NORRA - Visitestonia.com · 2017. 2. 11. · Norra elanikud 2013.a. 9,28 miljonit mitmepäevast välisreisi, millest 1,69 miljonit olid tööreisid ja 7,59 miljonit olid puhkusereisid

Turisminõudluse suurendamise ja

turismitoodete arendamise programm

Tegevusstrateegia 2015-2018

NORRA

TEGEVUSSTRATEEGIA 2015-2018: NORRA 2

Sisukord:

1. NORRA KUI SIHTTURG ÜLDISELT ........................................................................................................................ 3

2. NORRA SIHTTURU HETKEOLUKORD ................................................................................................................... 3

2.1. NORRA ELANIKE VÄLISREISIDE TURG ............................................................................................................... 3 2.1.1. Kulutused välisreisidele ............................................................................................................................... 3 2.1.2. Reisimisaktiivsus, välisreiside arv ja peamised sihtkohad ........................................................................... 3

2.2. KONKURENTSIKESKKOND ................................................................................................................................ 5 2.2.1. Turism Norrast Eesti lähiriikidesse .............................................................................................................. 5

2.3. TURISM NORRAST EESTISSE ............................................................................................................................. 8 2.3.1. Sihtkohad Eestis .......................................................................................................................................... 8 2.3.2. Hooajalisus .................................................................................................................................................. 9 2.3.3. Ööbimised majutusettevõtete liikide lõikes .............................................................................................. 10 2.3.4. LISAINFO: Mobiilpositsioneerimise statistika piiriületuste kohta .............................................................. 10

2.4. SIHTRÜHMAD JA NENDE EELISTUSED ............................................................................................................ 11 2.4.1. Tõenäoliste Eestisse reisijate profiil .......................................................................................................... 11 2.4.2. Eelistused Eestisse reisimisel ..................................................................................................................... 11

2.5. TOOTED, TEENUSED JA INFOKÄTTESAADAVUS .............................................................................................. 12 2.5.1. Linnapuhkus .............................................................................................................................................. 12 2.5.2. Kultuuripuhkus .......................................................................................................................................... 13 2.5.3. Looduspuhkus ........................................................................................................................................... 13 2.5.4. Tervisepuhkus ........................................................................................................................................... 13 2.5.5. Perepuhkus................................................................................................................................................ 13 2.5.6. Äriturism ................................................................................................................................................... 13

2.6. TRANSPORT ................................................................................................................................................... 13 2.7. INFOKANALID ................................................................................................................................................. 14

2.7.1. Ülevaade infokanalitest ............................................................................................................................ 14 2.7.2. Visitestonia.com külastused ...................................................................................................................... 14

3. TEGEVUSSUUNAD 2015-2018 ...........................................................................................................................15

3.1. EESTI RIIKLIKU TURISMIARENGUKAVA 2014-2020 EESMÄRGID .................................................................... 15 3.2. TEEMAFOOKUS JA KASVUVÕIMALUSED ........................................................................................................ 15

3.2.1. Tegevuste fookus ...................................................................................................................................... 15 3.2.2. Sihtrühm ja segment ................................................................................................................................. 15 3.2.3. Tegevuste teemafookus ............................................................................................................................ 15

3.3. SÕNUMID JA VÄÄRTUSED .............................................................................................................................. 16 3.4. LÕPPTARBIJALE SUUNATUD TEGEVUSED ...................................................................................................... 16

3.4.1. Kampaania ................................................................................................................................................ 16 3.4.2. Pressireisid; -üritused ................................................................................................................................ 16 3.4.3. Kommunikatsioon ja online tegevused (ka sotsiaalmeedia) ..................................................................... 17 3.4.4. Kommunikatsiooni kanalid........................................................................................................................ 17 3.4.5. Trükised ..................................................................................................................................................... 17 3.4.6. ....................................................................................................................................................................... 17 3.4.7. Sündmused ja strateegiline partnerlus ..................................................................................................... 17

3.5. MÜÜGIEDENDUSTEGEVUSED ........................................................................................................................ 18 3.5.1. Tootetutvustusreisid ................................................................................................................................. 18 3.5.2. Infopäevad, seminarid ja workshop’id ...................................................................................................... 18 3.5.3. Ühistegevused Norra spetsialistidega ....................................................................................................... 18 3.5.4. Turismimess .............................................................................................................................................. 18 3.5.5. Motivatsiooni ja grupireiside korraldajad ................................................................................................. 18

4. PARTNERITE TEGEVUSFOOKUS SIHTTURUL ......................................................................................................18

5. EESTI KUI SIHTKOHA ARENDUSTEGEVUSTE VAJADUS .......................................................................................19


1. NORRA KUI SIHTTURG ÜLDISELT Norra elanike üldine reisimisaktiivsus näitab kasvutendentsi, kuid kahjuks on külastajate arv Norrast Eestisse alates 2008. aastast (v.a. 2011) langustrendis (vt. tabelit „Norra turistid Eesti majutusettevõtetes“ ). Eriti märkimisväärne külastajate arvu langus (-24%) toimus 2013.a. Eesti kui sihtkoha tuntus on Norras siiski madal ning vajab aktiivset turundamist nii Oslos kui ka Oslo lähiümbruses, kust reisib Eestisse suurem osa reisijaid ja Trondheimis, kust on otselennuühendus Tallinnaga. Eesti kui lühikese linnapuhkuse sihtkoht, mis asub 1,5h lennureisi kaugusel peaks endiselt olema üks valikutest, arvestades, et Norra turist teeb mitu reisi aastas. Hea otselennuühendus Eestisse kolme erineva lennufirma poolt pakutuna annab eeldused paremale müügile ja turundamisele. Oluliseks eesmärgiks järgneval perioodil 2015-2018 on potentsiaalsete turistide teadlikkuse kasvatamine Eesti kui reisisihi võimalustest ja turismitoodetest linnapuhkuse teemal kombineerituna kultuuripuhkuse ja tervisepuhkusega (heaoluspaad).

2. NORRA SIHTTURU HETKEOLUKORD

2.1. NORRA ELANIKE VÄLISREISIDE TURG

2.1.1. Kulutused välisreisidele Norra elanikud kulutasid 2013.a. mitmepäevastele välisreisidele 97,52 miljardit Norra krooni ehk 9% rohkem kui 2012. aastal. Sellest 74,13 miljardit Norra krooni kulutati pikkadel, vähemalt nelja ööbimisega puhkusereisidel, 12,76 miljardit kulutati 1-3 ööbimisega lühipuhkusereisidel ja 10,64 mld. tööreisidel.

2.1.2. Reisimisaktiivsus, välisreiside arv ja peamised sihtkohad

Norras on 5,1 miljonit elanikku, kellest 3,89 miljonit on 16-79aastased. Norra Statistikaameti reisiuuringu järgi tegid 16-79a. Norra elanikud 2013.a. 9,28 miljonit mitmepäevast välisreisi, millest 1,69 miljonit olid tööreisid ja 7,59 miljonit olid puhkusereisid. Neist omakorda 2/3 ehk 5,05 miljonit olid pikad, vähemalt nelja ööbimisega puhkusereisid ja 1/3 ehk 2,54 miljonit olid lühipuhkusereisid.

5,96 6,01

6,797,12

7,6

6,64

7,598,13 9,25 9,28

4,82 4,64

5,375,78 5,9

5,526,03

6,71

7,4 7,59

2,95 2,953,42

3,67 3,78 3,564,07

4,425 5,05

1,87 1,691,95 2,11 2,12 1,96 1,96

2,29 2,4 2,54

1,14 1,36 1,42 1,341,7

1,121,55 1,46

1,87 1,69

00,5

11,5

22,5

33,5

44,5

55,5

66,5

77,5

88,5

99,5

Norra 16-79a. elanike välisreisid (miljonites)

kõik välis-reisid

puhkuse-reisidkokku

pikadpuhkuse-reisid

lühi-puhkuse-reisid

tööreisid

Allikas: Norra Statistikaamet

Seega tegid 16-79a. vanusegruppi kuuluvad inimesed 2013.a. keskmiselt 1,9 puhkusereisi välismaale elaniku kohta (võttes arvesse nii reisimas käinud kui ka mittekäinud inimesed). Kõige aktiivsemalt reisivad


välismaale Oslo ja seda ümbritseva Akershusi piirkonna elanikud: nad moodustavad 23% Norra 16-79a. elanikkonnast, kuid 30% välismaale reisinutest.

30%23%

25%28%

15%14%

15%17%

8%9%

7% 10%

0%

10%

20%

30%

40%

50%

60%

70%

80%

90%

100%

välismaalereisinud inimesed

16-79a.elanikkond

Nord-Norge (Põhja-Norra)

Trøndelag (Kesk-Norra,k.a. Trondheim)

Vestlandet (Lõuna-Norraläänerannik, k.a. Bergen)

Agder+Rogaland (Lõuna-Norra lõunapoolseimosa, k.a. Stavanger)Østlandet (Lõuna-Norraidapoolne osa)

Oslo+Akershus

Pikema perioodi vältel on pikkade puhkusereiside arv kasvanud kiiremini kui lühipuhkusereiside arv. Kõigi puhkusereiside arv oli 2013. aastaks 2004. aastaga võrreldes kasvanud 2,77 miljoni võrra ehk 57%, sealhulgas lühipuhkusereiside arv kasvas 0,67 miljoni võrra ehk 36% ja pikkade puhkusereiside arv kasvas 2,1 miljoni võrra ehk 71%.

Norra elanike puhkusereiside 5 peamist sihtkohta on Rootsi (2013.a. 1,45 miljonit puhkusereisi ehk 19% kõigist puhkusereisidest), Hispaania (1,3 miljonit ehk 17%), Taani (702 000 ehk 9%), Suurbritannia (7%), Saksamaa (5%). Järgnevad Kreeka (5%) ning Türgi, Itaalia, Prantsusmaa ja USA (kõik 3-4%).

959

1453

572

1309

867 702

298

518

214403

163

272

0

100

200

300

400

500

600

700

800

900

1000

1100

1200

1300

1400

1500Norra elanike välisreiside peamised sihtkohad (tuh.)

Rootsi

Hispaania

Taani

Suurbrit.

Saksa-maa

Prantsus-maa

Allikas: Norra Statistikaamet

Pikema perioodi vältel on reisimine Rootsi kasvanud peaaegu sama palju kui puhkusereisid välismaale üldiselt – s.t. Rootsi osatähtsus on püsinud suhteliselt stabiilsena. Samas Taani osatähtsus on tunduvalt vähenenud (2005.a. tehti Taani 18% puhkusereisidest, 2013.a. vaid 9%; reiside arv Taani on samal perioodil vähenenud 19%). Reisimine Hispaaniasse on aga samal perioodil märkimisväärselt kasvanud (129%), mistõttu Hispaania osatähtsus sihtkohana on kasvanud 12%-lt 17%-ni.

2013.a. tehti pikkadest puhkusereisidest 82% lennukiga, 12% autoga, 4% laevaga, 0,8% bussiga ja 0,4% rongiga. Lühipuhkusereisidest tehti lennukiga 44%, autoga 34%, laevaga 16%, bussiga 3% ja rongiga 1%. Nii pikkade kui ka lühikeste puhkusereiside arv on pikema perioodi vältel kasvanud ainult tänu lennureiside lisandumisele; muude transpordiliikide osatähtsus on järk-järgult vähenenud.

2013.a. tehti 41% pikkadest puhkusereisidest III kvartalis (populaarseimad kuud on juuli ja seejärel august), ning 25% II kvartalis. Nii I kui ka IV kvartalis tehti 17% kogu aasta pikkadest puhkusereisidest. Nendega võrreldes on lühipuhkused hooajaliselt tunduvalt ühtlasemalt jaotunud (vt. tabel).


2013.a. olid puhkusereisidest välismaale 34% rannapuhkused (2,59 miljonit), 31% linnapuhkused (2,39 miljonit), 8% maapuhkused, 3% kruiisid, 3% puhkused mägedes ja 20% muud puhkusereisid. Linnapuhkustest veidi üle poole olid pikad, vähemalt 4 ööbimisega puhkusereisid. Neid tehti eelkõige suvehooajal: 39% 2013.a. pikkadest linnapuhkustest tehti III kvartalis ja 26% II kvartalis. Kuna suurem osa Norra elanike reisidest Eestisse on lühikesed linnapuhkused, tasub tähele panna, et nende lühikesed linnapuhkused, nagu ka muud lühireisid, on hooajaliselt suhteliselt ühtlaselt jaotunud: 29% neist tehti 2013.a. hoopis IV kvartalis ja 28% II kvartalis. III kvartalis tehti 25% lühikestest linnapuhkustest ja I kvartalis 18% (vt. allolevat joonist).

0,19

0,35

0,53

0,28

0,19

0,29

0,26

0,3

0

0,1

0,2

0,3

0,4

0,5

0,6

0,7

0,8

I kv 2013 II kv 2013 III kv 2013 IV kv 2013

Linnapuhkused välismaal kvartalite kaupa, mln

lühikesedlinna-puhkused(1-3 ööd)

pikadlinna-puhkused(4+ ööd)

mln

Norra 16-79a. elanike välisreiside jagunemine kvartalite kaupa. Allikas: Norra Statistikaamet

I kv 2013 II kv 2013 III kv 2013 IV kv 2013 kokku

puhkusereisid 19% 26% 36% 19% 100%

sh. lühipuhkusereisid 22% 29% 26% 23% 100%

sh. pikad puhkusereisid 17% 25% 41% 17% 100%

tööreisid 28% 29% 21% 23% 100%

2.2. KONKURENTSIKESKKOND

2.2.1. Turism Norrast Eesti lähiriikidesse

Rootsit ja Taanit ei saa Eestile konkurentideks pidada, kuna nad on Norra (või nende Norra piirkondade, kust tehakse rohkem välisreise) otseses naabruses, mistõttu Norra elanike reiside arv sinna on mitukümmend korda suurem kui nende reiside arv Eestisse, samuti on sinna reisimise põhjused teistsugused. Eestiga otsesemalt konkureerivateks riikideks võib pidada Soomet, Lätit, Leedut ja Poolat, mõningal määral (linnaturismi sihtkohtadena) ka Tšehhit ja Ungarit.

Rootsi majutusettevõtetes veetsid Norra turistid 2013.a. 3,26 miljonit ööd, millest vaid 204 773 ehk 6% veedeti Stockholmis. Nende populaarseim sihtkoht Rootsis on hoopis Lääne-Rootsis, Norra-Rootsi maismaapiirist lõunas asuv Västra Götalandi maakond – sinna kuuluvas Göteborgis veedeti 8% ja ülejäänud Västra Götalandi maakonnas 25% kõigist Rootsis veedetud öödest. 45% Rootsis veedetud öödest veetsid nad aga maakondades, millel on Norraga maismaapiir. 54% Norra turistide ööbimistest Rootsi majutusettevõtetes veedeti haagissuvilate laagriplatsidel või telkimisplatsidel, 37% hotellides või külalistemajades, 3% puhkekülades asuvates väljaüüritavates puhkemajades, 4% kodumajutuses ja 2% hostelites. Ööbimiste struktuur piirkonniti ja majutusliigiti on püsinud pikema perioodi vältel suhteliselt stabiilsena.

Taani majutusettevõtetes veetsid Norra turistid 2013.a. 2,46 miljonit ööd 1, millest Kopenhaagenis veedeti 474 221 ehk 19% kõigist Taanis veedetud öödest. Kopenhaageni osatähtsus on pikaajaliselt mõnevõrra kasvanud. Taanis veedetud öödest 38% veedeti hotellides, 17% hotelli tasemele vastavates puhkekeskustes (feriecentre – puhkekompleks, kus pakutakse mitmekesiseid ajaveetmisvõimalusi lastele ja täiskasvanutele ning kus majutus on kõigi mugavustega apartementides), 42% haagissuvilate

1 Ööbimiste arv ei ole riigiti täpselt võrreldav, kuna igas riigis on erinevad kriteeriumid, kui suure majutuskohtade arvuga ettevõtetelt statistikat kogutakse. Rootsis kogutakse statistikat hotellidelt jms. majutusettevõtetelt, kus on vähemalt 5 tuba või 9 voodikohta ning puhkeküladelt, kus on vähemalt 20 voodikohta. Taanis kogutakse statistikat hotellidelt jms. majutusettevõtetelt, kus on vähemalt 40 voodikohta ning puhkeküladelt ja laagriplatsidelt, kus on vähemalt 75 majutuskohta.


laagriplatsidel, telkimisplatsidel või puhkemajades ja 2% hostelites. Erinevalt Norra reisiuuringust, mis näitab, et Norra elanike reisid Taani on pikema perioodi jooksul mõnevõrra vähenenud, ei ole sellist langust märgata Taani majutusstatistikas – seal on Norra turistide ööbimiste arv pikema perioodi jooksul püsinud stabiilsena.

Soomes on Norra turistide ööbimiste arv Taani ja Rootsiga võrreldes märkimisväärselt väiksem ja pigem sarnases suurusjärgus mitmete Ida-Euroopa riikidega. Näiteks linnaturismi sihtkohtadena on Oslost reisides võrreldava 1,5-2 tunnise lennuajaga sihtkohad Helsingi, Tallinn, Riia, Gdansk, Vilnius ja Praha. Samas erineb Soome oma geograafilise asendi ja turismitoodete poolest järgneval joonisel esitatud Ida-Euroopa riikidest, kuhu Norra turistid teevad valdavalt linnareise (Poolas Krakowisse ja Gdanskisse, teistes riikides pealinnadesse). Soomes veedetud öödest aga on Norra turistid viimastel aastatel veetnud Helsingis vaid 27-28% ning kogu Suur-Helsingi piirkonnas vaid 32-33%. Nende suurima osatähtsusega sihtkohaks Soomes on hoopis Lapimaa, mille osatähtsus on pikaajaliselt tunduvalt kasvanud (2002.a. 18%, 2013.a. 36% Norra turistide ööbimistest Soomes). Samas on pikaajaliselt tunduvalt vähenenud lääne- ja lõunaranniku ja saarte osatähtsus (2002.a. 45%, 2013.a. 24%). Soome järvedepiirkond (Ida- ja Lõuna-Soomes) on aastaid olnud suhteliselt väikese osatähtsusega (7-10% ööbimistest).

Kui vaadata Norra turistide ööbimisi Eestiga suuremal või vähemal määral konkureerivates Ida-Euroopa riikides, on näha, et viimasel paaril aastal on tunduvalt kasvanud Norra turistide ööbimised Poolas. Kui veel mõni aasta tagasi oli nende ööbimisi Poolas ja Tšehhis enam-vähem ühepalju, siis viimastel aastatel on Tšehhis olnud pigem langustrend, Poolas aga tugev kasv, mistõttu 2012. ja 2013.a. oli nende ööbimisi Poolas üle 2 korra rohkem kui Tšehhis. Kiire kasv Poolas tuleneb Poola ja Norra linnade vaheliste lennuühenduste (eriti odavlendude) tunduvast lisandumisest paaril viimasel aastal (mis on omakorda tingitud Norras töötavate Poola elanike arvu kasvust, kuid mis loovad häid võimalusi ka Norra elanike puhkusereisideks Poola).

Ka Ungaris on Norra turistide ööbimised viimasel paaril aastal kasvanud, kuid absoluutarvud on seal Poolast tunduvalt väiksemad. Lätis oli Norra ööbimiste arv 2013.a. umbes sama suur kui Ungaris – tulenevalt viimase kahe aasta suhteliselt tugevast kasvust Ungaris ja mõningasest langusest Lätis. Samas perioodil 2006-2012 oli nende arv Lätis suurem kui Ungaris.

Kolme Balti riigi võrdluses on Norra turistide ööbimiste arv kõige suurem Lätis (alates 2008. aastast; enne seda oli esikohal Eesti). Pikaajaliselt on nende ööbimised Lätis märkimisväärselt kasvanud: näiteks 2013. aastaks olid need 2004. aastaga võrreldes kasvanud koguni 359%. Samas Leedus, kus nende ööbimised oli 2004. ja 2005. aastal Lätiga sarnases suurusjärgus, on need samal perioodil kasvanud vaid 157%. Eestis, kus 2004. ja 2005. aastal oli Norra turistide ööbimisi üle kahe korra rohkem kui Lätis, on nende arv peale 2007.a. rekordtasemele jõudmist vähenenud nii palju, et 2013.a. ööbimiste arv oli vaid 13% suurem 2004.a. ööbimiste arvust.

18

5

20

5

77

34

81

26

16

8

25

8

19

2

93

44

10

5

40

19

7

26

3

20

6

10

4 12

1 13

5

45

23

8

24

1

20

1

97

13

8 14

8

47

23

1

23

3

18

3

12

7 14

0

12

6

53

22

4

25

4

14

9

10

9 11

9

10

8

36

25

6

22

5

15

9

10

1

15

9

10

2

36

26

1

20

4

17

3

11

4

17

2

12

2

47

34

4

16

0

18

3

14

3

16

3

11

1

60

403

18

5

17

4

15

8

15

8

91

66

020406080

100120140160180200220240260280300320340360380400420

Poolas Tšehhis Soomes Ungaris Lätis Eestis Leedus

Norra turistide ööbimised (veedetud ööd) majutusettevõtetes (tuh.). Allikas: statistikaametid.

2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013

tuh.

Kõigi joonisel näidatud Ida-Euroopa riikide võrdluses on Eesti areng olnud kõige sarnasem Tšehhiga. Seal jõudis Norra turistide ööbimiste arv senise rekordini 2006. aastal ja on selle tasemega võrreldes


praeguseks vähenenud 30%, olles 2013. aastal pigem võrreldav 2004.a. tasemega. Eestis on seniseks rekordtasemeks 2007. aasta, millega võrreldes on nende ööbimised praeguseks vähenenud 38%. Ülejäänud vaadeldud Ida-Euroopa riikides on nende ööbimised pikaajaliselt tunduvalt kasvanud.

20

5,1

12

1,9

98

,9

16

,8

97

,1

45

,6

43

,9

5,2

22

8,4

10

7,1

11

1,4

19

,7

87

,3

36

,9

31

,7

5,6

20

5,3

14

5,1

13

1,0

28

,2

83

,3

44

,6

27

,4

7,5

18

5,0

15

8,7

12

0,7

35

,1

10

3,8

48

,2

20

,2 28

,5

9,6

13

5,8 1

49

,3

12

8,6

73

,0

93

,1

50

,3

37

,7

36

,5

22

,0

15

6,9

14

5,3

13

4,7

10

3,9

74

,9

47

,4

45

,1

40

,1

31

,6

0102030405060708090

100110120130140150160170180190200210220230

Praha Riia Krakow Gdansk Tallinn Helsingi Vilnius Varssavi Sopot

Norra turistide ööbimised (veedetud ööd) majutusettevõtetes (tuh.). Allikas: statistikaametid.

2008 2009 2010 2011 2012 2013

tuh.

+ 1

08

%+

42

%

+ 1

29

%+

44

%

-10

%-2

0% muutus võrreldes

eelneva aastaga

Poolas on nende ööbimiste arv tunduvalt kasvanud tänu lisandunud odavlennuühendustele. Nende populaarseim sihtkoht seal on aastaid olnud Krakow, kuid paaril viimasel aastal on kõige rohkem kasvanud nende ööbimised populaarsuselt teiseks sihtkohaks tõusnud Gdanskis (võrreldes 2011. aastaga olid 2013. aastaks nende ööbimised seal kasvanud kolm korda). Norra turistide ööbimiste arv Varssavis on Krakowi ja Gdanskiga ning ka näiteks Tallinnaga võrreldes suhteliselt tagasihoidlik (vt. eelnev joonis). Gdanskit võib pidada Tallinnale otseseks konkurendiks – ta on huvipakkuva vanalinnaga endine hansalinn, Tallinnaga suhteliselt sarnase suurusega (460 000 elanikku) ja Oslost umbes 1,5-tunnise lennuaja kaugusel nagu ka Tallinn. Lennuühendused Norrast sinna on aga oluliselt paremad kui Norrast Tallinna (vt. järgnev tabel). Näiteks 2014.a. suvehooajal on Gdanskisse 9 Norra lennujaamast kokku 41 lendu nädalas (sh. 27 lendu nädalas teeb Wizz Air, ülejäänud Ryanair, Norwegian Air Shuttle ja SAS). Ühtlasi väärib mainimist, et paaril viimasel aastal on Norra turistide ööbimised märkimisväärselt kasvanud ka Gdanski naabruses asuvas kuurortlinnas Sopotis, kuigi see on Gdanskist tunduvalt väiksem nii elanike arvult (40 000) kui ka välisturistide ja sh. Norra turistide ööbimiste arvult.

Tallinnaga konkureerivad ka Riia ja Vilnius. Nii Norra turistide ööbimisi Riias kui ka lennuühendusi Norrast Riiga on Tallinnaga võrreldes ligi kaks korda rohkem. Riias on viimasel paaril aastal nende ööbimiste arv olnud samas suurusjärgus nende ööbimiste arvuga Prahas. Kuigi 2012. ja 2013. aastal vähenes nende ööbimiste arv nii Riias kui ka Tallinnas, on langus Riias olnud väiksem kui Tallinnas.

Vilniuses on viimasel kahel aastal nende arv märgatavalt kasvanud, kuigi 2013.a. oli Norra turistide ööbimisi seal veel umbes kolmandiku võrra vähem kui Tallinnas. Vilniusse on lendude sagedus nädalas väiksem kui Tallinna, kuid samas on Vilniusel otseühendus kuue Norra lennujaamaga (Tallinnal vaid kolmega). Kui võtta arvesse ka lennud Norrast Kaunasesse ja Palangasse, on Norrast lennusagedusi Leetu vaid veidi vähem (19-22 lendu nädalas, sõltuvalt nädalast) kui Tallinna (22-26 lendu nädalas). See, et Norrast on lennuühendused kolme Leedu linna, seletab ilmselt ka seda, miks Leedus on Norra turism vähem pealinnakeskne kui Lätis ja Eestis. Leedus veedetud Norra turistide ööbimistest vaid umbes 2/3 veedetakse Vilniuses. Seevastu nende Lätis veedetud ööbimistest veedetakse pealinnas koguni 92%, Eestis aga 82%. Lennuühendused Norrast 2014.a. suvehooajal

sihtpunkt mitmest Norra lennujaamast? mitu lendu nädalas?

Tallinn 3 (Oslo-Gardermoen, Rygge (60 km Oslost), Trondheim) 22–26

Gdansk 9 41

Riia 7 40–46


Leedu linnad kokku 6 19–22

Sh. Vilnius 6 14–16

Sh. Kaunas 1 3

Sh. Palanga 1 2–3

2.3. TURISM NORRAST EESTISSE Norra turistid olid 2013.a. Eesti majutusettevõtetes välisturistide hulgas majutatute ja ööbimiste arvult 8.kohal (moodustades 2,3% välisturistide ööbimistest). 2007. aastal, mis oli ühtlasi nende ööbimiste arvu senine rekordtase, moodustasid nende ööbimised 5,1% kõigi välisturistide ööbimistest, sealtpeale on nii nende ööbimiste arv kui ka osatähtsus välisturgude seas näidanud langustrendi. 2013.aastal ööbis Eesti majutusasutustes 36 918 Norra turisti, kes veetsid seal 91 451 ööd (turistide arv vähenes võrreldes 2012. aastaga 24%, veedetud ööde arv -18%). Nagu näitab järgnev tabel, iseloomustas perioodi 2004-2007 kiire kasv (2007.a. tase on senini nende ööbimiste arvu rekordtasemeks Eestis), sellele järgnes aga 2008.-2009.a. kiire langus. 2010. aastaks oli nende ööbimiste arv vähenenud taas allapoole 2005.a. taset. 2011.a. nende arv tunduvalt kasvas, kuid 2012. ja 2013.a. on sellele taas järgnenud langus (isegi allapoole 2010.a. taset). Sellised muutused on osalt seotud lennusageduste muutustega Tallinna ja Norra vahel, teisalt aga eelpool kirjeldatud konkurentsisituatsiooni muutustega (näiteks uued odavlennuühendused Norrast teistesse sarnastesse sihtkohtadesse). 2005.-2006.a. Oslo-Tallinna liinil lennusageduste arv kasvas (sh. 2006.a. maist alustas lisaks Estonian Airile lende Norwegian Air Shuttle), samas 2008.-2009.a. otselendude arv veidi vähenes ning järgnes ka majanduslangus. 2011.a. andis uue tõuke lennuliinide ja -sageduste lisandumine, sh. alustas 2010.a. detsembrist Ryggest (Oslo lähedal) lende Ryanair (algul 3 korda, 2011.a. suvehooajal 4 korda nädalas) ja 2011.a. septembrist Trondheimist Estonian Air (5 korda nädalas). Samas 2012.a. alates hakkas nende ööbimiste arv uuesti vähenema, kuigi nii 2012.a. talve- kui ka suvehooajal oli lendude arv Tallinna aasta varasemaga võrreldes isegi suurem. Seega võib langust pigem seostada just eelpool kirjeldatud sarnaste sihtkohtade konkurentsipositsiooni paranemisega. Norra turistid Eesti majutusettevõtetes. Allikas: Statistikaamet.

2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013

majutatud turistid 29 842 35 798 41 273 48 863 55 999 47 240 40 915 40 414 51 510 48 479 36 918

ööbimised (veedetud ööd) 61 381 81 288 105 432 134 741 148 254 125 683 108 207 102 019 122 443 111 131 91 451

muutus võrreldes eelneva aastaga

majutatud turistid

20% 15% 18% 15% -16% -13% -1% 27% -6% -24%

ööbimised (veedetud ööd) 32% 30% 28% 10% -15% -14% -6% 20% -9% -18%

2.3.1. Sihtkohad Eestis

Norra turistide ülekaalukalt populaarseim sihtkoht Eestis on Tallinn. Kui 2005.-2006.a. Tallinna osatähtsus ööbimistest vähenes seoses väljaspool Tallinna (eriti Ida-Virumaal ja Pärnus) asuvate spaade populaarsuse kasvuga, siis alates 2006.a. on toimunud vastupidine areng. 2013.a. veetsid Norra turistid Tallinnas 82% kõigist Eestis veedetud öödest, Pärnus 8%, Ida-Virumaal 2,6%, Lääne-Virumaal 2,3%, Tartus 2,1% ja muudes sihtkohtades kokku 3,3%. Võrreldes eelnevate aastatega kasvas märkimisväärselt Lääne-Virumaa osatähtsus, kuna ööbimiste arv kasvas seal 2012. aastaga võrreldes koguni 211% (majutatute arv kasvas 77%, seega kasvas ööbimiste arv tänu eelnevate aastatega võrreldes tunduvalt pikemalt viibiva segmendi lisandumisele). Muudes suurema osatähtsusega sihtkohtades on nende ööbimised olnud pikaajaliselt pigem langustrendis. Tallinna majutusettevõtetes on Norra turistid viimastel aastatel viibinud keskmiselt 2,2-2,5 ööd. Muude suuremate Eesti sihtkohtadega võrreldes pikemalt viibitakse Pärnus (4,5-4,7 ööd). Nagu öeldud, kasvas 2013.a. hüppeliselt ööbimiste arv ja viibimise kestus Lääne-Virumaa majutusettevõtetes, jõudes koguni 5,3 ööni ühe majutatu kohta.


81,3

105,4

134,7

148,3

125,7

108,2102,0

122,4111,1

91,5

64,074,6

99,4

114,6

97,187,3 83,3

103,893,1

74,9

0102030405060708090

100110120130140150160

2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013

Norra turistide ööbimised (veedetud ööd) Eesti majutusettevõtetes (tuh.). Allikas: Statistikaamet.

Kogu Eestish. Tallinnsh. Pärnush. muud sihtkohad

tuh.

5,9

3,5

0,7

2,5

1,4

1,1

8,8

11

,9

0,5

2,8

1,8

2,6

13,512,7

0,4

2,1

1,5

2,3

12

,8

8,6

0,3

2,4

2,3 2

,8

11

,5

6,4

0,2

4,7

1,9

1,7

10

,4

4,0

0,5

1,8

1,2

0,7

9,2

4,1

0,4

1,9

0,7

0,5

8,9

3,4

0,3

2,5

1,1

0,3

7,2

3,6

0,7

2,2

0,4

1,3

7,1

2,3

2,1

1,9

0,7

0,6

0

1

2

3

4

5

6

7

8

9

10

11

12

13

14

Pärnu Ida-Viru Lääne-Viru Tartu Saare mk Harju mk

Norra turistide ööbimised Eesti majutusettevõtetes (tuh.), 2004-2013. Allikas: Statistikaamet.

2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010

2011

2012

2013

tuh.

Norra turistide keskmine viibimise kestus ühes majutusettevõttes (öid majutatu kohta). Allikas: Statistikaamet.

2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013

Kogu Eesti 2,27 2,55 2,76 2,65 2,66 2,64 2,52 2,38 2,29 2,48

Tallinn 2,20 2,34 2,57 2,50 2,48 2,50 2,40 2,28 2,20 2,36

Pärnu 3,02 3,67 4,16 4,07 4,29 4,65 4,56 4,55 4,49 4,67

Ida-Viru 3,73 4,49 4,36 3,93 4,14 4,26 3,47 2,97 2,39 2,72

Lääne-Viru 2,56 2,01 2,47 1,51 2,17 1,86 2,02 1,70 3,00 5,27

Tartu 1,71 2,10 1,72 2,00 2,70 2,06 1,80 1,96 1,94 1,88

Saare mk 2,83 2,83 2,50 2,69 3,38 2,39 2,69 2,73 2,13 2,18

2.3.2. Hooajalisus Norra turistide ööbimised Eestis on aastaid olnud vähem suvehooajale keskendunud kui välisturistidel keskmiselt (näiteks 2013.a. tehti kõigi välisturistide kogu aasta ööbimistest juunist augustini 38%, Norra turistide puhul oli see näitaja 30%). Suvekuude osatähtsus on pikaajaliselt vähenenud: 2004.a. oli see 36%, 2007.-2008.a. 32%, 2011.-2013.a. 30% ringis. Samas ei ilmne kogu vaadeldud perioodi


majutusstatistika põhjal väga selget hooajalise jaotuse mustrit kuude kaupa (nagu paljude teiste välisturgude puhul). Kuna suur osa reisidest on lühikesed linnareisid, mida planeeritakse vähem ette kui aasta peamist puhkusereisi, võib see olla seotud teatud perioodidel tehtud sooduspakkumistega, mis on mõnel aastal nõudlust suurendanud pigem aprillis-mais, mõnel aastal pigem septembris-oktoobris. Üldiselt on juuli olnud kõigil aastatel ülejäänud kuudest veidi, aga mitte ülekaalukalt populaarsem. Suhteliselt kõrge on nõudlus ka aprillis-mais ja septembris-oktoobris – nii mitmelgi aastal on neil kuudel olnud ööbimiste arv suurem kui juunis või augustis. Selge madalhooaeg on vaid talvekuudel, eriti jaanuaris ja veebruaris.

3,6 4

,1 4,4

5,2

3,4

5,6

5,1 5

,6 6,1

4,7

6,3

6,1

7,5

6,7

6,4

11

,5

8,1

11

,0 11

,6

9,7

12

,3

9,7

10

,6

10

,2

9,49

,7

8,8

10

,8

9,4

7,4

13

,4

13

,3

15,1

12

,8

10

,0

9,2

10

,6

10

,7

9,8 9,8

11

,0

10

,6

14

,0

12

,4

9,51

0,0

9,9

14

,1

11

,4

7,6

8,8

8,6

10

,4

8,8

7,6

6,8 7

,1

8,5

6,9

6,0

0

1

2

3

4

5

6

7

8

9

10

11

12

13

14

15

16

2009 2010 2011 2012 2013

Norra turistide ööbimised Eesti majutusettevõtetes kuude kaupa (tuh.).

Jaan. Veebr. Märts Aprill Mai Juuni Juuli August Sept. Okt. Nov. Dets.

tuh.

2.3.3. Ööbimised majutusettevõtete liikide lõikes

Majutusettevõtete ametliku liigituse järgi veedeti 2013.a. Norra turistide ööbimistest 95% hotellides (k.a. spaahotellid), 1,4% hostelites, 1,4% külaliskorterites, 1,1% külalistemajades ja 0,7% muudes majutusliikides. Tallinna majutusettevõtetes veedetud öödest veetsid nad 2013. aastal 18% viiele tärnile, 31% neljale tärnile ja 36% kolmele tärnile vastava hinnaklassi hotellides ning vaid 10% soodsama hinnaklassi hotellides. 5% öödest veedeti muudes majutusettevõtetes. Nagu näitab järgnev tabel, ööbivad nad ülejäänud välisturistidega võrreldes tunduvalt rohkem viie tärni ja mõnevõrra rohkem nelja tärni hinnaklassi hotellides (NB! majutusstatistika ei näita, kui suur osa Norra turistidest olid puhkuse- ja kui paljud tööreisijad). Tallinna majutusettevõtetes veedetud ööde jaotus hinnataseme / liigi järgi:

5 tärni tase 4 tärni tase 3 tärni tase 1-2 tärni tase muud maj. ettevõtted kokku

Norra 18% 31% 36% 10% 5% 100%

Kõik välisturistid 9% 26% 40% 15% 10% 100%

2.3.4. LISAINFO: Mobiilpositsioneerimise statistika piiriületuste kohta Lisaks majutusstatistikale on võimalik kasutada mobiilpositsioneerimise statistikat Norra elanike saabumiste kohta Eestisse, mida avaldab Eesti Pank (allikas: Positium LBS). Selle järgi käis Eestis 2013.aastal 72 729 Norrast saabunud külastajat, kellest 67% ehk 49 087 ööbisid Eestis ja 33% ehk 23 642 tulid üheks päevaks (ilmselt Helsingist või Stockholmist). Kuigi majutusstatistika ei ole erineva metoodika tõttu mobiilpositsioneerimise andmetega täpselt võrreldav, viitavad andmed sellele, et 2013.aastal võis umbes 75% Eestis ööbinutest kasutada tasulist majutuskohta.


2008 2009 2010 2011 2012 2013

Külastuste koguarv 93 306 85 291 77 205 84 371 83 273 72 729

sh. ühepäevakülastused 28 436 27 478 27 652 27 809 24 872 23 642

mitmepäevakülastused 64 870 57 813 49 553 56 562 58 401 49 087

sh. turistid majutusettevõtetes (Statistikaameti andmed) 47 240 40 915 40 414 51 510 48 479 36 918

majutatute % ööbinud külastajatest 73% 71% 82% 91% 83% 75%

2.4. SIHTRÜHMAD JA NENDE EELISTUSED

2.4.1. Tõenäoliste Eestisse reisijate profiil

Kõige olulisemaks sihtgrupiks on kõrgema hariduse ja sissetulekuga inimesed, kes teevad aastas mitu puhkusereisi välismaale ja kellele Eesti on eelkõige aasta teise või kolmanda puhkusereisi sihtkoht.

Järgnevalt on näidatud kõigi välismaale reisivate, Eestisse reisimisest huvitatute ning tõenäoliselt lähema kolme aasta jooksul Eestisse vaba aja reisile tulevate Norra elanike profiili (kuna see põhineb elanikkonna veebiküsitlusel, esindab see ainult internetikasutajatest elanikkonda). Suurima potentsiaaliga elukoharegioonideks on Oslo koos Akershusi maakonnaga ning Oslost lõuna ja lääne poole jäävaid maakondi ühendav Sør-Østlandeti piirkond (sinna kuuluvas Østfoldi maakonnas asub ka Rygge lennujaam). Oslos ja Akershusis on teadlikkus Eestist ja huvi Eesti vastu kõrgem kui mujal Norras (ka Eestis käinuid on seal rohkem kui teistes Norra piirkondades). Kui kõigist välismaale puhkusereise tegevatest Norra elanikest moodustavad Oslo ja Akershusi elanikud 23%, siis neist, kes peavad 2014.a. Norra elanikkonna uuringu järgi tõenäoliseks Eestisse reisimist, moodustavad nad ligi kolmandiku). Kokku moodustavad Oslo, Akershusi ja Sør-Østlandeti elanikud poole neist Norra elanikest, kes peavad tõenäoliseks puhkusereisi Eestisse lähemal kolmel aastal. Kesk-Norra ehk Trøndelagi elanikud moodustavad kõigist välismaale reisivatest Norra elanikest suhteliselt tagasihoidliku osa, kuid on Eestile väiksema sihtgrupina siiski oluline tulenevalt otselennuühendusest Trondheimist Tallinna.

Vanusegruppide vahel ei ilmne eriti suuri erinevusi: s.t. Eestisse reisimisest huvitatuid on üsna võrdselt kõigi välismaale reisivate vanusegruppide seas.

Need, kes Eestisse reisida ei kavatse, nimetasid põhjustena huvi puudust Eesti ja üldiselt Ida-Euroopa vastu, info puudumist selle kohta, mida Eestis teha või vaadata (eriti nooremad inimesed) ning eelistust reisida teist tüüpi sihtkohtadesse (soojema kliimaga maad, eksootilisemad maad, Lääne-Euroopa jne.).

Akershus/ Oslo

Sør-Østlandet

Vest-landet

Nord Norge

Agder-Rogaland

Hedmark/ Oppland

Trøndelag (sh.Trondheim) kokku

välismaale reisijad 23% 19% 17% 10% 14% 8% 9% 100%

huvitatud Eestisse reisimisest 25% 20% 12% 12% 13% 8% 9% 100%

tõenäoliselt reisivad Eestisse lähema 3 a. jooksul 31% 20% 14% 10% 9% 8% 8% 100%

16-24 25-34 35-44 45-54 55-64 65-74 75-84 kokku

välismaale reisijad 14,9% 16,3% 18,7% 17,1% 17,9% 13,2% 2,0% 100%

huvitatud Eestisse reisimisest 16,4% 16,3% 16,8% 17,4% 19,0% 12,7% 1,3% 100%

tõenäoliselt reisivad Eestisse lähema 3 a. jooksul 12,9% 14,5% 20,6% 14,3% 20,1% 16,0% 1,7% 100%

2.4.2. Eelistused Eestisse reisimisel

Eesti tugevateks külgedeks Norra turistide silmis on soodne hinnatase, huvitav kultuur, ajalugu ja arhitektuur ning (Oslo elanike silmis) Eestisse reisimise lihtsus. Teadlikkus Eesti muudest tugevatest külgedest ja pakutavatest toodetest on üldiselt pigem madal. Lapsi omavate inimeste hinnang Eesti atraktiivsusele lastega perede sihtkohana on pigem negatiivne.

Neist, kes peavad tõenäoliseks tulla lähema kolme aasta jooksul Eestisse puhkusereisile, eelistaks 46% külastada ainult Eestit, 38% aga kombineerida reisi Eestisse teiste riikide külastusega (ülejäänud 16% on valmis kaaluma mõlemat varianti). Nendes linnades või maakondades, kust on


Eestisse otselennuühendus (Oslo, Akershus, Østfold ja Sør-Trøndelag), on suurem eelistus külastada ainult Eestit, ülejäänud maakondades on aga mitme riigi külastuse eelistajaid veidi rohkem kui ainult Eestit külastada soovijaid.

Need, kes eelistaksid reisil külastada ainult Eestit või kellel selle osas eelistus puudub, sooviksid valdavalt külastada vaid Tallinna. Reisil on neile ülekaalukalt kõige olulisemad head restoranid, seejärel arhitektuur, ostud ja spaateenused.

Need, kes eelistaksid reisi Eestisse kombineerida ka teiste riikide külastusega (eriti Läti ja Leeduga), soovivad samuti kõige rohkem külastada Tallinna, kuid lisaks Tallinnale on nad eelmise segmendiga võrreldes märksa enam huvitatud ka muude Eesti paikade külastamisest (eelkõige muude linnade külastusest või autoringreisist mööda Eestit). Ajaveetmisvõimalustest on ka neile kõige huvipakkuvamad restoranid, kuid võrreldes eelmise segmendiga ei ole huvi restoranide vastu nii domineeriv ja nad on märksa rohkem huvitatud ka arhitektuurist, näitustest ja kultuurisündmustest. Üsna olulisena (aga mitte väga olulisena) nimetasid nad ka looduslikult kaunite kohtade külastamist.

49

20

7

11

11

14

10

4

7

5

41

40

46

40

33

26

27

17

14

14

6

25

30

28

34

20

33

24

7

33

2

13

13

14

17

23

23

31

14

28

2

3

4

7

4

16

7

25

57

20

0% 10% 20% 30% 40% 50% 60% 70% 80% 90% 100%

Restoranid, kohvikud

Arhitektuur

Looduslikult kaunid kohad

Ostud

Muuseumid, näitused

Spaateenused

Kultuurisündmused

Ööelu

Lasteatraktsioonid

Aktiivne puhkus/ sport looduses

Tegevuste olulisus Eestisse reisides (5-väga oluline, 1-pole üldse oluline):

5 4 3 2 1N=218 (Norra elanikud, kes tõenäoliselt tulevad Eestisse lähemal 3 aastal)

2.5. TOOTED, TEENUSED JA INFOKÄTTESAADAVUS

2.5.1. Linnapuhkus

Norra turule suunatud linnapuhkuse pakkumine on valdavalt nädalalõpu lühipuhkus või ringreis kombineerituna teiste Läti, Leedu, Soome või Rootsi linnadega (viimase puhul on peamiseks kliendisegmendiks vanemaealisem klient). Norra turist eeldab majutust tasemel hotellis ning ostlemisvõimalust kombineerituna atraktsioonide ja kultuurisündmuste külastustega. Linnapuhkuse tootepakkumine on välja arendatud Tallinna kesklinna ja vanalinna suuremate turismiatraktsioonide põhiselt. Tallinna peamise turismiatraktsiooni – vanalinna – külastamine on Norra turisti jaoks mugav nii iseseisvalt kui ka organiseeritud ekskursiooniga. Norrakeelne tootepakkumise info on vähe kättesaadav, küll aga on see kompenseeritav rootsi- või ingliskeelse infoga, mille kättesaadavus on hea. Norra turule sobiv tootepakkumine on üldisemad suuremad turismiatraktsioonid ja vaatamisväärsused – Lennusadam, KUMU, Tallinna Teletorn, vanalinn. Norra turisti jaoks on reisimotivaatoriks ka kvaliteetne toiduelamus. Tallinnas on olemas arvestatav pakkumine erinevale maitsele alates kohvikutest kuni gurmeerestoranideni – 50st 2014 a. Eesti parimaks tunnistatud söögikohast 28 asuvad Tallinnas. Lisaks on hiljuti avatud uusi, kvaliteetset toiduelamust pakkuvaid kohti.


2.5.2. Kultuuripuhkus

Kultuuripuhkuse tootepakkumine on Norra turisti jaoks välja arendatud peamiselt Tallinnas, kombineerituna linnapuhkusega. Norra turisti ootustele vastavad kultuuriturismi pakkumise tooted on Tallinna suuremad turismiatraktsioonid ja vaatamisväärsused: Lennusadam, KUMU, Tallinna Teletorn, vanalinn. Norra keeles on tootepakkumise info väga piiratud, üldjuhul on see kompenseeritav kas inglis- või rootsikeelse infoga. Norra turisti puhkuse oluliseks osaks on kvaliteetne toiduelamus. Norra turisti nõudmistele vastavate toidukohtade pakkumine on Tallinnas arvestatav 50 Eesti parima söögikoha hulka valitud toitlustajate näol. Inglise keele oskajale pakub Eesti toidutraditsioone ja toidukohti tutvustavat ekskursiooni Tallinnas või väljasõiduga põhjarannikule www.foodsightseeing.ee, kellel norrakeelne ekskursioonipakkumine puudub.

2.5.3. Looduspuhkus Looduspuhkuse pakkumine Norra turisti jaoks on sisuliselt arendamata, kuna Norra looduspuhkuse võimalustega võrreldes ei ole Eesti loodus reisimotivatsioonina Norra turisti jaoks piisavalt atraktiivne, kuid teatud osale Norra turistidest pakuvad looduslikult kaunid kohad huvi lisategevusena linnapuhkusel või ringreisil viibides. Looduspuhkusena pakutakse ühepäevaseid väljasõite linnadest looduskeskkonda koos loodusvaatluse, matka või aktiivse puhkusega. Looduspuhkuse tooteinfo veebis on norra keeles väga halvasti leitav, piirdudes vaid suuremate turismiveebide ja sotsiaalvõrgustikega. Reisil viibivale turistile on ühepäevaste matka- ja loodusvaatlustoodete info kättesaadav majutusasutustes ja turismiinfokeskustes.

2.5.4. Tervisepuhkus

Tervisepuhkuse tootepakkumine on Norra turisti jaoks väljaarendatud vaid vähestes heaoluspaades. Suurem osa tootepakkumisest piirdub Tallinna spaadega, kus spaapuhkust saab hästi kombineerida linnapuhkusega. Nõudlikule kliendile sobivad Elemis Spa Telegraaf hotellis, Pürovel Spa Swissotellis. Veekeskustega spaahotellid sobivad ka perepuhkuseks - Meriton Grand Hotel, Tallink Spa. Norra turistile sobiv tootepakkumine on olemas Pädaste mõisa spaas Muhumaal, kus asub ka Eesti parim restoran (2013.a.). Spaapuhkusest huvitatud turistile saab pakkuda Hedon Spa’d Pärnus (kombineerituna ka kultuuri- või linnapuhkusega) ja Noorus Spa’d Narva Jõesuus.

2.5.5. Perepuhkus

Perepuhkuse terviklik tootepakkumine on Norra turisti jaoks välja arendatud peamiselt Tallinnas. Norra turisti ootustele vastavad pereatraktsioonid Tallinnas on Lennusadam, Tallinna Teletorn, Energia Avastuskeskus. Norrakeelne tooteinfo perepuhkuse kohta on vähe kättesaadav. Perepuhkuseks sobivad eeldused on ka Tartus (sh Lõuna-Eesti), Pärnus aga tänane pakkumine ei ole Norra turisti jaoks tootestatud. Perepuhkus kombineeritakse üldjuhul kas linnapuhkuse, kultuuripuhkuse või tervisepuhkusega.

2.5.6. Äriturism

Äriturism Norra turul jaguneb järgmiselt: segment, kes reisib konverentsi eesmärgil ning segment, kes reisib nn. firmareisi eesmärgil (suurte ja väikefirmade aastakoosolekud, motivatsioonireisid jmt). Firmareis on tavaliselt 3-4 päevane reis kogu osakonnaga/juhtkonnaga, kus pool reisist on pühendatud töisele osale (koosolek, treening vmt) ning pool meelelahutusele (incentive tooted, restoranidekülastused).

2.6. TRANSPORT 2014.a. suvehooajal toimuvad lennud Tallinna kolmest Norra lennujaamast: Oslo Gardermoeni lennujaamast (35 km Oslost) pakuvad lende Estonian Air ja Norwegian Air Shuttle, Rygge lennujaamast (60 km Oslost) Ryanair ja Trondheimi lennujaamast Estonian Air. Tänased lennusagedused võimaldavad Norra turistil edukalt Eestisse kui linnalühipukuse sihtkohta lennata.

http://www.foodsightseeing.ee/


Väike osa Norra turistidest reisib Eestisse ka laevaga (auto ja bussireisijad) läbi Stockholmi kust toimub igapäevane laevaühendus Eestiga. Oslost Stockholmi on ca 2h autosõit (230km).

2.7. INFOKANALID

2.7.1. Ülevaade infokanalitest EASi turismiarenduskeskuse Norra turismituru uuringus ei ole infokanaleid eraldi osalejate käest küsitud. Allolev info tähtsaimatest infoallikatest (tähtsuse järjekorras) põhineb VisitBritain Norra turu uuringile „Norway Market and Trade Profile, January 2014“ (visitbritain.org/research):

1. Tuttavate, kolleegide ja sugulaste soovitused 2. Online meedia 3. Isiklik kogemus 4. Ajalehed, raadio, TV 5. Ostetud reisajakirjad ja reisijuhid 6. Tasuta kataloogid / trükised 7. Sotsiaalmeedia 8. Reisikorraldajad

Tellimise sooritamiseks kasutatakse ülekaalukalt peamiselt internetti.

2.7.2. Visitestonia.com külastused Visitestonia.com lehel norrakeelset versiooni ei ole ja lõpptarbijale suunatud kampaaniad suunatakse ingliskeelsesse veebi norrakeele alamlehele. Seetõttu on ka Visitestonia.com külastused Norrast üsna madalal tasemel. 2013.a põhjal tehti Norrast 1000-1500 külastust ühes kuus, juuni-juuli 1800 külastust kuus. Sügiskampaaniate ajal on märgata olulist liikluse suurenemist. Oktoobris 2013 tehti 19 000 külastust ja novembris 2013 17 000 külastust. 2012. aasta novembris saavutati suurim liiklus, 23 100 külastust.

1,2 1,2 1,2 1,4 1,51,8 1,8 1,3

1,1

19,0

16,9

8,3

1,0 1,0 0,9 1,2 1,2 1,4 1,2 1,0

7,7

12,9

23,1

3,20

10

20

30

Tuh

Visitestonia külastused, 2012-2013

2013

2012

Norrast jõutakse visitestonia.com veebi kõige rohkem otse ja Google.com kaudu, järgnesid AdLink ja GDN bännerid 2013 kampaania raames, Google ads, Alleoppskrifter.no, facebook viide. Tavaliselt on orgaaniline Google esikohal, mitte otseliiklus. Siinkohal võib arvata, et otseliiklust tekitas ka kampaania (nt välimeedia viited visitestonia.com-ile). Otsisõnadest on populaarseimad estland, estonia, visit estonia, puhka eestis, estonian tourism/travel ehk väga üldised otsisõnad, mis näitab madalamat teadlikkust Eestist. Ka külastusi konkreetsete otsisõnadega on suhteliselt vähe, absoluutnumbrites võrreldes teiste põhiturgudega on mahud väikesed. Sihipärane teadlikkuse tõstmine Eestist Norra turul on vajalik.


3. TEGEVUSSUUNAD 2015-2018

3.1. EESTI RIIKLIKU TURISMIARENGUKAVA 2014-2020 EESMÄRGID - Suurendada Norrast saabuvate turistide ööbimiste arvu järgmisel neljal aastal vastavalt: 2015.a. 120

000, 2016.a. 123 000, 2017.a. 126 000 ning 2018.a.129 000. - Suurendada visitestonia.com ingliskeelse veebi norrakeelse alamlehe (külastused Norrast)

külastuste arvu 2015.a. lõpuks 60 300, 2016.a. 64 800, 2017.a. lõpuks 69 300 ning 2018.a. 73 800 külastuseni aastas.

Peamisteks eesmärkideks on suurendada Eesti kui reisisihi tuntust Norra sihtturul ning seeläbi Norra saabuvate turistide arvu. Lisaks suurendada Norra turistide reisimist ka väljapoole Tallinna.

3.2. TEEMAFOOKUS JA KASVUVÕIMALUSED

3.2.1. Tegevuste fookus Norra sihtturu turundustegevused on 68% ulatuses suunatud lõpptarbijatele, ülejäänud tegevused hõlmavad peamiselt reisikorraldajate ning nende edasimüüjate informeerimist (32%). Lõpptarbijatele (B2C) suunatud tegevuste argumendiks on Eesti madal tuntus: Norra turist otsib infot ja ostab reise üha enam interneti kaudu reisikorraldajast sõltumata. Oluline on leida ka uusi koostöövõimalusi eraettevõtjate seas, et kasutada ära Eesti kui sihtkoha tuntust (nt Eestis toodetud palkmajad, Eesti kokkade vahetus tipptasemel restoranides Norras jmt.). Müügiedendustegevuste argumendiks on vajadus aktiivselt tegeleda Eestit müüvate reisikorraldajatega ning eriti aktiivselt motivatsioonireiside müüjatega, mis on Norra turul populaarne toode. Tegevused on seotud ka sihtturul tegutsevate Baltikumi müüvate reisikorraldajatega, kes müüvad/vahendavad Eesti teenuseid ning tooteid.

3.2.2. Sihtrühm ja segment Norra turu peamine sihtrühm on 35-64aastased, kõrgelt haritud, laia silmaringiga, maksujõulised, linnaturismi huvilised kombineerituna kultuuriturismiga ning tervisepuhkusega (heaoluspaad). Eelkõige on nad huvitatud linnapuhkusest Tallinnas. Väiksem grupp on huvitatud ka nn Balti ringreisist. Sihtgrupp jaguneb tinglikult omakorda kaheks:

35-50a vanusegrupp; linnaturismihuviline kombineeritud kultuuriturismiga või terviseturismiga (heaolu), kes reisib meelsasti nädalalõpuks sihtkohta kaaslasega või sõpradega, et natuke meelt lahutada. Reisimine on nende elustiili osa. Ööbib 3+ ja kõrgema tärni hotellis, naudib Tallinna vanalinna omapäi, tarbib mõnda heaoluspa teenust, külastab kaubandusvõrku ning einestab heades restoranides.

50+ vanusegrupp: linnaturismihuviline kombineeritud kultuuri- või terviseturismiga (heaolu), kes reisib meelsasti sihtkohta individuaalselt või organiseeritud reisiga. Sageli kombineeritakse organiseeritud reis veel Läti ja Leeduga. Ööbib 3+ ja kõrgema taseme hotellis (või heaoluspas), naudib Tallinna vanalinna ja ümbrust organiseeritult või omapäi, tarbib mõnda heaoluspa teenust (juhul kui organiseeritud reis), külastab kaubandusvõrku ning einestab heades restoranides. Lisaks teeb sageli lühipeatuse Pärnus teel Riiga.

Lisaks eksiteerib väike 50+ segment terviseturismihuvilistele, kes huvitub ravi - ja heaoluspaa hübriidtootest. Elab spaahotellis ning tarbib meelsasti ka linna- ning kultuuritooteid. Regionaalne fookus on peamiselt suunatud Oslo ja selle lähiümbrusele (Akerhusi maakond ning Sor-Ostlandeti piirkond (Rygge). Selle piirkonna inimesed reisivad keskmisest rohkem, sihtgrupis valitseb kõrgem Eesti kui reisisihi teadlikkus ning transpordiühendused Eestiga on parim. Vähemal määral ka Trondeimi piirkonda kus toimub samuti otselend Tallinnasse.

3.2.3. Tegevuste teemafookus 2015-2018 Norra sihtturu põhiteemadena fookuses linnapuhkus kombineerituna kultuuripuhkusega (toit, vaatamisväärsused, ostlemine, kultuur). Potentsiaali on tervisepuhkusel (heaoluspaad), kuid see eeldab vastavate toodete kättesaadavuse paranemist (vt punkti 2.5.4.). Oluliseks teemaks on ka potentsiaal laiendada konverentsi- ja motivatsioonireiside pakkumisi.


Norra turist huvitub tervisepuhkuse teemal eelkõige spaapuhkusest heaolu eesmärgil (heaolu-tüüpi toodetest). Üheks eesmärgiks on reklaamida Eestit sihtkohana, mis võimaldab linnapuhkust kombineerida heal tasemel, kuid soodsa hinnaga heaolu toodetega. Tallinnas on pakkumine suhteliselt hea pakkudes seda koos majutusega või eraldi tellimisel. Siiski, selgitustööd ja täpsemat pakkumist turul vajab wellness ja medical SPA erinevus. Tervisepuhkus meditsiinilisel eesmärgi omab väikest potentsiaali ning pakkumine on arendatud Pärnu Tervise SPA-s.

3.3. SÕNUMID JA VÄÄRTUSED Norra turule suunatud peamised sõnumid põhinevad „Tutvusta Eestit“ turunduskontseptsioonil ja arvestavad Norra turisti omapära ja eelistusi. Puhkust planeeritakse eelkõige linnapuhkusena ning kombineeritakse reeglina erinevate kultuuri- ja tervisepuhkuse toodetega (heaolu).

Lühike vahemaa! Ideaalne linnalühipuhkuse sihtkoht ainult 1,5 h lennu kaugusel.

Soodne hinnatase ja hea kvaliteet.

Lai valik kvaliteetseid majutusvõimalusi soodsa hinnatasemega.

Ainulaadne vanalinn (UNESCO maailmapärand) mis on samal ajal keskaegne ja modernne.

Põnev arhitektuur ja ajalugu.

Kõrgel tasemel restoranid, mis üllatavad oma maitseelamusega, soodsa hinna ja hea kvaliteediga.

Ostud, teenused, elustiili- ja huvipõhiste tegevuste pakkumised.

Spaatooted nii heaolu- kui ka ravieesmärgil.

Eesti – ideaalne algus/lõpp punkt Baltikumi ringreisile

Sobiv ja soodne sihtkoht firma aastakoosoleku, motivatsiooni reisiks.

Sõnumina kasutatakse teadlikkuse tõstmisel kuni aastani 2018 Eesti kui EL eestistujariiki ning Eesti Vabariik 100 sünnipäeva.

3.4. LÕPPTARBIJALE SUUNATUD TEGEVUSED Lõpptarbijale suunatud tegevuste maht turu eelarvest moodustab 68%.

3.4.1. Kampaania Iga-aastaselt viiakse läbi Norra lõpptarbijatele suunatud kampaania, eesmärgiga tõsta Eesti kui reisisihi teadlikkust, kasvatada külastusi visitestonia.com veebilehele ning suurendada nõudlust aastaringselt. Norra turul on planeeritud lõpptarbijale suunatud kampaania madalhooaega, vastavalt kas kevadesse või sügisesse. Kuna nii Norra kui ka Põhjamaade elanikkonna uuringutest järeldub, et Norra turist tarbib reisiteenuseid eelkõige läbi online meedia, on põhiliseks kampaania kanaliks internet. Aktiivselt kaasatakse sotsiaalmeediat (Facebook), kuid eelkõige kliendi suunamiseks visitestonia.com kampaania lehele. Põhjus, Norra turist kasutab sotsiaalmeedia kanaleid eelkõige suhtluseks ning suhtub ettevaatlikult sotsiaalmeedias toimuvates reklaamtegevustesse kuna peab seda kanalit ebaturvaliseks ja usaldusväärseks. Peamine sihtgrupp on 35-64a., kõrgelt haritud, laia silmaringiga, maksujõulised, linnapuhkuse huvilised kombineerituna kultuurispuhkuse ning tervisepuhkusega (heaoluspaa). Regionaalne fookus on Oslo ja selle lähiümbrus ning Trondheim. Lõpptarbijale suunatud kampaaniasse kaasame partnerid, kes on Norra turul aktiivsed müüjad ja tootepakkujad, nagu transport / majutus / muu (atraktsioonid, toitlustus jne). Peamiseks infokanaliks Norra lõpptarbijatele on inglise keelne visitestonia.com, mida pidevalt täiendatakse ja muudetakse vastavalt potentsiaalse turisti vajadustele ning käitumisharjumustele. Lõpptarbija kampaania ajaks luuakse spetsiaalne norrakeelne kampaania alamleht.

3.4.2. Pressireisid; -üritused Vajalik on aktiivne koostöö Norra ajakirjandusega, et online ja print meedias nn „pildis“ püsida kuna üldine tuntus on pigem madal. Eesmärk on tutvustada Eestit kui turismisihtkohta ning uusi turismitooteid ning seeläbi saada neile positiivset kajastust Norra meedias. Pressireiside korraldamisel lähtume peateemast milleks on linnapuhkus kombineerituna kultuuri- ja heaolu teemaga.


Tegevused keskenduvad suurtele-, üleriigilistele meediaväljaannetele, spetsiifilisemalt huvigrupipõhistele (nt toiduturism, spaa, golf jt), elustiiliväljaannetele, blogidele, nädalalõpulehtedele ning võimalusel raadio- ja telemeediale. Samuti püüame aktiivselt ära kasutada alternatiivseid kanaleid nagu Facebook, Twitter, Instagram jms. Lisaks meie initsieeritud pressireisidele võõrustame ja nõustame Eestist huvitatud ajakirjanikke ka individuaalselt ja teema- ja huvigrupipõhiselt.

3.4.3. Kommunikatsioon ja online tegevused (ka sotsiaalmeedia) Hetkel Norra turul PR agentuur puudub, kuid selle järgi on vajadus ning aastal 2015 tegeletakse teemaga, et leida PR partner. Üldiseks eesmärgiks on kaasa aidata sellele, et Norra sihtturul oleks Eestist positiivne kuvand. Samuti soodustada Norra meedias Eestit kui reisisihti tutvustavate positiivsete artiklite ilmumist, tutvustada Eestit kui sihtkohta ning kasvatada Norra turistide valmisolekut reisida Eestisse lähitulevikus.

Tutvustada aastaringselt Norra sihtturul Eestit kui atraktiivset turismisihtkohta, suurendada huvi Eesti erinevate regioonide külastamiseks ja seeläbi suurendada ööbimiste arvu.

Suunata külastusi www.visitestonia.com inglise keelsele veebilehele ning seeläbi jagada informatsiooni puhkamisvõimaluste kohta Eestis.

3.4.3.1. Suhtekorralduse fookus

Eesti ja Norra vahel on hea lennuühendus mitme pakkuja poolt Oslost ja ka Trondheimist.

Eesti on põnev ja üllatusi pakkuv reisisiht.

Kommunikatsioonis pööratakse tugevat tähelepanu linnapuhkuse võimaluste tutvustamisele kusjuures kasutatakse tervise-, linna- ning kultuuripuhkust iseloomustavad sõnumeid.

Kajastustes kasutatakse Norra ja Eesti vahelisi seoseid ja ühised kokkupuutekohti.

Kommunikatsioonis rõhutatakse Eesti kui reisisihi tugevusi Norras: Eestit on põhjust külastada aastaringselt; mõnus linnapuhkus, kvaliteetsed ja soodsad tervisepuhkuse võimalused, põnev, ajaloo- ja arhitektuurirohke Tallinna vanalinn (UNESCO pärand), geograafiline lähedus / lühike lennuaeg, soodne hinnatase. Norraga võrreldes on siin lühikesed ja kergesti läbitavad vahemaad (ühe päeva sees jõuab näha palju erinevat), eestlastel on hea inglise keele oskus jne.

3.4.4. Kommunikatsiooni kanalid

Kommunikatsiooni edastamisel kasutatakse uudiskirja ja Facebooki:

Uudiskiri: lõpptarbijale ja spetsialistidele kord kvartalis laialisaadetav uudiskiri, kuhu on koondatud kõik tähtsamad sündmused ja uued tooted/teenused.

Sotsiaalne meedia: Facebooki saame kasutada peamiselt uudsete toodete ja teenuste edastamiseks. Norra turist on ettevaatlik teenuse ostmisel Facebooki vahendusel. Suhtluskanalina on Facebook aga jätkuvalt aktiivne.

3.4.5. Trükised Turismiinfo paremaks kättesaadavuseks trükitakse ise või osaletakse erinevatele sihtgruppidele mõeldud praktiliste trükiste koostamisel.

3.4.6.

Võimalik kaasosalemine Norras toimuvatel messidel, nii turismi- kui ka vajadusel teiste valdkondadega seotud erialamessidel (tervisemessid), mida on võimalik turismi ning Eesti tutvustamisega positiivselt seostada. Osalemine toimub vaid partnerite initsiatiivil korraldatud messistendides Eesti kui reisisihi teavituse ning Eesti turismitoodetest informeerimise näol. Tegevuse eesmärk on saada Eestile kui reisisihile lisanähtavust, otsekontakt ning tagasiside Norra lõpptarbijatelt.

3.4.7. Sündmused ja strateegiline partnerlus

Norra turul on plaanis leida ja võtta tegevuskavasse sündmuste ja strateegilise partnerluse projekte, mille teemafookused haakuvad turu üldstrateegia valitud teemadega (põhiliselt linnapuhkusega seonduv: kultuur, ostlemine, toitlustus). Antud tegevuse juures on EASi turismiarenduskeskus toetava partnerina, ehk ollakse kaasatud projektidesse ning omalt poolt pakutakse tuge know-how, materjalide või muul kujul infoga ning vastavalt olukorrale ka mõnel teisel kokkuleppelisel viisil.

http://www.visitestonia.com/


3.5. MÜÜGIEDENDUSTEGEVUSED Proffidele suunatud tegevuste maht turu eelarvest moodustab 32%.

3.5.1. Tootetutvustusreisid Tootetutvustus reisid korraldatakse koostöös Eesti ja sihtturu partneritega. Koostööaluseks on omapanus (finantseering reisi toimumise kulude katteks nagu majutus, transport). Tootetutvustusreisid on suunatud Norra reisikorraldajate informeerimiseks, kes müüvad Eesti turismitooteid. Eesmärk on olemasoleva Eesti turismitoote müügi edendamine ja Norra reisikorraldajate tooteportfelli laiendamine eelkõige linnapuhkuse osas kombineerituna kultuuri- ning tervisepuhkusega. Regioonide ja Eesti turismitoote tutvustamisel arvestame ka toote valmiduse ja sobivusega Norra turule. Võimalusel korraldame tootetutvustusreiside käigus ka kontaktüritusi Eesti ettevõtjatele, et kohtuda potentsiaalsete edasimüüjate esindajatega.

3.5.2. Infopäevad, seminarid ja workshop’id

Infopäevade eesmärgiks on tagada Eesti turismiuudiste ning uute toodete kohta käiva asjakohase info kättesaadavus Norra turu partneritele ning samuti kaasata Eesti ettevõtjaid andes võimaluse kohtuda Norra turu potentsiaalsete edasimüüjate esindajatega. Infopäevi korraldatakse koostöös Eesti ja sihtturu partneritega (koostöö aluseks on partneri omapanus (osalustasu)), kus prioriteediks on kontaktiloomine ja Eesti turismitoodete ja –teenuste müügi tõhustamine. Infopäevade tutvustavad tooted lähtuvad peamistest teemadest – linnapuhkus kombineerituna kultuuri- ja tervisepuhkusega.

3.5.3. Ühistegevused Norra spetsialistidega Jätkub koostöö Norra ANTOR-iga (liikmemaksuga organisatsioon, mis koondab enda alla Norra turul tegutsevad turismiettevõtjad, turismiametid, saatkonnad ja muud spetsialistid, kes vastutavad oma riigi turismiturundamise eest), mille läbi püüame tutvustada Eestit Norra reisikorraldajatele ja ajakirjanikele. Osalemine ANTOR-i poolt korraldatud üritustel. Samuti otsitakse võimalusi tutvustada Eestit kui reisisihti erinevatel teiste organisatsioonide korraldatud sündmustel turismispetsialistidele ja lõpptarbijale. Seda läbi tegevuste koostöös mõne suurema hotelliketi, laevafirma või reisibürooga erinevate ürituse raames (ka müügivisiidid jmt).

3.5.4. Turismimess Kaardistada ja piisava huvi korral osaleda spetsialistidele suunatud messidel (võimalik, et osalemine on avatud ainult turismiametile). Messidest saab välja tuua Travel Match messi, mis toimub kord aastas ning on suunatud ainult turismiprofessionaalidele. Otsust taolistel messidel osalemise kohta langetab sihtturujuht partneri sisendi ja ettepaneku järgselt, mis eeldab huvitud osapoolelt detailset ja läbimõeldut kava ning partnerite terviklikku heakskiitu.

3.5.5. Motivatsiooni ja grupireiside korraldajad

Kuna segmendil on suur müügipotentsiaal, siis eesmärk on suurendada koostööd firmareiside, motivatsiooni- ja grupireisi korraldajatega (müügivisiidid, tootetutvustusreisid, infopäevad). Tegevusi teostatakse koostöös Eesti ettevõtjatega.

4. PARTNERITE TEGEVUSFOOKUS SIHTTURUL

Aktiivsed tegevad ettevõtjad ja organisatsioonid Norra sihtturul on transpordi ettevõtted (lend, laev), linnad

ning erialaliidud, ettevõtted. Peamine sihtgrupp on lõpptarbija ning edasimüüjad. Tegevused on suunatud

linna lühipuhkuse, motivatsiooni reisijate kui ka tervisepuhkuse kliendile ning edasimüüjatele. Tegevused:


spetsialistide kontaktüritused, lõpptarbija kampaania ning muud jooksvad täiendavad tegevused (ad hoc

projektid sõltuvalt turu hetke olukorrast).

5. EESTI KUI SIHTKOHA ARENDUSTEGEVUSTE VAJADUS Koostöös EASi turismiarenduskeskuse tootearenduse üksusega ja erialaliitudega kaardistada vajadus informeerida Eesti turismiettevõtjaid erinevate Norra sihtturu aktuaalsetest teemadest (nt raviturism vs heaoluturism jne). Lisaks on vajadus sihtturu elanikkonna uuringute järele iga kahe aasta järel.

Documents

NORRA - Visitestonia.com · 2017. 2. 11. · Norra elanikud 2013.a. 9,28 miljonit mitmepäevast välisreisi, millest 1,69 miljonit olid tööreisid ja 7,59 miljonit olid puhkusereisid