,

whoever, whatever, whichever, how, when, where, why, however, whenever, wherever;

88

ajamääruslauseid alustavad sidesõnad as, when, after, before, since, until/till, whenever, while, as

long as, all the time, by the time; viisimäärust alustavad sidesõnad how, however, the way;

võrdlusmääruslauseid alustavad sidesõnad as if, like; kordav sidesõna the...the;

otstarbemääruslauseid alustavad sidesõnad in order + to + infinitiiv; põhjusmääruslauseid

alustavad sidesõnad since; tagajärjemääruslauseid alustav sidesõna so; tingimusmääruslauseid

alustavad sidesõnad even if, in case, supposing; mööndusmääruslauseid alustavad sidesõnad

although, even if;

sõnatuletus: sõnade liitmine; ees- ja järelliited; tähtsamad nimisõnu tuletavad järelliited -er/-or, -

ist, -ics,- ism, -ion/-ation, -ing, -ness, -let, -ment, -ee, -dom, - ence/-ance, -ess, -hood, -ity, -ship, -

th; enamesinevad omadussõnu tuletavad järelliited -able, -al, -ed, -en, -ent/-ant, -ful, -ic, -ish, -ive,

-less, -ous, -ly, -y; enamesinevad omadussõnu tuletavad eesliited anti-, non-, post-, pre-, un-, in-

(im-, il-, ir-); enamesinevad tegusõnu tuletavad järelliited -ate, -en, -fy/- ify; enamesinevad

tegusõnu tuletavad eesliited co-, de-, dis-, ex-, inter-, mis-, over-, out-, pre-, re-, un-, under-.

3. Eriala toetav inglise keel (1 nädal)

Õppesisu:

Mooduli eesmark on arendada õpilase inglise keele oskust ning täiendada õmblemise

kaubandusvaldkonna ja alast sõnavara.

Põhiteemad:

· tööalase informatsiooni hankimine;

· informatsioon kaubandusteenuste kohta;

· kasutatavad seadmed, aparaadid ja mõõteriistad, nende kasutamine- suhtlustasandil

· kaupade tundmine jaekaubanduses

· toodete hooldamine

· klienditeenindus - ostjaga suhtlemine, toote esitlemine

· õmblusmaterjalide ja -toodete alane sõnavara

· turunduse põhimõisted

· maksusüsteem

· ettevõtte presentatsioon

89

· õnnetusjuhtumid eriolukorrad

Õpitulemused:

Mooduli läbimisel peab õpilane olema võimeline kutsealaselt suhtlema inglise keeles.

Hindamine:

õppetöö jooksev hindamine,

test (kirjalik ja suuline)

praktiliste oskuste test - informatsiooni hankimine, süstematiseerimine ja analüüs;

90

B. SAKSA KEELÕpilasel on kohustus valida kaks võõrkeelt vastavalt põhikoolis õpitud keeltele (A või B

võõrkeel), millele lisandub eesti õppekeelega õpperühmadele erialane vene keel. Kohustusliku

võõrkeele õpingu maht 6 õppenädalat

Eesmärk:

Omandada vajalik võõrkeele oskus, et oskaks ennast väljendada õpitud temaatika piires.




Õppesisu:

Mooduli eesmark on arendada õpilase saksa keele oskust ning täiendada õmblemise

kaubandusvaldkonna ja alast sõnavara.

Põhiteemad:

· tööalase informatsiooni hankimine;

· informatsioon kaubandusteenuste kohta;

· kasutatavad seadmed, aparaadid ja mõõteriistad, nende kasutamine- suhtlustasandil

· kaupade tundmine jaekaubanduses

· toodete hooldamine

· klienditeenindus - ostjaga suhtlemine, toote esitlemine

· õmblusmaterjalide ja -toodete alane sõnavara

· õmblusalane terminoloogia

· turunduse põhimõisted

· maksusüsteem

· ettevõtte presentatsioon

· õnnetusjuhtumid eriolukorrad

Õpitulemused:

91

Mooduli läbimisel peab õpilane olema võimeline kutsealaselt suhtlema saksa keeles.

Hindamine:

õppetöö jooksev hindamine,


praktiliste oskuste test - informatsiooni hankimine, süstematiseerimine ja analüüs;

92

C. VENE KEEL

Eesti õppekeelega õpperühmadele

Võõrkeele aineõpetuse kohustuslik maht eesti õppekeelega õpperühmades on 6 õppenädalat.

Sellest õpitakse Tallinna THK 4 õppenädalat inglise keelt ja 2 õppenädalat vene keelt.

Eesmärgid

Omandada vajalik võõrkeele oskus, et oskaks ennast väljendada õpitud temaatika piires.




Õppesisu:

· tunnetab võõrkeelte õppimise vajadust;

· saab aru inimeste igapäevasest ja erialaga seotud võõrkeelsest kõnest ja vestlusest;

· kasutab, täiendab ja arendab omandatud õpiviise- ja võtteid;

· omandab lugemisvilumuse, mõistab lihtsamaid erialaseid tekste;

· oskab kasutada seletavat sõnaraamatut;

· julgeb ja oskab suhelda õpitavates võõrkeeltes;

· oskab ennast kirjalikult väljendada õpitud temaatika piires;

· teab õpitavate keelte maade kultuurile iseloomulikke käitumis- ja suhtlusnorme, nende

kasutamist kõnes ja kirjas;

· oskab omandatud keeleoskust iseseisvalt arendada ja teisi võõrkeeli juurde õppida.

Õppesisu (2 õppenädalat)

1. Kõnearendus-, lugemis-, kuulamis- ja kirjutamisteemad

1.1.PEREKOND JA KODU: abielu ja perekond, rollid ja suhted perekonnas,

majapidamistööd, kodu ja kasvatus, unistuste kodu, perekonna eelarve,

majapidamisraha, taskuraha.

1.2. INIMENE JA ÜHISKOND: mina isiksusena teiste seas, iseloom, võimed, eelistused,

nõrkused, suhted teistega.

93

1.3. LOODUS KUI ELUKESKKOND: loodus ja tema kaitse,

looduskaitsealad, kliima ja loodusrikkused, puhkus, reisimine ja matkamine, maa ja

linn.

1.4. HARIDUS JA TÖÖ: haridussüsteem ja õppimisvõimalused Eestis ja

õpitava keele maades, töö ja tööpuudus, ametid ja elukutsed: kutsevalik, karjäär ja

prestiiz.

1.5. INIMENE JA TEHNIKA: olmetehnika, arvutitehnika ja sellega seotud probleemid, tehnika

areng.

1.6. IGAPÄEVANE ELU: tervislik eluviis, toitumine, sportimine ja spordialad, tervise- ja

tippsport, suitsetamine, alkohol, narkootikumid, suhtlemine teeninduses.





4.1.10. ÕPITAVAT KEELT KÕNELEVAD MAAD: riigikord, kultuuri-, majandus- ja

poliitilised kontaktid, kultuuritavad, olulisemad pühad, nendega seotud kombed,

söögitraditsioonid ja rahvustoidud.

2. GRAMMATIKA

· nimisõna: käänamine ainsuses ja mitmuses;

· omadussõna: võrdlusastmed (na redkost krassivaja, udivitelno komfortnõi,

· tšrezvõtšaino interesnoje);

· arvsõnad ja mõõtühikud: arvsõnade käänamine;

· asesõna: asesõnade käänamine;

· tegusõna: pööramine, ajavormid;

· määrsõna: võrdlusastmed;

· eessõna: nesmotrja na ..., vopreki (tšemu?), eessõnade sünonüümia;

· sidesõnad: i, da, ni..., ni; a takze i; kak... tak i; no, da; ne..., a; ne tolko ..., no i ...;

· lausemoodustus: ühilduv ja mitteühilduv täiend, üte, liitöeldis ja kesksõna

94

· lihtlauses; liitlause (rind- ja põimlause), kõrvallause (alus-, sihitis- ja

· määruslause);

· sõnatuletus: liitsõnade moodustamine; liited, tunnused;

· õigekiri: rõhuta täishäälikud; eessõna ja nimisõna lahku kirjutamine; arvsõnade

· õigekiri; ees- ja perekonnanimede ning tähtsamate geograafiliste nimede õigekiri;

· kirjavahemärgid (punkt, küsi- ja hüüumärk lause lõpus; koma liht- ja liitlauses);

· praktiline stilistika ja keelendid: sünonüümid, antonüümid ja paronüümid; viited;

· subjektiivse hinnangu andmise keelelised vahendid; suhtumist, eesmärki, seisundit

· väljendavad keelendid; kõne-, teadusliku, publitsistika- ja ametikeele stilistilised

· iseärasused; enamkasutatavad ühiskondlik-poliitilised, üldteaduslikud, meditsiini-,

· spordi-, psühholoogia-, sotsioloogia- ja loodusalased terminid.

Õpitulemused:

Kuulamisel:

· mõistab kõnelejate olmeteksti ja telefoni teel edastatud teateid, eeldusel, et need on

lähedased standardkeelele;

· oskab jälgida raadio- ja TV-uudiseid ning -teateid, et saada vajalikku infot;

· oskab tuletada tundmatute sõnade tähendust konteksti abil temale tuntud elementide

kaudu;

· oskab eristada kuulatu detaile ja järjestada sündmusi;

· mõistab 5–10-minutilist lühiloengut ning eristab sellest olulist infot.

Kõnelemisel:

· oskab kasutada vastavale võõrkeelele omast intonatsiooni, rütmi ja rõhku;

95

· oskab vestelda põhitemaatika ulatuses ning esitada ja põhjendada oma vaateid ja

seisukohti;

· teab suhtlusetiketti ja oskab seda kasutada;

· oskab suhelda võõrkeeles nii vahetult kui ka telefoni teel;

· oskab vestluses vajadusel kasutada kompensatsioonistrateegiaid.

Lugemisel:

· mõistab funktsionaalstiililt erinevaid tekste, sh mitmesuguseid kasutamisjuhiseid;

· oskab leida tekstist talle vajalikku või teda huvitavat informatsiooni;

· oskab teksti mõistmiseks kasutada pealkirju, illustratsioone, jooniseid, skeeme, kirjapilte;

· oskab tuletada tundmatute sõnade tähendust konteksti abil temale tuntud elementide

kaudu;

· teab oma emakeeles kasutatavate rahvusvaheliste sõnade tähendusi ning oskab neid

teadmisi kasutada võõrkeelset teksti lugedes;

· oskab leida ja kasutada õpitava võõrkeele vahendusel infot eri allikatest;

· oskab kasutada sõnaraamatuid ja teatmeteoseid.

Kirjutamisel:

· oskab kirjutada teateid ja lihtsamaid mitteametlikke kirju;

· oskab teha märkmeid loetu ja kuulatu põhjal;

· oskab täita ankeete ja vastata küsimustikele;

· oskab kirjutada elulookirjeldust (CV);

· oskab kirja panna olulist infot kuulates telefonikõnet;

· oskab kirjutada kirjeldavaid tekste, referaate;

· teab õigekirja ja kirjavahemärke, vajadusel oskab neid kontrollida teatmeteoste abil.

96

Hindamine:

õppetööjooksev hindamine,


praktiliste oskuste test - infonatsiooni hankimine, süstematiseerimine ja analüüs;

97

II AINERÜHM

MATEMAATIKAKogumahuga 6 õppenädalat, millest 4 nädalat kohustuslikke ja 2 nädalat valikõpinguid.

Matemaatika valikõpingute osa koosneb neljast kursusest, igaühe pikkus 40 tundi, mille seast

kool valib 2 kursust vastavalt õpetatavale kutse-, eri- ja ametialale, st kool võib valida (80 tundi).

Eesmärk:

Anda õpilasele oskus olukordi loogiliselt analüüsida, jõuda antud faktidest loogiliste arutluste

kaudu järeldusteni, eristada olulist ebaolulisest, tõestatut ebatõestatust, oskus järjestada,

klassifitseerida, püstitada hüpoteese. Loogika, kui matemaatika põhiline tulemusteni jõudmise

viis arendab õpilastes võimeid igakülgselt ja kujundades arenguvõimelisi isiksusi. Matemaatika

õppimine arendab püsivust, sihikindlust, kriitilist mõtlemist, loomingulist aktiivsust ja toetab

eriala õpinguid (erialaga seotud ülesanded) ja praktikat.

Kohustuslik maht on 4 õppenädalat:

· Reaalarvud, võrrandid ja võrratused (1 õn);

· Trigonomeetria, vektor tasandil (1 õn);

· Joone võrrand jada, funktsioonid I (1 õn);

· Piirväärtus ja tuletis (1 õn).

Valikõpingute maht 2 nädalat

· Funktsioonid II.

1. Reaalarvud, võrrandid ja võrratused (1 õn)

Õppesisu

1.1. REAALARVUD. Arvuhulgad N, Z ja Q, nende omadused. Irratsionaalarvud ja reaalarvud.

Arvtelje erinevad piirkonnad. Arvu absoluutväärtus. Ratsionaalavaldiste lihtsustamine. Astme

mõiste üldistamine: täisarvulise ja ratsionaalarvulise astendajaga aste. Arvu n-es juur. Tehted

astmete ja võrdsete juurijatega juurtega.

1.2. VÕRRANDID JA VÕRRATUSED. Lineaar-, ruut- ja murdvõrrandid, nendeks taanduvad

võrrandid. Valemite teisendamine ja muutujate avaldamine. Kahe tundmatuga lineaar- ja

ruutvõrrandite süsteem. Lineaar-, ruut- ja murdvõrratused. Ühe tundmatuga lineaarvõrratuste

98

süsteem. Tekstülesannete lahendamine.

Õpitulemused:

Teab ja tunneb:

· ratsionaal-, irratsionaal- ja reaalarve;

· arvu astendamise ja juurimise tehteid;

· arvu absoluutväärtuse mõistet;

· mõisteid võrdus, võrrand, samasus ja võrratus;

· õppesisuga määratud võrrandite ja võrratuste liike;

· võrrandite ja võrratuste lubatavaid teisendusi ja mõisteid;

Oskab:

· sooritada tehteid astmete ja juurtega, teisendades viimased murrulise astendajaga

astmeteks;

· teisendada lihtsamaid ratsionaal- ja juuravaldisi;

· lahendada ühe muutujaga lineaar-, ruut- ja murdvõrrandeid;

· lahendada kahe tundmatuga lineaarvõrrandite ja lihtsamate ruutvõrrandite süsteeme;

· lahendada lineaar-, ruut- ja murdvõrratusi;

· lahendada ühe tundmatuga lineaarvõrratuste süsteeme.

2. Trigonomeetria. Vektor tasandil (1 õn)

Õppesisu

2.1. TRIGONOMEETRIA. Nurga mõiste üldistamine, kraadi- ja radiaanmõõt. Ringjoone kaare

pikkus, sektori pindala. Mistahes nurga trigonomeetrilised funktsioonid, nende väärtused mõnede

nurkade korral. Trigonomeetrilised funktsioonid negatiivsest nurgast. Taandamisvalemid.

Nurkade summa ja vahe trigonomeetrilised funktsioonid. Kahekordse nurga siinus, koosinus ja

tangens. Kolmnurga pindala valemid (S = 0,5ah; S = 0,5ab sinC). Siinus- ja

koosinusteoreem. Kolmnurga lahendamine.

2.2. VEKTOR TASANDIL. Vektori mõiste ja liigid. Vektori koordinaadid. Vektorite liitmine,

99

lahutamine ja arvuga korrutamine (geomeetriliselt ja koordinaatkujul). Kahe vektori

skalaarkorrutis. Nurk kahe vektori vahel. Kahe vektori ristseis ja kollineaarsus.

Õpitulemused:

Teab ja tunneb:

· kraadi- ja radiaanmõõtu;

· mis tahes nurga trigonomeetriliste funktsioonide definitsioone;

· trigonomeetrilisi põhiseoseid;

· valemeid kahe nurga summa ja vahe ning kahekordse nurga siinuse, koosinuse ja

tangensi jaoks;

· kolmnurga pindala valemeid;

· siinus- ja koosinusteoreemi;

· vektori mõistet ja tehteid vektoritega ja koordinaate;

· vektori ristseisu ja kollineaarsuse tunnust.

Oskab:

· teisendada trigonomeetrilisi avaldisi, kasutades õpitud valemeid;

· lahendada kolmnurki;

· arvutada kolmnurga, rööpküliku ja hulknurga pindala;

· arvutada ringjoone kaare pikkust ja sektori pindala;

· sooritada tehteid vektoritega nii geomeetriliselt kui ka koordinaatkujul.

3. Joone võrrand. Jada. Funktsioonid I (1 õn)

Õppesisu

3.1.JOONE VÕRRAND. Joone võrrandi mõiste. Sirge võrrandi erikujud (tõusu ja

algordinaadiga, kahe punktiga, punkti ja sihivektoriga). Sirge üldvõrrand. Kahe sirge

vastastikused asendid tasandil. Nurk kahe sirge vahel. Ringjoone võrrand. Joonte

lõikumisülesanne.

3.2. JADA. Arvjada mõiste, jada üldliige. Arvjada piirväärtus. Aritmeetiline jada. Geomeetriline

100

jada. Hääbuv geomeetriline jada. Vastavad üldliikme ja summa valemid. Ringjoone pikkus ja

ringi pindala piirväärtusena. Arv e.

3.3. FUNKTSIOONID I. Funktsiooni mõiste ja üldtähis. Funktsiooni määramis- ja

muutumispiirkonnad. Funktsiooni esitusviisid. Paaris- ja paaritu funktsioon. Ruutfunktsioon.

Naturaalarvulise astendajaga astmefunktsioonid (y = x2n, y = x2n-1). Funktsiooni nullkohad,

positiivsus- ja negatiivsuspiirkonnad. Funktsiooni kasvamine ja kahanemine. Funktsiooni

ekstreemumid.

Õpitulemused

Teab ja tunneb:

· joone võrrandi mõistet;

· sirget ja ringjoont ning nende võrrandeid;

· sirgete vastastikuseid asendeid tasandil;

· jada, aritmeetilise ja geomeetrilise jada mõisteid; nende üldliikme ja n esimese liikme

summa valemeid;

· hääbuva geomeetrilise jada summa valemit;

· jada piirväärtuse olemust;

· funktsiooni üldtähist ja funktsiooni käigu uurimisega seonduvaid mõisteid;

· ainekavaga fikseeritud funktsioone ja nende omadusi.

Oskab:

· koostada sirge võrrandit, kui sirge on määratud tõusu ja algordinaadiga, kahe punktiga,

punkti ja sihivektoriga;

· koostada ringjoone võrrandit;

· joonestada sirgeid ja ringjooni nende võrrandite järgi;

· leida kahe joone lõikepunkte;

· kasutada aritmeetilist ja geomeetrilist jada ülesannete lahendamisel;

101

· akitseerida ainekavaga fikseeritud funktsioonide graafikuid ja kirjeldada neid;

· kirjeldada graafikuga antud suvalist funktsiooni õpitud omaduste piires.

4. Piirväärtus ja tuletis. Hulktahukad ja pöördkehad (1 õn)

Õppesisu

4.1. PIIRVÄÄRTUS JA TULETIS. Funktsiooni piirväärtus ja pidevus. Funktsiooni piirväärtuse

arvutamine lihtsamatel juhtudel. Hetkkiirus. Funktsiooni tuletis. Astmefunktsiooni tuletis.

Funktsioonide summa, vahe, korrutise ja jagatise tuletised. Tuletiste leidmine. Joone puutuja

tõus, puutuja võrrand. Funktsiooni kasvamine ja kahanemine. Funktsiooni ekstreemumid.

Funktsiooni uurimise ülesande lihtsamad juhud.

4.2. HULKTAHUKAD JA PÖÖRDKEHAD. Hulktahukate liike. Korrapärane prisma ja

püramiid, nende täispindala ja ruumala. Silinder, koonus ja kera, nende täispindala ja ruumala.

Ülesanded hulktahukate ja pöördkehade kohta.

Õpitulemused

Teab ja tunneb:

· funktsiooni piirväärtuse ja tuletise mõistet ning tuletise geomeetrilist ja füüsikalist

tähendust;

· funktsiooni graafiku puutuja mõistet;

· funktsiooni kasvamise ja kahanemise tunnuseid;

· funktsiooni ekstreemumkoha ja graafiku ekstreemumpunkti mõistet ning

ekstreemumkoha leidmise eeskirja;

· erinevate tahk- ja pöördkehade liike, nende täispindala ja ruumala arvutamise valemeid.

Oskab:

· leida ainekavaga määratud funktsioonide ning nende summa, vahe, korrutise ja jagatise

tuletisi;

· leida funktsiooni nullkohti;

· leida funktsiooni kasvamis- ja kahanemisvahemikke;

· leida funktsiooni graafiku maksimum- ja miinimumpunkte;

102

· uurida lihtsamaid funktsioone ja skitseerida nende graafikuid;

· arvutada funktsiooni piirväärtust lihtsamatel juhtudel;

· skitseerida ruumilisi kehi ja arvutada nende pindala ja ruumala;

· rakendada trigonomeetria valemeid ruumigeomeetria ülesannete lahendamisel.

5. Funktsioonid II (1 õn)

Õppesisu:

5.1 ASTMEFUNKTSIOONID Negatiivse astendajaga astmefunktsioonid (y = x-1, y = x-2).

Funktsiooni y = .x ja y = 3.x. Reaalarvulise astendajaga aste. Eksponentfunktsioon (y = ax, y =

10x, y = ex) ja lihtsamad rakendused. Lihtsamad eksponentvõrrandid. Arvu logaritm. Avaldiste

logaritmimine ja potentseerimine. Logaritmfunktsioon (y = logax, y = log x, y = ln x). Siinus-,

koosinus- ja tangensfunktsioon, nende perioodilisus. Mõisted arcsin m, arccos m ja arctan m.

5.2 TRIGONOMEETRILISED PÕHIVÕRRANDID

Õpitulemused:

Teab ja tunneb:

· ainekavaga fikseeritud funktsioone, nende graafikuid ja peamisi omadusi;

· reaalarvulise astendajaga astme mõistet;

· arvu logaritmi ja selle omadusi;

· trigonomeetriliste funktsioonide perioode.

Oskab:

· skitseerida ainekavaga fikseeritud funktsioonide graafikuid ja kirjeldada neid;

· logaritmida ja potentseerida lihtsamaid avaldisi;

· lahendada lihtsamaid eksponentvõrrandeid ja trigonomeetrilisi põhivõrrandeid.

103

FÜÜSIKAKogumahuga 5 õppenädalat, millest 3 nädalat kohustuslike ja 2 nädalat valikõpinguid.

Eesmärk:

Tutvustada õpilasele ümbritsevat materiaalset maailma ja selles kehtivaid seaduspärasusi,

sostada õpitut tuttavate konkreetsete näidetega või avardatakse tema maailma tutvustades talle

uusi nähtusi, seoseid ja nende rakendusi. Eesmärk, et füüsika õpetus toetuks matemaatikale ja

keemiale ning abistaksid eriala omandamist. Õpitakse aine ehitust, omadusi ja vastastikmõjusid,

püütakse põhjendada nähtuste vahelisi seoseid. Õppekava täitmisel omandab füüsika keele ja

kasutab seda füüsikaliste nähtuste ja objektide kirjeldamiseks,

Kohustuslik maht:

· mehaanika (1 õn);

· elektromagnetism (1 õn);

· mateeria vormid: aine ja väli (1 õn);

1. Mehaanika

1.1. MEHAANILINE LIIKUMINE. Ühtlane sirgjooneline liikumine, ühtlaselt muutuv

liikumine, taustsüsteem, liikumise suhtelisus, nihe, kiirus, kiirendus. Kehade vastastikmõju:

mass, jõud, jõu liigid, liikumishulk-impulss, Newtoni esimene ja teine, kolmas seadus,

gravitatsiooniseadus, impulsi jäävuse seadus, reaktiivliikumine. Mehaaniline töö, mehaaniline

energia, mehaanilise energia jäävuse seadus. Mehaanilise energia miinimumprintsiip.

1.2. PERIOODILISED LIIKUMISED. Ringliikumine: tiirlemis- ja pöörlemisperiood, joonkiirus,

nurkkiirus, kesktõmbejõud, kesktõmbekiirendus. Võnkumine: periood, sagedus, hälve,

amplituud. Laine: ristlaine, pikilaine, lainepikkus, laine levimise kiirus, lainete levimisel

esinevad nähtused.

Õpitulemused:

Teab:

· liikumisi kirjeldavaid suurusi ja nendevahelisi seoseid;

· Newtoni seadusi ja gravitatsiooniseadust;

· impulsi jäävuse seadust ja mehaanilise energia muundumisi;

· ringjoonelise liikumist ja võnkumist iseloomustavaid parameetreid.

104

Oskab:

· leida liikumist iseloomustavaid parameetreid (l, s, v, a, t);

· lugeda ja koostada nihke, kiiruse ja kiirenduse ajast sõltuvuse graafikuid;

· teisendada ühikuid SI süsteemi;

· iseloomustada kehale mõjuvaid jõude;

· lahendada lihtsamaid ülesandeid töö ja võimsuse leidmiseks;

· kasutada energia jäävuse seadust ülesannete lahendamisel;

· leida perioodi ja sagedust ringliikumisel ning võnkumistel.

2. Elektromagnetism

Õppesisu

2.1.ELEKTRILINE VASTASTIKMÕJU. Elektrilaeng, elektrilaengu jäävuse seadus, Coulombì

seadus, elektriväli: elektrivälja tugevus, potentsiaal, pinge.

2.2.ELEKTRIVOOL. Voolutugevus, elektritakistus, takistid, vooluallikad. Vooluring: Ohmi

seadus vooluringi osa ja koguvooluringi kohta, jada- ja rööpühenduse seadused. Elektrivoolu töö

ja võimsus.

2.3.MAGNETVÄLI. Magnetväli, magnetinduktsioon, Ampere'i seadus Lorentzi jõud.

Elektromagnetiline induktsioon. Vahelduvvool. Eneseinduktsioon.

2.4. ELEKTROMAGNETVÕNKUMINE. Elektromagnetlainete skaala: lainete liigid, energia ja

levimise kiirus.

2.5. VALGUS. Valgus kui elektromagnetlaine: lainepikkus, sagedus. Valguse peegeldumine.

Valguslainete koherentsus, interferents ja difraktsioon. Valguse murdumine, murdumisnäitaja.

Valguse dispersioon, spekter. Valguse energia: footoni energia ja sageduse seos. Fotoefekt.

Õpitulemused

Teab:

· Coulomb’i seadust;

· elektriliste parameetrite vahelisi seoseid ja ühikuid;

· elektrivoolu toimete rakendusi;

105

· magnetvälja suuna määramise reegleid;

· vahelduvvoolu saamise ja kasutamise võimalusi;

· elektromagnetlainete skaalat (sageduse, energia ja lainepikkuse järgi);

· valguse levimise kiirust, sagedust ja lainepikkust;

· valguse levimisel esinevaid nähtusi.

Oskab:

· koostada lihtsamat vooluringi;

· mõõta voolutugevust ja pinget;

· lahendada ülesandeid vooluringi ja tema osade kohta;

· määrata püsimagneti ja vooluga juhtme magnetvälja suunda;

· määrata vooluga juhtmele magnetväljas mõjuva jõu suunda;

· määrata induktsioonvoolu suunda;

· tuua näiteid elektromagnetkiirgustest, -lainetest;

· konstrueerida langevale kiirele vastavat peegeldunud ja murdunud kiirt kahe keskkonna

piiril;

· selgitada valge valguse dispersiooni klaasprismas.

3. Mateeria vormid: aine ja väli

Õppesisu

3.1.AINE OLEKUD. Aine makroparameetrid ja nende mõõtmine. Aine agregaatolek ja selle

muutumine, soojushulk. Gaas, aine mikroparameetrid, ideaalse gaasi olekuvõrrand.

Isoprotsessid. Gaasi töö. Soojusmasin, soojusmasina kasutegur. Vedelik: pindpinevus,

märgamine. Tahkis: liigid, omadused. Ülekandenähtused aines.

3.2. AINE STRUKTUUR. Aatomifüüsika: Bohri aatomimudel: energianivoo, Bohri postulaadid.

Valguse kiirgumine ja neeldumine: spektrid. Kaasaegne aatomimudel. Tuumafüüsika: prooton,

neutron, laenguarv, massiarv, keemiline element, isotoop, radioaktiivsus, poolestusaeg.

106

Tuumajõud. Tuumaprotsessid: tuumade lõhustumine, tuumade süntees, tuumaenergeetika,

tuumapomm, kiirguskaitse.

3.3.AINE UNIVERSUMIS. Päikesesüsteem: planeet, planeedi kaaslane, asteroid, komeet,

meteoor. Tähed, galaktikad ja nende süsteemid. Universumi teke ja evolutsioon.

Õpitulemused

Teab:

· aine makroparameetreid ja nende mõõtmise ühikuid;

· aine agregaatolekute iseloomustusi;

· olekumuutusi ja selleks vajalikke tingimusi;

· Bohri aatomimudelit;

· radioaktiivsete kiirguste liike ja nende eest kaitsvaid materjale;

· planeetide, asteroidide, komeetide ja meteooride vahelisi erinevusi;

· aine esinemise vorme ja vastastikmõjusid Universumis.

Oskab:

· väljendada temperatuuri erinevates skaalades;

· leida isoprotsesside ülesannetes rõhku, ruumala või temperatuuri;

· lahendada lihtsamaid ülesandeid soojusliku tasakaalu võrrandi kohta;

· kirjeldada aatomi ehitust;

· kirjutada lihtsamaid tuumareaktsioone;

· kirjeldada ainet Universumis;

· kirjeldada Päikesesüsteemi ja planeetide liikumisi.

Hindamine:

jooksev hindamine,

laboratoorsed tööd

test


107

KEEMIAKogumahuga 3 õppenädalat, millest 2 nädalat kohustuslike ja 1 nädalat valikõpinguid

Eesmärk:

Õpilane omandab alused nüüdisaegse tervikliku loodusteadusliku maailmapildi kujunemiseks,

mõistab sügavamalt keemiliste protsesside olemust ning nende tähtsust looduses, ühiskonnas ja

argielus. Õppide rakendama omandatud teadmisi ja arusaamu probleemide lahendamisel uudses

olukorras, töökeskkonnas ja praktilises elus. Mõistab keemia seost nüüdisaegse tehnoloogiaga ja

keskkonnaprobleemidega, keemia integratsiooni teiste loodusteadustega. Pöörates õppetegevuses

suuremat tähelepanu seoste loomisele nähtuste ja seaduspärasuste vahel, õppides tuntud

seaduspärasusi ja uudsetes olukordades rakendama ja seostama neid omandatavas eriala

õpitavaga.

Kohustuslik maht on 2 õppenädalat:

üldine ja anorgaaniline keemia (1 õn);

orgaaniline keemia (1 õn);

1.Üldine ja anorgaaniline keemia

1.1.ANORGAANILISTE ÜHENDITE PÕHIKLASSID. Oksiidid, happed, alused ja soolad,

nende nomenklatuur, keemilised omadused.

1.2. ARVUTUSED REAKTSIOONIVÕRRANDITE ALUSEL. Arvutused reaktsioonivõrrandite

järgi, lahuse koostise arvutused.

1.3. KEEMILISE REAKTSIOONI KIIRUS JA TASAKAAL. ELEKTROLÜÜTIDE

LAHUSED. Keemilise reaktsiooni kiirus, pöörduv ja pöördumatu reaktsioon, keemiline tasakaal.

Elektrolüüdid ja mitteelektrolüüdid. Elektrolüütiline dissotsiatsioon, tugevad ja nõrgad

elektrolüüdid. Lahuse pH.

1.4.METALLID, NENDE TÄHTSAMAD OMADUSED. Metallide üldised füüsikalised

omadused, metallide keemilised omadused (reageerimine mittemetallidega, veega, lahjendatud

hapetega, soolalahustega). Metalliühendid, nende levik looduses. Metallide korrosioon ja

korrosioonitõrje. Keskkonna saastumine raskmetalliühenditega, selle ohtlikkus.

1.5.MITTEMETALLID JA NENDE TÄHTSAMAD ÜHENDID.

Mittemetallide võrdlev iseloomustus (aatomi ehitus, füüsikalised omadused). Allotroopia.

Lühiülevaade tähtsamatest mittemetallidest ja nende ühenditest (halogeenid, väävel, lämmastik,

fosfor, räni). Mittemetallilised elemendid looduses. Mittemetallide ühenditega seotud

keskkonnaprobleemid.

Õpitulemused

108

Teab:

· mõisteid: oksiid, hape, happeline oksiid, aluseline oksiid, amfoteerne oksiid, alus,

hüdroksiid, leelis, sool, protsent, saagis, kadu, reaktsiooni kiirus, katalüsaator, keemiline

tasakaal, elektrolüüt, mitteelektrolüüt, elektrolüütiline dissotsiatsioon, tugev elektrolüüt,

nõrk elektrolüüt, pH, leelismetallid, leelismuldmetallid, füüsikalised omadused,

keemilised omadused, sulam, maak, korrosioon, allotroopia;

· keemilise reaktsiooni olulisi tunnuseid.

Oskab mõista:

· hapete liigitamist vesiniku aatomite arvu, hapnikusisalduse ja tugevuse järgi,

hüdroksiidide liigitamist lahustuvuse järgi, soolade liigitamist koostise ja lahustuvuse

järgi;

· võrrandi kordajate kasutamist ülesannete lahendamisel;

· reaktsiooni kiirendavaid tegureid (temperatuur, kontsentratsioon, rõhk, peenestatus,

katalüsaator);

· keemilise tasakaalu olemust;

· lahuse pH-d;

· metalli korrosiooni olemust ja selle vältimise viise;

· mittemetallide füüsikalisi omadusi;

· allotroopia põhjusi;

· happevihmade teket ja nende mõju loodusele, mineraalväetiste liigkasutamise tagajärgi;

· lämmastiku- ja süsinikuringet looduses;

· lahendada probleemülesandeid järgmistel teemadel:

· oksiidide, hüdroksiidide, hapete ja soolade nimetamine ning valemite koostamine;

· anorgaaniliste ainete liigitamine aineklassidesse;

109

· reaktsioonivõrrandite koostamine anorgaaniliste ainete keemiliste omaduste kohta,

arvestades reaktsiooni toimumise tingimusi (molekulaarsel kujul);

· metallide aktiivsuse võrdlemine, võrrandite koostamine suvalise metalli keemiliste

omaduste kohta (reageerimine mittemetallide, veega, lahjendatud hapetega, soola

lahustega), osates kasutada pingerida ja otsustada reaktsiooni toimumise üle;

· ainete liigitamine tugevateks ja nõrkadeks elektrolüütideks;

· arvutused võrrandi järgi (moolides, massiühikutes), saagise ja kao arvestamine;

· lahuse koostise arvutamine massiprotsendi alusel;

· elementide oksüdatsiooniastme määramine ühendites;

· võrrandite koostamine mittemetallide ja ammoniaagi keemiliste omaduste kohta.

2. Orgaaniline keemia

Õppesisu

2.1.SISSEJUHATUS. ALKAANID. Süsiniku aatomi ehitus ja valentsmudelid. Süsinikuahel,

isomeeria, struktuurivalemid, nomenklatuur. Alkaanide keemilised omadused

(asendusreaktsioonid, oksüdeerumine). Alkaanid olmes ja tehnikas. Halogeenoalkaanid.

Alküülamiinide struktuur ja omadused. Amiin kui alus.

2.2.POLAARSE ÜKSIKSIDEMEGA SÜSINIKÜHENDID (ALKOHOLID). Alkoholide

struktuur ja omadused. Funktsionaalrühm. Struktuuri- ja asendiisomeeria. Alkohol kui hape.

Eetrite määratlemine.

2.3.MITTEPOLAARSE KORDSE SIDEMEGA SÜSINIKÜHENDID (ALKEENID,

ALKÜÜNID, AREENID). Küllastumatuse mõiste. Alkeenid, alküünid, areenid. Aromaatsus.

Areenide asendusreaktsioonid. Fenoolid. Aromaatsete ühendite keskkonnaohtlikkus. Polümeerid.

2.4.KARBONÜÜLÜHENDID JA KARBOKSÜÜLÜHENDID. Aldehüüdide struktuur.

Aldehüüdide redoksomadused. Sahhariidide mõiste ja liigitus, bioloogiline tähtsus.

Karboksüülhapete struktuur, omadused ja liigid. Funktsionaalderivaadid, estrid ja amiidid.

Estrite hüdrolüüs. Rasvad, nende bioloogiline tähtsus. Aminohapped.

Õpitulemused

Teab:

110

· mõisteid: alkaan, radikaal, funktsionaalne rühm, isomeeria, aminorühm, amiin,

hüdroksüülrühm, alkohol, funktsionaalne rühm, alkoholaat, eeter, alkeenid, alküünid,

kaksikside, kolmikside, küllastunud ühend, küllastumata ühend, hüdraatimine,

hüdrogeenimine, polümeer, karbonüülrühm, karbonüülühend, aldehüüdrühm, aldehüüd,

sahhariid, monosahhariid, oligosahhariid, polüsahhariid, karboksüülrühm,

karboksüülhape, ester, rasv, aminohape;

· teab struktuuri ja omaduste vastavust.

Oskab selgitada:

· orgaaniliste ainete eripära võrreldes anorgaaniliste ainetega;

· alkaanide rea liikme omaduste sõltuvust struktuurist;

· orgaaniliste ainete nomenklatuuri põhireegleid;

· halogenoalkaanide kasutusalasid;

· funktsionaalse rühma mõistet, selle määravat osa alkoholide omadustele;

· alkoholide nomenklatuurireegleid;

· alkoholide kasutusalasid (meditsiin, parfümeeria, kütused) ja toimet organismile;

· küllastumata ühendite struktuuri iseärasusi, nomenklatuurireeglite rakendamise põhimõtteid;

· liitumis- ja polümerisatsioonireaktsioonide olemust;

· polümeeride keemia põhimõisteid;

· karbonüülühendite mõistet ja nomenklatuurireegleid;

· aldehüüdide omadusi;

· sahhariidide mõistet ja osa eluslooduses;

· karboksüülhapete, estrite ja aminohapete nomenklatuurireegleid;

· etaanhappe keemilisi omadusi;

111

· rasvade füüsikalisi omadusi, bioloogilist tähtsust;

· aminohapete tähtsust valkude tekkimisel;

· lahendada probleemülesandeid järgmistel teemadel:

· alkaanide struktuurvalemite kirjutamine ja mudelite konstrueerimine;

· amiinide struktuurvalemite koostamine;

· alkoholide rea 10 esimese liikme struktuurvalemite kirjutamine;

· reaktsioonivõrrandite kirjutamine alkoholide keemiliste omaduste (reageerimine happena,

dehüdraatimine, põlemine) kohta;

· valemi põhjal ühendi aineklassi kuuluvuse üle otsustamine;

· karboksüülhapetele ja aldehüüdidele struktuurvalemist lähtuvalt nimetuste andmine;

· valemi põhjal karboksüülhapete, estrite ja aminohapete äratundmine.

Hindamine:

õppetööjooksev hindamine,

test


112

III AINERÜHM

GEOGRAAFIAKogumahuga 2 õppenädalat, millest 1 nädal kohustuslikke ja 1 nädalat valikõpinguid

Kahekursuselise (80 tundi) ainekava, kattub sisult gümnaasiumi geograafiaga.

Eesmärk:

Süvendatakse õpilaste arusaamist nii looduses kui ka ühiskonnas toimuvatest nähtustest ja

protsessidest, nende ruumilisest levikust ning vastastikustest seostest. Geograafia võimaldab

teiste loodus- ja sotsiaalainetega võrreldes seoste ja seaduspärasuste paremat mõistmist üle

üksikainete piiride, andes õpilastele tervikliku ja süsteemse maailmapildi koos ruumisuhete

käsitlusega. Käsitledes vaid kõige olulisemaid looduses ja ühiskonnas toimuvaid nähtusi ja

protsesse ning nendevahelisi seoseid, mida illustreeritakse konkreetsete ja kõige ilmekamate

näidetega üle maailma. Nüüdisaegne geograafiaõpetus annab ettekujutuse paljudel elualadel

järjest olulisemaks muutuva kohateabe (geoinfosüsteemide) vajalikkusest, esitamisviisidest ja

laialdastest rakendusvõimalustest.

3.Õppetegevus

Arvestades põhikoolis omandatud teadmisi ja oskusi, peaks kutseõppeasutuses geograafia

õpetamisel rohkem kasutama õpilaste iseseisval tööl põhinevaid õppemeetodeid: arutlust,

diskussioone, rolli- ja otsustusmänge, probleemülesannete lahendamist, referaatide ja

uurimistööde koostamist jne. Informatsiooni iseseisev otsimine ja erinevate teabeallikate

kasutamine, nende võrdlemine ja analüüs arendab kriitilist mõtlemist ja oma seisukoha

kujunemist. Õppetegevus peaks olema suunatud arutluse ja analüüsi kaudu seoste loomisele ja

järelduste tegemisele, isikliku suhtumise kujundamisele ja sellele argumenteeritud põhjenduste

leidmisele. Väga oluline on probleemsituatsioonide loomine, mis arendaks õpilaste iseseisvat

mõtlemist ja otsuste tegemise oskust.

1.Üldmaateadus

Õppesisu

1.1.KAASAEGSED UURIMISMEETODID GEOGRAAFIAS. Arvutikaardid. Andmete

graafilised esitusviisid. Geoinfosüsteemid ja nende rakendused. Koha määramise meetodid ja

nende rakendused.

1.2. MAA KUI SÜSTEEM. Maa sfäärid kui süsteemid: litosfäär, pedosfäär, hüdrosfäär,

atmosfäär, biosfäär. Aine ja energiaringed Maa süsteemides.

113

1.3. LITOSFÄÄR. Litosfääri koostis. Laamtektoonika. Kivimite ringe. Erinevate kivimite ja

maakide kasutusvõimalused. Kaevanduste mõju keskkonnale. Vulkanism ja selle tagajärjed. Ohu

vähendamine ja vältimine. Maavärinad ja nende tagajärjed. Maavärinate tugevuse mõõtmine.

Ohu vähendamine ja vältimine. Maalihked. Gravitatsiooni, vee ja seismilisuse osa maalihetes.

1.4. PEDOSFÄÄR. Murenemine. Mulla tekkeprotsessid ja mullaprofiilid. Mulla hävimine vee ja

tuule erosiooni tõttu. Muld kui ressurss. Muldade kaitse.

1.5. ATMOSFÄÄR. Atmosfääri koostis ja ehitus. Kiirgusbilanss. Õhutsirkulatsioon. Tsüklonid

ja antitsüklonid. Tormid. Õhuniiskus ja sademed. Inimtegevuse mõju atmosfääri koostisele ja

selle tagajärjed: sudu, happevihmad, osooniaugud, kasvuhooneefekt. Õhu saastumine, seire ja

rahvusvahelised lepped.

1.6. HÜDROSFÄÄR. Veeringe Maal. Siseveed. Jõgede veerežiim ja äravool. Kliima mõju

äravoolule. Üleujutused ja nende kahjustused. Põhjavesi, selle kujunemine, filtratsioon. Pinna- ja

põhjavee kasutamine ja kaitse. Vee liikumine maailmameres. Meretaseme kõikumised.

Rannikute erosioon. Tormikahjustused, üleujutused. Ookeanide reostumine ja kaitse.

1.7. MAA SÜSTEEMIDE VAHELISED SEOSED. Inimtegevuse ja Maa süsteemide

vastasmõju. Keskkonnamuutused ja seire. Keskkonnatehnoloogia.

2.Ühiskonnageograafia

Õppesisu

2.1.KAASAEGSE MAAILMA POLIITILINE KAART. Riikide arengutaseme näitajad.

Kõrgeltarenenud Põhja riigid ja Lõuna arengumaad.

2.2. MAAILMA RAHVASTIK JA RAHVASTIKUPROTSESSID. Maailma rahvaarv ja selle

muutumine. Demograafiline üleminek. Rahvastikupoliitika. Ränded, nende põhjused. Rahvastiku

paiknemine. Linnastumine. Linnastumise kulg maailmas. Suurlinnade keskkonnaprobleemid.

2.3.KAASAEGSED MUUTUSED MAAILMAMAJANDUSES. Majanduse üldine struktuur ja

selle arengud. Üleminek kõrgtehnoloogilisele tootmisele. Majanduse globaliseerumine.

Rahvusvahelised firmad ja majandusorganisatsioonid.

2.4.ENERGIAMAJANDUS. Kaasaegse energiamajanduse struktuur. Alternatiivenergia

kasutusvõimalused. Nafta ja maagaasi tootmine, transport ja töötlemine. Tahkete kütuste

kaevandamine ja kasutamine. Fossiilsete kütuste kasutamisega kaasnevad keskkonnaprobleemid.

Elektroenergeetika.

2.6.PÕLLUMAJANDUS. Põllumajanduse looduslikud arengueeldused. Põllumajandusliku

tootmise vormid ja nende levik maailmas. Peamiste põllumajandussaaduste tootmise, töötlemise

ja kaubanduse geograafia. Põllumajandusega kaasnevad keskkonnaprobleemid. Maailma

rahvastiku toitlustamise probleemid.

114

2.7.MASINATÖÖSTUS. Masinatööstuse jagunemine vanadeks, uuteks ja uusimateks harudeks.

Vanade masinaehituse harude paigutuse põhijooned. Fordistlik tootmiskorraldus uutes harudes ja

selle mõju masinatööstuse globaliseerumisele. Uute ja uusimate harude paigutuse põhijooned.

2.8.TRANSPORT JA SIDE. Transpordiliigid ja vedude järgud. Logistika. Regioonide veondus.

Rahvusvahelised veoteenused. Side ja infosüsteemid.

2.9.TEENUSED. Teenuste osatähtsuse kasv. Teenuste struktuur: äri-, sotsiaal- ja

turismiteenused. Turism ja selle geograafia..

2.10 Üks 6 tunnine valikteema vastavalt kutsehariduse suunale.

Õpitulemused:

Teab:

· erinevaid asukoha määramise meetodeid;

· Maa sfääre;

· litosfääri koostist;

· erineva tekkega kivimeid ja nende kasutamisvõimalusi;

· vulkaanide,maavärinate tekkepõhjusi;

· maavärinate tugevuse hindamise meetodeid;

· mulla hävimist mõjutavaid tegureid;

· merede ja ookeanide reostusallikaid;

· atmosfääri koostist ja ehitust;

· erinevaid sademete tekkepõhjusi ja tingimusi;

· riikide arengutaset iseloomustavaid näitajaid;

· riikide liigitust nende arengutaseme alusel;

· maailma rahvaarvu kiire kasvu põhjusi;

· rahvusvaheliste rännete põhjusi ja peamisi suundasid, mõjutavaid tegureid;

· rahvastiku paiknemist;

115

· üldjoontes linnastumisprotsessi kulgu arenenud ja arengumaades;

· rahvusvahelisi firmasid;

· rahvusvahelisi majandusorganisatsioone;

· kaasaegses maailmamajanduse arengutendentse;

· erinevaid energiavarasid, nende liigitamis- ja kasutamisvõimalusi;

· erinevate energiaressursside kasutamise eelisi ja puudusi;

· masinatööstuse jagunemist vanadeks, uuteks ja uusimateks harudeks;

· masinatööstuse erinevate harude paigutuse põhijooni;

· põllumajanduse arengut mõjutavaid looduslikke ja majanduslikke tegureid kõrgelt

· arenenud riikides ja arengumaades;

· peamisi põllumajandusliku tootmise vorme;

· põllumajandusega seotud keskkonnaprobleeme;

· erinevaid transpordiliike;

· peamisi kaubanduslikke veosuundi ja veoteenuseid;

· äri, sotsiaal- ja turismiteenuseid.

Oskab:

· kasutada tava- ja arvutikaarte informatsiooni otsimiseks, seoste analüüsiks ja üldistuste

tegemiseks;

· tuua näiteid geoinfosüsteemide rakendusvõimalustest;

· määrata erinevaid meetodeid kasutades asukohta;

· analüüsida kaevandustegevusega kaasnevaid sotsiaalseid- ja keskkonnaprobleeme;

· analüüsida mulla hävimise võimalikkust maailma erinevates piirkondades;

116

· hinnata mulla kaitse vajalikkust ja tuua näiteid mulla kaitsmise võimalustest;

· analüüsida sudu, happevihmade, osooniaukude ja kasvuhooneefekti mõju

· inimesele, majandustegevusele ja keskkonnale;

· analüüsida kliima mõju äravoolule, veedefitsiidi ja üleujutuste võimalikku mõju ja

majanduslikke kahjusid;

· hinnata vee ja veekogude tähtsust inimese elus ja majanduslikus tegevuses;

· analüüsida maailmamere reostumise mõju inimesele, majandustegevusele ja keskkonnale.

· hinnata maailmamere kaitse vajalikkust;

· tuua näiteid Maa süsteemide vahelistest seostest;

· hinnata keskkonnamuutuste mõju inimtegevusele ja keskkonnaseire vajalikkust;

· näidata kaardil kõiki Euroopa riike ja maailma suuremaid riike;

· iseloomustada kaartide ja statistiliste andmete abil riike ja võrrelda neid arengutaseme

alusel;

· võrrelda temaatiliste kaartide ja statistiliste andmete abil rahvaarvu muutusi erinevates

regioonides ja analüüsida muutuste põhjusi;

· iseloomustada kaardi abil rahvastiku paiknemist mõnes etteantud piirkonnas ja selgitada

taolise paiknemise põhjusi;

· analüüsida suuremate rännetega kaasnevaid probleeme nii lähte- kui siirdemaale;

· näidata kaardil maailma suuremaid linnu ja linnastuid;

· tuua näiteid ülelinnastumisega kaasnevatest sotsiaalsetest- ja keskkonnaprobleemidest;

· tuua näiteid globaliseerumise mõjust arenenud ja arengumaadele;

· analüüsida muutusi maailma energiamajanduses;

117

· näidata kaardil maailma suuremaid energiavarade leiukohti ja töötlemispiirkondi;

· analüüsida ja hinnata alternatiivenergia kasutamisvõimalusi maailma erinevates

regioonides;

· hinnata energia kokkuhoiu vajadust ja võimalusi;

· iseloomustada temaatiliste kaartide abil põllumajanduse looduslikke arengueeldusi

maailma erinevates piirkondades ja võrrelda erinevate piirkondade põllumajandust;

· analüüsida erinevate veondusliikide eeliseid ja puudusi;

· võrrelda temaatiliste kaartide abil erinevate regioonide veondust;

· kasutada kaarte ja kaasaegseid infotehnoloogia võimalusi (arvutikaardid, internet, CD

jne) teabe hankimiseks, korrastamiseks ja esitamiseks;

· analüüsida tabeleid, graafikuid ja diagramme ning teha järeldusi neil esitatud nähtuste

arengusuundadest;

· rakendada geograafiaalaseid teadmisi ökoloogia- ja demograafiaalastes ning poliitilistes

diskussioonides;

· kasutada geograafiaalaseid teadmisi igapäevaelus ja tulevikukavade tegemisel.

Hindamine

õppetööjooksev hindamine

test

referaat

118

BIOLOOGIAKohustuslike õpingute maht 2 õppenädalat.

Eesmärk:

Bioloogial on oluline koht õpilaste loodusteadusliku maailmapildi kujunemises, mille kaudu

kujunevad õpilastel loodusalased ja teised elutähtsad pädevused, omandatakse püsivad positiivsed

hoiakud kõige elava suhtes, väärtustatakse säästvat ja vastutustundlikku eluviisi. Bioloogias

omandatud teadmised, oskused ja hoiakud integreerituna teistes õppeainetes omandatuga on

aluseks sisemiselt motiveeritud elukestvale õppimisele. Eesmärkideks on eluslooduse,

organismide mitmekesisuse, nende ehituse ja talitluse, pärilikkuse, evolutsiooni ja ökoloogia ning

elukeskkonna kaitse põhiprintsiipidest ülevaate saamine. Bioloogia õpetamisega

kutseõppeasutuses süvendatakse põhikoolis omandatud teadmisi, oskusi ja vilumusi. Taotletakse

õpilaste loodusteadusliku maailmapildi avardumist, mis tugineb senisest enam bioloogia

haruteaduste põhilistele teooriatele, üldistele seaduspärasustele ja nende rakenduslikele

aspektidele.

I Osa

Õppesisu

1.2.ELU OLEMUS. Elu tunnused. Eluslooduse põhilised organiseerituse tasemed.

Loodusteaduslik uurimismeetod.

1.2.ORGANISMIDE KEEMILINE KOOSTIS. Organismide keemiline koostis. Peamised

anorgaanilised ja orgaanilised ained organismides.

1.3.RAKK. Rakuteooria põhiseisukohad. Loomaraku ehitus ja talitlus, selle erinevused bakteri- ja

taimerakust. Ainu- ja hulkraksus.

1.4.ORGANISMIDE AINE- JA ENERGIAVAHETUS. Organismide aine- ja energiavahetuse

põhijooned. Fotosüntees ja selle tähtsus. Organismide varustamine energiaga.

1.5.ORGANISMIDE PALJUNEMINE JA ARENG Rakkude jagunemine: mitoos ja meioos.

Organismide suguline ja mittesuguline paljunemine. Loomade ja taimede paljunemise ja arengu

eripära. Inimese sugurakkude areng, viljastumine, embrüonaalne ja sünnijärgne areng.

1.6.PÄRILIKKUS. Molekulaarbioloogilised põhiprotsessid: replikatsioon, transkriptsioon ja

translatsioon. Mendeli seadused. Geneetika ülesanded. Inimesel esinevad geneetilised puuded.

Pärilik ja mittepärilik muutlikkus. Viiruste mitmekesisus ja tähtsus.

Õpitulemused

Teab:

· peamisi elu tunnuseid;

119

· eluslooduse peamisi organiseerituse tasemeid;

· teadusliku meetodi põhietappe;

· organismides enamlevinud keemilisi elemente;

· organismides enam esinevaid anorgaanilisi aineid;

· vee põhilisi funktsioone organismides;

· organismides leiduvate peamist orgaaniliste ainete (sahhariidide, lipiidide, valkude, ja

nukleiinhapete) üldist ehitust ja tähtsust;

· loomaraku peamisi organelle ja nende funktsioone;

· kromosoomide ehitust ja tähtsust;

· taime- ja bakteriraku eripära võrreldes loomarakuga;

· ainu- ja hulkraksete organismide näiteid;

· auto- ja heterotroofsete organismide näiteid;

· raku metabolismi põhietappe ja nende vahelisi seoseid;

· ATP molekuli tähtsust;

· rakus toimuva glükoosi lagundamise tulemust;

· fotosünteesi toimumise tingimusi, tulemust ja tähtsust;

· organismide paljunemise erinevaid viise;

· mitoosi faase, tulemust ja tähtsust;

· meioosi toimumise eesmärki, tulemust ja tähtsust;

· inimese ovo- ja spermatogeneesi iseärasusi;

· menstruaaltsükliga kaasnevaid muutusi naise organismis;

· põhilisi rasestumisvastaseid meetodeid ja vahendeid;

120

· inimese looteliste väärarengute tekkepõhjusi.

· replikatsiooni, transkriptsiooni ja translatsiooni tulemust ja nendevahelisi seoseid;

· geneetilise koodi olemust;

· valgu sünteesis osalevaid komponente ja tulemust;

· Mendeli seadusi ja nende statistilist olemust;

· inimese soo määramise geneetilist aluseid;

· inimesel esinevaid enamlevinud geneetilisi puudeid;

· päriliku ja mittepäriliku muutlikkuse erinevaid tekkepõhjusi, avaldumise vorme ja bioloogilist

tähtsust;

· inimese pärilikkuse uurimise enamlevinud meetodeid;

· viiruste mitmekesisust ja nende osa eluslooduses.

2.Bioloogia II osa

Õppesisu:

2.1.RAKENDUSBIOLOOGIA. Bioloogia seos teiste teadustega. Erinevate organismide

biotehnoloogilisi rakendusi. Biotehnoloogia ja sellega kaasnevad probleemid. Geenitehnoloogia,

selle arengusuunad. Bioloogia osa meditsiinis.

2.2.INIMENE. Inimorganismi üldiseloomustus. Inimese põhilised elutalitlused, nende neuraalne ja

humoraalne regulatsioon. Kõrgem närvitalitlus.

2.3.ORGANISMIDE KOOSEKSISTEERIMINE. Peamised ökoloogilised tegurid.

Organismidevahelised suhted. Populatsioon. Ökosüsteemi struktuur ja iseloomustus. Biosfääri

iseloomustus. Bioloogiline mitmekesisus. Keskkonnakaitse regionaal- ja globaalprobleemid.

Looduskaitse ja keskkonnapoliitika.

2.4.EVOLUTSIOON. Elu päritolu ja esialgne areng. Elu areng Maal. Evolutsiooni tõendid.

Evolutsiooni geneetilised alused. Looduslik valik. Mikro- ja makroevolutsioonilised protsessid.

Inimese evolutsioon.

Õpitulemused

Teab:

· bioloogia seoseid teiste teadustega;

121

· rakendusbioloogia tegevusvaldkondi;

· biotehnoloogia rakendusvõimalusi;

· geenitehnoloogia arengusuundi;

· geneetika osatähtsust meditsiinis;

· inimese elundkondade üldist ehitust ja nende ülesandeid;

· inimorganismi talitluste neuraalse ja humoraalse regulatsiooni põhimõtet;

· humoraalses regulatsioonis osalevaid hormoone;

· kesknärvisüsteemi ehitust ja talitlust;

· kõrgema närvitalitluse eripära;

· inimese sisekeskkonna stabiilsuse tagamise printsiipe;

· ökoloogia seost loodus- ja keskkonnakaitsega;

· peamisi ökoloogiliste tegurite rühmi ning nende mõju organismidele;

· organismide omavahelisi põhilisi suhteid;

· ökosüsteemide struktuuri;

· bioloogilise mitmekesisuse määratlust;

· globaalseid ja regionaalseid keskkonnaprobleeme;

· säästva arengu põhimõtteid;

· majanduse, tarbimise ja keskkonnaseisundi seoseid;

· looduskaitse tegevusvaldkondi;

· Eesti keskkonnapoliitika põhiseisukohti;

· elu päritolu hüpoteese;

· evolutsiooni toimumise tõendeid;

122

· päriliku muutlikkuse osa evolutsioonis;

· liigitekke mehhanisme;

· loodusliku valiku osa evolutsioonis;

· mikroevolutsioonilisi muutusi ja nende tulemusi;

· makroevolutsiooni põhisuundumusi;

· inimese võimalikke eellasi;

· tõendeid, mis viitavad inimese päritolule loomariigist.

Saab aru:

rakendusbioloogia kohast bioloogiateadustes;

rakendusbioloogia tähtsusest;

biotehnoloogia osast tööstuses ja põllumajanduses;

geenitehnoloogia tegevusvaldkondadest, arengusuundadest ja nende praktilisest tähtsusest;

geenitehnoloogiliste lahendustega kaasnevatest probleemidest;

bioloogia osatähtsusest meditsiinis;

inimese elundkondade ülesannetest;

elundkondade talitluste neuraalse regulatsiooni põhimõtetest;

neuraalse regulatsiooni seosest kesknärvisüsteemiga;

tingitud ja tingimatute reflekside olemusest;

· organismi talitluste humoraalse regulatsiooni üldisest toimemehhanismist;

· hormoonide osast organismi elutegevuse regulatsioonis;

· inimese püsiva sisekeskkonna terviklikkusest;

· tervislike eluviiside järgimise tähtsusest;

· ökoloogia kohast bioloogiateadustes;

· ökoloogiliste tegurite mõjust populatsioonide arvukusele;

· ökosüsteemi struktuurist ja seda mõjutavatest teguritest;

· ökoloogilise tasakaalu kujunemise mehhanismidest;

123

· biosfääri kaitsmise vajadusest;

· loodusliku mitmekesisuse säilitamise tähtsusest;

· inimtegevuse osast looduskeskkonna kujundamises ja kaitses;

· globaalsete ja regionaalsete keskkonnaprobleemide aktuaalsusest;

· säästva arengu vajadusest;

· elu tekke võimalikest varastest etappidest;

· liikide tekke tingimustest;

· päriliku muutlikkuse osast evolutsiooniprotsessis;

· loodusliku valiku kujunemisest ja selle tulemustest;

· makroevolutsiooni põhisuundadest;

· mikro- ja makroevolutsiooni erinevustest;

· inimese evolutsiooni kulgemise eripärast ja selle põhjustest.

Oskab:

· tuua näiteid biotehnoloogia rakendustest tööstuses ja põllumajanduses;

· selgitada erinevate organismide biotehnoloogilisi rakendusvõimalusi;

· nimetada geenitehnoloogia rakendusvaldkondi;

· tuua näiteid geenitehnoloogia rakendamisega kaasnevatest eetilistest probleemidest;

· selgitada bioloogiaalaste teadmiste kaasamist meditsiinis;

· selgitada inimese erinevate elundkondade üldist ehitust ja ülesandeid;

· eristada joonisel inimese elundkondi ja nende peamisi osasid;

· selgitada neuraalse regulatsiooni osatähtsust erinevate elundkondade näitel;

· selgitada tingimatu ja tingitud refleksi erinevusi ja tuua näiteid;

124

· tuua näiteid humoraalsest regulatsioonist erinevate elundkondade talitlustes.

· eristada biootilisi ja abiootilisi ökoloogilisi tegureid ning tuua vastavaid näiteid;

· kirjeldada erinevaid ökosüsteeme;

· selgitada populatsioonide omavahelisi suhteid ökosüsteemides;

· koostada ökosüsteemidele iseloomulikke toiduahelate skeeme;

· välja tuua globaalseid ja regionaalseid aktuaalseid keskkonnaprobleeme;

· selgitada säästva arengu seisukohti;

· selgitada biosfääri kaitsega seonduvaid globaalprobleeme;

· tuua näiteid Eesti keskkonnaprobleemidest;

· selgitada elu tekke hüpoteese;

· kirjeldada elu esmast arengut Maal;

· selgitada Ch. Darwini evolutsiooniteooria põhiseisukohti;

· põhjendada loodusliku valiku juhtivat rolli evolutsioonis;

· tuua näiteid looduslikust valikust ja selle tagajärgedest;

· selgitada evolutsiooni geneetilisi aluseid;

· selgitada bioloogiliste ja sotsiaalsete tegurite osa inimese evolutsioonis.

125

VI AINERÜHM

AJALUGUKogumahuga 5 õppenädalat, millest 3 kohustuslikke ja 2 nädalat valikõpinguid.

Eesmärk:

Õpilase arendamine, valmis teadmiste vahendamine on asjakohane ülevaateteemade puhul.

Peamine on aga õppimine, kus õpilane peab õpikuteksti, ajalehe või ajakirja artikli, algallika või

muu materjali põhjal looma endale ise ajaloopildi, tegema järeldusi, väljendama oma arvamust

ühe või teise ajaloosündmuse või nähtuse kohta. Ajalooprobleemide lahendamise käigus tekivad

uued oskused, rikastub väärtussüsteem, kujuneb rahvuslik ja kultuuriline identiteet, seotud

ajaloolised aspektid ja mõju ühiskonnale. Käsitledes Eesti ja maailma ajalugu vanimast ajast

tänapäevani, luues silla mineviku ja kaasaja ajaloosündmuste ja –nähtuste vahel, kujundades

arusaama, et minevikku pöördumata on raske mõista tänapäeva, näiteks kriisikollete olemust,

samuti paljusid Eesti ajalooga seotud probleeme. Ajalooallikatega töötades otsitakse kõigepealt

vastuseid küsimustele kes, mis, millal, kuidas, seejärel jõutakse järk-järgult küsimuseni mispärast.

Õpilased kogevad, kui keeruline on otsustada ühe või teise sündmuse põhjuste üle. Seetõttu on

väga oluline selgitada mõisteid põhjus-tagajärg, sarnasus- erinevus, muutus-

järjepidevus.Nüüdisajalugu ja massimeedia areng.

Kohustusliku õppe maht 3 õppenädalat:

Eesti ajalugu muinasajast kuni 19. sajandi lõpuni (1 õn);

XX sajandi ajalugu (2 õn).

Õppesisu:

1. Eesti ja XX sajandi ajalugu teise kontsentrina. Läänemeremaade mõjutusi paralleelselt Eestis

toimunuga.

1.1. Eesti ajalugu muinasajast kuni 19. sajandi lõpuni

1.2. MUINASAEG. Muinasaja periodiseerimine. Suhted naaberrahvastega. Muinasusund ja

ristiusu levik. Ühiskondlik-poliitiline ja majanduslik olukord Läänemeremaades 13. sajandi algul.

Muistne vabadusvõitlus.

1.3. VANA-LIIVIMAA. Vana-Liivimaa riigid. Jüriöö ülestõus. Eesti rahvastik ja majandusolud

14.– 16. sajandil. Katoliku kirik Eestis. Reformatsioon Liivimaal. Liivi sõda ja selle tagajärjed.

1.4. ROOTSI AEG. Eesti Rootsi ajal. Kirik ja vaimuelu. Põhjasõda.

1.5. VENE AEG. Eesti pärast Põhjasõda. Balti erikord. Pärisorjuse kaotamine. Majanduslik areng.

Elu-olu ja kultuur.

2.1. RAHVUSLIK LIIKUMINE. Ärkamisaeg Eestis, selle tähtsus. Venestusaja reformid.

Majanduslik ja poliitiline areng 19. ja 20. sajandi vahetusel. Professionaalse kultuuri kujunemine.

126

22. XX sajandi ajalugu.

2.2. MAAILM XX SAJANDI ALGUL. Rahvusvahelised suhted XX sajandi algul. Euroopa

suurriigid. Maailmamajandus. Elu-olu ja kultuur. Eesti Venemaa koosseisus.

2.3. ESIMENE MAAILMASÕDA. Esimene maailmasõda Venemaal ja Eestis. Eesti

iseseisvumine. Vabadussõda.

2.4. MAAILM SÕDADEVAHELISEL AJAJÄRGUL. Rahvusvahelised suhted. Majandus. Elu-

olu ja kultuur. Demokraatia ja diktatuurid. Eesti Vabariik.

2.5. TEINE MAAILMASÕDA. Maailm Teise maailmasõja eelõhtul. Eesti 1939-1940.

Sõjategevus Teise maailmasõja ajal. Teise maailmasõja tagajärjed.

2.6. MAAILM PÄRAST TEIST MAAILMASÕDA. Külm sõda. Lääne tööstusriigid.

Kommunistlikud riigid. Kolmas maailm. Eesti NSV.

2.7. MAAILM XX SAJANDI LÕPUL. Kommunistliku süsteemi lagunemine. Eesti

taasiseseisvumine. Elu-olu ja kultuur.

Õpitulemused:

· oskab rekonstrueerida minevikus elanud inimeste elu, vaadelda maailma nende pilgu läbi;

· oskab analüüsida lähiajaloo probleeme;

· oskab leida, selekteerida, refereerida, analüüsida ja hinnata erinevaid ajalooallikaid ja

seisukohti;

· oskab analüüsida massimeedia informatsiooni;

· oskab esitada informatsiooni läbitöötamise tulemused suuliselt, visuaalselt,

· kirjalikult; koostada teese ja uurimusi, kirjutada ajalooteemalisi arutlusi, osaleda

ajalooalastes diskussioonides, töötada kaardiga;

· tunneb Eesti ajalugu ja selle seoseid Euroopa ja maailma ajalooga;

· mõistab ühiskonnas toimunud muutusi, arengu järjepidevust ajaloo vältel

Hindamine:

Jooksev ja kokkuvõttev. Testid. Essee.

(rahuldav): teksti alusel loendi või seisukoha esitamine ja kirjeldamine;

(hea): iseloomustamine ja võrdlemine;

(väga hea): analüüs, isiklik hinnang ning selle põhjendamine.

127

INIMESEÕPETUS/PEREKONNAÕPETUSKogumahuga 2 õppenädalat, millest 1 nädala kohustuslike ja 1 valikõpinguid.

Eesmärk:

Inimeseõpetuse üldeesmärk on eelkõige õpilase tervikliku isiksuse, üldinimlike väärtuste ja

sotsiaalse kompetentsuse arendamine. Inimeseõpetus on isiksusekeskne õppeaine rõhuasetusega

väärtuskasvatusel. Õpetuses liigutakse tervikliku mina poole ning situatiivselt vahetu ümbruse

tajumiselt ühiskonna sotsiaalsele tunnetusele. Väärtustatakse sotsiaalselt efektiivseid

käitumisoskusi, positiivse minapildi kujunemist, tolerantsust ning üldinimlikke väärtusnorme.

Inimeseõpetuse õpetamisel on olulised teadmiste-oskuste kujundamine ja õpilaste kõlbelis-

väärtuseline areng.

Inimeseõpetuses võib hinnata õpilase teadmisi ja nende rakendamise oskust, aga mitte hoiakuid.

Õppesisu:

1. INIMENE KUI SOTSIAALNE OLEND. Psühholoogia ja perekonnaõpetuse koht inimest

käsitlevate teaduste hulgas. Inimese bioloogiline, psühholoogiline ja vaimne areng, inimese

elukaar.

2. INIMESTE ERINEVUSED. Bioloogilised, psühholoogilised, vanuselised, põlvkondlikud,

kultuurilised, usulised, rahvuslikud, soolised, isiksuslikud erinevused. Erinemine kui väärtus.

Sallivus kaaslaste erinevuste suhtes. Sotsiaalsed hoiakud, stereotüübid, eelarvamused jms.

Sotsiaalne taju, isikutaju. "Mina"-pilt. Sotsiaalne küpsus. Tahe.

3. TAJU JA TÄHELEPANU. Aisting ja taju. Tähelepanu. Mälu. Tunded. Mõtlemine ja kõne.

Meeleseisundid.

4. INIMSUHTED JA TUNDED. Suhted teiste inimestega. Armumine. Orienteeritus partnerile.

Armastus.

5. ABIELU JA PEREKOND. Abielu ja perekond läbi ajaloo. Abieluküpsus. Abikaasa valik.

Abielu- ja perekonna seadusandlik külg. Suhted ja rollid perekonnas. Kodu kui elukeskkond ja

väärtus igale tema liikmele.

6. VANEMLUS JA LAPSED. Ettevalmistus vanemate rolli täitmiseks. Perekonna planeerimine.

Lapsed kui väärtus. Lapse areng. Vanem lapse sotsiaalsete ja emotsionaalsete vajaduste

rahuldajana. Üksikvanem. Puudega laps perekonnas. Lapsevanema vastutus.

7. PEREKONNA OSA IGA INIMESE ELUS. Perekond inimese elu erinevatel perioodidel.

Lahkhelid perekonnas. Lahutus. Uus pere. Surm perekonnas. Kriisid pereelus. Õnnestunud pereelu

kui väärtus. Lapse õigused ja kohustused. Terve, kindlustundega inimene, tugev perekond kui

demokraatliku riigi väärtus.

Õpitulemused

128

· mõistab inimestevahelisi erinevusi ja teab erinevuste arvestamise võimalusi igapäevaelus;

· tunnetab iseennast teiste inimeste hulgas;

· tunneb ja oskab teha valikuid ja näha ette võimalikke tagajärgi;

· austab teiste inimeste õigusi ja omandit;

· mõistab perekonna osa üksikisiku ja ühiskonna elus;

· teab perekonna planeerimise võimalusi;

· teab abielu ja perekonna psühholoogilist, füsioloogilist, majanduslikku ja seadusandlikku

külge; tunnetab oma vastutust iseenda ja oma tulevase perekonna (abikaasa, lapsed jt

lähisugulased) ees;

· tunnetab enda kui lapsevanema ja kasvataja rolli;

· teab lapse arengu etappe;

· teab koduse kasvatuse põhialuseid;

· tunneb ja oskab kasutada enda, perekonna ja lapse õigusi ja kohustusi käsitlevaid seadusi.

Hindamine:

Rollimängud

Jooksevhindamine

Arvestuslik hindamine

Testid

Referaat

129

ÜHISKONNAÕPETUSÜhiskonnaõpetuse kohustuslik maht on 1õppenädal.

Eesmärk:

Ühiskonnaõpetuse kursuse kaudu kujundatakse arusaama kaasaja maailmast tervikuna ning selles

toimuvatest poliitilistest, sotsiaalsetest, majanduslikest ja muudest ühiskonnaellu kuuluvatest ja

seda kujundavatest protsessidest. Andes teadmised Eesti ühiskonna ülesehitusest ja toimimisest.

Tuues paralleele Euroopa riikidega, et näidata, kui palju meil on ühist nüüdisaegse demokraatliku

elukorraldusega. Andma õpilasele vajalikud teadmised ja oskused oma õiguste kasutamiseks

ühiskonnas, õpetama teda oma tegude eest vastutama. Õiguste realiseerimine pole eesmärk

omaette, vaid nende abil suurendatakse sotsiaalset turvalisust (stabiilsust) ja indiviidi

karjäärivõimalusi. Õpilane omandab oskuse ja valmiduse ühiskonnaelu mõistmiseks ja oskaks

sekkuda, kaitsta oma seisukohti.

Õppesisu:

1.ÜHISKONNA STRUKTUUR JA KUJUNEMINE (sissejuhatus ainesse). Ühiskonna

tundmaõppimise vajalikkus. Riik ja rahvas.

2.ÜHISKONNA VALITSEMINE. Õigusriigi olemus ja tunnused. Võimude lahusus. Parlament.

Valitsus. President. Maavalitsus. EV õigussüsteem (õigusaktide hierarhia ja kohtusüsteem).

Kohaliku omavalitsuse ülesehitus ja ülesanded. Demokraatlikud valitsemissüsteemid.

3.KODANIKE OSALEMINE AVALIKUS ELUS. Demokraatia põhiideed ja nende teostumine

kodanikuühiskonnas. Valimiste funktsioonid ja korraldamine. EV Riigikogu valimiste süsteem.

Erakonnad ja valimised (valimisnimekiri, valimisplatvorm, partei programm, propaganda).

Valimistega seonduvad kodanikuõigused. Kodanikuaktiivsuse vormid. Erinevad huvid ühiskonnas

ja nende realiseerimise viisid. Kodanikualgatus, selle eesmärgid, funktsioonid. Huvigrupid.

Ametiühingud ja kutseliidud. Mittetulundusühingud. Riigi- ja kodanikukaitse.

4.MAJANDUS JA HEAOLU. Turumajandus. Riigieelarve tulu- ja kulubaasi kujundamise

üldpõhimõtted. Pere eelarve. Majandusarengu ja inimarengu seos. Ebavõrdsus ühiskonnas.

Majanduslikud, sotsiaalsed ja kultuurilised õigused. Sotsiaalkindlustus ja sotsiaalabi. Tööhõive,

seda mõjutavad tegurid. Tööseadusandluse alused. Meetmed tööpuuduse vastu. Töötute sotsiaalne

kaitse.

5.RAHVUSVAHELINE KOOSTÖÖ JA JULGEOLEK EUROOPAS. Eesti ja tähtsamad

rahvusvahelised koostööorganisatsioonid Euroopas: EN, EL, NATO.

Õpitulemused

· teab, milline on ühiskonna struktuur;

130

· tunneb demokraatlikku valitsemise süsteemi ja põhimõtteid;

· teab oma põhiseaduslikke õigusi ja kohustusi;

· oskab määratleda oma kohta ja võimalusi kaasaja maailmas, töötada ja elada

turumajanduslikus ühiskonnas, osaleda ühiskonnaelus, kaitsta oma huve ja õigusi;

· teab eurointegratsiooni probleeme ja võimalusi;

· oskab leida sotsiaal-poliitilist ja majanduslikku teavet, seda süstematiseerida ja kasutada.

Hindamine:

· omandatud ainealased teadmised,

· omandatud sotsiaalsed oskused,

· aktiivne ja vastutustundeline kodanikuosalus.

131

V. AINERÜHM

MUUSIKAKohustuslik maht on 1 õppenädal.

Eesmärk:

Muusikaõpetusega taotletakse, et õpilaneõpiks hindama muusikat kui kultuuriväärtust, indiviide ja

ühiskonna arengut. Kujundades tervikpildi kultuuri arengust ning õppides mõistma

ja hindama erinevaid kultuure.

Rikastada tundeelu muusikaelamuste kaudu: külastab kontserte ja muusikalavastusi, osates oma

arvamusi põhjendada Tunneb muusikaajaloost tuntud heliloojate loomingut.

Õppesisu

1. VANAAEG Vanad kultuurrahvad ja muusika. Vanakreeka ja Vanarooma mütoloogia ja

muusika (tragöödia, komöödia).

2. KESKAEG Ülevaade ajastust ja muusikast. Romaani ja gooti stiil. Kristlus kui Lääne-Euroopa

kultuuri arengu tugevaim mõjutegur. Vaimuliku muusika areng. Gregooriuse koraal. Polüfoonilise

mitmehäälsuse teke. Liturgiline draama. Müsteerium. Rändlaulikud. Rüütlipoeesia. Pillid.

3. RENESSANSS Ülevaade ajastust ja muusikast. Humanism, protestantism, vastureformatsioon

ja muusika. Missa. Ilmalik laul ja seltskonnamuusika. Madrigal. Homofoonilise mitmehäälsuse

teke. Protestantlik koraal. Heliloojad ja juhtivad muusikamaad. Palestrina. Orlandus Lassus.

4. BAROKK Ülevaade ajastust ja muusikast. Ooperi teke. Oratoorium (kantaat, passioon).

Instrumentaalmuusika: concerto grosso, soolokontsert. Juhtivad muusikamaad ja heliloojad:

Vivaldi, Bach, Händel.

5. KLASSITSISM Valgustusajastu iseloomustus. Instrumentaalmuusika areng – ansamblid,

orkestrid. Sonaat vormi ja zanrina. Sümfoonia. Kontsert. Keelpillikvartett. Ooperi areng. Viini

klassikud – Haydn, Mozart, Beethoven.

6. ROMANTISM Romantismi ideed ja rahvuslus. Instrumentaalmuusika areng. Programmilise

muusika teke. Sümfooniline poeem. Soololaul. Miniatuursed zanrid: etüüd, prelüüd, nokturn,

tantsud. Lavamuusika (Ooper, operett, ballett). Juhtivad muusikamaad ja heliloojad. Schubert,

Berlioz, Chopin, Liszt, Verdi, Tšaikovski. Grieg. Sibelius.

4.7.20. SAJANDI MUUSIKA (6t). Ülevaade ajastust ja muusikast. Operett. Muusikal.

Filmimuusika. Hilisromantism. Mahler. Impressionism. Debussy. Ekspressionism. Schönberg.

Neoklassitsism. Stravinski.

Sümfooniline jazz. Gershwin. Avangardism. Cage. Postmodernism. Pärt.

4.8.EESTI MUUUSIKA (10t). Rahvalooming. Regivärsiline rahvalaul. Uuem rahvalaul.

132

Laulupidude traditsiooni algus: Kunileid, Saebelmann, Thomson, Hermann. Esimesed

professionaalid: Härma, Türnpu. Tobias, A. Kapp – eesti professionaalsed heliloojad. Rahvusliku

koorimuusika rajajad: Saar, Kreek. Rahvusliku instrumentaalmuusika rajaja Eller. Rahvusliku

lavamuusika rajajad E.Aav, Tubin, E. Kapp, Tamberg. Eesti modernism 1956–1970. Heliloojad

Ernesaks, Tormis, Pärt, Tüür, Sisask. Eesti tuntumad muusikakollektiivid, interpreedid, dirigendid.

Muusikafestivalid.

5. Õpitulemused

oskab määratleda ja iseloomustada eri ajastute muusikat;

teab ajastute tuntumaid heliloojaid ja nende teoseid;

teab olulisi muusikaalaseid termineid ja oskab neid kasutada;

oskab koostada muusika-alaseid referaate;

laulab vastavalt oma vokaalsetele võimetele;

hindab muusikat, kui kultuurinähtust.

133

KUNSTKohustuslik maht on 1 õppenädal.

Eesmärk:

Omandab teadmisi kunstiliikidest ja nende arenguloost, õpib tundma visuaalsete kunstide

väljendusvahendeid ja hindama kunstiteoseid, kujundab oma kunstimaitset, arendab ruumilist,

kujundilist ja abstraktset mõtlemist käelise tegevuse kaudu, arendab loovust ja katsetamisjulgust.

Õppesisu:

1. KULTUUR JA KUNST.

1.1. KULTUURI JA KUNSTI MÕISTE. Kunst ühiskonnas ja selle erinevad käsitlusviisid. Kunsti

liigid (mõisted ja kirjeldus).

1.3. ÜLDINE KUNSTIKULTUURI AJALUGU. Kunsti tekkimine ürgajal. Idamaade ja

antiikkunst. Mesopotaamia ja Egiptus, Egeus ja Kreeka, etruskid ja Rooma. Varakristlik, Bütsantsi

ja Vana-Vene kunst. Romaani ja gooti kunst. Renessanss, barokk ja rokokoo. Klassitsism ja

romantism. Realism. Naturalism ja impressionism. 20. sajandi I poole kunst enne ja pärast Esimest

maailmasõda: postimpressionism, sümbolism, juugend / art déco, kubism, Bauhaus,

ekspressionism, sürrealism. 20. sajandi II poole kunst: modernism ja postmodernism, popkunst,

kontseptualism, hüperrealism, installatsioon, tegevuskunst, kineetiline kunst.

1.4. KUNST EESTIS. Kunsti alged. Kunst Eestis keskajast 19. sajandini. Baltisaksa kunst.

Sajandivahetuse kunst. Kunst nõukogude okupatsiooni ajal. Kunst taasiseseisvunud Eesti

Vabariigis. Kaasaegne Eesti kunst. Eesti arhitektuur. Kunstistiilid Eesti ehituskunstis (gootika,

renessanss, barokk, klassitsism, eklektika, juugend). Esimese maailmasõja järgne ehituskunst:

rahvusromantiline stiil, funktsionalism, orgaaniline arhitektuur jne. Arhitektuurimälestiste kaitse.

Tallinna arhitektuur. Eesti rahvakunst ja rahvakultuur.

2. KUNST JA KESKKONNA KUJUNDAMINE

2.1. KOMPOSITSIOON. Pildi põhitegurid – punkt, joon, pind, mahulisus. Pildi muutujad –

kooste-elementide asendi, suuna ja kaugusvahede muutumine ning tihedus. Kompositsiooni

väljendusvahendid. Vabalt valitud kompositsiooniharjutus. 4.5.2.VÄRV. Värvi tajumine – selle

füüsikalised, füsioloogilised ja psühholoogilised omadused. Värviõpetus – värvide segamine ja

segunemine, nende korrastussüsteemid, kontrastid, kooskõlad. Värvi funktsioonid maalis ja

kunstiliselt kujundatavas keskkonnas. Vabalt valitud värviharjutus.

2.2. JOONISTAMINE. Joonistamise väljendusvõimalused – piirjoone, varjundi ja faktuuri

kasutamine. Joonistamisvahendid – grafiitpliiatsid, süsi, värvipliiatsid, kriit jm. Vabalt valitud

harjutused.

134

2.3. MAALIMISTEHNIKAD. Akvarell. Kattevärvid – guašš, polüvinüülatsetaattempera,

akrüülvärvid, õlivärvid ja õlitempera, pastellid.

2.4. RUUMI KUNSTILINE KUJUNDAMINE. Ruumi kujundamise põhialused. Värvikasutus,

valgus, terviku loomine. Vabalt valitud harjutus.

2.5. ORNAMENT. Liigitamine. Ornamendi ajaloost. Stiliseerimine, geometriseerimine.

Ornamendi organiseerimise printsiibid. Vabalt valitud harjutused (stiliseerimine, piiramata pind,

geometriseerimine).

2.6. TEHNILISED KUJUTAMISVIISID. Väärtusperspektiivist illusoorse perspektiivini.

Ruumilise kujutamise võimalused – stereoskoop. Projektsioonjoonestamine: tsentraal-, paralleel-

ja ristprojektsioon, frontaal- ja diameetriline aksonomeetria, kaks- ja kolmvaated.

2.7. KAUBANDUSLIK PILT. Reklaam – selle tootmine, funktsioon ja strateegia. Pildi

kasutamise võimalused reklaamis. Kiri. Tarbegraafika.

Õpitulemused:

· tunneb kunsti liike ja teab olulisemaid kunstialaseid mõisteid;

· teab visuaalse kunstikultuuri arenguloo perioode, stiile ja kunstivoole;

· teab silmapaistvamaid Eesti kunstnikke;

· tunneb huvi kunstiloomingu vastu;

· oskab kunstiloomingus kasutada elementaarseid töövahendeid, tehnikaid ja materjale;

· tunneb huvi kunstikultuuri väärtuste säilitamise, kaitsmise ja edasiarendamise vastu.

135

KEHALINE KASVATUSKogumahuga 5 õppenädalat eesti õppekeelega õpperühmades, millest 2 nädalat kohustuslike ja 3

nädalat valikõpinguid. Vene õppekeelega õpperühmades 4 õppenädalat, millest 2 nädalat

kohustuslike ja 2 nädalat valikõpinguid.

Õppe-eesmärgid

Kehalise kasvatusega taotletakse, et õpilane

omandab aktiivse eluhoiaku ja tervisliku eluviisi ning on kehaliselt arenenud;

omandab teadmised, oskused ja harjumuse iseseisvaks tervistavaks sportimisharrastuseks;

omandab igapäevaeluks ja kutsetööks vajalikud oskused (ergonoomilised tööasendid ja -võtted, kehalise

tegevuse ohutustehnika, esmaabi);

omandab käsitluse tervise- ja võistlusspordist kui ühiskonna kultuuri osast;

omandab moraalse ja kehalise valmiduse riigikaitseks.

3. Õppetegevus

3.1.Kehaline kasvatus on õppeaine, mis toetab õpilasi tervislikuks eluviisiks vajalike teadmiste-oskuste-

harjumuste omandamisel. Selle raames õpitakse uusi (sh tulevast kutsetööd toetavaid) ja täiustatakse varem

omandatud kehalisi harjutusi /spordialasid, arendatakse kehalist võimekust, omandatakse iseseisvaks

liikumisharrastuseks vajalikke teadmisi.

3.2.Aktiivse tegevuse käigus süvendatakse arusaama, et tervis sõltub regulaarsest ja eesmärgipärasest

tegelemisest kehaliste harjutustega ning tugevdatakse elukestva (tervise-)treeningu motivatsiooni. Kehalist

aktiivsust väärtustavat suhtumist/käitumist toetab kehakultuuri (nii tervise- kui võistlusspordi) käsitlemine (ka

ajaloolises aspektis) ühiskondliku kultuuri lahutamatu osana.

3.3.Teoreetiliste teadmiste abil peab õpilane suutma jälgida ja analüüsida oma kehalist ning motoorset

arengut, kavandada teadlikult tervisetreeningut. Teoreetilisi teadmisi antakse praktilise õppetöö käigus või

loengutundides (maksimaalselt 1–2 tundi õppeaastas). Loengutundidesse valitakse ainekavast materjal, mille

iseseisev omandamine või praktilistes tundides käsitlemine on raske.

Õppesisu

1.KEHALISTE HARJUTUSTEGA TEGELEMISE MÕJU ORGANISMILE.

Iseseisvaks sportimiseks vajalikud teadmised (sh harjutamismeetodid, isikliku hügieeni ja

ohutustehnika nõuete tundmine) tegelemiseks erinevatel spordialadel. Taastumine. Enesekontroll

(pulsi- ja vererõhu näitajad puhkeseisundis, harjutamisel ja taastumisel; oskus hinnata oma

kehalist vormisolekut ja tervislikku seisundit). Kehalise koormuse planeerimine (treeningu maht ja

136

intensiivsus, treeningute sagedus). Lihtsamate spordivigastuste esmaabi. **Tervisesportlase

toitumine ja joogirežiim. Organismi karastamine. Riietus ja selle valik sõltuvalt spordialast ja

väliskeskkonna tingimustest. Kehalist võimekust määravad tegurid. Treeningu iseärasused

aeroobses ja anaeroobses faasis. Kehaliste harjutustega (tervisespordiga) tegelemise tähtsus

tulevastele emadele. Kehaliste harjutuste kasutamine preventiivsel ja ravival eesmärgil. Sport

ühiskonnas. Rahvusvahelised ja kohalikud võistlused. Tuntud tippsportlased.

2.VÕIMLEMINE. Rühti korrastav ja treeniv võimlemine. Vabaharjutused ja harjutused

vahenditega (pall, hüpits, võimlemiskepp jms). Koordinatsiooniharjutused. Lõdvestusharjutused.

Akrobaatika: tirelite ja seisude (turiseis, tiritamm jt) erinevad variandid. Ratas kõrvale. Toengud ja

ripped võimlemisriistadel (varbsein, rööbaspuud, kang). Raskuste tõstmise ja ronimise tehnika.

Kandmisvõtted. Tasakaaluharjutused (poomil, võimlemispingil); tasakaaluharjutused paarilisega.

Virgutusvõimlemise (hommikuvõimlemine, töövõimlemine) kompleksi koostamine. **Aeroobika.

Teadmised ja oskused jõusaalis harjutamiseks (atleetvõimlemise alused, sh jõumasinate ja kangi

kasutamine, ohutusnõuded ja julgestamine). Seltskonnatantsud ja tantsumängud.

Harjutuskombinatsiooni või esinemiskava koostamine ja sooritamine muusika saatel.

Atleetvõimlemise harjutuskomplekside koostamine.

3.KERGEJÕUSTIK. Kergejõustiklase eelsoojendus. Kiir- ja pikamaajooksu tehnika. Jooksupaiga

valik, harjutamise aeg ja varustus; harjutamise metoodika (jooksutempo valik, koormuste

määramine). Cooperi test. Paigalt ja hoojooksult hüpete tehnika. Harjutused hüppevõime

arendamiseks. Viskeharjutused (visked, heited, tõuked). **Jooksu-, hüpete ja heidete-visete

tehnika täiustamine. Jooksuvõistlused: võistlustaktika. Koolisiseste kergejõustikuvõistluste

planeerimine, korraldamine ja kohtunikutegevus.

4. SPORTMÄNGUD (korvpall, võrkpall). Sportmängija eelsoojendus. Põhiliste mänguelementide

tehnika (põrgatamine, erinevad sööduviisid, pealevisked; alt- ja ülaltsööt, palling, pallingu

vastuvõtt, blokeerimine). Korv- ja võrkpalli võistlusmäärused. **Korvpall: positsioonivisked;

mees-mehe kaitse, maa-ala kaitse; pressing. Võrkpall: ründelöök, pettelöögid. Valitud sportmängu

tehnika ja taktika täiustamine. Kohtunikutegevus. Võistlussüsteemid (turniir; kahe ja ühe kaotuse

süsteemid).

5.ÜLDKEHALINE ETTEVALMISTUS. Kehaliste võimete (vastupidavus, jõud, painduvus,

osavus, kiirus) arendamine. Kehaliste võimete iseseisva arendamise metoodika: harjutuste valik,

treeningute sagedus ja koormus. **Jõu- ja venitusharjutused (stretching-võimlemine).

Atleetvõimlemine. Aeroobika. Tasakaalu- ja koordinatsiooniharjutused. Presidenditest. Kaitseväe

kehalise kasvatuse testid. Osavõtt 3–4-päevasest riigikaitse- ja/või matkalaagrist.

6.UJUMINE. Sportlikud ujumisviisid: rinnuli- ja selilikrool, rinnulibrass. Stardihüpe ja selilistart.

Pöörded rinnuli- ja seliliujumisel. Ohutusnõuded ujumispaikades. Käitumine õnnetusjuhtumite

137

korral. **Sportlike ujumisviiside tehnika täiustamine. Väsinud ujuja transport. Uppuja päästmise

võtted. Mängud vees. Vesivõimlemine.

7.ORIENTEERUMINE. Orienteerumiskaardi ja kompassi lugemine. Liikumine maastikul kaardi

ja kompassi järgi. Jooksukiiruse ja sammupikkuse valik erinevatel maastikutüüpidel.

**Orienteerumisraja läbimise tehnika täiustamine; raja läbimise taktika. Orienteeruja treening.

Orienteerumisvõistlused: osavõtt ja korraldamine.

4.8.SUUSATAMINE. Suusatamistehnikate põhialused: klassikaline sõiduviis, vabatehnika; tõusu-

ja laskumisviisid; pöörded ja pidurdamised. **Suusatehnika täiustamine; suusatehnika valik

vastavalt maastiku iseärasustele. Suusavarustuse valik ja hooldamine; määrded ja määrdetehnika.

Suusamatkad ja suusavõistlused.

4.9.ENESEKAITSE. Füüsilistest konfliktidest ja vägivalla kasutamisest hoidumine, käitumine

ründe korral (enesekaitse psühholoogia). Kukkumised. Põhilöögid käte ja jalgadega.

Blokeerimine. Vabanemine haardest. Võtted kallaletungija peatamiseks. **Valuvõtted.

Enesekaitsevõtete tehnika täiustamine.

Õppesisu:

· Üldfüüsiline areng.

· kehaliste võimete arendamisel

· Tervislikud eluviisid

· Töövõime taastamine

· Töövõimlemine

· Meeskonnatöö sportmängudes

Kehalise kasvatuse ainekavasse kuuluvad põhispordialad:

Kergejõustik, sportmängud (korvpall, võrkpall), võimlemine ja akrobaatika ning kooli valikul,

orienteerumine, aeroobika, enesekaitse, üldkehaline ettevalmistus ja atleetvõimlemine.

Valikuna (pesa-, käsi-, jalg- ja sulgpall, tennis, džuudo, uisutamine, maadlus jne.)

Õpitulemused

· kehaliste harjutustega tegelemise (tervise- ja võistlusspordi) mõju organismile;

· õpitud spordialade tehnika põhialuseid, võistlusmäärusi ja oskussõnu;

· soojendus- ja lõdvestusharjutuste tähtsust vigastuste vältimisel;

138

· enesekontrollivõtteid ja õpitud spordialade ohutusnõudeid;

· sagedamini esinevaid spordivigastusi, nende põhjusi ja esmaabi;

· iseseisva harjutamise põhimõtteid ja õpitud spordialade harjutamise metoodikat;

Oskab:

· tegeleda iseseisvalt õpitud spordialadega, valida alaspetsiifilisi soojendusharjutusi,

treenida, võistelda, taastuda;

· arendada oma kehalisi võimeid, valida üldarendavaid vahendita ja vahendiga harjutusi

erinevatele lihasrühmadele;

· joosta erinevas tempos;

· hüpata paigalt ja hoojooksult;

· visata hoojooksult;

· harjutada jõusaalis;

· Kehaliste võimete arendamine ja iseseisva harjutamise oskuse kujundamine

· Noormeeste ettevalmistusele riigikaitseks

· Tütarlastele pakkuda võimlemise kaudu esteetilist kogemust

· eneseväljenduse võimalusi

· esinemisoskust ja rütmitunnet.

Hindamine:

Arvestuslik

139

LISA A ÜLDHARIDUSLIKE AINETE ÕPPEKAVAMaht

tundides

Nr Moodulite nimetus Kok- 1. õppeaasta 2. õppeaasta 3. õppeaasta

ku K T P I H K T P I H K T P I H

1 eesti keel/vene keel 200 80 70 10 HA 40 35 5 HA 80 70 10 E

2 kirjandus 40 35 5 HA 40 35 5 HA 40 35 5 HA

3

eesti keel ( vn vm

õppekeelega koolis ) 80 80 70 10 HA

4 võõrkeel 280 80 70 10 HA 120 105 15 HA 80 70 10 E

5 matemaatika 240 80 70 10 HA 80 70 10 HA 80 70 10 E

6 füüsika 200 120 105 15 HA 80 70 10 E

7 keemia 120 40 35 5 HA 80 70 10 HA

8 geograafia 80 80 70 10 HA

9 bioloogia 80 40 35 5 HA 40 35 5 HA

10 ajalugu 200 80 70 10 HA 120 105 15 E

11 inimeseõpetus 80 40 35 5 HA 40 35 5 HA

12 ühiskonnaõpetus 40 40 35 5 HA

13 muusika 40 40 35 5 HA

14 kunst 40 40 35 5 HA

15 kehaline kasvatus 200 80 70 10 HA 80 70 10 H 40 35 5 HA

Kokku 2000 800 800 400

140

LISA B ERIALAAINETE ÕPPEKAVA

Maht tundides

Nr Moodulite nimetus Kok- 1. õppeaasta 2. õppeaasta 3. õppeaastaku tunde K T P I H K T P I H K T P I H

üldõpingud 280 100 60 120

1 Sissejuhatus õpingutesse 40 40 30 10 A

2. Töökorraldus 40 20 A

2.1 ohuõpe 10 10 10 A

2..2. ergonoomia 10 10 10 A

2..3. Tootmisprotsesside korraldamine 10 10 10 A

2..4. Standard ,kvaliteet 10 10 10 A

3. Erialane võõrkeel 40 40 40 15 A

4. Töökeskkonna ohutuse alused 40 40 4.1. Töötervishoid 10 10 10

4.2 Keskkonnaõpetus 10 10 10

4.3. Töövõimlemine 20 20 10 10 10 HA

5. Majandus ja ettevõtlis alused 40 40 40 5 HA

6. Tööseadusandluse alused 40 40 40 5 HA

7. Suhtlemise alused 40 40 40 10 HA

Põhiõpingud 1800 560 760 480

8. Õmblustehnoloogia alusõpe 400 400 120 HA

8.1. Õmblustehnoloogia 80 80

8.2. Lõikeõpetus 40 40

8..3. Praktiline töö 280 280 30

9. Õmblusseadmed 40 40 40 HA

10. Erialane joonistamine 40 40 40 HA

11. Kostüümiajalugu 40 40 40 10 HA

12. Materjaliõpetus 80 80 80 15 HA

13. Värvusõpetus 40 40 30 10 10

14. Seeliku töötlemine 160 16014.1 Lõikeõpetus 20 20

K- tundekokku; T- teooria, P- praktiline töö; I- iseseisev töö; H- hindamine; E- eksam; HA- hindeline arvestus; A - arvestus

141

LISA B 1 ERIALAAINETE ÕPPEKAVA

Maht tundides

Nr Moodulite nimetus Kok- 1. õppeaasta 2. õppeaasta 3. õppeaastaK T P I H K T P I H K T P I H

14.2. Õmblustehnoloogia 40 40 40

14.3 Praktiline töö 100 100 100

15. Meeste päevasärgi töötlemine 120 120 HA

15.1. Õmblustehnoloogia 40 40 40 5

15.2 Praktiline töö 80 80 80 10

16. Pluusi töötlemine 120 120 HA

16.1. Õmblustehnoloogia 20 20 20

16.2 Lõikeõpetus 20 20 20


17. Pükste töötlemine 120 120 HA

17.1 Õmblustehnoloogia 40 40 40

17.2 Lõikeõpetus 20 20 20


18. Kleidi töötlemine 120 120 HA

18.1 Õmblustehnoloogia 20 20


19. Voodrita jaki töötlemine 160 160 HA

19.1 Õmblustehnoloogia 40 40 40

19.2. Praktiline töö 120 120 120

20. Vesti töötlemine 80 8020.1 Õmblustehnoloogia 20 20

20.2 Praktiline töö 60 60

21.Soojendusvoodriga jope japüksid 120 120 HA


21.2 Praktiline töö 80 80


142

LISA B 2 ERIALAAINETE ÕPPEKAVA

Maht tundides

Nr Moodulite nimetus Kokku 1. õppeaasta 2. õppeaasta 3. õppeaasta

K T P I H K T P I H K T P I H

22. Voodriga jaki töötlemine 160 160 HA



Valikõpingute moodulid 200 200

23.Arvuti kasutamine jaasjaajamine 40 40 20 20 HA

24. Erialane arvuti 80 80 40 20 20 HA

25. Masintikkimine 80 80 20 40 20 HA

26. Praktika 480 480 480 100 H

27. Eksam 40 40

Kokku 2800 820 420 400 200 800 320 500 200 1200


143

LISA C PRAKTIKA JUHEND

Praktika alustamise eelduseks on kolmepoolse lepingu sõlmimine õppija, koolitaja ja ettevõtte

vahel.

Praktika juhendamine: praktikat juhendab koolitajapoolne erialaõpetaja ja ettevõtte vastava ala

spetsialist.

Praktika ülesanded:

4. Tutvumine ettevõttega – organisatsiooni õiguslik vorm, põhitegevus, struktuuriüksused,

tegevuseesmärgid, organisatsiooni toodete/teenuste kirjeldus ja kliendid.

5. Tootesõlmede õmblemine

2.1 Tehnoloogiliste juhenditega tutvumine

2.2 Tootesõlmede õmblemine

2.3 Erinevate seadmete kasutamine

2.4 Kvaliteedi kontroll

6. Eneseanalüüs – õpilane annab hinnangu oma praktika tõhususele – tugevused, nõrkused,

võimalused, mida uut õppis juurde, mida kinnistas.

Õppija esitab praktika kaitsmisel:

· praktikapäeviku

· praktika juhendaja hinnangud (lisad D, J)

· eneseanalüüsi (lisa E)

Praktika hindamisel arvestatakse:

4. ettevõtte (juhendaja) hinnangud praktikal töötamise kohta 70%

5. koolipoolse juhendaja hinnangut praktikale - 20%

6. õppija eneseanalüüsi – 10%

144

LISA D ETTEVÕTTE PRAKTIKAJUHENDAJA HINNANGULEHT

Hinnatavad kriteeriumid

Hinnangud:

Väga hea/ hea / rahuldav / vajab

arendamist

Õmbleja erialaste põhimõistete valdamine

(õpitu põhjal)

Tehnoloogiliste jooniste lugemise oskus (õpitu

põhjal)

Õigete töövõtete kasutamine

Töökoha organiseerimine ja ohutusnõuete

täitmine

Praktilise töö kvaliteet

Materjalide töötlemise oskus

Seadmetel töötamise oskus

Iseseisvalt töötamine

Kohanemisvõime

Tööaja kasutamine

Tööülesannete täitmise korrektsus

Tööülesannete täitmise kiirus

Vastutustunne tööülesannete täitmisel

Koostöövalmidus

Suhtlemine kolleegidega

Asjakohane omaalgatus

KOKKUVÕTTEV HINNANG

Hinnangute seletus:

Väga hea – „5”

hea – „4” rahuldav –„3 vajab arendamist

145

LISA E PRAKTIKANDI ENESEHINNANGU LEHT

Hinnatavad kriteeriumid

Praktikandi enesehinnang

( lühikommentaar)

Millistest erialastest teadmistest ja oskustest

tundsin puudust?

Milliseid materjale töötlesin?

Millistel seadmetel töötasin?

Mida kasulikku õppisin?

Kuidas kasutasin tööaega?

Kui iseseisev olin tööülesannete täitmisel?

Koostöö juhendajaga

Minu vastutustunne tööülesannete täitmisel

Koostöövalmidus

Suhtlemine kolleegidega

Asjakohane omaalgatus

Kohanemine töökeskkonnaga

Personali suhtumine minusse

Kas läheksin sellesse ettevõttesse tööle,

miks?

KOKKUVÕTTEV HINNANG

146

LISA F HINDAMISKRITEERIUMID

1) hinne “5” (väga hea): – õpilane suudab iseseisvalt töötada ja valida oma tööülesannete

täitmiseks sobivaid töömeetodid ja -vahendid; oskab aktiivselt ja motiveeritult töötada

meeskonnas ning kohaneda ja tulla loovalt toime töökeskkonna muutuvates olukordades;

oskab hinnata informatsiooni õigsust ja usaldusväärsust, süstematiseerida, võrrelda ja

analüüsida teadmisi ning rakendada tehtud järeldusi oma töös; oskab hinnata ja analüüsida

oma töötulemusi ning sellest lähtudes kavandada oma tegevusi; oskab arvestada erinevaid

mõjureid ja alternatiive, teha eetilisi, seaduspäraseid ja õigeid valikuid.

2) hinne “4” (hea): – õpilane oskab kasutada töömeetodeid ja töövahendeid; tuleb toime oma

tööga, suudab toimida erinevates olukordades ja meeskondades; oskab süstematiseerida,

võrrelda ja analüüsida teadmisi ning kasutada saadud teavet oma töös; täidab talle antud

tööülesandeid iseseisvalt ja oskab hinnata oma töötulemusi; oskab hinnata informatsiooni

õigsust ja usaldusväärsust.

3) hinne “3” (rahuldav) – õpilane on võimeline asuma tööle õpitud kutsealal, hoolimata

mõningate tööga seotud teadmiste puudulikkusest; tuleb toime tuttavas töökeskkonnas ja

oskab kasutada omandatud tööoskusi ning teadmisi; oskab leida tööga seotud informatsiooni,

esitada seda arusaadavalt suuliselt ja kirjalikult; täidab korraldusi ja oskab hinnata oma töö

tulemuslikkust.

4) hinded “2” ja “1” (puudulik ja nõrk) – õpilase oskused ja teadmised on mitterahuldavad.

147

LISA G KOOLI LÕPUEKSAMI JUHEND

Lõpueksam koosneb kahest osast teoreetilisest testist ja praktilisest sõlmest.

3.1. TEOREETILISTE TEADMISTE TEST

· töökeskkonnaohutuse alused 10%

· majanduse ja ettevõtluse alused 5%

· õmblustehnoloogia 50%

· lõikeõpetus 5%

· õmblusseadmed 15%

· materjaliõpetus 15%

Teoreetiliste teadmiste test koosneb 61 valikvastustega küsimusest, mis hõlmavad teemasid:

töökeskkonnaohutuse alused – 6 küsimust :

· ohuõppe eesmärk ja ülesanded

· õmblusmasina ohtlikud kohad

· nõuded õmblusmasinal töötamisel

· triikraua ohtlikud kohad

· nõuded kuum-niiskel töötlemisel

· kannatanu vabastamine elektrivoolu alt

· tulekustuti kasutamine

· tegutsemine ohuolukorras

· ergonoomika mõiste

· sobivad tööjalatsid

· õmbleja tööasend

· töökoha mõõdistamine

· jalgade asend pedaalil

· töökoha valgustus

· müra, temperatuur, õhuniiskus

· kutsehaigused

148

majanduse ja ettevõtluse alused – 3 küsimust:

· majandusalased põhimõisted

õmblustehnoloogiast – 31 küsimust:

· tingmärgid

· töövahendid

· ühendusõmblused ja palistused

· voltide ja sissevõtete töötlemine

· vööjoone töötlemine

· pealeõmmeldud taskute töötlemine

· sisselõikeliste taskute töötlemine

· kinniste töötlemine

· kraede töötlemine ja ühendamine kaelakaarega

· varrukasuude töötlemine

· varrukate ühendamine käeaugukaarega

· tehnoloogiliste jooniste lugemine ja koostamine

lõikeõpetusest – 3 küsimust:

· rõivastele esitatavad nõuded

· figuuri mõõdud

· avaruse lisad

· seelikute siluetid

· erinevate toodete põhi- ja väikedetailid

· konstruktsiooni põhivõrgu jooned

õmblusseadmetest – 9 küsimust:

· õmblusmasinaid tootvad firmad

· õmblusmasina osad, tööorganid ja piste moodustamise

mehhanismid

· masinpistete liigitus

· nõela ja niidi valik

· väikemehhanismid

· masina töös esinevad rikked

149

materjaliõpetusest – 9 küsimust:

· põhimõisted tekstiilkiududest

· tekstiilkiudude liigitus

· looduslike kiudude keemiline koostis

· looduslike kiudude põhiomadused

· tehiskiudude saamine

· tähtsamate tehiskiudude omadused

· sünteeskiudude saamine

· tähtsamate sünteeskiudude omadused

· ketramise põhimõisted

· lõnga ja niidi vead

· toorriide vead

· levinumad sidused

· kangaste viimistlemine

· lõime suuna määramine kangas

· kanga parema ja pahema poole määramine

· kangaste tehnoloogilised omadused

· õmblusmaterjalide sortiment


Tootesõlme töötlemine tööjuhendi ja näidise alusel määratud aja jooksul.

4. Hindamine

Teoreetiliste teadmiste testi iga õige vastus annab 1 punkti. Maksimaalselt 61 punkti. Test on

sooritatud kui on saadud vähemalt 53% õigeid vastuseid

Praktilise töö sooritamisel hinnatakse:

· õmbluste ja pisteridade kvaliteeti

· kuum-niiske töötlemise kvaliteeti

· tehnoloogilist töötlemist vastavalt näidisele

· paarisdetailide sümmeetrilisust

· tööohutuse ja ergonoomika nõuete täitmist

· töökoha organiseerimist ja ratsionaalseid töövõtteid

150

· töökultuuri

Praktilise töö hindamine toimub hindamisjuhendi alusel, milles hindaja kirjeldab

hindamiskriteeriumid ja määrab punktid vastavalt tootesõlmele.

Praktiline töö on sooritatud kui on saadud vähemalt 53% maksimaalsest punktide arvust

Kooli lõpueksam loetakse sooritatuks, kui õppija on sooritanud mõlemad eksamiosad

vähemalt 53% ulatuses ehk hindele “rahuldav”.

151

LISA H PRAKTIKA LEPING

Tallinnas, ………………….. 20….... a.

Tallinna Tööstushariduskeskus ……………………….………………….isikus (edaspidi Kool),

ettevõte……………………………………………………………….isikus (edaspidi Ettevõte) ja

õpilane ……………………..……………………(edaspidi Õpilane) leppisid kokku alljärgnevas.

1. LEPINGU OBJEKT

1.1. Käesoleva lepinguga reguleeritakse kolmepoolseid suhteid, mis tekivad Kooli, Ettevõtte ja

Õpilase vahel seoses Õpilase koolivälise õppepraktikaga Ettevõttes alates

...................................20….... a. kuni ...................................20….... a..

2. KOOL

2.1. tagab Ettevõttesse suunatud Õpilase erialase ettevalmistuse õppekavaga ettenähtud tasemel;

2.2. kindlustab kutseõpetaja kaudu sidemed Ettevõttega;

2.3. võib kutsuda Õpilase tagasi kui Ettevõte ei rakenda teda erialasel tööl;

2.4. lahendab kõik jooksvad koostöö küsimused ainult Ettevõttega;

2.5. informeerib Ettevõtet ja Õpilast koolis toimuvatest koolitustest ja üritustest vähemalt 1 (üks)

nädal ette, et Õpilane saaks nendest osa võtta Ettevõtte tööd häirimata;

2.6. ei vastuta Õpilase poolt praktika käigus teostatavate jooksvate tööde taseme eest Ettevõttes.

3. ETTEVÕTE

3.1. rakendab Õpilase tööle vastavalt õpitud erialale ja lepingu lisas näidatud põhiülesannete

lahendamisele ning määrab Õpilasele praktika ajaks juhendaja, kes tagab töösisekorra

eeskirjade täitmise ja vastutab tööohutuse eest, annab jooksva hinnangu praktikapäeviku,

lõpphinnangu praktika iseloomustuse kaudu (lisa 2).

3.2. kehtestab töö- ja puhkeaja vastavuses kehtivale seadusandlusele ja Ettevõtte sisekorra

eeskirjadele.

3.3. tutvustab Õpilast õppepraktikaks vajalike ettevõttesiseste dokumentidega, sh. töökaitse- ja

sisekorra eeskirjadega, tuleohutus- ja tervisekaitsenõuetega.

3.4. ei nõua Õpilaselt tööde tegemist, mida Õpilane ei ole veel omandanud Kooli õppekava järgi;

3.5. rakendab Õpilase tööle kohas, kus töötingimused vastavad töökaitse-, tervishoiu ja tööohutuse

nõuetele.

3.6. lubab Kooli esindaja Õpilase tööd vaatlema.

3.7. võimaldab Õpilasel osaleda Koolis toimuvatel koolitustel ja teistel kooli üritustel.

3.8. võimaldab Õpilasele vabad päevad koolis toimuvateks eksamiteks ettevalmistamiseks ja

sooritamiseks vastavalt lisas 1 toodud õppetöö graafikule.

152

4. ÕPILANE

4.1. kohustub läbima käesolevas lepingus ette nähtud praktika aja ja mahu täies ulatuses, pidama

praktikapäevikut ja esitama selle kutseõpetajale hindamiseks poolaasta lõpul.

4.2. järgib Ettevõtte töökaitse- ja sisekorra eeskirju, tuleohutus- ja tervisekaitsenõudeid ning muid

Ettevõttes kehtestatud nõudeid;

4.3. järgib nii Ettevõtte poolt määratud juhendaja kui Kooli kutseõpetaja märkusi, ettepanekuid,

korraldusi jms;;

4.4. võtab osa Koolis toimuvatest koolitustest ja teistest üritustest;

4.5. kooskõlastab eelnevalt kirjalikult praktikast põhjusega puudumise Ettevõtte ja Kooliga,

ettenägematute põhjuste korral esimesel võimalusel.

4.6. puudumise korral esitab Õpilane esimese kolme tööpäeva jooksul asjakohase tõendi,

põhjuseta puudumise korral seletuskirja Ettevõttele ja Koolile.

5. LEPINGU JÕUSTUMINE, TÄHTAEG, MUUTMINE, LÕPETAMINE

5.1. Käesolev Kooli, Ettevõtte ja Õpilase poolt sõlmitud leping jõustub allakirjutamise järgselt

lepingu p.5.2. toodud praktika alguse päevast.

5.2. Käesolev leping on sõlmitud tähtajalisena alates ................20….... a. kuni ..............20….... a.

5.3. Käesoleva lepingu tingimusi võib muuta, täiendada või lepingut lõpetada kirjalikult ainult

Kooli, Ettevõtte ja Õpilase kokkuleppel , välja arvatud juhtudel, kui need muutused tulenevad

Eesti Vabariigi õigusaktidest. Lepingu muudatused, täiendused ja lepingu lõpetamine

rakendub viimaste sõlmimisele järgneva 5 (viie) tööpäeva jooksul.

6. MUUD TINGIMUSED

6.1. Käesoleva lepingu täitmisel tõusetuvad vaidlused lahendatakse läbirääkimiste teel

Kokkuleppe mittesaavutamisel lahendatakse töövaidlus seadusandlusega ette nähtud korras.

6.2. Kool, Ettevõte ja Õpilane ei tohi käesolevast lepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi üle anda

kolmandatele isikutele, ilma teiste käesoleva lepingu osapoolte eelneva kirjaliku nõusolekuta.

6.3. Kool, Ettevõte ja Õpilane kohustuvad mitte tegema käesoleva lepingu sisu ja tingimusi

teatavaks kolmandatele isikutele ilma teiste käeoleva lepingu osapoolte eelneva kirjaliku

nõusolekuta. Juhul, kui üks käesoleva lepingu osapool on kohustatud kolmandatele isikutele

käesoleva lepingu kohta informatsiooni andma Eesti Vabariigi õigusaktidega ettenähtud

korras, informeerib ta sellest koheselt teisi käesoleva lepingu osapooli.

6.4. Juhul, kui seoses Eesti Vabariigi õigusaktide muutumisega osutub mõni käesoleva lepingu

säte kehtetuks, ei mõjuta see teiste käesoleva lepingu sätete kehtivust.

Käesolev leping on koostatud kolmes identses võrdset juriidilist jõudu omavas eksemplaris eesti

keeles, millest igale käesoleva lepingu osapoolele antakse üks eksemplar.

153

7. LEPINGU OSAPOOLTE ANDMED

KOOL ETTEVÕTE ÕPILANE

Tallinna Tööstushariduskeskus ………………………………… ……………………...

Sõpruse pst 182 13424 Tallinn ………………………………… ……………………...

Reg. nr. 7000559 Reg.nr.………………………… Sünniaeg……............

TEL 6545 026 ………………………………… ……………………...

Kuupäev………………………. Kuupäev………………………. Kuupäev…………….

Allkiri…………………………. Allkiri…………………………. Allkiri……………….

Pitsat

154

LISA I ÕPPETÖÖ GRAAFIK

Lisa

Praktika lepingule

............................20….... a.

1.Eksamid, koolitused ja üritused toimuvad:

Nimetus Kuupäevad

1.1.............................................................................................. .........................................

1.2.............................................................................................. .........................................

1.3.............................................................................................. .........................................

1.4.............................................................................................. .........................................

2.Õpilane ................................................................................................ on omandanud eriala

õppekava järgnevad osad:

Nimetus Maht (tundi)

2.1.............................................................................................. .........................................

2.2.............................................................................................. .........................................

2.3.............................................................................................. .........................................

2.4.............................................................................................. .........................................

Õppegrupi................................ kutseõpetaja .................................................................nimi

.................................................................allkiri

„ ....... „ .......................... 20….... a.

Tel..........................................

155

LISA J PRAKTIKA ISELOOMUSTUS

Tallinna Tööstushariduskeskuse .......................................... õppegrupi ...........................................

.............................................. eriala õpilane ......................................................................................ees- ja perekonnanimi

Töötas koolivälise õppepraktika perioodil „.......” ............................... 20….... a. kuni „ ......” ........

............20….... a ................................................................................................................................

...........................................................................................................................................................ettevõtte nimetus

Õpilane valmistas tooteid ja sooritas järgnevaid operatsioone:

..............................................................................................................................................................

..............................................................................................................................................................

..............................................................................................................................................................

..............................................................................................................................................................

..............................................................................................................................................................

..............................................................................................................................................................

.........................................................................................................................................

Hindan õpilase oskused hindele ............................................ ja teen ettepaneku lubada/mitte

lubada ta riiklikule kutsehariduslikule lõpueksamile ........................................................... erialal.

Ettevõtte praktika juhendaja ...........................................................................................................nimi /allkiri

Ettevõtte juhataja ...........................................................................................................nimi /allkiri

Pitsat„ .......” ............................. 20….... a.

156

LISA K ÕPPEKAVAGA SEOTUD ÕPETAJAD(ERIALA AINED)

Õpetaja

Ees- ja

perekonna-

nimi

Õpetatav aine Haridustase Kvalifikatsioo

n

Täiendkoolitus (viimase

viie aasta jooksul )

Juta Kiri Seadmete õpetus,

erialane joonistamine,

erialane joonestamine

TPedI 1981 Õmbl.tood.teh

n.

01.02.2000 Riikl.

Eks.- ja Kval. Keskus ja

Tln.Kerget.tehn. õmbluseriala

õppekava koostamine ja

Brother firma õmbl.seadmete

koolitusseminar

Maret

Piibar

Konstrueerimine,

materjaliõpetus,

rõivaste ajalugu,

modelleerimine,

erialanearvuti.

Leningradi

Tekstiili ja

Kerget.

Inst.1984

Tallinna

Ülikool,

õpib,

rakenduskõr

gkooli ja

ülikooli

diplomiõpe

Õmbl.tood.teh

n

kutsepedagogi

ka.

Reet Kuusk Praktiline väljaõpe TPedI 1986 Üldtehn. dist. TKK juhtide koolitus

1997 -1998

EBS keskastme juhi

diplomikoolitus

Narva Muuseum 2004

Möödunud sajandi mood.

AS Klementi, 2006,

õmblustööliste väljaõppe

157

organiseerimine ja

tootmistsehhide töökorraldus;

224t

stažeerimist

Ika

Merendi

Praktiline väljaõpe,

erialatehnoloogia,

erialanearvuti

TPedI 1991 Tööõp. 29.05.1997

Hämeenl. Õpet. Kõrgk.

Ped.koolitus

21.11.97-15.04.98

TPÜ andragoogika

26.-30.10.98 Pohjois-

Savon Ammattioppilaitos

Yrityksen toiminnan

Kehitämiskurssi

Riiklik Eksami- ja

Kvalifikatsioonikeskus, 2006,

Kutseõppeasutuste õppekavade

arendus;

SELF II, 2006, Grupitöö

meetodite koolitus

videotagasisidega

Maire

Moorits


erialatehnoloogia,

konstrueerimine

Kerget.

Tehn. 1983

Tallinna

Ülikool,

õpib,

rakenduskõr

gkooli ja

ülikooli

diplomiõpe

Õmbl.tood.teh

n.

kutsepedagoo

gika

12.09.92-14.05.93

TÕK Teave Õmbl.er.

28.05.99

Hämeenl. Õpet. Kõrgk

Larissa

Žabskaja


erialatehnoloogia

Vitebski

Ind.Ped.In

1979

Õmbl.tood.teh

n

TÕK Teave õmbl.er.

AS Baltika, 2006, õmblustööliste

väljaõppe organiseerimine ja

tootmistsehhide töökorraldus

224 tundi stažeerimist

Galina Praktiline väljaõpe, . Venemaa Õmbl.tood.teh 05.-06.05.1998

158

Žuravljova erialatehnoloogia Kõrgkool,

1985,

bakalaureus

eõpe(vastuv

õtt kuni

01.06.2002)

n Teave

käsitööõpet. koolitus

01.06.94

Teave

Õmblus.er. õpetajate ja

juhendajate koolitus

10.-11.02.99

Teave

taskute koolitus

27.09.99 – 08.06.01

TPÜ õpetajakoolitus

Ülikool, 2001, õpetajakoolitus

Sugesto, 2005, Eesti kõnekeele

kesktaseme kursus, Tallinna

SELF II, 2006, Grupitöö

meetodid,

Zoja

Tšikranova


erialatehnoloogia

Irkutski

Tehn.Tehn.

1973

Tallinna

Ülikool,

2002,

rakenduskõr

gkooli ja

ülikooli

diplomiõpe

Õmbl.tood.teh

n.

kutsepedagoo

gika

27.04.95-20.02.98

TPÜ kutseõpetaja

õpetajakoolitus

19.06.02

TPÜ

Kutsepedagoogika diplomiõpe

AS Klementi, 2006,õmblustööliste väljaõppe

organiseerimine ja tootmistsehhide

töökorraldus

224 tundi stažeerimist

Niina

Furštatova

Praktiline väljaõpe Kerget.tehn.

1979

Õmbl.tood.teh

n

27.04.95-20.02.98

TPÜ kutseõpetaja

õpetajakoolitus.

12.05.-11.06.1999

159

TK Teave õmbl.er0

19.06.2002

Talinna Ülikool 2002 a,

kutsepedagoogika diplomiõpe

AS Baltika, 2006, õmblustööliste

väljaõppe organiseerimine ja

tootmistsehhide töökorraldus

224 tundi

Valentina

Djuba


erialatehnoloogia

Eesti

Kutseõppea

sutus 2002

kutsekõrgha

ridus

Rõivaala

korraldaja

Tallinna Ülikool, 2005,

kutsepedagoogika

Larissa

Strogova


erialatehnoloogia

Peterb.Ped.

Inst

Tallinna

Ülikool,

õpib,

rakenduskõr

gkooli ja

ülikooli

diplomiõp

Õppe-kasv.töö

metood.

Bernina Sewing Machine

Manufactures, 2001, Bernina

Artista 180 PC Artista

Designer



töökorraldus

116 tundi stažerimist

Jelena

Zaitseva


konstrueerimine,

masintikkimine.

Kerget.tehn.

1985

Õmbl.tood.teh

n

17.05-02.06.99

kutseõpetaja

kutsepedagoogiline koolitus



töökorraldus

116 tundi stažerimist

Peeter Vähi

Majandusõpetus

Irina

Maksimova

Õigusõpetus

160

Karin

Pärtel

Kehaline kasvatus,

bioloogia,

psühholoogia,

suhtlemispühhol.,

perekonnaõpetus

Tln.Ped.Inst

1982

TPÜ 1994

Kehaline

kasvatus

Tervise- ja

perekonnaõp.

22.-28.08.1993 Bond

Voor Lichamelijke Opvoeding

rahvusvaheline suvekursus

keh.kasv. õpetajatele

Haridustöötajate

koolituskeskus rahvusvah.

keh.kasv. õpet. kursus

01.-07.08.1999 Eesti

kehalise kasvatuse liit

rahvusvah. praktilis-

metoodil.kursus

20.-22.09.1999

EMI-ECO

gümnaasiumi bioloogia

Anna

Raven

Ajalugu,

seadusandlus,

majandusõpetus

Leningradi

Riiklik

Ülikool

1976

ajalugu SA Eesti Kutsehariduse

Reform

ühistegevuse alused ja

ühistuline ettevõtlus

Ilona

Spitsjakova

Värviõpetus, Tallinna

ülikool,

2004,

magistriõpe,

kutsemagist

er

Pedagoogika

kutsemagiste.

Latvijas Republikas Izglitibas

un Zinatnes Ministrijas

Proffesionalas Izglitibas

Centrs, 2006, Skatuves Terpu

Projektesana un Izgatavosana

Rein Pikner Õigusõpetus Tallinna

Polütehnilin

e Instituut,

1978,

rakenduskõr

gkooli ja

ülikooli

diplomiõpe

Ökonomist

161

LISA L ÕPPEKAVAGA SEOTUD ÕPETAJAD (ÜLDHARIDUSLIKUDÕPPEAINED)

ÕpetajaEes- ja

perekonna-nimi

Õpetatav aine

Haridustase Kvalifikatsioon

Täiendkoolitus (viimase viieaasta jooksul )

OlgaBorodina

Inglisekeel

Venemaakõrgkool,1993

Inglise keeleõpetaja

-

TiinaAltküla

Eestikeel,kirjandus

Tartu Ülikool,1985,bakalaureuseõpe

Eesti keelejakirjanduseõpetaja

Jaan Tõnissoni Instituut, 2006, Emakeeleõpetajate täiendkoolitus, TLÜ AvatudÜlikooli Täiendhariduskeskus, 2006,Eestikeel gümnaasiumis: metoodilisi soovitusiriigieksamiks valmistumisel; KoolibriKirjastus, 2005 Keeleviit; Riiklik Eksami-ja Kvalifikatsioonikeskus, 2002,Kutsekoolide eesti keele ja kirjanduseõpetajate infopäev; Tallinan Ülikool,2002, Emakeele ja kirjanduse õpetajadkutsehariduses

UuveEnsling

Eestikeel

Tallinnaülikool, 1960,bakalaureuseõpe

Keskkoolieesti keele,kirjanduseja ajalooõpetaja

Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus,2006, Interaktiivsed keeleõppemeetodid,Riiklik Eksami- ja kvalifikatsioonikeskus,2002, eesti keele kui teise keeleriigieksami ja põhikooli lõpueksamiintervjueerijate ja hindajate koolitus,Tallinna Ülikool, 2001, Kutseõppeasutuseõpetaja kompetentsus, TallinnaPedagoogiline Seminar, 2001, eesti keelkui teise keele õpetajatetäiendkoolitusvõrgustik

LarissaGumenjuk

Bioloogia,geograafia

VenemaaKõrgkool,1976,Proviisorõpe,loomaarstiõp,arhitektiõpe,ehitusinseneriõpe,klassiõpetajaõpetajakoolitus

Geograafiaõpetaja

TLÜ Avatud Ülikooli Täiendharidus,2006, Aktiivõpe – õpilasi aktiviseeritudmeetodid ja nende rakendamine

KaarelJaanits

Ajalugu,ühiskonnaõpetus


Ajaloolane,arheoloog,ajaloo jaühiskonnaõpetaja

-

LehtiJalasto

füüsika TallinnaÜlikool, 1983,bakalaureuseõ

Füüsika;keskkoolifüüsika ja

-

162

pe; TallinnaÜlikool, 1958,bakalaureuseõpe

astronoomiaõpetaja

EneKirotbek

Saksakeel,kehalinekasvatus

TallinnaÜlikool, 1970,bakalaureuseõpe

Keskkoolikehalisekasvatuseõpetaja

Tallinna Ülikool, 2006, Sõnast tekstini,REKK 2006, kirjalik ja suulineväljendusoskus, osaoskuste arendamine,hindamine, intervjueerimine;Arengukeskus AlterEgo, 2005, 100%suhtlemist; Studienseminar fürLehrämter an Schulen GelsenkirchenII, 2004, Förderung der sprachlichen undfachlichen Qualifikationen für Deutschlehreran berufsbildenden Schulen, Tallinna Ülikool,2003, erikehakultuur, REKK, 2002,juuksurite õpetajate koolitusseminar,Tallinna Kultuuri- ja Rahvaülikool, 2002,jooga teoorias ja praktikas, REKK, 2002,koolitusseminar õmblusala õpetajatele

TiinaKitsemets

Eestikeel,kirjan-dus


Eesti keelejakirjanduseõpetaja

Eesti Ajalehtede Liit, 2004, ajalehtkoolitunnis, Tiigrihüpe Arvutikool, 2004,arvuti koolis, REKK, 2004,kutseõppeasutuste võõrkeele ja eesti keelekui teise keele õpetajatele, Haridus- jaTeadusministeerium, 2003, Euroopakeelemapi põhimõtted rakendamisekogemused ja tulevik, Tallinna Ülikool.2002, emakeele- ja kirjandusõpetuskutsehariduses

ValentinaKoromnova

Venekeel,kirjan-dus

VenemaaKõrgkool,1977,bakalaureus

Vene keelejakirjanduseõpetaja

Vene Koolide Õpetajate Ühendus, 2006,maailma tsivilisatsioonide ajalugu, OÜSugesto, 2005, Eesti kõnekeelekesktaseme kursus, Tallinna Ülikool,2002, lapse isiksusekeskse ja humaanselähenemise süsteem haridusprotsessis

JelenaKravets

Infor-maatika

TallinnaÜlikool, 2004,bakalaureuseõpe,

Gümnaasiumimatemaatika jainformaatika õpetaja

Eesti E-Ülikool, 2006, ÕpikeskkonnaViko kasutamine

NataljaKukuškina

Keemia,füüsika,matemaatika

VenemaaKõrgkool,1978,proviisoriõpe,loomaarst,arhitektiõpe,ehitusinsener,klassi-õpetajaõpetajakoolitus

Keskkoolifüüsikaõpetaja

AGO TTP OÜ, 2006,Matemaatikaõpetajate õppepäev, OÜARGO TTP, 2004, Matemaatikaõpetajateõppepäev, Tiigrihüppe Arvutikool, 2003,Arvuti koolis, OÜ Argo TTP, 2003,matemaatikaõpetajate õppepäev

https://eh-jas.hm.ee/pedagoogid/pedagoogid/taiendkoolitus.uix?bajaPage=bjSt=2acdc150%24muudaID=276755&event=muuda



163

AimeKõpper

Eestikeel

TallinnaÜlikool, 2003,rakenduskõrgkooli jaülikoolidiplomiõpe

Põhikoolieesti keele(kuivõõrkeele)jakultuurilooõpetaja

Tiigrihüpe Arvutikool, 2004, arvutikoolis, Haridusministeeriumi ja BritiNõukogu, 2001, eesti keele kui teise keeleõpetajate regionaalne täiendkoolitusevõrgustik

Eve Lavin Mate-maatika,inglisekeel

Tallinnaülikool, 1988,bakalaureuseõpe

REKK, 2006, interaktiivsedkeeleõppemeetodid, tartu Ülikool, 2004,uut inglise keele ja selle õpetamise vallas,REKK, 2004, inglise keele riigieksamisuulise osa intervjueerijate ja hindajatekoolitus, OÜ Westmonte Grupp, 2004,2004 a. gümnaasiumi riigieksam inglisekeeles, OÜ Argo TTP, 2004, matemaatikariigieksam 2004, Haridus- jaTeadusministeerium, 2003, euroopakeelemapi põhimõtted, rakendamisekogemused ja tulevik, REKK, 2003,Euroopa keelemapi tasemete kasutamineja enesehindamine

Helje Leies Geog-raafia


Keskkooligeograafiajaloodusõpetuse õpetaja

Tallinna Õpetajate Maja, 2003, geograafiaülelinnaline ainesektsiooni õppepäev

ReimoLuht

Keha-linekasvatus


Kehakultuuriõpetaja

-

MaksimovaAlina

Mate-maatika


Matemaatika

TatjanaMichelson



Põhikooliajaloo jakodanikuõpetuseõpetaja

Self II, 2006, grupitöö meetodite koolitus,REKK, 2004, Abiks eesti vabariigipõhiseaduse õpetamisel, Council ofEurope, 2004, Baltic History in 20thCentury, Jaan Tõnissoni Instituut, 2004,Ajalooõpetajate täiendkoolitus, EestiAjalooõpetajate selts, 2004, Aktiivõpemeetodid ühiskonnaõpetuses

MatiMuinaste

Mate-maatika,füüsika


Matemaatika eriala

Tartu Ülikool, 2005, Sissejuhatus e-õppesse: e-õpe meil ja mujal, TallinanTehnikaülikool, 2004, Täidetud ontehnikavaldkonna õpetaja õppekava, EestiHaldusjuhtimise Instituut, 2002,Töökeskkonnavolinike,töökeskkonnanõukogu liikmete ja

164

spetsialistide koolitusMerle Olde Inglise

keelTallinanÜlikool, 1979,bakalaureuseõpe

Raamatukogunduse jabibliograafia eriala

Lexitare Koolitus, 2003, Personalitöötajakursus

IrinaPeetrimägi

Eestikeel,venekeel


Vene keelejakirjanduseõpetaja,kasvatusmetoodik

REKK, 2006, interaktiivsedkeeleõppemeetodid, TLÜ Avatud Ülikool,2006, aktiivõpe, õpilasi aktiveerivadmeetodid ja nende rakendamine, EestiInimeseõpetus Ühing, 2004,uimastikasutuse ennetamine koolis, ASKesk – Eesti Arenduskeskuse KEAErakool, 2003, eesti keele kui teise keeleainekavade ja õppematerjalide koostaminening õpetajate koolitus kutsehariduses,Tallinna Õpetajate maja, 2002,areaallingvistika, REKK, 2002, eesti keele kuiteise keele riigieksami ja põhikoolilõpueksami intervjueerijate ja hindajatekoolitus

SvetlanaPetrovskaja

Muusikaperekonnaõpetus

TallinnaPedagoogilineSeminar,1999,keskeriharidust eeldavkeskeri- jatehnikumiharidus

Muusikalinekasvatus

AleksandraPsenitsner

Venekeel,kirjan-dus


Gümnaasiumi venekeele jakirjanduseõpetaja

SELF II, 2006, Grupitöö meetoditekoolitusest videotagasisidega, TallinnaÜlikool, 2006, Aktiivõpe - õpilasiaktiviseerivad meetodid ja nenderakendamine, TLÜ Avatud ÜlikoolTäiendhariduskeskus, 2006, Aktiivõpe -õpilasi aktiviseerivad meetodid ja nenderakendamine, E-katedraal, 2004,esmaabiandjate esmaõppe kursus, EestiEksistentsialistliku ja Humanistliku TeraapiaÜhing, 2003, Isiksuse arengu kehalisedaspektid, Tiigrihüppe Arvutikool, 2003,Arvuti koolis,

KarinPärtel

Perekonnaõpetuskehalinekasvatusbioloo-gia


Kehalisekasvatuseõpetaja

Eesti Kehalise Kasvatuse Liit, 2003, IVpraktilis-teoreetiline suvekursus, EestiKehalise Kasvatuse Liit, 2003, ragbyteoreetilis-praktiline õpetus, Eesti KehaliseKasvatuse Liit, 2002, praktilis-metoodilinekursus, Tallinna Ülikool, 2002, kehalisekasvatuse ainekursus, Tallinna Ülikool, 2002,kehalise kasvatuse ainekursus

AnnaRaven


VenemaaKõrgkool,1976,bakalaureuseõpe

Ajalooõpetaja

Tallinna Ülikool, 2003,Kutsepedagoogika, SA EestiKutsehariduse Reform, 2002,ühistegevuse alused ja ühistulineettevõtlus

165

Anna Tiidt Mate-maatika,füüsika


Ökonoomikainsener

Tallinna Ülikool, 2003, Kutsepedagoogika

Jelena Vill Keemia,bioloo-gia


Bioloogia -

Documents

New Valdkond: tekstiili, rõivaste, jalatsivalmistamise ning naha … · 2007. 10. 10. · 1 Kool Tallinna Tööstushariduskeskus Õppeasutuse kood 70005559 Aadress Sõpruse pst 182,