24
Ülevaade projekti “Eesti ohustatud liikide punane nimestik - I. etapp” kavandatud tegevustest Agu Leivits

Ülevaade projekti Eesti ohustatud liikide punane nimestik ...tallinnzoo.ee/wp-content/uploads/2015/02/20150210_punane-nimestik... · •Eesti punase raamatu koostamine (täiendamine)

  • Upload
    others

  • View
    8

  • Download
    0

Embed Size (px)

Citation preview

Ülevaade projekti “Eesti ohustatud liikide punane nimestik - I. etapp” kavandatud tegevustest

Agu Leivits

LÄHEKOHAD • Looduskaitse arengukava aastani 2020. • Eelmise ohustatuse hindamise käigus kujunenud soovitused ja

ettepanekud (Eesti Punane Raamat. 2008. Eesti Teaduste Akadeemia Looduskaitse Komisjon).

• Andmebaaside arengud ja olemasoleva info korrastamine. • Kogemused uute andmete kogumisel (seiretööd, kaitsealuste ja

vähetuntud elurikkuse inventuurid). • Loodusdirektiivi ja linnudirektiivi aruandluse koostamise kogemused.

Looduskaitse arengukava aastani 2020

„Liigikaitse tulemuslikuks korraldamiseks on vajalik järjepidev ja süsteemne ülevaade siinsest liigilisest mitmekesisusest ning liikide ohustatusest. Selleks tuleb jätkata 2008. a alustatud väheuuritud liigirühmade inventuure ning paralleelselt korraldada pidevalt uuenev teaduslik ülevaade liikide ohustatuse kohta – süsteemselt ajakohastatav rahvusvahelistele nõuetele vastav Punane nimestik. Selleks töötatakse välja Punase nimestiku uuendamise protseduur, kusjuures hinnangud liikide seisundi kohta tuleb erialaekspertide poolt regulaarselt üle vaadata“. Tegevus 2.1.1 Ohustatud ja väheuuritud liikide seisundi selgitamine, andmete perioodiline uuendamine (mh Punase nimestiku regulaarse uuendamise ja täiendamise süsteemi loomine ning rakendamine). Tähtaeg: Pidev, Punase nimestiku täiendamise süsteem rakendatud 2015

Eesti Punane Raamat. 2008. Eesti Teaduste Akadeemia Looduskaitse Komisjon.

Ettepanekuid paremaks korraldamiseks: • Eesti punase raamatu koostamine (täiendamine) peaks olema pidev protsess, mitte

toimuma tsükliliselt iga kümne aasta tagant. • Kogu andmestik peaks olema erialaspetsialistidele avalikult kättesaadav. • Vajalik on nn andmekogu pidajate süsteemi korraldamine – ametnik/

administraator ei ole piisav, möödapääsmatu on erinevate organismirühmade spetsialistide/kuraatorite kaasamine.

• Punase raamatu andmestiku edaspidine täiendamine ja uute andmete kureerimine ainult ühiskondlikel alustel jääb tõenäoliselt ebaefektiivseks ja puudulikuks.

Liigi ohustatuse hindamise protseduuri võimalikud asjalised (mustand)

• Ametijuhendi järgi liikide ohustatuse hindamise arendamine ja korraldamine. Koostöö organismirühmade kuraatoritega koostöö (sh koolituste korraldamine). Juhtrühmale materjalide ettevalmistamine ning kinnitatud väljundite avaldamise tagamine (jõudmine andmebaasi).

Korraldaja

(Keskkonnaameti spetsialisti ametijuhendi järgne ülesanne)

• Korraldab taksonirühma hindamist, kaasab organismirühma hindamiseks eksperdid, valmistab ette organismirühma hindamiseks töökava, teeb ettepanekuid andmelünkade täitmiseks, koolitab hindajaid.

Organismirühma kuraator

• Koondab andmed ja viib läbi konkreetse liigi seisundi hindamise. Järgib hindamisel kinnitatud metoodikaid ja protseduure ning kaasab hindamisse teisi asjatundjaid.

Hindajad

• Hindamistulemuste retsenseerimine enne nende esitamist juhtrühmale kinnitamiseks. Retsensent

• Organismirühmade hindamise töökavade ja väljundite kinnitamine, hindamise protseduuride ja metoodikate järgimise kontrollimine ning nõustamine.

Juhtrühm

(moodustatakse

Keskkonnaministri käskkirjaga )

Hindamiseks vajalikud tööriistad

• Toimivad andmebaasid; • Juhendmaterjalid ja kokkulepitud protseduurid;

SA KIK looduskaitse programmi projekt nr 8001 „Eesti ohustatud liikide punane nimestik - I. etapp“

Eesmärk: Käivitada Eesti liikide ohustatuse hindamine ja punase nimestiku regulaarne uuendamine Taotleja: Keskkonnaamet Projekti lõpptähtaeg: 23.05.2016 Eelarve: 89 984,00 euro

SA KIK looduskaitse programmi projekti „Eesti ohustatud liikide punane nimestik - I. etapp“ raames kavandatud tegevused

• Eesti liikide punase nimestiku juhtrühma moodustamine; • Avaseminar; • Liikide ohustatuse hindamise metoodika tõlkimine ja kohandamine Eesti

oludele; • Treeningseminar liikide ohustatuse hindamiseks; • Punase nimestiku andmete haldamise analüüs; • Andmevajakute analüüs, inventuuride vajaduse selgitamine ning hindamise

ohustatuse edasise kava koostamine; • Valitud liigirühmade ohustatuse näidishindamine; • Rahvusvaheline koostöö.

Eesti liikide punase nimestiku juhtrühma moodustamine (Keskkonnaministri käskkiri 17.02.2015 nr 168)

1. Moodustan Eesti liikide punase nimestiku (edaspidi punase nimestiku) juhtrühma järgmises koosseisus: Juhtrühma juht: Hanno Zingel Keskkonnaministeeriumi nõunik Liikmed: Urmas Kõljalg Eesti Teaduste Akadeemia akadeemik, Tartu Ülikooli professor Asko Lõhmus Tartu Ülikooli loodusressursside õppetooli juhataja Tiit Maran Eesti Maaülikooli dotsent Meelis Pärtel Tartu Ülikooli professor Leelo Kukk Keskkonnaameti peadirektori asetäitja Agu Leivits Keskkonnaameti elurikkuse peaspetsialist Taimo Aasma Keskkonnaministeeriumi looduskaitse osakonna juhataja Merit Otsus Keskkonnaministeeriumi looduskaitse osakonna peaspetsialist Üllar Rammul Keskkonnaministeeriumi looduskaitse osakonna peaspetsialist 2. Juhtrühma ülesanded on: 2.1 nõustada punase nimestiku koostamise protsessi ning kinnitada taksonirühmade hindamise metoodikad, töökavad ja väljundid; 2.2 kontrollida liikide ohustatuse hindamise protseduuride ja metoodikate järgimist. 3. Juhtrühm koguneb vastavalt vajadusele, koosolekud võivad toimuda ka elektrooniliste kanalite vahendusel. 4. Juhtrühm võib vajadusel töösse kaasata asjatundjaid vaatlejatena. 5. Juhtrühm tegutseb tähtajatult. Vajadusel muudetakse juhtrühma koosseisu või lõpetatakse juhtrühma töö Keskkonnaministri käskkirjaga. 6 Kontrolli käesoleva käskkirja täitmise eest panen eluslooduse valdkonda koordineerivale asekantslerile.

Liikide ohustatuse hindamise metoodika tõlkimine ja kohandamine Eesti oludele

Tõlgitakse IUCN poolt koostatud juhendmaterjalid, mille põhjal koostatakse eestikeelne liigi ohustatuse hindamise metoodika, mis lähtub IUCN reeglitest ning arvestab varasemat liikide ohustatuse hindamise kogemust Eestis. Tegevus kavandatud: märts 2015

Treeningseminar liikide ohustatuse hindamiseks

Seminar erinevate liigirühmade kuraatoritele kohandatud IUCN hindamismetoodika omandamiseks. Vähemalt 20 koolitatud liigieksperti (erinevate liigirühmade osas). Juhul kui tellida IUCN ekspertide standardkoolitus (koolitatakse kuni 30 sertifitseeritud hindajat) saab selle korraldada alles septembris/oktoobris 2015. Algselt kavandatud: märts 2015 tõenäoselt: september/oktoober 2015 (vajalik juhtrühma otsus)

Punase nimestiku andmete haldamise analüüs

Moodustatakse töögrupp, mille eesmärgiks on punase nimestiku haldamise tööriista väljatöötamine lähtudes IUCN poolt pakutavast tarvarast. Analüüsitakse EELIS keskkonda juba väljatöötatud punase nimestiku haldamise tööriista. Võimalusel arendatakse uutest vajadustest lähtuv keskkond välja olemasoleva baasil. Kirjeldatakse keskkonnas vajalikud seosed, andmete kasutamine teistest andmebaasidest (eElurikkus, EELIS liigiinfo, LVA jms) ja koostatakse programmeerimise lähteülesanne. Töögrupp kaasab lähteülesande koostamiseks eksperte. Väljundiks on liikide ohustatuse hindamise ja Punase nimestiku haldamise keskkonna loomiseks lähteülesanne. Tähtaeg märts 2015.

Andmevajakute analüüs, inventuuride vajaduse selgitamine ning hindamise ohustatuse edasise

kava koostamine Andmevajakute analüüsi eesmärgiks on fikseerida taksonid, mille puhul on hindamise korraldamine võimalik riikliku seire raames kogutava andmestiku põhjal, mille puhul on hindamine võimalik teatavate andmevajakute täitmisega ning milliste puhul on hindamiseks vajalik täiendavate inventuuride läbiviimine, seejuures on vajalik planeerida mahud. Moodustatakse töörühm, mis kaasab erinevate taksonirühmade eksperte, kellelt tellitakse analüüsiks vajalikud sisendid (ülevaated). Andmevajakute töörühm lähtub lisaks punase nimestiku hinnangute andmiseks vajalike andmete ka teistest looduskaitsevaldkonna vajadustest: kaitsealuste liikide potentsiaalsete leiukohtade otsimine, rahvusvaheliste kohustuste aruandlus jms. Seejuures koondab võimalusel liigigrupiti/alupaikade kaupa andmete kogumist. Näidishindamiste, andmevajakute ja andmete haldamise analüüsi põhjal koostatakse edasine kava Eesti liikide edasiseks ohustatuse hindamiseks ja üldised protseduurid kuidas, millal ja millistel tingimustel toimub liigi ohustatuse hindamine. Vajadusel luuakse püsivad ekspertidest koosnevad liigirühmade töögrupid. Tähtaeg: veebruar 2016

Valitud taksonirühmade ohustatuse näidishindamine

Paremini uuritud liigirühmade ohustatuse hindamine. Taksonirühmade hindamisjärjekorra kinnitab punase nimestiku juhtrühm. Erinevate taksonirühmade ohustatuse hindamiseks moodustatakse liigirühmade põhised töörühmad. Tulem: vähemalt 400 liigile uuendatud ohstatuse hinnangud. Tähtaeg: mai 2016

Projekti lõpuseminar

Projekti tulemuste tutvustamiseks korraldatakse avalikusele ja huvigruppidele suunatud konverents, kus tutvustatakse saavutatut ning edasisi plaane. Kuidas edasi? Üheks eesmärgks võiks olla 2018 aastaks saada uuendatud seni hinnatud liikide ohustatuse hinnangud. Tähtaeg: aprill - mai 2016

Aitäh!