oortevaldkonnas on tavaks, et suveperioodil, kui enamik

inimesi puhkab, käib eriti vilgas töö. Nii on ka käesolev suvi toonud

noortele palju võimalusi tegutsemiseks, et omandada uusi teadmisi ja oskusi, avardada silmaringi, leida iseennast ning saada esimesed töökogemused.

Noortevaldkonna suvehooaja teada-tuntud tegevusteks on laagrid ja malevad. Vähem on aga teada, et malevate sisuks pole enam ammu terve päeva kestev riisumine või põllutöö, mis lõpeb õdusa laulujorinaga kitarri saatel. Ehkki heakorra-tööd ja seltskondlik ajaveetmine kuuluvad nüüdki maleva juurde, on malevakogemuse puhul sama oluline tööeluga kaasnevate õiguste ja kohustustega tutvumine, CV koosta-mine ja kandideerimisprotsessi läbimine, karjääri- ja infoüri-tustel osalemine ning piirkondlike ettevõtete ja organisatsioo-nide külastamine.

Laste ja noorte kokkupuude töömaailmaga peakski algama varakult, kuid see peab olema turvaline ja arengut toetav, mitte küüniliselt omakasupüüdlik. Töö peab looma väärtust ja noor peab nägema, et tema tööl on tulemus – just nii jõuavad hiljem tööturule noored inimesed, kes on teotahtelised, moti-veeritud ning keda saadab usk iseendasse ja oma võime-tesse. Just selliseid positiivseid esmakogemusi töömaailmaga malevad pakuvadki. Nii malevates omandatavad töökoge-mused kui ka noorte tormijooks malevatesse registreeru-misel kummutavad selle suve üht kõmulisemat müüti, et noored on lumehelbekesed, kes ei oska tööd väärtustada. See pole tõsi.

Keegi meist ei arene vaid tööd rabades ja koolipinki nühkides – arenguvõimalusi on palju rohkem, sealhulgas mittefor-maalses keskkonnas. Selle nimel, et mitmekümnel tuhandel noorel oleks ka suvel enesearendamise võimalusi, on oma toe ja nõuga panustanud Haridus- ja Teadusministeerium, Eesti Noorsootöö Keskus ning sadu noorsootööasutusi, seal-hulgas laagreid, malevaid, huvikoole, noortekeskusi ja -ühin-guid. Mitmetest nendest ettevõtmistest saab lugeda sellest vahelehest.

Teadlike, laia silmaringiga ja enesekindlate noorte kujune-misele aitab kaasa noorsootöö pidev arendamine, et leida uusi ja nüüdisaegseid võimalusi ning täiendada olemas-olevaid lahendusi. Noorsootöötajad ei maga ka sügisel ning lisaks uutele praktilistele tegevustele tõotab algav hooaeg tuua hulganisti arutelusid noorte ning noortevaldkonna eesseisvate väljakutsete ja lahenduste üle. Kuigi veel on vara öelda, millised need järgmisel kümnendil on, võib ühes kindel olla – noorsootöö ei lõpe iial.

Reelika OjakiviHaridus- ja Teadusministeeriumi noorteosakonna juhataja

NOORSOOTÖÖKASSUVI

esti üks staažikamaid laag-r ikorraldaja id on Pärnu-

maal tegutsev 76aastane Tiia Lindmaa. Pärnu jõe kaldal

asuvas Urumarja noortelaagris on Tiial laagrikorraldajana kogemust juba 38 aastat ja jõud ei näi endiselt raugevat. Vastupidi, mõttes mõlgub laagriplatsi laiendamine, ronimisseina ehitamine, puude väljajuurimine ja veel palju muud. 

Uute võimaluste pakkumine on oluline seetõttu, et igal aastal võtab Urumarja noortelaager eri vahetustes vastu sadu lapsi, kes saabuvad laagrisse mitmesu-guste ootustega. Laagrikorraldaja Tiia seisab selle eest, et lapsed lahkuksid laagrist positiivsete emotsioonidega, olgu neil siis ootused leida uusi sõpru või näha vanu, ujuda, tantsida, mängida või puhata. Tõsi küll, seda vastutust ei kanna Tiia enda peal enam aastaid üksi, vaid järjest rohkem panustavad nii lapsed kui ka lapselapsed, kes on laagrite korralda-misel aasta ringi suureks abiks.

Suurim puhkus on vabadusUrumarja laagrisse jõudnud noortel on võimalus valida paljude vabaajatege-vuste vahel: kanuusõit jõel, ujumine, seik-lusrajal ronimine, disc golf’i mängimine, judo, korv- ja jalgpall ning palju muud. Lisaks on igal õhtul meelelahutuslik programm, millest kõik laagris osalevad noored saavad soovi korral osa võtta. 

Tiia sõnul ei ole laagri mõte noortele midagi peale suruda, vaid nende jaoks on parim puhkus see, kui nad saavad ise otsustada, mida oma vaba ajaga teha. Mis saab aga siis, kui noor otsustab mingil päeval ühistegevustest üldsegi mitte osa võtta? „Las ta naudib seda vabadust,” sõnas Tiia. Tema hinnangul on oluline lasta noorel ise otsustada ja pakkuda talle valikuvabadust, sest karmilt lõbutsema sundimine ei annaks soovitud tulemust.

Kui noortel on palju vabadust, siis laagrikorraldajal aga vastupidi palju vastutust. Tiia tunnistas, et vanuse suurenedes muretseb ta laste pärast veelgi rohkem. „Kõige eest tuleb ju vastutada. Praegugi siin laua taga olles valutab süda kogu aeg õue,” nentis ta vilksamisi aknast välja vaadates. Laagri positiiv-setest külgedest rääkides märkis ta, et hoonete paigutus aitab kaasa turvalisuse tagamisele. Laagrihooned on omavahel lähestikku ja akendest avaneb hea vaade nii laagriplatsile kui ka kaldale (olgugi et järelevalveta pole noortel lubatud ujuma minna). 

Abiks elukutse valikul Traditsioonilised võistlused ja muud tegevused, millesse laager noori kaasab, aitavad Tiia sõnul kaasa nende edasi-sele arengule. Noored elavad üheskoos ja saavad omavahel suhelda, arendades seeläbi suhtlusoskust ja sallivust, samal ajal on nad kodust eemal, mis suurendab

nende iseseisvust. Kui laagris käib külas mõni organisatsioon, et oma tegevusi

tutvustada, saavad noored uusi teadmisi ja võimalik, et ka inspi-

ratsiooni tulevase elukutse valikuks. 

K õ i g e s e l g e m i n i väljendub laagri mõju

elukutse valikule just laagri kasvatajate puhul.

Nimelt on kõik praegused kasvatajad ise Urumarja

laagris sirgunud ja nüüd samas kohas uude rol l i

astunud. „Ise kasvatame endale kaadrit,” sõnas Tiia muheledes.

Suurim töö on ettevalmistus Laagrite korraldamine ei ole Tiia hinnangul sugugi kerge töö ja vahel tunneb ka tema, et tahaks lihtsalt puhata. „Laagri toimeta-mine ei ole probleem, aga ettevalmistus – see on see kõige suurem töö,” märkis ta. Hoolimata sellest on tal seljataga juba 38 aastat laagreid ja muud tööd ta ennast tegemas ei näe.

See annab laagriperele kahtlemata põhjust rõõmustamiseks, sest aastaid laagrite korraldamist tähendab, et Tiiasse on kiindunud nii laagrikorraldajad kui ka lapsed, kes aastast aastasse laagris osalevad. „Nendega pead oskama riielda ja pead oskama hea olla,” õpetas Tiia, kuidas võita laste ja noorte poolehoidu, aga samal ajal olla ka tubli kasvataja.

Urumarja noortelaagrit toetatakse koond-projektist „Noorte tervistav ja arendav puhkus 2018”, mida viib ellu Eesti Noor-sootöö Keskus Hasartmängumaksu Nõukogu vahendite toel.

FOTOD: Kommunikatsiooni-büroo Dalton

PEA 40 AASTAT NOORTELAAGREID – PÄRNUMAA VANIMAL LAAGRIKORRALDAJALON KÄED TÖÖD TÄIS

N O O R S O O T Ö Ö K A S S U V I

arek Mekk ja Maarja Mägi on Valgamaal toimuva Tankla

õpilasmaleva eestvedajad, kelle järjepidev töö võimaldab piir-

konna noortel saada kogemusi ja arendada oskusi, mida igal noorel võib nii töö- kui ka isiklikus elus hiljem vaja minna.

Tankla malevate traditsioon sai alguse 2014. aastal, kui koostöös MTÜga Valgamaa Part-nerluskogu korraldati noortele esimene malev, mille tarvis koolitati välja ka esimesed rühmajuhid ja malevakorraldajad. Meki ja Mägi sõnul eelnes esimesele malevale aasta-tepikkune arutelu selle üle, et noortele oleks vaja töökogemusi ja tuleks korraldada näiteks töövarjupäevi, kuid midagi konkreetset ei otsustatud. „Nii me siis haarasime Valgamaa

KUIDAS KORRALDADA NOORELE „ELUÄGE SUVI”?

FOTOD: MTÜ ValgamaaNoorsootöökeskus Tankla

Traditsioonidest rääkides tõid malevakor-raldajad esile ka maleva käigus ette tulnud tegemiste kajastamise ja kokkuvõtva video loomise, samuti Tankla malevaid iseloomus-tava loosungi „Eluäge suvi!”.

Tööandjatega suhtlemise ja malevaprog-rammi loomise kõrval on igale malevakor-raldajale oluline küsimus malevasse regist-reerimine, mis Tankla puhul toimub avatud registreerimisvormi alusel. Seejuures on noortel võimalus osaleda infopäevadel, kus õpetatakse koostama CVd ja motivatsiooni-kirja ning jagatakse infot maleva kohta. „Eelis-järjekorras tagavad koha malevasse need, kellel on esitatud CV ja motivatsioonikiri, kuid kuna vähema haridustasemega noortele võib just CV või motivatsioonikirja kirjutamine olla suureks raskuseks, pole see kohustuslik ning neile jääb samuti võimalus malevas osaleda,“ selgitasid korraldajad. 

Motivatsioon omast kogemusestMareki ja Maarja hinnangul annab malev noorele töökogemuse ja õpetab raha väär-tust paremini mõistma. Hästi korraldatud malev suurendab ka tööandjate usaldust noorte vastu, tänu millele on noorel hiljem rohkem võimalusi taskuraha teenimiseks ja sobiva ametikoha leidmiseks. Korraldajate arvates võib malev tööturult kõrvale jäänud noorele olla koguni elumuutev sündmus, sest malevasse saamisel ei ole selliseid sage-dasi takistusi nagu lõpetamata õpingud või töökoha puudumine.

Lisaks kasvatab malev nende hinnangul iseseisvust, sest noor on kodust ära kaks nädalat, mille jooksul ta peab iseseisvalt endaga hakkama saama ja rühma eluga harjuma, mis tähendab ka harjumustest ja kokkulepetest kinnipidamist. “Malevas tekib rühmavaim ning areneb meeskonnatöö oskus ja empaatia nii teiste inimeste kui ka nende vajaduste suhtes,” tõid korraldajad esile.

Maarja sõnul motiveerivad teda malevaid korraldama säravate silmadega noored, kes on saanud malevast toreda elamuse. “Hea on vaadata, et noored on tänu malevas osalemisele õppinud uusi oskusi, mida nad saavad oma igapäevaelus rakendada.”

Marek ütles, et teda motiveerib malevaid korraldama tema enda lapse- ja nooruspõlv, mil ta osales näiteks Eesti õpilasmalevas ja Eesti üliõpilaste ehitusmalevas. “Seejuures olen ise pika staažiga rühmajuht ja kasvataja mitmesugustes laagrites ning tean ka nendest kogemustest lähtuvalt, kui äge on nn laagrielu. Suurimaks motivaatoriks on aga noorte tagasi-side ja tänu laheda suve eest,” sõnas ta.

Noortemalevate korraldamist rahastatakse haridus- ja teadusministri kinnitatud ning Eesti Noorsootöö Keskuse poolt elluviidava ESFi kaasrahastatud programmi “Tõrjutusriskis noorte kaasamine ja noorte tööhõivevalmiduse parandamine“ kirjeldatud tegevuste raames.

Partnerluskoguga härjal sarvist ning kuna minul oli palju malevate kogemusi, siis lõingi esimese malevaprogrammi ja vastutasin selle eest,” lausus Mekk.

Tänavuse Tankla maleva jaoks loodi 10 rühma, kuhu kaasati kokku ligi 110 noort. Valga, Tõrva, Otepää, Antsla valla ning Elva valla Rõngu piirkonda loodud malevate tööandjate otsimine algas korraldajate sõnul juba talvel, kui ühen-dust võeti eelmise töösuve tööand-jatega, misjärel tuli hakata aktiivselt ka uusi otsima. „Tööandjaid otsisime koha-like ajalehtede kuulutuste, sotsiaalmeedia ja meie võrgustiku kaudu ning lisaks osale-sime töömessil ja vestlesime seal väljas olnud eksponentidega,“ kirjeldasid korraldajad ette-valmistusi. Tänu sellele said malevlased valida mitmesuguste heakorratööde vahel, näiteks metsaaluse koristamine, rohimine, kergemad remonditööd, marjade korjamine, akende pesemine ja puude ladumine.

Samal ajal tuli hakata mõtlema ka tegevuste ja programmi peale. 2017. aasta rühmajuh-

tide koosolekul leiti, et parim lähenemine oleks luua programm varasematest

kogemustest ja traditsioonidest lähtu-valt. Selle järgi on formaat viis päeva tööd ja malevaelu, kaks päeva kokku-

tulekut ning seejärel taas viis päeva tööd. Kui esimene malevanädal sisaldas

rohkesti ettevalmistusi esimeseks kokku-tulekuks ja aega kulus üksteise tundma-

õppimisele, siis järgmisel nädalal said juba ühtsemaks muutunud noorterühmad ka teisi

rühmi külastada ja võtta osa ühistegevustest, näiteks kanuutamisest ja seikluspargi külas-tusest. 

N O O R S O O T Ö Ö K A S S U V I

est is tegutseb üle 100 noorteühenduse ja osalus-

ko g u , m i s võ i m a l d ava d noortel õppida, areneda ja

seista endale oluliste tõekspidamiste eest. Suurim neist on 1991. aastal loodud Eesti 4H, mis ühendab 1200 aktiivset ja maaelu väärtustavat noort.

Eesti 4H liikmeid leidub pea igas Eesti piirkonnas. Juuli keskel kohtusid ligi 220 liiget ühistel suvepäevadel Vooremaal, kus noori ootas ees mitmekülgne prog-ramm meelelahutuse, arendava tege-vuse ja rõõmsameelse seltskonnaga. Suvepäevade teemaks oli sel aastal vaimne ja füüsiline tervis, sest just sellele olid ühingu noored liikmed tähelepanu juhtinud. Noorte ideedega arvestamine ongi üks olulisi tunnuseid, mis iseloo-mustab kogu ühingu tegevust  – kui nooremad liikmed aitavad kaasa oma ideedega, siis vanemad saavad osaleda koguni juhtimises ja ühingu tegevuste korraldamises. 

Teemavalikust lähtuvalt said suvepäe-vadel osalejad peale maaelu- ja loodus-teemalistes töötubades osalemise

augustil tähistatud rahvusvahelise noortepäeva puhul korraldas Eesti

Noorsootöö Keskus omaloomingu-konkursi „Minu tuleviku Eesti on koht,

kus noor…”. Konkursile esitatud tööd näitasid, et Eestit soovitakse näha hea elukohana, kus saab teha valikuid välist survet tundmata.

Konkursi võitis Melani Lindeberg videoga „Minu tuleviku Eesti on koht, kuhu mina kui noor tahan alati tagasi tulla”, mille tugevuseks oli kuulama ja kaasa mõtlema pannud emotsioon ning väga hea tehniline ja visuaalne teostus. Eriauhinna kõige huvitavama tehnilise teostuse eest pälvis Liisa Oks, huvitavaima vaatenurgaga töö eriau-hinna sai Marta Klooster ning kõige aktuaalsema vaatenurga eripreemia Maleena Ots. Nende tööd käsitlesid vastavalt maakohtade prob-leeme, mõtlematutest tegudest põhjustatud liiklusõnnetusi ja nutisõltuvust.

Töödest tuli esile, et noored tahavad, et Eesti oleks koht, kuhu pärast õpinguid või muud pikemat eemalviibimist naasta, kuid selle eeldu-seks on võrdsus ja sallivus ning mõistlikud võimalused tööturule siseneda. Samuti tunti muret koolikiusamise, aga ka rumalate liiklusõn-netuste pärast. Haridus- ja teadusministri Mailis Repsi sõnul ilmestasid loovtööd noorte mitme-külgset lähenemist ühiskondlikele probleemi-dele ja tugevat sotsiaalset närvi.

„Mul on hea meel, et noored tunnevad Eesti käekäigu pärast muret ning soovivad vara-semast enam kaasa rääkida nii neid vahetult puudutavates küsimustes kui ka teemadel, mille kandepind ulatub kogu- ja ühiskond-likule tasandile,” ütles Reps. „Värske OECD raport näitas, et meie noored usaldavad riiki ja seega ka riigi võimet noorte elu paremaks muuta. Oleme saavutanud selle tänu vaba-ühenduste, kohalike omavalitsuste ja riigi tihe-dale koostööle ning ühe visiooni taha koondu-misele. Võtmeroll on aga noortel endil, kes kiirelt muutuvas maailmas püsivad tähelepanelikud, nõudlikud ja koostöövarmad.”

Rahvusvahelist noortepäeva tähistati Eestis juba 15. korda ja igal aastal on sellesse eri moel kaasatud tuhanded noored. Konkursi korral-danud Eesti Noorsootöö Keskuse kaasatuse ja konkurentsivõime üksuse juht Epp Reedik sõnas, et selle eesmärk oli noortele meelde tuletada, et nende hääl ja arvamus on olulised. „Meie eesmärk oli anda noorele võimalus juhtida tähelepanu probleemidele või olukordadele, mis nende hinnangul vajavad muutmist, ning seeläbi pakkuda lahendusi ideaalse Eesti loomi-seks,” ütles Reedik. „Kõlama jäänud mõtteid ja ettepanekuid kasutame Eesti noortepoliitika kujundamises, et neil oleks ka reaalne väljund noorte elu edendamisel.”

Loovtööde konkurssi toetasid auhindadega Telia Eesti ja Just Film. Parima loovtöö autor sai pree-miaks uue iPhone 8 ning kõik osalejad kingituseks noorte filmifestivali Just Film kinkepiletid. Lisaks anti konkursil välja väiksemaid auhindu.

NOORED SOOVIVAD, ET TULEVIKU EESTIS SAAKS TEHA VALIKUID VÄLIST SURVET TUNDMATA

LIGI 1200 NOORT ÜLE EESTI SEISAVAD AKTIIVSELT MAAELU VÄÄRTUSTE EEST

mulda ja teavad, milline rukis välja näeb, vaid oluline on pakkuda noortele maal vaba aja veetmise võimalusi.”

Selleks et võimalused üle Eesti ulatuksid, jaguneb ühing eri piirkondadeks, kus omakorda tegutseb veelgi kitsamal tasandil ligi 60 klubi. Aktiivseid noori koondav ühing tunnustab ka väiksemaid iseseisvaid ettevõtmisi. Sellest annavad märku ühingu koondatud NIPid ehk noorte isiklikud projektid, mille käigus on noorel vabad käed otsustada, mida uurida, meisterdada või järele proo-vida. Küll aga tuleb oma projekt juhendi järgi selgelt kirja panna. Siska selgitas, et noortele antud vabadus on toonud väga erinevaid projekte: üks noor kasvatas päevalille ja lõi sellest hoogsa video, teine võttis käsile jalgratta hooldamise. Noorte fantaasiast annavad aimu teisedki projektid, näiteks „Käbiloomade farm“ ehk käbidest mänguloomad, nõgesepann-koogid ja kuusekasvudest valmistatud siirup.

Vanematel noortel on võimalus kuuluda noorteaktiivi ja aidata seeläbi kaasa ühingu sündmuste korraldamisele, rikas-tades neid oma ideedega. Samuti saavad nad kaasa lüüa Eesti 4H juhtimises ja otsuste tegemises. Vanematel noortel ja juhendajatel on võimalus osaleda rahvus-vahelistel üritustel ja seminaridel kogu Euroopas. Seega tähendab ühingu liik-meks olemine maaelu väärtustavate põhi-mõtete järgmist, kuid samal ajal ei hoia ühing tagasi noore soovi oma silmaringi avardada ja välismaal teadmisi omandada. 

Siska sõnul soovib ühing pakkuda noor-tele rohkelt võimalusi eneseteostuseks. „Eesti 4H annab turvalise pinna, kus oma kogemused ja teadmised proovile panna, õppida oma vigadest ja saavu-tada oma eesmärke,” ütles ta. 

matkata, palli mängida, tantsida ja tege-leda näiteks lastejoogaga. Eesti 4H juha-tuse liikme Helen Siska sõnul oli võimalik valida koguni 21 töötoa vahel. Nõnda palju töötubasid on tema hinnangul mõistlik pakkuda eelkõige seetõttu, et suvepäeva-dele saabuvad erinevate huvide ja koge-mustega lapsed paljudest piirkondadest.

„Suur osa lapsi elavad küll maapiirkon-dades, aga kodus on neil ainult näiteks kass või koer ja paljude maatöödega ei puutu nad seega tegelikult kokku. Samal ajal tuli Pärnumaa noorte puhul välja, et nad on maatööd siiski piisavalt palju kogenud ja tahaksid proovida just teist-suguseid tegevusi. Eks sellepärast me püüamegi pakkuda hästi palju erinevaid võimalusi, et noor saaks ise valida, mis teda huvitab,” ütles Siska. 

Rohkem kui vaid teadmisedEesti 4H kasvas 1991. aastal välja rahvus-vahelisest maaelu väärtustavast orga-nisatsioonist 4H, mille lühend neljast h-tähega algavast ingliskeelsest sõnast tähistab inimese terviklikku arengut: head (pea) – mõtlemine, heart (süda) – sõbrad, hands (käed) – isetegemine,

health (tervis) – elustiil. Ühingu missioo-niks on kujundada maaelu väärtus-

tavat noort, tuginedes peamiselt just praktilistele tegevus-

tele, mille kaudu noorel on võimalik õppida ja

areneda. Eesti 4H tegevjuht Gerda Vares lausus, et eesmärk ei ole siiski õpetada pelgalt praktilisi

oskusi. „Maaelu väärtustamine

ei tähenda ainult seda, et lapsed panevad seemneid

FOTOD: Kommunikatsioonibüroo Dalton

N O O R S O O T Ö Ö K A S S U V I

TEGUSAD JA MITMEKÜLGSED NOORTE- KESKUSED

änavused kuumad ilmad tõid noor-tekeskustesse palavust trotsivaid noori, kes nuputasid ideid omaalga-

tuslikeks projektideks fondist „Nopi üles!“ või veetsid oma vaheaega noor-

tekeskuste mitmekülgseid võimalusi kasu-tades, olgu selleks siis lauatennis või luge-misnurk. Suurema osa oma tegevusi viisid noortekeskused siiski värske õhu kätte.

Näiteks võttis Keila Noortekeskus 1. juunil ehk lastekaitsepäeval Keila Kooli 7. klassi ja klas-sijuhatajatega ette jalgsimatka Treppojale ja Klooga aedlinna. Soojadel suvepäevadel kolis Räpina Avatud Noortekeskus oma tegevustega linna paisjärve äärsesse randa, muu hulgas käidi noortega Võhandul kanuutamas. Põlva Avatud Noortekeskus korraldas Intsikurmu metsapargis vibulaskmise õpitubasid ja Loksa linnaväljakul sai 18. augustil nautida noorte muusikute festi-vali „Ööfpäev 2018”, kus esinesid noortebändid ja mida juhtisid noored ise.

Koostöös kogukonna ja Keila Noortekeskusega külastasid Keila Kooli õpilased suve alguses Keila linna asutusi ja Keilas toimetavaid ette-võtteid. Seevastu Suure-Jaanis tutvustati suve hakul eri huvialasid, näiteks robootikat, kerge-jõustikku, tantsu ja korvpalli – tänu sellele said paljud noored algavaks kooliaastaks uue meel-diva ja arendava huviringi välja valida. Põhja-Sa-kala vallas võimaldati noortele suvel rohkem kui 30 mahukamat tegevust alates laagritest ja malevatest kuni rahvusvaheliste projekti-deni välja.

Suve üks keskseid sündmusi oli rahvusva-heline noortepäev, mida tähistati 12. augustil mitmes Eesti piirkonnas. Näiteks avas Ahja Noortekeskus noortepäeva puhul Põlva valla kodukohvikute päeval Kinokohviku. Sealsamas Põlva maakonnas korraldas Veriora Noorte-keskus kontserdi „Veriora Rock Stroganoff 2018“, mille peaesineja oli Metsatöll. Eesti teises otsas korraldas Muhu Noortekeskus Muhu esimese noortefestivali „Minu hääl loeb“, kus toimusid töötoad, võrkpallivõistlus noorte ja vallavõimu vahel ning kontsert, kus esines populaarne Eesti räppar Arop. Ürituse „Noorte näoga Viimsi“ raames korraldati üle valla mitu sündmust, näiteks jagati teadmisi tervislikust toitumisest, esineti luulega ja korraldati noortele mõeldud arutelusid.

Eesti Noorsootöö Keskuse peaekspert Merle Maimjärv-Mirka sõnas, et suvevaheajal ei ole noortekeskused kindlasti unustatud, vastu-pidi: paljud noortekeskused tegelevad laag-rite ja malevate korraldamisega ning pakuvad teisigi arendavaid ajaveetmisvorme. „Rõõm on, et ka noored tundsid tegevuste vastu suurt huvi ning mitmel juhul võtsid ise initsiatiivi ja juhirolli,” lisas ta.

Noortekeskuste tegevusi toetatakse kohalike omavalitsuste, avatud noortekeskuste projek-tikonkursi ning haridus- ja teadusministri kinni-tatud ning Eesti Noorsootöö Keskuse poolt elluviidava ESFi kaasrahastatud programmi „Tõrjutusriskis noorte kaasamine ja noorte tööhõi-vevalmiduse parandamine” kirjeldatud tegevuste raames.

õelähtmes tegelevad malevate korraldamisega juba kolmandat aastat Sirli Steinfeld ja Liisi

Vesselov, tänu kellele said piir-konna noored veeta põneva ja

teguderohke suve. Kaasa lõid ka kohalikud suurettevõtted, kes olid valmis tublima-tele malevlastele koguni pikemaajalist tööd pakkuma.

Jõelähtme valla noorsootöö- ja spor-dispetsialist Liisi Vesselov kirjeldas, et malevakorraldamine sai alguse sellest, kui tema ja Steinfeld käisid koos maleva-teemalisel koolitusel, kus malevanoortele tööd pakkunud ettevõtjad jagasid kogemusi ja ideid sellest, millised on noortega koostöö tegemise võimalused. „Kuna võimalusi on palju alates haljasalade korrastamisest kuni töövarjude ja vanemate noorte ettevõttesse päriselt töölevõtmiseni, kujunes tööandjate leidmine väga edukaks,“ lausus Vesselov.

Tulemusena lõid Jõelähtme valla malevas kaasa mitmed väiksemad perefirmad, aga ka suured Eesti ja rahvusvahelised ette-võtted: Karlskroona OÜ, Favor AS, Lindström OÜ, HKScan Estonia AS, Nelico OÜ, OÜ Utti, Estonian Golf & Country Club ja Merkuur OÜ. Nende kõrval olid partneritena kaasatud Eesti Töötukassa ja Jõelähtme Vallavalitsuse alla-sutused. MTÜ Jõelähtme Noored juhatuse liige Steinfeld tõi esile, et sel aastal osales Lool, Kostiveres, Neemes ja Kaberneemes toimunud malevates 68 noort vanuses 13–18 eluaastat, kellest kaheksa läksid otse ettevõ-tetesse tööle ja nendest omakorda viis jätkasid ettevõttes tööd ka pärast malevat.

Tööülesandeid igale maitseleVesselov lausus, et tänavu oli eesmärgiks jagada malevanoortele kogemusi ja tead-misi ettevõtlusest, tehnoloogiast, riigikaitsest ja pärimuskultuurist. Seega said noored oma huvidest lähtuvalt valida koguni nelja maleva-suuna vahel.

Ettevõtlussuuna noored tegid ettevõtetes lisaks heakorra- ja koristustöödele näiteks golfiväljakute hooldustöid. Toitlustusettevõtte töövarjud komplekteerisid aga turundusosa-konnas kinkekotte ja assisteerisid muude ülesannetega. Noored abistasid ka lihtsamate lihvimis- ja värvimistöödega, pesid rahvamajas aknaid ja toole ning talutöödena rajasid vürt-sipeenraid ja sorteerisid lambavilla. Tehno-loogiasuuna noored meisterdasid väliala-dele toolid ja lauad ning õmblesid nendele ka katted. Riigikaitse suuna noored tegid samuti kogukonnas heakorratöid ning õppisid lisaks enesekaitset ja omandasid teadmisi riigikaitse

kohta. Pärimuskultuuri suunast said osa kõik noored, kogudes teadmisi kogukonna tähtsu-sest ja koos tegemise olulisusest – koos tehti ettevalmistusi kogukonnaüritusteks, näiteks korrastati jaanituleplatse. 

Rohkem kui vaid tööMalevakorraldajate sõnul on oluline, et malev aitab kaasa noorte tööharjumuste kujunemi-sele. „Lisaks õpivad nad malevas tundma erinevaid töid ja tegemisi, saavad teada, missugused ettevõtted vallas tegutsevad ja millega need ettevõtted tegelevad, ning saavad tänu malevakogemusele ideid edasi-õppimiseks,” lausus Steinfeld. „Kindlasti õpetab malev noorele selle lühikese, aga intensiivse aja jooksul meeskonnatöö oluli-sust nii töö kui ka vabaajategevuste puhul,” lisas Vesselov. Malev ei seisne siiski ainult töötegemises – selle kõrval said noored osa paljudest ühis-tegemistest. Näiteks õppisid nad sotsiaalse ettevõtluse kohta, meisterdasid endale pink-sireketid ning ammutasid teadmisi tehnoloo-giast ja netiketist. Maleva lõpus toimus kõigile osalenud noortele ja koostööpartneritele ühine lõpupidu, kus noored andsid malevavande ja panid proovile oma laiemad teadmised male-vast ning meelelahutust pakkus populaarne Eesti räppar Arop. Koostööpartneritele kingiti ka noorte meisterdatud pinksireketid.

Maleva lõppedes võib tänu ettevõtlikele noortele teinekord sündida midagi hoopis suuremat ja pikemaajalist. Nii tulid möödunud aastal Neeme malevas osalenud noored ideele, et ehitavad endale mere äärde nn lebola ehk kooskäimise koha. „Kohalikelt kalu-ritelt saadi kalavõrgud ja köied ning valmis ta saigi. Sel aastal oli neil kindel plaan lebolat täiendada, lisandusid kiiged ning meister-dati juurde veel toolid ja lauad. Tänaseks on kogukonna noortel üks väga mõnus koht,” kirjeldas Steinfeld.

Kogemuse najal edasiSteinfeldi sõnul oli kolm aastat tagasi esimest malevat korraldada kõige raskem, sest noorte töölevõtmine ja neile sobiva töö leidmine oli keeruline. Kõigepealt tuli seadused endale selgeks teha, saada alaea-liste laste töötamiseks tööinspektsioonist luba ja nõusolekud vanematelt, teha riskiana-

lüüsid jne. „Aga kui juba hakkama saad, siis tekib entusiasm ja tahe ka järgnevatel aastatel korraldada,” kinnitas ta. „Innustab väga ka see, kui pärast iga malevat saad noortelt tagasi-sidelehed ning loed, et oleme jälle millegi

vahvaga hakkama saanud,” ütles Steinfeld.

Vesselovi hinnangul on oluliseks moti-vaatoriks väga hästi sujuv koostöö ja soov muuta oma valla noorte male-vasuvi meeldejäävaks.

Jõelähtme õpilasmaleva tegevusi toetab Jõelähtme Vallavalitsus. Noortemaleva

toimumist rahastatakse haridus- ja teadusmi-nistri kinnitatud ning Eesti Noorsootöö Keskuse poolt elluviidava ESFi kaasrahastatud prog-rammi „Tõrjutusriskis noorte kaasamine ja noorte tööhõivevalmiduse parandamine” kirjel-datud tegevuste raames.

KOMMENTAAR:

ANDRUS UMBOJA, Jõelähtme vallavanem Õpilasmaleva korraldamine Jõelähtme vallas on väga pikkade traditsioonidega, mis on vahepeal küll katkenud, kuid nüüd-seks korraldab Jõelähtme Vallavalitsus malevat juba seitsmendat aastat järjest. Malev annab lastele võimaluse teenida taskuraha ja jõuda arusaamisele, mida kujutab endast igapäevatöö tegemine, et leib lauale jõuaks ja pere saaks ülal peetud. Tore on see, et lapsed ise tahavad väga malevasse tööle saada. Oleks vaid rohkem tööpakkujaid!

VÄINO HAAB, Jõelähtme Vallavolikogu esimees Jõelähtme õpilasmaleva juhid Li is i Vesselov, Sirli Steinfeld ja seitse tublit rühmajuhti andsid tänavusele male-vale uue hingamise: maleva tegevus oli osalejate sõnul vaheldusrikas ja huvitav. Lisaks oli osalejatel võimalik valida vasta-valt huvidele nelja malevasuuna vahel, näiteks ettevõtlussuunas oli võimalik tööle saada erinevatesse Jõelähtme valla ettevõtetesse. Kindlasti said noored seeläbi väärt töökogemuse ja uusi oskusi. Malevas osalenute nägudelt võis 28. juunil Jõelähtme golfikeskuses toimunud suurel ühispeol välja lugeda, et koos veedetud tööaeg oli sisukas ja täis toredaid elamusi.

JÕELÄHTME MALEVLASTE TÖÖKAS SUVI – ETTEVÕTLUSEST PÄRIMUSKULTUURINI

FOTOD: Jõelähtme õpilasmalev