5
NR 31 (126) 14. august 2008 P aksud kuusehekid ja noored männid palis- tamas talu ümbrust, ilusasti hooldatud muru, kuhu on istutatud eri- nevaid puuliike, kolm nägusat veesilma, mida ümbritsevad kirevad lillepuhmad ja millelt ei saa pilku pöörata, armas- tusega rajatud kodu – see on Kase talu Koikla külas. Uime Seema räägib, et Kase talu hakati ehitama 1975. aas- tal ja esialgu asunud talukoht tegelikult tükk maad eemal, sovhoosi põldude taga. Prae- gu ei viita enam ühedki mär- gid endisele majakohale. Kui, siis ainult taamal paistvad la- gedad heinamaad, mis läbi noorte mändide kätte paista- vad. Ja männid on kasvama pandud kindla eesmärgiga. Uime Seema selgitab, et koos abikaasa Kaljuga said need männid istutatud siia tuulte varjuks nii õuele kui ka teis- tele puudele. „Sügisel ja tal- vel ning eriti tormistel ilmadel on õu nii tuuline, et seda tuu- le müha on kuulda isegi ma- jas sees.“ Ja hoolimata sellest, et need veel noored on, kait- sevad nad vapralt õuel seis- vaid õunapuid tuulepuhangu- te eest. Armastus ja hoolitsus looduse vastu Aga murupinda oli palju ja kõrghaljastust küllaltki vähe, seega otsustati üheskoos is- tutada õuele erinevaid puid ja põõsaid. Nii istutatigi õue- le mitu noort kadakat, mis on läinud väga hästi kasvama. Is- tutatud on ka palju elupuid. Kuidas aga iga puu endale just õige koha leiab? Uime räägib, et ega erilist raskust pole: nad lihtsalt jalutavad abikaasaga aias ja mõtisklevad ning ot- sivad igale uuele puule oma koha. „Kuna nüüd on aias kõik kohad „hõivatud“, siis me arvasime abikaasaga, et istutame mõne vähem levinud kuusesordi sinna taamale aia- maa juurde.“ Viljapuid on taluõuel hulga- liselt. Seejuures räägib Uime ühe huvitava loo: õuele sat- tunud kasvama kaks õuna- puud, mis nii lähestikku sir- gusid, et need välja kaevati. Tahetud ära visata, aga pere- rahval hakanud noortest puu- dest nii kahju ja need istutatud taamale uuesti maha, kus kas- vavad tänaseni ning kannavad isegi saaki. Õisi varakevadest hilissügiseni Maja juurde viiva teera- ja kõrval püüab pilku püsitai- medest kooslusega lillepee- nar, mille keskel ilutseb väike veesilm. See on aga alles al- gus vaatepildile maja taga, kus neid veel kaks tükki on. Liikudes läbi aialabürindi, mille moodustavad arvukad peenrad rikkaliku värvide- mänguga, jõuame selle taga- ossa. Meie vaatevälja ilmub avar muruplats, mida ilmesta- vad rohked roosipõõsad, daa- liad, iirised ja lopsakad päe- vakübarad. Sealt leiame veel kaks tiigikest, millest ühes te- gutseb purskkaev. Teine on aga ümbritsetud lilledega. Õite ilu jagub Seemade aias tõepoolest kauaks: pärast kül- made möödumist tärkavad aias esimesed kevadekuulu- tajad. Seejärel võtavad oma koha sisse juba püsililled, mil- le peenraid on ka perenaise meelest kergem hooldada. Uime ja Kalju Seema jär- jepidevus oma kodu korras- hoidmisel ja aia hooldamisel on just see, mis teeb sellest ta- lust tõelise meistriteose ning väärib sellele osaks saanud tunnustust. Tekst ja fotod Marina Tigasing Kodu täis soojust ja sära Kase talu perenaine Uime Seema oma koduaias.

NR 31 (126) 14. august 2008 Kodu täis soojust ja säraabikaasa Kaljuga said need männid istutatud siia tuulte varjuks nii õuele kui ka teis-tele puudele. „Sügisel ja tal-vel

  • Upload
    others

  • View
    6

  • Download
    0

Embed Size (px)

Citation preview

  • NR 31 (126) 14. august 2008

    Paksud kuusehekid ja noored männid palis-tamas talu ümbrust, ilusasti hooldatud muru, kuhu on istutatud eri-nevaid puuliike, kolm nägusat veesilma, mida ümbritsevad kirevad lillepuhmad ja millelt ei saa pilku pöörata, armas-tusega rajatud kodu – see on Kase talu Koikla külas.

    Uime Seema räägib, et Kase talu hakati ehitama 1975. aas-tal ja esialgu asunud talukoht tegelikult tükk maad eemal, sovhoosi põldude taga. Prae-gu ei viita enam ühedki mär-gid endisele majakohale. Kui, siis ainult taamal paistvad la-gedad heinamaad, mis läbi noorte mändide kätte paista-vad. Ja männid on kasvama pandud kindla eesmärgiga. Uime Seema selgitab, et koos abikaasa Kaljuga said need männid istutatud siia tuulte varjuks nii õuele kui ka teis-tele puudele. „Sügisel ja tal-vel ning eriti tormistel ilmadel on õu nii tuuline, et seda tuu-le müha on kuulda isegi ma-jas sees.“ Ja hoolimata sellest, et need veel noored on, kait-sevad nad vapralt õuel seis-vaid õunapuid tuulepuhangu-te eest.Armastus ja hoolitsus looduse vastu

    Aga murupinda oli palju ja kõrghaljastust küllaltki vähe, seega otsustati üheskoos is-tutada õuele erinevaid puid ja põõsaid. Nii istutatigi õue-le mitu noort kadakat, mis on läinud väga hästi kasvama. Is-tutatud on ka palju elupuid. Kuidas aga iga puu endale just õige koha leiab? Uime räägib, et ega erilist raskust pole: nad lihtsalt jalutavad abikaasaga aias ja mõtisklevad ning ot-sivad igale uuele puule oma koha. „Kuna nüüd on aias

    kõik kohad „hõivatud“, siis me arvasime abikaasaga, et istutame mõne vähem levinud kuusesordi sinna taamale aia-maa juurde.“

    Viljapuid on taluõuel hulga-liselt. Seejuures räägib Uime ühe huvitava loo: õuele sat-tunud kasvama kaks õuna-puud, mis nii lähestikku sir-gusid, et need välja kaevati. Tahetud ära visata, aga pere-rahval hakanud noortest puu-dest nii kahju ja need istutatud taamale uuesti maha, kus kas-vavad tänaseni ning kannavad isegi saaki.Õisi varakevadest hilissügiseni

    Maja juurde viiva teera-ja kõrval püüab pilku püsitai-medest kooslusega lillepee-nar, mille keskel ilutseb väike veesilm. See on aga alles al-gus vaatepildile maja taga, kus neid veel kaks tükki on.

    Liikudes läbi aialabürindi, mille moodustavad arvukad peenrad rikkaliku värvide-mänguga, jõuame selle taga-ossa. Meie vaatevälja ilmub avar muruplats, mida ilmesta-vad rohked roosipõõsad, daa-liad, iirised ja lopsakad päe-vakübarad. Sealt leiame veel kaks tiigikest, millest ühes te-gutseb purskkaev. Teine on aga ümbritsetud lilledega.

    Õite ilu jagub Seemade aias tõepoolest kauaks: pärast kül-made möödumist tärkavad aias esimesed kevadekuulu-tajad. Seejärel võtavad oma koha sisse juba püsililled, mil-le peenraid on ka perenaise meelest kergem hooldada.

    Uime ja Kalju Seema jär-jepidevus oma kodu korras-hoidmisel ja aia hooldamisel on just see, mis teeb sellest ta-lust tõelise meistriteose ning väärib sellele osaks saanud tunnustust.

    Tekst ja fotod Marina Tigasing

    Kodu täis soojust ja sära

    Kase talu perenaine Uime Seema oma koduaias.

  • TOIMETUS: Meie Maa EkstratoimetajaMarinaTigasing,tel4555951,[email protected] Kuressaare SõnumidtoimetajaToomasHarjus,tel6661892,[email protected]

    REKLAAM:•Reklaamitoimetaja HelenRauk tel/faks4557195,5153556 [email protected],•Kujundaja ValmarVoolaid [email protected]•Küljendaja MerikeKuusk [email protected]

    Ilmubigalneljapäeval.Trükiarv11700.TrükkKroonpress.VäljaandjaOÜSaaremaaRaadio,Komandandi1,93812Kuressaare

    � NR 31 14. august 2008

    Meie Maa väärtustab iga saarlase sündi!

    LARS INGMAR VIRVESTE Sündinud 19. veebruaril 2008 (sünnikaal 4600 g, pikkus 58 cm).

    Juba nelja-viieaastane laps tunneb huvi taime-de ja nende kasvatamise vastu. Taimehuvi saab suurendada ja aiatöid õpe-tada, andes lapsele aiamaal peenra või osa kasvuhoonest. Seal saab laps oma taimi kas-vatada, nende eest hoolitseda ja saaki nautida. Ka väiksele rõdule mahub vähemalt üks anum, kus on pere pesamuna taimekesed. Lapsed armasta-vad väga mulla, seemnete ja taimedega mässata.

    Sealjuures peab lapsevanem olema abistaja, mitte töödeju-hataja rollis. Kõige tähtsam on lapsele õpetada, et taimed on elavad, nende eest peab re-gulaarselt hoolitsema.

    Kasvatussaadusi võib pil-distada, kuivatada õisi mäles-tuseks või käsitöös kasutami-seks.

    Taimede kasvatamine võiks toimuda väiksel pinnal, mida lapsel on kerge hooldada ja kontrollida. Maalapikese ro-himine, kastmine ja edukas hooldamine annavad lapsele hea enesetunde. Kasvatami-seks on parem valida kiirekas-vulisi ja kergesti hooldatavaid taimi.

    Väiksel lapsel on kergem käsitleda suuri seemneid. Kaunid ilutaimed, nagu lill-hernes ja lilluba, on suurte seemnetega. Ka herned, oad, päevalilled ja mais on suure-seemnelised. Enne külvamist tuleb seemneid kuni 12 tundi soojas vees leotada, siis ida-nevad nad kiiremini ja ühtla-semalt.

    Lastele meeldivad ja peen-rale sobivad väiksemõõdu-lised juurviljad, nagu mi-niporgand ’Parmex’ ja minikõrvitsad. Värvikad re-dised idanevad ja kasva-vad kiiresti, kuid nad võivad olla mõnikord kibedad. Kui neid korralikult kasta ja mit-te kasutada palju väetisi, siis jääb maitse mahedam. Redi-seid ja ka muid kiirekasvuli-si juurvilju ei maksa külvata terve seemnepakk korraga, piisab, kui külvata 5-6 see-met nädalas, siis saab saaki terve suvi.

    Laste aiamaal võiks kas-vada veel naerist ‘Golden Ball’, nuikapsast, suhkru-hernest ja lehtsalatit. Värvi-kad ja naljaka välimusega on triibulise viljalihaga puna-peet ‘Chioggia Pink’, puna-selehine aedsalat ja kollane patisson ‘Sunburst’. Soojal

    rõdul, valgel aknalaual või minikasvuhoones kasvavad hästi kirsstomat ‘Totem’ ja rõdutomat ’Patio’.

    Veidi suurem laps võiks proovida oma halloweeni –kõrvitsa kasvatamist, see on ettevõtmine, mis nõuab pü-sivust. Traditsioonilise kol-lase ja oranži kõrval võib proovida valge koorega kõr-vitsasorti. Ühele kõrvitsale või rullkõrvitsale võib noa-ga lõigata lapse nime, mis venib vilja kasvades aina pi-kemaks. Lilled ja lehtonnid

    Lapsi huvitavad kiirekas-vulised, kirkavärvilised lil-led, millest saab rõdukas-ti või terrassipotti luua oma taimekombinatsioone. Tai-mede arvus saab enne kok-ku leppida, kuid laske lap-sel endal valida meeldivad taimed. Ka värvide valikul andke lapsele vabad käed – rõõmsad värvid sobivad alati omavahel kokku. Juurviljad ja ürdid on sageli dekoratiiv-sed, ja kui lapsele meeldib, võib neidki lillede sekka is-tutada.

    Mungalilled, saialilled ja kalifornia läänemagunad on värvikad, otse avamaale külvatavad lilled. Päevalil-li on väga kerge otse kasvu-kohale külvata. Vaasi lõika-miseks vali madalad sordid nagu ‘Hallo’ või’ Holiday’. Lõikelilleks külvake veel aed-rõngaslille, elegantset klarkiat, ümaralehist jänese-kõrva. Harilikku lina ja türgi mustköömenit on kerge kas-vatada ja hiljem kuivatada.

    Suuri lapsi võib paeluda mingi terviku, nt. liblikaaia planeerimine ja teostamine. Lillepeenrasse valitakse libli-kaid ligimeelitavad püsililli ja suvikuid. Aniisi-hiidiisopi ni-meline maitsetaim õitseb juba esimesel kasvuaastal. Ta on ka hea kuivatamislill. Ka tei-sed maitsetaimed, nagu pipar-mündid, monardad, salveid ja lavendel on liblikatele meele-pärased. Muud liblikate soosi-kud on leeklilled, harilik see-bilill, kirju liilia ja nelgid.

    Päevalilledest ja lehterta-pust või ronivatest õisuba-dest võib valmistada sooja tuulevaiksesse kohta roheli-se onnikese. Kõigepealt mõõ-da sobiva suurusega ala, mille äärtele külva või istuta ühtlas-te vahedega päevalilli. Nende kõrvale külva lehtertappu või

    õisuba. Päevalilled kasvata-vad pikad varred, millele ro-nitaimed edaspidi toetuvad ja klammerduvad. Üksteise vas-tas asuvad päevalilled painuta ettevaatlikult kaareks ja kinni-ta omavahel. Vali võimalikult pikaks kasvavad sordid!

    Kui linnalapsel pole oma aeda, siis rõdule annab suure poti sisse istutada kauneid tai-mi, mis rõõmustavad väikest aednikku hilissügiseni. Keva-dised erksavärvilised võõras-emad ja pärdiklilled vajavad vaid kastmist, vähest väeta-mist ja ei karda külma Kuu-maasika erinevad sordid an-navad magusaid punaseid, kollaseid või valgeid mam-musid juunist septembri-ni. Päevalille suured kollased õied, krõbisev suur värihein, villapehme nõianõges, värs-ke piparmünt, magus lillher-nes ja meelõhnaline rand-ki-vikilbik mõjutavad kõik lapse erinevaid tundemeeli.Pea meeles!

    Mõned lapsed on kärsitud ja tahavad kohe tegutsema ha-kata. Seetõttu varu taimekas-vatuseks vajalikud asjad aeg-sasti.

    Aias mütates riided määr-duvad, kuid see kuulub asja juurde ja on osa töörõõmust.

    Eriti põnev on paljude istu-tusaukude kaevamine.

    Pisikese aedniku tähtis abi-vahend on väike kerge kaste-kann.

    Kui hakkad lapsega koos toimetama, siis püsi abista-ja rollis, ära pea loengut, vaid näita eeskuju. Külvake kiiresti idanevaid taimi

    Lapse peenar ei pea alati olema nelinurkne, tee ümmar-gune peenar nagu pitsa, mil-lel on erivärvilised, taimedest moodustatud lõigud.

    Ronitaimedest nagu nt kii-rekasvulistest ja söödavate kaunadega lattubadest saab nelja, otsast kinniseotud bam-buskepi najale kasvatada tihe-da lehtonni.

    Kui seemned on külvatud ja taimed istutatud, siis on hool-dustööde aeg. Umbrohi tuleb kitkuda, taimi harvendada, pee-nart kasta ja väetada. Aeg-ajalt ka saaki koristada.

    Mõned aiataimed, taimeosad, marjad ja seemned võivad olla mürgised, need tuleb lapsele kindlasti selgeks õpetada.

    Anu-Kristin Tara

    Lapsele oma lillepeenar

    * Konnad ja kärnkonnad sinu aias hoiavad sealt eemale sääsed ja teod.* Kui aias on päikesevari, tuleb selle asukohta aeg-ajalt vahetada, et selle all olev muru ei kolletuks.* August on parim kuu muru külva-miseks: päevad on siis soojad ja ööd niisked * Vanast telgist saab valmistada kas-vuhoone, vahetades riide asemele kile.* Et jänesed ei tuleks õunapuid söö-ma, pane puude alla kohvipaksu.* CD-plaadid on heaks linnupeleta-jaks. Riputa plaadid puu otsa, CD sä-rab ja helgib tuules nii, et linnud ei jul-ge tulla.

    * Väga heaks linnupeletajaks maasi-kapeenras on mänguasjapoodides müüdavad kummist ussid. Neid võib asetada mitmesse kohta. Ainsaks ohuks on see, et nende peale võib ise vahel ehmuda.* Kui teed aiatöid ning sul on käed mullased ja samal ajal juhtub keegi helistama, siis aseta telefon kinnises-se kilekotti. Nii saad telefonile vasta-ta ja rääkida muretsemata, et telefon mullaseks saab.* Sipelgatest lillepeenardes ja mujal aias saab lahti raputades mullapinna-le kaneeli.* Vastupidavad sildid aiamaale saad ühekordsetest plastmasslusikatest, mille peale saad ka kirjutada vettpida-va markeriga.

    Kavalusi aias

  • �NR 31 14. august 2008

    Karmo Tüür kajastab Gruusia-Venemaa konflikti. Kuressaare kõlakojas tuleb taasiseseisvuspäeva öölaulupidu. Üle pika aja kohtuvad Ruhnu ja Kihnu saarte esindused mängudel. Mustjalas joostakse viimase jala looks. Täiskasvanud inimestest kannab vaid 17 protsenti rattasõidul kiivrit. Naised saavad ka jahi korraldamisega edukalt hakkama, usub Andrus Sepp.

    Paljud paarisuhted al-gavad ilma igasu-guse pikema ette-mõtlemiseta – kaks inimest lihtsalt leiavad teine-teist, meeldivad teineteisele. Lõõmatab armuleek ja kirg-likest kohtumistest saab mär-kamatult alguse kooselu. Aeg aga veereb, nädalatest saavad kuud ning ka tekkinud suhe areneb omasoodu edasi, lausa tahtmatult. Hea ja tugeva suh-te korral on laste sünd üsna ta-valine, ja tundubki, et pere on nagu pere ikka – ema, isa ja laps(ed). Kui sellistelt inimes-telt küsida, et miks mitte abi-elluda, siis üks tavalisemaid vastuseid on, et mingi paber ei tee meie suhet ei paremaks ega halvemaks. Meil pole teda lihtsalt vaja, kõik on niigi suu-repärane. Ja kui meie suhe peaks purunema ning me lah-ku peaksime minema, ei pääs-ta ka see paber – vaadake, kui palju sõlmitud abielusid lahu-tatakse.

    Selles väites on suur osa tõtt. Tõepoolest ei saa mingid pabe-rid iial tagada ühegi suhte pü-simist või selle kvaliteeti, kõik sõltub siiski inimestest. Kuid abielul on midagi, mis vaba-suhtel puudub: abieluleping on juriidilise dokumendina pühen-dumise ja ka vastutuse tunnus. Vabasuhe on selles mõttes ala-ti tuulte raputada – mõlemad partnerid teavad, et kui ilmu-vad uued asjaolud, teine koh-tab kedagi veel sobivamat vms, siis on suhe läbi. Sisuliselt on tegemist ajutise kokkuleppega, sageli aga polegi üldse milles-ki kokku lepitud. On vaid ku-nagi öeldud: ma armastan sind. Kuid sama lihtsalt võib ka öel-da: ma ei armasta sind enam. Ma armastan kedagi teist. Või et ma armastan sind ikka, kuid teda ka, armastan teid mõle-maid korraga.

    Loomulikult võib selline olu-kord tabada ka abielus olijaid. Kuid siin on üks oluline vahe: abielludes annavad pooled tei-neteisele teada, et suhet soovi-takse jätkata kuni elu lõpuni. Olla koos nii heas kui ka hal-vas, minna raskustest koos läbi. Võtta vastutus, mitte ära joos-ta, ka siis, kui kõik tundub hal-vasti minevat. Olla toeks oma kaaslasele, kui tal on raske, kui ta otsib ennast, kui ta enam ei tea, kes ta on, või mida ta õie-ti elult tahab. See annab sise-mise kindluse, usalduse aluse, mida miski muu anda ei saa. Ja sellel kokkuleppel on väga suur mõju, mis omakorda mõjutab meie vaimset ja füüsilist tervist, tulevikuplaane jne. Jah, ka abi-elu võib elada valesti, ta võib muutuda vanglaks, lausa põr-guks. Kuid see ei pea nii olema.

    On ju tõsi, et ka vabasuhe võib muutuda talumatuks. Nagu eel-pool öeldud, kõik sõltub siiski inimestest.

    Abielu põhiline väärtus seis-neb just nendes kahes omadu-ses:

    1. pühendumine, mis on nii sügav, et sellest julgetak-se teada anda kogu ülejäänud ühiskonnale;

    2. vastutuse võtmine, mis läheb oluliselt kaugemale meie tavalisest mugavustsoo-nist ja mis ei tühistu soodsa-mate variantide ilmnemisel või esimese tõsise raskuse ees.

    Paljud naised ei julge oma meestelt oodata just neid kahte asja –pühendumist ja vastutust. Ja nõustuvad sellepärast vaba-suhtega, sest asjalike meeste üldises puuduses on seegi, mis neil on, palju parem kui üldse mitte midagi. Nii paljud pea-vad ju leppima vaid ülejääkide-ga või olema sootuks ilma. On kurb fakt, et eesti mehed on ku-rikuulsad oma vastutustundetu-se ja pühendumise puudumise poolest. Kuid asjaolu, et pal-jud eesti tõugu isased ei väärigi mehe nime, vaid on sisemiselt selgrootud juhuseotsijad või alatud ärakasutajad, ei tee tüh-jaks ei abielu sügavat olemust ega tema fundamentaalset täht-sust inimesele ja ühiskonnale.

    Paljud vabaabielus olevatest naistest heldivad pisarateni, kui nende meespartner palub neid endaga abielluda. Miks? Just sellesama pärast, et abieluet-tepanek tähendab eelmainitud asju: see mees tahab seda naist alatiseks, kogu eluks, saagu mis saab. Ja on nõus riskima, võit-lema, loobuma paljust ja kind-lasti loobuma kõigist teistest naistest, et see suhe võiks olla just selline, nagu unistatud ja igatsetud. Sellise ettepaneku-ga ütleb mees naisele: ole minu kuninganna. Ma pühendun lõ-puni, kogu oma jõu ja tahtega. Pole ime, et see sulatab naise hinge. Peabki sulatama.

    Vabasuhe neid kvaliteete ei oma ja nagu eelpool mainitud, ei julge naised teemat sageli üldse üles võtta. Et meest mit-te kaotada. Sel põhjusel väldi-takse vabasuhetes tihti ka laste sündi, sest laps seob, alatiseks. Temaga seoses ilmuvad pika-ajalised, kasvavad kohustu-sed. Parem mitte üritada. Sest mees võib tunda end ahistatu-na, lõksu püütuna, aheldatu-na, kui ta peab võtma vastutu-se ja lõpuni pühenduma. Mees peab loobuma millestki, näi-teks oma vabadusest alustada uusi või paralleelseid suhteid nii, nagu talle just sobib. Ja mees ei taha seda teha, ta soo-vib säilitada oma vabadust.

    Kuid vabadust milleks? Vas-takem ausalt: vabadust mine-ma jalutada, kui asjaolud talle mingil põhjusel enam meele järgi pole. Vabadust lennelda õielt õiele ilma mingi vastutu-se või kohustuseta. Selle va-badusse õige nimi on vastuta-matus. Ja sellise nähtuse nimi täiskasvanud mehe hingeelus on infantiilsus, lapsikus, küp-suse puudumine. Igal juhul pole ta miski, mille üle uhke olla, vaid pigem miski, mida häbeneda.

    Jah, abielu sõlmimise jurii-diline fakt ei garanteeri iseene-sest veel midagi. Ka on tõsi, et enamik noori abiellujaid ei tunne sügavamalt ei iseennast ega ka oma partnerit. Nad al-les kasvavad ja arenevad, ku-junevad. Kuid see ongi mää-ratud nõnda olema, sest vaid kujunev isiksus on võimeli-ne oma partneriga täiuslikku kooskõla saavutama.

    Kuid meie küsimus on siis-ki laiem: Kas me oleme usal-datavad? Kas me peame oma sõna? Kas meie sõnad tähen-davad meile midagi? Kas me aktsepteerime oma kohus-tusi ja kanname oma koor-maid? Ühiskond, mille liik-med ei võta oma tegude ja nende tagajärgede eest min-git vastutust, variseb kokku. Kuid vastutus pole popp, pole in. Siinkohal saab vaid kaasa tunda nendele, kelle enesehin-nang sõltub vaid teiste arva-musest ja kel pole niigi pal-ju oma identiteeti, et teistest mingilgi määral erineda. On aeg, et eesti mehed hakkak-sid oma hinges infantiilsusest välja kasvama ja päris mees-teks saama. Meesteks, kelle sõna on kindel, kes vastuta-vad ja pühenduvad. Meesteks, kes teavad, mida nad tahavad, ja julgevad seda endale ja teis-tele ausalt öelda. Meesteks, kes panevad asjadele õiged nimed. Meesteks, kelle peale nende naised ja lapsed võivad loota, ja kelle üle nad võik-sid uhked olla. Sest olla isa ja mees tähendab palju rohkem kui olla lihtsalt isane. On aeg, et eesti mehed julgeksid oma häbistava selgrootuse ära hei-ta ja riietuda selle korduma-tu väärikusega, mida annavad vaid otsusekindlus, vastustus-võime ja ausus, kodanikujul-gus ja õiglane meel. Et nende pojad võiksid kunagi uhkuse-ga öelda: minu isa nimi on see ja see. Ta oli mulle hea isa, ta armastas mind ja kaitses mind ning ma tahan saada just selli-seks nagu tema. Ta oli Mees.

    http://www.perekond.ee/?go=abielu

    Abielu või kooselu

    Pulma-aastapäevadMõnedel teist tekib küsimus, et kui on oldud abielus x aastat, kuidas seda pul-ma-aastapäeva kutsutakse? Siin on teile üks võimalikest nimekirjadest:

    1.vatt, 2.nahk, 3.nisu, 4.vaha, 5. puu, 6.küpress, 7.vill, 8.moon , 9.fajanss, 10.inglise tina, 11.korall, 12.siid, 13.maikelluke, 14.seatina, 15.kristall, 16.sa-fiir, 17.roos, 18.türkiis, 19.kretong, 20.portselan, 21.opaal, 22.pronks, 23.be-rüll, 24.atlas, 25.hõbe , 26.nefriit, 27.mahagonipuu, 28.nikkel, 29.samet, 30.pärl, 31.seemisnahk, 32.vask, 33.porfüür, 34.merevaik, 35.rubiin, 36.musliin, 37.pa-ber, 38.elavhõbe, 39.krepp, 40.smaragd, 41.raud, 42.pärlmutter, 43.flanell, 44.topaas, 45.ülekullatud hõbe, 46.lavendel, 47.kasmiir, 48.ametüst, 49.see-der, 50.kuld, 51.kameelia, 52.turmaliin, 53.metskirsipuu, 54.soobel, 55.orhidee, 56.lapi lasuriit, 57.asalea, 58.vaher, 59.naarits, 60.teemant.

    Nimekirja lõpuosa kohta on ka suurte kogemustega spetsialistidel väikseid erimeelsusi, aga alguse suhtes on kõik ühel meelel.

    Allikas: http://www.pulmad.ee/node/118

  • � NR 31 14. august 2008

    Juuli pildisValmar VoolaidKeskerakonna konverents 4. juuli

    Reklaamivõtted Kuressaare kesklinnas 28. juulil.

    Nasva sadama süvendamine 22. juulil.

    Anne Tootma maalinäituse avamine 31. juulil. Surfilaager Mändjalas. Päikesevarjutus Kuressaares 31. juulil

    Kanada eestlased Kuressaares 22. juulil.

    Kirik saab uue katuse 25. juulil.

    Ooperipäevade avamine 20. juulil.

  • Igapäevane elu läheb tasa-kaalu, kui töö ja puhku-se vaheldumise hästi läbi mõtlete. Ühe või teise osa puudujääk kipub enamas-ti kurvalt lõppema - te lihtsalt ei tule oma igapäevase elu-ga toime. Andke endale aru: meelepärane töö, mis vahel-dub sisuka puhkusega, on äär-miselt tähtis. Liiga palju vaba aega pole sugugu nii ideaal-ne nagu unelmais tundub. Need, kes olude sunnil töö-ta olnud, väidavad enamas-ti, et lõputu vaba aeg rikub tuju ja pole sugugi nii ma-gus, kui algul arvatud. Lõp-matus tööpalavikus rabelejad jälle unustavad, et kuigi ihu paneb koormusele esialgu tõr-geteta vastu, jääb hing sööma-ta. Sellise tormiga tööd raba-des võite ühel hetkel märgata, et elu on kui kiirrong mööda sõitnud.

    Töö ja vaba aja selge lah-kulöömine on eriti tähtis, kui te olemasolevaid vabu hetki sihipäraselt - puhkamiseks - kasutada ei oska. Püüdke jä-rele mõelda, mida üldse tä-hendab teile mõiste “töö”. Kas teeksite sama tööd ka siis, kui teil oleks võimalus koh-ta vahetada? Kui töö iseene-sest on meeldiv ja sobiv, kas teil jääb aega ka isikliku elu ning meelelahutuse tarvis? Olles need asjad endale sel-geks teinud, aga ikka jääb puhkuseks vähe mahti, püüd-ke oma töö nii korraldada, et see algab ja lõpeb kindlal ajal. Ülejäänu on teie enda aeg, aeg lõdvestuda ja puhata. Oluline on mõelda töö endale meele-päraseks.Vabasta end pingetest

    Olete füüsiliselt lõdvestu-nud, kui lihased on pingeva-bad, hingamine kerge ja vaba ning kuskilt ei valuta. Hinge-lise vabaduse annab tunne, et ükski tegemata asi süüdista-valt meeles ei mõlgu. Süütun-ne ongi suurim energiaröövel - alles sellest vabanedes on või-malus saada tõeliselt vabaks. Füüsilisest pingest vabanemi-ne käib suhteliselt lihtsalt: võt-ke sisse mugav puhkeasend, venitage lihaseid ja lõpuks tu-kastage. Osa füüsilist pinget võibki koguneda pelgalt oska-matusest ennast teadlikust lõd-vaks lasta. Nii tekivad näiteks pinged õlgades. Enamasti pii-sab selle leevendamiseks liht-sast järeldusest: tuleks enam mõelda oma keha vajaduste-le, ennast rohkem liigutada. Vaimsest pingest vabanemi-ne algab aga eelkõige mõt-lemise korrastamisest. Mida täpsemalt oma pinge põh-just oskate määratleda, seda kergem on sellest vabaneda. Tihti on just ebamäärasus stressi põhjuseks. Sageli püü-takse vaimset väsimust lee-vendada kehaliste harjutus-tega - see aitab edukalt vaid siis, kui pinge tegelik põhjus on endale selge.Tee enesele meelepärast tööd

    Paljud peavad tööks toi-minguid, mille eest saab raha ja mida seega lihtsalt peab tegema. Kui te tööd te-hes aina kujutlete, mida meel-divat selle ajaga tegelikult ette võtta sooviksite, muutub töö vaevaks ja jääb kauge-le eneseteostusest ja rõõmust.

    Parim variant on , kui teete igapäevase leivatööna seda, mis teile täesti meeldib ja mil-leks on teil ka eeldusi. Turva-lise, kuid ebahuvitava tööga jäävad paljud teie vajadused rahuldamata ja see on taas alus pingete tekkeks. Loomu-likult ei saa keegi elada nagu linnuke oksal, igapäevasele toimetulekule mõtlemata. Aga sisehääle järgimine aitab teid elus astuda õiges suunas.Õppige ämblikult

    Ämblikku, kes vahetpi-damata võrku koob, peetak-se usinuse sümboliks. Ämb-likult tasub õppida küll, aga enne seda uurige hoolega ta

    tegemisi: suurema osa päe-vast ämblik tegelikult laisk-leb. Ämblik teeb vaid seda, mida tõepoolest on vaja teha. Ka teie suudate kindlasti oma päevi nii korraldada, et töö ei muutu raskeks, vastutahtmist veetavaks koormaks ning va-heldub mõnusa puhkusega. Kahjuks on ebameeldivate as-jadega tegelemine, mõttetu jorutamine või pideb enese ta-gantsundimine ainult inime-sele omane. Kui töö ja puh-kus vahelduvad teile sobivas doosis, pakub lõõgastust ja ra-huldust ka täiesti tavaline ar-gipäev.

    MM Ekstra

    �NR 31 14. august 2008

    Töö ja vaba aeg lahku

    Garderoobid / Liuguksed / Ruumijagajad / Vaheseinad