NSVL- ENSV

JVG2009-2010

1944-1991

EESTI NSV VAPP

EESTI NSV LIPP

Juba esimeses vallutatud Eesti linnas, Võrus olid tegevust alustanud Eesti NSV niinimetatud

valitsusasutused.

Tallinna vallutamise järel koolisid need pealinna

Valitsejad

Eestimaa Kommunistlik Partei Ministrite Nõukogu ENSV Ülemnõukogu

Eestimaa Kommunistlik Partei

02000400060008000

100001200014000160001800020000

19451951

Säre, Karl1940-1941

Karotamm, Nikolai28.9.1944 - 26.3.1950Olles veendunud kommunist, ei soovinud ta oma kodumaale ometi halba ja püüdis mõnikord ajada “oma joont”, mis talle hiljem koha maksis.

Johannes Käbin04.195026.07.1978

Karl Vaino26.07.197816.06.1988

Vaino Väljas16.06.198803.1990

Ministrite Nõukogu

Arnold Veimer28.09.1944 -29.03.1951

Aleksei Müürisepp29.03.195112.10.1961

Valter Klauson12.10.196118.01.1984

Bruno Saul18.01.198416.11.1988

Indrek Toome16.11.198803.04.1990

Edgar Savisaar03.04.199008.05.1990

ENSV Ülemnõukogu

Johannes Vares25.08.194029.11.1946

Nigol Andresen29.11.194605.03.1947

Eduard Päll05.03.194704.07.1950

August Jakobson04.07.195004.02.1958

Johan Eichfeld04.02.195812.10.1961

Aleksei Müürisepp12.10.196107.10.1970

Artur Vader22.12.197025.05.1978

Johannes Käbin26.07.197808.04.1983

Arnold Rüütel08.04.1983 -06.10.1992

Eesti NSV territoorium, haldusjaotus ja piirid

1944-1945

1945. aasta alguses võeti Moskva korraldusel ENSV koosseisust kolm Narva jõe tagust valda ja need liideti Vene Föderatsiooni koosseisu samal ajal liideti Vene Föderatsiooni koosseisu ka suurem osa Petserimaast koos Petseri linnaga.

Järelikult oli Eestis nüüd 10 maakonda.

1946. aastal loodi omaette maakond Hiiumaa; 1949. aastal tekkisid Eesti kaardile eraldi maakondadena Jõhvi- ja Jõgevamaa. Seega oli 1940. aastate lõpus Eestis ühtekokku 13 maakonda.

1

2

3

1950.a. alustati ENSV rajoniseerimisega. Selle eesmärgiks oli muuta Eesti haldusjaotust vastavalt Venemaa eeskujule.

Maakonnad nimetati ümber rajoonideks ja vallad külanõukogudeks. Läbi aastate rajoonide arvu pideval muudeti: alguses oli neid väga palju (nii sooviti valitsemist rahvale lähemale tuua; nii näiteks oli isegi Saaremaa jaotatud kaheks – Kuressaare ja Orissaare – rajooniks), hiljem(1950. aastate lõpus ja 1960. aastate alguses) rajoonide arvu pideval vähendati.

Aastatel 1952/53 oli Eesti Venemaa eeskujul jaotatud kolmeks oblastiks – Tallinna, Tartu ja Pärnu oblastiks.

1

3

2

1959- Ainukese linnana nimetati ENSV ajal 1952. aasta mais ümber Kuressaare: aastatel 1952-1988 nimetati seda linna Kingissepa linnaks.

1960. aastate keskpaigaks kujunes Eesti NSV-s välja 15 rajooni – Hiiumaa, Haapsalu, Harju, Rakvere, Kohtla-Järve, Kingissepa, Pärnu, Rapla, Paide, Jõgeva, Tartu, Viljandi, Valga, Põlva ja Võru rajoon..

Lisaks oli Eestis 6 vabariikliku alluvusega linna: Tallinn, Tartu, Pärnu, Narva, Kohtla-Järve ja Sillamäe. Ülejäänud linnad olid rajoonilise alluvusega

Eesti NSV rahvastik

0

200000

400000

600000

800000

1000000

1200000

1400000

1600000

194019601978

STALINI AEG-1944-1953 Kommunietliku

Partei kõige hirmuäratavamaksrelvaksolid julgeolekuorganid, jühidald NKVD,1954. aastast kehtinud nime järgi aga KGB.

Julgeolek alustas massilisi arreteerimisi esimesel võimalusel,1944 aastal, saates järgneva kümne aastaga sunnitööle või hukkamisele vähemalt 30000 inimest.

Tavaline karistus oli 25+5 ( 25 aastat vangrilaagrit ja 5 aastat asumist), mille määramiseks oli võimalikke põhjusi rohkelt- teenimine Saksa sõjaväes või Omakaitses,politseis,mõnes saksaaegses riigi-või omavalitsusametis jhe.

Poliitika tipnes EKP Keskkomitee VIII pleenumiga 1950. aastal, kui viidi läbi poliitiline puhastus Eesti NSV juhtkonnas, mille sõnavõttudes tembeldati kodanlike natsionalistideks ja millega rahvuskaader ja nn. juunikommunistid (Hans Kruus koos Nigol Andreseni, Johannes Semperiga) kõrvaldati juhtivalt töölt ning asendati Venemaa eestlaste ja venelastega.

Mitmed haritlased ning avaliku elu tegelased põlu ala pandi ja nende tööde avaldamine keelati. Uueks parteijuhiks sai Johannes Käbin, kes jäi sellele kohale 28 aastaks.

Rahuolematus valitsuse poliitikaga väljendus metsavendade aktiivse tegutsemisega ajavahemikus 1944–1953.

Metsavennad kasutasid sageli keldreid, tunneleid või keerulisemaid maa-aluseid punkreid nagu näiteks see siin.

28. jaanuaril 1949 võttis NSV Liidu Ministrite Nõukogu vastu määruse «Abinõudest põllumajanduses Eesti, Läti ja Leedu NSVs» ning järgmisel päeval 29. jaanuaril 1949 otsuse kulakute, bandiitide ja natsionalistide väljasaatmise kohta. 1949. aasta 25. märtsil Balti riikides alanud küüditamise ohvriks langes üle 20 000 Eesti elaniku.

Sellistes loomavagunites küüditati eesti rahvast Siberisse

NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Ministeeriumis koostati spetsiaalne Operatiivplaan "Priboi" (vene keeles "Murdlainetus") projekt.

Noorim küüditatu oli teadaolevalt 3-päevane Anne Ojaäär Hiiumaalt, vanim oli 95-aastane vanamemm Maria Räägel Abja vallast.

Haapsalus elav Eerita Kärmet meenutab, kuidas ta väikse tüdrukuna emaga Siberisse viidi ja seal orvuks jäi. 60 aastat hiljem ei ole tal ühtki vihjet ema saatuse kohta – kui jätta arvestamata üks peaaegu seletamatu juhtum.

Eraldi korraldati 1950–1951 küüditamisi Eestisse jäänud sakslastele, keda loeti eriti rahvavaenulikuks elemendiks. Repressioonid lõppesid Jossif Stalini surma järel 1953. aastal.

Sulaaeg-1953-1970 1956. aastal

mõistis Nikita Hruštšov NLKP XX kongressil Stalini kuriteod hukka.

Johannes Käbin Käbinit peetakse

tavaliselt suhteliselt mõõdukaks poliitikuks, kes ei sundinud väga peale Moskva-poolseid suuniseid. Ta kasutas kõnekeelena enamasti eesti keelt.

The launching of the passenger boat Vanemuine in 1965 reopened the traffic between Estonia and Finland

The hugely popular TV programme Horoskoop presented the same songs performed at Eurovision.

Stagnatsiooniaeg -1970ndad

1970. aastate lõpus algas Eestis uus tugevnev ideoloogiline surve, mis leidis väljundi eestkätt venestamislaines. Immigrantide vool Eestisse kasvas veelgi ning 1978. aastal sai parteijuhiks Moskva juhtnööre täht-tähelt täitev ja eesti keelt vaevu oskav Karl Vaino.

Ideoloogilise surve tugevnemise tõttu hoogustus ka dissidentlus, mille silmapaistvaimaks tulemuseks oli ilmselt 40 kiri 1980. aastal.

Andres Tarand

Paul-Eerik Rummo

Marju Lauristin

One of the best-loved young poets of the time, Paul-Eerik Rummo

1980. aastal toimus Tallinnas Moskva suveolümpiamängude purjeregatt. Seetõttu ehitati Tallinna linna kõrgeim hotell "Olümpia".

Gorbatšovi aeg-1985-1991

1985. aastal Nõukogude Liidu juhiks saanud Mihhail Gorbatšov alustas 1987. aastal kriisis oleva riigi päästmiseks perestroika ja glasnosti kampaaniat, millega lubati inimestel kritiseerida ka kehtivat režiimi.

Eestis kritiseeriti esialgu valitsuse konkreetset poliitikat, eriti kava rajada Kirde-Eestisse fosforiidikaevandusi (fosforiidisõda), samuti esitati omapoolseid ettepanekuid, näiteks IME projekt.

Peagi liitusid põhiliselt majanduslike nõudmistega ka rahvuslikud poliitikud, juba 1988. aasta alguses toodi välja sini-must-valged lipud ja loodi Eesti Muinsuskaitse Selts, mis hakkas lisaks kultuurväärtuste kaitsmisele tegelema ka rahvuspoliitikaga.

See saigi teoks, uueks EKP juhiks sai reformimeelne Vaino Väljas, ministrite nõukogu esimeheks aga Indrek Toome. Uus juhtkond püüdis leida keskteed impeeriumi- ja iseseisvusmeelse poliitika vahel ja võttis suuna Eesti NSV muutmisele suure autonoomiaga liiduriigiks.

Uus juhtkond püüdis leida keskteed impeeriumi- ja iseseisvusmeelse poliitika vahel ja võttis suuna Eesti NSV muutmisele suure autonoomiaga liiduriigiks. Seda poliitikat toetas ka samal aastal loodud Eestimaa Rahvarinne.

Oluliseks sammuks Eesti iseseisvuse suunas oli deklaratsioon Eesti NSV suveräänsusest, mis võeti vastu 16. novembril 1988.

1989. aastal hakkasid radikaalsemad rahvuslased moodustama Eesti Kodanike Komiteesid, mis pidid taastama Eesti Vabariigi õigusliku järjepidevuse alusel. Eesti NSV juhtkond sellega aga veel ei nõustunud, vaid taotles NSV Liidu muutmist võrdsete riikide liiduks liidulepingu alusel. Mõlemad suunad olid vastuvõetamatud aga nii Gorbatšovile kui ka tagurlikele kommunistidele, viimased organiseerisid Eestis Interliikumise (ka Interrinne), mis asus ägedalt Nõukogude Liidu terviklikkust kaitsma ja püüdis eestlaste rahvuslikke püüdlusi eitada. Toimus ka Balti kett, kus eestlased, lätlased ja leedulased protesteerisid Molotovi-Ribbentropi pakti sõlmimise 50. aastapäeval selle tagajärgede vastu.

Info http://www.knowbysight.info/SSS/04110.asp http://www.knowbysight.info/KKK/03056.asp http://proekt-wms.narod.ru/states/estonia.htm www.laidoner.ee/projektid/5/meetsavennad.htm http://et.wikipedia.org/wiki/Metsavennad http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_NSV http://lood.wordpress.com/