38
N|ngu ja tegu
Kllap on vga paljud kogenud prast pikka peva tl vi reisil lpuks maha istudes, et jalad on paistes ja katsudes justkui kummist, nagu oleks keegi neisse vett pumbanud. Tavaliselt on tegu kiiresti mduva probleemiga, mis jalgadele puhkust andes kaob. Aga mitte alati.
Jalad tursuvad selleprast, et inimese lmfissteem ei suuda koevedelikke korralikult transportida. Seega on tursesndroomi puhul tegu lmfiss-teemi hirega, mida ravitakse lmfite-raapia abil.
Lmfiteraapiaga hakati teadusphi-selt tegelema juba 1930ndatel Prantsu-se Rivieral. Teraapia, mille all praegu mistetakse ksitsi tehtavat lmfimas-saai ja sidumisravi, ttas vlja Taani arstidest abielupaar Emil ja Estrid Vod-der.
Miks tursed tekivad?deemid ehk tursed tekivad siis, kui lmfissteemi normaalne tasakaal on hiritud koevedelikku koguneb rak-kudevahelisse ruumi rohkem, kui seda jutakse ra viia.
Seda vib tekitada kas lmfisoon-te rhkude muutus vi siis koevedeli-ku hulga suurenemine kehas. Phjuseks vib olla sdamepuudulikkus, krooni-line venoosne puudulikkus, svaveeni tromb, aga niteks ka maratonijooks-jatel ajutiselt tekkiv klappide mittetie-lik sulgumine. Phjuseks vib olla ka verevalkude vale tasakaal ja valgupuu-dus (nt nlgimisel) ning kik tegevu-sed, mis kahjustavad lmfissteemi kas jdavalt (lmfislmede eemaldus, kii-ritusravi, pletused) vi ajutiselt (ker-ged traumad, nihestused). Lmfiss-teemi kahjustavad ka mikroorganismi-de phjustatud pletikud, nt roosple-tik. Roospletiku tagajrjel tekib mne minutiga nahale laiem punakas pind ja palavik tuseb kuni 40 kraadini. Ime-peened lmfikapillaarid kleepuvad kin-ni ning jalg vi ksi tursub. Sellisel juhul on lmfiteraapia vhemalt 1,5 kuud tie-likult vastunidustatud ning tuleks kii-resti prduda kiirabisse ja ravida end
Jalgade tursumine on tsine probleem
Tekst: Reio Vilipuu, fsioterapeut
Mis on lmfissteem?
Lmfissteem koosneb imepeenikestest soontest ja slmedest, mis viivad koeve-delikku tagasi vereringesse. Vaid 0,1 mm lbimduga klappideta kapillaarid aset-sevad le kogu keha (v.a ajus, silmades, kntes, juustes, hammastes ja khredes) ning koguvad pidevalt rakkude vahelt koevedelikku. Lmfissteemi kaudu liikuv koevedelik moodustab peaaegu 10% kogu pevase ainevahetuse vedeliku-kogusest. Peened kapillaarid hinevad lmfisoonteks, need omakorda veelgi suuremateks lmfijuhadeks. Lmfiss-teemi filtreeriv ja puhastav osa on lm-fislmed. Need aeglustavad lmfivoolu ja rikastavad ssteemi pidevalt lmfots-tide, immuunrakkude ja antikehadega, mida toodetaksegi just lmfislmede ssivtides.
Normaalsel toimimisel vnguvad lmfisooned rtmiliselt kokku tmbudes sagedusega 810 korda minutis ning lmfikapillaaride siserhk on vaid 12 mmHg (vrdluseks: tsentraalne veenirhk on 26 mmHg ja sstoolne arteriaalne vererhk lavarrel 120 mmHg).
Foto
: Pan
ther
med
ia/S
canp
ix
39
antibiootikumide-ga. Prast ravi lppu jnud turse tstab roospletiku kordu-mise riski. Nimelt on leitud, et tursumine suurendab nahaalu-se koe valgusisaldust ja seetttu on bakte-ritel likiireks aren-guks vga soodne keskkond.
Tursed vivad olla phjustatud ka erinevatest kaasa-sndinud sndroo-midest, kui lmfi-ssteem on puudu-likult vlja arenenud vi on snnipra-selt normist vhem nii lmfi sooni kui ka lmfi slmi vi need on laienenud ja kla-pid ei sulgu. Ka sellistel puhkudel esineb sageli alajsemete turseid, kuid tursuda vib ka kogu keha.
Mida ette vtta?
Tursumine mjutab otseselt inimese fsilist toimetulekut ja ka pshhosot-siaalset tervist. Tursega vib kaasne-da valu, naha paksenemine, jseme mbermdu suurenemine ja jseme liikumise vhenemine, liigeseprob-leemid, nahahaavandite teke, haava-de aeglane paranemine jms. Kui jtta krooniline jsemete tursumine thele-panuta, vib see viia isegi tvime-tuseni, sest jsemete mbermtude suurenemisel ei ole piire.
On selge, et pidevalt paistes ksi vi jalg ei ole normaalne ning tursel peab olema mingi phjus. Kui talvel ei lhe saapad prast tpeva enam jalga ja
htul on jalgadele tekkinud sgavam sokirant vi eba-smmeetriline he jseme turse, tuleks kindlasti prduda perearsti ning seej-rel juba taastusars-ti, sisearsti vi muu spetsialisti poole.
Lmfiteraapiasse tasub prduda jrg-mistel juhtudel: reumaatilised haigused (mittege periood), plastiliste operat-sioonide eel- ja jrel-ravi, postoperatiivsed ja posttraumaatili-sed tursed,
rosaatsea, kuperoosa ning no ja sil-made piirkonna tursed,
nrgenenud immuunssteem, armid (muutuvad vhem nhta-
vaks, viksemaks, pehmemaks), rasedusaegsed tursed, lipidoos ja lipodeemid, migreen, Ulcus cruris ehk venoosne haavand
vi krooniline venoosne puudulik-kus (II ja III staadium),
kroonilised lmfi ravoolu hired (primaarsed ja sekundaarsed),
psoriaas.NB! Absoluutsed vastunidustu-
sed, mille korral lmfiteraapiat teha ei tohi, on akuutsed infektsioonid, III ja IV staadiumi sdamepuudulikkus, vljakujunenud hpotoonia ( Treener Kerttu Tnav,
supervormis ja beebiootel > Ekspe riment: 9 peva
detoksit 3,5 kilo> Kui vererhk ksib rohtu> Vabane lputust kommiisust> Hanna-Liina Vsa ja
Rosanna Lints: kuidas muusika hinge ravib
> nnesrgis, he siiratud neeruga
> Harjuta selg terveks ja sirgeks!
> Pleta kaloreid tl!> Kilpnre hormoonide
vimukas boss
