11 . november 2011 Nmme Snumid nr 21 (405) Jrgmine number i lmub 25. novembri l 2011

NMME 85

LHIDALT

KOMMENTAAR

Rongkik Glehni radadelhendus Loov Nmme ja Nmme pi-lasesinduste Liit (NEL) kutsuvad kiki nmmelasi osa vtma Glehni ausamba avamisele jrgnevast rongkigust, mis algab 12. novembril kell 15 jalakijate sillalt ja kulgeb mda vana raudteetam-mi Glehni parki. Rongkigust on oodatud osa vtma kik Nmme organisatsioo-nid, ettevtted, hendused, seltsid, koo-lid, pered, spruskonnad jne. Teretulnud on igasugune pevakohane smboolika, loosungid, plakatid, lipud. (NS)

Avatud ajalootundPhapeval, 13. novembril kell 12 toi-mub Glehni lossis kigile avatud ajaloo-tund, kus ajaloolane Jri Kuuskemaa rgib Nmme rajaja Nikolai von Gleh-ni tegemistest ja olemusest. Glehni par-gi kujude ennistamisest rgib restau-raator Marek Lill. (NS)

Seakla Simsoni skulptuurid Nmme muuseumisSeoses Nmmele linnaiguste andmi-se 85. aastapevaga on Nmme muu-seumis (Jaama 18) kuni 30. novembri-ni avatud Seakla Simsoni (kodaniku-nimega Aivar Simson) pisiskulptuuride nitus, kus saab vaadata skulptori vii-mase 20 aasta tid.

Aivar Simson on ka Nmme rajaja Ni-kolai von Glehni ausamba autor. Ta vi-tis 2009. aasta alguses koos arhitekt Kalev Lepikuga ideekavandi konkursi. Glehni kuju modelleerimisel on Simso-nit abistanud skulptor Paul Mnd.

Nmme muuseum on avatud TR kl 1017, L kl 1016. (NS)

NOVEMBER ON TNU KRVITSA KUU

NMME KALJUL MEDAL KESNeljandat aastat Eesti jalgpalli meistriliigas mngiv Nm-me Kalju lpetas hooaja esikolmikus kokkuvttes 79 punktiga saadi teine koht. 36 kohtumisest videti 24, vii-gistati seitse ja kaotati viis. / Loe lk 5

Euroopa kultuuripealinna Tallinn 2011 programmis on l-bi aasta kestnud sndmustesari Resideeriv helilooja iga-le Tallinna linnaosale. Sarja viimane kuu on november ja Nmme resideeriv helilooja on Tnu Krvits. / Loe lk 4

NMME

85 rituste kava lk 8

Jukko Nooni

Laupeval, 12. novembril kell 14 avatakse Nmme turu ja lipilaste silla vahelisel haljasalal ausammas Nmme rajajale Nikolai von Glehnile. Teoks sai see Tallinna lin-na, Nmme linnaosa valitsuse, Nmme muuseumi, Nm-me Heakorra Seltsi ja paljude nmmelaste mtteju ja annetuste toel.

Aastaid Glehnile ausamba pstitamise ideed kandnud Nmme muuseumi juhataja Piret Loide snul vib nii mnigi vrt algatus tekkida mitme inimese peas heaegselt. 2007. aasta lpus kohtusid Nmme muu-seumis Nmme Heakorra Seltsi, Nmme Koduloohu-viliste Koja ja linnaosavalitsuse esindajad, et arutada, milliseid vimalusi ausamba rajamiseks on.

2008. aasta alguses ilmus Nmme Snumites pr-dumine: Ndseks on saabunud aeg pstitada Ni-kolai von Glehnile mlestussammas. Teeme Nm-me linnaosa valitsusele ettepaneku kuulutada vlja konkurss ning teatavaks teha tingimused parima la-henduse leidmiseks ausambale ja selle asukohale. Prdumisele olid alla kirjutanud mlemad kodani-kuhendused ja Nmme muuseum.

14. novembril 2008 kuulutas Nmme Heakorra Selts Nmme muuseumi ja linnaosavalitsuse toetu-sel Nmmele linnaiguste andmise 82. aastapeva ak-tusel vlja Glehni kuju ideekavandi konkursi.

Konkursikomisjoni kuulusid erinevate seltside, lin-naosavalitsuse ja halduskogu esindajad ning spetsia-listid arhitektide liidust ja kujurite hendusest. Gleh-ni ausamba konkursile laekus kakskmmend huvita-va lahendusega vistlustd, mille hulgast rii ees-otsas arhitektide liidu toonase esimehe Igor Volkovi ja skulptor Riho Kullaga valis 2009. aasta alguses pa-rimaks lahenduseks skulptor Aivar Simsoni ja arhi-tekt Kalev Lepiku t.

Nmme linnaosa vanema Erki Korpi snul toe-tas 2009. aasta sgisel Glehni ausamba pstitamist Tallinna volikogu. Sama aasta 2. detsembril toimu-nud istungil vttis Tallinna linnavalitsus titmiseks linnavolikogu antud lesande pstitada Nmmele hiljemalt 2011. aasta 12. novembriks mlestusmrk Nikolai von Glehnile. 2011. aasta eelarves nhti et-te raha ausamba pstitamiseks. Glehni kuju ja seda mbritseva lipuvljaku kogumaksumuseks kujunes 143 823 eurot, selgitas ta.

31. mail 2011 allkirjastasid Aivar Simson ja Erki Korp lepingu Glehni kuju loomiseks. Heakorraseltsi eestvttel koguti ka eraisikutelt ja ettevtetelt annetusi kuju pstitamise toetuseks. Annetusi kogunes 3603,23 eurot (56 378,30 krooni). Suurannetajad (alates 2500 kroonist) olid: Vallin Baltics AS, Marko Kalle, Maie Tar-ma-Kibin, Piret Loide, perekond Bernhard, Kadi Alata-lu, Merilin Kvell ja Nmme Heakorra Selts ise.

Nmmel on ks mees, kes elab igavesti. Mees, tnu kel-lele me thistame 12. novembril taas kord Nmme lin-na snnipeva. Seekordne pidupev on eriliselt meel-dejv, sest saab teoks ks ammune idee ja unistus. Mletan selgelt, kuidas juba kuus aastat tagasi pstita-sime esmakordselt koos muuseumi juhataja Piret Loi-dega eesmrgi rajada Nikolai von Glehnile ausammas. Mni aasta hiljem ehk 2008. aasta lpus korraldasi-

me koos Nmme Heakorra Seltsiga ideekavandi kon-kursi parima t leidmiseks. 2009. aasta sgisel kait-sesin Tallinna volikogu liikmena Glehni kuju pstitami-se eelnud, mida toetasid kik pealinna saadikud har-vaesinevalt ksmeelselt ja hehlselt. Just sel hetkel sai asi lplikult selgeks Nmme linna rajaja ja asuta-ja valatakse pronksi meie linna jrgmiseks juubeliks. Nmmelasena tunnen, et oleme heskoos titnud sm-boolse vla mehe ees, kelle tegutsemise tulemusena vime elada nii sobiva asukoha, looduse ja miljga elupaigas. Aith ja sgav kummardus kigile neile, kes nende kuue aasta jooksul on aidanud kaasa ja panus-tanud, et hest vikesest mttest muuseumis saaks reaalsus Vana-Mustame veerel.

Ausammas Nmme rajajale

Rainer Vakrariigikogu liige, Nmme halduskogu liige

Sjavepolitseinikud harjutavad patrullimistPhja kaitseringkonna vahipataljon kor-raldab 22.-23. novembril Nmmel sja-vepolitsei kompanii kontrollharjutuse Karujlg 3. Kokkuleppel linnaosavalit-susega harjutatakse patrullimist linna-tingimustes. Patrull liigub sjavepolit-seiniku varustuses. Harjutuse kigus ar-vestatakse tsiviilelanike rahu ja puutu-matusega. (NS)

Jukk

o No

oni

Seakla Simsoni ja Paul Mnni modelleeritud Glehn ootas eelmi-sel reedel veel lppviimistlust.

11. november 20112

Nmme SnumidVljaandja: Nmme linnaosa valitsusToimetaja: Jukko Noonitelefon: 645 7344, faks: 645 7340, e-post: jukko.nooni@tallinnlv.eeonline: http://nommesonumid.blogspot.comkoduleheklg: www.tallinn.ee/nommesonumidVabaduse pst 65, Tallinn 11211Levi: AS Eesti PostToimetusel on igus kaastid nende selguse mttes toimetada ja lhendada. Kaastid ei tagastata ega retsenseerita.

LINNAOSAVANEMA VEERG NMME 85

Sel phapeval on isadepev. Kindlasti on peresid, kus isa roll on suurem ja tht-sam, ning kindlasti ka peresid, kus min-gil phjusel see nii ei ole.

Kindlasti on paljudel peredel selle peva pu-hul vlja kujunenud oma traditsioonid, mida tehakse ja kus kiakse. Samuti annab see vi-maluse melda elu ja mehe rolli le laiemalt meie hiskonnas.

Isa roll on kindlasti vga palju ajas muutu-nud ning kaasaegne maailm loob selleks ka erinevaid vimalusi. Minu jaoks on isa alati olemas olnud ning ma olen siiralt nnelik, et tema nol on olemas eeskuju, kuidas olla hea isa oma pojale.

Mitte kikjal maailmas ei ole isadepev no-vembri teisel phapeval. See oli eelmisel su-vel, kui juuni keskpaigas olin perega Ameeri-kas ning oli just juuni kolmas phapev, kui meie hea peretuttav John soovis mulle head isadepeva. Sama tegi ka mu poeg ja tles, et sellel aastal saame kaks korda isadepeva t-histada. Ookeani tagant sai see traditsioon ka alguse. Nimelt thistati isadepeva esmakord-selt 1910. aastal Ameerika hendriikides Was-hingtoni osariigis Spokanei linnas. Ametlikult kuulutati see pev Ameerikas riiklikuks phaks 1966. aastal president Lyndon Johnsoni valitse-mise ajal. Traditsiooni algatas naine, kelle sja-veteranist isa oli prast abikaasa surma ksin-da kuus last les kasvatanud. Eestisse tuli isa-depeva thistamise traditsioon Soomest ning alates 1998. aastast annab Eesti Naisliit vlja aasta isa tiitlit.

Isadepev on thtpev, millega tuuakse esi-le meeste thtsus ja roll laste kasvatamisel ning avaldatakse tnu isadele ja vanaisade-le (Nmme puhul ka vanavanaisadele).

Tahan soovida kigile nmmelastele toredat isadepeva olgu see siis vanaisade, vanava-naisade vi lihtsalt isadepev. Veetke see pev perega koos, et hiselt toredaid asju teha. Nm-mel saab isadepeva thistada sellel aastal lausa kahel peval, sest 12. novembril, kui on Nm-mele linnaiguste andmise 85. aastapev, ava-takse Nikolai von Glehni kuju. Glehni vib aga tinglikult ka Nmme isaks pidada.

Tulge juba Nmme snnipevale koos pere-ga, et hiselt tunda rmu sellest ndalavahe-tusest ja perega koos veedetud ajast.

Isadepev seekord Nmmel lausa kahel peval!

Minu jaoks on isa alatiolemas olnud ning ma olen sii-ralt nnelik, et tema nol on olemas eeskuju, kui-das olla heaisa oma pojale.

Erki Korp, linnaosavanem

Seoses Nmmele linnaiguste and-mise 85. aastapevaga on Nmme keskuses asuva linnaosavalitsuse teenindussaali (Jaama 1) aknad vallutanud klaasist ja savist draa-konid. Nikolai von Glehnist inspi-reeritud draakonite autoriteks on Nmme klaasi- ja keraamikastuu-dio suviste lastelaagrite 513-aas-tased lapsed. Suur tnu tublidele autoritele!

Nitust saab imetleda 20. no-vembrini. Lastelaagrid said teoks tnu Harju maavalitsuse kohali-ku omaalgatuse programmi toe-tusele.

Fotol oleva kujukese autorid on Kaurit Lilienberg (9-aastane), Ju-han (11-aastane) ja Johanna Paat-si (8-astane). (Nmme klaasi- ja ke-raamikastuudio)

Teenindussaali aknad on vallutanud draakonid

Leho Lhmus

1920. aastate keskel sai ha selge-maks tsiasi, et alevi napi rahaga po-le vimalik Nmmet majandada. Tege-mist oli ju Eesti suurima aleviga, mille elanikkond oli letanud 10 000 piiri. Kuigi 25. novembril 1925 saavutati Nmme arvamine kuurortide (avali-ke suvituskohtade) nimekirja, mis vi-maldas kehtestada vastava lisamaksu ja andis vabamad ked oma elu kor-raldamiseks, ei lahendanud see p-hiprobleemi.

Vljapsuna teatas valitsus 1925. aastal siseministeeriumi kaudu ot-susest muuta hulk aleveid eesot-sas Nmmega linnadeks. Nmme alevivolikogu arutas seda ksimust esimest korda 13. novembril 1925 ning ksmeelne otsus oli ettepa-nek vastu vtta. Et teada saada ka elanike arvamust, kutsuti 24. juu-nil 1926 eraldi koosolekutele kok-ku alevi majaomanikud ja r-nikud. Neile aga, kes koosoleku-le tulla ei saanud vi ei tahtnud, korraldati hletus alevivalitsuse ruumes.

Nmme majaomanikud suhtu-sid plaani vga ettevaatlikult. Kar-deti peamiselt suurenevat maksu-

koormust ja tehti ettepanek ksi-muse lahendamine edasi lkata, kuni majaomanikud suudavad oma kandejudu tsta. rnikud see-vastu olid aga linna tulised pool-dajad. Hletamine alevivalitsu-se ruumes andis tulemuse: poolt 333, vastu 252.

Alevivalitsus jtkas samal ajal eeltid Nmme staatuse muutmi-seks. Arhitekt Robert Natuselt ja maamtja Karl Puhvelilt telliti Nmme generaalplaan, mille vo-likogu ka heaks kiitis. 27. augustil 1926 oli volikogu taas koos. Tdeti, et hletamisel on nmmelased pas-siivsed, sest hleiguslikke inimesi oli siin tol ajal le 5500. Tehti ainu-ige jreldus: enamik Nmme ela-nikke suhtub asjasse kskikselt ja ksimuse peab lahendama volikogu kui siinse rahva seaduslik esindaja. Samas mndi, et Nmme aedlinna elu ei saa korraldada aleviseaduse alusel ja maksma tuleb panna lin-naseadus. Kinnisel hletamisel oli poolt heksa ja vastu kolm inimest, ks sedel oli thi.

Tulemus saadeti otsusena ka si-seministeeriumi. Nmme sai muu-ta linnaks Tsaari-Venemaa seisus-teseaduse jrgi ning seal tuli keh-testada sama riigi 1892. aasta lin-

naseadus. Seaduse jrgi sai alevit muuta linnaks kas 2/3 majaomani-ke soovil vi valitsuse korraldusel. Nmme puhul sai kasutada seega teist vimalust.

Nii oli terve aasta vldanud vit-lus lppenud linlaste viduga. 12. novembril 1926 kell 15.45 Eesti aja jrgi saabus siseministri allkirjaga telegramm valitsuse otsusega Nm-mele linnaiguste andmise kohta. Uues staatuses lks Nmme Harju maavalitsuse alluvusest otse sise-ministeeriumi alluvusse.

Kui Eestis veti 1938. aastal vas-tu oma linnaseadus, sai Nmmest koos Prnu, Narva, Rakvere, Viljan-di ja Valgaga II astme linn. Sellise staatusega edestas Nmme mitut maakonnalinna Paide, Haapsalu ja Kuressaare olid III astme linnad. Ning eks Nmme rhkiski maa-konnalinna staatusesse, ha roh-kem vimendus mte muuta see Harjumaa pealinnaks jtta Tallin-nale vaid riigi pealinna au.

Vib-olla olekski kik nii linud, kui poleks saabunud 1940. aastat. Okupatsioonivimud hendasid tol ajal 22 000 elanikuga Nmme viienda linna Eestis Tallinnaga. Kuid mlestus oma linnast on nm-melastel silinud tnapevani.

85 aastat tagasi sai Nmme linnaks

Erki Korp koos poja ja ema-isaga 20. augustil 2011.

Selles majas asus aastatel 19331940 Nmme linnavalitsus.

Leho

Lh

mus

e er

akog

u

Arno

Saa

r

Tiia

Pl

dmet

s

11. november 2011 3

Linnaosavanem nnitles Ingrid Rtlit3. novembril thistas tunnustatud folk-lorist ja hiskonnategelane Ingrid Rtel snnipeva. Teiste seas kis teda pere-kond Rtli Nmme kodus nnitlemas ka linnaosavanem Erki Korp.

Erki Korpil on perekond Rtliga tihe koost ajast, mil ta ttas Tallinna Las-te Turvakeskuse juhatajana. Ingrid R-tel on olnud turvakeskuse patroon ala-tes 2003. aastast. (NS)

Autosid kividega loopinud poisid tabati2. ja 3. novembri htul loobiti Nmme keskuses asuvalt jalakijate sillalt si-duautosid kividega. Erineval ajal sai pih-ta kokku viis autot. Tunnistajate abil n-nestus tabada ka kahtlustatavad, kel-leks osutusid 14- ja 17-aastane noor-mees.

Nmme linnaosa vanem Erki Korp kutsub inimesi les valvsusele ning huli-gaanitsevatest noorukitest kohe politsei-le teada andma. Ka varasematel aasta-tel on pimedatel sgishtutel sillalt auto-sid kividega loopivate noorukitega prob-leeme olnud. Kaalume Nmme kesku-sesse lisakaamerate paigaldamist, s-nas Korp. (NS)

Kolm linnaosavanemat tnasid politseinikke12. novembril thistatava politseipe-va puhul klastasid sel teisipeval Ph-ja prefektuuri korrakaitsebroo Luna politseijaoskonda Nmme, Mustame ja Haabersti linnaosa vanem, et tna-da ja tunnustada politseinikke, kes iga-pevaselt nimetatud linnaosades turva-lisuse eest seisavad.

Oma snavttudes rhutasid linna-osavanemad politseit thtsust ning eriti noortega tehtava ennetust vaja-likkust. Nmme linnaosal on piirkonna politseinikega vga hea koost ja infot vahetatakse mitu korda ndalas.

heksa Nmmega seotud politseinik-ku said linnaosalt kingiks keraamik Kad-ri Kaerma tehtud kassid. (NS)

Kalmistu teele rajati knnisedOktoobri lpus said Liiva asumit lbi-val Kalmistu teel paika kaks asfaldist knnist, mis peavad hoo maha vt-ma veokitel, mis sealtkaudu Kalmistu tee laokompleksi sidavad. Kuigi liiku-miskiirus on tnaval piiratud 30 km/h, ei pidanud enamik juhte sellest kin-ni, seetttu paigaldaski linnaosavalit-sus kohalike elanike palvel sinna kn-nised, sest kihutavad veokid ohusta-sid jalakijaid, tekitasid mra ja vib-ratsiooni.

Kaks knnist lksid maksma 3140 eurot. Nende eest tasusid Nmme linna-osa valitsus ja kommunaalamet. (NS)

LHIDALT

Edgar SavisaarTallinna linnapea

6. oktoobril 1873. aastal andis Jl-gime misahrra Nikolai von Glehn Nmmel vlja esimese suvilakrundi. Selle saajaks oli Tallinna koolipetaja Johan Pihelmann. Sel puhul olevatki eldud need kuulsaks saanud snad, mis on ndseks ka pronksi valatud.

Kes oli see auahne mees, kes tahtis rajada linna? Mees, kellele ei piisa-nud omaenda rtlimisast ja oma kavandite jrgi ehitatud Krgepea lossist Mustame nlval?

Tema esiisaks oli reformatsioo-nijrgsete ususdade ajal Hollan-dist Saksamaale pgenenud kaup-mees. ks tolle jrglastest saabus Lbeckist Tallinna 1659. aastal. Jrgnenud kahesaja aasta vltel pidas Glehni perekond Tallinnas kaupmeheametit, sai varakaks ja edukaks. Mitmed Glehnid kuulu-sid linna rae koosseisu. Nagu rikas-tel kaupmeestel kombeks, ostsid ka Glehnid kelleltki vaesunud aad-limehelt misa ning hakkasid har-rastama aristokraatlikke eluviise.

Misnikuks sai Peter von Glehn 1825. aastal, ostes Jlgime misa. Kuna tema samanimeline vanem poeg sai loodusteadlaseks, pris misa meie pevakangelane, 1841. aastal sndinud Nikolai von Glehn. Ta omandas mitmeklgse hariduse olles ppinud Tartu likoolis ma-jandusteadust, tiendas ta ennast Saksamaa likoolides, ahmides en-dasse teadmisi vgagi erinevatest valdkondadest. Nende hulgas olid meditsiin, filosoofia, poeesia, arhi-tektuur, aiandus, skulptuur ja ko-guni puunikerdamine.

Mttetarga kalduvustega GlehnPrdunud prast pingute lpeta-mist Eestisse tagasi, sbrunes Ni-kolai von Glehn kolme iseraliku aadlimehega Laitse xklli, Se-li Tiesenhauseni ja Vasalaemma Baggehufwudtiga, kellest esime-ne kirjutas romaane, kolmas aga rajas Vasalemma moodsa kivitt-lemiskeskuse. Spruskonna innus-tusel tahtis ka Nikolai von Glehn ehitada endale lossi heade vana-de rtliaegade stiilis, see then-dab gooti stiilis. Olles piisavalt va-rakas, vis Nikolai von Glehn en-dale sellist kapriisi lubada.

Erinevalt tavalistest misahrra-dest ta mitte ksnes ei projektee-rinud oma unistuste elamut, vaid rassis ehitusel ka ise kui lihtne t-mees. Lossi mbli tahus, voolis ja nikerdas ta ise. Krgepea ehk sak-sa keeli Hohenhaupti loss Musta-me veerul sai valmis 1. oktoob-ril 1886.

Oma mttetarga kalduvusi vl-jendas von Glehn lossi seintele ning parki graniitkividele kirjuta-tud sententside vahendusel. Lisaks ladina ja prantsuse keelele oli mt-teteri ja manitsusi ka kolmes koha-likus keeles saksa, eesti ja vene. Niteks hel pargikivil oli eestlasi

patriootlikkusele manitsev tekst: Haritud mehed, hoidke oma isa-maad. Et mni harimatu Miku oma isamaa ilu ei riku. Luuletamiskal-duvustega mees andis 1902. aastal koguni vlja oma saksakeelse vr-siraamatu.

Nikolai von Glehni viksime mentaliteedi poolest nimetada va-bakunstnikuks. Tema loominguli-suse kige originaalsemaks saadu-seks on kahtlemata vlukoopalik palmimaja, mis ilmutab sugulust juugendstiili katalaanlasest suur-meistri, Antonio Gaudi stiiliga. Vei-di diletantlikumad on Nikolai von Glehni katsetused monumentaal-skulptuuri alal Kalevipoeg ja lo-he. igupoolest oli Kalevipoja ku-ju kavandatud Nikolai von Gleh-ni enda palgejoonte ja kehakuju-ga, ent neljakordses suurenduses. Seega oli graniidikildudest ehitatud kuju kavalalt kahemtteline nii-hsti Glehni monument iseenda-le kui ka Kalevipoeg. Paraku tabas autorit ebann germaani mtoloo-gia sugemete lekandmise prast eesti rahvuskangelasele. Metsloo-manahk koos sarvedega kuju peas pani rahvasuud kuju Glehni kura-diks pilkama.

Mees ise oli solvunud ja laskis kuju juurde panna kivi kirjaga: Ka-

levipoeg on mu nimi ja hind, lollid kutsuvad kuradiks mind. Kuju ta-bas veel see ebann, et Vene mad-rused tukasid kuju I maailmas-ja ajal pikali. Alles enam kui pool sajandit prast Nikolai von Glehni surma Brasiilias ehitas kujur Ma-ti Karmin Glehni Kalevipoja kuju uuesti les.

Metseenlik tegevusks von Glehni romantilisemaid ettevtmisi oli surnute saarte ehk perekonna kalmistu rajamine Mustame nlva alla lossist nhta-vuskaugusele. Nikolai abikaasa Ca-rolina Henriette Marie (sndinud Berg) suri 1896. aastal. Kraavide abil kujundatud tiikide ja kanalite vahel asuvatel saarekestel on puu-de all phalik-mstiline meeleolu. Sinna on maetud ka Glehnide tt-re Elisabethi kaks last.

Ent kui Nikolai von Glehni tege-vus piirdunuks vaid oma lossi, par-gi ja enesejdvustusliku kujuga, siis sellest ei piisaks, et jdvusta-da tema mlestust pronksis.

Nikolai von Glehni philiseks teeneks on tema metseenlik te-gevus Nmme mnnikute varju linnalise asula loomiseks. See al-gas suvilakruntide soodsast vlja-jagamisest temale kuuluval maal.

Idee lks vastuollu Balti eriseadu-sega, mis keelas rtlimisa maa-de tkeldamise ja ehituskruntideks mmise. Omanik tohtis maad ai-nult rentida. Alles 1880. aastal sai von Glehn loa maid ma.

Kui krundi ostjal oli rahalisi ras-kusi, vttis von Glehn enda pea-le ehitusplaani koostamise vi las-kis maja ehitada omast materjalist, nudes vaid paarikmnerublast sis-semaksu. Leping vlaosa maksmi-seks slmiti tavaliselt thtajaga ku-ni 99 aastat. Loodushoidlikult jrgi-misvrne oli von Glehni ainus ka-tegooriline nue: iga krundilt ma-ha vetud puu asemele tuleb istu-tada uus!

Nikolai von Glehn pdis hin-ge sisse puhuda ka tstuse tek-kele Nmmel. Tema kige suure-lisem uniustus oli kaevata kanal merest Mustame jalamini, et ra-jada sinna sadam merekaubandu-se edendamiseks. Edukam oli ta kiriku toetamisel. Ta annetas maa kiriku ehitamiseks niihst saksa ja eesti luterlikele kui vene igeusu kogudustele.

Kuna Nikolai von Glehn oli unis-tajana tugevam kui raha teeniva kinnisvaraarendajana, oli tema poeg Manfred sunnitud varaliste lepete slmimise 1908. aastal en-da peale vtma. Kindel on see, et tsaariajal 99 aastaks slmitud v-lakohustuslepingutest ji enamik vlgnike poolt tasumata.

Uhkus oma kodukandi leNikolai von Glehni eluhtu ei ku-junenud roosiliseks. Maareform vttis perekonnalt Jlgime mi-sa ja enamiku sissetulekutest. Tundmata end koduselt nooruke-ses Eesti Vabariigis, emigreeru-sid von Glehnid Brasiiliasse, kus vana habemik 1923. aastal ka suri. Tema jrglased elavad Bra-siilias tnini, ritamata praegus-telt nmmelastelt sisse kasseeri-da vanaisade poolt tsaariajal Ni-kolai von Glehnile vlgu jnud summasid.

Meie, XXI sajandi tallinlased, meenutame heal meelel isevrklik-ku Nikolai von Glehni, kelle pea-mine unistus Seie saagu lenn sai teoks 12. novembril 1926. aas-tal.

Kuigi Nmme iseseisvus linna-na thistati hes Eesti iseseisvu-se thistamisega Nukogude vi-mu kehtestamisel 1940. aasta su-vel, on mlestus Nmmest kui omaette linnast sgavalt juurdu-nud nmmelaste teadvusesse. See on soodustanud nmmelaste ise-teadvust, uhkust oma kodukandi le ja hutanud soovi seda jrjest paremaks ning kultiveeritumaks arendada. Tallinna linnapeana ei saa ma nmmelastele separatismi sugemeid pahaks panna, kuivrd need ei prdu Tallinna kui tervi-ku huvide vastu.

Soovin kigile tallinlastele ja ise-ranis nmmelastele nne Nm-me linnakssaamise 85. aastapeva puhul ning tervitan Nmme linna algataja ja vaimse isa Nikolai von Glehni kuju avamist.

Erki

Kor

p

Krgepea ehk saksa keeli Hohenhaupti loss Mustame veerul sai val-mis 1. oktoobril 1886.

Seie saagu lenn!

11. november 20114

Tulenevalt planeerimisseaduse 12 lg 1 ja Tallinna linna ehitusm-ruse 15 lg 1 ning Tallinna linna-valitsuse korraldustest avaldame jrgmised teated:

Tallinna linnavalitsus otsustas 26. oktoobri 2011 istungil:1. KORRALDUSEGA NR 1658-K algatada Nmme linnaosas 0,29 ha suurusel maa-alal P. Kerese tn 32 ja 32a kinnistute detailplanee-ringu koostamine. Detailplanee-ringu koostamise eesmrk on kor-rigeerida kruntide piire, mrata kruntide kasutamise tingimused ja ehitusigus P. Kerese tn 32 kin-nistule kuni 2 maapealse ja 1 maa-aluse korrusega ksikelamu ning P. Kerese tn 32a kinnistule kuni 2 maapealse ja 1 maa-aluse korru-sega ksikelamu ning he abihoo-ne rajamiseks.

1.1 Nmme linnaosa valitsusel kor-raldada detailplaneeringu lhtesei-sukohtade ja eskiislahenduse tut-vustamiseks vljapanek ja avalik arutelu ning panna planeeringualal nhtavale kohale informatsioonitah-vel vi -teatis vastavalt planeerimis-seaduse 12 likele 3.

2. KORRALDUSEGA NR 1660-K vtta vastu Nmme linnaosas asu-va 0,20 ha suuruse maa-ala kohta koostatud Prnu mnt 397 kinnistu detailplaneering, O Casa Projekt t nr 43/07. Detailplaneeringuga muudetakse Prnu mnt 397 kin-nistu senine 100% elamumaa siht-otstarve 100% sotsiaalmaa his-kondlike ehitiste maa sihtotstarbeks, mratakse krundi kasutamise tin-gimused ning ehitusigus kuni 2 maapealse ja 1 maa-aluse korruse-ga hiskondliku hoone (sakraalhoo-ne) rajamiseks.

2.1 Tallinna linnaplaneerimise ame-til ning Nmme linnaosa valitsusel korraldada detailplaneeringu avalik vljapanek.

2.2 Detailplaneering algatati Tal-linna linnavalitsuse 18. veebruari 2009 korraldusega nr 231-k Pr-nu mnt 397 kinnistu detailplanee-ringu koostamise algatamine.

Tallinna linnavalitsus otsustas 2. novembri 2011 istungil:1. KORRALDUSEGA NR 1706-K algatada Nmme linnaosas 0,09 ha suurusel maa-alal asuva Lauli-ku tn 16a kinnistu detailplaneerin-gu koostamine. Detailplaneeringu koostamise eesmrk on Lauliku tn 16a kinnistule ehitusiguse mra-mine olemasoleva abihoone laien-damiseks, mille tulemusel vib abi-hoone olla kuni 2-korruseline (sh ka-tusekorrus).

1.1 Nmme linnaosa valitsusel kor-raldada detailplaneeringu lhtesei-sukohtade ja eskiislahenduse tut-vustamiseks vljapanek ja avalik arutelu.

Detailplaneeringutega saab tutvuda ka Tallinna planeeringute registris

aadressil http://tpr.tallinn.ee/tpr/

EELTEATED DETAIL-PLANEERINGUTEST

SSTA KUNI 70% KTTEKULUDELT!

MITSUBISHI HKSOOJUSPUMBAD KOOS PAIGALDUSEGA ALATES

850 eurot

lisainfo tel 666 1355 www.kodukliima.ee

Tallinna Lasteaed Kaseke asukohaga Laagri alevi-kus ootab oma sbralikku meeskonda tle

LDKORISTAJAT osalise tajaga.

Sooviavaldust koos CV-ga ootame : kaseke@la.tln.edu.ee vi ksiposti aadressil Kaske-de pst.22, Tallinn 10915, mrksna konkurss.

Info telefonidel: direktor 679 6812, majandusjuhataja 654 7758.

KOOLIABI(jreleaitamistunnid)

MATEMAATIKAS, FSIKAS, KEEMIAS

6.-12. klassi pilasteleTallinna Tehnikalikooli eelppeosakondwww.ttu.ee/eelope, eelope@ttu.ee6203472

NITUS Mnniku raamatukogus

Mnniku raamatukogus on kuni novembri lpuni avatud Tallinna Tugikeskuse Juks

arendusrhmade noorte poolt valmistatud kinkekaartide ja vikeste piltide nitus

Teostatud mtted kinkimiseks.

Mnniku raamatukogu (Pihlaka 12) on avatud T, K ja R kl 11-18, N kl 12-19 ja L kl 10-17.

Jukko Nooni

Eesti Heliloojate Liit on andnud oma panuse Euroopa kultuuripealinna Tal-linn 2011 programmi lbi aasta kest-nud sndmustesarjaga Resideeriv he-lilooja igale Tallinna linnaosale. Sarja viimane kuu on november ja Nmme resideeriv helilooja on Tnu Krvits. 1. novembril kohtus helilooja Nmme muuseumis loomingupilastega, kuid kuu lpus toimub kaks ritust ka laie-male muusikapublikule.

Kui vaadata ritustesarjale tagasi, siis mnel juhul on jnud mulje, et seos linnaosa ja resideeriva he-lilooja vahel on vga pgus. Tnu Krvits sobib Nmme resideeriva helilooja tiitlit kandma aga ideaal-selt, sest terve oma elu on ta Nm-me mndide all elanud ning ka te-ma looming on Nmmest lbi im-bunud.

Tnu Krvits on prit muusiku-te perekonnast ning tema abikaa-sa Ingridki on tunnustatud koori-juht. Ta leiab, et perekonnal on ol-nud suur mju nii elukutsevaliku-le kui hiljem ka loomingule. Kik kodus toimuv jtab vga sgava jl-je. Minu isa (Tnis Krvits toim), kes on professionaalne muusik ja arraneerija, on mind vga palju petanud. Orkestreerimise ja ar-raneerimise kunsti olen ma just tema krvalt tegema hakanud, meenutab Krvits.

Kodupaik kui loomingu mjutajaTnu Krvits peab resideerivate heliloojate sarja toredaks projek-tiks. Kui mulle heliloojate liidust helistati ja ksiti, mis ma sellest arvan, et igas linnaosas viks olla oma helilooja ja et ks neist vik-sin olla ka mina, meeldis see mte mulle kohe. Kui ksiti, kus ma ta-haksin olla, siis ei olnud muu vas-tus vimalik muidugi Nmmel, kus siis veel. Ma olen kogu elu siin elanud, snas helilooja.

Krvitsa arvates on Nmme te-ma loomingus vga thtis. Kui oma ttoa aknast vlja vaatan ja ma teen seda kindlasti sada korda peva jooksul , vaatan ma Nm-met. See vaade jtab mingisuguse jlje minu loomingusse. Ma ei tea, kuidas, aga siin ei ole teist vima-lust, arvab ta. Kik see, kuidas lehed liiguvad, kuidas tuul puhub, mnnid kiguvad vi valgus muu-tub roheluses, mjutab kindlasti ka mu muusikat.

Tnu Krvitsa muusikat, eri-ti orkestriloomingut, nimetatakse tihti poeetiliseks, vrvikllaseks ja nansirikkaks. Viimasel ajal am-

mutab ta sageli inspiratsiooni ph-jamaisest loodusest ja meie rahva-viisidest, kuid ka kirjanduslikest smbolitest. Kui temalt ksida, kuidas ta ise oma loomingut ise-loomustaks, arvab Tnu Krvits, et helilooja ei peaks oma pead vaeva-ma sellega, kuhu ta paigutub. He-lilooja lesanne on kirjutada muu-sikat ja seda nii hsti kui vhegi vimalik. Muusikat peab teenima, mitte vastupidi muusika ei tee-ni sind. See ongi kige thtsam, leiab ta.

Kodukandile phendatud uudisteosResideeriva helilooja ametiposti-ga kis kaasas ka uue teose kirju-tamise kohustus. Tnu Krvitsa uudisteos, mille ta on phendanud

oma kodukandile Nmmele, kan-nab pealkirja Nmme haikud.

Eks kodus oli ka vike surve, et viks kooriloo teha, ja mul ei olnud selle vastu midagi, meenutab Kr-vits teose snnilugu. Teksti kirju-tasid minu head sbrad Maar ja ja Kirke Kangro. Andsin neile mned mrksnad, samuti arvasin, et see viks olla haikuvormis. Tekst tuli mu meelest vga ilus ja isegi ro-mantiline, just see, mida siia Nm-mele on vaja.

Uudisteose esiettekanne toimub 27. novembril Nmme Lunastaja kirikus Tnu Krvitsa autorikont-serdil. Arvan, et see saab olema ks ilus htu. Lunastaja kirik on ks mu lemmikkohti, see on nii mstiline, ilus, vga kauni akusti-kaga, rmiselt soe koht.

Kaks peva varem, 25. novemb-ril toimub aga resideeriva helilooja programmis Nmme kultuurikes-kuses nostalgiadisko Eighties Co-ming Back, kus juba aastaid oma lhikonnas DJna tuntud Tnu Kr-vits mngib plaatidelt enda mee-lismuusikat.

Ma lasen seda muusikat, mis on mulle kunagi palju thenda-nud, millega koos ma 80ndatel les kasvasin. Mletan, et kui olin 1213-aastane, oli siinsamas kultuurikeskuses igal ndalal lau-peviti disko. Ma olin iga kord ko-hal, mitte et tantsida, vaid ma olin seal saali nurgas ja kuulasin. Mi-da seal kike mngiti! Duran Du-rani, Roxy Musicut, Elton Joh-ni, Dexys Midnight Runnersit, Policei 1980ndate phipunte ja esinejaid. Ma lihtsalt kuulasin se-da ja ma lihtsalt armastasin seda muusikat.

Kui mulle pakuti vimalust oma resideerimiskuu jooksul Nm-mel midagi veel teha, siis mtle-sin, et teen sellise htu nagu 30 aastat tagasi. Lasen sama muusi-kat, et kik tunneksid ennast hs-ti ja kogeksid nnetunnet, tutvus-tas Tnu Krvits htut.

RITUSED

Reedel, 25. novembril kell 20 algab Nmme kultuurikeskuses (Turu plats 2) nostalgia-disko Eighties Coming Back. Pilet 5 eurot / soodus 3 eurot tund enne algust kohapeal.

Phapeval, 27. novembril kell 17 algab Nmme Lunastaja kirikus (ie 10) Tnu Krvit-sa autorikontsert. Kavas soolo- ja ansambliteosed ning koorimuusikat. Ttarlastekoor El-lerhein Ingrid Krvitsa juhatusel toob esiettekandele uudisteose Nmme haikud, kam-merteoseid esitavad Iris Oja (metsosopran), Virgo Veldi (saksofon), Ingely Laiv (oboe), Ro-bert Traksmann (viiul), Laur Eensalu (vioola), Vambola Krigul ja Kristjan Meots (lkpil-lid) ning Ulla Krigul (orel). Nmme Lunastaja kirikusse valmistab kohaspetsiifilise video kunstnik Eva Labotkin. Tasuta!

TNU KRVITS

Sndinud 9. aprillil 1969. aastal Tallin-nas, Eesti Heliloojate Liidu liige 1994. aastast.

Kirjutab muusikat nii kammer- kui sm-foonilistes anrites. Tema orkestriteo-seid iseloomustab hea dramaturgiatun-netus ja vrvikas orkestratsioon.

Lpetas 1994. aastal Raimo Kangro kompositsiooniklassi Eesti Muusikaaka-deemias ning jtkas aastatel 19941998 magistrantuuris professor Jaan Rtsa juhendamisel. Osalenud noorte arraneerijate meistrikursustel Hilversu-mis (Holland, 1997) Metropole Orchest-ra ja dirigent Vince Mendozaga ning Ste-phen Montague kompositsiooni-meistri-klassis Gdanskis (Poola, 1998).

2001. aastast Eesti Muusika- ja Teat-riakadeemia kompositsiooni ja orkest-ratsiooni ppejud.

Tema teoseid on esitatud lisaks Ees-ti ndismuusika festivalidele paljudel rahvusvahelistel festivalidel.

Heino Elleri nimelise muusikapreemia laureaat (2001). 2003. aastal vitis te-ma orkestriteos Eldorado rahvusvahe-lisel Lepo Sumera nimelisel noorte heli-loojate konkursil III preemia.

2006. aastal plvis kultuurkapitali sti-pendiumi Ela ja sra, 2007. aastal au-tasustati teda Eesti Muusikanukogu aastapreemiaga panuse eest Eesti or-kestrimuusikasse.

ALLIKAS: EESTI MUUSIKA INFOKESKUSHelilooja Tnu Krvits oma koduaias.

Nmme on jtnud jlje Tnu Krvitsa loomingusse

Jukk

o No

oni

11. november 2011 5

LHIDALT

Avatud loeng lapsevanematele

Noorte tarvitatavad meelemrgid ehk mrka oma last

Nmme koolides: 15. novembril kell 18.15 Pskla gmnaasiumis21. novembril kell 18.00 Nmme gmnaasiumis

28. novembril kell 19.00 Kivime phikoolis

Loengud on TASUTA.Teavitusprogrammi toetab Tallinna

tervisenukogu ja Nmme linnaosa valitsus.

Tee ise julukinkNmmel elav kunstnik Helina Tilk on korraldanud Sihi 37a ateljees (endine Rahume kauplus) mitmete Nmme ri-tuste raames portselani maalimise t-tubasid, mis on olnud nmmelaste seas vga populaarsed.

Kuuel jrjestikusel phapeval (13.11, 20.11, 27.11, 4.12, 11.12 ja 18.12) on kella 1418 kigil huvilistel vimalik Helina Tilga ateljees ise port-selanimaalis ktt proovida ning endale vi teistele kingitusi valmistada.

Ttoa maksumus kujuneb vasta-valt kasutatud materjalidele (hinnad on kohapeal olemas).

Kellel on soovi osaleda, andke en-dast mrku e-posti aadressil tuba@he-linatilk.com vi helistage numbril 565 1383. (NS)

Mai tnava talukauba-pood jtkab tegevustAadressil Mai 2 tegutses paar aastat Maahoole talukaubapood, mis suve lpus uksed sulges. Nd aga on see uuesti avatud. Pood on saanud uue no ja nime see on nd H. Vihma toi-dukaup.

Uue poepidaja Heidi Vihma snul kavatseb ta uuendusena proovida ret-septipakette: ndalateema, retsept ja kik vajalikud koostisosad. Poe siseku-junduse autorid on Alar Pikkorainen ja Rait Reila.

Sortimendi osas on uus pood vara-semaga sarnane makse kodumaist aed-, puu- ja juurvilja, viketootjate pii-ma- ja lihatooteid, mahlasid, maitse-aineid, helbeid, jahusid jm. (NS)

Noortemaja muusika- ja mngutuba avab lisarhmadNmme noortemajas avatakse vikelas-tele meldud muusika- ja mngutoa lisa-rhmad. Lisarhmad toimuvad esmas-peviti ja neljapeviti algusega kell 9.30 ja 11 Nurme 40. Eelregistreerimine ja info Kristi Bauman, tel 565 8959. Rin-gi kuutasu 22 eurot. (NS)

Jukko Nooni

Neljandat aastat Eesti jalgpalli meist-riliigas mngiv Nmme Kalju lpetas hooaja esikolmikus kokkuvttes 79 punktiga saadi teine koht. 36 kohtu-misest videti 24, viigistati seitse ja kaotati viis. Tiitli vitnud Florast j-di maha seitsme punktiga ning pronk-simeeskonda Narva Transi edestati kuue silmaga.

Nmme Kalju president Kuno Teh-va ji hooajaga vga rahule. Ma-sendavaid hetki tegelikult ei ol-nud, pigem ainult head emotsioo-nid. Eredamalt on meeles Kalju jalgpallifestival koos viduga Flo-ra le ning mlemad euromn-gud, lisas ta.

Samas leidis Tehva, et meeskon-na htesulamine vttis mne kuu, mis maksis ktte kaotatud punkti-dega. Spordis on alati selliseid as-ju, mis jvad natukene painama Praegu painavad mind viigid hoo-aja esimeses pooles Kuressaare ja Paidega ning hooaja lpus kordus-mng Floraga, kus me hea mn-guga napilt siiski kaotasime, kuigi mni pev varem suutsime 3:0 ko-dus Flora seljatada, snas Tehva.

Sama meelt on Kalju rnda-ja Alo Brengrub. Ei taha klada leolevalt, aga minu jaoks ei paku 2. koht erilist rahulolu, mis klubi

seisukohalt on muidugi suur edasi-minek ja areng. Kripeldama jvad kindlasti paljud viigid, eriti just ko-dumngudes, kaotus Narvale 2:3 ja viimane kaotus Florale 0:1, rkis Brengrub.

Mlemad mehed kurtsid ka viis aastat vana Hiiu staadioni kunst-murukatte le, mis vis nende ar-vates olla ks phjus, miks see-kord siiski hbedase medaliga lep-

pida tuli. Vga vaevaline oli k-va kunstmuru ja ige muru va-heldumine fsilisele ja kehalise-le vormile, nentis Brengrub. Sa-mas on jalgpalliliit staadioni sobi-vaks tunnistanud ning vastav lit-sents meistriliiga mngude pida-miseks olemas.

Nmme Kalju peatreeneri, en-dise Eesti koondislase, 45-aastase Igor Prinsi snul tuleb nd ha-

kata td tegema jrgmiseks hoo-ajaks. Eks nd on vaja td teha jrgmiseks aastaks komplekteeri-misega ja kindlasti ka eesmrki-de seadmisega, rkis ta Nm-me Kalju kodulehele antud usut-luses.

Saavutusena vib esile tsta veel seda, et hooaja jooksul kis Kal-ju kodumnge vaatamas le 9000 inimese.

Nmme Kaljul lpuks medal kes

Nmme Kalju esindusvistkond prast viimast mngu Hiiu staadionil.

Riiete, vaipade ja pehme mbli keemiline puhastus.

Transport tasuta.

Tel 5591 7562, 551 6821

Kasutatud, kaasaegsed Itaalia rivad, suur valik kasukaid.

Akadeemia tee 33, PTA/Klementi hoone. E-R 10.30-17.30 L 10.30-17.00

Tel.nr 5569 5943

Silva BaarPakume vimalusi sn-nipevade, perekondlike ja kollektiivsete pidude, juubelite ja pulmade pidamiseks.

Raudtee 64 Tel 5817 3979

KUNSTISALONG ALLEE ostab ja mb vanemat kunsti.

Nitused, oksjonid, konsultatsioonid.

Aadress Pikk 34, sissekik hoone kljelt pargi poolt. Avatud ER 1018, L 1115.

Tel 646 4500, 512 7677. info@allee.ee www.allee.ee

Tiina Ltteme

5. novembri htul juhtus Nmmel Naaritsa tnaval traagiline tulen-netus, mille tagajrjel ks inime-ne hukkus.

Nii rnkade tagajrgedega tu-lennetused on Nmme pste-komando pealiku Marek Hind-reusi snul Nmmel harukord-sed: sagedaimad on vljakutsed tahmaplengute tttu. Need aga oleks lihtsasti rahoitavad korst-naid ja kttekehi regulaarselt, v-hemalt kord aastas puhastades ja hooldades.

Samas ei tohiks mitte mingil ju-hul unustada, et igas majapidami-ses peab olema tkorras ja kind-lasti lakke kinnitatud suitsuandur.

Kapinurgale stitud suitsuandurist pole paraku kasu, toonitas Marek Hindreus.

Psteamet soovitab inimes-tel alati enne ktteperioodi algust oma kodu kttessteem kriitili-se pilguga le vaadata: et kusagilt suitsu sisse ei ajaks, et lris, plii-dis, soojamris, ahjus vi korst-nas pragusid ei oleks ning et kors-ten poleks pigitunud ja tahmaluu-gid oleks kindlalt kinni.

Mullu 1. septembrist kehtiv tu-leohutuse seadus stestab ka, et iga viie aasta jrel peab korstna puhastama ja ktteseadme ohu-tust kontrollima kutseline korstna-phkija, kes annab elanikule teh-tud t kohta ktteseadme seisu-korra akti.

Psteamet soovitab ktteseadmed ja suitsuandurid le vaadata

John

Cow

boy

Ilmar

Saa

bas/

Delfi

11. november 20116

Otsin 9. klassi lapsele vene keele jreleaitamispetajat. Soovitavalt Nmme piirkon-nas. Tel 679 6675, 5693 4979.

Pakun Nmmel kerget td pensionrile vi ttule. He-listada tel 5637 2493.

Vahetada 4-toaline kigi mu-gavustega korter kesklinna ja Kadrioru piiril (lhedal bussi- ja trammipeatus, turg, kaup-lus, kool) maja vastu Nmme keskuse piirkonnas. Tel 511 2809, mihkel@leesment.ee.

Alpinist teeb krgtid: murdu-nud mnniokste eemaldus (-43m); eterniit-, plekk- ja ki-vikatuste, vihmaveerennide, tuulekastide parandus, renni-de puhastus; ohtlike puude li-kus, sidumine; antennide ee-maldus. Tel 5390 3811.

Viime tasuta ra igasuguse vanametalli. Kuulutus ei va-nane. Tel 5662 1344.

Ma kttepuud (pakkuda on nii mrga kui kuiva). Hind ko-haletoomisega 4050 eurot/rm. Tel 5656 1001.

Noor pere soovib rida pike-maks ajaks otse omanikult heas seisukorras 2-3-toali-se korteri Nmmel. Tel 5621 3063.

Koguja huvitub vanarahast, autasudest, postkaartidest-fo-todest. Huvitava eseme eest hea hind. Iga pev. Raha ko-he. Kuulutus ei aegu. Vima-lusel vahetus kogujatega. Tel 5595 5996, 657 0263.

Nmme vanavara kauplus Er-na ri Raudtee 17a, tel 5385 5612, lpetab tegevuse. L-pumk 20. novembrini. Pa-lume klastada.

O Corpus R&R mb Tnas-silma laoplatsil suurtes ja vi-kestes kogustes umbrohuva-basid mullasegusid rooside-le, okaspuudele, turbaaeda, kasvuhoonetesse, muru raja-miseks vi vastavalt teie vaja-dustele. Saadaval mnnikoore-mult ja hobusnnikukompost. Info ja tellimine tel 506 2711.

Mnniku teeninduspunkt www.olmeteenindus.ucoz.com teeb jrgmisi tid: telerite remont ja diagnostika, arvutite remont ja diagnostika, rivaste parandus; vtmete kopeerimine, jalatsite parandus, videote salvestami-ne DVD-le. ER kl 1018, L 1015. Tel 506 5072.

Kohusetundlik meesterah-vas vib abistada majapida-mis-, aiakoristus- ja muudel tdel. Vimalik transpordi-teenus. Tasu kokkuleppel. Tel 5301 8644.

Lapsehoidjat! Otsime autojuhi-luba omavat rmsameelset lapsehoidjat 3-4 korda n-dalas Nmme-Laagri piirkon-nas. Tel 5692 6322, e-post karmel1975@gmail.com.

Kohusetundlik, tragi ja aus naine otsib pevast td ko-duabilise vi kodukoristajana. Vimalik ka hooldus ja jrele-valve. Tel 5634 9851.

Annan prantsuse keele tunde. Tel 5560 0520.

Puulehtede ravedu 100-liit-rine kott 1,3 eurot, 150-liitri-ne kott 1,5 eurot, 200-liitrine kott 1,7 eurot. Puuokste ra-vedu 5 m 35 eurot, vana mbli ravedu 5 m 35 eu-rot, ehitusprahi ravedu 1 m 45 eurot. Vanaraua ravedu tasuta. Tel 5347 6867.

Eraisik teeb jrgmisi tid: par-keti- ja plaatimistd, seinad, laed, siseremonditd. Sood-sad kokkuleppehinnad! Tel 5556 3492.

Nmmehaldjad tulevad appi: puude langetamine, lehtede vedu (1 kott 1.80), okste ve-du, aedade sgiskoristus, piir-deaiad ja vikerajatised, aas-taringne majahaldjateenus. Sgisesed td Nmme ae-dades! Tel 5569 8908, hald-jad@nommehaldjad.ee, www.nommehaldjad.ee.

K Ilmarise 15 Nmmel otsib tkat ja kohusetundlikku ma-jahoidjat, vlis- ja sisekoristus-td. Sooviavaldus saatke Il-marise 15 K pk. 11613 Tal-linn vi ilmarise15@fuusio.ee. Tel 507 2935.

Otsime tublit kojameest Pi-kese pst asuva maja vlister-ritooriumi aastaringseks kor-rashoidmiseks. Tasu kokku-leppel. Tel 516 2762.

Teeme viksemaid remon-di- ja abitid eramutes, kor-terites, korterihistutes. Re-mondime aiapiirdeid ning ko-ristame lund. Tellimine ja info tel 514 5126.

Koduabi remondime, hool-dame kodus-aias. Kuller- ja autojuhiteenus toome toi-du ja kaubad koju. Arvutiabi hooldame ja nustame. Tel 5343 9483, Andri.

Ostan vanu maale, mnte, postkaarte, ikoone, portsela-nist kujusid, mrke, hbedat, mblit jne. Tel 5829 9810.

Arvutite mk ja remont. Prin-terite mk, remont ja tooneri-te titmine. Koolitus. Viiruse-trje. Andmete taastamine. Transporditeenus vikekaubi-kuga. Tel 506 3783, Kalle.

Koristan tasuta vanarauda: pliidid, pesumasinad, vannid, radiaatorid, autoakud, mooto-rid, torud jne. Tulen ka vike-sele kogusele jrele. Tel 5346 8430.

Kvalifitseeritud hooldusteh-nik teatab! Universaalne ko-duabi. Kikvimalikud pisi-td nii sees kui vljas, sani-taarremont, torutd, restau-reerimine, konsultatsioon. Tel 5678 8609.

Pottsepatd, klassikalised kaminad ja looduskivi paigal-dus. Tdest pildid. Mater-jal, transport meie poolt. Tel 5803 3448, Ain.

Viime tasuta ra teie vana-raua (pliidid, pesumasinad, radiaatorid, vannid, torud jne). Demonteerime. Hoolsad t-mehed. Tel 5593 9504.

Viime tasuta jalust ra raama-tud, mida teil vaja pole. Sobi-vad kik raamatud, igas seisu-korras. Helista ja tee riiulitele ruumi. Tel 5346 8430.

Ostan eestiaegset ja talu-mblit + tarbeesemeid, maale, nusid, mnte, h-be- ja kuldesemeid, hamba-kulda, lukke, linke, aknakre-moone jpm. Vivad vajada res-taureerimist. Ostan maja vi korteri thjaks enne 1950. a valmistatud esemetest. Kuu-lutus ei aegu! Vabaduse pst 128, Jannseni kaubamaja II korrus. Tel 5559 9930.

Ostame kasutatud raamatuid (valikuliselt, kige vanematest uuemateni), vanu postkaarte ja mnguasju, vanemat eesti kunsti (maalid, graafika). Vaja-dusel tuleme kohale. Raama-tukoi, Harju 1. Tel 683 7714, 511 5525.

Ostan vanu esemeid: mblit, raamatuid, nusid, portsela-ni, mnguasju, vask- ja pronk-sesemeid, triistu, kalandu-se ja jahindusega seonduvat, lampe, postkaarte, kuld- ja h-bemnte, pilte/maale jne. Vi-vad olla ka osadena. Pakkuda vib kike, mis tundub vana. Tulen vaatama, raha kohe. Tel 5198 3307.

Liuguksed ja riidekapid. Abi rii-dekapi vi garderoobi projek-teerimisel tasuta. Parimad hinnad. Tel 522 1151, www.nagusul.ee.

Puit-, turba-, pevalillebrikett, graanul (hele), kivissi, lepp/kask 40 l kotis, Vana-Narva mnt 9, tel 5692 4924, 637 9411, www.leilibrikett.ee.

Aedade koristus 15 eurot tund ja aiaprahi ravedu 1,5 eurot kott. Tel 517 6510.

Mootorsaetd: eramutele ja teistele objektidele ohtu val-mistavate puude langetami-ne, samuti puude kujundami-ne, okste likamine. Tel 5561 4664.

Elektritd soodsate hindade-ga kogenud elektrikult. Likvi-deerin ka pisirikkeid. Tel 5660 9403.

mblusmasinate parandus. Parandan kiki mblusmasi-naid. Tulen Tallinna ja Harju-maa piires kohale. Garantii. Hillar, tel 516 8180.

Rasvapletus- ja lihastreening Rahume phikoolis igas eas naistele, tantsutreeningud noortele Nmme ujulas. Kuu-makse al. 13 eurot vi 5 eu-rot/kord. Treener Evelin Kr-ner, BeFit Studio tervisespor-diklubi. Lisainfo www.befit.ee vi tel 5648 8781.

Ma madrats (porol) 90 x 200, sgisjope nr 4244, elektripliit (ahjuga, 2 plaati) soodsalt, kgikapp, tigudii-van, kaks tugitooli. Tel 5626 3928.

Pedikrikabinet probleemse-tele jalgadele (kneseen, l-hed jne) Prnu mnt 67a, II kor-rus, kab 247. Eelregistreerimi-ne tel 5645 3317.

Elektritd pdevustega elekt-rikult. Materjalid soodsalt. r-ge tapke ennast elektriga, lu-bage end aidata spetsialistil. Tel 5665 1156.

Kvalifitseeritud pottsepp: ah-jud, pliidid, soemrid, ka-minad, korstnad. Tel 5632 2522.

Ma lhutud kttepuud, sanglepp segus kasega. Hind 39 eurot/rm. Transpordi vi-malus. Tel 5458 5266.

Telli soodsalt kartul koju (Ma-ret, Princess, Granola). Kartul kvaliteetne ja pakendatud 30 kg vrkkottidesse. Ksi lisain-fot telefonil 5340 6751.

Ma toidukartulit Laura ja Maret, vimalik kojutoomi-sega. Hind kokkuleppel. Tel 528 0622.

Akende, uste, treppide, mb-li ja muud puidu restaureeri-mistd. Klaasimisteenus. In-fo tel 5559 9930 vi Vabadu-se pst. 128 Jannseni kauba-maja 2. korruse antiigipoest.

Teen Nmmel Prnu mnt 303 manikri (1 h) 5 eurot, pe-dikri (2 h) 8 eurot. Laili, tel 5566 6151.

Lhutud kttepuud. Okaspuu 37 eurot/rm, lepp 37 eurot/rm, segapuu 37 eurot/rm, must lepp 41 eurot/rm, kask 46 eurot/rm. Poolkuiv lepp 43 eurot/rm, kuiv lepp 47 eurot/rm, kuiv okaspuu 43 eurot/rm. Tel 5648 6058.

Vajatakse Nmmel Prnu mnt 303 osalise oma klientuuriga knetehnikut, manikr-pedi-krijat, kes korrigeeriks ka kulme. Tel 502 1842.

Nmme kultuurikeskus11.11 kl 17.30 isadepeva kontsert. Esinevad vikeste td-rukute koor Nmmelill ja Rahume phikooli poistekoor, ju-hendajad Maret Alango ja Tanel Nurk. Tasuta!11.11 kl 20.11 Kinobuss nitab eesti rahva enda tehtud mngufilmi Titsa lpp. Pilet 3 eurot / soodus 2 eurot.12.11 kl 18 Nmme 85:Nmmele linnaiguste andmise 85. aastapeva kontsertaktus, esineb vanamuusika-ansambel Hortus Musicus. Tasuta!12.11 kl 20 Nmme 85: tantsuhtu ansambliga Kuker-pillid. Tasuta!18.11 kl 14 lunatantsud Mati Duo saatel. Esinevad k-hutantsijad Riina Aro juhendamisel. Pilet 2 eurot, samal peval 3 eurot.20.11 kl 17 kammerkontsertide sari Valguses ja varjus esinevad kavaga Avatud armastusele Silvi Vrait ja Jrmo Eespere. Piletid eelmgist 6 eurot / soodus 4 eurot, sa-mal peval kigile 6 eurot.25.11 kl 20 Tallinn 2011 ritus: nostalgiadisko Eighties Co-ming Back, DJ Tnu Krvits. Pilet 5 eurot / soodus 3 eurot tund enne algust kohapeal.

Turu plats 2, tel 6770 891, post@nommekultuur.ee, www.nommekultuur.ee.

Nmme muuseumNmme 85: kuni 30.11 avatud Aivar Simsoni skulptuuri-de nitus. Psiekspositsioon Nmme ajaloost.Pilet 1 euro, pilastele, lipilastele ja pensionridele 50 senti, perepilet (2 tiskasvanut ja kuni 2 last) 2 eurot.

Jaama 18, tel 670 0202. TR 1017, L 1016.

Nmme klaasi- ja keraamikastuudioE kl 15.30 laste tarbekunstiring (klaas, keraamika, tekstiil jne), kl 18 tiskasvanute klaasiring (vitraa, sulatus, klaasi-maal jms). Reg tel 503 3851, Anna-Maria Vaino.T kl 15.30 laste saviring; kl 18 tiskasvanute saviring (ka koos lastega). Reg tel 5663 3773, Piret Ellamaa.N kl 11 hommikune tiskasvanute klaasi- ja saviring; kl 14 laste tarbekunstiring (klaas, keraamika, tekstiil jne). Reg tel 521 3231, Tiia PldmetsVsu tn 5 (Nmme Rahu kiriku krval vikeses majas, buss

nr 10 ja 33 peatus Vsu). Info klaasjasavi@gmail.com.

NoortekeskusedPskla noortekeskus

Rnnaku pst 1, tel 677 5232, 5556 7780,paaskyla@taninfo.ee, www.taninfo.ee/paaskyla.

Mnniku noortekeskusMnniku tee 96, tel 639 5559, 5556 7781,

manniku@taninfo.ee, www.taninfo.ee/manniku.

Nmme noortemajaNurme 40, tel 670 1230,

Mai 23, tel 645 7369, nnm@nnm.edu.ee, www.nnm.ee

Nmme loodusmajaLinnarahvale on loodusmaja avatud E 1719. Kooliaasta vltel vetakse vastu klasse aktiivppetundidesse.

ie 14, tel 658 5881, loodusmaja@nnm.edu.ee

Nmme sotsiaalkeskusPeamaja Sihi 26, tel 672 3125Avatud on Leida Ahven-Artjuina tde nitus ja kangastel-gedel kudumise ringi tde nitus.11.11 pedikr

16.11 kl 11 tutvustab rendu ja gomoku petaja Ants Soo-srv (vistkondlik maailmameister 2008) Jaapani mtte-mnge gomokut ja rendut, et luua pevakeskuses mt-temngude klubi.6.12 kl 12 infotund. Teemaks rahvaloendus ja Nmme lin-naosa. Nmme teemadel rgib ja ksimustele vastab lin-naosavanem Erki Korp.Pskla filiaal Suvila 1, tel 677 8011Avatud on ksit- ja maalinitus.15.11 kl 14 laulame koos Ede Markusega.

Sihi 26, tel 672 3125 ja 672 3126, www.nommesots.ee.

Rahume mngujaamOotame kiki lapsi ja lapsevanemaid mngima, meisterda-ma ja joonistama. E 1219 ja TR 1019.

Rahume jaamahoones Prnu mnt 288b, tel 615 7157

Nmme Rahu kogudusNmme Rahu kirik Vsu 512.11 kl 9 leeritund.13.11 kl 11 jumalateenistus.17.11 kl 18.30 koguduse htu.19.11 kl 9 leeritund20.11 kl 10.30 jumalateenistus.26.11 kl 9 leeritund.26.11 kl 11 tervisliku elustiili klubi.27.11 kl 10.30 jumalateenistus.Nmme Lunastaja kirik ie 1027.11 kl 17 Tallinn2011 ritus: Tnu Krvitsa autorikont-sert. Tasuta.Segakoori proov esmaspeviti kl 17.30, meeskoori proov es-maspeviti kl 19. Hingehoiu valve igal kolmapeval kl 1114 Nmme Rahu kantseleis. AA (Anonmsed Alkohoolikud) Ra-hu rhm Nmme Rahu kogudusemajas igal P, K ja R kl 18.Koguduse raamatukogu avatud igal phapeval 910.15.Koguduse kantselei avatud E, R 914, K 1418, phape-val tund enne ja prast jumalateenistust.Jumalateenistuse raadiolekanded Nmme Rahu kirikust igal phapeval kl 17 Pereraadios lainepikkusel 89,6 MHz.

Koguduse aadress: Vsu 5, tel 670 1679, 509 0011; nomme.rahu@eelk.ee; www.nommerahu.ee

Nmme baptistikogudus13.11 kl 11 isadepeva jumalateenistus, jutlustab Anton Tuul, laulavad lapsed.13.11 kl 18 piiblitund: Heebrea kiri, lektor Taavo Lige.19.11 kl 19 kontsert Igaviku valguses, Nmme-Saue kammer-koor Virve-Ingrid Lige dirigeerimisel esitab Faure Reekviemi.20.11 kl 11 igavikupha jumalateenistus, jutlustab Mari Vahermgi.27.11 kl 11 1. advendi jumalateenistus, sisustavad noored.27.11 kl 18 piiblitund: Efesose kiri, lektor Mari Vahermgi.Laste phapevakool igal phapeval kl 11.Noorte tegemiste info asub nd www.facebook.com/enn-kaks.Palvekoosolek K kell 11 ja 20.30. Kasutatud riiete pood avatud K kell 1317 ja L 913, noor-te info www.n2.ee, koguduse televeeb www.tv.nbk.ee. Esita palvesoovid ja vaata lisaks www.nbk.ee.

Puuvilja 4, 670 1155, nbk@nbk.ee, www.nbk.ee.

Nmme Vabaduse baptistikogudusJumalateenistus, laste phapevakool (310 aastat) ja las-te piiblikool (le 10-aastastele) phapeviti kell 11 Viker-kaare 10.

Kruusa 2, tel 672 7554, 5622 0017, leinus@uninet.ee, www.raadio7.ee/nvbk.

VABA AEG KUULUTUSED

Kaitseve Mnniku harjutusvlja kasutusgraafik 14.11 818 Laskeharjutus 823.59 Vliharjutus 15.11 819 Laskeharjutus 00.0123.59 Vliharjutus 16.11 917 Laskeharjutus 00.0123.59 Vliharjutus 17.11 8.3020 Laskeharjutus 00.0123.59 Vliharjutus 18.11 8.3017 Laskeharjutus 00.0115 Vliharjutus 19.11 818 Vliharjutus21.11 817 Laskeharjutus 823.59 Vliharjutus 22.11 817 Laskeharjutus 00.0123.59 Vliharjutus 23.11 923 Laskeharjutus 00.0123.59 Vliharjutus 24.11 817 Laskeharjutus 00.0123.59 Vliharjutus 25.11 817 Laskeharjutus 00.0118 Vliharjutus 26.11 915 VliharjutusLaskeharjutus: kasutatakse tulirelvasid. Vliharjutus: kasutatakse paukpadruneid ja teisi imitatsioonivahendeid. Vidakse kasutada transpordivahendeid. NB! Vastavalt vajadusele teeb psteamet harjutusvljal demineerimistid. Lisainfo tel 503 4102, manniku@mil.ee Internetis: harjutusvali.mil.ee

Jaama 18 T-R 10-17, L 10-16

5.-30. novembriniNmme muuseumis Simson von Seakyli (Aivar Simson)skulptuuride nitus

Nmme 85

Reedel, 11. novembril 2011 kell 19.00

x Tehnikalikooli Akadeemilise Meeskoori kontsert (dirigendid Peeter Perens ja Siim Selis)

x Meenutusi lossi ajaloost ja taastamisest x Viktoriin x Ekskursioon x Film Tudengiloss (Eesti Telefilm 1978)

Olete oodatud thistama lossi snnipeva!Sisseps tasuta!

11. november 2011 7

FekaaliveduTel 5909 1135O Magicstyle

FekaaliveduTel 5625 6258O Fekalist

KTTEPUUD kuivad ja toored

30, 40, 50cm.PUIT- ja TURBABRIKETT.

KDUSNNIK 30kg/kott.

Kviitung. Vedu iga pev.Tel: 6541100, 52 388 52

TAMMARU FARM www.tg.eeTallinna ladu Nmmel

HIKKOR PUIT O

Ktte- ja kaminapuude tootmine, mk

Tellimine: 505 0924 www.hikkor.ee hikkor@hikkor.ee Hageri kla, Kohila vald

Raplamaa

VESI JA KANALISATSIOONProjekteerime/ehitame vee- ja kanalisatsiooni-

torustikke tnava liitumispunktist elamuni MINIEKSKAVAATOR

Veemduslmede ja vesiklosettide ehitus.Ummistuste ja lekete krvaldamine.

Torude sulatamine, vahetamine ja soojustamine.HINNAD MDUKAD!

Kadaka tee 48-308, Tallinn; plus.element@mail.eeTel/fax 6 724 044, 50 55 989

www.canker.ee, e-post: canker@canker.eeTel 600 6170, GSM 51 45 279

KttekauplusMnniku tee 106B

Turbabrikett Puitbrikett Pellet Halupuu lepp Kttepind

Tellimine tel 657 7778, 513 7737

KAMINAPUUD (kask, lepp)TURBABRIKETTPUITLAASTBRIKETTMNNIKLOTS (alusel, vrgus)KTTEGRAANUL KTTEPUUD 30,40,50CM (kask,lepp)

Kalmistu tee 22, TallinnTel 655 7760Mob 5347 1188

Tpeval 9-18Laupeval 10-14

www.kuttekeskus.ee

Nmme elanikele transport tasuta!

Eramute ehitus ja remont Sise- ja vlisviimistlustd Korterite kap. remont Elektritd San-tehnilised td Fassaadide ehitus ja

remonditd Katuste ehitus ja remonditd Aedade ja piirete ehitustd Vee ja kanalisatsiooni-

ssteemide ehitus ja remontInfo ja kontakt:Tel. + 372 60 40000

Mob. + 372 555 30 422WWW.TAVIBERGEHITUS.EE

PHJA-EESTI KTTEPUU O

Kttepuud lahtiselt Kttepuud konteinerites Kaminapuud kottides

Kohale toomine Tallinnas ja30km Tallinna piirist tasuta.Kik pikkused ja puuliigid.

Tel: 5333 4347; 501 9454www.tulepuu.ee

LOODUSLIKUD KTTEMATERJALID- Kaminapuud 40L vi 60L vrgus

(25, 30, 40 vi 50 cm).- Lhutud halupuud.

- Ktteklotsid, tulehakatus- Vedu aa aringslt tasuta

- Hind alates 1,8EUR/VRK- Mme ka ktteladudele KONTAKT: Tel. 50 18594

VEO- ja KOLIMISTEENUS

Nmme Srikukohvikus on ka

PEOSAAL, kus on vimalik

korraldada erinevaid ritusi!

Jaama12 Tallinn ,tel 670 0006www.soorikukohvik.ee

OST MK R

HINDAMINE INVESTEERIMINE

Vaata parimaid pakkumisi: www.1partner.ee

MEIE LEIAMEOSTJA!

Angela Virak56 640 99166 84 700

Olmer igus56 560 46066 84 700

Silva Rahnel

maakler

+372 502 5181

silva.rahnel@uusmaa.ee

Ave Klaser

konsultant

+372 5557 0055

ave.klaser@uusmaa.ee

Meie oleme Sinu Nmmepiirkonna kinnisvaramaaklerid!

maad ja majad korterid

Tel: +3725658686meelis@haljastuskeskus.ee

www.haljastuskeskus.ee

11. november 20118

Konsultatsiooni vimalused polikliinikus Registratuur Viimsis 6059600, 6059601, 6059023 *Gnekoloogia snnitusabiLastehaigused Nina-krva kurgu haigused * ldkirurgia - proktoloogia Uroloogia Ortopeedia Neuroloogia * Kardioloogia * Kopsuhaigused allergoloogia * Pshhiaatria Taastusravi * Onkoloogia - mammoloogia

Endokrinoloogia Plastikakirurgia Naha - ja suguhaigused Hambaravi**Pshholoogia Logopeed Rasedusaegne jlgimine mmaemandate vastuvtudPerekoolHaiglaravivimalused (valvetelefon 6059605, 6059010) Gnekoloogia snnitusabi * PlastikakirurgiaSisehaigused *

AS Fertilitas ja AS Viimsi Haigla aadressil Kaluri tee 5a Viimsi

* teenindatakse jrjekorra alusel ka EHK lepingu alusel Viimsis **teenindatakse jrjekorra alusel ka EHK lepingu alusel Viimsis ja Kaupmehe filiaalis.*** teenindatakse sotsiaalkindlustusameti saatekirja alusel

ReumatoloogiaRehabilitatsiooniteenus***Taastusravi - jrelravi *(vesi-, elektri-, liikumis-,tegevus-, mu-da-, parafiinravi, ravimassaaz, paikne klmaravi)Pevakirurgia:Nina-krva- kurgukirurgia *ldkirurgiaUroloogiaOrtopeedia Snnitusabi haiglaga on vimalik tut-vuda iga kuu esimesel neljapeval kell 16.00Diagnostika:Rntgen ja ultraheliuuringud, koor-musEKG, rtmihirete ja vererhu holter- uuringud, spiromeetria, varane naha- kasvajate avastamine e. SIA skoo-pia, erinevad endoskoopilised uurin-gud, allergoloogilised, laboratoorsed testid jmVaktsineerimine lapsed ja emaka-kaela vhi vastu

Polikliinilised filiaalid Tallinnas Kaupmehe 4 (tel 660 4072, 646 3539) ja

A. H. Tammsaare tee 47 III korrus (tel 664 6444) Tiendav info www.fertilitas.ee

Mdistame, toome kohale ja paigaldame!Nidiste saal Kasesalu 10, 76 505 Saue

Diapol Granite Tel 6051178 vi 6051130

info@diapol.eewww.diapol.ee

Graniidist ja kvartsist kgi ttasapinnadGraniidist ja kvartsist kgi ttasapinnad

Krge kvaliteet mistliku hinnaga!

OTSE TOOTJALT!OTSE TOOTJALT!

Tere tulemast meie apteekidesse!

Iga kuu le 50soodushinnaga

pakkumise.

Lysi Omega-3 vitamiin E kapslid N120Lysi Omega-3 vit E sisaldab 120 vikest kapslit,

mida on kerge alla neelata. Tervislikud oomega-3

rasvhapped koos tugeva antioksdant vitamiin E-ga.

Pevane kogus on 2 kapslit.

Apteek1 kliendikaardiga soodustus ostult(v.a. etseptiravimid)!

5%r

Tavahind: 6.51EUR

70.25 EEKSoodushind: 4.49 /

Nmme Linnaapteek

Nmme Tervisekeskuse Apteek

Prnu mnt 326 E- R 8-19 L 9-15 Tel: 6770845

Jaama 11 E- R 8-19 Tel: 6701272

Veresuhkru mramine neljapevitija kolesterooli kell 9-14

Tavahind:

EEK

17.27

156.31Soodushind: 9.99 / - %40 Pakkum

ine

kehtib

kuni31.1

2.2

011

vikunisoodushin

naga

kaupa

jtk

ub!

Tiuslik energiavitamiin le 50-aastastele.

enenn, 12 vitamiini ja 10 mineraalainet

vtavad kiirelt vsimuse ja annavad

energialaengu igaks pevaks.

Gerimax Energy 50+ 60 tablettiN

- %30

5.30. november Aivar Simsoni skulptuuride nitus Nmme muuseumis

(Jaama 18, TR 1017, L 1016)

12. november kell 14 Nikolai von Glehni ausamba avamine Nmme lipuvljakul (lipilaste silla krval) kell 15 rongkik Glehni radadel pargi, lossi ja thetorni klastamine

(algab Glehni ausamba juurest)kell 18 Nmme kultuurikeskuse saalis pidulik kontsertaktus. Esineb vanamuusika-ansambel

Hortus Musicus Andres Mustoneni juhatusel (Turu plats 2)kell 20 tantsuhtu ansambliga Kukerpillid Nmme kultuurikeskuses (Turu plats 2)

13. novemberkell 12 ajalootund Glehni lossis: Nikolai von Glehnist rgib ajaloolane Jri Kuuskemaa,

Glehni pargi kujude ennistamisest restauraator Marek Lill (Vana-Mustame 48)

Aivar Simsoni skulptuuride nitus Nmme muuseumis

algab Glehni ausamba juurest

12. novembril thistatakseNmmele linnaiguste andmise85. aastapeva

Kik ritused on TASUTA. Vaata lisa: www.tallinn.ee/Nomme85Nmme Linnaosa Valitsus tnab kiki koostpartnereid!