November2010

Nr. 3 (21)

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

ESIMESED 30 PÄEVA

KÜMNENDIKUNAIkka antakse inimestele aega selleks, et

end sisse seada uuel töökohal. Kuidas on uuekooliga harjunud Ülenurme Gümnaasiumikümnendikud? Mida mõtlevad nad olevikustja tulevikust?

Minu jaoks on Ülenurme Gümnaasium uuskool. Esmamulje on hea. Siin on toredad õpilasedja õpetajad, kes õpetavad selgelt ja hästi. Kindlastion gümnaasiumis raskem kui põhikoolis, seda onkohe aru saada, pead olema palju kohusetundli-kum ja iseseisvam. Vahepeal on tunne, et ei saahakkama, et nii palju on õppida, aga siis hakkanmõtlema, et tulevikus on mulle sellest abi.

On õpilasi, kes kurdavad, et on raske õppidaja õpetajad on ranged, aga tegelikult on kõik nor-maalne. Siin koolis on tegelikult päris hea õppida,kuna siin rõhutakse rohkem õppimisele kui mujalkoolides.

Kooli söökla on ka ilus ja söök on väga hea.Aga vahepeal peab kaua sabas seisma ja see onpäris tüütu, eriti kui kõht on tühi. Praegu käib kooliska ehitus ja kui keset tundi hakatakse puurima,on raske keskenduda. Samas kui ehitamine val-mis saab, on kool veel ilusam ja suurem.

Alguses oli muidugi suhteliselt võõras kõik,kuna tulin väga väikesest koolist, kus oli 53 õpilastterve kooli peale, siis juba koos paralleeliga 50.Mulle meeldib see kool väga ja ma ei kahetseüldse. Meie klass on kõige toredam ja sõbralikum.

Olen aru saanud, et gümnaasiumis ei tohiüldse puududa, sest uued teemad tulevad pealeja raske on uuesti järjele saada.

Koolis on ka juba juhtunud ühtteist huvitavat.Oleme palju naerda saanud, kuid oleme ka kõvastitööd teinud. Oleme saanud oma esimesed headja halvad hinded.

Arvan, et gümnaasium oli siiski minu jaoksõige valik. Ma olen elus juba oma sihid paikapannud ning näen tuleviku ja karjääri nimel vaeva.

Õpetajad on toredad mõni teeb nalja, mõni eitea, mis nali ongi.

Enamus õpetajaidki hakkas mulle meeldimaja ma tulen lausa hea tundega kooli. Esimestepäevadega avastasin, kui imehead toidud siin on.

Paljud kardavad enne gümnaasiumi, et ei saaseal hakkama, ka mina olin üks neist, aga tege-likult ei ole siin midagi karta. Muidugi ei ole mõtetsiia niisama ka istuma tulla, sest gümnaasium onikkagi vabatahtlik õppeasutus.

12.oktoobril käisid 9. klassid Tallinnas. Kõige-pealt viis buss lapsed Toompeale, edasi mindi Riigi-kogu hoonesse istungite saali. Õpilased jälgisid Riigi-kogu XI täiskogu VIII istungjärgu tööd. Parajasti esi-nes Eiki Nestor, istungit juhatas Keit Pentus. Istungitesaalist läksid lapsed Riigikogu alumisele korrusele,kus giid Stiwan Kald rääkis Riigikogu tööst ja majaajaloost.

Riigikogu külastuse järel siirdusid 9.a klassi õpi-lased AHHAA teaduskeskusse, 9.b klassi õpilasedekskursioonile Kiek in de Köki bastionikäikudesse.Teaduskeskuses oli eurole ülemineku eel üles sea-tud uus rahanäitus, mis koosnes peamiselt infosten-didest, aga seal oli ka mitmeid huvitavaid interaktiiv-seid tegevusi. Lisaks osalesid teadmishimulised õpi-lased euroteemalises viktoriinis. Peaaegu kõigileküsimustele suutsid meie õpilased vastused leida.17 küsimusest olid laste arvates huvitavamad euroajalugu ja rahatähtede kujundust puudutavad küsi-mused. Kõik teavad, keda on kujutatud 500-sel

ÕPPEKÄIK TALLINNAkroonil, kuid et 500-eurosel pangatähel on kujutatud20. sajandi modernne arhitektuur, seda saadi vikto-riini lõpuks teada.

Tallinnas Vabaduse platsi kohal kõrguv Kiek inde Kök koos Ingeri ja Rootsi bastionide käikudegaon taas külastajatele avatud. Meie õpilastele oli seekõige huvitavamaks õppekäigu ettevõtmiseks, sestekspositsioon „Ajarännak. Tallinn 1219–2219“ pak-kus elamusi, teadmisi ja meelelahutust. Innovaati-liste multimeedia-, video- ja helilahenduste abil tut-vustati Tallinna tekkimist ja kujunemist, linna kaitse-rajatiste ajalugu ja tähtsamaid sõjalisi sündmusi.

Pärast õppekäigu programmi läbimist tutvusidõpilased iseseisvalt Tallinnaga. Kõik said linnas hak-kama, keegi ei eksinud, kõik tundsid kella ja kõikkogunesid õigeks ajaks Raekoja platsile, et ühiseltminna bussile, mis lapsed pärast Tallinna õppepäevakoju viis.

MILVI TISLER

KÄIK RIIGIKOKKU

12. oktoobril käisid 9.a ja 9.b klass Riigikogus.Riigikogusse sissesaamiseks paluti meil välja otsidapildiga dokument – õpilaspilet, pass või ID-kaart jasiis pidime läbima metallidetektori.

Kõik vajalikud toimingud tehtud, viidi meid Riigi-kogu saali. See maja oli nagu labürint. Kui meil olekspalutud minna tuldud teed tagasi, ei oleks mina vistsellega hakkama saanud. Kui jõudsime Riigikogusaali, oli istung juba ammu alanud. Hetkel toimusmingisuguse eelnõu vastuvõtmise või tagasilükka-mise arutlus. Siis toimus hääletamine. Hääletusetulemused olid väga sarnased, aga enamus oli eel-nõu tagasilükkamise poolt ja siis haamer lihtsalt löödivastu alust ja kuulutati eelnõu tagasilükatuks. See-järel meie ekskursioon jätkus ja meile selgitati Riigi-kogu tööd ning seda, kuidas võetakse vastu seadusi.

Sain kindlasti palju targemaks, sest tegelikultmind poliitika eriti ei huvita, aga seekord tundus seeisegi natuke huvitavana, nähes, kuidas toiminguid läbiviidi.

JÜRGEN RUUT, 9.a klass

AHHAA teaduskeskuses oli palju põnevatuudistamist.○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○

Riigikogu saalis saadi aimu poliitikute iga-päevaelust. Fotod: Milvi Tisler

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

ÕPIOSKUSTE OLÜMPIAAD12.oktoobril toimus Tartu maakonna järjekordne

6. klasside õpioskuste olümpiaad. Mida arvavadosavõtjad ise?

Siim Nõmmiste: „Olümpiaadist võtsid osa 6.b ja 6.aklassi õpilased, meid õpetasid Ave Vigel, Milvi Tisler, MaritRauk ja Maia Uibo. Õppisime informatsiooni otsimateatmikust „A ja O”, tehnikaleksikonist, ÕS-ist, muusi-kaõpikust, loomaentsüklopeediast, võõrsõnade javanasõnade kogumikust. Olümpiaad toimus Nõo güm-naasiumis. Me olime küllaltki närvis. Alustati koolidetutvustamisega ja mõned kavad olid igavad. Meil tuli esi-nemine hästi välja. Tööd lubati teha 2 tundi. Ruum olisuur ja koolivõistkonnad istusid eraldi laudade taga. Meleidsime kõikidele ülesannetele vastused ja saime teisekoha. Esimeseks tuli Nõo, kaotasime ainult 0,95 punktiga,Elva oli kolmas ja jäi meist maha kolme punktiga. See oliväga lahe üritus ning ise oli ka hea saada uusi teadmisi.”

Henri Karpov: „Hurraa, me saime teise koha!!! Minujaoks oli õpioskuste olümpiaadil osalemine esmakordne.Enne olümpiaadi pidime usinasti õppima, kuidas infothankida. Marit Rauk koostas meile laheda kooli tutvustavakava ja „turvas” meid kohapeal. Osales 11 kooli. Meil olihea tiim ja koos oli tore töötada. Kahju ainult, et esikohastnii napilt ilma jäime… Arvan, et sellisel üritusel osalemineoli mulle endale väga kasulik ja andis üksjagu teadmisijuurde.”

OlevikOlevikOlevikOlevikOlevik - 2 -- 2 -- 2 -- 2 -- 2 - kooli lEHT

OLI KAUNIS SEPTEMBRIKUU ALGUS!Hea sõber! Ära arva, et sa kuuled või loed valesti. Ei, ei! Väljade pääl on

juba ammugi sügis! Rohkemgi veel! Kurjad ilmad on ennast kuulutama hakanud.Isegi rahet on nähtud siinkandis maha sadavat. Või võta need tormiks paisunudtuuleiilidki… Küll siin, küll mujal Maarjamaal olla lausa suuri puid kui tulehakatusepilpaid maha murdnud!

Ühel korral sattusin ise kah Tallinnast Tartusse tulles olukorda, kus korragaolid maa ja taevas pahupidi. Ja-jaa! Ikka sellel sügisel! Olime parasjagu Adaveretuuliku kandis, kui kõik see algas… Alles oli päike seal sinises taevalaotuses kenastisäramas ja siis… Äkitselt läks taevas kiiresti-kiiresti aina süngemaks, ähvardava-maks ja kurjakuulutavamaks. Valgus kadus tasakesi maadligi suruvasse sinkjas-musta halli pilvemassi. Siis ükskik tuulepuhang, teine veel ja korraga hakkas kõikümberringi mühisema, praksuma, ulguma, lendama! Lendasid pahmakatena oksad,murdusid puud, taevaluugid olid pärani valla. Vett langes sealt alla toobriga! Kõik,mis vähegi tormile järele andis, lendas raksudes ja praksudes, lausa vihisedeskuhugi… Loodus näitas oma võimu sügistormis. Eks neid torme-tormikesi olnudteisigi, aga sügisel kui ühel aastaajal teiste hulgas on mitu palet.

Miks ma sellest räägin, hea lugeja? Ikka sellepärast, et nagu septembritrahvas on hakanud nimetama juba ammustest aegadest peale sügisekuuks, niion ta jäänud. 23.septembril võttis sügis suvelt valitsemisohjad üle. Ja vaadake,kuidas aeg on lennanud. Mina tahan teile rääkida kaunist septembrikuu algusest,aga olen jutujärjega märkamatult jõudnud oktoobrisse. Kuidas siis niimoodi?!Aga sellepärast, et aeg on väga kiire kaduma. See on kui linnuke sinu peos.Hoiad teda õrnalt kinni ja tajud, kuidas tema väike südameke ärevalt tuksub.Siis avad peo ja – vurdi, läinud ta ongi.

Nii on ka kogu selle eluga meis endis ja meie ümber. Mõnegi juba toimunudsündmuse puhul läheb südames soojaks ja hinge trügib väike heldimus. Usun,et septembrikuu algus on tuhandetes Eestimaa peredes just see päev! Poletähtis, kas 1.septembri hommikupäike tõuseb kaugel Ruhnu saarel või siin,Ülenurme-mail. Igas peres, kus vähegi kooliminejaid lapsi on, oodatakse sedapäeva. Need, kes astuvad kooliteed mitte esimest korda, võtavad seda hetkerahulikumalt. Aga ikkagi! Kui ees ootab armastatud õpetaja, siis tahaks tedajuba rutem näha ja talle ilusat kooliaastat soovida. Mis toimub aga nende väikestepoiste-tüdrukute peakestes, kes alles alustavad oma pikka kooliteed? Oh-oh-oo! Seda ei tea vist keegi! Olgu nad suured või väikesed. Igal omad mõtted. Kuivaadata esimesel koolipäeval isade-emade nägusid, siis kohati tekib peaskahtlus, et kes nüüd kooliteed alustab. Väikemees või tüdrukutirts on otsekuivanarahu ise, aga need suuremad…

Tasakesi aga kindlalt jõudsingi selle tähtsa päevani meie koolis – ÜlenurmeGümnaasiumis. Sellel aastal näitas kalender, et kooliaasta esimene nädal algablastele puhkusega! Küllap see oligi hea isadele, emadele. Sai veel kord kõik ülevaadatud, kontrollitud. Kas ikka kõik on nii nagu vaja? Vaata, hea lugeja! Kas poletore, et meie koolil on kaks maja. Oleks üks maja, jääks ära see vahva koolitulekurongkäik! Küll võib väikesel poisil-tüdrukul olla uhke tunne hoida kinni oma vanemakoolivenna-kooliõe käest ja astuda koolimaja poole. Ees on raudtee ja lausa nelja-realine autodest tulvil maantee. Siin saab kohe teada, palju on tarkust selles, kuidasneid ületada. Kõike tuleb teha rahulikult, läbimõeldult. Ikka pilk vasemale, siisparemale ja siis rahulikul sammul edasi, kui valgusfooris põleb roheline tuli. Esimesekoolipäeva puhul aitas lapsi neid takistusi ületada tore politseionu Kristjan koosametivendadega. Paljud emad-isad olid tulnud lapsi saatma autodega. Foto-aparaadid klõpsusid ja päike paistis nii soojalt. Igal aastal on Tõrvandisse jõudesmeid südamliku aplausiga vastu võtnud lasteaia „Rüblik” kasvandikud. Kohal olidnad tänavugi. Aitäh neile heade soovide eest!

Oi kui palju rahvast oli koolimaja peasissekäigu juures! Eks ikka emad ja isad!Ja muidugi meie algkoolimaja õpetajad olid tulnud sel tähtsal päeval neid kõigetähtsamaid, esimesse klassi astujaid, vastu võtma. Peasissekäigu uksed olid kohepäris lahti tehtud. Nii jäigi meie gümnaasiumi väikese maja õppealajuhatajal MerjeAavikul üle vaid trepile tõusta ja heasoovliku naeratuse saatel lapsed kooli kutsuda.

Sedakorda tulid esimestesse klassidesse tarkust taga nõudma seitse-kümmend neli armsat poissi-tüdrukut. Kõige tähtsamaks õpetajateks nende jaokssaid kolm klassijuhatajat: Kristel Hokkonen, Kalli Ird ja Lairi Jürna.

Aeg on lennanud kiiresti. Õpetajad on hästi õpetanud ja lapsed hoolsaltõppinud. Nüüd on kõigil koolitööst veidi puhkust vaja. Esimestele klassidelesaabus esimene koolivaheag! Indu uuteks õpinguteks pärast ilusat puhkust!

JAAN AITAJA

1.a klass ja klassijuhataja Kalli Ird kokakunsti tunnis.

1.b klass ja klassijuhataja Lairi Jürna eesti keele tunnis.

1.c klass ja klassijuhataja Kristel Hokkonen eesti keele tunnis.Fotod: Jaan Aitaja

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○

KÄIK PÕLLUMAJANDUSMUUSEUMISSE23.septembril käisime klassiga põllumajandusmuuseumis. Siis oli veel ilm

soe ja päike paistis. Kõigepealt meile räägiti, kuidas teha leivatainast ja juuretistning kuidas vanasti leiba tehti. Seejärel tutvustati või tegemist. Saime ka või-masina keerutamist proovida. Igaüks pidi tegema kakskümmend tiiru.

Järgmisena läksime heinaküüni. Seal sai koodiga viljapeadest teri välja pekstaja käsikiviga jahu teha. Siis läksime veskisse. Sinna sai minna neljakesi korraga jasellepärast läks seal päris kaua aega. Veski oli kahekorruseline. Pidime ronima redelistüles. Üks meist kartis kõrgust ja kui veski liikus, siis ta hakkas kartma ning läks alla.Hiljem läksime mõisahäärberisse sööma. Pakuti mulgiputru, teed ning ka oma tehtudvõid ja leiba. Lõpuks kingiti klassidele lauamängud ,,Kuidas valmib leib“.

Meile meeldis põllumajandusmuuseumi poolt korraldatud üritus.LIISBET RANNAST, 6.a klass

OlevikOlevikOlevikOlevikOlevik- 3- 3- 3- 3- 3-----

kooli LEHT

ÕPILASKONVERENTS

RAHVUSRAAMATUKOGUS

7. oktoobril sõitsid kolm kaheksanda, seitseüheksanda klassi õpilast ja õpetajad Ive Porkonning Marit Rauk Tallinnasse Eesti Rahvusraama-tukogusse. Seal toimus õpilaskonverents, kus metutvustasime Soome Jakomäe Põhikooli õpilasteleLeo Kunnase, Lehte Hainsalu, Helga Nõu ja KerstiKivirüüdi loomingut. Soome õpilased tutvustasidmeile aga Johan Ludvig Runebergi, Jukka Parkki-neni, Mauri Kunnase, Tove Marika Janssoniloomingut.

Kuna meie esitasime oma slaide eesti keelesja nemad soome keeles, siis ei oskagi arvata, kuipalju keegi aru sai. Õnneks oli Soome kooli õpe-taja tõlkinud kummassegi keelde lühikesed kokku-võtted slaidide kohta.

Kõigepealt me kohvitasime. Eks kõik olid väsi-nud pikast sõidust ja ka natuke ujedad, seepärastalgul ei teinud me pikka juttu soomlastega, vaidasusime kohe slaidide esitluse kallale, mis läkskõigil väga kenasti. Minu arvates. Olime kenastiend riidesse pannud ja slaidid korralikult ette val-mistanud. Hiljem saime teada ühelt Soome õpila-selt, et nad ehmatasid alguses täitsa ära, kui menii ametlikult ja korralikult seal ees esitlesime omapowerpointe.

Kui kõik slaidid said esitletud, oli aeg rühma-töö jaoks. Meid jagati kolmeks grupiks ning igagrupp sai nii eestikeelsed kui ka soomekeelsedlipikud, millel oli peal küsimus ja taga ka vastus.Iga õige vastuse korral sai võistkond ühe punkti.See läks kõigil väga kenasti ning töö käigus saika küsitud Soome õpilaste kontaktandmeid.

Hiljem olime kõik erksamad ja jutukamad ningtegime juba koos pilte. Me rääkisime omavahelinglise keeles ning juttu oleks jätkunud kauemaks.Sööklas hiiglaslikku lõunasööki süües rääkisimeuute tuttavatega paljudel teemadel ning iga het-kega muutusid nad üha jutukamaks ning üsna peaolidki nad niiöelda „omad“.

Kui me lahkusime, oli kõigil kurvastus suur,kuid tahe kohtuda suurem.

Ülenurme Gümnaasiumist osalesid järgmisedõpilased:

Kadri Irdt 8.a, Eleri Anni 8.a, Henri Maalmann8.a, Kristel Altsaar 9.a, Pille-Riin Vare 9.a, KaidiKolsar 9.a, Jonna Sild 9.a, Age-Midrit Rohusalu9.a, Mikk Otsar 9.a, Oliver Jõesaar 9.a.

JONNA SILD, 9.a klass

Septembris leidsid aset juba VI rahvusvahe-lised kooliolümpiamängud Ülenurmes.

Olümpiamängud algasid 23. septembril EestiSpordimuuseumis, kuhu olid kutsutud kõigi osale-vate koolide esindajad. Osalesid Joroineni koolSoomest ning Eestist Nõo Reaalgümnaasium jaÜlenurme Gümnaasium. Väikesele koolide enese-tutvustusele järgnes olümpiateemaline viktoriin,mille oli koostanud Eesti Spordimuuseum. See-järel saime tutvuda spordimuuseumi püsinäitu-sega ning päev lõppes viktoriinist osavõtjateautasustamisega ning liputseremooniaga, mistoimus muuseumi olümpiavõitjate toas.

24. septembri hommik – kell 08.30 liigub Tõr-vandist Ülenurme poole pikk rongkäik (1.–5. klas-sid), kõige ees olümpiatuli. Algklasse tervitas Üle-nurme staadionil kooli direktor Olev Saluveer. Jaalgavadki võistlused. Aladeks olid kilbiteatejooks,pallivise, tõukerattasõit ja sprint. 1. klassid võistle-sid olümpiarajal. Võitjaid autasustati diplomi jašokolaadimedaliga. Kõik osalejad said olümpia-mängude kleepsu.

Kell 12.00 algas avatseremoonia võistlejatesissemarsiga – kõige ees meie külalised Soomestja Nõost. Olümpiatule süütas Eesti meister kõrgus-hüppes Anna Iljuštšenko, kes andis pärast kalühikese pressikonverentsi koos oma treeneri Mar-tin Kutmaniga. Olümpiahümni saatel heisati olüm-pialipp. Sportlase vande andis 11. klassi õpilaneRasmus Haugasmägi, kohtuniku vande andis direk-tori asetäitja spordi alal Toomas Kivend. Kultuuri-programmi alustasid 3. klassi õpilased, kes moo-dustasid värviliste õhupallidega staadionileolümpiarõngad ning siis need taevasse lennutasid.

KOOLIOLÜMPIAMÄNGUDÜLENURME GÜMNAASIUMIS

Esinesid Ülenurme Gümnaasiumi ja võimlemisklubi„Rütmika“ iluvõimlejad kavadega „Võilill“ ja „Euro-visiooni staar“. Kultuuriprogrammi lõpetas 12. klassiõpilane Gerda Peda, kes esitas olümpialaulu.

Ja võiski alata võistlusprogramm. 6.–12. klas-sidele olid alad võistkondlikud – igast klassist 3poissi ja 3 tüdrukut. Aladeks olid kilbiteatejooks,käsikutega kaugushüpe, jalgpalliga täpsuslöögidväravasse, taldriku täpsusvisked, tõukeratta-slaalom, naela löömine pakku, köievedu ningnaisekandmine kanderaamiga. Parimad võistkon-nad said auhinnatud diplomite ja kommikarpidega.

Võitjameeskond, kelleks oli 12.c klass, lange-tas olümpialipu ja selleks korraks on olümpiapiduÜlenurmes läbi. Olümpiatuli süttib Ülenurmes jälleseptembris 2012.

Parimad võistkonnad olümpiamängudel:

6. ja 7. klasside arvestuses võitis 7.a klassivõistkond;

8. ja 9. klasside arvestuses võitis 9.a klassivõistkond;

10.–12. klasside arvestuses võitis 12.c klassivõistkond, teise koha sai 10.b klass ning kolman-daks tuli Nõo Reaalgümnaasiumi võistkond.

Suur tänu kooli juhtkonnale ning kõigileõpilastele ja õpetajatele, kes aitasid ürituse õnnes-tumisele kaasa! Suur tänu Eesti Olümpiaakadee-miale toetuse eest!

MARIT RAUK,Ülenurme Gümnaasiumi huvijuht

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○

POLKAT TANTSIMAHakkasin ma vantsimaie,vantsimaie, vantsimaie.

Et saaks minna tantsimaie,tantsimaie, tantsimaie

Mõtsin’ – täna tantsin polkat,tantsin polkat, tantsin polkat.

Kaaslaseks taan’ naabri Olkat,naabri Olkat, naabri Olkat.Vaatsin’ saali, et sa kae!

Kaaslaseks tal hoopis Mae.Kodo läksin pisarsilmi.

Oli see uni või oli see ilmsi?

AGE-MIDRID ROHUSALU, 9.a klass

Ülenurme Gümnaasiumi kooliolümpiasportlaste autasustamine. Foto: Omar Saksing

OlevikOlevikOlevikOlevikOlevik - 4 -- 4 -- 4 -- 4 -- 4 - kooli LEHT

○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○

KÜLALISED SOOMESTSeptembri lõpus külastasid Ülenurme Güm-

naasiumit õpilased meie sõpruskoolist Joroinenist.Kokku oli neid kuus: kolm tüdrukut ja kolm poissi.Ka mina majutasin ühte tüdrukut, kes oli hästi sõb-ralik ja avatud. Kokku viibisid nad siin kolm päevaning selle aja sees oli meil väga tihe graafik. Selajal me osalesime loomulikult kooli olümpiamän-gudel, tutvustasime enda kooli, käisime linna-ekskursioonil ja õhtustasime restoranis Big Ben.Kõigele lisaks käisime ka vaatamas Rocki korv-pallivõistlust, mis oli soomlastele huvitav koge-mus, kuna nad polnud kunagi varem korvpalli-mängul käinud.

Kokkuvõttes olid need kolm päeva väga tore-dad ning loodame, et saame ise ka soomlastelekülla minna ja näha, kuidas nende koolis elu käib.

LAURA LIISA LEPPIK, 10.b klass

23.septembril algasid Ülenurme Gümnaa-siumis kooli olümpiamängud. Seoses sellega pididkuus meie kooli õpilast majutama kolm päevaSoomest tulnud sportlasi.

Soomlastele tutvustasime Tartut ja spordi-muuseumi, käisime korvpalli vaatamas ja resto-ranis söömas. Olümpiamängudel jäid soomlasedmeie koolile ja Nõo koolile alla, aga sellegipoolestolid nad kogu aeg lõbusad ja me veetsime toredaltaega. Jäin nende külaskäiguga väga rahule, sainhea keelepraktika ning majutan kindlasti ka järg-misel korral meie kooli tulevaid vahetusõpilasi. Minasuhtlen oma soomlasest sõbraga internetis siianija ootan juba aega, kui me külastame ka nendekooli.

SIGRID SAVVA, 10.b klass

Soome külalise majutamine oli mulle omaettekogemus – võõras inimene meie kodus ja lihtsamoleks ju olnud lasta kellelgi teisel ta enda juurdevõtta. Esialgu hakkasin juba kahetsema oma innu-kat otsust seda teha, aga mida aeg edasi, sedarohkem olin oma otsusega rahul. Esimesel päevaloli jutt minu ja Heli vahel kesine. Teisel päevalosalesime mõlemad olümpiamängudel ja pärastkäisime korvpallimängu vaatamas. Sel hilisõhtulrääkisime tervelt 4 tundi.

TOOMAS PILT, 10.b klass

MINU HOBILäksin, läksin matkamaie,lindu kaunist kuulamaie.Võtsin kaasa vaatetoru,laulsin minnes laulujoru.Torni otsa sisse seadsin,parte, luiki kaua kaesin.Kus sa oled hanekene,kuhu jäänud laglekene?Millal algab rändeaega,kaua kestev lennuaega?Aega läks mul kauakene,kuni tuli vihmakene.

JÜRGEN RUUT, 9.a klass

○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

○

Ühel vihmasel sügispäeval võis koolimaja ruumides tunda taas vinget haisu. Miks? Eks ikkaselleaastane rebaserets! Foto: Keidy Normann

Rändame nüüd ajas tagasi ning jõuamenõukogude aega ehk kaheksakümnendatesse. Lugupärineb tõsielust – minu Mamma pükste matmisest.See oli nimelt huumoririkas ja salapärane pükstematmine mulla koostisesse. Aga alustaks siis pihta.

Kui minu Mamma oli esimene oktoobrilaps javalmis kooli minema, juhtus esimesel koolipäeval tintkukkuma Mamma valgete pidupükste peale. Kuna eiolnud naljaasi pükse rikkuda tindiga, mis ei tule kind-lasti ka pükstelt maha, oli Mamma paanikas. Mida küllütleb Vana Mamma? Olles veel üksinda kodus,tõmbas Mamma puhtad riided selga ning kepsutaskahe talu vahel oleva heki juurde. Loomulikult võttis

Aeg möödub tõesti kiiresti. Alles me olime7. klassis ja nüüd oleme juba 8-ndas. Kahe klassivahele jäi aga suvi, mis möödus samuti kiiresti. Täna-vune suvi oli minu jaoks veidi teistsugune, sest makäisin uutes kohtades ja kogesin uusi tundeid. Kind-lasti oli see suvi meeldejääv ka selle kuumuse pärast.

Juba suve algul mõtlesin ma läbi lugeda Paulini„Pärandi triloogia“. Olen näinud esimesest osast teh-tud filmi ja juba see oli väga huvitav. Niisiis ma luge-singi läbi kõik kolm osa. Need raamatud rääkisidühest lohest ja loheratsanikust, kes pidid võitlemakurja kuninga vastu. Nende teekonnal haldjate javardjate juurde juhtus palju põnevaid seiklusi.

Sellest suvest jäid mulle kõige rohkem meeldelangevarjuhüpped ja lennukiga lendamine. Mõlemadmu vennad hakkasid käima langevarjuga hüppamasja kui nad tegid oma esimesi hüppeid, siis käisimeneid isa-emaga vaatamas. Hüppamine toimus Nurm-sil, mis asub Tartu ja Tallinna vahel. Nurmsi lennuväljaloli palju rahvast, kes kõik oma järge ootasid. Kõik olidseal väga sõbralikud. Seal sain ma ka esimest kordalennukiga lennata. Ma lendasin AN2-ga, mis on isegiEestis haruldane. Sain istuda juhi kõrval, mida tava-

ME TULEME SUVESTliselt teha ju ei saa. Kuna see juht, kellega ma sõitsin,oli noor ja julge, siis ma kogesin ka asju, mida muidulennates kindlasti ei koge. Me tegime järske tõuse jaallaminekuid. Maandumisel tõusin ma isegi istme pealtõhku, kuna see oli nii järsk langemine. Seda kogemustei unusta ma kunagi.

Suve lõpus käisin ma koos vanaemaga kaSetumaal Obinitsas. Mulle meeldis seal, sest sealoli rahulik.

Nüüdseks on saabunud juba sügis ja on aeg jällekoolis käia. Sellel aastal läksime remonditud kooli.Remont on küll pooleli, aga juba on näha, et koolimajatuleb ilus. Remont käib veel edasi, aga samuti kakoolitöö.

Peagi astume suvest sügisesse. Sügisetunne onjuba õue minnes. On tunda värsket ja jahedat õhku jahommikul kooli minnes on näha kastet, mis katab tihe-dalt maad. Ka linnud valmistuvad talveks. Kõikjal onnäha linnuparvesid. Paljud linnud on juba lahkunud,aga pääsukesed, kes peaksid olema samuti lahkunud,lendavad rahulikult edasi. Sügis tuleb aga kindlasti.

KADRI IRDT, 8.a klass○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○ ○

MAMMA VALGED PÜKSIDta ka labida kuurist kaasa. Kohale jõudnud, otsis tavalgete pidupükste jaoks salapärase koha. Ja selleksosutus vana õõnes männi alune. Mamma tegi siuh–säuh labidaga ning püksid olidki sügaval maa sees.Vana Mamma koju jõudes ei olnud Mammal omaesimese koolipäeva puudumise kohta tõendit, kuidpükste kohta ei tea Vana Mamma siiani.

Praegu olen mina oma Mamma loost teadlikning vahel, mõeldes sellele, naerame Mammagakõhud kõveras. Ja kindlasti on need valged püksidjuba mulla sees kõdunenud.

KATRE KALLAS, 7.a klass