Upload
others
View
6
Download
0
Embed Size (px)
Citation preview
OKSAJ T’AANIL
Te k’iina’ jach taj yaan yaj óolil yóolal le íik’el k’oojani’ Covid-19. Le óolale’ ma’ taan u beytal k ka’ suut múuch’ meyaj tu kuuchil xook. Le óolale’ tek beetaj le pikil ju’una’ utial u beytal u xook le mejen palaloob tu otocho’ob, cheen baale’ k’ana’an u yáantalo’ob tumen u yuumo’ob, na’tsilo’ob, sukuno’ob wa u kiko’ob. Le chan pikil ju’una’, beetaabe’ uti’al a kanik xook, ts’ib, túukul, t’áan, xoot yéetel boon. Ichil u wáalalile’ tek ts’aajo’ob ba’alo’ob ku béetal yéetel ku yúuchul ta kajal je’ bix: k’amkuch, k’ink’aaba’, tomojchi’, tip’te’, ch’achak y´´etel u meyajil kool. K’ajak teeche’ chen to’on je’ u beytal k kanaantik ek t’aan yéetel le ba’ax k óojel.
Secretaria de Educación de Quintana Roo Ana Isabel Vásquez Jiménez Subsecretaria de Educación Básica Luz María Abuxapqui González Coordinador de la Carpeta de Experiencias 2020-2021 Felipe Alexis Jiménez Sierra Directores Preescolar Genoveva Pasos Primaria Carlos Aguilar Secundaria Raúl Polanco Educación Física Jesús Sosa
REVISIÓN TÉCNICA EQUIPO DE AUTORES
PREESCOLAR Silvia Ríos Violeta Perera PRIMARIA Iris Vázquez Graciela Maldonado Rita Alcocer Angélica Velásquez Iliana López Lumeda Menéndez Luis Tun Ezequiel Meneses Guadalupe García Norma Lizama Amanda Leal SECUNDARIA Isabel Farfán TELESECUNDARIA Víctor Caballero EDUCACIÓN FÍSICA Dámaris Alonzo Hilda Anaya EDUCACIÓN INDÍGENA Yolanda Caamal EDUCACIÓN ESPECIAL Gonzalo Magaña
PREESCOLAR Ma. José Perera Laura Barrera Marisa Pacheco Zayra Mora Mónica Villarreal Yuriko Peraza Carolina Garduño Mirna Rosado Nasle Pérez Mayte Chin Neydi Sulub Nadycie Chin Angélica Mena Fany Aviléz Ma. Asunción Ac PRIMARIA Sulli Valencia Yadira Carvajal Sandra Uh David Varela Leydi Puc Benjamín Collí Mildred Pino Jonny Cupul Ronald López Emmanuel Rangel Paulino Cupul Seydi Cupul Rodolfo Cupul Avelino Chi Yareli Pinto Sergio Pérez Crystopher Sandy Rosario Pinto Norma Colin Arianna Ramos Cruz Samos Wendolin del Ángel Blanca Chan Pilar Vélez Ricardo Balam Anna Lara María Sánchez Cristian Rodríguez María Velázquez Fátima Canul Hugo Calderón
Erik Peralta Cuauhtémoc González Gilbert Carrillo Jesús Poot Andrés Soberano Juan Terrones Óscar Cetz Alosa Torres Isaías Carrillo SECUNDARIA Luis Chi Abril Martín Mayte Cetina Isaías Osorio Saulo Aragón Aishell Pérez María Gutiérrez Carmela Gómez Olivia Valenzuela Manuel Puga Arbey Mendoza Héctor Trujeque Ignacio Trujillo José Ordaz Ricardo de León Mildred Esquivel Mario Martín Zeidy Martín Roque Asunción Alberto Balam Juan Varguez Edwin Varguez Addy Rosado Patricia Serratos TELESECUNDARIA Gilda Pacab María Mex Alfonso Tamay Dorilián Sánchez Gabriel Castillo María Flores Andrilú Aguilar Emilia Ramírez Joel Borges María Bravo
EDUCACIÓN FÍSICA Libertad Pacheco Esperanza Sosa Daniel Villanueva Marely Bautista Araceli Rouan Janet Vallejo Enrique Torquemada Felix Flores Dario Uitzil Graciela Garrido Lucio Osorio Félix Acal Adriana García Julián Martínez Didier Delgado José López Juan Mis Carlos Ríos Cheyla Martínez Ismael Cauich Jaime Ricalde EDUCACIÓN INDÍGENA Leni Ku Sebastián Balam Cecilia Nal Federico Ek Norberto May Modesto May Ariel Mena Rodolfo Ucán Sandra Che EDUCACIÓN ESPECIAL Felipe Aké Ileana Tun Landy Chi Jorge Cahum Concepción Méndez Jonathan Ruiz Ángel Maza Fanny Itza
U tia’al ka’asej le meyajo’oba’ yo’olal u meyajil kool, k’abéet ojeltik máaxechi’ yéetel u
k’aaba’ a láakobi’; u k’aaba´ u jejeláasil k’áaxo’ob, bix ku meyajta’al, ba’ax ku p’áak’al, u
k’aaba’ le ba’alcheilo’ob k’áax, beyxan k’abéet a kanik bix ku ya’alal wa bix ku xóokol
u xookolilo’ob ich maaya; bix ku t’áanal ba’al; bix ku t’áanal wíinike’, wa bix ku t’áanal
ba’alcheilo’ob k’áax yéetel uláak tuukulo’ob k’abéet a kanik.
Yaax jaats k’iin
LUNES.
1.- U tia’al kaasik le meyaj xooka’, ts’íibtej a k’aaba:
________________________________________________________________________
2.-Ts’íibtej u k’aaba’ a láak’tsilo’ob.
________________________________________________________________________
________________________________________________________________________
3.-Boonej u yoochel tuláakal a láaktsilo’ob; ts’íibtej u k’aaba’ob yaanal.
MIERCOLES
Chan ch’úupal, chan xi’ipal, ichil tuláakal le ba’ax k’abéet a kanik, je’el bix ku ts’íibtal a
k’aaba’, bey u k’aaba’ a láaktsilo’ob; ti’ le k’iin bejlae’ yaan a kanik xan a tsikik je’el
makalmáake’.
Tuláakal le meyaja’ tak yáax mentik, waa tan yáax ilik ti’ le bix ku yúuchul kool k’áax, u
tial a muk’úunkinsik u yóol a kuxtal yéetel le a’almuk’t’aano’.
In wojel, tan ka’asik le meyajo’oba’; chenba’ale’, kin tukultik; k’abéet xan in k’áasiktech u
tool óolal kuxtal máak.
Núuk le k’áat chi’oba’:
1.-Teche’, ka tsikik a Yuumo’ob wáa.
________________________________________________________________________
2.-Bix ka tsikiko’ob.
________________________________________________________________________
3-Waa a k’aóol jejeláas bix ku yúuchul u tsikik máak, ts’íibtej:
________________________________________________________________________
3.-Cha’antej le oochela’; ku ts’o’okole’, ka ts’íibtik ba’ax ka tukultik tun yúuchul.
_______________________________________
_______________________________________
_______________________________________
_______________________________________
_______________________________________
_______________________________________
_____________________________________
VIERNES
Ma’alob k’iin ti’ tuláakale’ex; ti’ le k’iin bejlae’, ko’onex ilik oochelo’ob tu’ux ku yúuchul
tsiik.
1.- Xookej yéetel ka’a a’alej.
Ajka’ansaje’ táan u tsikik Felipe
Bix a beel
chan xi’ipal. Ma’alob.
2.- beet a yoochel yéetel u yoochel a Yuum; ku ts’o’okole, ka ts’íibtik bix ka tsikik.
Teech: a Yuum
Teech A Yuum
Bix a k’aaba’. In k’aaba’e’ Felipe.
Táan wa a beetik le a meyajo’ yéetel le
a’antal televisiono’.
Bey ajka’ansaj; táan in meentik.
Teech A Yuum
Ka’ jaats k’iin (2).
LUNES
Ma’alob k’iin chan xi’ipal, ma’alob k’iin chan ch’úupal; ti’ le k’iin bejlae’, ko’ox k’áasik le
tuukulo’ob k-ilaj ti’ le p’iis k’iino’ ts’o’ok u máan; bejlae, táan ka’asik uláak p’iis k’iin.
Núuk le k’áatchi’oba’.
1.- Bix a beel:_____________________________________________________________
2.- Bix a k’aaba’:__________________________________________________________
3.- Bix u k’aaba’ a najil xook:_________________________________________________
4.- Bix u K’aaba’ a Ajka’ansaj:________________________________________________
5.-Bix ka tsikik a Ajka’ansaj:__________________________________________________
6.-Bix a tsiik tu najil xook :___________________________________________________
U’uyej yéetel a’alej.
chan xi’ipal Bix a beel
ajka’ansaj Ma’alob.
chan ch’úupal Ma’ ma’alobi’ ixka’ansaj
Xokej yéetel e’esej.
- Juntúul ajka’ansaj
- P’isib yéetel áanalte’
- Junp’éel lakam
- Junp’éel páawo’
MIERCOLES
Ma’alob k’iin chan ch’úupal, ma’alob k’iin chan xi’ipal ; ti’ le k’iin bejlae’ ko’ox kanik a ya’alik ich maaya, le ba’ax suuk a mentik yéetel a láak’ob.
Ichil le ba’ax suuk a mentik, ti’ yaan le báaxalo’.
Ilej le oochela’, ku ts’o’okole’ ka tsolik ba’ax tan u yúuchul. Wa a k’áat a boonik, bonej.
1.-______________________________________________________________________
________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________
2.- Ba’ax báaxalil ka ba’axtik ta najil wa ta wotoch.
________________________________________________________________________________________________________________________________________________
U’uyej yéetel a’alej.
- Táan in báaxal síit’ suum - In wojel báaxal chuukil
- Kin báaxal paywakax - kin báaxal kóoch’ak wóol.
VIERNES
Ma’alob k’iin xoknáal; ti le k’iin bejlae’, yaan a tsoolik ba’ax ka wilik ti’ jujunp’éel le oochelo’oba’.
1.-__________________________ 2.-____________________________
__________________________ ____________________________
3.-Ts’íibtej u tsoolil bix ku báaxal le k’óoch’ak wóolo’.
________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________
- -
4.- Ts’íibtej u tsoolil bix ku báaxal le chuukilo’.
________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________
5.-Boonej je’el bix a k’áate’ :
Oox jaats k’iin (3)
LUNES
Ma’alob k’iin ti’ te’ex ; ti’ le k’iin bejlae ; K-ojel ya’ab ba’al táan u yúuchul Yóok’ol Kaabe ; táan ilik ya’ab k’oja’anilo’ob yo’olal le Covid-19. Le k’oja’anila’ tu meentik ka meyajnak tukáaten ta wotoche’ex jo’olal le k’oja’anil ku ki’insik máak ; le óolale’, k’abéet a kalantaba’al yéetel tuláakal a láak’o’.
Ichil le ba’ax k’abéet a K’exik ; ti’ yaan le ma’alob janal k’abéet u beetik je’el máaxal máake’ ; k’abéet a xúunp’aktik a wukik le coocao’ yéetel a jantik le sabritaso’ ; chen ku k’aaskúunko’ob a wíinkilil.
Le óolale’ ; u Nojoch Jaláachil Mexico ; ts’o’ok u ya’alik yaan u yantal junp’éel túumben meyaj xook ku k’aabaktik : VIDA SALUDABLE.
1.-Xookej yéetel núukej le ba’ax ku k’áataktech’.
Uts’ in jaantik : Ma’ uts’i in jaantik :
______________________________ _______________________________
______________________________ _______________________________
______________________________ _______________________________
______________________________ _______________________________
______________________________ _______________________________
______________________________ _______________________________
2.- U’uyej yéetel e’esej.
- Juanitae’ táan u janal - Ja’as yéetel ch’ujuk pak’áal - Anae’ táan u jaantik kay - Luise’ táan u janal yéetel u yuumo’ob
3.-Ts’íibt ba’ax óolal k’aabéet a u’uyik t’aan, yo’olal ba’ax uts’ a jantej.
________________________________________________________________________________________________________________________________________________
MIERCOLES
Ma’alob k’iin in wéet xoknáal; ti’ le k’iin bejlae, yaan ilik u yoochel tu’ux ku chikpajal, tuláakal ba’al k’abéet uts’ jantik, u tial a ma’alob nojochtaj.
1.-Boonej; ku ts’o’okole’ ka ts’íibtik u k’aaba’ tuláakal ba’al a k’aóol.
______________ _________________ ________________ ________________
______________ _________________ ________________ ________________
______________ _________________ ________________ ________________
______________ _________________ ________________ ________________
2.-Beet junp’éel koom ts’íibt tu’ux ken a wáale’ ba’ax suuk a jantik ta wotoch.
________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________
3.-Beet u yoochel le janal suuk a jantik.
VIERNES
Chan ch’úupal, chan xi’ipal; ma’alob k’iin ti’ te’ex; ti’ le suutuka, ko’onex ilik ba’ax ku yúuchul waa ma’ jantik, janalilo’b uts’ ta wíinkilil.
1.-A’al ba’ax ka wilik ti’ tu jejeláas oochelo’oba’.
_________________________________ ___________________________________
_________________________________ ___________________________________
_________________________________ _____________________________________
_________________________________ _____________________________________
2.- U’uyej yéetel a’alej.
- Ma’ binen xook jo’oljeaki’ - Bisa’aben ts’akbil - Yaanten chokwil yéetel chi’ibal pool - Ts’o’ok u ts’áaikten k’oja’anilo’ob.
3. - Tsol tu beel le tsikbala’.
A.-Bisa’abech wáa ts’akbil
B.-Tumen k’oja’anchajen
A.-Teresa ba’axten ma’ taalech xook jo’oljeaki’
B.-Chokwil, xej yéetel chi’ibal pool
A.-Ba’ax k’oja’anil tu ts’áajtech
B.-Bisa’aben
Kan jaats k’iin (4)
LUNES
Ma’alob k’iin chan ch’úupal, ma’alob k’iin chan xi’ipal, ti’ le k’iin bejlae’, táan u bin u ts’o’okol le ya’ax meyajo’ob yo’olal ba’ax suuk meentik ta wotoche’ex; wa ba’al suuk u yúuchul Te’ex wa ka k’oja’anale’ex.
1.-Ts’íibt ba’ax ku beeta’al wa ba’ax ku yúuchul.
2.-K’áat chi’it ti’ a Yuum wa ti’ a Nool bix ku ts’áakal máak ka’ax úuche’.
________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________
2.- Yaan wáa u kúuchil u ts’áakal máak ta kaajil; beet u yoochel.
MIERCOLES
Ma’alob k’iin chan ch’úupal, ma’alob k’iin chan xi’ipal, ma’alob k’iin ti’ a Yuume’ yéetel ti’ a Nae’: bey ts’o’ok a ts’íibtik a k’aaba’ yéetel a láak’obi’, ko’ox ka’asik túun le meyajo’oba’.
Ti’ le k’iin bejlae’ yaan xookik waa úuyik, ts’ikbalo’ob bix beeta’abi yóok’óol kaabe’.
Le ts’íiba’ , ts’íibtan ti’ u áanalte’ Popol Vuh, junp’éel áanalte’ ts’íibtan tumen úucbech K-Ch’íiba’alo’.
“Lela´ u tsoolil bix yanik ka’ach yóok’ol kaab, tuláakal jets’eknak, mixba’al ku juum, mixba’al ku péek, mixba’al ku k’ok’chalaankil, mixba’al yaan ka’anal.
Lela’ u yáax tsoolil, u yáax tsikbalil.
Ma’ ili’ yanak mix Juntúul wíiniki’, mix Juntúul ba’alche’, ch’íich’ob, kayo’ob, ixbaw, mix che’ob, mix tuunicho’ob, mix áaktuno’ob, mix taamtam lu’umo’ob ku yila’al, mix k’áax yaan: chéen túun ka’an yaan.
Ma’ tu yila’al lu’umkabil, chéen k’áak’náab jets’eknak yanik yéetel le ka ’ano’, mina’an u xuul mank’aja’anil.
Mix ba’al much’ukbal ku k’ok’chalaankil, mixba’al ku jilankil, mix ba’al ku juum te´el ka ‘ano’.
Mix ba’al wa’alakbal; chéen tu juunal k’áak’náab yaan, u jaile’ jets’eknak yanik; mix ba’al ku yila’al yaan u kuxtal tu yóok’ol kaab.
Je’el túuxake’ éek’joch’e’en, mixba’al ku péek mix ku juum.”
Waa ts’o’ok a xookik le tsikbala’, nu’uke’ le k’áatchi ’oba’:
1.-Bix u k’aaba’ le áanalte’ tu’ux ch’a’abil le t’aana’.
________________________________________________________________________
2.-Ba’ax óolal ku ya’alal u tsoolil bix yanik yóok’ol kaab ka’achil.
________________________________________________________________________
3.-Yaan ba’al kuxa’an ka’achil.
________________________________________________________________________
4.-Boon u yoochel le ba’ax taj na’ataj ti le tsikbala’.
VIERNES
1.- Ma’alob k’iin chan ch’úupal, Ma’alob k’iin chan xi’ipal; ti’ le k’iin bejlae’, yaan a máansik ich kasteyan t’aan le chan ts’íiba’.
“Lela´ u tsoolil bix yanik ka’ach yóok’ol kaab, tuláakal jets’eknak, mixba’al ku juum, mixba’al ku péek, mixba’al ku k’ok’chalaankil, mixba’al yaan ka’anal.
Lela’ u yáax tsoolil, u yáax tsikbalil.
Ma’ ili’ yanak mix Juntúul wíiniki’, mix Juntúul ba’alche’, ch’íich’ob, kayo’ob, ixbaw, mix che’ob, mix tuunicho’ob, mix áaktuno’ob, mix taamtam lu’umo’ob ku yila’al, mix k’áax yaan: chéen túun ka’an yaan.
Ma’ tu yila’al lu’umkabil, chéen k’áak’náab jets’eknak yanik yéetel le ka ’ano’, mina’an u xuul mank’aja’anil.
Mix ba’al much’ukbal ku k’ok’chalaankil, mixba’al ku jilankil, mix ba’al ku juum te´el ka ‘ano’.
Mix ba’al wa’alakbal; chéen tu juunal k’áak’náab yaan, u jaile’ jets’eknak yanik; mix ba’al ku yila’al yaan u kuxtal tu yóok’ol kaab.
Je’el túuxake’ éek’joch’e’en, mixba’al ku péek mix ku juum.”
Kasteyan t’aan:
Esta es una explicación de cómo estaba el mundo, …….. ________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________
Jo’ jaats k’iin (5)
LUNES
Ma’alob k’iin xoknáal, ti’ le k’iin bejlae’, teech, k’abéet a k’áat chi’ it ti a Yuume waa u yojel u je’el tsikbal bix anchajil wa beeta’abi le yóok’ol kaabo’.
1.-Ts’íibtej: ______________________________________________________________
________________________________________________________________________
________________________________________________________________________
________________________________________________________________________
________________________________________________________________________
________________________________________________________________________
________________________________________________________________________
________________________________________________________________________
2.- Beet u yoochel le ba’ax taj na’ato’.
MIERCOLES
Chan xoknáal, ti’ le k’iin bejlae’ yaan xookik waa úuyik, ts’ikbalo’ob bix úuchij u síijil wa kuxtal wíinik wey yóok’óol kaabe’. Le óolale’ ko’onex xokik uláak xooxot t’aan ti’ le áanalteo’ ku k’aabaktik: Popol vuh, chemba ‘ale, yaan xokik ich kasteyan t’aan.
“La creación. En la primera parte del Popol Vuh, los dioses hacen surgir del mar primordial los valles y las montañas, y crean las plantas y los animales. Deciden crear a seres que los veneren y les hagan ofrendas. Los tres primeros intentos fracasan; en el primero las criaturas son los animales de cuatro patas y las aves, pero como son incapaces de hablar deciden hacer un segundo intento. En éste forman una criatura de lodo, pero ésta se disuelve al mojarse. En el tercer intento hacen hombres de madera, pero éstos son incapaces de venerarlos, por lo que deciden castigar su soberbia con un huracán y provocan que sus animales, sus herramientas y las piedras de sus casas se vuelvan contra ellos; los monos son los descendientes de aquellos hombres de madera. En el cuarto intento logran su propósito y crean al hombre, al que forman con maíz. Estos hombres, que saben cumplir sus obligaciones con sus creadores, son capaces de ver todo, en el tiempo y en el espacio, por lo que los dioses deciden nublar su visión. Ésta es la humanidad que ahora puebla la tierra”.
1.- wa ts’o’ok a xokik le ts’íiba’; máansej ich maaya le ta na’atajo’.
________________________________________________________________________
________________________________________________________________________
________________________________________________________________________
________________________________________________________________________
________________________________________________________________________
________________________________________________________________________
________________________________________________________________________
________________________________________________________________________
________________________________________________________________________
________________________________________________________________________
________________________________________________________________________
2.-boon le ba’ax ta na’ato’ ti’ le tsikbalo’.
VIERNES
Ma’alob k’iin chan xoknáal; bey ts’o’ok a chan ojeltik yéetel le chan tsibo’ob ts’o’ok
xokik, bix menta’an le K-Yóok’ol Kaaba’, ko’ox túun ts’íibtik u k’aaba’ob’ u jejeláas k’áaxo’.
1.-Ti’ le k’iina’, teche’, k’abéet a k’áatik ti’ a Yuume’ bix u k’aaba’ u jejeláasil k’áaxo’ob.
__________________________________________________________________________
__________________________________ ________________________________
Ts’íibtej ich maya.
Monte alto:____________________ Monte bajo:_________________________
Cañada:______________________ Milpa:_____________________________
2.- Waa a Yuume u joyel uláak k’aaba’ bix ku ya’alal ti’ k’áax; ts’íibtej:
_____________________________ _________________________________
3.-Boonej u yoochel junp’éel k’áax (je’el makalmáake’)
Wak jaats k’iin (6)
LUNES
Ichil k’áax je’el u beytale’ a kaxtik u jejeláasil che’ob; le óolale’, k’áatchi’tej a Yuum waa
u k’aóol bix u k’aaba’ob ti’ le je’eloba’.
______________________ ______________________ _______________________
2.-Ts’íibt u k’aaba’ u jejeláasil che’ob je’el u beytal u kaxtal te k’áaxo’:
Éesajil: chakaj
________________________________________________________________________
________________________________________________________________________
________________________________________________________________________
________________________________________________________________________
3.-Boonej Juntúul Yáax che’.
MIERCOLES
Ti’ le k’iin bejlae’, ko’onex xokik yéetel úuyik junp’éel úuchben tsikbal tu’ux ku ya’alal u
k’aaba’ junkúul che’ yaan te k’áaxo’; u k’aaba le che ‘a’ : Yáax che’.
Ku ya’alal ti’ ku yila’al Juntúul ko’olel ku jáasik u yóol máak ka’ach úuch.
Ko’ox xokik:
Le Xtaabayo’.
Ku tsikbatiko’ob tumen úuchben maayaobo’ ka’ach úuche’,
yaan Juntúul ko’olel jach táaj káanal u baak’el,
sak u nook’, yéetel ch’owak u ts’óotsel u pool
ku xa’ache’tik yéetel u lool Ya’axche’.
Ku ya’alal ti máake’, ma’ u jóok’ol táankab,
tumen wa ma ’e’, je’el u bisa ’al tumen Xtaabay.
Núukej le k’áatchi ’oba’.
1.-Ba’ax ku tsikbatiko’ob le úuchben mayaobo’.
________________________________________________________________________
________________________________________________________________________
2.- Bix u ts’óotsel u pool.
________________________________________________________________________
3.-ba’axten ku ya’alal máak ma’ u jóok’ol táankab.
________________________________________________________________________
4.-A k’aóol u uláak tsikbal je’el bix le je’ela’; Ts’íibt u k’aaba’:
VIERNES
1.- Chan ch’úupal, chan xi’ipal; ti’ le k’iin bejlae, ko’onex k’áasik le tsikbalo’ ti le
Xtaabayo’; le óolale; yaan ka’a ilik; chemba ’ale’, bejlae, yaan a máansik ti’ kasteyan
t’aan.
Maaya
Le Xtaabayo’.
Ku tsikbatiko’ob tumen le úuchben maayaobo’ ka’ach úuche’,
yaan Juntúul ko’olel jach táaj káanal u baak’el,
sak u nook’, yéetel ch’owak u ts’óotsel u pool
ku xa’ache’tik yéetel u lool Ya’axche’.
Ku ya’alal ti máake’, ma’ u jóok’ol táankab,
tumen wa ma ’e’, je’el u bisa ’al tumen Xtaabay.
Kastelan t’aan.
La Xtabay.
________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________
2.- Boonej u yóochel le Xtaabayo’.
3.- Kaxant le ta’aka’an t’aano’ob:
Ko’olel. Sak. Nook’. Xtaabay. Xa’ache’. ya’axche. Chowak. Pool.
e p o o l k’ s x
y k e k a s n a’a
a’a j o’o áa
k m o c
x y a l x y o h
c a j óo
e a k’ e’
h b ts’ b u’ l k k’
e’ a áa n t X l a
íi a o l m x a ch
a’a t b o’o
k p’ u p
x X c h o w a k
Uk jaats k’iin (7)
LUNES
Ma’alob k’iin chan ch’úupal, ma’alob k’iin chan xi’ipal, ma’alob k’iin ti’ a Yuume’ yéetel ti’ a
Nae’. Ti’ le k’iin bejlae, yaan k’aóoltik u k’aaba’ u jejeláasil ba’alcheilo’ob kaja’ano’ k’áax;
le óolale’, wa ma’ a wojeli’; u’uy waa beet u k’áat chi’ ti’ a Yuume:
1.- Ts’íibtej u k’aaba’ ba’alcheilo’ob k’áax a k’aóol.
Éesajil: kéej: venado
________________________________________________________________________
2.-Le ken a ts’o’okse a ts’íibtik u k’aaba’ le ba’alcheilo’oba ’, k’áat ti’ a Yuume waa u joyel
junp’éel t’aan waa chan tsikbal ucha’anti’ te k’áaxo’.
________________________________________________________________________
________________________________________________________________________
________________________________________________________________________
________________________________________________________________________
________________________________________________________________________
________________________________________________________________________
________________________________________________________________________
________________________________________________________________________
________________________________________________________________________
3.- Beetej u yoochel yéetel boonej le ta na’ato’ ti le tsikbalo’ beeta’alteech.
MIERCOLES
1.- nup tu’ux ka tukultik yéetel junp’éel julte’ u k’aaba’ le ba’alcheilo’ob k’áax
Kitam
Jaaleb
Panch'el
Báalam
Kéej
2.- Boonej u yoochel le ba’alcheilo’ob ts’íibtan u k’aaba’.
T’u’ut’. Baats’
3.-ts’íibtej junp’éel tsikbal yo’olal le ba’alcheilo’ob k’áax.
________________________________________________________________________
________________________________________________________________________
________________________________________________________________________
________________________________________________________________________
________________________________________________________________________
VIERNES
1.- Ti’ le k’iina’, yaan a kanik, bix ku ts’íibtal yéetel u ya’alal u xookolilo’ob ich maaya.
Jun: 1 wak: 6 buluk: 11 waklajun: 16
Ka’a: 2 u’uk: 7 ka’alajun: 12 u’uklajun: 17
Óox: 3 waxak: 8 óoxlajun: 13 waxaklajun: 18
Kan: 4 bolon: 9 kanlajun: 14 bolonlajun: 19
Jo’o: 5 lajun: 10 jo’olajun: 15 junk’áal: 20
2.- Ts’íibt u k’aaba’ le u xookilo’oba’ je’el bix ku ye’esal techo’ te yoochelo’.
3:_______________ 7:___________________ 10:___________________
8:_______________ 16:__________________ 20:___________________
3.-Bey ts’o’ok a wilik bix ku ts’íibtal u k’aaba’ le xookilo’oba’; k’áanan xan a kanik, bix ku
ts’íibtiko’ob ka’ach úuch’ tumen le mayaobo’.
Ts’íibt u k’aaba’ maayáaj xookolo’ob: jun tak junk’áal.
Waxak jaats k’iin (8)
LUNES
Ma’alob k’iin Xoknáal, ti’ le k’iin bejlae’, ko’ox ka’a ilik bix ku ts’íibta’al le u xookilo’ob
maaya; le óolale, yan a Kaxant le ta’aka’an t’aano’ob:
1.- Wak. waxak. buluk. kanlajun. Bolon. kan. U’uk. Junk’áal.
j ée
m w s k’ s b
u b e a úu
s o u
n n a k k l t’ l
k’ m a a o y s u
2.- Bix ka tukultik ku ts’íibta’al le u xookilo’ maaya. Ts’íibtej:
Éesajilo’ob.
20:________junk’áal___________________ 22:________ka’a ti’ ka’ak’áal_________
25:_________________________________ 27:______________________________
29:_________________________________ 21:______________________________
28:_________________________________ 23:______________________________
30:_________________________________ 26:______________________________
MIERCOLES
Ti’ le k’iin bejlae’ , bey ts’o’ok ilik le u xokilo’ob ich maaya, ko’ox núukik le ba’ax ku
k’áataktecho’, chemba ’ale’ , k’abéet a ojéeltik bix ku ts’íibtal.
U tia’al u t’áanal wíinike’, wa ba’alcheilo’ob; ku ts’íibtal tu xuul le t’aana’: túul.
Wa yaan a ts’íibtik jejeláas ba’al k’abéet a ts’aik’ tu xuul: p’éel
Éesajilo’ob:
Juntúul chan xi’ipal ku bin maan.
In Suku’un tu ts’onaj juntúul nuxi’ kéej.
áa o x n l u’u l k
l a ts’ b u’ i’ k k’
w y áa n t a j a
íi x o l m x a ch
a’a a’ b o’o
k p’ u p
k a n l a j u n
Yanten wakp’éel jats’uts’ áanalte’.
In Yuume’ tu jo’osaj ka’ap’éel tuunich te ch’e’eno’.
1.-Wa ts’o’ok a kanik bix ku ya’alal le xookilo’oba, meentej le ba’ax ku k’áataktecho’.
Boonej:
Jo’op’éel ba’at u’ukp’éel lo’oche’
Lajunp’éel máaskab óoxlajun luuch
Juntúul k’eej kantúul kitam.
Jo’otúul t’u’ul óoxtúul jaaleb.
VIERNES
1.- A k’aóol waa u k’aaba’, núukulilo’ob yéetel ku meyajta’al le k’áaxobo’ob.
2.-Ts’íibt u k’aaba’ wakp’éel u k’aaba’ u núukulilo’ob meyaj kool.
Éesajil: máaskab . (Machete)
1.- 2.- 3.-
4.- 5.- 6.
3.-Beetej u yóochel le núukulilo’ob meyaj ta ts’íibtaj; boonej yéetel ts’íibtej u k’aaba.
Bolon jaats k’iin (9)
LUNES
Xooke’ le ts’íiba’ yéetel a Yuum waa yéetel a Na’; ku ts’o’okole’, ka beetik le ba’ax ku k’áataktecho’.
BA’AX K’A’ABET U BEETA’AL TI’ JUMP’ÉEL JOLCH’AK.
Tu ka’ansajten in noole’ uti’al u
chúunul u meyajil koole’, yáax
táanalile’ k’a’abet u jóoksa’al u
sakabil, uti’al u tse’elel tu láakal
ba’al mejen ba’alche’ob yóok’lal
ma’ u loobiltik kolnáal, le je’ela’
uti’al u k’áatik ti’ yuumtsilo’ob u
páajtalil u beetik u kool, ti le je’ela’
yaan u ts’aik ojéeltbil tu’ux u xu’uk’
le k’áax kéen meyajta’ako’, ti’ le
je’ela’ yaan u beeta’al u jolch’akil
yéetel u p’i’isil, wa ti’ jump’éel laab
kaaje’ yóok’lal u yojéelta’al tumen
u aluxil kaja’ani’.
Norberto May Pat
Núukej:
1.-Le ken u chúunul u meyajil koole’ , yáax táanalile’ ba’ax k’abéet u meenta’al:
2.-Bix u k’aaba’ le nojoch wíinik tu ts’íibtaj le ts’iikbala’
3.- K’áatchi’it ti’ a Yuume’, ba’ax Uinalil ku yúuchul u koolol k’áax.
4.- Boonej junp’éel kool k’áax.
MIERCOLES
Ma’alob k’iin chan ch’úupal, ma’alob k’iin chan xi’ipal, joljeak k-ilaj bix ku meyajta’al
junp’éel kool; bejlae’ yaan a k’áat chi’it’ ti’ a Yuume’, bix ku meyajtik le koolo’; ts’o’okole’;
ka ts’íibtik:
1.-In Yuume’ le kéen u ka’asej u kool u k’áax, yáax taanile’ ku:_____________________
________________________________________________________________________
________________________________________________________________________
________________________________________________________________________
________________________________________________________________________
________________________________________________________________________
________________________________________________________________________
2.- le kéen u ts’o’oksej u kool; ku míistik wáa tu bachpachil.
________________________________________________________________________
3.- waa ku míistik; ba’ax óolal ku beetik.
________________________________________________________________________
VIERNES
Ma’alob k’iin chan ch’úupal, ma’alob k’iin chan xi’ipal; ti’ le k’iina’, chen k’áat chi’ ken a
Beetej ti’ a Yuum wa ti’ a Nool.
1.-Ba’ax Uinalil k’abéet u kóolol k’áax.
________________________________________________________________________
2.-Chen tu jun ku meyaj a Yuum; wa ku kaxtik máak áantik u ti’al le koolo’.
________________________________________________________________________
3.-Le kéen xi’ik tóokik le koolo’, ku bisik máak u tial u yáantal wa; wa chen tu jun.
________________________________________________________________________
4.-Beet junp’éel ts’iib tu’ux ka tsolik ba’ax núukulilo’ob ku bisik a Yuum le kéen xi’ik
tóokik u kool.
________________________________________________________________________
________________________________________________________________________
________________________________________________________________________
________________________________________________________________________
Lajun jaats k’iin (10)
LUNES
Ma’alob k’iin chan ch’úupal, ma’alob k’iin chan xi’ipal, ma’alob k’iin ti’ a Yuume’ yéetel ti’ a
Nae’. Ti’ le k’iin bejlae, yaan a K’áatchi’it ti’ a yuumo’ob bix u xokilo’ob le k’iino’obo’:
u súutukil k’iin, ja’ask’aab k’iin, chumuk k’iin, áak’ab, wináal, yéetel ja’ab.
1.-Nu’uke ba’ax u biilal u xo’okol k’iin ti’ a láak’tsilo’ob.
2.-K’áatchi’itbix u xo’okol k’iin ka’ach úuchij tumen úuchben yuumo’ob.
________________________________________________________________
________________________________________________________________
3.-Ts’íibt ba’ax ti’ ku k’a’abetkúunsa’al u xo’okol k’iin
____________________________________________
____________________________________________
4.-Boon u yoochel yéetel ba’ax ka p’isik wa ka wilik u máan le k’iino’.
MIERCOLES
Ma’alob k’iin chan ch’úupal, ma’alob k’iin chan xi’ipal, ma’alob k’iin ti’ a Yuume’ yéetel ti’ a
Nae’. Ti’ le k’iin bejlae, yaan ts’íibtik u k’aaba’ ba’ax je’el u beytal u pa’ak’al ichil le
koolo’.
Waa ma’ a wojeli’, K’áatchi’it’ ti’ a Yuume.
1.- Ba’ax je’el u beytal in p’aakik ichil in kool k’áax.
2.-ku p’a’ak’al waa ixi’im.
________________________________________________________________________
3.- Boonej le yoochela’ je’el bix a k’áate.
VIERNES
Ma’alob k’iin chan ch’úupal, ma’alob k’iin chan xi’ipal, ti’ le k’iin bejlae’, yaan ka’asik ilik,
bix ku meyajta’al le k’áaxo’obo’; bix ku kóolol; ba’ax ku p’áak’al. Le óolale’, il a wil le
yoochelo ’oba’; ts’o’okole’, meentej le ba’ax ku yalak ti’ teech.
1.-Ts’íibtej ich maaya ba’ax meyaj ku yúuchul te yochelo’oba’.
_____________________ _____________________
____________________ ____________________
2.- ts’íibtej ba’ax ka tukultik ku yúuchul ti’ jujunp’éel le óochelo’oba’.
a).-_____________________________________________________________________
________________________________________________________________________
b).-_____________________________________________________________________
________________________________________________________________________
c).-_____________________________________________________________________
d).-_____________________________________________________________________
Buluk jaats k’iin (11)
LUNES
Ma’alob k’iin chan ch’úupal, ma’alob k’iin chan xi’ipal,ti’ le k’iin bejlae’, laylie yaan ilik ba’ax
ku p’áak’al ich kool.
1.-Ts’íibt u k’aaba’ le ba’axo’ob ku pa’ak’al ich le koolo’:
__________________ _____________________ ________________
__________________ _____________________ _________________
2.-Ts’íibt kóom tuukulo’ob yéetel le oochelo’oba’ ts’o’ok a wilika’.
_________________________________________________________________
_________________________________________________________________
_________________________________________________________________
_________________________________________________________________
_________________________________________________________________
_________________________________________________________________
_________________________________________________________________
_________________________________________________________________
_________________________________________________________________
3.-Ba’ax ula’ak’ ba’al je’el u beytal u p’a’ak’al ich kool; waa a wojel, ts’íibtej:
_________________________________________________________________
_________________________________________________________________
_________________________________________________________________
_________________________________________________________________
MIERCOLES
Ma’alob k’iin xoknáal, ti’ le k’iin bejlae’ yaan a kanik bix ku ts’íibta’al, chen Juntúul
waa ya’ab, ti’ le ba’ax ku ya’alaltecho’
1.- Ts’íibt ich maaya u k’aaba’ le óochelo’oba’, yáaxe’ tu jun, ts’o’okole’, ka
ya’abkúunsik.
Ya’abkunsaje’ le t’aano’oba’
Éesajil:
VIERNES
1.-Ti’ le k’iin bejlae’; yaan ka’aj ilik bix u ts’íibtal le t’aano’oba.
Ts’íibtej le ba’ax ku k’áataktecho’.
Ya’abkunsaje’let’aano’oba’.
Naj__naj____Éesajil:___najo’ob___.
Che’ _________ ____________.
Lool _________ ____________.
K’iin _________ ____________.
Áak _________ ____________.
2.-k’áatchi’itej ti’ a Yuume’, ba’ax óolal ku ts’íibtal u ts’o’okol le t’aano’ob
yéetel -o’ob.
Ts’íibtej:
__________________________________________________________________
__________________________________________________________________
__________________________________________________________________
3.-Ts’íibte’ex yéetel a’ale’ex uláak t’aano’ob.
Junp’éel ya’ab
_____________________ _______________________
_____________________ _______________________
______________________ _______________________
______________________ _______________________
______________________ _______________________
Ka’ lajun jaats k’iin (12)
LUNES
1.-Ma’alob k’iin chan ch’úupal, ma’alob k’iin chan xi’ipal, ti’ le k’iin bejlae’, ko’ox ilik u
jejeláas boonilo’ob; Teech yaan a ts’íibtik yaanal: ya’ab waa Juntúul; tu ts’o’okole’ , ka
bonik.
___________________________
__________________________
__________________________
_______________________
2.- boonej le ba’ax ku k’áataktech.
Nalo’ob. (jo’op’éel) K’uumo’ob (wakp’éel)
Áanalte’ob (kanp’éel) Chan xi’ipal.
MIERCOLES
1.- Chan ch’úupal, chan xi’ipal; yéey junp’éel chan xook te’ áanalte’o’ maaya
t’aan ku t’aan yo’olal le u kool k’áaxo’; xokej, ku ts’o’okole ka ts’íibtik.
________________________________________________________________
________________________________________________________________
________________________________________________________________
________________________________________________________________
________________________________________________________________
________________________________________________________________
________________________________________________________________
________________________________________________________________
________________________________________________________________
________________________________________________________________
________________________________________________________________
________________________________________________________________
________________________________________________________________
2.-Núuk le k’áat chi ’oba’.
a).-Bix u K’aaba le tsikbalo’.
________________________________________________________________
b).-Ba’ax úuchik.
________________________________________________________________
c).- Ba’alcheilo’ob ku chikpajal te tsikbala’, waa wíiniko’ob.
________________________________________________________________
3.-ts’íibtej le ba’ax ta na’ato’ waa máansej kasteyan t’aan le ts’íibo’ ts’o’ok a
ts’íibtik ich maaya.
________________________________________________________________
________________________________________________________________
________________________________________________________________
________________________________________________________________
________________________________________________________________
________________________________________________________________
________________________________________________________________
________________________________________________________________
________________________________________________________________
________________________________________________________________
________________________________________________________________
________________________________________________________________
________________________________________________________________
VIERNES
1.-Múuch’ ts’íibte’ex , u tsoolil le xooko’ob uts chaj a wiche’ex ti’ le áanalte’obo’
ta xak’alte’exo’ , tia’al a xooke’ex uláak’ k’iin.
U k’aaba’ áanalte’
U wáalalil U k’aaba’ le xooko’
2.-Núukej le k’áat chi ‘oba’.
a).-K’abéet waa, a kanik a t’aan ich maaya.
________________________________________________________________
b).- Ba’ax ka tukultik; uts; waa ma’.
________________________________________________________________
C.-Ba’ax ku tukultik a Yuum.
________________________________________________________________
________________________________________________________________
d).-Ta wotoch; máaxo’ob ku t’aano’ob maaya; a Yuum; a Na’; a Nool; a Chiich;
máaxo’ob:
________________________________________________________________
________________________________________________________________
Oox lajun jaats k’iin (13)
LUNES
Ma’alob k’iin xoknáal, bey ts’o’ok ilik bix ku meyajta’al u kool k’áax, bey xan ba’ax
ku p’áak’al; ti ’ le k’iin bejlae’ yaan a kanik u uláak tuukul ti’ le úuchben
mayaobo’; le óolale’; ko’ox xokik le t’aana´’.
“Úuchben ch’i’ibalo’obe ’ ku ts’áaik u yóolo’ob uti’al u yiliko’ob bix u péek le eek’o’obo’, le ujo ’ yéetel le k’iino’. Yéetel lelo’ tu beetajo’ob junp’éel tsolk’iin uti’al u yojéeltiko’ob ba’ax k’iin jach ma’alob uti’al u meyajta’al kool wa u jeel meyajo’ob k’a’ana’an ti’ob.”
K’áat chi’ it’ ti’ a Yuume’ yéetel ts’íib u núukil:
1.- A k’aóol waa ba’ax le tsolk’iino’.
______________________________________________________________
2.-Bix ku xo’okol le tsolk’iino’.
__________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________
3.-Wa ku k’áaxal ja’ tan u yúuchul tsolk’iin; ba’ax ku ya’alal.
______________________________________________________________________________________________________________________________________
MIERCOLES
Ma’alobk’iinxoknáal,utialkáasejlemeyajo’obtilek’iinbejlae’,yaanaxookikyéetel
aYuum,wayéetelaNa’;letsibo’ob’ts’íibtanichkasteyant’aan:
a)Tsolk’iin, el calendario maya de 260 días:
Este calendario era el más usado por los pueblos mayas, y regía los tiempos para la agricultura, sus costumbres familiares y las ceremonias religiosas, ya que la vida del hombre y la mujer maya estaba predestinada por el día del “Tzolkin”, que correspondía a la fecha de su nacimiento.
b)Jaab, el calendario maya de 365 días:
Este calendario servía para medir el año solar, es decir, cuantificaba el recorrido que la Tierra hace alrededor del Sol en 365 días. En este calendario los mayas dividieron el año en 18 meses a los que llamaron “Uinal”, y cada uno tenía 20 días, sobrando 5 días a los que llamaban “Uayeb”. Cada Kin se escribe usando un número del 0 al 19, y un Uinal representado por un glifo (exceptuando los días Uayeb, que se acompañaban del 0 al 4).
1.-ts’íib ich maaya le ba’ax ta na’ato’ ti le ka’ap’éel ts’íiba’.
a)_______________________________________________________________
________________________________________________________________
________________________________________________________________
________________________________________________________________
________________________________________________________________
b)_______________________________________________________________
________________________________________________________________
________________________________________________________________
________________________________________________________________
________________________________________________________________
c)Ti’ le ka’ap’éel tsolk’iina’; máakal máak ka tukultik, ku meyaj u tial u yúuchul
p’áak’al.
VIERNES
Ma’alob k’iin Yuume ’ex, ma’alob k’iin chan ch’úupal, ma’alob k’iin chan xi’ipal;
K-ojel, jach ya’ab meyaj yaante’ex; chemba ’ale’ k’abéet beetik le meyajo’oba’
ta najile’ex yo’olal le k’oja’ano’ Covid-19.
Ti’ le k’iin bejlae’ yaan kanik bix u k’aaba’ jujuntúulil u wináalilo’ob le ja’abo’ ,
wa u p’iis k’iino’obo ti’ le mayaobo’.
ila ile’ex le yoochela’, tu ts’o’okole’ ka núukik le k’áatchi’obo’
1.-Jayp’éel uináalilo’ob ka wilik.
_________________________________________________________________
2.-Wa ts’o’ok a wilik le yoochela’; ba’ax Uinalil síijech.
_________________________________________________________________
3.-boonej u yochel le uináalilo’ síijech.
Kan lajun jaats k’iin (14)
LUNES
Ma’alob k’iin chan ch’úupal, ma’alob k’iin chan xi’ipal; ki’imak in wóol tumen
táan in tsiikike’ex ti le k’iina’.
Ti’ le k’iin bejlae’, yaan ka’aj ilik le u uináalilo’ob le maayaobo’.
Núukej le k’áat chi’oba’.
1.-Ba’ax uináalil síijil a Yuum.
________________________________________________________________
2.- Ba’ax uináalil síijil a Na’.
________________________________________________________________
3.- Ba’ax uináalil síijil a Nool.
________________________________________________________________
4.- Ba’ax uináalil síijil a Chiich.
________________________________________________________________
5.-Yaantech wáa íits’in, suku’un, waa kiik; ts’íib ba’ax uináalil síijo’ob.
________________________________________________________________
6.-Boonej u yochel le uináalilo’ síijo’.
MIIERCOLES
Bix a beel chan ch’úupal, bix a beel chan xi’ipal; ti’ le k’iin bejlae’ yaan a ts’íibtik
mejen ko’on ts’íibo’ob yéetel le uináalilo’ ti le ja’abo’ ich maaya.
Éesajil:
Tene’ síijen u k’iinil óoxlajun ti’ tu Uinalil Kankin .
Yo nací el 13 de mayo.
1.-Ten síijen_______________________________________________________
2.-In Yuum síijil_____________________________________________________
3.-In Na’ síijil_______________________________________________________
4:_Boonej u yoochelo’ a Miats’il
VIERNES
1.-Ma’alob k’iin chan ch’úupal, ma’alob k’iin chan xi’ipal, bey ts’o’ok ilik ba’ax uináalilo’ob
síijech wa síijo’ a láak’obe’, ko’ox ilik ti’ u le k’iin bejlae’ junp’éel k’aay ts’íibta’an tumen
Ajka’ansaj Wilfrido Dzul Tzakun.
U k’iin u k’aaba’ René
Tu ya’alaj juntúul chan ch’íich’e’ u Ki’imakkúuns a wóol René
K’iin a k’aaba’ bejla’e’ René yaan a tumen u k’iin a k’aaba’ bejla’e’
ts’áaik k -uk’ej u síisil ki’imakkúuns a wóol René
u ch’ujukil waaj uti’al k jaantej. táan k- k’ayikech tumen
k-yaabilmech.
Bik tu’ubuk wale’ René (ka’atéen)
tumen táan u káajal k- u’uyik wi’ij
yaan a ts’áaik k uk’ej u síisil
u ch’ujukil waaj uti’al k- jaantej.
(ka’atéen)
Wilfrido Dzul Tzakum
Núukej:
1.-Ba’ax yaan u ts’aik uk’bij Rene
_________________________________________________________________
2.-Ba’ax óola l ku k’áayaj.
_________________________________________________________________
3.-Boonej le ba’ax ta na’ato’ ti’ le k’áayaj.
Jo’ lajun jaats k’iin (15)
LUNES
In Wéet Xonáale’ex, ti’ le k’iin bejlae’, yaan ilik u uláak tuukulo’ob yaan ti’ob
ti’ le úuchben mayaobo; ichil le je’ela´, yaan xan u tuukulil u ts’áabal u Níib
óolal ti’ tu Yuumilo’ob K’áax , u tia’al u kaláantabal u p’aak’aalo’ob máak.
Ichil le je’ela’, yaan kaajo’ob tu’ux ku menta’al u payalchi’, wajil kool wa ch’a’a
cháak.
Lelo ’oba, payalchi’ob ku menta’al u tial Yuumtsilo’ob k’áax; lela’ ku menta’al
tial ka kanáantak u kool máak.
K’áat chi’ite’ a Yuum wa a Nool:
1.- Ka mentik waa payalchi’ yo’olal ka kanáantak le a koolo’.
_________________________________________________________________
2.-Máax ku mentik le paayalchi’ob.
_________________________________________________________________
3.-Ba’ax janalil ku meenta’al.
_________________________________________________________________
4.-Máaxo’ je’el u beytal u bino’ob.
_________________________________________________________________
5.-Boonej u yoochel bix ka tukultik ku meenta’al le payalchi’ob.
MIERCOLES
Ma’alob k’iin in wéet xonáale’ex, ti’ le k’iina’, ma’ jach ya’ab le meyajo’ob ken a
beetike’ex.
1.- Ti’ le k’iina’ yaan a k’áat chi’ite a Nool wa ti’ a Yuume’ bix ku menta’al le
ch’a’acháako’.
Ts’íibtej:
Le ch’a’a cháako’:___________________________________________________
_________________________________________________________________
_________________________________________________________________
_________________________________________________________________
_________________________________________________________________
_________________________________________________________________
_________________________________________________________________
_________________________________________________________________
_________________________________________________________________
_________________________________________________________________
2.-Boonej le ba’ax ta náato’.
VIERNES
Ma’alob k’iin in wéet xonáale’ex, ti’ le k’iina’ yaan xokik junp’éel tsikbal yo’olal u
Yumilo’ob k’áax.
1.-Xooke’ex, ku ts’o’okole’ ka núukik le k’áat chi’obo’.
“Le ba’al kéen in tsikbalta’, jach ucha’an, ti’ u ja’abil 1990 ikil u beeta’al u ka’anal
beejil nupik Cancún yéetel Nizuk, yanchaj u talamil tumen ma’ tsi’ik yuumil
báalomo’obi’ u yuumilo’ob k’áax.
Ti’ tuláakal meyaj ku beeta’al ikil koole’ ku ye’esikuba’ob chan aluxo’ob, u aj-
áantajilo’ob báalamo’ob, chéen ba’ale’ le ajmeenpak’o’ob yéetel le ajmeeya
ma’ u yojelo’obi’, le beetike’ yáax k’iin ka jo’op’ u líik’sal u pak’ilo’ob le ka’anal
bejo’ ma’ jáan beychaji’ tumen ka jsáaschaje’ tu láak’ k’iine’ juta’ano’ob. Le
ajmeyajo’obo’ tu yáax tukultajo’obe’ chéen loloobxi’ipalaal jutej, ka jo’op’ u
kaxta’alo’ob; u ka’ap’éel k’iine’ utskíinsa’ab le pak’o’obo’, chéen ba’ale’ ti’ u
yóoxp’éel k’iine’ ka sáaschaje’ lúubsa’an tuka’atéen. Jo’op’ u tukulta’al máaxo’ob
jach yaan u muuk’o’ob beyo’, tumen ma’ chika’an u yáantikuba’ob yéetel nukuch
nu’ukulo’obi’. Jo’op’ u ch’úuktalo’ob ich áak’ab, ka yaanchaj túun u ja’ak’ óolil ka
ila’ab mejen nuuxo’ob ku meen k’aaso’ob, yéetel u k’abo’ob tak u yúuchben
nu’ukulobe’ ku jutiko’ob le meyajo’.
Bey ojéelta’abik mejen aluxo’ob túuxta’ano’ob u ye’es u ts’íikil le báalamil
k’áaxo’obo’ tu’ux ku líik’sa’al le ka’anal beyo’.
Uti’al u káajal u meyajil ich k’áaxe’ ma’ unaj u tu’ubul u tsi’ikil yuumil k’áaxo’obi’
yóok’lal u jóok’ol tu beel le meyajo’.
2.-Tsikbalte’ ba’ax ta na’ata’ yóok’lal le xooka’.
_________________________________________________________________
_________________________________________________________________
_________________________________________________________________
_________________________________________________________________
_________________________________________________________________
3.-Beet u yoochel le ba’ax ta na’ato’; ku ts’o’okole ka bonik.
Wak lajun jaats k’iin (16)
LUNES
Ma’alob k’iin in wéet xonáale’ex, ti’ le k’iina’ yaan tsikbaltik ba’ax ku menta’al
yéetel le ba’al ku p’aak’alo’ te koolo’. Ku kóonol wa; chen te’ex ka jantike’ex wa;
ba’ax ka betike’ex yéetel.
Le óolale’, ko’ox a chan k’áat chi’it a Yuum:
1.-Wa ku p’akik naal, bu’ul, p’aak’ wa k’úum ; ku konik wáa.
_________________________________________________________________
2.-Wa ku konik; tu’ux ku konik; tu méek’tan kaajil, wa ti’ je’el máaxake’.
______________________________ ___________________________________
3.-Wa chen naal tu p’aak’aj le a Yuumo’; ku mentik wáa pibilnaal
_________________________________________________________________
4.- U’uy ti’ a Yuum bix ku meenta’al le pibil naalo’: ts’íibtej:
_________________________________________________________________
_________________________________________________________________
_________________________________________________________________
_________________________________________________________________
_________________________________________________________________
_________________________________________________________________
_________________________________________________________________
5:_Boonej le ba’ax ta na’atajo’ ti le tsikbal beeta’al teecho’ tumen a Yuum.
MIERCOLES
Chan ch’úupal, chan xi’ipal, ti le suutuka’, yaan a k’áat chi’it’ ti’ a Na’ wa a
Chiich, ba’ax jananilo’ob suut u mentiko’ob yéetel le ixi’imo’, yéetel le bu’ulo’ wa
yéetel jejeláas yicho’ob p’ak’al ku yanta’al tu koolo’ob.
1.-Na’, ba’ax jaanalil ka mentik yéetel le naalo’ le ken u taasik in Yuun.
_________________________________________________________________
2.-Máaxo’ob ku oxo’ontiko’ob le naalo’.
_________________________________________________________________
3.-U’uy ti’ a Nae’ bix ku beetik le chakbinaalo’; ts’íibtej
_________________________________________________________________
_________________________________________________________________
_________________________________________________________________
4.-Boonej le yoochela’.
VIERNES
Ma’alob k’iin chan ch’úupal, ma’alob k’iin chan xi’ipal, ti’ le k’iin bejlae’, ko’ox ilik le u
jejeláasik janalilo’ob ku menta’al ta najile’ex.
Núukej:
1.-Ba’ax janalilo’ob ku meentik a Na’ u tial a jantike’ex.
________________________________________________________________________
________________________________________________________________________
2.-Wa ku beetik bu’ulil k’éek’en; ku manik bu’ul wa, wa leti’ u p’akmaj.
________________________________________________________________________
3.-Ts’íibtej u tsoolil bix ku meenta’al le bu’ulil k’éek’en. (Receta)
Ba’ax ku bisik:____________________________________________________________
________________________________________________________________________
________________________________________________________________________
Bix ku meenta’al:__________________________________________________________
________________________________________________________________________
________________________________________________________________________
4.-Boonej le yoochelo’ob ka tukultik ma’alob u tial u toj óolal a wíinkilil.
Uk lajun jaats k’iin (17)
LUNES
Ma’alob k’iin chan ch’úupal, ma’alob k’iin chan xi’ipal; ichil le k’iin bejlae’
ko’one’ex xookik k’ak’alt’aano’ob. In wojel chan talan; chemba’ale’ k’abéet kanik bix ku
xookol yéetel bix ku ts’íibtal.
1.-Xookej ku ts’o’okole Núukej:
2.-A wojel u láak k’ak’alt’aan.
________________________________________________________________________
3.-Máansej le k’ak’alt’aano’ ti’ kasteyan t’aan.
________________________________________________________________________
________________________________________________________________________
________________________________________________________________________
________________________________________________________________________
________________________________________________________________________
________________________________________________________________________
4.- Xokej le u láak k’ak’alt’aan ti’ a Yuum wa ti’ Nae’.
JA’AJA’LIL
Je’ex u je’ebel u juum
jajalkij a ja’ja’che’ej
ja’ach’
ju’ulja’ta’an
jek’ata’an
juch’a’anuju’unilja’aja’lil.
Ajka’ansaj Luis Alfredo Canul
MIERCOLES
Ma’alob k’iin xoknáal; ko’ox ka’asik le meyajo’ob ti’ le suutuka.
1.-Ts’íibt yóok’ol jarat’ts’íib, tuláakal ba’ax ka tukultik yóok’lal
ba’axten ku tsi’ikil Yuum k’áax.
________________________________________________________________________________________________________________________________________________
Beet jump’éel ts’íib tu’ux ka tsolik ba’axten unaj u tsi’ikil Yuum k’áax.
_______________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________
VIERNES
Ma’alob k’iin chan ch’úupal, ma’alob k’iin chan xi’ipal, tak bejlae’, ts’o’ok ilik jejeláas tuukulo’ob; le óolale’, ti’ le k’iina’, ko’onex k’áasik le ba’ax ts’o’ok iiliko’
Nuuk le k’áat chi’ioba’.
1.- A Yuum ku beetik kool k’áax wáa.
________________________________________________________________________
2.-Ba’ax uináalil ku yúuchul kool k’áax.
________________________________________________________________________
3.-Ya’ab wíinik wáa ku meyajtiko’ob le kool k’áaxo’ ta kajal.
________________________________________________________________________
4.-Boonej u yoochel a kaajal.
Waxak lajun (18)
LUNES
Ma’alob k’iin Yuume ’ex, ma’alob k’iin chan ch’úupal, ma’alob k’iin chan xi’ipal;
K-ojel, laylie’ jach ya’ab meyaj yaante’ex; le óolale’ , ko’onex ts’ail k-óol u tial
beetik le meyajo’ob ich maaya.
1.-ilej le yoochela’; ku ts’o’okole’ ka ts’íibtik ba’ax ka tukultik tuun yúuchul.
___________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________
2.-Teche’kawu’uyikutsikbalilti’aNool
_______________________________________________________________
3.-ba’axtsikbalilts’o’okau’uyik.
_______________________________________________________________
4.-Ts’o’okau’uyikutsikbaltilesinsimito’.
_______________________________________________________________
5.-Tsoole’bixkatukultikuwíinkilil;kuts’o’okole’,Beetejuyoochel.
____________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________
MIERCOLES
Ma’alob k’iin Yuume ’ex, ma’alob k’iin chan ch’úupal, ma’alob k’iin chan xi’ipal;
K’aame’ex junp’éel ki’imak óol.
Xok le jaats ts’íiba’:
“...le jmeno’obo’ u yoojelo’ob ba’ax k’iin kéen úuchuk wa chéen k’uchuk u
k’iinil u jaanta’al biin yuum k’iin tumen ba’aba’al, chéen ba’al biine’ yaan biin
máake’ ma’ biin táan u ch’a’a nu’uktik le t’aan ku ts’aabalo’, yaan biine’ jach
ko’, ku biin ich kool.
Wáaj ku biin ichil u kool biine’ chéen kéen u yile’
táan biin u káajal u éek’joch’e’ental, le ba’alilche’obo’
ku káajal u kaxantiko’ob tu’ux kun weenelo’ob, le
ba’alilche’ob suuk u jóok’olo’ob ts’oone’ ku káajal
biin u chíikpajalo’ob, le beetike’ wáaj yaan máak ich
k’áaxe’ k’a’abet u kanáantikubáaj ma’ u janta’al
tumen le nukuch báalamo’obo’.”
Núukej le k’áat chi’oba’:
1.- Tu’ux ku yúuchul le ba’ax ku tsikbalta’alo’.
__________________________________________
2.- Bix le kúuchil tu’ux ku yúuchul le ba’ax ku tsikbalta’alo’.
________________________________________________________________
3.- Máaxo’ob, yéetel ba’axo’ob sen yani’i’
_____________________________________________________________
4.-Ba’axten ku ya’alal k’abéet u kanantikuba’al máak te k’áaxo’.
______________________________________________________________________
VIERNES
Ma’alob chan ch’úupal, ma’alob k’iin chan xi’ipal; Xokej le junxóota’ ti’ le áanalte’ o “J-nool Greogorioe’, juntúul miatsil maya, el abuelo Gregorio un sabio maya”
BOLON K’ÁATCHI’OB
Je’el bix te’exe’, tene’ yanji xan in nool. Le chan t’at’aj ich sak éek’
oot’el nuxi’a’, kajakbal ka’ach ti’ jump’éel xa’anil naj k’axan ichil
ch’ol pak’al, tu’ux seen ku ts’áajik u yich u kúulul che’ob, je’el bix
mango, sak ya’, oon, chakal ja’as, kayumito, ts’almuy yéetel u
yicho’ob uláak’ che’ob. In noole’, seen báaj uuts. Lekúun xi’ikon
xíiximbaltej, leti’e’ ku síikto’on uti’al k jaant yéetel tuláakal u jaajil u
yóol u yich che’ob.
Jump’éel áak’aab, táan u wenel in wéet áabiltsilo’obe’, leti’ tu káajal
u jayab, tin k’áatchi’itaj:
_ U’uy in nool, ba’ax túun le nikte’ilobo’
_ Nikte’ilo’ob u yich pak’alo’ob, je’el bix u neek’ a wicho’ob,
nikte’ilo’ob ichil loil u táan a wich. Ti’o’olal le níikte’ilo’ob, ki’ibok
icho’ob jejeláas u boon, pak’alo’obe’ ku paktko’ob, ku t’aanko’ob,
ku ki’ ki’iki’imaktiko’ob u yóol yéetel ku ts’akiko’ob u pixan
wíiniko’ob.
... _ Nool, ba’ax túun le ch’íich’o’ob ku xik’nalo’ob je’el bix le
péepeno’obo’,
_ Ch’íich’o’obe’ jáalk’ab xik’nalo’ob, kéen t’uchlako’ob yóok’olal y k’ab
kúulche’e’obe’,
Ku síikto’on k’aayo’ob yéetel payalchi’ob:
Yáaxt’aanilo’ob way yóok’olkaabe’.
Ajka’ansaj Jorge Miguel Cocom Pech.
1.-Múul tsikbalt yéetel a Yuum wa yéetel a Na’, ba’ax máan ta wóole’ex ikil a wu’uyike’ex le xooko’. A’ale’ex ba’ax tu k’a’asajte’ex.
_________________________________________________________________
__________________________________________________________________________________________________________________________________
2.-Ts’íibtej ich kasteyan t’aan le chan tsikbala’
9 Preguntas:
_________________________________________________________________
_________________________________________________________________
_________________________________________________________________
_________________________________________________________________
_________________________________________________________________
_________________________________________________________________
_________________________________________________________________
_________________________________________________________________
_________________________________________________________________
_________________________________________________________________
_________________________________________________________________
________________________________________________________________________
________________________________________________________________________
________________________________________________________________________
________________________________________________________________________
_______________________________________________________________________
________________________________________________________________________
________________________________________________________________________
Bolon lajun jaats k’iin (19)
LUNES
Ma’alob k’iin in wéet xoknáale’ex; ti’ le k’iin bejlae’, yaan a xokik t’aano’ob ts’íibtan tumen úuchben ch’i’ibalo’ maayaobo’; xokej, ku ts’o’okole’ ka ts’íibtik ba’ax ta na’ataj.
1.-Xookej:
2.-Ts’íibtej le ba’ax ta na’ato’ ti’ le t’aan ta xooko’. ________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________
3.-k’áat chi’ite’ a Yuum wa u yojel ba’ax u k’áat u ya’ale’.
_____________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________
4.-Beet u yoochel le ba’ax ta na’ato’ ti’ le t’aano’.
MIERCOLES
Ma’alob k’iin in wéet xoknáale’ex; ti’ le k’iin bejlae’, ko’ox xokik u láak t’aan, ku ts’o’okole’ ka ts’íibtik ba’ax ta na’ataj.
1.-Xookej:
2.-Ts’íibtej le ba’ax ta na’ato’ ti’ le t’aan ta xooko’.
________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________
3.-k’áat chi’ite’ a Yuum wa u yojel ba’ax u k’áat u ya’ale’.
_____________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________
4.-Beet u yoochel le ba’ax ta na’ato’ ti’ le t’aano’.
VIERNES
Ma’alob k’iin in wéet xoknáale’ex; ti’ le k’iin bejlae’, u ts’o’ok xook keen a meentej; le óolale’ xooke’ le chan t’aano’, ku ts’o’okole’ ka ts’íibtik ba’ax ta na’ataj.
1.-Xookej:
2.-Ts’íibtej le ba’ax ta na’ato’ ti’ le t’aan ta xooko’.
________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________
3.-k’áat chi’ite’ a Yuum wa u yojel ba’ax u k’áat u ya’ale’.
_____________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________
4.-Beet u yoochel le ba’ax ta na’ato’ ti’ le t’aano’.
Junk’al jaats k’iin (20)
LUNES
Ma’alob k’iin xoknáalex; ti’ ichil le k’iina’ ko’onex núukik le k’áatchi’o’obo’.
1.-Ts’íibt u chíikulil (X), uti’al a núukik le k’áatchi’o’oba’.
U tuukulil Mantats’ Chéen wa ba’ax k’iin
Ku biinetik in beetik.
Kéen a xook u tsikbal ts’íibil
juntúul noole’ ka wilik wáaj u
noj tuukulil.
Je’el wáaj u páajtal a wilik
ba’axo’ob ku ya’alik le
máaxo’ob ku táakpajal ti’
jump’éel tsikbale’
Je’el wáaj u páajtal a sutik le
tsikbalo’ob ichil ts’ajobono’
Je’el wáaj u béeytal u
bilalchajaltech tuláakal u
nu’ukulil ts’ajobono’obe’
Je’el wáaj u béeytal a beetik
jump’éel ts’aj jobon
chúuka’ane’
2.-K’áat chi’itej a láak’o’obo wa u yojlo’ob ba’ax la na’ato’; wa u yojelo’ob, Ts’íibtej
________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________________
MIERCOLES
Ma’alob k’iin chan ch’úupal, ma’alob k’iin chan xi’ipal; joljeak tin wa’alik tech ka k’áatchi’itej a láak’obi’ wa u yojelo’ob ba’ax le na’ato’ob; wa ts’o’ok a kanik ko’ox xokik u láak’obi’
1.-Xokej yéetel nuup’e’ u yóochel le ba’ax ka tukultik u jaajil le na’ato’.
Yóok’ol junp’éel jayame’,
ti’ nikikbal u chakil p’aaki’.
Ba’axi’:
U báak’paache’ che’,
ichile’ bak’.
Ba’axi’:
Tu yiit junp’éel k’o’ope’,
ku pirinsuut juntúul
sebu’i’.
Ba’axi’:
Kéen áak’abchajake’, xnuk
tuuxe’ ku júukik u mejenilo’ob.
Ba’axi’:
2.-A wojel wáa u láak na’ato’; ts’íibtej:
_______________________________ ______________________________
_______________________________ ______________________________
_______________________________ ______________________________
_______________________________ ______________________________
3.-Ts’íibtej ich kasteyan t’aan le na’ato’ ta ts’íibta’al.
_______________________________ ______________________________
_______________________________ ______________________________
_______________________________ ______________________________
_______________________________ ______________________________
VIERNES
Ma’alob k’iin xoknáalex, ti’ le k’iin bejlae’, yaan ka’a ilik bix ku ts’íibta’al yéetel bix ku ya’alal le na’atobo’;
1.-Xokej yéetel a’alej:
Le máax beetiko’, ma’ tu
yokoli’, le máax ku yokolo’, ma’ tu yilik.
Ba’axi’ :
2.-Ts’íibtej ich maaya le na’atobo’ ts’o’ok a xokik.
Ataud. Elote
______________________________ ________________________________
______________________________ ________________________________
______________________________ ________________________________
______________________________ ________________________________
Campana. Tierra.
______________________________ ________________________________
Yaan u koj yéetel u tso’otsel u pool, chéen ba’ale’, ma’ wíiniki’. Ba’axi’:
Juntúul xunáan yéetel junp’éel u koje’, ku beetik u yáalkab tuláakal máak.
Ba’axi’:
Je’el tu’uxak ku yokol, je’el tu’uxak ku jóok’sa’al.
Ba’axi’:
______________________________ ________________________________
______________________________ ________________________________
______________________________ ________________________________
GLOSARIO
Maya Español
A'alajba'alob Bombayucateca
Ajk'óochbesajil Responsable
Amaytsolob Recuadro
Baatsil Compañero,amigo
Babalmeyaj Actividadrecurrente
Beetoochel Dibujar
Beet Hacer
Boxoot'el Moreno-a(colordepiel)
Buul Juegodeazar
Ucháakilt'aano'ob Lluviadepalabras
Chanch'úupal Niña
Chanxi'ipal Niño
Chichanwooj Minúscula
Chíikulil Señalización,señal
E'esajilbáaxal Escenificaciónespontánea
Éetail Amigo
Éets'juum Sonidoonomatopéyico
Jaats Sección,apartado
Jaarat' Línea
Jayalche'ilts'íib Pizarrón
Kuxtaljets'óolal Vivirenpazoenarmonía
Jets'óol Armonía,paz,tranquilidad
Jíil Fila,enfilar
Juumilwooj Vocal
K'aaba’ Nombre,título
Ka'ak'aaba' Apellido
Ka’aja’abxook Segundogrado
K'a'ak'atts'íib Crucigrama
K'a'amxookil Leerenvozalta
Ka'ansajxook Maestro(a)
K'a'ayju'un Cartel
K’a’ajbesajilba'alo’obucha'antak Efemérides
K'amkuuch Derechosyobligaciones(prácticacultural)
Kananloobilo'ob Señalamientospreventivos
Kanti'itsyóok'olkaab Puntoscardinales
K'atáal Horizontal
Kaaxant Indagar,investigar
Keetoochel Memorama(juego)
Keet Comparar
Kinp'isikinkaambal Autoevaluación
K'óochbesajil Responsabilidad
Ukúuchiláanalte'ob Biblioteca
Kúuchil Lugar,sitio
Láak'tsil: Familia,pariente
Máaben Caja
Máanichtal Ignorar
Masak'wooj Consonante
Mola'ayil Institución
Múuch'áantajil Solidaridad,trabajoencolectivo
Nojk'aaba' Título
Nojóol Valor(virtud)
Nojochju'un Rotafolio
Nojochwooj Mayúscula
Oocheltsikbal Historieta
Pa'ajo'olt Analizar,reflexionar,Inventar
Pa'apoolil Rompecabezas(juego)
Pat Moldear,fabricar,inventar
Patk'abiláanalte' Libroartesanal
Payaltaan' Invitaciónoral
Payalte',payalte’ts’íib Invitaciónescrita
Péeksil Verbo
P'e'es Marcar
Pikilkuxtalxook Diarioescolar
Pikilkuxtal Diariopersonal
Pikilju'un Libreta,cuaderno
Upikilju'unilnajilxook Periódicoescolar
Pimpinju'un Papelcascarón,cartón.
P'isk'iin Semana
Sakoot'el Pielclara(color)
Usuumilwoojo’ob Tendederodeletras
Ta'aka’ant'aano'ob Sopadeletras
Utáaxnojpikilju'unilnajilxook Periódicomural