Embed Size (px)
Citation preview
Janne [email protected]
Minu vestluskaaslane on üle 20aastase õpetajastaažiga Ene Grass, Kuressaare Vana-linna kooli klassiõpetaja, tä-navuse 1.a klassi õpetaja.Mida tähendab klassiõpe-taja elukutse kõige laie-mas mõistes?
Klassiõpetaja on õpetaja, kes õpetab oma klassis kõiki põhiaineid 1.–6. klassini. See on siis eesti keelt, matemaa-tikat, inimese-, loodus-, töö- ja kunstiõpetust, vahel ka ke-halist kasvatust ja muusikat. Viimaste ja keelte tarvis on aga sageli eraldi aineõpeta-ja. Meie koolis on lisaks väl-ja kujunenud süsteem, mille järgi alates 5. klassist jaga-vad paralleelklasside õpeta-jad omavahel humanitaar- ja reaalained. Nii saab õpeta-ja keskenduda kitsamale ai-neskonnale, olla põhjalikum, sügavam. Õpetada 1.–6. klassini on päris suur hüpe. Mil-line neist astmetest on raskeim?
Ikka esimene. Siis alles õpid lapsi tundma, nende eripära ja tausta. Ka laps ko-haneb õpetajaga.
Aga omamoodi raske on armastada ka teismelist tema muutustes.Milline näeb välja õpe-taja tööpäev?
Õpetaja tänane päev algas eile, üleeile, mõnikord veel palju varem tundide ette-valmistamise, materjali ko-gumise ja paljundamisega. Põhirõhk langeb sellele, kui-das 45 mi-nuti jooksul seletada las-tele keeru-list või uut teemat kol-mes keeles – nägemise, kuulmise ja sõrmitsemise kaudu. Ideaal-ne on, kui jõuad kõik kolm etappi läbida, sest lapsed võ-tavad infot vastu erinevaid kanaleid pidi. Alati kõike ei jõua, sest laste päevad on erinevad.
Keskmiselt on õpetajal päevas 4–6 ainetundi. Pä-rast tunde järgneb tihti tööde parandamine, mis võtab las-te klassi tõusuga üha rohkem aega, ja siis taas ettevalmis-tus homseks. Kuhugi peab
veel mahtuma ka enesetäien-damise ja puhkuse-lõõgastu-mise-laadimise hetk.Milline on sinu kooli-tööst puhkamise lemmik viis?
Võtan fotoaparaadi ja lä-hen üksi metsa. Mida pead õpetaja töös kõige raskemaks?
Kõige raskem on võtta kõiki lapsi õppeaine suhtes võrdsetena. Õpetajana las-te koduseid olukordi teades, saan lapsest aru, mis põhju-sel tal on kodune töö tegemata , aga pan-nes ta klas-sis teistega v õ r d s e l e a l u s e l e , ei saa ma seda alati arvestada ja see on väga ras-ke.
Kõige raskem on, kui laps tahab, aga ei saa kodus õp-pida, kas perevägivalla või vanemate tülide tõttu. Kah-juks ei saa õpetaja ühiskon-nas muuta lapse tausta, kust laps tuleb, ja sageli ei saa seda ka lapse klassikaaslas-tele seletada.
Heas mõttes raske on see hetk, mil oled oma 1. klassi väikestega jõudnud 6. klas-si ja tuleb endast juba peaja-gu pikematele lastele hüvas-ti öelda. Selleks ajaks on nad nii südamesse kasvanud, nad on nagu sinu oma lapsed ja millisel emal on kerge oma last ära anda…Millised on olulisimad omadused klassiõpeta-jaks õppida soovijal?
Seda tööd ei saa teha i n i m e n e , kellele meel-dib täpselt käske täita, mida ja kui-das peab. Iga
laps, iga klass ja iga aasta on erinev. Selles töös ei ole üdi-ni kindlaid määrustikke, siin tuleb sageli ise välja mõelda, mida, millal ja kuidas teha. Õige tunnetus – tahe – tuleb inimese seest. Naljaga poo-leks on see kaasasündinud vajadus õpetada, kamanda-da. See omadus paistab juba lasteaias silma.
Kes loodab klassiõpetaja-na tohutut karjääri teha, siis sellesse ma ei usu. Vastasel juhul kannatab tavatundi-
de kvaliteet. Ka ei anna see vanuseaste võimalust maits-ta õpetajal oma õpilaste ande vilju (välja arvatud ju-hul, kui klassiõpetaja annab ise 6. klassis loodusõpetust), kuna selles vanuseastmes ei ole aineolümpiaade.
On iseenesestmõistetav, et lapsed peavad meeldima. Õpetaja kutse ei sobi inime-sele, keda lapsed ajavad när-vi või kes ei saa aru, et lap-sele ei ole omane istuda 45 minutit, käed vagusi süles.
Õpetajaks soovija peab püüdma arvestada lapse eri-päraga, olema võimeline häs-ti kiiresti reageerima, leid-ma erinevates olukordades kiirelt erinevaid lahendusi. Kasuks tuleb huumorimeel, loovus, musikaalsus, kind-lasti lapsemeelsus, rahulik-kus, julgus tunnistada oma teadmatust. Viimane oma-dus on oluline eriti teadmis-himuliste laste puhul, keda
aeg-ajalt koo-li satub, nei-le peab olema julgust tun-nistada, kui sa õpetajana midagi ei tea, vas tu t a suks tuleb siis loo-mulikult lap-
sele vastus leida. Laps ei tohi oma õpetajat
karta – kui kardab, on mida-gi väga valesti.Kui palju palk motivee-rib klassiõpetaja tööd tegema?
Kõik on suhteline, mõni saab õpetajatööd tehes vä-hem, mõni rohkem palka.
Mina teeksin seda tööd ar-vatavasti ka siis, kui mul-le selle eest üldse palka ei makstaks. Sest ma lihtsalt tahan seda tööd teha. Vahe on selles, et siis oleksin ma ka rohkem väsinud ja närvi-lisem, sest muremõtted tüh-jadest toiduriiulitest ei la-seks tööd teha.
Palgaga saab rahul olla see õpetaja, kes töötab suurema tunnikoormusega kui norm-koormus. Ma ei pea seda üldse õigeks, sest normaal-ne oleks töötada normtun-nikoormusega ja saada selle eest ka rahuldavat tasu. See tagaks õpetaja närvikava ra-hulikkuse, kiire läbipõlemi-se olematuse. Õpetajal oleks rahulikult ja põhjalikumalt aega tunde ette valmistada.Mis on algklassiõpeta-ja töös 20 aasta jooksul muutunud?
Muutus on õppematerja-li külluses, tehnika arengus, võimalustes ise õpetajana are-neda. Siin tahan oma töökoha kiituseks öelda, et juhtkonna poolt on alati avatud roheline tee õpetaja arengule kursuste näol. Pean seda ääretult oluli-seks.
Mind on muutnud ka minu
oma lapsed. Nemad on aida-nud näha koolis lapsi teistsu-guse nurga alt, näiteks saan tänu neile aru, kuidas minu jaoks tühine asi võib lapsele olla suur mure.
Ka on õpetaja ja õpilase va-heline piir muutunud hõreda-maks.
Keerulisemaks teeb õpe-taja töö üleüldine ühiskonna halvustav hoiak õpetaja ame-ti suhtes, õpetaja autoriteedi langus. Hoiak, et kooli min-nes saab paljude lastevane-mate ja täiskasvanute arvates lapsest KOOLI laps ja loomu-likuks peetakse, et kool on siis ka ainuisikuline vastutaja lap-se tegude ning käekäigu eest.
Väga palju on muutunud laste suhtumine oma hinnetes-se, just ükskõiksuse suunas.
Meenub veel, et 20 aastat tagasi küsisid lapsevanemad õpetajalt, kuidas oma last kas-vatada, nüüd aga õpetavad lapsevanemad õpetajat, kui-das oma last peab kasvatama.
Aga hea muutus, mida 20 aastat tagasi kindlasti ei olnud, on praegune õpetaja kallista-mine. Lapsed julgevad õpeta-jale kallistusi jagada väga eri-nevas vanuses ja palju.Mis on õpetaja elukutse ülesanne, eesmärk täna-ses ühiskonnas?
Inimlikkuse, headuse seeme lapses kasvama panna. Et lap-sest kasvaks inimene suure al-gustähega. Inimene, kes näeb enda kõrval teist inimest ja os-kab temaga arvestada.
Üha enam tunnetan, et õpe-taja peab olema teejuht, ava-maks vanemate silmad tead-mises, et nende laps ei ole kunagi halb, vaid lapse tegu või käitumine on halb. See on see, mida oma töös vane-matele kõige enam südamele panen – ükski laps ei taha olla halb laps.
Suure algustähega Õpetaja on inimene, kes püüab eelkõi-ge mõista.
Õpetaja ülesanne on panna lapses kasvama inimlik-kuse ja headuse seeme.
NR 36 (80) 6. september 2007
Lapsemeelsuseta sinust õpetajat ei saa.
Kõik loomingulised anded on õpetaja töö lisaväärtus.
Mängulised elemendid panevad tunnis laste silmad särama.
Lapse individuaalne väärtustamine on olulisim osa õpetaja töös.
Fotod Janne Nurmik
Olen elukutselt klassiõpetajaÕpetajaks ei ole võimalik saada, õpetajaks sünnitakseSeptember on omaette üks huvitav kuu. Väga paljudele on ta omamoodi aasta al-gus, seda eelkõige neile, kel mingigi seos kooliga. Uue alguse tähis on ka tänane, septembri esimene Meie Maa Ekstra elu-kutse rubriigi lugu, seekord klassiõpeta-jast.
Laps ei ole kunagi halb, vaid lapse tegu või käitumine on halb.
� NR 36 6. september 2007
TOIMETUS: Meie Maa EkstratoimetajaEeviLaanemaa,tel4555951,[email protected] Kuressaare SõnumidtoimetajaOliverRand,tel4556619,[email protected]
REKLAAM:•Reklaamitoimetaja HelenRauk tel/faks4557195,5153556 [email protected],•Kujundaja ValmarVoolaid [email protected]•Küljendaja MerikeKuusk [email protected]
Ilmubigalneljapäeval.Trükiarv12000.TrükkKroonpress.VäljaandjaOÜSaaremaaRaadio,Komandandi1,93812Kuressaare
OMAR PIHOSündinud 26. aprillil (sünnikaal 2590 g, pikkus 46 cm).
Meie Maa väärtustab iga saarlase sündi!
Osalen loosimisel. (Märgi ärakuupäev ja Meie Maa lehekülg, millelt leidsid vastavaostukorvi).
Löfbergs Lila kohvi
Nim
i____
____
____
____
____
____
____
____
____
____
____
____
____
Aadr
ess_
____
____
____
____
____
____
____
____
____
____
____
____
____
____
____
____
____
____
____
____
____
____
____
____
____
____
Tele
fon_
____
____
____
____
____
____
____
____
____
____
____
____
_
_____________Päev/lk______
_____________päev/lk______
Eelmise nädala võitjad:
Kupong annamängusosalevassekauplussevõi tooMeie Maapostkasti,Komandandi 1.
Loosimises ei osaleOÜ Saaremaa Raadio töötajad.
Meie Maa ekstra!OSALE LOOSIMISES
Auhinnad saab kätte kuuaja jooksul Meie Maakuulutuste osakonnast(E-R kl 9-17).
Kupong ei vanane.Need, mis ei jõudnud kohale,osalevad järgmisel loosimisel.
Leia ostukorvidOsale ostukorvide otsimise mängus – viiele õigestivastajale loosime auhinnaks
Asi on lihtne –erinevates numbrites trükime ära kauplustelogoga ostukorvid. Sul tuleb need üles leida jakupongile märkida vastava ostukorvi avaldamisepäev ja Lehekülg. Igas lehes ei pruugiostukorvi olla, mõnest võib neid leida aga mitu.
Löfbergs LilaKohvi. tuleva nädala Meie Maa
NB!
Löfbergs Lila kohvi võitsid:Maimu Kärner,Keidi Rand,Liia Riim,Uno Ottokar,Velda Saabas,
Kasti küla, Kaarma valdKaunispe küla, Torgu vald
Põik tn, KuressaareKoidu tn, Kuressaare
Nasva küla, Kaarma vald
Ostukorvid37.nädalal:
_____________päev/lk______
Mina olen Bonasera, kes endale ise suvekodu valis, viis aastat selle pere liik-mena end väga koduselt olen tundnud ja talvelgi hätta ei jää.
Erakogu
NR 36 6. september 2007
Juba mõnda aega on liiku-nud ringi mõte Saaremaa uut tüüpi reisijuhi loomi-
sest. Vajadus selleks oli am-mugi olemas, kuid tegija-test on ju alati nappus. Nüüd siis, sel suvel sai kokku töö-rühm, kel ühised vaated, tahe ning oskused koostamaks uus, siiani käigusolevatest erineva kontseptsiooniga kataloog.
Koostatav reisijuht ei ole pel-galt kommertslik, pigem in-formatiivne – imagoloogiline ülevaade Saaremaal ja Saare maakonna vähematel saartel pakutavatest turismiteenustest ja -toodetest. Raamatu eesmärk pole kaardistada kõiki praegu Saare maakonnas turismiga te-gelejaid, pigem soovitakse anda läbilõige iga valla võimalustest, näidata, et Saare maakond on atraktiivne aastaringselt ja ka väljaspool Kuressaaret võib lei-da palju põnevat toimetamist.
Nii ongi kataloogi koostajad jätnud enesele valikuõiguse, keda osalema kutsuda ja keda välja jätta. Valiku aluseks on soov esitleda võimalikult mit-mekesist teenustepaketti.
Kataloog annab faktoloogili-se ja ka tootelise ülevaate val-dade kaupa, pakkudes kõigi-le valdadele proportsionaalselt sarnase võimaluse enda tutvus-tamiseks. Projekt on leidnud heakskiitu ja toetust ka SOLis, Kuressaare linnavalitsuses ja Saaremaa Ettevõtluse Edenda-mise Sihtasutuses.
Meil on hea koostöö pal-jude valdadega, kes on kut-sunud koostajaid oma turis-miettevõtjaile esinema, neid koolitama ja samas ka projek-
ti tutvustama.Väga meeldiva vastuvõ-
tu osaliseks saime Leisi val-las (siinjuures täname valla-valitsust eesotsas vallavanem Ludvik Mõtlepa ja arendusju-hi Andres Jalakaga), kus huvi uue trükise vastu oli nii suur, et broneeritud kohad haara-ti lennult, ja nii jäid viimased otsustajad kahjuks seekord projektist välja.
Reisijuhti levitatakse tasu-ta. Neljas keeles trükis viiak-se turismimessidele, samuti jagub seda Eesti turismiinfo-punktidesse, siseturismiga te-gelevatele operaatorfirmade-le, kevadel-suvelel ka mandri ja saarte vahel sõitvatele parv-laevadele. Lisaks teiste suure-mate ja väiksemate levikana-lite kaudu.Valgustame võimalusi
Meie kliendid on aastate-ga hakanud üha rohkem otsi-ma paiku, kus lisaks pehmele sängile ja maitsvale maatoidu-le pakutakse ka mingit toredat tegevust. Kui paljud teist tea-vad, et Saaremaal on tervelt kaks miniloomaaeda!? Sestap püüamegi koostatavasse trü-kisesse koondada just need te-gijad, kes on mõelnud ka sel-lele, mis kliendist siis saab, kui kosutav uni on otsas ja kõht täis.
Teine aspekt, mida püüame jälgida, on aastaringsete tege-vuste pakkumine, hooaja pi-kendamine. Näiteks Soomes, kus kliima pole sugugi parem, pakutakse nii sise- kui välisk-lientidele tegevusi aasta läbi, sobitades need ilmale vasta-
vaks. Ütleb ju rahvatarkus-ki, et pole halba ilma, on vaid vale riietus ja vale suhtumi-ne. Sestap võtame endale õi-guse arvata, et kui seedrid ja palmid ei kasva me maal, siis pakume oma külalistele seda, mida meil küllaga on – merd, rikkalikku kultuuri- ja ajaloo-pärandit ning imelist loodust iga ilmaga ja aasta läbi.
Põhjanaabrite ilma kohta käibib fraas, et üheksa kuud on talv ja kolm kuud on halb suusatada. Vaatamata sellele on nad siiski suutnud leida te-gevusi kliendi köitmiseks aas-taringselt. Egas meie siis keh-vemad ole!
Projekti üks lisaeesmärke on soov julgustada turismiga tegelejaid välja töötama toote-pakette pikendamaks hooaega hilissügisest varakevadesse, miks mitte ka aastaringseks tegevuseks. See annaks tõu-ke puhkemajanduses tegutse-vatele inimestele ka sügisest kevadeni oma uksed klienti-dele avatuna hoida, paranda-
des sellega oma elujärge ka madalhooajal. Meiegi taha-me tegijaile enne 2009. aasta reisijuhi “Tule saarele!” ilmu-mist nõu ja jõuga abiks olla, korraldades koolitusi ja õppe-päevi.
Järgmised koolitus- ja pro-jekti tutvustamise päevad on planeeritud Kaarma ja Pihtla valda. Kindlasti oleme avatud teistegi omavalitsuste pakku-mistele vastavasisulise kok-kusaamise korraldamiseks.
Saarte reisijuhi “Tule saare-le!” töögrupi nimel.
Maarika Toomel pärimusmatkad
�
Kivide maalimine.Erakogu
Uus saarte reisikataloog
Tule ja võistle laulmises ja tantsimises!
ETTEVALMISTUSEKS AGA ANNAB TIBU SULLE KODUSE ÜLESANDE: JOONISTA PILT ISEENDAST JA TOO SEE SUPERSTAARI PEOLE KAASA JA TIBU ANNAB SULLE VASTU KINGITUSE!
07.09 Saare Selveris kell 15.00
SEEKORD VÕIB SINUST TIBUGA KOOS SAADA SUPERSTAAR! EES OOTAB OHJELDAMATULT LAULMIST-TANTSIMIST JA VÕITJATE AUTASUSTAMIS-TSEREMOONIA! LISAKS VEEL PALJU KINGITUSI JA TOREDAID TEGELASI, KELLEGA MÄNGIDA JA HULLATA! JA MUIDUGI-MUIDUGI HULLULT PALJU ÕHUPALLE! PEOLE!
� NR 36 6. september 2007
Alustades oma küm-nendat hooaega, on Semiiril kavas palju uuendusi,
muudatusi ja uusi projekte.Tantsijatele on ehk kõige
rõõmustavam uudis, et Se-miir alustab uutes ruumides Kuressaare spordikeskuses ja tunde antakse kahes saa-lis. Eelmistel aastatel kasu-tati tantsustuudio Revalia ruume, kuid kuna ka Reva-lia suureneb, lahkuti nendest ruumidest. “Kaks suurt klu-bi ei mahu ühte tantsusaali ära,” selgitas üks tantsustuu-dio Semiir asutajatest, ju-hendaja ning koreograaf Iiri Roomets.
Lisaks tuleb uus treener – Maarja Tammai. “Tema hak-kab põhjalikult tegelema meie lasterühmadega Kers-tin Mandeli asemel,” rääkis Iiri ja selgitas, et kuna kõik teised treenerid ka võistle-vad ise, siis on hea, kui kee-gi keskendub vaid õpetami-sele. Luuakse uus rühm
“Meie käest on küsitud aastaid ja aastaid, miks me täiskasvanutele ei tee,” tut-vustas Iiri põhjust, miks ala-tes sellest sügisest on Se-miiris rühm täiskasvanud naistele ja meestele, kes ka soovivad tantsida.
“Kuna me jõuame välis-maailmale juba järele ja meil on nii tugevad rühmad teistes vanuserühmades, siis miks mitte ka täiskasvanute rühmas,” rääkis Iiri.
“Ja ka lihtsalt see, et pal-jud täiskasvanud on väsinud käimast aeroobikas. Nad ta-haksid midagi muud saada,” on tants Iiri sõnul alterna-tiiv tavalistele spordiklubi-des pakutavatele võimalus-tele end vormis hoida.
“Tuleb kindlasti street-jazz, jazz, tantsutehnika showtants ja hiphop. Kõike ikkagi esialgu algtasemel,”
tutvustas Iiri täiskasvanu-tele mõeldud programmi ja arvas, et kui tulevad kokku erinevad inimesed ja seal on segamini algajad ja endised tantsijad, siis tehakse kaks rühma.
“Inimesed liiguvad erine-valt ja arenevad erinevalt,” ei tasu Semiiri teise juhendaja ja lavastaja Semy Morguni sõ-nul tantsima tulemist karta.Laulev ja tantsiv bänd
Semiir on varemgi tei-nud kontsertprojekte, kuid praegu on käsil hoopis oma bändi loomine. Kuna stuu-dios tantsib mitu lauljat ja ka Semy ise on tegev ansamblis Soul Militia, siis on lootust, et talvel lastakse välja esi-mene singel bändilt, millele nime veel pole pandud.
“See nišš on praegu tühi – ei ole ühtegi tantsivat bändi. Laseme esimese singli välja, Semy ise produtseerib. Sel-lest peaks tulema väga vah-va projekt,” rääkis Iiri ja rõ-hutas, et lauldakse otse ning tantsitakse hingega.
“Esimene singel on ole-mas, tuleb ainult sisse laul-da. Üritame selle talveks valmis saada ja raadiotesse saata,” rääkis Semy.
Ka on jätkuvalt plaanis muusikaliprojekt, mis siiani on ajapuudusel jäänud toimu-mata, kuna nüüd aga võetakse end võistlustest mõneks ajaks vabaks, leitakse seega aega te-geleda ka muuga.
Veel on Semiiril plaanis ha-kata andma seminare-trenne, kus nende treenerid õpetavad hip-hopp’i.
“Üle Eesti on väga palju tu-gevaid soliste, duette, aga just selliseid suuri rühmasid, nagu meil, on vähe,” on Semiir Semy sõnul Eestis ainulaadne.
“Meil on väga head treenerid ja omavahelised suhted on väga head,” ollakse Semy sõnul oma-vahel sõbrad ning pahatahtlikku rivaalitsemist ei toimu.
Kahjuks kummitab aga maailma-, Euroopa ning Bal-timaade meistri tiitleid võit-nud tantsustuudiot rahapuu-dus.Sponsoritest on puudus
“Praegu saame esinema sõitmiseks raha vanematelt, linnalt ja kultuurkapitalilt, kuid seda on vähe,” rääki-sid Iiri ja Semy. Nende sõnul on osa lootustandvaid tantsi-jaid alaga tegelemise sootuks maha jätnud, sest jalanõudele, riietele ja võistlustele sõitmi-sed osutuvad liiga kulukaks.
Vanade võlgade likvidee-rimiseks ja raha kogumiseks ongi mõeldud pooleaastane esinemispaus, mille ajal tege-letakse muude huvitavate pro-jektidega, milleks senini aega pole jäänud.
Hoolimata majandusli-kest raskustest alustab Semiir
rõõmsatujuliste Iiri ja Semy juhtimisel uut hooaega siiski positiivselt ja hoogsalt.
“Sel aastal on Semiiril asu-kohaks kesklinn, pesemistin-gimused, kindel trennigraafik,
väga suur saal. Kõik soovi-jad on teretulnud. Treenereid on hästi palju, trenne ka ja juba on tunniplaanid kodule-hel üleval, seal saab registree-rida,” võttis Iiri sellesügisesed
uuendused kokku.“Kõik on teretulnud, sest
iial ei tea, kes jõuab tippu,” ei saada Semiir Iiri sõnul kedagi ukselt tagasi.
Katri Lindau
Tantsustuudio Semiir saab 10-aastaseks ja alustab hooaega uute plaanidega
Semiiri täiskasvanute ja noorte paarid juunis Eu-roopa meistrivõistlustel.
Semiiri suur rühm Aus-trias IDO Euroopa meistrite võistlustel.
3 x erakogu
NR 36 6. september 2007 �
AUGUST PILDISIrina Mägi
Avati sukeldumiskeskus ja algasid ka proovisukeldumised. Omad soovitused Alver Sagurile andis üle Neptun, näki-neiud pakkusid rahvale “Neptuni mune”. 19. august. Panga.
Jahtide regatt Roomassaarest Kuressaare jahisadamasse. 3. august. Merepäevad.
Meestelaulu päeval keerutas jalga Kaarma Kargus, laulis meeskoor, muusikat tegi Helena Kadarik klaveril. Et noodid otse ees oleksid, selle eest hoolitses Väino Uibo. 18. august. Meestelaulu päev. Kaarma maalinn.
Istub ja puhkab. 28. august. Saaremaa muuseum kori-dor. Eksponaat.
Põrnikate vallutusretk Tori abajas. 4. august Merepäevad.
Linnateatris valmib uus etendus, milles oma kandev osa on härra Aleksei Turovskil. 31. august. Kuressaare linnateater.
Kui võtta saag ja saagida – küll siis tuleb ka tulemus. 4. august. Merepäevad.
Tutvumishetk merevees. 19. august. Panga.
